Käskkiri

Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm aastateks 2023–2026 Lisa 3 Veetee hoiukava 2023–2026 Tallinn 2023 Sisukord Kasutatud lühendid .................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 4 1. Navigatsiooniteave ja veetee haldamine.......................................................................................... 5 1.1 Hüdrograafia.................................................................................................................................. 5 1.2 Kartograafia ................................................................................................................................... 6 1.3 Laevateed....................................................................................................................................... 6 2. Laevaliikluse korraldamine ja raadionavigatsioon .......................................................................... 8 3. Navigatsioonimärgistus ................................................................................................................. 11 4. Jäämurre ........................................................................................................................................ 14 5. Laevastik ....................................................................................................................................... 17 2 Kasutatud lühendid AIS – Automaatne tuvastussüsteem BSHC – Läänemere hüdrograafiakomisjon DGPS – Diferentsiaalne ülemaailmne asukohamääramise süsteem EMDE – Elektrooniline mereinfosüsteem GNSS – Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem GOFREP – Soome lahe laevaettekannete süsteem HELCOM – Helsingi Komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon HIS – Hüdrograafia infosüsteem HO – Hüdrograafiaosakond IALA – Rahvusvaheline Navigatsioonimärkide Organisatsioon IHO – Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon IMO – Rahvusvaheline Mereorganisatsioon KO – Kartograafiaosakond LTO – Laevateede osakond NMA – Navigatsioonimärkide andmekogu NME – Navigatsioonimärkide seirekeskus NMIS – Navigatsioonimärkide infosüsteem NMÜ – Navigatsioonimärgistuse üksus MSOS – Meresõiduohutuse seadus REK – Rekonstrueerimine RIKS – Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus SOLAS – Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel TRAM – Transpordiamet VDES – VHF-andmete edastuse süsteem VJÜ – Veeliikluse juhtimise üksus VTS – Laevaliikluse juhtimise süsteem 3 Sissejuhatus Merendusest sõltub suur osa Eesti majandusest, kuna Statistikaameti andmetel vähemalt 60% Eesti ekspordist ja impordist toimub meritsi. Teisest küljest võimaldab avatus merele koos asukohaga suurte kaubavoogude teel Eestil teenida olulist sissetulekut rahvusvahelisest kaubaveost, turismist ning kalandusest. See on aga võimalik ainult siis, kui otseselt merendusega seotud majandustegevust toetavad efektiivsed avaliku sektori teenused, sh ohutu veeliikluse tagamine ja õiguslik regulatsioon, hea ettevalmistusega tööjõud, oskuste ja teadmiste üldine kõrge tase ning turuosaliste vaheline koostöö. Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud väikelaevaliiklus ja sellega seoses on suurenenud laevateede korrashoiu vajadus. Ohutu veeliikluse aluseks on tehniliselt korras laevad, kvalifitseeritud laevapered, õigeaegne navigatsiooniteave ning hooldatud ja tõrgeteta töötav veeteetaristu. Veeteetaristu hooldus ja navigatsioonisüsteemide tagamine on olnud alarahastatud. Erinevatel alustel loodud veeteetaristu ja selle osade haldamise osasid pole seni terviklikult käsitletud ega koostatud ühtset kava nende haldamiseks. Veetee hoiukava1 teemadeks on hüdrograafiline mõõdistamine, laevavälised navigatsioonivahendid (navigatsioonimärgid, süsteemid (DGPS ja AIS/VDES) ning teenused (VTS/GOFREP)), jäämurre, laevateede projekteerimine ja haldamine (sh süvendamine) ning navigatsiooniteabe avaldamine. Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035 on seatud eesmärgiks, et laevateed, mis viivad riiklikult ja regionaalselt tähtsatesse sadamatesse, peavad olema rekonstrueeritud, tänapäevased, regulaarselt hooldatud ning aastaringselt kasutatavad. Samuti nähakse arengukavas ette, et jäämurdeteenuse tagamiseks ja veeteetaristu kestlikuks arendamiseks ja hooldamiseks töötatakse 2022. aastaks välja veetee hoiukava. Veetee hoiukava eesmärk on Transpordiameti poolt hallatava veeteetaristu hoiu ja parendamise jätkusuutlik korraldamine. Veetee hoiukava toetab Eesti transpordipoliitika elluviimist. Veetee hoiukavas kirjutatakse detailselt lahti programmi teenused koos vajaliku rahastusvajadusega pikema perioodi vältel, samuti kajastatakse veetee hoiukavas ka alarahastusega kaasnevaid ohte. Veetee hoiukava võimaldab vastu võtta pikemaajalisi otsuseid. Transpordi tulemusvaldkonna eesmärgid ja mõõdikud on kajastatud transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035, mida viiakse ellu transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmis toodud tegevuste abil. Veetee hoiukava tegevused viiakse ellu transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi raames. Veetee hoiukava on seotud järgnevate programmi tegevustega: veetransporditaristu arendamine ja korrashoid, ohutu ja säästlik transpordisüsteem, liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine. Regulaarne veeteetaristu hindamine ja tööde terviklik planeerimine koostöös kõigi osapooltega loob eeldused Eesti veeteetaristu jätkusuutlikuks arenguks. Hästi planeeritud ja hoitud veeteetaristu vähendab õnnetuste riski ja aitab laevadel kasutada optimaalseid teekondi, vähendades seeläbi koormust keskkonnale ja vähendades ohtu inimeludele. 1 Veetee hoiukava ei kajasta valdkondade IT investeeringud 4  1. Navigatsiooniteave ja veetee haldamine MSOS § 47 kohaselt on Transpordiameti (TRAM) korraldada: - navigatsioonitingimusi iseloomustava informatsiooni hankimine ja töötlemine ning selle alusel navigatsiooniteabe koostamine, väljaandmine ja veeliiklejatele edastamise korraldamine; - üldkasutataval veeteel ja sisevetel hüdrograafilise mõõdistamise korraldamine ja andmete haldamine; - üldkasutataval veeteel navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimise korraldamine, rajamine ning haldamine. 1.1 Hüdrograafia HELCOM-i (Helsingi Komisjon) 1992. aasta konventsiooni reegel 8 sätestab, et konventsiooniga liitunud osapooled töötavad välja plaani olulisemate laevateede ja sadamate süstemaatiliseks mõõdistamiseks, et meresõiduohutust ei ohustaks puudulik informatsioon. BSHC-s (Läänemere hüdrograafiakomisjon) osalevatele riikidele ühiselt koostatud mõõdistamise plaanis on Eesti mereala jagatud mõõdistuse prioriteetsuse alusel kolme kategooriasse (CAT I, CAT II ja CAT III) ning koostatud selle mõõdistamise ajakava, mille järgi tuleb mõõdistustöid teostada. TRAM-is tegeleb hüdrograafilise mõõdistamisega hüdrograafiaosakond (HO, navigatsiooniteabega kartograafiaosakond (KO) ja laevateede haldamise ja korrashoiu korraldamisega laevateede osakond (LTO). Lisaks hindab LTO igal aastal mõõdistamise vajadust lähtuvalt muutustest veeteel ning tellib HO-lt mõõdistused. HO mõõdistab nelja laevaga (EVA-301, EVA-320, Jakob Prei ja Kaja) igal aastal kokku ca 1000 km² merel ja 50 km² sisevetel. Eesmärgiks on kõik planeeritud alad saada mõõdistatud 2035. aastaks, praeguseks on mõõdistatud 70% merealast ja 75% sisevetest. Mõõdistustööd teostatakse IHO standardi S-44 kohaselt. HO haldab ka hüdrograafia infosüsteemi (HIS), kuhu on üles laetud kõik senised puhastatud mõõdistusandmed ning kust neid saab alla laadida mh kaartide koostamiseks, laevateede ja navigatsioonimärgistuse haldamiseks. HO majanduskulud ja investeeringute vajadus on toodud tabelis nr 1, kust on näha, et 2026. aastal vajab väljavahetamist vananenud lehviksonar. Tabel 1. Hüdrograafiaosakonna majanduskulud ja investeeringud 2023–2026 Hüdrograafia 2023 2024 2025 2026 Vajaduse selgitus Lehviksonar 170 000 Vana lehviksonari välja vahetamine, et tagada mõõdistustööde stabiilsus, parem kvaliteet ja efektiivsus. Vana lehviksonar jääb varusse, kui mõne laeva lehviksonaril tekib rike, siis ei jää laeva töö seisma kuni seade korda tehakse. Vaja maandada riski, et mõõdistustööd ei katkeks. 5 Hüdrograafia osakonna 46 894 48 301 49 750 51 242 majanduskulud Kulud kokku 46 894 48 301 49 750 221 242 1.2 Kartograafia Navigatsiooniteabe koostamise ja avaldamisega (navigatsioonikaardid, navigatsioonihoiatused, teadaanded meremeestele, lootsiraamat) tegeleb kartograafiaosakond. Navigatsiooniteave koostatakse lähtuvalt IHO standarditest. Koostatakse nii paberkaarte kui elektroonilisi kaarte. Viimased edastatakse kaartide koostajatele töötlemiseks või laetakse valmis kujul üles rahvusvahelisele navigatsioonikaartide platvormile PRIMAR, kust kasutajad saavad neid tasu eest alla laadida. Lähtuvalt INSPIRE-direktiivi nõuetest laetakse kaardiandmed ka Maa-ameti geoportaali. Navigatsioonihoiatused avaldatakse navigatsioonihoiatuste portaalis ning edastatakse koostöös RIKS-iga läbi Tallinn Raadio ja NAVTEX-süsteemi. Muutuste kohta navigatsiooniteabes teavitatakse Teadaannetena Meremeestele TRAM-i kodulehel. Avaldatavas lootsiraamatus võetakse navigatsiooniteave regioonide kaupa kokku. Kartograafiaosakonna majanduskulud ja investeeringute vajadus (2023–2026 puudub) on toodud tabelis nr 2. Tabel 2. Kartograafiaosakonna majanduskulud ja investeeringud 2023–2026 Kartograafia 2023 2024 2025 2026 Kartograafia osakonna majanduskulud 140 644 144 864 149 210 153 686 Kulud kokku 140 644 144 864 149 210 153 686 1.3 Laevateed Koostöös HO, KO ja navigatsioonimärgistuse üksusega (NMÜ) korraldab üldkasutataval veeteel navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist ning haldamist LTO. Haldamine hõlmab ka nelja üldkasutataval veeteel asuvat kanalit: Rukki kanalit Väinameres, Saareotsa kanalit Liivi lahe põhjaosas ning Praaga kanalit Peipsi järves ja Eesti Värava kanalit Lämmijärves. Need kanalid vajavad perioodilist süvendamist. Rukki kanalit kasutavad peamiselt Hiiumaaga ja Saareotsa kanalit Kihnuga ühendust pidavad parvlaevad. Sisevete kanaleid kasutavad peamiselt väikelaevad, kalalaevad ja ametkondade laevad. Süvendamise vajadus tuvastatakse iga-aastaste hüdrograafiliste mõõdistuste põhjal. Järgmised planeeritud süvendused on toodud tabelis nr 3. LTO töötleb ja analüüsib AIS-andmeid, kogub väikelaevade liiklusandmeid, hindab regulaarselt veeteetaristu seisukorda ning vajadusel koostab projektid navigatsioonimärgistuse ja kanalite uuendamiseks. Tabel 3. Planeeritud kanalite süvendamised ning laevateed osakonna majanduskulud 2023–2026 Laevateed 2023 2024 2025 2026 Vajaduse selgitus Rukki kanali 483 000 483 000 Rukki kanal on kriitiline laevatee hooldussüvendus osa Rohuküla ja Heltermaa vahel, kus kanali keskele kuhjub settevall. Kui kanali settevall on kõrge ja veetase madal, siis võib katkeda parvlaevaühendus Hiiumaaga. Sellest tulenevalt on vaja teha 6  regulaarselt kanalis hooldussüvendust ning settinud materjal eemaldada. Kanali regulaarsete hooldussüvendustöödega tagatakse ohutu ja stabiilne parvlaevaühendus mandri ja Hiiumaa vahel. Eesti Värava 2 000 000 Eesti Värav asub Mandri-Eesti ja kanali Piirissaare vahel ning see on Eesti hooldussüvendus vetes ainus laevatatav ühendus Peipsi ja Lämmijärve vahel. Kanal rajati 2008. a ning on tänaseks suures osas liiva ja setteid täis ning sügavused on ohtlikult vähenenud. 2021. a tehti väikeses mahus hooldussüvendus, et 2022. a oleks kanal mingilgi määral kasutatav. Kui kanalit ei süvendata projekteeritud mõõtemeteni, siis ei ole tagatud veeliikluse ohutus ning madala veetaseme korral ei ole kanal üldse laevadele kasutatav. Praaga kanali 800 000 Praaga kanal asub Emajõe suudmes hooldussüvendus ning see on ainuke laevatatav ühendus Emajõe ja Peipsi järve vahel. Kuna viimasest süvendusest (2000. a) on möödunud palju aastaid, siis ei ole kanal hetkel kasutatav. Laevateede 19 414 19 997 20 597 21 215 osakonna majanduskulud Kulud kokku 819 414 2 502 997 20 597 504 215 Teenuse mõõdikud Laevatee või navigatsioonimärgistuse seisukorrast põhjustatud õnnetuste arv aastas on 0 ja ohtlike juhtumite arv aastas on väiksem kui 3. Merel on igal aastal mõõdetud vähemalt 1000 km2 või andmeid kogutud 300 GB ja sisevetel vähemalt 40 km2 või andmeid kogutud 10 GB. 2025. aastaks on mõõdistatud 75% veeteest. Ebakorrektsest navigatsiooniteabest põhjustatud õnnetuste arv on 0. Alarahastamisega kaasnevad ohud Ilma nõuetele vastava hüdrograafilise mõõdistuse ja andmete töötluseta ei ole võimalik laevateede haldust ega navigatsiooniteabe koostamist korraldada. Ebatäpne navigatsiooniteave ning puudulike andmete alusel teostatud laevateede hooldus viib õnnetuse riski suurenemiseni. Kui kanaleid ei hooldata regulaarselt, siis ei ole nendes tagatud veeliikluse ohutus ning madala veetaseme korral on oht regulaarse parvlaevaühenduse katkemiseks saarte ja mandri vahel. 7  2. Laevaliikluse korraldamine ja raadionavigatsioon Laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärk on laevaliikluse ohutuse ja sujuvuse tõhustamine ning keskkonnariskide vähendamine üldkasutataval veeteel Soome lahes. Korraldamine hõlmab laevaliikluse juhtimist ja ettekannete süsteemi töö korraldamist. Tööd korraldab TRAM-is veeliikluse juhtimise üksus (VJÜ), mis jälgib mereala Kõpust Narva-Jõesuuni. VJÜ kogub ka andmeid merealal toimunud rikkumiste ja intsidentide kohta. MSOS-i § 51 kohaselt organiseerib TRAM laevaliikluse korraldamise süsteemi tööd. Laevaliiklusteeninduse piirkond on Eesti mereala osa, kus osutatakse laevaliiklusteenuseid, lähtudes IMO ja IALA nõuetest ja soovitustest. Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkond jaguneb laevaliiklusteeninduse piirkonnaks ja Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnaks. AIS-süsteemi korraldamise kohustus ja üldnõuded on toodud ka EL-i direktiivis 2002/59. HELCOM-i osapooled on ühiselt kokku leppinud Läänemere laevade automaatse tuvastussüsteemi (AIS) haldamises ning AIS-andmete jagamises ning kogumises. Laevaliiklusteenuste osutamiseks ja laevade AIS-signaali vastuvõtmiseks on Eesti merealale rajatud AIS-kaldajaamade võrk 13 baasjaamaga. Kogutud andmeid on võimalik hiljem kasutada riskide hindamiseks ning merealaga seotud tegevuste planeerimiseks. AIS-andmed saadetakse automaatselt HELCOM-i, kus neid hoitaks kuus kuud. Soome lahe rahvusvahelistes vetes on kasutusel kohustuslik laevaettekannete süsteem GOFREP, mille eesmärk on tagada ohutu laevasõit ja merekeskkonna kaitse läbi informatsiooni vahetamise laeva ning vastava kaldakeskuse vahel. Laevaliikluse jälgimiseks Kopli, Tallinna ja Muuga lahel on kasutusel radarid Paljassaares ja Leppneemes. Sidepidamiseks laevajuhtidega Soome on lahel kasutusel VHF-raadiosidevõrk. Efektiivne, ajakohane ja kõikidele rahvusvahelistele standarditele vastav navigatsioonimärgistus koos pideva juhitud laevaliikluse korraldamisega loob eeldused ohutuks laevaliikluseks, võimaldab valida optimaalsed sõidutrajektoorid, aitab vähendada ooteaega sadamatesse ning seega saavutada kütuse kokkuhoidu ja vähendada koormust keskkonnale. Hinnanguliselt hoitakse aktiivselt juhitud laevaliikluse abil ära 15 laevaõnnetust aastas. Rahastamise vajadus GOFREP-piirkonnas kehtib laevaettekannete süsteem. Selle peamine eesmärk on koguda ja vahendada infot pääste- ja otsinguoperatsioonideks, reostuse ärahoidmiseks ja laevaliiklusteenuste osutamiseks. GOFREP-süsteemi toimimiseks vajalikud seadmed vajavad uuendamist 2026. aastal, vastasel juhul on süsteemi töö häiritud ja see toob omakorda kaasa keskkonnareostuse riski ja puudused laevaliiklusteenuse osutamises. Vajalik on välja ehitada praegu puuduv ligipääs Leppneeme radarile (tabel 4), et oleks võimalik seadmeid hooldada. AIS-baasjaamade võrk asendatakse 2022. aastal VDES-võrguga, mis võimaldab lisaks AIS-i funktsioonidele suurema mahuga andmevahetust laevade ja kaldaasutuste vahel, suureneb 8 sõnumite edastamise usaldusväärsus ning see võimaldab tulevikus rakendada erinevaid e- navigatsiooni funktsioone, s.h navigatsiooniteabe edastamist. Sellega on seotud VTS-süsteemi arendus 2026. aastal. Ajakohane AIS- ning VHF-süsteem võimaldavad efektiivset sidet laevade ja juhtimiskeskuse vahel ning aitavad ennetada ohtlikke olukordi – VTS-süsteemi hoolduse ja VJÜ majanduskulud kajastuvad tabelis nr 4. Eestis on kasutusel kaks DGPS-tugijaama – Ristnas ja Narva-Jõesuus. Nende eesmärk on asukohaparandite rakendamisega tõsta asukoha määramise täpsust. DGPS-teenuse nõuded ja korraldus tuginevad IMO resolutsioonidel. DGPS-jaamade välja kolimine amortiseerunud muinsuskaitsealustest hoonetest võetakse ette 2023. ja 2024. aastal (tabel 4). DGPS-jaamade hoolduse ja uuendamisega tegeleb NMÜ. Tabel 4. Laevaliikluse korraldamise ja raadionavigatsiooni seadmete kulud 2023–2026 Laevaliikluse 2023 2024 2025 2026 Vajaduse selgitus korraldamine ja raadionavigatsioon DGPS-jaamade 170 000 100 000 Ristna (2023) ja Narva-Jõesuu (2024) kolimine DGNSS tugijaamade ümber tõstmine seoses kinnistute võõrandamisega. Rahastuseta ei saa kinnistuid võõrandada ja tuleb investeerida praeguste hoonete rekonstrueerimisse, kuna need on väga halvas ehituslikus seisukorras. Hoonete rekonstrueerimine on oluliselt kallim, kui seadmete ümbertõstmine. GOFREP-süsteemi 60 000 EL direktiivi 2002/59 nõuete täitmise arendus vajadus, kaasnevad trahvid riigile nõuete mittetäitmise osas. VTS-süsteemi 70 000 Vajalik laevaliikluse ohutuse arendus tagamiseks. Tõrgeteta toimiv VTS- süsteem hoiab aastas ära hinnanguliselt 15 laevaõnnetust. Leppneeme radari 150 000 Vajalik laevaliikluse ohutuse ligipääs tagamiseks. Radarivastaja 25 000 Tallinnamadala radarivastaja (racon) on (racon) väga vana ja ei ole enam töökorras. Tallinnamadala Väheneb tiheda laevaliiklusega tuletorni (vana piirkonna meresõiduohutus. asendamine) VTS-süsteemi 125 660 129 430 133 313 137 312 Vajalik laevaliikluse ohutuse hooldus tagamiseks. Tõrgeteta toimiv VTS- süsteem hoiab aastas ära hinnanguliselt 15 laevaõnnetust. Veeliikluse 53 770 55 383 57 045 58 756 juhtimise üksuse majanduskulud Kulud kokku 524 430 284 813 190 357 326 068 9 Tallinnamadala tuletornis asuv radarivastaja on 25 aastat vana ja vajab uuendamist. Radarivastajate laialdasem kasutamine on üks võimalik alternatiiv satelliit-positsioneerimisele. Teised alternatiivsed lahendused on GNSS-ist sõltumatud raadionavigatsioonisüsteemid eLoran ja arendusjärgus olev R-Mode, mille kasutamist tulevikus tuleb kaaluda. Mõõdikud DGPS-süsteemi tagamise eesmärk on, et kahe aasta jooksul on süsteem pidevalt kasutuses vähemalt 99,8 % ajast ja ükski katkestus sellel perioodil pole pikem kui 15 min. Eesmärgid laevaliikluse operaatori tööle: tööga seotud laevaõnnetuste arv laevaliikluse korraldamise tööpiirkonnas on 0; Hinnang laevaliikluse operaatori tööle on VTS simulaatoril kõikides hinnatavates valdkondades (protseduuride järgimine, väljendite kasutamine, kõne korrektsus, olukordade prognoosimine ja lahendamine, liikluse suunamine ja sujuvus) vähemalt rahuldav (hinne 3) viie palli süsteemis. Lisaks on eesmärk, et laevaliikluse jälgimissüsteemi ja GOFREP-i monitooringu- ja infosüsteemide käideldavus on minimaalselt 99,8 % kusjuures maksimaalne katkestuste kestus on 18 tundi aastas ja ühe katkestuse kestus on maksimaalselt 1,5 tundi aastas. Alarahastamisega kaasnevad ohud Läänemere ja Soome lahe laevaliikluse ohutuse tagamiseks ja laevaliiklusteenuste (VTS koos GOFREP-iga) osutamiseks vajalike seadmete hooldamata ja uuendamata jätmine võib viia laevaõnnetuseni. Läänemere tihe rahvusvaheline laevaliiklus, s.h tihe naftatankerite ja parvlaevade liiklus, ning Eesti madal rannikumeri on tegurid, mis halbade asjaolude kokkulangemisel kujutavad suurt ohtu nii inimeludele kui võivad tekitada pöördumatut kahju tundliku ökosüsteemiga looduskeskkonnale. Pardavarustuse oluline tehniline areng võimaldab laevade automaatset tuvastamist (AIS- süsteemid) laevade paremaks seireks, samuti reisiinfo salvestust (VDR-süsteemid ehk “mustad kastid”) õnnetustele järgneva uurimise hõlbustamiseks. Arvestades selliste seadmete tähtsust laevaõnnetuste vältimise poliitika kujundamisel on need kohustuslikud siseriiklikke või rahvusvahelisi reise tegevatel laevadel, mis külastavad ühenduse sadamaid. Vastavalt direktiivile EL 2002/59 on liikmesriikidel kohustus tagada, et pädevate asutuste rannikuäärsetele jaamadele on lisaks sobivatele tehnilistele vahenditele kättesaadav ka piisav ja õige kvalifikatsiooniga personal. Tulenevalt direktiivi EL 2002/59 sätestatule viib sanktsioonide ja trahvideni EL-i poolt. Lisaks kahjule Eesti kui mereriigi mainele, muudavad uudised meie merenduse ebakompetentsusest sadamad vähem atraktiivseks ning tõusevad laevade kindlustusmaksed, veoteenus muutub kallimaks ja laevakülastuste arv väheneb. Sellest tulenevalt väheneb nii veeteetasu laekumine kui sadamate tulud. Kokkuvõtavalt mõjub selline olukord kogu majanduskeskkonnale ja transpordiahelale. Samuti kaasneb negatiivne mõju kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele, kuna meritsi vedu on üks kõige keskkonnasäästlikumaid transpordiviise. 10  3. Navigatsioonimärgistus SOLAS-e (Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel) peatüki V reegel 13 sätestab, et iga lepinguga liitunud riik (s.h Eesti) kindlustab navigatsioonimärgistuse, mis on kooskõlas liikluse tiheduse ja riskide suurusega. Märgistus peab olema võimalikult üheselt mõistetav, selleks tuleb planeerimisel lähtuda rahvusvahelistest soovitustest ja juhenditest. Sama reegel sätestab, et info navigatsioonimärgistuse kohta tuleb teha avalikuks kõikidele seotud osapooltele. MSOS (Meresõiduohutuse seadus) § 47 kohaselt korraldab üldkasutataval veeteel navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist, hooldamist ja haldamist ning ühtlasi ka navigatsioonitingimusi iseloomustava informatsiooni hankimist ja töötlemist ning selle alusel navigatsiooniteabe koostamist, väljaandmist ja veeliiklejatele edastamist TRAM. TRAM haldab kokku 1121 ujuvmärki, millest 198 on poid. TRAM-i omanduses 2022. a seisuga 134 püsimärki ning 651 ujuvmärki ning neile lisaks märkidele rendib TRAM välja sadamatele ujuvmärke, mida ka hooldab ja paigaldab. Ka haldab TRAM ametiabi korras ja lepingute alusel 72 tulepaaki. Kõik tulega püsimärgid (123) ja 145 ujuvmärki on monitooringus, s.t nende seisukorra kohta saadakse reaalajas infot. Eesti püsimärgid erinevad paljuski nii suuruse kui konstruktsiooni poolest ning tihti on need raskesti ligipääsetavad. 14 püsimärki on kantud kultuurimälestiste riiklikusse registrisse arhitektuurimälestistena. Need eritingimused suurendavad märkide korrashoiu ja renoveerimise maksumust. Tuletornid on lisaks merekultuuripärandi ning kohaliku identiteedi lahutamatud osad ning selle asjaoluga tuleb nende renoveerimisel ja rekonstrueerimisel arvestada. Ujuvmärkidest on kasutusel on nelja peamist tüüpi poisid – avamerel ja suurema sügavusega kohtades on kasutusel avamere jääpoid ja suured jääpoid ning madalates kohtades ja rannikumeres plastikust jääpoid ning väikesed jääpoid. Kõikidel poidel kasutatakse üht tüüpi laternat, mida nimetatakse jäälaternaks (varasemalt oli laternaid, mis ei sobinud jäässe). Töid navigatsioonimärkidega korraldab TRAM-is navigatsioonimärgistuse üksus (NMÜ) koostöös laevastiku- ja haldusosakonnaga. Navigatsioonimärkide tehniline hooldus lähtub IALA (Rahvusvaheline Navigatsioonimärkide Organisatsioon) standarditest, soovitustest ja juhistest. Ujuvmärke hooldatakse lisaks Tallinnas ja Rohukülas asuvatele hooldusbaasidele ka Tartus ning osa teenuseid tellitakse teenusena partneritelt. Navigatsioonimärkide kui andmeobjektide haldamine toimub navigatsioonimärkide infosüsteemis (NMIS), mis koosneb navigatsioonimärkide andmekogust (NMA), navigatsioonimärkide ekspluatatsiooniinfosüsteemist (NME), kaugseires olevate märkide terminalidest ning 7 poitöölaeva tark- ja riistvarast ning neljast virtualiseeritud serverist. NMA on andmebaas, mis sisaldab kõikide Eesti navigatsioonimärkide ajakohaseid andmeid. NMA andmed on sisendiks ka avaldatavale navigatsiooniteabele (s.h navigatsioonikaardid) ning kaardirakendusele Nutimeri. Navigatsioonimärkide ekspluatatsiooni ja jälgimist läbi GSM-võrgu korraldatakse NME kaudu. Kuna eeldatavasti lõppeb lähiaastatel 2G-andmeside teenuse pakkumine, tuleb seadmeid 11 moderniseerida ja vanemad seadmed välja vahetada uute vastu. Seadmete moderniseerimine kajastub majanduskuludes ja uute soetamine tabelis nr 8. Ujuvmärkidele ning nende osadele (kere, kett ja ankur) on igal märgil NME-s oma hoolduse intervall, millest lähtuvalt töid planeeritakse. Püsimärkide hooldusvajadus tuvastatakse regulaarsete ülevaatuste ja hoolduste käigus. Väiksemaid hooldus- ja remonditöid püsimärkidel teevad NMÜ töötajad ise, suuremad tööd tellitakse. NME oluline funktsioon on ka töökäskude edastamine TRAM-i poitöödega tegelevatele laevadele. Navigatsioonimärkide asjakohasust ja riskide taset hinnatakse TRAM-i laevateede osakonna regulaarselt läbi viidava veetee hindamise käigus ja kaalutletud otsuste tulemusena tühistatakse või lisatakse märke. Navigatsioonimärgistuse teenuse mõõdikud Navigatsioonimärgistuse teenuse jaoks on kasutusel kaks mõõdikut – navigatsioonimärkide kasutatavus ning navigatsioonimärgistuse seisukorrast põhjustatud õnnetuste ja ohtlike juhtumite arv. Navigatsioonimärgid on jagatud kolme tähtsuskategooriasse vastavalt IALA kasutatavuse kategooriatele (tabel 5). Tabel 5. Navigatsioonimärkide tähtsuskategooriad ja nende minimaalse kasutatavuse arvutamine Märgi kategooria 3 a kasutatavus 1 99,8% 2 99% 3 97% Kasutatavus arvutatakse kolme aasta koondandmete põhjal järgnevalt: töökorras oldud aeg - rikkega oldud aeg kogu töökorras oldud aeg Märkide kategooriad ja nende reaalne kasutatavus on näidatud NMA-s. Kui märk on ajutiselt tühistatud või ei tööta muul põhjusel, nii nagu navigatsiooniteabes avaldatud, arvestab NMA sellega kasutatavuse % arvutamisel ning kuvatakse uus %. Juhul kui talvised olud mõjutavad oluliselt ujuvmärkide tööd, siis avaldatakse üldine hoiatus, et ujvumärgid ei pruugi olla õiges asukohas. Kui märgi kasutatavus jääb alla 95 %, soovitab IALA kaaluda selle tühistamist. Eesmärk on, et navigatsioonimärgistuse seisukorrast põhjustatud õnnetuste arv aastas on 0 ja ohtlike juhtumite arv aastas on väiksem kui 3. Rahastuse vajadus Poide maksumus sõltub peamiselt nende suurusest. Ühe poi keskmine eluiga on 15 aastat. Tabelis nr 6 esitatud poide soetusvajadus on koostatud NME andmebaasist saadud poide vanuse alusel ja eeldusel, et eesmärk on hoida tänast navigatsioonimärgistuse kvaliteeti ja taset. Jäälaternate ostmisel lähtutakse eeldusest, et 2G-andmeside on kasutatav 2025. aasta lõpuni. Tabel 6. Erinevat tüüpi poide ja jäälaterna maksumus ning soetusvajadus 2023–2026 Nimetus ja maksumus 2023 2024 2025 2026 Vajaduse selgitus Avamere jääpoi 15 000 € 14 Suur jääpoi 12 000 € 4 12  Väike metallist jääpoi 10 000 € 14 Väike plastikust jääpoi 11 666 € 15 15 24 Jäälatern 5 000 € 10 10 Navigatsioonimärkide töö tagamine. Poide valmistamine on ettevõtete jaoks eritöö ja neid tuleb osta suuremas koguses. Kui poisid ei osteta järjepidevalt, pole võimalik tagada nõuetekohast navigatsioonimärgistuse teenust. Kokku maksumus 225000 166500 266400 268160 Püsimärkide (tuletornid, tulepaagid ja päevamärgid) rekonstrueerimise eelduseks on, et põhjaliku remondi vajalikuks intervalliks on keskmiselt 25 aastat (sarnase intervallini on jõudnud erinevad hinnangud). Kui võtta arvesse, et Eesti püsimärgid on keskmiselt oluliselt kauem remontimata, tuleb saavutatavaks intervalliks võtta 35 aastat ehk rekonstrueerida 3–4 navigatsioonimärki aastas. Püsimärkide asemele, mille rekonstrueerimine pole otstarbekas, rajatakse uued. Püsimärkide rekonstrueerimise kava on esitatud tabelis nr 7. Kavva on püsimärgid järjestatud arvestades nende tehnilist seisukorda, olulisust navigatsioonimärgina ning kultuuriloolist väärtust. Tabel 7. Püsimärkide rekonstrueerimise kava 2023–2026 Nr EST Püsimärgi nimi Kulu aasta Maksumu Märkused s 374 Suurupi sihi alumine tuletorn 2023 650 000 REK 251 Tallinna sihi alumine tuletorn 2023 450 000 REK 913 Merise tulepaak 2023 250 000 Uus märk 100 Mohni tuletorn 2023 1 700 000 REK 380 Pakri tuletorn 2023 50 000 Projekt 860 Sorgu tuletorn 2023 80 000 Projekt 380 Pakri tuletorn 2024 780 000 REK 860 Sorgu tuletorn 2024 1 170 000 REK 780 Virtsu tuletorn 2024 50 000 Projekt 447 Norrby sihi alumine tuletorn 2024 300 000 Projekt+REK 155 Keri tuletorni II etapp 1. 2024 1 210 572 REK 2 aastat 155 Keri tuletorni II etapp 2. 2025 1 210 572 REK 2 aastat 780 Virtsu tuletorn 2025 430 000 REK 931 Lõu tuletorn 2025 200 000 Projekt+REK 448 Norrby sihi ülemine tuletorn 2025 370 000 Projekt+REK 943 Kaavi tuletorn 2026 500 000 Uus märk 932 Anseküla tuletorn 2026 500 000 Projekt+REK Navigatsioonimärgistuse hoiu kulud on toodud tabelis nr 8. Tabel 8. Navigatsioonimärkide rahastusvajadus 2023–2026 Navigatsioonimärgistus 2023 2024 2025 2026 13  Püsimärkide iga-aastased investeeringud 300 000 300 000 300 000 300 000 Püsimärkide rekonstrueerimine 3 180 000 3 510 572 2 210 572 1 000 000 Ujuvmärkide soetamine 225 000 166 500 266 400 268 160 Navigatsioonimärgistuse üksuse majanduskulud 534 397 550 429 566 942 583 950 Kulud kokku 4 239 397 4 527 501 3 343 914 2 152 110 Võimalikud alarahastamisega kaasnevad ohud Ebapiisav rahastus navigatsioonimärkide jätkusuutlikuks hooldamiseks ning uuendamiseks viib selleni, et märgid tuleb ühel hetkel tühistada, kuna ei suudeta tagada piisavalt kõrget kasutatavust ega seega vastavust rahvusvahelistele kokkulepetele, samuti ei ole tagatud hooldustöötajate ohutus. Märkide tühistamine viib meresõiduohutuse halvenemiseni ning suureneb intsidentide ja õnnetuste toimumise tõenäosus, mille likvideerimine nõuab oluliselt rohkem ressursse. 4. Jäämurre Jäämurdeteenuse korraldajaks on Eestis meresõiduohutuse seaduse § 50 lõike 1 kohaselt Transpordiamet. Määruse „Jäämurdetööde kord“ kohaselt on riigi poolt jäämurdjatega teenindatavateks sadamateks Kunda, Muuga, Tallinna ja Kopli lahe sadamad, Paldiski Põhjasadam, Paldiski Lõunasadam, Sillamäe ja Pärnu sadam. TRAM määrab vastavalt jääoludele piirkonniti jäämurdetööde alguse ja lõpu ning kehtestab jäämurdja teenust kasutavatele laevadele nõudmised (jääklass, masinavõimsus jne). Igapäevast tööd, milleks on jäämurdjate tellimuste vastuvõtmine, karavanide koostamine, infovahetus jne, korraldab TRAM läbi mereinfosüsteemi EMDE. Jäämurdeteenuse osutamiseks kogub jääpiiril jäämurdja sadamatesse suunduvad laevad karavani ja viib nad läbi jää sihtsadamasse või sealt tagasi piirkonda, kus laev enam ei vaja jäämurdja abi. Jäämurde korraldamiseks on Eesti mereala jagatud Põhja regiooniks (Soome laht) ja Lääne regiooniks (Liivi laht). Talvede raskusastmete kirjeldamiseks on kokku lepitud kolm talve tüüpi: pehme, keskmine ja külm. (tabel 9). Tabel 9. Jääkatte ulatuse alusel talvede tüüpideks jagamine Pehme talv Keskmine talv Külm talv Põhja regioonis ulatub jää Põhja regioonis ulatub jää Hiiumaa Soome laht ja Liivi laht on täielikult Narvast Prangli saart läbiva põhjatipus oleva Tahkuna neemeni. jäätunud ning Läänemere keskosas 25. pikkuskraadini. ulatub jää põhjast ja idast Gotlandi Liivi lahes ulatub jää Pärnust Sõrve saareni (Gotlandi–Sõrve poolsaare Pärnu laht on jääs (jää ulatub poolsaare tipuni. paralleelini). Pärnust Sorgu saareni). Jääkatte ulatus Eesti vetes sõltub perioodi valdavatest tuultest ja on seetõttu muutlik. Viimased kolmkümmend aastat on olnud ülekaalus keskmised (13) ja pehmed (13) talved. Sõltumata talve raskusastmest on vajadus jäämurdeteenuseks püsiv. Kliimamuutusest tulenevalt on oodata, et raskenevad hilistalvel jääolud, eriti Soome lahel. 14 2022. aasta seisuga tagatakse Põhja regioonis jäämurdeteenus Tallinna Sadama AS-lt renditava põhijäämurdjaga Botnica (leping kuni 2032. aastani) ja jäämurdjaga Tarmo (kuni 2028. aastani). Põhja regiooni vajatakse pidevalt kahe jäämurdja valmisolekut tulenevalt pikkadest vahemaadest jääpiiri ja sadamate vahel ning muutlikest jääoludest. Pehmetel talvedel on üks laev aktiivses kasutuses ja teist kasutatakse varulaevana esimese asendamiseks või täiendavalt jääolude raskenemisel. Keskmistel talvedel on mõlemad laevad töös. Külmadel talvedel tuleb tagada kolmanda jäämurdja ressurss koostöös naaberriikidega. Lääne regioonis vajatakse kahe jäämurdja valmisolekut. Pehmetel ja keskmistel talvedel on üks laev aktiivses kasutuses ja teist kasutatakse varulaevana esimese asendamiseks ning keskmisel talvel teenuse osutamiseks. Külma talve korral tuleb konkreetsest olukorrast tulenevalt hinnata jäämurdeteenuse ulatust. Lääne regioonis kasutatakse mitmeotstarbelist laeva EVA-316 ning varujäämurdjana vedurlaeva, mille eest makstakse jäämurdeperioodil valmisolekutasu. Vanasadamat külastavad regulaarliine teenindavad parvlaevad on kõrge jääklassi ja võimsate käituritega, mis ei vaja jäämurdeteenust ning hoiavad jääoludes jäämurdja abita kasutatavana Tallinna lahe laevateed. Seoses koroonakriisiga on vähenenud Vanasadamas reisilaevade külastuste arv (2019. a 5069 ja 2021.a 4334). Muuga sadamas on laevakülastuste arv pigem kasvanud (2019. a 1869 ja 2021. a 2166). Teistes suuremates sadamates on laevakülastuste arv püsinud viimastel aastatel üsna stabiilsena. Eesti sadamaid külastavate kaubalaevade mõõdud on viimastel aastatel läinud suuremaks ja need on muutunud tehniliselt jääoludes sõitmiseks sobivamateks (kõrgem jääklass, võimsamad käiturid). Rahastuse vajadus TRAM-i jäämurret teostavate olemasolevate laevade korrashoiuga seotud investeeringud kajastuvad laevastiku investeeringutes. Seoses jäämurdja Tarmo ekspluatatsioonist välja arvamisega 2028. aastal on jäämurdeteenuse tagamiseks senisel kujul vaja soetada uus jäämurdja aastaks 2028. Sobilike jäämurdjate võimsus jääb vahemikku 9–12 MW, laius on minimaalselt 23 m, pikkus minimaalselt 80 m ja süvis jäämurdel maksimaalselt 7,5 m. 2022. aastal on sellise jäämurdja ehitusmaksumus TRAM-i hinnangul umbes 180 mln eurot. Kui soovitakse kasutada laeva jäämurdevabal perioodil rajatavate tuuleparkide ehitusel või muid teenuseid osutada, on otstarbekas ehitada multifuktsionaalne jäämurdja, mille maksumus on hinnanguliselt 220 mln eurot. Aastateks 2025–2026 on uue jäämurdja ostmiseks planeeritud RES-is mõlemale aastale 36 mln eurot (tabel 10). Aastatel 2026 kuni jäämurdja eeldatava valmimiseni aastal 2028 tuleb arvestada suuremate summadega sõltuvalt valitud laeva maksumusest. 2022. aasta jooksul on laevaehituse maksumus märkimisväärselt tõusnud ja sellise tendentsi jätkumiseks peab ka tulevikus valmis olema. Hinnanguliselt võtab uue jäämurdja ehitus aega koos projekteerimisega 4–5 aastat. Tabel 10. Jäämurdeteenuse osutamise kulud 2023–2026 Botnica kulud ilma kütuseta 2023 2024 2025 2026 Ööpäeva hind (koos 3% tõusuga alates 20.12.2025) 44 800 44 800 44 800 46 144 15 Lepingulisi jäämurde päevi aastas 122 123 122 122 Aastane kulu (koos 3% tõusuga alates 20.12.2025) 5 465 600 5 510 400 5 481 728 5 629 568 Täiendav prahiraha kulu - elekter, kaitasu, vesi 87 550 90 177 92 882 95 668 Kütus - miinimum, kui laev üldse väljas ei käi 61 800 63 654 65 564 67 531 Botnica kulud kokku ilma kütuseta 5 614 950 5 664 231 5 640 173 5 792 767 Uue jäämurdja ehitus Tarmo asemele 0 0 36 000 000 36 000 000 TRAM-I laevade jäämurdekulud Pärnu varujäämurdja valmisolekutasu 100 000 100 000 110 000 110 000 Tarmo majanduskulud 450 000 450 000 450 000 570 000 EVA-316 majanduskulud jäämurde hooajal 100 000 100 000 110 000 110 000 Jäämurde kütus keskmine talv (prognoos 2022) 3 000 000 3 000 000 3 000 000 3 000 000 TRAM-I laevade jäämurdekulud kokku 3 650 000 3 650 000 3 670 000 3 790 000 Kulud kokku keskmine talv (ilma Botnica kütuseta) 9 264 950 9 314 231 45 310 173 45 582 767 Viimastel aastatel on toimunud muutused Eesti sadamaid külastavate laevade mõõtmetes, tehnilistes näitajates ja veetavates kaubamahtudes ning kliimamuutused mõjutavad nii jää- kui ilmastikuolusid. On algatatud uusi meretuuleparkide arendusi, mille ehitamisel on potentsiaalselt vaja täiendavat ressurssi multifunktsionaalsete laevade kujul. Tulenevalt olude, teenuse kasutajate vajaduste ning riskide muutustest, on otstarbekas tellida hiljemalt 2023. aastal analüüs, mis hindab toimunud muutusi, nendega kaasnevaid riske, jäämurdjaturu seisu ning pakub välja alternatiivid jäämurdeteenuse osutamiseks tulevikus. Analüüs omab potentsiaalselt olulist lisaväärtust otsuste tegemisel seoses jäämurdeteenuse osutamisega. Analüüsi tellimiseks, mille maksumus on ca 150 000 eurot, rahastamiseks leitakse hiljemalt 2022. aasta lõpuks rahastuse allikas. Kuna jäämurdeteenust rahastatakse kaudselt kogutavast veeteetasust, tuleb vajadusel kaaluda tasumäärade tõstmist või leida muud rahastusallikad. Tulenevalt Covid-19 pandeemia mõjudest on 2022. aasta lõpuni veeteetasu vähendatud 50 protsendi võrra. Teenuse mõõdik Eesmärk on, et jäämurdeteenust vajavate laevade ooteaeg ei ole pikem kui 72 tundi, s.t selle aja sees on 100% teenust vajavatele laevadele seda osutatud. Võimalikud alarahastamisega kaasnevad ohud Kuna ettevõtted suuri tooraine ja muid varusid Eestis ei oma, vaid on üle mindud otsetarnetele regionaalsetest jaotuskeskustest, siis on sadamate jäävangi jäämine (jääolud ei võimalda 16 olemasoleva jäämurdmisvõimsusega sadamate ekspluateerimist) tõsiseks ohuks kogu Eesti majandusele, mitte ainuüksi transpordisüsteemile endale. Ilma uue jäämurdja tellimise ja ehituse maksumuse planeerimiseta aastatesse 2025–2028 ei suudeta alates 2029. aastast tagada jäämurdeteenust sellisel kujul. See tähendab, et alates 2029. aastast on Põhja regioonis üks jäämurdja ja jäämurdeteenust suudetakse osutada senisel tasemel ainult pehmetel talvedel. Kuna prahitavate jäämurdjate turg on ettearvamatu, ei saa prahtimise võimalusega arvestada. 5. Laevastik Laevastiku teenuse osutamise eesmärgiks on TRAM-i laevastiku osakonna koosseisu kuuluvate laevade tööks valmisoleku tagamine ametile pandud ülesannete täitmiseks. Laevastiku korrashoidu ning uuendamist korraldab laevastiku osakond. Laevu (tabel 11) kasutatakse töödeks navigatsioonimärkidega, takistuste eemaldamiseks veeteelt, veetee mõõdistamiseks, jäämurdeks ning vajadusel reostustõrjeks. Kõik laevad peale Sektori, mis on prahitud ilma meeskonnata, on riigi omanduses. Tabel 11. Ülevaade veetee hoiuks kasutatavatest laevadest Jrk Ehitus Piirkond Nimi Otstarve aasta Lisainfo 1 Tarmo jäämurdja 1963 vajab kaasajastamist meri 2 poilaev/jäämurdja+ 1980 meri EVA-316 reostustõrje ümber ehitatud 2006, klassiremont 2026 3 Sektori poilaev + reostustõrje 1985 jääklassiga, prahileping lõppeb 30.11.2023 meri 4 Jakob Prei mõõdistuslaev 2012 meri 5 EVA-320 mõõdistuslaev 1997 meri 6 EVA-301 mõõdistus/poilaev 2007 siseveed 7 Kaja mõõdistuskaater 2019 saab viia kuhu vaja treileril 8 EVA-318 poilaev 1994 ekspluatatsiooni lõpp 2026 meri 9 EVA-317 poilaev 1994 rekonstrueeritakse 2022 meri 10 EVA-302 poilaev 2007 siseveed 11 EVA-325 poilaev 2002 siseveed 12 EVA-326 teeninduskaater 2006 meri 13 EVA-327 teeninduskaater 2007 siseveed Tööd navigatsioonimärkidega ja takistuste kõrvaldamist veeteelt tellib laevastiku osakonnalt navigatsioonimärgistuse üksus. Mõõdistamiseks tellib laevad oma kasutusse hüdrograafiaosakond. Jäämurdetöid korraldab vastavalt jääoludele laevastiku osakond. Lisaks korraldab laevastiku osakond ametiabi taotluste alusel vedusid väikesaartele. Ujuvmärkide paigaldamiseks on TRAM-il merealadel kasutada mitmeotstarbeline laev EVA- 316 ning poilaevad EVA-317 (rekonstrueeritakse 2022. a), Sektori ja EVA-318. Sisevetel on töödeks ujuvmärkidega kasutusel väikese süvisega poilaevad EVA-302 ja EVA- 325 ning mitmeotstarbeline laev EVA-301. Väiksemateks töödeks on merel kasutada kraanaga varustatud teeninduskaater EVA-326 ning sisevetel analoogne EVA-327 Hüdrograafilisteks mõõdistusteks on kasutada neli laeva (EVA-301, EVA-320, Jakob Prei ja Kaja). Mõõdistuskaatrit Kaja on võimalik treileriga vajalikku kohta liigutada. 17 Jäämurdeks kasutatakse laevu EVA-316 ja Tarmo. Rahastuse vajadus Laevade suuremad investeeringud on üldiselt ette teada (tabel 12), kuna need on seotud seadmete töötundide arvu ning regulaarsete ülevaatustega. Igal aastal tehakse kõikidele laevadele põhja ülevaatus ning n-ö klassiülevaatus kaks korda viie aasta jooksul, kuid mitte pikema vahega kui 36 kuud. Klassiülevaatuse käigus vaadatakse üle kõikide laeva süsteemide nõetele vastavus ning väljastatakse klassi nõuetele vastavuse tunnistus. Järelevalvet laevadele teostab ning nõuetele vastavuse tunnistuse väljastab TRAM-i laevade järelevalve osakond. Töötatud tundide alusel on vastavalt masinate kasutusjuhendile planeeritud Jakob Prei peamasina remont 2025. aastal ja EVA-301 peamasina remont 2026. aastal. Kui laevade eluea pikendamine on laeva asendamisest soodsam, siis seda ka tehakse. 2026. aastal on EVA-316 puhul klassiülevaatuse tegemiseks plaanis erinevate vananenud seadmete kaasajastamine. EVA-318 puhul on laeva kapitaalremondi maksumus hinnatud uue ehitamisest kallimaks ja seega on 2025. aastal planeeritud uue väikese poilaeva ostmine. Laeva erinevad amortiseerunud seadmete (navigatsiooni- ja ohutusseadmed ning olmetehnika) uuendamine on planeeritud EVA-325 puhul aastatesse 2023 ja 2026. Jäämurdja Tarmo on planeeritud hoida käigus kuni 2028. aastani ning et laev oleks kasutatav, nõuab see investeeringutena laeva kaasajastamiseks keskmiselt 1 mln eurot aastas. Sektori prahiraha kajastub 2023. aastal majanduskuludes. Kui prahtimist on uue laeva ostmise asemel plaanis jätkata, tuleb sarnase summaga (praegu 320 000 € + 20% = 384 000 € ) arvestada ka järgnevate aastate majanduskuludes. Sektori dokiremont on 2023. aastal vaja teha sõltumata sellest, kas laev tagastatakse või pikendatakse lepingut. Planeeritud kuludele lisaks tuleb arvestada, et vanade laevade käigus hoidmisega kaasnevad ettearvamatud rikked ja kulud. Tabel 12. Laevastiku kulud 2023–2026 Laevastik 2023 2024 2025 2026 Vajaduse selgitus Uus poilaev 4 000 000 10 000 000 1 000 000 Sektori rendilepingu lõpp Sektori asemele 30.11.2023. Navigatsioonimärgistuse töö ei ole tagatud planeeritud tasemel. Uus väike poilaev 5 000 000 EVA-318 eluea lõpp, laev EVA-318 asemele ehitatud 1994. Navigatsioonimärgistuse töö ei ole tagatud. Jakob Prei 450 000 Laeva merekõlblikkuse dokiremont ja dokumendid kaotavad peamasina kehtivuse. Peajõuseadme reduktorite remont reduktorite remont on vaja läbi viia vastavalt töötundide graafikule. Sektori 600 000 Laeva merekõlblikkuse dokiremont dokumendid kaotavad kehtivuse. 18 EVA-320 120 000 Laeva dokumendid kaotavad dokiremont kehtivuse. Tarmo remont ja 1 000 000 1 500 000 240 000 1 300 000 On vaja säilitada laeva kaasajastamine merekõlblikkus vastavalt (eluea kinnitatud laeva eluea pikendamine kuni pikendamise programmile. 2028 ) EVA-301 110 000 Kapitaalremont vastavalt peamasina remont valmistajatehase juhendile, vastasel juhul kaotab laev merekõlblikkuse. EVA-325 110 000 50 000 Peamasinate remont dokiremont ja vastavalt valmistajatehase kaasajastamine juhendile, vastasel juhul kaotab laev merekõlblikkuse. 2023 2024 2025 2026 Vajaduse selgitus EVA-316 250 000 4 000 000 Laeva merekõlblikkuse dokiremont ja säilitamine. Vastavalt laeva kaasajastamine eluea pikendamise programmile, amortiseerunud peajõuseadme muundurite vahetus. Laevastiku 5 960 000 11 620 000 6 690 000 5 460 000 investeeringud kokku Laevastiku 1 769 000 1 384 000 1 426 000 1 454 000 majanduskulud Kulud kokku 7 729 000 13 004 000 8 116 000 6 914 000 Teenuse mõõdikud Eesmärgiks teenuse osutamisel on, et kõik laevad on valmis teenuse osutamiseks ning laeva riketest ja meeskonnast tulenevate laeva seisupäevade arv on väiksem kui 15. Võimalikud alarahastamisega kaasnevad ohud Kuna remondid on planeeritud ettenähtud tundide alusel, viib remontide ära jätmine rikete ja potentsiaalselt oluliselt suuremate kulutusteni. Kohustuslikud dokiülevaatused ja nendega kaasnevad põhja, kere ning seadmete uuendamised ja remondid on eeldused klassitunnistuse saamiseks. Ilma klassitunnistuseta ei tohi laevaga opereerida. Kui laevad ei ole kasutatavad, ei ole nendega võimalik navigatsioonimärgistuse, jäämurde ega mõõdistamise teenust senisel kujul ega tasemel osutada. Laevade korraliste hoolduste ja remontide tähtsust suurendab asjaolu, et asendusi pole laevadele Eestist võtta ja ka kaugemalt laevade leidmine on keerukas ning aeganõudev tegevus. 19  KÄSKKIRI 31.01.2023 nr 13 Tegevuspõhise riigieelarve programmi „Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm aastateks 2023–2026“ kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ kinnitan tegevuspõhise riigieelarve programmi „Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm aastateks 2023–2026“ koos lisadega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister  2 KINNITATUD majandus- ja taristuministri 31.01.2023 käskkirjaga nr 13 Lisa Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm aastateks 2023–2026 Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Transport Tulemusvaldkonna Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, eesmärk ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega. Valdkonna Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 arengukava/ Programmi nimi Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm Programmi eesmärk Programmi eesmärgiks on jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus. Programmi periood 4 aastat (2023–2026) Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) ja Transpordiamet valitsemisala (TRAM) asutused) Kaasvastutaja – ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul)  3 Sisukord Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm aastateks 2023–2026 ............................. 2 Sisukord ...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Programmi eesmärk ja mõõdikud ....................................................................................... 5 2. Rahastamiskava (tuhandetes eurodes) ................................................................................ 7 3. Hetkeolukorra analüüs ........................................................................................................ 7 Üldist ..............................................................................................................................................7 Raudteetransporditaristu ...............................................................................................................10 Veetransporditaristu ......................................................................................................................12 Õhutransporditaristu .....................................................................................................................12 Maanteetransporditaristu ..............................................................................................................13 Ühistransport ja siseriiklik regionaalne reisijatevedu ...................................................................14 4. Olulised tegevused 2023–2026 eesmärkide täitmiseks .................................................... 17 Raudteetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks ..........................................................17 Veetransporditaristu ja merenduse konkurentsivõime parendamiseks .........................................17 Õhutransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks ................................................................18 Maanteetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks .........................................................19 Keskkonnasõbraliku ja ligipääsetava linnakeskkonna arendamiseks ...........................................19 Tunneli rajamiseks ........................................................................................................................20 Ohutuse suurendamiseks ..............................................................................................................20 Liikuvusteenuse arendamiseks .....................................................................................................20 5. Meetmed ja programmi tegevused ................................................................................... 20 5.1. Meede 1: Transpordi konkurentsivõime ....................................................................................21 Programmi tegevus 1.1.: Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid .............................22 Programmi tegevus 1.2.: Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid ....................................23 Programmi tegevus 1.3.: Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid ...................................24 Programmi tegevus 1.4.: Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid ............................25 Programmi tegevus 1.5.: Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond ....................26 Programmi tegevus 1.6.: Ohutu ja säästlik transpordisüsteem .....................................................27 5.2. Meede 2: Liikuvus .....................................................................................................................28 Programmi tegevus 2.1.: Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine .....................................29 6. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................... 31 7. LISAD .............................................................................................................................. 33 LISA 1 Mõõdikute selgitused ................................................................................................... 34 LISA 2 TERE teenused programmitegevuste lõikes ................................................................ 42  4 Sissejuhatus Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm (edaspidi programm) on koostatud Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2021. a protokollilise otsusega nr 72 kinnitatud „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035ˮ1 (edaspidi TLAK) üldeesmärgi: „Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ja kestlikud liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega“ ellu viimiseks. TLAK-i efektiivsemaks elluviimiseks on koostatud üks, kõikide liikumisviiside planeerimise ja tegevuste elluviimise ülene programm. Programm on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks transpordi tulemusvaldkonnas programmipõhiseks eelarvestamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (edaspidi ka MKM). Programmi rakendamine peab tagama TLAK-i koordineeritud rakendamise ja valdkonna arenemise, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021– 2027, Eesti 2035 seatud sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse programmi rakendamisel TLAK-iga külgnevate ja osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate ja arengukavadega. Transpordipoliitika tegeleb peamiselt transporditaristu, liikuvuse, liikumisvahendite korraldamisega ning investeeringute suunamisega. Sealjuures ei ole transport eraldiseisnev valdkond, vaid võimaldab ja soodustab teiste eluvaldkondade, nagu nt ettevõtluse, toimimist. Samuti on transpordil tugev ühisosa muu hulgas ka keskkonna- ja energeetikavaldkondadega. Seetõttu lähtutakse transpordivaldkonna kujundamisel ka teiste poliitikavaldkondade eesmärkidest, samuti panustatakse nendesse eesmärkidesse, nt Energiamajanduse arengukava aastani 2030 alaeesmärki „Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum“. Programm toetab Eesti transpordipoliitika elluviimist. Transpordi tulemusvaldkond aitab saavutada arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“2, panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud tegevustesse3 ja mõõdikute „kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris“ ning „ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal“ sihttasemete saavutamisse, aga ka „ligipääsetavuse näitaja“ sihttasemesse ning arvestavad asjakohaste taristuprojektide puhul kvaliteetse ruumi4 aluspõhimõtetega. Transpordi tulemusvaldkond panustab kaudsemalt ka teistesse Eesti 2035 sihtidesse, sh sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi planeerimistasandites ei ole 2022. ja 2023. aasta võrdluses olulisi muudatusi tehtud, kuid nii tulemusvaldkonna, programmi kui ka meetme mõõdikuid on korrastatud TLAK-i ja strateegia Eesti 2035 mõõdikutega vastavaks. Rohkem infot leiab erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt5. 1 https://mkm.ee/media/6865/download 2 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid#Elukeskkond 3 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/vajalikud-muutused/ruum-ja-liikuvus 4 https://www.kul.ee/media/60/download 5 Tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve  5 1. Programmi eesmärk ja mõõdikud Transpordi tulemusvaldkonna eesmärgid ja mõõdikud on kajastatud TLAK-is, mida viiakse ellu transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmis toodud tegevuste abil. Seetõttu koostatakse transpordi tulemusvaldkonnas üks tegevuspõhine programm ning tulemusvaldkonna mõõdikud kattuvad programmi mõõdikutega. Joonis: Programmipuu TUV (TULEMUSVALD TRANSPORT KOND) PRO- TRANSPORDI GRAMM KONKURENTSIVÕIME JA LIIKUVUS MEEDE TRANSPORDI LIIKUVUS KONKURENTSIVÕIME PROGRA MMI Veetranspo Õhutransp Keskkonnahoi TEGEVUS Raudteetrans Maanteetrans Ohutu ja Liikuvusteenu rditaristu orditaristu dlikku ED porditaristu porditaristu säästlik se arendamine arendamine arendamin liikuvust arendamine arendamine ja transpordis ja ja e ja soodustav ja korrashoid korrashoid üsteem soodustamine korrashoid korrashoid linnakeskkond Tabel 1: Programmi mõõdikud Jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks Programmi eesmärk: kasutajale kättesaadav, ligipääsetav, mugav ja ohutu, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus. Tren 2021 d * 2022 2023 2024 2025 2026 TUV ja programmi mõõdikud (tege (sihttase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) lik) Liikluses hukkunute arv kolme aasta keskmisena6 (TLAK mõõdik: vähendada liikluses hukkunute ja raskelt ↘ 55 46 44 42 40 38 vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada olukord, kus hukkunute arv kolme aasta keskmisena aastaks 2035 ei 6 Allikas: Transpordiamet  6 ületaks 30) Liikluses raskelt vigastatute arv kolme aasta keskmisena7 (TLAK mõõdik: vähendada liikluses hukkunute ja raskelt ↘ 329 322 316 309 302 295 vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada olukord, kus liikluses raskelt vigastunute arv kolme aasta keskmisena aastaks 2035 ei ületaks 187) Transpordi CO2- heitkogused8, kt CO2 ekv (Eesti 2035 mõõdik: 2051,89** 2103,37** 2089,95** 2040,04** 2006,09** Kasvuhoonegaaside CO2 ekv CO2 ekv CO2 ekv CO2 ekv CO2 ekv heitkogused ↘ – transpordisektoris (sihttase 2158,31* 2242,74* 2262,19* 2250,88* 2215,37* 1700 kt CO2 ekv) ** kt CO2 ** kt CO2 ** kt CO2 ** kt CO2 ** kt CO2 TLAK mõõdik: transpordi ekv ekv ekv ekv ekv CO2e heitkoguste vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga) Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (500 ja enama kogumahutavusega)9 (TLAK mõõdik: suurendada ↗ 7 10 20 40 75 100 kauba- ja reisilaevade arvu Eesti lipu all (500 ja enama kogumahutavusega) 350-ni aastaks 2035) Raudteekaubaveo osakaal ↗ tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga10 29% 27% 27% 27% 30% 31% (TLAK mõõdik: suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga) Aastaringsete regulaarsete ↗ lennuliinide arv11 32 ≥23 ≥25 ≥29 ≥33 35 (TLAK mõõdik: suurendada aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu) * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2021. aastast. Mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 1 ** Heitkogused TLAK prognoosi järgi 2020. a *** Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) vaheprognoosidest WEM (with existing measures ehk olemasolevate meetmetega). 7 Allikas: Transpordiamet 8 Allikas: KeM, MKM 9 Allikas: MKM 10 Allikas: Statistikaameti tabel TS121 11 Allikas: AS Tallinna Lennujaam  7 2. Rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tabel 2: Programmi eelarve* Eelarve 2022** 2023 2024 2025 2026 Programmi kulud 477 175 621 927 749 571 746 052 893 623 meede 1: Transpordi konkurentsivõime 365 268 483 019 627 907 624 305 771 935 programmi tegevus 1.1: Raudteetransporditaristu arendamine ja 122 677 198 148 360 999 364 978 531 852 korrashoid programmi tegevus 1.2.: Veetransporditaristu arendamine ja 26 738 26 850 23 561 18 345 16 861 korrashoid programmi tegevus 1.3.: Õhutransporditaristu arendamine ja 13 412 11 454 10 313 10 315 10 316 korrashoid programmi tegevus 1.4.: Maanteetransporditaristu arendamine ja 170 353 190 211 185 251 193 827 172 939 korrashoid programmi tegevus 1.5.: Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav 6 688 26 067 33 545 21 843 25 244 linnakeskkond programmi tegevus 1.6.: Ohutu ja säästlik transpordisüsteem 25 399 30 290 14 237 14 998 14 723 meede 2: Liikuvus 111 907 138 908 121 664 121 747 121 688 programmi tegevus 2.1.: Liikuvusteenuse arendamine ja 111 907 138 908 121 664 121 747 121 688 soodustamine Programmi eelarve kokku 477 175 621 927 749 571 746 052 893 623 * Programmi eelarves kajastuvad muuhulgas MKMi ohutusjuurdluskeskuse12 kulud. ** Eelarve 2022.a kohta on esitatud koos lisaeelarvega 20.06.2022 seisuga. Tabel 3: Programmi eelarve investeeringutega* 2023 2024 2025 2026 kulud 487 442 628 433 632 873 788 241 sh välistoetused ja kaasrahastus 231 927 348 985 391 909 560 664 investeeringud 183 267 122 399 83 289 109 408 sh välistoetused ja kaasrahastus 74 750 54 923 43 009 7 468 mitterahalised kulud 134 486 121 138 113 179 105 382 Programmi eelarve kokku 805 194 871 970 829 341 1 003 031 * Programmi eelarves kajastuvad muuhulgas MKMi ohutusjuurdluskeskuse kulud. Tabel 3 sisaldab lisaks programmi kuludele ka transpordi valdkonna investeeringuid, kuid investeeringute eelarve ei ole programmi osa. Seetõttu erinevad tabelid 2 ja 3 üksteisest kogueelarve summa poolest. 3. Hetkeolukorra analüüs Üldist Transpordi tulemusvaldkond panustab eeskätt arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kajastatud transpordivaldkonnaga seotud muutuste elluviimise. Transpordi tulemusvaldkonna tegevuste rakendamine on jätkuvalt olnud edukas: 12 Ohutusjuurdluse Keskus (OJK) on spetsiifilist ülesannet täitev MKM struktuuriüksus, mis on ohutusjuurdluse läbiviimisel ja sellega seonduvate otsuste tegemisel sõltumatu. Tugiteenused OJK tööks tagab MKM. OJK põhiülesandeks on lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi, lennuintsidendi, laevaõnnetuse, raudteeliiklusõnnetuse ja raudteeintsidendi uurimine, nende põhjuste väljaselgitamine ning ohutusalaste soovituste või ettepanekute tegemine sarnaste juhtumite vältimiseks tulevikus liiklusohutuse suurendamiseks. OJK-l puudub poliitikakujunduslik funktsioon. Arvestades, et see ei riku ohutusjuurdluse sõltumatuse printsiipi, on OJK MKM tugiteenuste kasutamisel aruandekohustuslik kantsleri ja majandus- ja taristuministri ees.  8  Üleriigiliste ja rahvusvaheliste ühenduste arendamise meetme tegevustes on 2021. aasta lõpuks Ühtekuuluvusfondist rekonstrueeritud või uuendatud 201,89 km maanteelõike. 2023. aastaks seatud eesmärgist (215km) on täidetud 93,86%.  Uusi maanteelõike oli 2021. aasta lõpuks Ühtekuuluvusfondi toel valminud 31,92 km. Aastaks 2023 seatud eesmärgist (46 km) on täidetud 69,39%.  Raudteeliikluse arendamise meetme rakendamine kulgeb hästi ning seatud eesmärgid saavutatakse. 2021. a lõpu seisuga oli Ühtekuuluvusfondist rekonstrueeritud või uuendatud 205,59 km raudteelõike. Seega ollakse pisut ületatud 2023. aastaks seatud eesmärki (200 km).  Eraldiseisvalt raudteelõikude rekonstrueerimisest käsitleme liiklusjuhtimissüsteemide rekonstrueerimisi, mida on 2021. aasta lõpu seisuga tehtud 50 km (2023. aasta sihttase 79 km).  07.02.22 seisuga oli ühendusvõimalusi Ühtekuuluvusfondist parandatud kokku 31 ühistranspordipeatuses.  Keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide meetme tegevuse raames on saavutatud 94,2% aastaks 2023 seatud eesmärgist.  SF mõõdik „Rongireisijate arv aastas“ tegi 2021. aastal väikese tõusu võrreldes 2020. aastaga, ulatudes 6,08 miljonini (tõus võrreldes 2020. aastaga on 1,5%).  Tulemusnäitaja „Halvas seisus teede osakaal TEN-T võrgustiku teedest“ saavutusmäär on 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga paranenud, ulatudes 0,4%-ni (2023. aastaks seatud sihttase on 11%, ehk antud juhul 0,4% väga palju parem kui eeldatud 11%).  Ühistranspordis valmis 2021. aastal analüüs Tallinna–Harjumaa ühtse ühistranspordi korralduse ja juhtimise osas, mis on aluseks edasisteks ümberkorraldusteks, mis võimaldaksid paremini planeerida ja korraldada omavalitsuste- ja liikideülest ühistransporti.  Maanteede puhul teostati 2021. aastal erinevaid remontöid kokku 2190 km teelõigul (sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, remonti ja tolmuvabade katete ehitust). Ehitati 13 km ulatuses neljarajalisi teelõike. Rekonstrueeriti 20 silda ja 90 km ulatuses erinevaid teelõike. Katteid ehitati 335 km kruusateelõigule. Ehitati ümber 42 liiklusohtlikku kohta.  Haapsalu raudtee II etapi raames teostati ettevalmistavad tegevused Turba–Risti raudteelõigu ehitamiseks.  Sõlmiti leping 6 uue kahesüsteemse elektrirongi soetamiseks ning teostati esimene makse rongide eest.  2021. aasta septembris lõppesid Pärnu lennujaama lennuliiklusala rekonstrueerimistööd ning lennujaam avati taas lennuliiklusele. Riik investeeris Lennuliiklusteeninduse ASi tegevustesse 10 miljoni eurot, et soodustada piiriülest koostööd FINEST projekti raames, irdtorni arendusi ning mehitamata lennuliikluse süsteemi arendamist ning rakendamist 2023. aastal.  Reisilaevandusettevõtjate jätkusuutlikkuse ning säilimise tagamiseks eraldati 2021. aastal 8 mln eurot. Riigiabi andmine oli vajalik, kuna laevandusettevõtjad annavad tööd tuhandetele inimestele, moodustavad olulise osa turismisektorist ning aitavad tagada kaupade ja inimeste liikumist riikide vahel. Selle katkemine oleks toonud endaga kaasa ulatuslikumad ja negatiivsemad tagajärjed. Riigiabi eesmärgiks oli tugevdada Eesti reisilaevanduse konkurentsivõimet, säilitades töökohti ja toetades majanduse ning reisilaeva sektori arengut. Jäämurre toimus 2021. aastal ligikaudu 1,5 kuud Soome lahel Kunda ja Sillamäe sadamate piirkonnas. Pärnu lahel kestis jäämurre ligikaudu 3 kuud.  Oleme saavutanud ELis viienda koha taastuvenergia kasutamises transpordis. Järgmisena läheme üle säästlikumatele taastuvkütustele (nn “II põlvkonna” biokütused) ning selle tulemusena absoluutnumbrites lähiaastatel biokütuse osatähtsus veidi väheneb, kuid selle tulemusena hoogustame säästlikumate biokütuste (nt kodumaine biometaan) kasutuselevõttu.  9  KIK on läbi viinud elektribusside ja vastava tankimistaristu toetusvooru, mille tulemusel hakkab Tallinnas sõitma 15 elektribussi ning rajatakse nende jaoks laadimistaristu. Lisaks viis KIK läbi esimese vesiniku kasutuselevõtu pilootmeetme transpordisektoris, mille kohaselt rajab Utilitas rohevesiniku tarneahela ning mille tulemusel väheneb iga-aastane kasvuhoonegaaside heitkogus üle 1000 tonni CO2 ekvivalenti ja rohevesiniku aastane tootmismaht, mida hakatakse kasutama ühistranspordis, on üle 30 tonni. Transpordi tulemusvaldkonnas on aga jätkuvalt palju väljakutseid: Järgmiste aastate suurim väljakutse transpordi sektoris on säilitada transpordi toimepidevus, misjuures võtta transpordis kasutusele rohetehnoloogiad ja leida efektiivsust sektoris digilahenduste juurutamise läbi. Tulenevalt Venemaa Ukraina-vastasest agressioonist tuleb lähiaastatel tagada transpordi ja meremajanduse teenuste toimimine, aga ka kehtestatud sanktsioonide rakendamine ja koordineerida majandusmeetmete rakendamist. Lahendamist vajavad väljakutsed:  raudteetaristu arendamine rongide teenindustiheduse ja kiiruste tõstmiseks, uue raudteeliikluse juhtimissüsteemi kasutuselevõtt;  raudtee elektrifitseerimine ja muu ühistranspordi keskkonnasõbralikkuse kasvatamine (eelkõige uutes hangetes säästlike kütuste eelistamine);  1435 mm rööpalaiusega põhja–lõuna suunalise rahvusvahelise raudteeühenduse loomine ja selleläbi Eesti ühendamine Euroopa raudteevõrgustikuga;  riigiteede seisundi parendamine ja remondivõla vähendamine;  TEN-T nõuetele vastavate põhimaanteede ehituse rahastamine;  jalgrattateede põhivõrgustike arendamine ja selle toetamine suuremates linnades;  liiklusohutuse suurendamine maismaal, õhu- ja veeteedel;  regionaalsete sadamate ja lennujaamade taristu parendamine;  meremajanduse konkurentsivõime tõstmine. Pikemas perspektiivis on transpordi tulemusvaldkonnas suur väljakutse CO2-heitkoguste vähendamine. Tänase prognoosi kohaselt Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 eesmärki ei saavutata, kuna vajalike meetmete rakendamine on veel pooleli või edasi lükkunud, mh nii energia- kui Venemaa Ukraina-vastasest agressioonist põhjustatud kriisi tõttu. Euroopa Liidu Kliimapaketis „Fit for 55“ seatud eesmärk on aga veelgi kõrgem. TLAK mõõdik: transpordi CO2e heitkoguste vähenemine 1700 kt CO2 ekv-ni aastaks 2035. Prognoosimiseks on kasutatud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kasvuhoonegaaside (KHG) prognoose ning tegelike tasemete jaoks KHG inventuuri aruandeid. Kavandatud KHG vähendamise trajektoor vastab TLAKis määratud sihile, mis on saavutatav, kui rakendada kõiki arengukavas kirjeldatud poliitikaid. Tulemusvaldkonna vastava mõõdiku sihttase 2022. aastal on 2051 kt CO2 ekv, mida täpsustatud vaheprognooside järgi 2022. aastal ei saavutata (prognoosi järgi on 2022. aastal transpordi KHG heitkogused 2158,31 kt CO2 ekv) ning praegusel trajektooril on aastal 2035 transpordi heide u 1820 kt CO2 ekv. Seoses muuhulgas energiakriisi ja Ukraina kriisiga ei ole TLAKi meetmetest näiteks rakendatud muudatusi aktsiisipoliitikas (aktsiiside loogika ümber korraldamist selliselt, et nende määrad sõltuksid kütuste energiamahukusest ja eriheitest), ning kaubaveo liikumist maanteelt raudteele pole oodatud mahus toimunud. Arvestades asjaolu, et Eesti õigusesse ülevõtmisel on Direktiiv 2022/362, millega ajakohastati ja täiendati varasemat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest,  10 analüüsitakse ka teekasutustasu määrade tõstmist ning diferentseerimist viisil, mis võimaldab enam rakendada “kasutaja maksab, saastaja maksab” printsiipi. Tasumäärade tõstmisel vähenevad Eestis sõitvate veoautode CO2 heitkogused eeldatavalt umbes 2,41 kt võrra esimesel aastal võrreldes stsenaariumiga, kui teekasutustasude suurused jääksid kehtivale tasemele. Samuti on juba teada osade seatud eesmärkide täitmise hilinemine võrreldes arengukavas kavandatuga, nt Rail Baltic. Suuremat KHG vähenemise efekti oodati ka COVID mõjust. COVIDi järgselt on vastupidise trendina vähenenud ka inimeste ühistranspordi kasutamise harjumus, mis omakorda on suurendanud autostumist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Sarnane olukord on kogu Euroopas13. Lisaks tuleb arvestada, et praegused prognoosid ei oska adekvaatselt hinnata EL Kliimapaketi „Fit for 55“ mõjusid, kuna kõik selle rakendamiseks vajalikud õigusaktid ei ole veel läbiräägitud, küll aga on jõutud kokkuleppele, et ESR sektorite14 (sh transpordi) emissioone tuleb 2030. aastaks vähendada 24% võrra. Tegemist on sektorite ülese eesmärgiga ning sektorite vahelist jaotust ei ole Eestis seni kokku lepitud. Kui eesmärk rakendub transpordisektorile solidaarselt, peab transpordisektori heide olema aastal 2030 veelgi väiksem (hinnanguliselt 1600 kt CO2 ekv) kui arengukavas seatud siht (1700 kt CO2 ekv). Rohepoliitika ekspertrühma soovitustele tuginedes tuleb KHG heitkoguste vähendamiseks jätkata integreeritud ühistranspordi võrgustike uuendamisega, integreerides need transpordiliikide vaheliselt ja teiste liikuvusteenustega. Samuti tuleb edasi töötada säästva liikuvuse meetmete elluviimisega, nt rattateede ehitamisega ja elektriautode laadimistaristu väljaarendamisega koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Lisaks tuleb töötada välja täiendavaid meetmeid, sh alustada tulevikukindla transpordi maksustamise süsteemi välja töötamist koostöös Rahandusministeeriumiga. Rohepoliitika ekspertrühma soovituste ja sobilike meetmete välja töötamisega tegeletakse. Arengukava ja programmi korrigeeritakse vastavalt kokku lepitavate Jõupingutuste jagamise määruse15 siseriiklikele eesmärkidele ja 2023. aastal eeldatavasti kinnitatava rohepoliitika tegevuskava lõplikule variandile. Raudteetransporditaristu TLAK mõõdik: Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga. Eesmärk sõltub nii olemasolevate maanteevedude toomisest olemasolevale ja ehitatavale raudteele (Rail Baltica) kui suuresti ka Rail Baltica täiendavast kaubamahust. Raudtee elektrifitseerimine loob eeldused keskkonnasõbraliku transpordiliigi olemasoluks, mida kasutada kauba kui ka reisiveoks. Seda eelist tuleb arendada selliselt, et tekiks modaalnihe raudteetranspordi liigi kasuks. Suurema nihke saavutamiseks tuleb teha täiendavaid investeeringuid, sh luua laadimisplatse ja uusi koostöömudeleid veondusettevõtetega. Lähtuvalt Eesti kaubavedude logistikast ning tootmisettevõtete paiknemisest on läbi riiklike meetmete täiendavalt võimalik suunata raudteele hetkel maanteel transporditavaid kaupu: killustikud (graniit ja lubjakivi killustik), puittooted (puitpellet, saematerjal, majad, paber, vineer), teravili jm. Raudteevedu aitab eelkõige vähendada Tartu–Tallinna ja Tallinna–Pärnu–Ikla maantee koormust, samuti Tartu–Jõhvi lõigu koormust ning ka Kagu-Eesti maanteede koormust. Siseriikliku kaubaveo raudteele suunamise abil on võimalik aastas kokku hoida 44 miljonit raskeveoki veokilomeetrit. Raudteekaubaveo osakaalu suurendamine on 13 OECD/ITF: https://www.itf-oecd.org/modal-shift-transport- trends?ct=t(2018_Sept_Newsletter_COPY_01)&mc_cid=2102f74054&mc_eid=1f13a89c8c 14 ESR sektorid on transport, väiksemahuline energeetika (<20 MW nimivõimsusega), hooned, jäätmemajandus, tööstuslikud protsessid ning põllumajandus. 15 EL määruse eelnõu, mis muudab määrust (EL) nr 525/2013.  11 võimalik ka läbi Eesti veetavate täiendavate kaubamahtude, mis on siiani kasutanud alternatiivseid kaubaveokoridore. 2021. aastal moodustas raudteekaubavedu 29% kõigist kaubavedudest. Seoses geopoliitilise olukorraga ja asjaoluga, et raudteekaubaveost moodustas olulise osa kaubavahetus, mis liikus läbi Venemaa, on tõenäoline, et raudteekaubaveo osakaal lähiaastatel langeb ja teatud määral ka asendub kaubavahetusega muude riikidega. Arendamisel on põhja–lõuna-suunaline transpordikoridor Rail Baltica näol ning eesmärgiks on käivitada regulaarne raudtee kaubarong kolme riigi vahel, olemasoleval 1520mm taristul. Raudteetaristu arengusuunaks on reisirongidele 160 km/h kiiruse tagamine. Selleks on kavas õgvendada raudteed, remontida allesjäänud puitliipritega teelõigud ning elektrifitseerida raudtee Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva lõikudel. Edasi liigutakse Haapsalu raudtee ehitamise ettevalmistavate tegevustega. Kavas on ka läbilaskevõime suurendamine Tallinna–Lelle raudteelõigul ning Rapla–Lelle lõigu rekonstrueerimine. Jätkuvaks väljakutseks on vajadus tagada optimaalne taristu konfiguratsioon (st vajadusel vähendada jaamade ja/või raudteede arvu, kus puudub kasutus ja luua täiendavaid kasutusvõimalusi multimodaalseks transpordiks ning möödasõidukohti reisirongide läbilaskevõime suurendamiseks). Samuti on probleemiks ühetasandilised ristumised, mille eritasandiliseks ehitamine parandaks nii ohutust kui ka kasutajamugavust. Varasemad väljakutsena väljatoodud Balti jaama läbilaskevõime on lahendatud ja Pääsküla–Keila raudteelõigu II peatee ehitus on lõpusirgel ning mainitud investeerimisprojektide teostamisel luuakse 2023. aastaks potentsiaal täiendavaks rongireisijate arvu kasvuks. Rail Baltica põhitrassi projekteerimistööde eeldatavad lõpptähtajad on nii Harju-, Rapla- kui Pärnumaa lõikudes 2024. aasta teises pooles. Jaanuariks 2022 valmisid Ülemiste ühisterminali ja Pärnu reisiterminali põhiprojektid, käimas on Ülemiste reisiterminali piirkonna detailplaneering, mis kehtestati 2022. aasta detsembris. Valminud on Muuga kaubaterminali ning Ülemiste veeremidepoo põhiprojektid, Pärnu hoolduskeskuse ning kaubaterminali eelprojektid. Käimas on Soodevahe kuivsadama ja hoolduskeskuse projekteerimine. 2022. aasta alguses alustati RB kohalike peatuste detailplaneeringute ja projekteerimisega, sõlmitud on kokkulepped omavalitsustega, kelle territooriumile RB kohalikud peatused ehitatakse. Ehitusobjektidest on 2017. aastal valminud Tallinna lennujaama ja Ülemiste ühisterminali ühendav trammitee ning Saustinõmme viadukt Tallinna ringteel. 2022 valmisid Assaku, Tagadi ja Künka viaduktid ning Loone, Urge ja Kalevi ökoduktid. Ehituslepingud on sõlmitud Saustinõmme, Tagadi ja Selja ökoduktide, Kehtna–Põlma, Sikeldi tee ning Tagadi–Kurtna viaduktide ehitamiseks. Ehitustööd käivad erinevate kolmandatele osapooltele kuuluvate kommunikatsioonide ümbertõstmiseks (kõrgepingeliinid, gaasitrassid). Välja on kuulutatud kahe pikema RB lõigu ehitushanked. Ülemiste ühisterminali ehitushange teostati 2022. aasta esimeses pooles, see ebaõnnestus ainsa laekunud pakkumuse kõrge maksumuse tõttu. 2022. aastal kuulutati Ülemiste reisterminali piirkonna ehitustööd välja etapipõhiste hangetena. RB CEF vahenditest rekonstrueeriti 2021. aastal RB ehitusmaterjalide veoks Lelle ja Pärnu vaheline raudteelõik kiirusele 40 km/h. Talsinki tunneli planeerimistegevustega jätkatakse. Tunneli trassi võimalik asukoht pakuti välja 2018. aastal projekti FinEst Link raames valminud tasuvusanalüüsi16 käigus. Analüüsi tulemusel jõuti järeldusele, et tunneli rajamiseks on tingimused sobivad (Eesti pool küll oluliselt keerulisemad, kui Soomes) ning tegemist oleks maailma pikima merealuse tunneliga (107km). Selle ehitamine maksab 13–20 miljardit eurot ning selle ehituseks kulub 15 aastat (8 aastat tunneli rajamiseks, 6 aastat raudtee 16 https://www.arcticrailway.as/wp-content/uploads/2018/09/FinEst-link-REPORT-FINAL-7.2.2018.pdf  12 installeerimiseks, peatuskohtade, depoode ja terminalide ehituseks ning 1 aasta rongide testimiseks). Ehitusele eelnev planeerimise faas võib hinnanguliselt kesta 6 aastat. 26. aprillil 2021. a allkirjastasid Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Timo Harakka ning Eesti end. majandus- ja taristuminister Taavi Aas kahe riigi vahelise transpordikoostöö edendamiseks (sh Tallinna–Helsingi tunneli osas) vastastikuse mõistmise memorandumi17 (edaspidi MoU). MoU järel moodustati 2022. aastal Eesti–Soome transpordialase koostöö töögrupp, kuhu kuuluvad MKM, Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tallinna ja Helsingi linnavalitsused. Töögrupp kohtub kaks korda aastas. 2022. aastal toimus kaks kohtumist. Järgmine kohtumine toimub 2023. aasta aprillis–mais Helsingis. Tallinna–Helsingi tunneli trass on märgitud praegu muutmisel oleva üleeuroopalise transpordivõrgustiku ehk TEN-T määruse18 kaartidele kui perspektiivne püsiühendus. TEN-T määruse muudatus on jõudnud faasi, kus algavad läbirääkimised Euroopa Parlamendis ning seal tuleb kaartide muudatusi kaitsta. TEN-T uuendatud määrus kinnitatakse 2024. aasta alguses. Tunneli trassi valiku jaoks on vajalik algatada riigi eriplaneering (REP). Hetkel RES raames selleks tegevuseks pole vahendeid planeeritud. Hinnanguline REPi maksumus on 10 miljonit eurot. Veetransporditaristu TLAK mõõdik: suurendada kauba- ja reisilaevade arvu Eesti lipu all (500 ja suurema kogumahutavusega). 2021. aastaks on saavutatud kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (500 ja suurema kogumahutavusega) 7 laeva. Projekti rakendamist on takistanud mõningad probleemid seoses õigusloomega ja toetavate infosüsteemide käivitumisega, samuti pole veel täies mahus käivitunud projekti turundustegevused. Tegevustega jätkatakse järgnevatel aastatel sh käivitati töörühma, kes hakkab meetmeid üle vaatama. Esmane tagasiside peamiselt välisriigi laevaomanikelt ning seniste tingimuste esialgne analüüsimine näitab, et pakutav teenus ja õiguslik regulatsioon veel ei vasta turunõudlusele ja vajab täiendavaid muudatusi. Merenduses on peamiseks väljakutseks COVID-19 pandeemia järgne kohanemine, samuti üha enam karmistuvad keskkonnanõuded. Merendus on globaalne äri ja sõltub otseselt üleilmsetest teguritest. Meremajandusele avaldab mõju ka Venemaa agressioon Ukrainas, mõjusid on veel vara hinnata. Mõjutatud saab olema ka kaubalaevade arv. Eestis on merendus jagatud eri ministeeriumite vahel ja sellega seoses on meremajanduse tervikuna arenemiseks väga vajalik kõigi valdkonnaga seotud osapoolte ühtne koordineeritud koostöö. Õhutransporditaristu Aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu suurendamine. Valmistame ette ja sõlmime lennunduskokkuleppeid, laiendame terminale ja jätkame arendustöödega, et suurendada Tallinna lennujaama kaudu liikuvate transiitreisijate arvu otseühenduste kasvatamiseks. Eesmärk on tagada kvaliteetsed ja mugavad rahvusvahelised lennuühendused ning kasvava mahu turvaline ja järjepidev teenindamine, seepärast on strateegiliselt oluline jätkata ASi Tallinna Lennujaam lennundusjulgestuse ja päästekulude katmist riigieelarvest. 17https://www.lvm.fi/documents/20181/1019592/Memorandum+of+Understanding+between+Governments+of+Finland+and+Estonia+ 26.4.2021.pdf/05cff6a3-76ba-18ca-40a0-63cde422bf1b?t=1619444221790 18 http://publications.europa.eu/resource/cellar/f277232a-699e-11e3-8e4e-01aa75ed71a1.0008.01/DOC_1  13 2022. aastal suurendas AS Tallinna Lennujaam regulaarliinide arvu 36 regulaarliinini. Regulaarliinide arv sõltub suuresti lennuettevõtjate plaanidest ja võimekusest, sesoonsest reisijate huvist, teatud piirkondade atraktiivsusest, lennuettevõtjate plaanidest ja post-COVID olukorrast. Seetõttu kõigub liinide arv iga-aastaselt, sh on tõusutrendiga. Lennunduses on COVID-19 pandeemia järgne kirju reisimise regulatsioon asendunud uue väljakutsega, milleks on Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu. See kahandab lennuettevõtjate ärivõimalusi ning sunnib tegevust piirama, mis omakorda vähendab Eesti kui ELi geograafilise piiriala hoidva riigi jaoks ühenduvuse võimalusi ja atraktiivsust välisinvesteeringutega seotud äriturismiks. 2022. aasta on näidanud lennureisijate soovi reisida ning hoolimata Vene Föderatsiooni õhuruumi täielikust sulgemisest on Eesti lennureisijate usaldus reisimise suhtes taastunud väga kiiresti. Välispoliitilised mõjud on pärssinud lennundusvaldkonna ning reisijate mahtude taastumist 2019. aastaga võrreldavale tasemele. Probleemiks on eeskätt kõikide Vene Föderatsiooniga seotud õhusõidukite käitamise keelamine äritegevuses ELis, sh kehtib keeld Vene Föderatsioonis registreeritud ja kaudse omandiga seotud ettevõtetele, samuti hooldusteenuse ja varuosade pakkumise keelamine sellistele ettevõtetele. Ühtlasi on piiratud ka Vene Föderatsiooni kodakondsusega seotud isikute kuulumist ELi lennundusettevõtete juhtkonda ning õhusõidukite iseseisvat käitamist eraviisiliselt, sh mehitamata õhusõidukite käitamist. Oluline on ka see, et Vene Föderatsiooni territooriumile jäi enne ELi sanktsioonide kehtestamist suur arv lennukeid, mis võib lähiajal nõudluse tipuperioodil mõjutada saadaolevate istekohtade arvu. See tähendab, et kiire nõudluse kasv ja lennukite puudus koos kõrgemate energiahindade ja tööjõukuludega lennujaamades toovad kaasa reisimise kallinemise. Siia lisandub kindlasti ka lennuliikluste võimekus kiiresti kasvavaid lende hallata ehk ees ootavad ulatuslikud hilinemised Euroopa keskosa lennujaamades. Jätkuvalt on fookus ka regionaalsete (Tartu, Kuressaare, Kärdla ja Pärnu) lennujaamade efektiivsusel, aga ka piirkondade sotsiaal-ruumilise eraldatuse vähendamisel igapäevaste lennuühenduste tagamiseks saartel. 28. märtsil 2022. a taasavati peale COVID-19 pandeemiat lennuliiklus Tartu ja Helsingi vahel, mis vedaja otsuse tõttu kahjuks peatus sügisel. Hooajaliselt alustas 5. mail 2022 tööd Pärnu−Helsingi liin ning 25. juunil 2022 Pärnu−Stockholmi lennuliin. Talvehooajal on Pärnu lennujaamast lennuühendus Ruhnuga. Maanteetransporditaristu Liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu vähenemine poole võrra kolme aasta keskmisena. Aastate 2018−2020 keskmisena hukkus liikluses 59 inimest ning 2019−2021 keskmisena 55 inimest (liiklusohutusprogrammi (edaspidi ka LOP) järgne piirarv 48).19 Kuigi kolme aasta keskmine hukkunute arv on vähenenud viimasel kümnendil püsivalt ja iga-aastaselt, pole olemasolevad meetmed olnud piisavalt tõhusad. Hukkunute arvu vähenemine on olnud üle kahe korra aeglasem kui LOPis seatud eesmärkide täitmiseks vajalik oleks. Eesmärgi täitmine eeldaks, et hukkunute arv hakkab näitama iga-aastaselt olulist langustrendi. Liiklusohutuse olukorra nii järsk muutus ainult kavandatud LOP tegevuste tulemusel, ilma täiendavate riskikeskkonna muutuseta, on ebatõenäoline. Teisalt näitab põhjamaade liiklusstatistika, et hukkunute arvu vähenemine võib olla kõigi liiklusega seotud osapoolte ühise jõupingutusega siiski saavutatav. TRAM on asunud välja töötama olulise mõjuga tegevusi, mis vajaliku rahastuse olemasolul võimaldaksid sihtasemeni või selle ligidale jõuda. Piirkiiruse järgimine, 19 Allikas: https://www.transpordiamet.ee/liiklusonnetuste-statistika  14 joobes juhtimise ja roolis kõrvaliste tegevuste vältimine on kindlasti ühed võtmekohad, mille paranemine on suure mõjuga liiklusohutuse programmi eesmärkide täitmisele tulevikus. Seoses teehoiu vahendite vähenemisega aastatel 2024–2026 ning Ukraina sõja mõjust tuleneva hinnatõusu ja materjalide kättesaadavusega on rahuldava seisukorra tagamine riigiteede võrgustikul ning TEN-T võrgustikku kuuluvate nõuetele vastavate põhimaanteede väljaehitamise tagamine aastaks 2030 väga kriitiline. Arendamata ja rekonstrueerimata jäävad arvestava liiklussagedusega teelõigud, mida EL vahenditest ei saa rahastada. Niisamuti ei ole võimalik planeeritud mahus ehitada tolmuvabasid katteid kruusateedele, ümber ehitada liiklusohtlikke kohti ega rajada säästlikumaid liikumisviise soodustavat taristut. Teehoiuks ettenähtud vahendite mahtu indikatiivne vajadus on 350 miljonit eurot aastas, millest halvas seisus riigiteede osakaalu vähendamiseks ja remondivõla likvideerimiseks on ca 200 miljonit eurot aastas ning teedevõrgu arendamiseks, sh TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede nõuetekohaseks väljaehitamiseks, 150 miljonit eurot aastas. RES 2023–2026 koostamise käigus MKM teehoiu valdkonna lisataotlust ei rahuldatud. RES 2023– 2026 teehoiuks eraldatud vahendite maht ja edasise rahastuse ebaselgus seavad ohtu TEN-T põhivõrku kuuluvate maanteede Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja Tallinn-Pärnu-Ikla väljaehitamise Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 1315/2013 (edaspidi TEN-T määrus) sätestatud liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele vastavaks 2030. aasta lõpuks. 2022. aasta lõpu seisuga vastab Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee määruses sätestatud nõuetele 39% ulatuses (hõlmab 87 km 2+2 ja 2+1 teelõike 283 km kogupikkusest) ja Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 22% ulatuses (kokku 39 km 2+2 ja 2+1 maanteelõike 179 km kogupikkusest). Seoses väga madala liiklussagedusega Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Uulu-Ikla lõigul ning Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa Ülenurme-Luhamaa lõigul taotletakse Euroopa Komisjonilt nende lõikude nõuetekohaseks väljaehitamise tähtaja pikendamist kuni aastani 2050. TEN-T üldvõrgu maantee E20 Tallinna–Narva on valmis 42% ulatuses (kokku 89 km 2+2 teelõike 209 km kogupikkusest). Ühistransport ja siseriiklik regionaalne reisijatevedu Seoses Covid kriisiga vähenes ühistranspordi kasutus, samas tõusis kodust töötamise osakaal. Ühistranspordi osakaalu langust on 2020–2021 aastatel mõjutanud eelkõige koroonapandeemia. Ühistranspordi osakaal vähenes peamiselt kodus töötamise osakaalu suurenemise arvel (nt 2019. a oli see näitaja 5,1%, 2021. a 8,7% hõivatutest), autoga liikumiste osakaal on kasvanud ainult veidi 56,1%>57,4%. Jalgsi ja rattaga liikumiste osakaal on Eestis viimase kahe aasta jooksul 2019. a tasemega võrreldes samaks jäänud. Lisaks pandeemiale mõjutab ühistranspordi osakaalu vähenemist töö- ja koolikohtade kehv teenindatus heal tasemel ühistranspordiga, ühistranspordi arendamise alarahastatus nii linnades kui maakonnaliinidel, autokasutust soodustavad taristu ja kinnisvaraarendused ning ostujõu kasv keskmisest väiksema sissetulekuga töötajate hulgas, kelle töökohad on siirdunud ühistranspordiga kättesaadavatest kohtadest kehvema juurdepääsuga asukohtadesse.20 20 https://transpordiamet.ee/liikuvuse-statistika (2021.a detailsema statistikaga uuendamisel)  15 Suurimad väljakutsed ühistranspordis on seega jätkuvalt seotud hajaasustusega ning perifeersetes piirkondades elavatele inimeste teeninduskvaliteedi tõstmisega läbi kulutõhusa ühistranspordi korralduse ning vajaduspõhise liinivõrgu. Sellega seoses on ühistranspordikeskuste väljakutsed seotud eelkõige reisijate tegelikele nõudlustele vastava ühistransporditeenuse pakkumise tagamisega ja vähendada inimeste sundkulutusi transpordile ning arendades nõudepõhist transporti, kus see on mõistlik. Kulutõhusa nõudepõhise ühistranspordi arendamiseni on aga vajalik ÜTK-del läbi analüüsida üles ehitatud liinivõrk ning pakkuda välja liinid, kus nõudepõhine ÜT ka pikemal juurutamise perioodil kulutõhusust ja kliendile paremat teenust pakuks. Seetõttu on otstarbekas käivitada täiesti uue liinivõrguga nõudepõhise transpordi katseprojekt Saaremaal, kus on valmidus ja tahe selle rakendamiseks ning osaliselt selle toimimist ka juba varasemalt piloteeritud. Saaremaa kohta on TRAM koostöös kohaliku omavalitsusega välja töötanud esialgsed nõudepõhiste- ja põhiliinide koostoime põhimõtted, mida oleks võimalik hakata ellu viima 2023. aasta teisest poolaastast. Nõudepõhise katseprojekti rakendamine Saaremaal eeldab esialgsetel hinnangutel lisaks senisele riigieelarvelisele toetusele liinivõrgu toimimiseks täiendavalt ca 100 000 eurot aastas (0,2 töökohaks, digitaalse platvormi väljatöötamiseks ja töös hoidmiseks), mis kaetakse riigieelarves ühistranspordi korraldamiseks ettenähtud toetustest. Katseprojekti kogemuste ja tulemuste põhjal koostab TRAM koostöös ÜTK-dega ettepanekud nõudepõhise ühistranspordi põhimõtete kasutuselevõtuks teistes maakondades. Tiheasustuses on suurim väljakutse sõiduautode kasutamise kasvu ohjeldamine läbi kvaliteetse ja ligipääsetava ühistransporditeenuse pakkumise, ühtse liinivõrgu korraldamise ja erinevate ühistransporditeenuste ristkasutamist soodustava ühtse ühistranspordi piletitootega. Järgnevalt on toodud reisijate arvud siseriiklikul regionaalsel reisijateveol transpordi liigiti ning riiklikud dotatsioonid. Tabel 4: Rongireisijate arv ning riiklik dotatsioon reisija kohta SÕITJATE VEDU RAUDTEEL21 Sõitjad (tuhat) 2019 2020 2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026* Kokku (tuhat in.) 8 373.1 5 982.0 6 079 7 100 8 000 8 500 10 000 11 000 Riigi toetus liiniveo 27 656 29 736 7 33 451 531 29 599 040 36 689 34 613 39 425 korraldamiseks (eurodes) 200 72 ** 39 190 799 668 995 558 Indikatiivne riigi toetus 3,30 € 4,97 € 5,50 € 4,17 € 4,59 € 4,07 € 3,92 € 3,58 € reisija kohta (eurodes) * prognoos ** summa sees ei sisaldu Tallinna-Moskva-Tallinna liinile maksud toetust 2020.a summas 226 419 eurot Tabel 5: Reisijate arv regionaalsetes sadamates ning riiklik dotatsioon reisija kohta SÕITJATE ARV22 Parvlaevad 2019 2020 2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026* Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla- 2 395 871 1 975 868 2 204 139 2 489 594 2 539 386 2 590 173 2 641 977 2 694 816 Heltermaa Sõru-Triigi 42 330 40 477 46 253 47 803 48 759 49 735 50 729 51744 Ruhnu 6 923 7 504 7 803 8 214 8 378 8 546 8 717 8891 21 Allikas: Statistikaameti tabel TS1421 22 Allikas: Transpordiamet  16 Vormsi 68 313 64 712 73 508 76 938 78 476 80 046 81 647 83280 Kihnu 80 250 69 944 81 875 85 023 86 723 88 458 90 227 92032 Piirissaare 9068 9 177 9 401 10 990 11 210 11 434 11 663 11896 KOKKU 2 602 755 2 167 682 2 422 979 2 718 562 2 772 932 2 828 392 2 884 960 2 942 659 Muutus,% 4% -17% 12% 12% 2% 2% 2% 2% 23 872 Riigi toetus (eurodes) 22 447 475 22 885 730 22 233 898 23 621 000 34 072 000 23 872 23 872 000 000 000 Indikatiivne riigi toetus reisija 8,62 € 10,56 € 9,18 € 8,69 € 12,29 € 8,44 € 8,27€ 8,11€ kohta * prognoos Tabel 6: Lennureisijate arv ning riiklik dotatsioon reisija kohta SÕITJATE ARV23 Lennuk 2019 2020 2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026* Kärdla 10 946 8611 10 552 10 763 1 0978 11 198 11 422 11 650 Kuressaare 20 073 15 490 27 773 28 328 28 895 29 473 30 062 30 664 Ruhnu 1443 762 1 544 1 575 1 606 1 639 1 671 1 705 KOKKU 32 462 24 863 39 869 40 666 41 480 42 309 43 155 44 019 Muutus,% 11% -23% 60% 2% 2% 2% 2% 2% Riigi toetus (eurodes) 2 975 559 2 938 707 5 031 023 4 978 000 6 233 000 5 733 000 5 733 000 4 998 000 Indikatiivne riigi toetus reisija 91,66 € 118,20 € 125,07 € 133,15 € 150,27 € 135,50 € 132,85 € 113,31 € kohta * Prognoos Tabel 7: Bussireisijate arv maakonnaliinidel ning riiklik dotatsioon reisija kohta SÕITJATE ARV MAAKONNABUSSILIINIDEL24 Aastad 2019 2020 2021 2022* 2023* 2024* 2025* 2026* Sõitjaid kokku 22 492 805 17 893 810 18 015 703 19 817 273 22 492 805 24 742 086 25 979 190 27 278 149 Muutus,% 15% -20% 0,7% 10% 13,5% 10% 5% 5% Riigi toetus (eurodes) 44 844 774 47 393 876 49 756 301 50 204 000 57 198 000 49 198 000 49 198 000 49 198 000 Indikatiivne riigi 1,99 € 2,65 € 2,76 € 2,53 € 2,54 € 1,99 € 1,89 € 1,80 € toetus reisija kohta * Prognoos 23 Allikas: Transpordiamet 24 Allikas: Transpordiamet  17 4. Olulised tegevused 2023–2026 eesmärkide täitmiseks Alljärgnevalt on toodud olulised tegevused erinevates transpordivaldkondades koos indikatiivsete rahastusvajadustega, sh võetud kohustustega. Raudteetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks  Jätkatakse AS-i Eesti Raudtee liiklusjuhtimissüsteemide uuendamisega lõigul „Tallinn–Keila– Paldiski, Turba“, aastal 2023 summas 2,01 miljonit eurot.  AS Eesti Raudtee lõpetab Pääsküla–Keila II peatee ehitustööd, et tõsta Tallinna lähipiirkonna reisirongiliikluse kvaliteeti (võimaldab Keilaga tagada tihedamat rongigraafikut tipptundidel).  Kavandatud on Tapa jaama sorteerimispargi rekonstrueerimine, I etapp aastal 2023 summas 8,51 miljonit eurot.  AS Eesti Raudtee teostab projekteerimise ning alustab raudteelõikude elektrifitseerimisega Tartu ja Narva suunal aastatel 2023–2028 summas 278,7 miljonit eurot, millest SF vahendid 200,7 miljonit eurot. Tapa–Narva ja Tallinna–Tartu suunal 2023. aastal summas 23,9 miljonit eurot.  Elron on sõlminud lepingu täiendavate elektrirongide (6 tk) soetamiseks, summas 56,2 miljonit eurot (2024. aastal CO2 kauplemise vahenditest). 6. septembril 2022. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks 10 täiendava elektrirongi soetamise, kasutades 2026. aastal 90,7 miljoni euro ulatuses Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030 vahendeid.  Käimas on Rail Baltica projekteerimine (põhitrass + kohalikud objektid 43,4 mln eurot) ning ehitamine (põhitrass + kohalikud objektid 1 040,3 miljonit eurot), 2023. aastal summas 161,33 miljonit eurot, millega jätkatakse rajatiste ehitust (näiteks Maardu tee, Kangru ja Kohila liiklussõlmed), alustatakse ehitust kahel põhitrassi lõigul: Ülemiste–Lagedi (4–5 km lõik) ja Harju/Rapla maakonna piir (ca 10 km lõik), alustatakse ehitusbaaside rajamisega Soodevahel ning Pärnu kaubajaama piirkonnas, jätkatakse Ülemiste reisterminali ehitusega ja liigutakse edasi kontaktvõrgu liitumispunktide ehitusega. Lisaks CEF vahenditele kasutatakse RRF ja SF vahendeid järgmiselt: o RRF kaasabil jätkatakse viaduktide ja ökoduktide ehitust eeldatavas toetuse mahus 31,05 miljonit eurot; o SF 2021–2027 perioodil ehitatakse välja Rail Baltica kohalikud peatused ja Pärnu reisiterminal eeldatavas ÜF toetuse mahus 55,28 miljonit eurot.  SF 2021–2027 perioodil tõstetakse kiiruseid läbi raudtee õgvendamise Tallinna–Tartu ja Tapa– Narva liinidel ning ühtlasi rekonstrueeritakse raudteed luues eeldused tulevikus kiiruste tõusuks 160 km/h eeldatavas ÜF toetuse mahus 70,55 miljonit eurot. Aastal 2023 eeldatavas mahus 20,8 miljonit eurot.  Kavandamisel on vahendid Ühtekuuluvusfondist toetamaks Tallinna–Rapla lõigu läbilaskevõime suurendamist ja Rapla–Lelle raudtee rekonstrueerimist summas 15,51 miljonit eurot. 2023. aastal eeldatavas mahus 10,83 miljonit eurot. Veetransporditaristu ja merenduse konkurentsivõime parendamiseks  2023. aastal jätkatakse reisilaevade toetusmeetmega mahus 7,7 mln eurot. Toetusmeede aitab laevaomanikel kulusid vähendada, kiirendada Covid-19 kriisist väljumist ning tagada töökohtade25 ja nendelt tuleneva maksutulu säilimise riigile. 25 Lähiriigid on jätkanud varasemate ning täiendavalt ka Covid-19 tingitud toetusmeetmetega, mis võib tuua kaasa ohu, et Eesti lipu all olevad laevad  18  2023. aastal jätkatakse veeteetasude vähendatud määraga 25%, mis aitab Eesti transiidi-, sadamate ja kaldasektori ettevõtete konkurentsitingimusi parandada.26  2023. aastal tellitakse 18 miljonit eurot maksev multifunktsionaalne töölaev27, mis hakkab valmimisel asendama kahte seni kasutusel olevat laeva.  Luuakse riigi veesõidukite haldamiseks eraldi asutus (riigilaevastik28), kuhu koondatakse erinevate haldusalade veesõidukid, mida hakatakse loodavast asutusest keskselt haldama, 2023. aastal summas 6,67 mln eurot.  Talvise navigatsiooni tagamine29, 2023.a baaseelarves 6,34 mln eurot ning 2023–2025 summas 19 miljonit eurot.  Rukki kanali süvendamine, 2024. aastal 0,3 miljonit eurot.  Lisaks suurendatakse veeteetaristu rahastust 1 mln euro võrra aastal 2023.  Rohuküla sadamas Transpordiameti merenduse ja veeteede teenistuse kai rekonstrueerimine 2021– 2024 summas 3,1 miljonit eurot, sh 2023. aastal summas 1,97 miljonit eurot.  SF 2021–2027 perioodil arendatakse AS-i Saarte Liinid sadamate sadamarajatisi ja akvatooriume kliimamuutustega kohanemiseks ÜF toetuse mahus 9,5 miljonit eurot, 2023. aastal eeldatavas ÜF toetuse mahus 0,63 miljonit eurot.  Säästva transpordi projekt (elektrilise parvlaeva soetamiseks), Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030 raames mahus 25,4 miljonit eurot ja CO2 kauplemise vahenditest eeldatavas summas 14,6 miljonit eurot ning millest 2023. aastal kokku 700 000 eurot. Õhutransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks  2023. aastal lõpeb ASi Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk on suurendada Tallinna lennujaama keskkonnahoidu ja turvalisust. Projekti eelarve aastal 2023 summas ligikaudu 1,1 miljonit eurot.  Jätkub toetuse maksmine ASile Tallinna Lennujaam julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude katmiseks, summas 7,76 miljonit eurot aastas.  Jätkub ka sihtotstarbeline toetus ASile Tallinna Lennujaam järgmiste ülesannete täitmiseks: Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu lennuväljadel regionaalsele arengule vajaliku taristu regulaarlendude teenindamise tagamiseks maapealse käitluse teenuse ja päästeteenuse kindlustamiseks ning pääste- ja hädaabilendude teenindamiseks, summas 2,3 miljonit eurot aastas.  Alustatakse toimiva mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi (U-space) ettevalmistavate tegevustega koostöös Lennuliiklusteeninduse AS-i ja Transpordiametiga eesmärgiga, et see valmiks juhtivatele teenusepakkujatele aastal 2023. Lisaks antakse liiguvad teiste, soodsama maksusüsteemiga riikide lipu alla (nt Läti või Soome). Laevade liikumisel muude riikide lippude alla võib tekkidas hinnanguline negatiivne muutus riigi maksutulude vaates (pardatöötajad) ca -54 miljonit ning ca -1,7 miljonit eurot (kaldatöötajad) aastas). 26 Sektor on pärast intensiivistunud sõjategevust Ukrainas kaotamas sanktsioonide tõttu kaubamahtudes ning meetme kaudu on ettevõtjatel võimalus paremini konkureerida lähiriikide sadamatega Kesk-Aasia riikide kaupade pärast, mis aitab sanktsioonidest tekkivad kahju Eesti majandusele kompenseerida. Enne sanktsioonide kehtestamist olid enamike Eesti sadamate kaubamahud tänud veeteetasude vähendatud määrale kasvutrendis, samas kui teiste lähiriikide sadamate kaubamahud valdavalt vähenesid. 27 Uus multifunktsionaalne töölaev võimaldab tõsta riigi teenuste kvaliteeti, moderniseerida laevastikku ja optimeerida kulusid tulevikus, sest laev on planeeritud asendama kahte laeva. 28 Laevade tulemine ühtse juhtimise alla annab võimaluse veesõidukeid aktiivsemalt ristkasutada, tuua püsikulusid alla ja võita investeeringute pealt. Analüüsid näitavad, et kümne aastaga aitab riigilaevastiku loomine säästa vähemalt 34 miljonit eurot. 29 Veetaristu ehitamine ja remontimine, sh jäämurre oluliseks osaks on talvise navigatsiooni tagamine. Sõltumata talve raskusastmest on vajadus jäämurdeteenuse järele püsiv. Arvestades Eesti asukohta Läänemere ääres ja klimaatilisi tingimusi, tuleb riigil tagada piisav jäämurdevõimekus, et võimaldada stabiilse majandustegevuse jätkumist ka talveperioodil, kui meri jäätub. Hetkel on Väinamere-äärsed sadamad 3–4 kuud külma talve ja paksu jää oludes kaubavedudele suletud ja seega teiste sadamatega võrdluses halvemas konkurentsipositsioonis.  19 Teadmussiirde programmi raames vahendid autonoomsete liikumisvahendite ja nende rakendamiseks kaasnevate süsteemide arendamiseks ja testimiseks arenduskeskuse loomiseks.  Aastaks 2025 toimuvad kaubalennud Aasiast 3 korda nädalas.30  Tallinna lennujaamas saavutatakse aastane kaubaveomaht 50 000 tonni aastaks 2025. Maanteetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks  Pärnu–Ikla maanteel jätkub 2023. aastal Pärnu–Uulu 2+2 tee ehitus, kogumaksumusega 31 miljonit eurot, sellest 2023. a 20 miljonit eurot. Lisaks alustatakse Sauga–Pärnu ja Libatse–Nurme 2+2 tee ehitusega, kogumaksumuses 56,4 miljonit eurot, sellest 2023. a 17,4 mln eurot, ning Tartu mnt Neanurme–Pikknurme 2+1 tee ehitusega, kogumaksumuses 10 miljonit eurot, sellest 2023. a 6,7 mln eurot.  Paldiski maantee Harku ristmiku ehitus on kavandatud aastatele 2024–2025 kogumaksumusega 13,5 mln eurot.  Teedevõrgu korrashoiuks ja säilitamiseks kavandatakse 400,6 mln eurot, sellest 2023. aastal 123,3 mln eurot.  Kaitseministeeriumiga koostöös EL Military Mobility programmi raames riigi kaasfinantseerimise vahendite eraldamisel alustatakse Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitust 2024. aastal.  Jätkatakse riigi kruusateedele mustkatte ehitamist kogusummas 3 miljonit eurot, sellest 2023. aastal 1,6 mln eurot. Kohalike teede arendamiseks:  Jätkatakse ühtekuuluvusfondi toel kohalike teede arendamist Narvat läbiva (Rahu–Kerese tn) transiittee rekonstrueerimisel, 2023. aastal summas ca 2 mln eurot.  Pärnu linnale antakse investeeringu toetust silla ehitamiseks, 2023. aastal summas 5 mln eurot ja 2025. aastal summas 15 mln eurot.  Ühtlasi toetatakse 2023. aastal kohaliku omavalitsuse (kergliiklus)tee ehitamist summas 0,7 mln eurot. Keskkonnasõbraliku ja ligipääsetava31 linnakeskkonna arendamiseks  Terviklike jalgrattateede põhivõrgustike väljaehitamine (fookus Tallinna, Tartu ja Pärnu kesklinnadel ja nende funktsionaalsetel linnapiirkondadel32) ning rattaparkimise võimaluste parandamine. Sihttase aastaks 2029 on 10 km, kogumaht 2021–2027 välistoetustest ca 40 miljonit eurot; 30 Lennuühenduste loomise ja laiendamise osas on MKMil roll sõlmida vastavad kahepoolsed lepingud vastavate kolmandate riikidega, kui seda ei tee samaaegselt EL. See on esmane alus reisijate- ja kaubalendude alustamiseks Aasia suunal, v.a Hiina, kellega on kehtiv lennunduskokkulepe olemas. Lõplik otsus tuleb teha lennuettevõtjatel positiivse äriplaani alusel, eriti ajal, mil Vene Föderatsiooni õhuruum on suletud ELi vedajatele ja lennuks Aasiasse lisandub tuhandeid lennumiile. 31 https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus 32 Pärnu, Tallinna ja Tartu funktsionaalsed linnapiirkonnad vastavalt Statistikaameti „Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodikale“:  Pärnu linnapiirkond – Pärnu linn (Pärnu linn asustusüksusena, Paikuse alev, Silla küla); Tori vald (Sauga alevik, Sindi linn, Tammiste küla).  Tartu linnapiirkond – Tartu linn (Tartu linn asustusüksusena, Märja alevik); Luunja vald (Lohkva küla, Veibri küla); Kambja vald (Soinaste küla, Tõrvandi alevik, Õssu küla, Ülenurme alevik); Tartu vald (Tila küla, Vahi alevik).  Tallinna linnapiirkond – Tallinna linn; Maardu linn; Viimsi vald; Saue vald (Laagri alevik, Alliku küla, Koidu küla, Saue linn, Vanamõisa küla); Rae vald (Aaviku küla, Assaku alevik, Järveküla, Jüri alevik, Karla küla, Lagedi alevik, Pajupea küla, Peetri alevik, Rae küla, Uuesalu küla, Vaskjala küla, Ülejõe küla); Harku vald (Harkujärve küla, Rannamõisa küla, Tiskre küla, Tabasalu alevik); Jõelähtme vald (Iru küla, Uusküla); Saku vald (Saustinõmme küla, Juuliku küla, Kasemetsa küla, Metsanurme küla, Saku alevik, Üksnurme küla); Kiili vald (Kangru alevik, Luige alevik); Keila linn; Lääne-Harju vald (Kulna küla).  20  SF 2021–2027 perioodil suunatakse multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide arendamisse struktuuritoetusi ca 16 miljonit eurot, mille eesmärgiks on parandada olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades ligipääsetavad ja mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele (buss, tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms). Samuti parandatakse valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1 multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029;  SF 2021–2027 perioodil suunatakse struktuurivahenditest uute trammiliinide rajamiseks Tallinna linnapiirkonnas ca 40 miljonit eurot;  RRF vahenditest rajatakse Tallinna Vanasadama trammiliin eeldatavas toetuse mahus 36,5 miljonit eurot, 2023. aastal summas 17,8 miljonit eurot;  Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmist 2021–2030 toetatakse säästvat linnalist transporti (bussid, trammid) 15 miljoni euroga. Tunneli rajamiseks  Jätkatakse Tallinna–Helsingi tunneli planeerimistegevustega. Ohutuse suurendamiseks  Jätkub liiklusohutusprogrammi elluviimine. Programmi eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine, et aastate 2023–2025 keskmisena ei hukkuks üle 40 inimese ja raskesti vigastada ei saaks üle 302 inimese aastas 2023–2025 aastate keskmisena. Programmi tegevusteks on liiklusohutusprogrammi elluviimine ning riiklik järelevalve raudteel, veeliikluses ja lennunduses. Tegevuste eesmärk on kõigi transpordisektorite lõikes liiklejate ohutuse tagamine ning võimalike riskide ja ohtude maandamine keskkonnale ning kolmandatele osapooltele. Programmi tegevuse „Ohutu ja säästlik transpordisüsteem“ aastate 2023–2026 eelarve on ligi 58,7 miljonit eurot, millest 2023. a toetatakse ohutuse alaseid tegevusi 16,5 miljoni euroga. Liikuvusteenuse arendamiseks  Jätkub ühistranspordi liinivedude (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitransport) toetus aastatel 2023–2026 kogusummas ligikaudu 469,3 miljonit eurot, sellest 2023. aastal ca 124,8 miljonit eurot, sh 9 miljonit eurot lisaraha rongitranspordi ja KOV laevaliinide dotatsioonideks ning ühekordselt kütusehinna kallinemise leevenduseks 2023. aastal summas 10 miljonit eurot.  Jätkatakse ühtse üle-eestilise piletimüügisüsteemi ja piletisüsteemi väljatöötamist.  Jätkatakse ühistranspordi korraldusmudelite tõhustamisega. Töötatakse selle nimel, et tekitada suuremat sünergiat sotsiaal- ja tavatranspordi vahel, et kasutada olemasolevat sõidukiparki ning teenuseid optimaalselt.  Luuakse teenusmudel e-veoselehtede kasutusele võtmiseks ja piiriülese e-veoselehtede vahetuse võimaldamiseks (reaalajamajanduse edendamine).  Jätkatakse nõudetranspordi arendamistegevustega. 5. Meetmed ja programmi tegevused Käesolevas peatükis kirjeldatakse meetmed ja programmi tegevused ning mõõdikute sihttasemed.  21 Mõõdikute selgitused esitatakse programmi lisas 1 ja TERE teenused programmitegevuste lõikes programmi lisas 2. 5.1. Meede 1: Transpordi konkurentsivõime Tabel 8: Meetme 1 mõõdikud Meede 1: Transpordi konkurentsivõime Eesmärk: arendada transpordisüsteemi säästvalt, nutikalt ja kulutõhusalt, vähendada selle keskkonnajalajälge ning muuta taristul liiklemine ohutumaks – selle tulemusena luuakse kvaliteetne, ohutu, nutikas, kestlik, ligipääsetav ja konkurentsivõimeline transporditaristu. Meetme kirjeldus: Seos VVTP-ga: „4.7. Töötame välja tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 ja seame selle riiklikuks eesmärgiks“. Seos energeetika tulemusvaldkonnaga: Biometaani tootmise ja transpordi sektoris tarbimise toetamine. Eesti peab saavutama transpordis taastuvenergia osakaalu suurenemise (2020 - 10%, 2030 - 14%, sh oli 2020 transpordis 12,16% TE osakaal33). Biometaani tootmise ja kasutuselevõtu toetamine võimaldab sihttasemed saavutada soodsamail viisil. Lisaks peab Puhaste sõidukite direktiivist tulenevalt avalikes hangetes (näiteks ühistransport) kasutusele võtma üha enam puhtaid kütuseid. Selleks on sätestatud konkreetsed sihttasemed maakondlikel ühistranspordi avaliku teenindamise lepingute hangetel. Eesti puhul on fossiilkütuseid kasutava ühistranspordi alternatiivideks biometaanil töötavad bussid või elektribussid. Gaasibusside kasutuselevõtt eeldab gaasitanklate võrgu laiendamist. Lisaks käivitatakse elektribusside kasutuselevõtu pilootprojekt. Rahastusmeetme “Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja kord”34 (seos Energeetika ja maavarade programmiga) eesmärk on süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti transpordisektoris elektribusside (M3 kategooria I klassi sõiduk) kasutuselevõtu abil ning elektribusside tarbimis- ja laadimisandmete kogumine ja analüüsimine, et aidata kaasa elektritranspordi arengule. Toetuse tulemusena suureneb taastuvelektri kasutamise võimekus ühistranspordisektoris vähemalt 0,5 gigavatt‑tundi aastas. Konkursi tulemusel hakkab Tallinnas sõitma 15 elektribussi ning ehitatakse välja selle opereerimiseks vajalik laadimistaristu. Samuti alustatakse vesinikukütuse piloteerimisega. Rahastusmeetme “Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris“35 (seos Energeetika ja maavarade programmiga) eesmärk on vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku tarbivale transpordile ülemineku ergutamine. Eesmärgi saavutamiseks rahastatakse rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahendust transpordis. Trend 2021* 2023 2024 2025 2026 Meetme mõõdikud (tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Transpordi Sihttase: energiakulu, TWh36 9,2 TWh (TLAK eesmärk: ↘ Tulemus: 8,39 TWh 8,28 TWh 8,18 TWh 8,05 TWh Transpordi energiakulu 9,94 TWh max 8,3 TWh, millest taastuvenergia osakaal transpordis on 24%) 33 SHARES (Renewables) - Energy - Eurostat (europa.eu) 34 https://www.riigiteataja.ee/akt/111122020010 35 https://www.riigiteataja.ee/akt/102072021012 36 Allikas: https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares  22 Taastuvenergia osakaal Sihttase: transpordis, %37 10% Tulemus: ↗ 9,1%** 9,6% 10,5% 11,4% 10,59%38 2020 tulemus: 12,16% * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2021. aastast, mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 1 ** prognoosid langevad perioodi keskel tulenevalt I  II generatsioonile üleminekust. Programmi tegevus 1.1.: Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Tabel 9: Programmi tegevuse 1.1. mõõdikud Programmi tegevus 1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk on elektrifitseerida etapiviisiliselt raudteevõrgustik Tartu ja Narva suunal, arendada raudteed saavutamaks kiirust kuni 160 km/h, taastada Tegevuse eesmärk: etapiviisiliselt Tallinna–Rohuküla raudtee ning parandada ohutust, et kasvatada raudteetaristu kasutust suunates nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkt 3.16. näeb ette kohaliku rongiliikluse kiiruse suurendamiseks investeeringud uutesse rongidesse, et suurendada reisijate mugavust ja vähendada keskkonnakoormust. Samuti arendatakse mugavaid rongiühendusi siseriiklikult ja välisriikidega. Üheks oluliseks projektiks on raudtee elektrifitseerimine. Kinnitatud ajakava kohaselt peaks 2025. aastaks olema elektrifitseeritud Aegviidu–Tapa–Tartu lõik, 2025. aasta Tegevuse kirjeldus: lõpuks Tallinn–Aegviidu lõik ja 2026. aasta lõpuks Tapa–Narva lõik. Lisaks elektrifitseerimisele on kavas raudtee ja raudteerajatiste kapitaalremont ning õgvendamise projektid, et tagada reisirongidele kiirused 160 km/h. Oluline on Viljandi suunal ka Tallinna–Rapla lõigu läbilaskevõime suurendamine ja Rapla–Lelle raudtee rekonstrueerimine. Kõiki eeltoodud projekte rahastatakse Euroopa Liidu perioodi 2021– 2027 struktuurivahenditest. Lisaks on kavas Haapsalu raudtee taastamine. Trend 2021* 2022 2023 2024 2025 2026 Tegevuse mõõdikud (tegelik) (sihttase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN- T – Trans-European ↗ 0% 0% 0% 0% 60% 60% Transport Network) põhivõrgu väljaehitamine: Rail Baltica39 Ühendusajad Tallinna– Tallinn– Narva, Tallinna–Tartu, Tallinn– Tartu 1h 40 Tallinna–Viljandi ja ↘ Tartu 1h 56 – – – – min Tallinna–Pärnu (Rail Baltica min tulemusena) liinidel, h min40 Rekonstrueeritud või ↗ – – – 20km 20km 20km uuendatud raudteede pikkus, 37 Allikas: https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares (andmed puudulikud) 38 Allikas: MKM, energeetika osakond 39 Allikas: MKM, 2030. a sihttase 100% 40 Allikas: Elron, 2020. aastal Tallinn-Narva 2h13min, Tallinn-Tartu 1h56min, Tallinn-Viljandi 1h54min, Tallinn-Pärnu (RB) ühendus puudub; 2030. aasta sihttase Tallinn-Pärnu (RB) 42min; 2035. a sihttase Tallinn-Narva 1h45min, Tallinn-Tartu 1h30min, Tallinn-Viljandi 1h30min, Tallinn-Pärnu (RB) 42 min  23 km41 (SF väljundindikaator) Elektrifitseeritud uute raudteede pikkus, km42 (SF ↗ – – – 50km 50km 50km väljundindikaator) * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2021. aastast * mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 1. Programmi tegevus 1.2.: Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid Käesoleva programmi tegevuse täpsemaks kirjeldamiseks ja eesmärkide ning investeeringuvajaduste välja toomiseks kinnitatakse programmi lisas 3 Veetee hoiukava. Tabel 10: Programmi tegevuse 1.2. mõõdikud Programmi tegevus 1.2. Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk on muuta meretranspordisektor Tegevuse eesmärk: konkurentsivõimelisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga. Tähtsal kohal on Eesti kui mereriigi tuntuse tõstmine, aga ka meremajandusvaldkonna analüüs. 1. juulil 2020. aastal jõustus laevanduse seaduste pakett, et toetada laevandusettevõtete tegevusi ja arengut rahvusvaheliselt. Seaduste pakett võimaldab laevaomanikel, laeva meeskonna ja/või laeva tehnilise juhtimise teenuse osutajatel saada soodsamaid maksutingimusi ning mille suureks eesmärgiks on Eesti meremajanduse sektori arendamine ja suurte kaubalaevade toomine Eesti lipu alla. Esmane tagasiside peamiselt välisriigi laevomanikelt ning seniste tingimuste esialgne analüüsimine näitab, et Eesti poolt pakutud teenus ja õiguslik regulatsioon veel ei vasta turu tingimustele, mistõttu vaja on täiendavaid muudatusi, et luua konkurentsivõimeline registrite teenus koos konkurentsivõimelise õigusliku raamistikuga. Viimane loob eeldused laevade registreerimisele Eesti registrisse ja Eesti lipu alla ning oleks omakorda eelduseks kaldasektori arengule. Eestil on olemasoleva korra jaoks riigiabi luba 01.07.2020–30.06.2026. Laevanduse lipu alla toomise tervikmeetmete paketi väljatöötamine on ka Vabariigi Valitsuse tegevusplaanis, mistõttu Valitsus andis ülesande Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil, Rahandusministeeriumil ja Tegevuse kirjeldus: Sotsiaalministeeriumil analüüsida olemasolevaid meetmeid ning töötada välja uus meetmete pakett hiljemalt 01.01.2025, millega luuakse eeldused veelgi enamate laevade tulekuks Eesti lipu alla. Viimastel aastatel on toimunud muutused Eesti sadamaid külastavate laevade mõõtmetes, tehnilistes näitajates ja veetavates kaubamahtudes ning kliimamuutused mõjutavad nii jää- kui ilmastikuolusid. On algatatud uusi meretuuleparkide arendusi, mille ehitamisel on potentsiaalselt vaja täiendavat ressurssi multifunktsionaalsete laevade kujul. Transpordiamet, koostöös parvlaevaliinide operaatoriga TS Laevad, otsib võimalusi veomahtude suurendamiseks Virtsu–Kuivastu ja Rohuküla–Heltermaa laevaliinidel. Käimas on ka uue (viienda), energiatõhusa ja keskkonnasõbralikku parvlaeva kontseptsiooni väljatöötamine, peale mida korraldatakse hange laeva põhiprojekti koostamisele ja laevaehitusele. Laeva ehituse rahalised vahendid on kavandatud Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmist ja CO2 kauplemise vahenditest. Riigi poolt ehitatav parvlaev peaks asuma laevaliine teenindama aastal 2026. Ühtlasi luuakse riigi veesõidukite haldamiseks eraldi asutus ehk riigilaevastik, kuhu koondatakse erinevate haldusalade veesõidukit, mida hakatakse loodavast asutusest 41 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus; SF algtase 2020. a 0 km, SF lõpptase 2029. a 105 km 42 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus; SF algtase 2020.a 0 km, SF lõpptase 2029. a 450 km  24 keskselt haldama. Laevade tulemine ühtse juhtimise alla annab võimaluse veesõidukeid aktiivsemalt ristkasutada, tuua püsikulusid alla ja võita investeeringute pealt. Programmi tegevus panustab ka SF programmperioodi 2014–2020 (kuni 2023.a lõpuni) „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetsesse suunda „Jätkusuutlik transport” ning SF programmperioodi 2021–2027 (kuni 2029.a lõpuni) prioriteetsesse suunda nr 2, mille eesmärkideks on kliimamuutustega kohanemine, riskide ennetamine ja katastroofidega toimetulek, suurendada elurikkust, rohelist taristut linnakeskkonnas ja vähendada saastet. Prioriteetsesse suunda panustatakse sekkumisega „Sadamate akvatooriumi kaitse“. Tulenevalt Venemaa Ukraina-vastasest agressioonist on suurim väljakutse 2022+ transpordi ja meremajanduse teenuste toimimise tagamine aga ka kehtestatud sanktsioonide rakendamise tagamine ja majandusmeetmete rakendamise koordineerimine. Trend 2021* 2022 2023 2024 2025 2026 Tegevuse mõõdikud** (tegelik) (sihttase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Jäämurde teenuse tagamine43 → 100% 100% 100% 100% 100% 100% Mõõdetud Eesti mereala44 70% ↗ 72% 73% 74% 75% 77% (2021) Uute lainemurdjatega sadamate arv, kus on rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes ↗ 0 0 0 2 2 2 kaitsemeetmeid, tk (SF väljundindikaator)45 Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saarte vaheliste 16,43 kt parvlaevaühenduste nullheitele ↘ 16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt 11 kt 11 kt (2019) viimisega (eesmärk 2035.a 12,1 kt vähenemine)46 * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2021. aastast * mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 1. Programmi tegevus 1.3.: Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Tabel 11: Programmi tegevuse 1.3. mõõdikud Programmi tegevus 1.3. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk on majanduse konkurentsivõime tagamiseks hoida Eesti Tegevuse eesmärk: ühendatuna muu maailmaga, arendades lennundussektori uusi ärisuundasid, muuhulgas digiteerides õhutransporti, aga ka maandades lennundussektori keskkonnajalajälge. TLAK lennundusvaldkonna eesmärkide elluviimisel on fookuses kaks prioriteetset arengusuunda: 1) Digitaalne õhuliiklus ja uute tehnoloogiate arendus: „Eestist maailma innovaatilisem õhuruum“. Tegevused:  riigisiseste õigusaktide kooskõlla viimine EL õigusega, mis võimaldab vastavate süsteemide loomist ülaltoodu rakendamiseks; Tegevuse kirjeldus:  riigi järelevalve võimekuse tugevdamine;  riigi valdkondlik tegevuste arendamine ja koordineerimine. 2) Lennukaubandus: „Eesti kui Aasia lennukauba jaotussõlmpunkt“. Kaubavedu lennutranspordiga on üheks olulisemaks ärivaldkonnaks lennunduses tervikuna. Kaubavedu genereerib kõrge lisandväärtusega tööhõivet ja on oluliseks tuluallikaks lennujaamadele ja lennuettevõtjatele. Arenenud lennukaubaveo sektor on ka oluline komponent riigi konkurentsivõime tõstmisel. Lennukauba liikumise eelduseks 43 Allikas: MKM meremajandusosakond 44 Allikas: MKM meremajandusosakond 45 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus 46 Allikas: MKM  25 on:  kaubakäitlemiseks vajaliku taristu, sh piisava lennukikütuse varu olemasolu, mis rahuldab kaubaomanike ning vedajate vajadused;  toetuste olemasolu ehk riigi tugi selleks, et Tallinnast saaks regulaarselt opereeriva ja võimalikult laia liinivõrguga lennufirmade sihtkoht – hetkel riigi rahaline toetus puudub, samuti tuleks tagada vajalikud ressursid lennukaubandusega tegelevatele ekspertide ja pädevuste näol ASis Tallinna Lennujaam. Programmi tegevus panustab ka SF programmperioodi 2014–2020 (kuni 2023.a lõpuni) „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Jätkusuutlik transport”. VVTP kohaselt tagame otseühendused Eesti inimestele ja majandusele olulistesse sihtkohtadesse. Trend 2021* 2022 2023 2024 2025 2026 Tegevuse mõõdikud (tegelik) (sihttase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Irdtorni lahendused ↗ 0% 0% 20% 60% 80% 100% kasutusel lennujaamades, % (2020) * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2021. aastast * mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 1. Programmi tegevus 1.4.: Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Tabel 12: Programmi tegevuse 1.4. mõõdikud Programmi tegevus 1.4. Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk on säilitada ja parendada olemasoleva teedevõrgu seisunditaset ning jätkata teedevõrgu arendamisega, et muuta liiklemine Tegevuse eesmärk: mugavamaks, vähendada aegruumilisi vahemaid ja tõsta liiklemise ohutust. Kõrvaleesmärgiks on toetada kohalike omavalitsuste teede ja tänavate korrashoidu ning teetaristu ligipääsetavust. Programmi tegevus panustab muu hulgas ka Euroopa Liidu erieesmärgi „edendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset, turvalist ja mitmeliigilist üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T)“ ning Eesti poliitikaeesmärgi – Ühendatum Eesti – saavutamisse. SF programmperioodil 2021–2027 (aastaks 2029) ehitatakse Ühtekuuluvusfondi toel 41 km ulatuses 2+1 või 2+2 teelõiku TEN-T võrgustikul, et täita Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013, üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta, liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid. Arendamise poolel on peamiseks väljakutseks TEN-T põhivõrgu maanteede õigeaegne ja nõuetekohane väljaehitamine kogu ulatuses. Tegevuse kirjeldus: Suuniste elluviimiseks peavad TEN-T põhivõrgustiku maanteed Tallinn–Pärnu–Ikla ja Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa, aastaks 2030 olema nõuetekohaselt väljaehitatud. TEN-T üldvõrk peab olema nõuetekohaseks ehitatud aastaks 2050 (sh Narva suund). Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 seatud eesmärkide elluviimiseks ja riigi teedevõrgu jätkusuutlikuks korrashoiuks on teehoiu rahastamise vajadus ca 350 mln aastas. Programmi tegevuse raames panustatakse ka säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu47 rajamisse. 2021* 2022 2023 2024 2025 2026 Tegevuse mõõdikud Trend (tegelik) (sihttase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) 47 Rajatakse paremaid ümberistumisvõimalusi erinevate liikumisviiside ja erinevate ühistranspordiliikide vahel ning soodustatakse kergliiklust läbi võrgulise tähtsusega kergliiklusteede rajamise. Rajatav taristu on seotud olemasoleva riigiteede võrgustikuga või on selle täiendus uute ühendusteede näol, kui need vastavad riigiteede tunnustele ja ühendavad riigiteid oluliste sihtpunktidega.  26 Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport 30% Network) põhivõrgu ↗ – – – 38% – (2020) väljaehitamine suunas Tallinn–Tartu–Võru- Luhamaa48 (%) Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport 19% ↗ – – – 27% – Network) põhivõrgu (2020) väljaehitamine suunas Tallinn–Pärnu–Ikla49 (%) Riigiteede võrgu seisundi → 2,46 ≤2,6 ≤2,6 ≤2,6 ≤2,6 ≤2,6 säilitamine50 (IRI, mm/m) Rekonstrueeritud või uuendatud maanteede pikkus – TEN-T51 ↗ 0 – – 10 km – – (km) * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2021. aastast * mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 1. Programmi tegevus 1.5.: Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond Tabel 13: Programmi tegevuse 1.5. mõõdikud Programmi tegevus 1.5. Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond Programmi tegevuse eesmärk on soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist Tegevuse eesmärk: liikuvust suuremates linnapiirkondades (Tallinn, Tartu, Pärnu). Eesmärk saavutatakse läbi kolme tegevuse, mille raames toetatakse suuremaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu, Pärnu) järgmiste muudatuste elluviimisel:  terviklike jalgrattateede põhivõrgustike välja ehitamine (fookus kesklinnadel) ning rattaparkimise võimaluste parandamine. Sihttase aastaks 2029 on 10 km.  Multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide arendamine, mille eesmärgiks on parandada olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades ligipääsetavad ja mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele nagu buss, tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms. Samuti parandatakse valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1 multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029; Tegevuse kirjeldus:  uute trammiliinide rajamine Tallinna linnapiirkonnas. Sihttase on 3 km rajatud uut trammiliini aastaks 2029. Programmi tegevus panustab peaasjalikult SF programmperioodil 2021–2027 Euroopa Liidu poliitikaeesmärgi „Rohelisem Euroopa“, Eesti kontekstis „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 3 saavutamisse: „edendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset, turvalist ja mitmeliigilist üleeuroopalist transpordivõrku ja mitmeliigilist riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvust“. Programmi tegevus panustab ka Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030. Seos VVTP-ga: „3.21. Arendame säästvat transporti, mh trammiühendusi ja 48 Allikas: Transpordiamet, MKM 49 Allikas: Transpordiamet, MKM 50 Allikas: Transpordiamet, MKM 51 Allikas: Transpordiamet, SF projektiaruanded  27 digitaallahendusi ühistranspordis ning rajame koostöös kohalike omavalitsustega kergliiklusteid ja kaasaegset tänavaruumi.“ Trend 2021* 2022 2023 2024 2025 2026 Tegevuse mõõdikud (tegelik) (sihttase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Uue trammitaristu pikkus, km52 ↗ 0 km – – – – – Uued või uuendatud ↗ 0 tk – – – – – mitmeliigilised sõlmpunktid, tk53 Uus või uuendatud sihtotstarbeline jalgrattataristu, ↗ 0 km – – – – – km54 * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2021. aastast * mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 1. Programmi tegevus 1.6.: Ohutu ja säästlik transpordisüsteem Tabel 14: Programmi tegevuse 1.6. mõõdikud Programmi tegevus 1.6. Ohutu ja säästlik transpordisüsteem Programmi tegevuse eesmärk on liikluses osalejate ohutust väärtustavate hoiakute Tegevuse eesmärk: kujundamine ja ohutusalase teadlikkuse tõstmine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks. Programmi tegevusteks on liiklusohutusprogrammi elluviimine ning riiklik järelevalve raudteel, veeliikluses ja lennunduses. Tegevuste eesmärk on kõigi transpordisektorite lõikes liiklejate ohutuse tagamine ning võimalike riskide ja ohtude maandamine keskkonnale ning kolmandatele osapooltele. Programmi tegevus panustab muu hulgas ka Euroopa Liidu liiklusohutuspoliitika pikaajaliste eesmärkide saavutamisse vähendada liikluses hukkunute arvu 2050. aastaks nullini. Liiklusohutusprogrammi 2016–2025 tegevused kaetakse nelja-aastase kestusega elluviimiskavaga. Elluviimiskavas 2020–2023 on kolm mõõdikut: hukkunute arv, raskesti vigastatute arv, hukkunud ja raskesti vigastatud kokku ning kavandatud 142 tegevust. Elluviimiskavas on kajastatud aastateks 2020–2023 liiklusohutusele kavandatav koguvajadus 19 849 000 eurot, millest 2022. aastal 5 204 000 eurot ja 2023. aastal 5 628 500 eurot. Oluline on silmas pidada, et tegevused mõjutavad üksteist ning mõju on kumuleeruv ehk elluviimiskavaga seatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik nende Tegevuse kirjeldus: kõigi samaaegne rakendamine. Järelevalve eesmärgiks raudteedel on, et ettevõtjad tagaksid raudteesektori ohutu töötamise, riiklike nõuete asjakohase rakendamise ning maandatud on raudteesüsteemist lähtuvad võimalikud riskid ja ohud keskkonnale ning kolmandatele osapooltele. Ohutu veeliikluse aluseks on tehniliselt korras laevad, kvalifitseeritud laevapere liikmed, õigeaegne navigatsiooniteave ning hooldatud ja tõrgeteta töötav veeteede taristu. Transpordiamet loob tingimused ohutuks veeliikluseks tehes riiklikku järelevalvet nii rahvusvahelisel kui siseriiklike nõuete täitmise üle. Järelevalve käigus kontrollitakse veesõidukite vastavust ohutusnõuetele, meremeeste nõuetekohast väljaõpet ning auditeeritakse reederite meresõiduohutuse korraldamise süsteeme. Veetee taristu korrashoid tähendab sadamate järelevalvet, navigatsioonimärgistuse haldamist ning samuti navigatsiooniteabe kogumist ja levitamist. Transpordiameti järelevalvetegevustes on järjest olulisemal kohal ennetav, nõustav ja teavitav roll, mis tõstab veeliiklejate ohutusalast teadlikkust, aitab ennetada laevaõnnetusi, tõstab tervikuna ohutuse taset ning panustab merenduse arengusse. Veeliiklejate käitumismudelit saab suunata merekultuuri arengu kaudu, mis on osa Eesti 52 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus 53 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus 54 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus  28 merenduspoliitikast, mille üheks elluviijaks on Transpordiamet. Lennuõnnetustega seotud riskide vähendamine riiklikul tasemel saab alguse arenenud ohutusjuhtimisest lennundusettevõttes, kus töötajad teatavad ohutust mõjutavatest sündmustest teadlikult ja vabatahtlikult ning kus juhtumeid analüüsitakse süstemaatiliselt. Kõige keerulisem ja aeganõudvam (nii lennundusettevõttes kui riigis tervikuna) on parema ohutusalase suhtumise edendamine, mis osaliselt väljendub teavituskultuuris. Teatatud juhtumite arvust on näha, et teavitamiskultuur on lennuettevõtetes paranemas ning see aitab nii lennundusettevõtetel kui riigil korrigeerivate tegevuste kaudu ennetada lennuõnnetusi ja tõsiseid intsidente. 2021. aasta alguses läks Transpordiamet üle uuele üleeuroopalisele raporteerimissüsteemile ECCAIRS 2, mis muudab kasutajatele raporteerimise veelgi lihtsamaks ja läbi selle võimaldab ka paremini hinnata ohutusalaseid protsesse. Transpordiameti teostatava järelevalve käigus kontrollitakse lennundusorganisatsioonide tegevust ja ohutusjuhtimise süsteemi kindlustamaks lennundusorganisatsiooni vastavust protseduuridele, riigisisestele ja rahvusvahelistele õigusaktidele. Järelevalve perioodid tulenevad õigusaktidest ja teostatud järelevalve tulemustest ning operatsioonide eripärast. Alates 2022. aastast on Transpordiamet võtnud suurema tähelepanu alla ka eralennunduse ja hobilennunduse järelevalve, seda peamiselt parema teavitustegevuse ja suurenenud hulga väliinspekteerimiste kaudu. Trend 2021* 2022 2023 2024 2025 2026 Tegevuse mõõdikud (tegelik) (sihttase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Liikluskäitumise muutuse indeks 55 Algtasemega võrreldes ↗ 7,4 7,5 7,6 7,7 7,8 7,9 indeksi kasv 0,5 punkti võrra aastaks 2025 Ärilises- ja mitteärilises lennutegevuses toimunud õnnetuste, tõsiste ↘ 1,01 1,01 0,99 0,97 0,95 0,94 intsidentide ja nendes hukkunute arv on selgelt vähenemistrendis56 Viie aasta avaliku raudteeohutustaseme ↘ 0,57 0,35 0,3 0,25 0,2 0,2 keskmine näitaja ei ületa 0,2 57 aastaks 2025 Laevaõnnetuste koguarv → 5 <5 <5 <5 <5 <5 aastas ei ületa 5 õnnetust58 * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2021. aastast * mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 1. 5.2. Meede 2: Liikuvus Tabel 15: Meetme 2 mõõdikud Meede 2: Liikuvus Eesmärk: liikuvuse parem organiseerimine, s.h tagades teenuste ja sihtkohtade kättesaadavuse läbi liikumiste asendamise; targema maa-, õhuruumi ja veeteede kasutuse ning planeerimise; efektiivsema ja ohutuma liikuvuse; transpordisüsteemi omavahelise ühilduvuse ja nutikate lahenduste kasutamise. 55 Allikas: TA 56 Allikas: TA 57 Allikas: TTJA 58 Allikas: TA  29 Meetme kirjeldus: Liikuvuspoliitika keskseks eesmärgiks on vähendada inimeste sõltuvust isikliku sõiduauto kasutamisest. Selle saavutamiseks on võtmetähtsusega kogu reisijateekonna mugavamaks ja kiiremaks muutmine. See hõlmab ühistranspordipeatuste juurdepääsetavust ja ligipääsetavust (sh teekonda jalgsi, jalgratta, autoga peatusesse), ühistranspordiliinide toimivust, ümberistumisaegade mõistlikkust (graafikute ühildamine) jmt, eesmärgiga pakkuda sõiduautole võimalikult head alternatiivi. Selleks, et ühistransporditeenus oleks kõigile ühiskonnagruppidele kättesaadav, on oluline järgida ka kaasava disaini põhimõtteid nii transporditaristu kujundamisel (sh veerem, peatused, jaamahooned, teekonnad peatuseni) kui seda, et liikumisinfo (sh piletimüük) on kõigile kättesaadav ja hõlpsasti mõistetav (sh veeremis, peatustes, veebis). Muuhulgas tuleb vaadata kaugemale nn traditsioonilisest ühistranspordist, põimides nt rattaringluse ühistranspordiga ühtseks tervikteenuseks, laiendades seeläbi ühistranspordi efektiivset teeninduspiirkonda või arendades nõudetransporti. Eraldi tuleb vaadelda ka seda, et kuidas kõikides Eesti piirkondades tagada igapäevaselt läbi ühistranspordikeskuste ühistranspordi korraldamise osana ka sotsiaaltransporditeenuse kättesaadavus. Trend 2021* 2022 2023 2024 2025 2026 Meetme mõõdikud (tegelik) (sihttase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Ühistranspordi, jalgratta ja ↗ jalgsi tööl käivate liiklejate osakaal59 Sihttase: 38,7 % (Eesti 2035 mõõdik: Tulemus: Ühissõiduki, jalgrattaga 34% või jala tööl käivate 39,6 % 40,5 % 41,5 % 42,4 % 43,5% inimeste osakaal (sihttase 2020.a 55%) tulemus: TLAK eesmärk: 36,9% Ühistranspordi, jalgratta ja jalgsi liiklejate osakaal % (2035.a eesmärk 55%, sh linnapiirkondades 60%)) Ühistranspordi, jalgratta ja ↗ jalgsi tööl käivate liiklejate 42% osakaal linnapiirkondades60 43% 45% 46% 47% 50% 2020.a tulemus: 41,7% * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2021. aastast * mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 1. Programmi tegevus 2.1.: Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine Tabel 16: Meetme 2 programmi tegevuse 2.1. mõõdikud Programmi tegevus 2.1. Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine Programmi tegevuse eesmärk on tagada inimeste kulutõhus ja nutikas liikuvuse korraldamine, tuues ühistranspordi kasutamise inimestele lähemale ja muutes selle kasutamise mugavamaks, ligipääsetavamaks ja kiiremaks läbi selle ühtse ja targema korralduse ja planeerimise, digitaliseerimise ning nutikama sõiduõiguse ja piletimüügi Tegevuse eesmärk: korralduse. Linnapiirkondades on eesmärk tagada ühistranspordi sujuv korraldus ühiste koostöömudelite abil, tagamaks parem koordinatsioon erinevate transpordiliikide ja - korraldajate vahel ning seeläbi vähendada sõiduautoga tehtava pendelrände osakaalu. Kaupade liikumisel läbi Eesti on eesmärk tõsta maismaatranspordi, lennunduse ja 59 Allikas: statistikaameti tabel STT230 60 Allikas: TRAM tabel: Liikumisviiside piirkondlik võrdlus: Linnaline asula  30 laevanduse konkurentsivõimet muuhulgas nutikate digitaalsete lahenduste kaudu. Programmi tegevuse raames toimub liinivõrkude kujundamine lähtuvalt inimeste liikumisvajadustest (sh võetakse arvesse erinevate ühiskonnagruppide vajadusi, näiteks töö ja hariduse kättesaadavus, tulenevalt näiteks vanusest või muudest tunnustest). Arendatakse taktipõhist61 ja maakonnaliinidega koordineeritud reisirongiliiklust, ühistranspordisõlmi ja ühistranspordi kättesaadavust jalgsi, jalgratta, auto jt liikumisviisidega. Arendatakse piletimüügisüsteemi ja erinevate liikuvusteenuste lõimimist. Sõlmitakse lepinguid vedajatega regionaalse ühistransporditeenuse osutamiseks vastavalt teenustaseme normidele. Tõstetakse inimeste teadlikkust ja kujundatakse ühistranspordi mainet. Tegevus hõlmab muuhulgas ka piirkondlike ja Tegevuse kirjeldus: suuremate asutuste liikuvuskavade koostamist, ühtse ühistranspordi korralduse suunas Tallinna, Harjumaa ja Põhja-Raplamaa ühistranspordisüsteemi ühildamist, erinevaid liikuvusega seotud pilootprojektide elluviimist jmt. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt juulis 2020 vastu võetud määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveo teabe kohta (eFTI62) hakkab kehtima alates 2024. aasta augustist ning pädevatel asutustel, kelleks Eestis on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), Maksu- ja Tolliamet (EMTA) ning Transpordiamet, tekib kohustus aktsepteerida elektrooniliselt esitatud kaubasaatedokumente juhul, kui ettevõtted soovivad need elektrooniliselt esitada. Esimesed eFTI rakendusaktid ning delegeeritud aktid valmivad 2023. aasta märtsiks. Trend 2021* 2022 2023 2024 2025 2026 Tegevuse mõõdikud (tegelik) (sihttase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Rongireisijate arv tellitud ↗ 1,04 1,2 1,42 1,43 1,43 1,44 rong/km kohta63 Maakondlike bussiliinide ↗ 0,38 0,52 0,53 0,54 0,55 0,56 sõitjate arv/lkm kohta64 Siselendude täitumus tellitud reisi istekoha ↗ 26,7 27 28 29 29 30 kohta (reisijad reisi istekoha kohta)65 Parvlaeva täitumus tellitud reisi kohta ↗ 85,9 94,83 96,11 97,40 98,69 99 (reisijad reisi kohta)66 Leibkonnaliikme I kvintiil I kvintiil I kvintiil I kvintiil kulutused transpordile I- I kvintiil I kvintiil <11,8% <11,8% <11,8% <11,8% III tulukvintiili lõikes ei 11,8% <11,8% kasva oluliselt, II II II II osatähtsus % (saavutades II kvintiil II kvintiil kvintiil kvintiil kvintiil kvintiil 2030.aastaks 2016.a → 10,2% <10,2% <10,2% <10,2% <10,2% <10,2% taseme)67 III kvintiil III kvintiil III III III III 2030.a tase: 14,5% <14,5% kvintiil kvintiil kvintiil kvintiil I kvintiil ≤10,6% <14,5% <14,5% <14,5% <14,5% II kvintiil ≤8,9% 61 Taktipõhine sõiduplaan on regulaarse intervalli ja kiire ühendusega reisirongide põhisõiduplaan, mis on kasutajasõbralik ja võimaldab luua ümberistumisvõimalused teistele ühissõidukitele. Integreeritud ja sünkroniseeritud (taktipõhiste) sõidugraafikute (integrated synchronised timetable, clock-face scheduling, taktfahrplan) põhimõtte rakendamise eesmärk on ühistranspordi ühenduskiiruste tõstmine mitmeliigilisel ja mitut liini või teenust hõlmavate reisiteekondade puhul. See suurendab ümberistumiste kiirust ja sellega nende atraktiivsust ning võimaldab ühistranspordisüsteemi elemente võimalikult tõhusalt ning kasutajale mugavalt ära kasutada ning uusi (nõudepõhiseid) teenuseid integreerida. Taktipõhine põhiühenduste sõidugraafik võimaldab lihtsamini ka erinevate teenuste sõidugraafikuid muutuste korral ühildada. 62 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R1056&from=EN 63 Allikas: MKM, Elron 64 Allikas: Transpordiamet 65 Allikas: Transpordiamet 66 Allikas: Transpordiamet 67 Allikas: statistikaameti tabel LE211, analüüsimisel kasutatakse vajadusel lisaks tabeleid LE201, LE202, ST15, ST24, ST03 Leibkondade eelarve uuringut (LE-algusega tabelid, sh LE211) tehakse täismahus iga 5 aasta tagant, see tähendab, et järgmine uuring toimub 2026. aastal. Statistikaametil puudub 2023–2024 aastatel uuringu korraldamiseks raha. Tabelid ST15, ST24 ja ST03 avaldatakse Statistikaameti lehel novembris 2022.  31 III kvintiil ≤10,6% * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2021. aastast * mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 1. 6. Programmi juhtimiskorraldus Programm ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kinnitab majandus- ja taristuminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programmi eelnõu esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks ning järgmise perioodi programmi sisendi kogumseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele osapooltele, sh valdkonna arengukava juhtkomisjonile. Programm annab muuhulgas suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Programmi koostamist ja elluviimist juhivad ning järelevalvet selle elluviimise üle teevad järgmised MKMi asekantslerid: 1) transpordi asekantsler (1. meetme programmi tegevused nr 1 ja 3–6 ning 2. meede oma vastutusala piires); 2) meremajanduse asekantsler (1. meetme programmi tegevused nr 2 ja 6 ning 2. meede oma vastutusala piires). Programmi rakendatakse läbi kahe meetme: transpordi konkurentsivõime ja liikuvus. Meetmete ja programmi tegevuste täpsemad kirjeldused ja tulemusindikaatorid on toodud peatükis 4. Programmi jagunemine kaheks meetmeks tuleneb MKMi transpordi ja liikuvuse tulemusvaldkonna teenuste ja tegevuste kaardistusest, kus teenused jagunevad üldistatult transpordi taristu arendamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks ning liikuvuse korraldamiseks. Programmi struktuur vastab arengukava ülesehitusele. Programmi koostamisel osalesid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Transpordiamet ning programmi eelnõu koostamisele kaasati ka valdkonna arengukava juhtkomisjon. Programmi rakendamisse on kaasatud kõik riigiettevõtted ja asutused, kes panustavad transpordi programmis kirjeldatud tegevustesse. Programmi aluseks olevate strateegilise dokumentide koostamisel on ulatuslikult konsulteeritud partneritega nii teistest avalikest sektoritest kui ka era- ja mittetulundussektorist. Programmi koostamisel tagatakse eesmärkide ja tegevuste kooskõla riigi strateegiliste arengudokumentidega, mis kehtivad programmi tegevuste ja eelarve kinnitamisel, sealhulgas arvestatakse horisontaalsetest arengustrateegiatest tulenevate riigi säästva arengu ja konkurentsivõime eesmärkidega (vt allolevas nimekirjas toodud arengukavadest). Programmil on otsesed seosed keskkonna, energeetika, ettevõtluse ja innovatsiooni ning teiste tulemusvaldkondade, poliitikate, strateegiate, arengukavade ja programmidega, mille eesmärkide täitmist see mõjutab, näiteks:  Kliimapoliitika põhialused aastani 205068;  Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 203069; 68 https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050.pdf 69 https://www.terveilm.ee/leht/wp-content/uploads/2018/01/Agenda-2030_eestikeelne.pdf  32  Eesti julgeolekupoliitika alused70;  Eesti spordipoliitika põhialused aastani 203071;  Eesti Euroopa Liidu poliitika72;  Eesti 2035+ strateegia73;  Energiamajanduse arengukava aastani 203074;  Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203075;  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 203076;  Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“77;  Maakonnaplaneeringud 2030+;  Eesti keskkonnastrateegia aastani 203078;  Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–203579;  Heaolu arengukava 2016–202380;  Eesti infoühiskonna (uuendatud) arengukava 202081;  Metsanduse arengukava aastateks 2021–203082;  Rahvastiku tervise arengukava 2020–203083;  Siseturvalisuse arengukavaga 2020–203084;  Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“85;  Haridusvaldkonna arengukava 2021–203586;  Noortevaldkonna arengukava 2021–203587;  Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia88;  Eesti Merestrateegia89;  Avalike teenuste korraldamise roheline raamat90;  Meremajanduse valge raamat 2022–203591;  Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–203092;  Riiklik Lennundusohutusprogramm93;  Liiklusohutusprogramm 2016–202594;  Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2021–202895  Riigiteede teehoiukava 2021–203096. Programm on seotud järgmiste horisontaalsete teemadega: 70 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf# 71 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 72 https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/euroopa-liit/eesti-euroopa-liidu-poliitika-ja-selle-eesmargid 73 https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035 74 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf (täpsem seos ENMAK 2030-ga: motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine; tõhus sõidukipark) 75 https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_0.pdf 76 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 77 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf 78 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf 79 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 80 https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 81 https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond 82 https://envir.ee/MAK2030 83 https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 84 https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030 85 https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 86 https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_29.10.2020_riigikokku.pdf 87 https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/haridus-ja-teadusstrateegia-aastateks-2021-2035 88 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0248:FIN:ET:HTML 89 https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea 90 https://www.mkm.ee/sites/default/files/avalike_teenuste_korraldamise_roheline_raamat.pdf 91 https://www.mkm.ee/media/8055/download 92 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/valisohukaitse/ohusaasteainete-vahendamise-programm 93 https://transpordiamet.ee/media/1277/download 94 https://transpordiamet.ee/ohutus-ja-jarelevalve/liiklusohutus/liiklusohutusprogramm 95 https://www.mkm.ee/media/6948/download 96 https://www.mnt.ee/et/tee/teehoiukava-aastateks-2020-2030  33  kliima ja keskkond (eelkõige negatiivsete transpordi keskkonnamõjude vähendamisele suunatud tegevustega);  võrdsed võimalused (aidates kaasa sotsiaalmajanduslike võrdsete võimaluste tagamisele (nt võimalused tööle, kooli saada olenemata, kas elatakse linnas või maal), seda eelkõige liikuvuskorralduse meetmete ja seeläbi teenuste kättesaadavuse parandamise ning ligipääsetavuse tagamise kaudu);  infoühiskond (leides parimaid viise, kuidas aidata kaasa nutikate transpordisüsteemide kasutuselevõtule Eesti transpordisektoris);  regionaalareng97 (eelkõige aidates kaasa hajaasustuses liikuvuskorraldusele ning võimaldades kasvatada eksporti ja investeeringuid);  riigivalitsemise areng (programm ning selle koostamisprotsess toetab valdkonna horisontaalset planeerimist ja koordineerimist, s.h suureneb vajadus võrgustikutööks ja kogukonnakeskseks lähenemiseks transpordi valdkonna korraldamisel ja väljakutsete lahendamisel halduse erinevatel tasanditel). Programmi täitmise (transpordi tulemusvaldkonna) tulemusaruanne98 koostatakse korra aastas, mil toimub andmete jooksev ülevaatamine, et vajadusel asjakohaseid muutusi teha, ning aruande eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile (RaM) ja Riigikontrollile iga aasta 1. aprilliks. Programmi tulemusaruandlust toetab valdkonna arengukava juhtkomisjon. Tulemusaruande kinnitab minister. Kinnitatud tulemusaruanne esitatakse RaMile ja Riigikontrollile 31. maiks. 7. LISAD Lisa 1 Mõõdikute selgitused Lisa 2 Teenused programmitegevuste lõikes Lisa 3 Veeteehoiukava (esitatakse eraldi dokumendis) Lisa 4 Transpordi valdkonna mõõdikud ja sihttasemed (esitatakse eraldi dokumendis) 97 S.o piirkondade sotsiaalmajandusliku arenguseisundi ühtlasem areng, mis tugineb kõigis piirkondades inimeste põhivajaduste ja majandusliku konkurentsivõime püsivale tagatusele, piirkonnaspetsiifiliste arengueelduste paremale ärakasutamisele ning piirkondade tugevamale sidustatusele ja koostööle. 98 Tulemusaruanne koostatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 a määrustega nr 112 ja 117  34 Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm aastateks 2023–2026 Lisa 1 LISA 1 Mõõdikute selgitused Mõõdiku nimetus Transpordi tulemusvaldkond = programm Liikluses hukkunute ja raskelt vigastunute arv kolme aasta keskmisena (TLAK mõõdik: vähendada liikluses Liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu vähenemine poole võrra kolme aasta keskmisena: saame mõõta tervikuna hukkunute ja raskelt liiklusohutusprogrammi elluviimiskava tegevuste tulemuslikkust. vigastatute arvu poole Liiklussurmade (maanteedel) ja raskelt vigastatute arvu vähenemine võrra ehk saavutada töötab nn nullvisiooni saavutamise nimel ehk eesmärgi laiem mõte on olukord, kus hukkunute arv viia liiklussurmade arv nii madalaks kui võimalik, ideaalis nullini. kolme aasta keskmisena aastaks 2035 ei ületaks 30 ning raskelt vigastunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 187) Transpordi CO2e heitkoguste vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga: Kasutame prognoosimiseks Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) kasvuhoonegaaside (KHG) prognoose. Tegelikud Transpordi CO2- numbrid võtame ametlikust KHG inventuuri aruannetest. KHG heitkogused vähendamise trajektoor vastab Transpordi ja Liikuvuse arengukava 2021–2035 sihile, mis on saavutatav, kui rakendada kõiki arengukavas (TLAK mõõdik: kirjeldatud poliitikaid. Euroopa Liidu Kliimapaketi „Fit for transpordi CO2e 55“ ettepaneku99 järgi tuleb vähendada ESR sektorite100 (sh transpordi) heitkoguse vähenemine emissioone 2030. aastaks –24%. Tegemist on sektorite ülese 700 kt võrra võrreldes eesmärgiga ning sektorite vahelist jaotust ei ole Eestis seni kokku 2018. aastaga) lepitud. Kui eesmärk rakenduks transpordisektorile solidaarselt, peab transpordisektori heide aastal 2030 olema veelgi väiksem kui arengukavas seatud siht 1700 kt. Suurendada kauba- ja reisilaevade arvu Eesti lipu all (500 ja Kauba- ja reisilaevade suurema kogumahutavusega): Taseme saavutamiseks peab Eesti arv Eesti lipu all (500 ja maksu-, õigus- ja sotsiaalsüsteemi keskkond olema piisavalt enama konkurentsivõimeline, et laevu Eesti lipu alla registreeritaks. Selleks kogumahutavusega) tuleb teha regulaarseid mõjuanalüüse meetmete tulemuslikkusest ning vajadusel korrigeerida nii sotsiaalsete tagatiste kui muude hüvede toimivust. Samuti tuleb välja arendada eri infosüsteemid, et teenus (TLAK mõõdik: oleks kasutajale võimalikult mugav, ligipääsetav ja nutikas. suurendada kauba- ja reisilaevade arvu Eesti lipu Veeteetasude süsteem peab olema rahvusvaheliselt all (500 ja enama konkurentsivõimeline, diferentseeritud. Talviseks kogumahutavusega) 350-ni navigatsioonihooajaks peab olema tagatud nõudlusele vastav 99 Sh taastuvenergia direktiivi muudatusettepaneku kohaselt tuleb transpordil vähendada oma CO2e heitkoguseid 450 kt võrra ehk 2030. aastaks. 100 ESR sektorid on transport, väiksemahuline energeetika (<20 MW nimivõimsusega), hooned, jäätmemajandus, tööstuslikud protsessid ning põllumajandus.  35 aastaks 2035) jäämurdevõimekus. Negatiivset keskkonnakoormust aitab vähendada logistikaahela digiteerimine. Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga: Eesmärk sõltub nii olemasolevate maanteevedude toomisest olemasolevale ja ehitatavale raudteele (Rail Baltica) kui suuresti ka Rail Baltica täiendavast kaubamahust. Raudtee elektrifitseerimine loob eeldused modaalnihke kasvuks Raudteekaubaveo raudteetranspordi liigi kasuks. Suurema nihke saavutamiseks tuleb osakaal tonnkilomeetrites teha täiendavaid investeeringuid, sh luua laadimisplatse ja uusi võrreldes koostöömudeleid veondusettevõtetega. Lähtuvalt Eesti kaubavedude maanteetranspordiga logistikast ning tootmisettevõtete paiknemisest on läbi riiklike meetmete täiendavalt võimalik suunata raudteele hetkel maanteel (TLAK mõõdik: transporditavaid kaupu: killustikud (graniit ja lubjakivi killustik), suurendada puittooted (puitpellet, saematerjal, majad, paber, vineer), teravili jm. raudteekaubaveo osakaalu Raudteevedu aitab eelkõige vähendada Tartu–Tallinn ja Tallinn– tonnkilomeetrites võrreldes Pärnu–Ikla maantee koormust, samuti Tartu–Jõhvi lõigu koormust maanteetranspordiga) ning ka Kagu-Eesti maanteede koormust. Siseriikliku kaubaveo raudteele suunamise abil on võimalik aastas kokku hoida 44 miljonit raskeveoki veokilomeetrit. Raudteekaubaveo osakaalu suurendamine on võimalik ka läbi Eesti veetavate täiendavate kaubamahtude, mis on siiani kasutanud alternatiivseid kaubaveokoridore. Suurendada aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu: Aastaringsete Otseühenduste kasvatamiseks suurendame kolmandatest riikidest regulaarsete lennu Tallinna lennujaama kaudu liikuvate transiitreisijate arvu liinide arv lennunduskokkulepete sõlmimise, terminalide laiendamise jm arendustöödega. Eesmärk on tagada kvaliteetsed ja mugavad (TLAK mõõdik: rahvusvahelised lennuühendused ning kasvava mahu turvaline ja suurendada aastaringsete järjepidev teenindamine, seepärast on strateegiliselt oluline jätkata ASi regulaarsete lennuliinide Tallinna Lennujaam lennundusjulgestuse ja päästekulude katmist arvu) riigieelarvest. Meede 1: Transpordi konkurentsivõime Mõõdiku nimetus (arengukava 1. tegevussuuna mõõdik)  36 Transpordi energiakulu max 8,3 TWh (ENMAK 2030), millest taastuvenergia osakaal transpordis on 24%: energiakulu on koondindikaator, mis ühtlasi aitab mõõta kui efektiivselt transport korraldatud on (s.h sõidukipargi ökonoomsust, optimaalse liikumisviisi valikut, nt ühistranspordi kasutust, jms) ning ka transpordisüsteemi säästlikkust. Seoses Euroopa Liidu Transpordi energiakulu, TWh Taastuvenergia osakaal kliimakokkulepetega on keskkonnahoiu mõjud olulise fookuse all transpordis, % osaks transpordipoliitikas, mida aitab seirata programmi ülevaates transpordi energiakulu. Taastuvenergia osakaalu arvestatakse vastavalt (TLAK eesmärk: Transpordi Riiklikule energia ja kliimakavale (REKK 2030), prognoosides 0,85% energiakulu max 8,3 TWh, kasvu aastas ja arvestades 2030. aasta EL kliimaeesmärgi tõstmisest millest taastuvenergia osakaal transpordis on 24%) tulenevat eesmärki (taastuvenergia osakaalu tõstmiseks transpordis). Osakaal saavutatakse Taastuvenergia direktiivi (2018/2001) kontekstis, kuid koguenergia arvestuses jääb osakaal kõigi eelduste kohaselt väiksemaks. Koguenergiakulu vähenemine, et saavutada 2012. aastaga sarnane energiakulu (2020. a ligi 9,2 TWh). Eesmärki aitavad täita mh transpordiliikide elektrifitseerimine ja modaalnihke suunamine aktiivsetele liikumisviiside kasutuse kasvu suunas. Programmi tegevus 1.1.: Raudteetranspordi taristu arendamine ja Mõõdiku nimetus korrashoid Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Üleeuroopalise Transport Network) põhivõrgu väljaehitamine: Rail Baltic: Rail transpordivõrgustiku Baltica raudtee ehitamine on jagatud etappideks: risted riigi ja kohalike (TEN-T – Trans- teedega ning elektri- ja gaasi põhivõrkudega; terminalid jt kohalikud European Transport objektid (nt kohalikud peatused, veeremidepood); raudtee põhitrass. Network) põhivõrgu 2025. aastaks on valminud raudtee lõik Tallinnast Pärnuni ehk ligi 60% väljaehitamine: Rail raudteest. 2030. aastaks on Rail Baltica raudtee Eesti osa ja kogu Baltic, % sellega seonduv infrastruktuur 100% valmis ja kasutuses. Ühendusajad Tallinna– Ühendusajad Tallinna–Narva, Tallinna–Tartu, Tallinna–Viljandi Narva, Tallinna–Tartu, ja Tallinna–Pärnu (Rail Baltica tulemusena) liinidel paranevad: Tallinna–Viljandi ja Rail Baltica raudtee väljaehitamisel tekib uus ja kiire 1435 mm Tallinna–Pärnu (Rail raudteeühendus Tallinna ja Pärnu vahel, mille tulemusel väheneb Baltica tulemusena) sõiduaeg praeguselt kiireimalt liigilt (sõiduautoga) 1h 39 min 42 liinidel, h min minutile. 2030.aastaks saavutatakse järgmised ühendusajad: Tallinn– Narva 1h 45 min, Tallinn–Tartu 1h 30 min, Tallinn–Viljandi 1h30min. Rekonstrueeritud või uuendatud raudteede pikkus (SF Rekonstrueeritud või väljundindikaator): Raudteede õgvendamine Tallinna–Tartu ja Tapa– uuendatud raudteede Narva lõikudes, et vähendada turvaliselt raudtee ühendusaegasid. pikkus, km Selleks on vaja kohandada ca 30 rööbastee kurvi geomeetriat. Elektrifitseeritud uute raudteede pikkus (SF väljundindikaator): 2026. aastaks laiendatakse õhuliinivõrku Narvale, 2029 aastaks Koidula ja Valgani. Elektrifitseerimise käigus ehitatakse 25 kV Elektrifitseeritud uute õhuliini koos veoalajaamadega. Elektrifitseerimisel vähendatakse raudteede pikkus, km raudteetranspordi negatiivset keskkonnamõju taastuvenergia kasutamise kaudu ning luuakse uus infrastruktuur aitamaks saavutada kiirusi kuni 160 km/h.  37 Programmi tegevus 1.2.: Veetransporditaristu arendamine ja Mõõdiku nimetus korrashoid Jäämurde teenuse tagamine: Sõltumata talve raskusastmest on vajadus jäämurdeteenuse järele püsiv. Arvestades Eesti asukohta Jäämurde teenuse Läänemere ääres ja klimaatilisi tingimusi, tuleb riigil tagada piisav tagamine, % jäämurdevõimekus, et võimaldada stabiilse majandustegevuse jätkumist ka talveperioodil, kui meri jäätub. Mõõdetud Eesti mereala: Üldkasutatavad laevateed ja merealad on Mõõdetud Eesti mõõdistatud aastaks 2035. Hetkel on mõõdetud 70% Eesti mereala, % üldkasutatavatest laevateedest ja merealast. Mõõdistamiseks kasutakse kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi (LIDAR tehnoloogia). Uute lainemurdjatega sadamate arv (SF väljundnäitaja): Lühikese külmaperioodiga jäävabad ja tormised talved on osutunud kiiresti kasvavaks riskiks sadamarajatisete säilimisele ning erinevate laevade/ujuvaluste ohutule teenindamisele. Kaitserajatiste (muulide, Uute lainemurdjatega lainemurdjate) puudumine toob kaasa sadamarajatiste (kaide, rampide, sadamate arv, kus on akvatooriumi) kasuliku eluea kiire lühenemise. Tavapäraselt, rakendatud muulidega kaitstud veealal või tormiperioodiks jäätuva merega, peaks kliimamuutuste mõjude betoonist sadamakai kasutusiga olema vähemalt 50 aastat (hetkel u 25 suhtes kaitsemeetmeid, tk aastat). Sagenevate tormide ja suureneva lainetuse tingimustes võib ehitusekspertide hinnangul rajatiste kasulik eluiga väheneda kuni 2 korda, ekstreemsete olude jätkudes ka märksa kiiremini. SF perioodil 2021–2027 uuendatakse kuni nelja AS-i Saarte Liinid sadama kaitserajatist, millega tagatakse sadamarajatiste kasutusiga 50 aastat. Eestisisese merenduse Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saarte vaheliste CO2e vähendamine parvlaevaühenduste nullheitele viimisega: indikaatoriga saarte vaheliste panustatakse kliimaeesmärkide saavutamisse parvlaevade parvlaevaühenduste taastuvenergiale viimse kaudu. Siseriikliku parvlaevanduse 0-heitele nullheitele viimisega viimise mõju Eestisisesele merendusele on 12,1 kt CO2 vähenemist. (eesmärk 2035. a 12,1 kt vähenemine), kt Programmi tegevus 1.3.: Õhutransporditaristu arendamine ja Mõõdiku nimetus korrashoid Irdtorni lahendused kasutusel lennujaamades: Kavandatakse tegevused järgmistes etappides: 2021. aastal luuakse strateegia: „mis, kuidas, kuhu, mis teenused“, 2022. aastal luuakse keskus Tallinnas, Irdtorni lahendused 2023. aastal toimub uute teenuste (AFIS ja ATC, MET) testimine kasutusel prototüüplennujaamas, 2024. aastal otsustatakse irdtorni teenuse lennujaamades, % võimekuse loomise üle teistesse regionaallennujaamadesse tulenevalt ülelende vähenemisega seotud rahavoost Ukraina kriisi mõjul. 2035. aastaks on irdtorni teenuse võimekus kõigis lennujaamades. Programmi tegevus 1.4.: Maanteetransporditaristu arendamine ja Mõõdiku nimetus korrashoid Üleeuroopalise Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Transport Network) põhivõrgu väljaehitamine suunas Tallinn–  38 Network) põhivõrgu Tartu–Võru–Luhamaa vastavalt „Riigiteede teehoiukava 2023– väljaehitamine suunas 2026“ lisa 2 objektide nimekirjale. Tallinn–Tartu–Võru– Luhamaa (%) Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European – Trans-European Transport Transport Network) põhivõrgu väljaehitamine suunas Tallinn– Network) põhivõrgu Pärnu–Ikla vastavalt „Riigiteede teehoiukava 2023–2026“ lisa 2 väljaehitamine suunas objektide nimekirjale. Tallinn–Pärnu–Ikla (%) Riigiteede võrgu seisundi säilitamine vastavalt „Riigiteede teehoiukavale 2023–2026“. Mõõdikuks on teede tasasuse näitaja ehk IRI (ingl. k International Roughness Indeks). IRI on rahvusvaheliselt heaks kiidetud sõidumugavust iseloomustav väärtus, mis arvutatakse standardse sõiduki kere vertikaalsuunaliste võngete Riigiteede võrgu seisundi summana 100 m lõigule (ühik - mm/m). Tee on seda tasasem, mida säilitamine (IRI, mm/m) väiksem on IRI väärtus. IRI 2,6 mm/m korral on sõidumugavus hea ja rahuldava taseme piiril ning teevõrgu elukaarekulud optimaalsed. Väga hea taseme, IRI <1,5 mm/m, saavutamine eeldaks teede ulatuslikku ümberehitamist koos muldkehade vahetusega, millel puudub majanduslik põhjendus. Rekonstrueeritud või Rekonstrueeritud või uuendatud maanteede pikkus (SF uuendatud maanteede väljundnäitaja) vastavalt „Riigiteede teehoiukava 2023–2026“ lisa 2 pikkus – TEN-T (km) TEN-T võrgustiku objektide nimekirjale. Programmi tegevus 1.5.: Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav Mõõdiku nimetus linnakeskkond Uute trammiteede pikkus (SF väljundmõõdik): Toetatud projektidest rahastatavate uute trammiteede pikkus. Näitaja hõlmab kogu linnapiirkonda, st et nii linna- kui ka linnalähiliine. Trammi kui ühe kõige keskkonna- ja ruumisäästlikuma, kuid ka atraktiivsema ühistranspordiliigi potentsiaali laiem ärakasutamine võimaldab ühistranspordi konkurentsivõimet tõsta. Efektiivsuse parandamiseks Uue trammitaristu on vajalik keskmise kiiruse tõstmine ning seeläbi ühendusaegade pikkus, km vähendamine. Investeeringud on vajalikud nii uute piirkondade kergrööbastranspordiga ühendamiseks kui alternatiivsete trasside arendamiseks kesklinnas, mis on oluline kesklinnas trammide läbilaskvuse tagamiseks. Sekkumine parandab ühistransporditeenuse kättesaadavust, tõstab selle konkurentsivõimet, võimaldab vähendada ühistranspordi ühendusaegu ning soodustab sellega säästvate ja aktiivsete liikumisviiside kasutamist. Uued või uuendatud mitmeliigilised ühendused (SF väljundmõõdik): Toetatud projektidest rahastatavate uute või uuendatud mitmeliigiliste sõlmpunktide arv, mis hõlbustab erinevate transpordivahendite ja liikumisviiside kasutamist ja kombineerimist Uued või uuendatud kauba- või reisijateveoks, parandab ühistransporditeenuse mitmeliigilised kättesaadavust ja ligipääsetavust ning tõstab selle konkurentsivõimet. sõlmpunktid, tk Sellega soodustab sekkumine säästvate ja aktiivsete liikumisviiside kasutamist, pöörates tähelepanu kasutajakogemusele - mugavusele, ligipääsetavusele, ohutusele, sõlmpunktideni viivatele teekondadele, auto ja jalgratta parkimise tingimustele jm.  39 Toetust saav sihtotstarbeline jalgrattataristu (SF väljundmõõdik): Toetatud projektidest rahastatava uue või oluliselt uuendatud sihtotstarbelise jalgrattataristu pikkus, fookusega suuremate linnapiirkondade kesklinnadel. Spetsiaalne eraldatud jalgrattataristu Uus või uuendatud hõlmab nõuetekohaselt märgistatud ja linnade rattastrateegiates välja sihtotstarbeline toodud kvaliteedikriteeriumitest lähtuvaid jalgrattateid. Sekkumine jalgrattataristu, km soodustab aktiivsete liikumisviiside kasutust, tõstab jalgratta konkurentsivõimet liikumisviisina ning võimaldab nii eri vanuse- kui ühiskonnagruppidel mugavalt ja ohutult rattal liigelda ning igapäevatoimetusi teha. Mõõdiku nimetus Programmi tegevus 1.6.: Ohutu ja säästlik transpordisüsteem Liikluskäitumise muutuse indeks: liikluskäitumise indeks iseloomustab liiklejate hoiakute ja käitumise koondtaseme ja selle Liikluskäitumise prognoositud muutuse keskmist väärtust ning põhineb 101 muutuse indeks üksikindikaatorite mõõdetud tulemustel ning varasemal perioodil Algtasemega võrreldes (algtase kuni 2020. aasta tase) fikseeritud muutustel. indeksi kasv 0,5 punkti Liikluskäitumise indeks on väljendatav 10-punktisel skaalal. See on võrra aastaks 2025 üle kantav ka %-skaalale 1-100, väljendades sellisel kujul liikluses positiivselt käitujate osakaalu vastavate üksikindikaatorite keskmise väärtusena. Ärilises- ja mitteärilises lennutegevuses toimunud õnnetuste, Ärilises- ja mitteärilises tõsiste intsidentide ja nendes hukkunute arv on selgelt lennutegevuses toimunud vähenemistrendis: Euroopa keskandmebaasi ECCAIRSi põhjal on õnnetuste, tõsiste aasta jooksul toimunud lennuõnnetuste ja selliste juhtumite, mis intsidentide ja nendes oleksid võinud väga tõenäoliselt lõppeda lennuõnnetusega 10 000 hukkunute arv on selgelt lennutunni kohta, võrreldes eelnevate aastatega selgelt vähenemistrendis vähenemistrendis. Viie aasta avaliku raudteeohutustaseme keskmine näitaja ei ületa 0,2 aastaks 2025: Avaliku raudteeohutustaseme arvestamises kasutatakse kolme näitajat: hukkunute arv, vigastatute arv ning tõenäoliste tahtliku tegevuse ilmingutega juhtumite arv. Hukkunute ja vigastatute arvul on näitajas erinev osakaal. Tahtliku tegevuse Viie aasta avaliku ilmingutega juhtumite arv arvestatakse hukkunute koguarvust välja, raudteeohutustaseme sest see element ei ole raudteeohutusega põhjus-tagajärg seoses, vaid keskmine näitaja ei ületa kolmanda osapoole tegevus. Avaliku raudteeohutustaseme puhul 0,2 aastaks 2025 saadakse tulemuseks suhtarv, mis on sõltuv läbitud rongikilomeetritest. Näitaja erineb aastati seetõttu, et Eestis on avaliku raudteeohutusega seotud juhtumite arv statistilises mõttes väike. Iga üksiku juhtumi osakaal selles näitajas on suur. Sellest on tingitud see näitaja suur muutlikkus aastate kaupa. Sisendina kasutatakse raudtee-ettevõtjate poolt TTJA-le edastatud andmeid juhtumite ja sõidetud rong- 101 Üksikindikaatorid on väljendatud järgmiste liikluskäitumist mõjutavate teemade kohta: mobiiltelefoni kasutamisest hoidumine mootorsõiduki juhtimise ajal, punase fooritule ja kollase fooritule nõudest kinnipidamine sõidukijuhtide poolt, punase fooritule nõudest kinnipidamine jalakäijate poolt, jalakäijale tee andmine reguleerimata ülekäigurajal, turvavöö kinnitamine sõiduautos, eraldi sõidukijuhtide, laste ja täiskasvanud sõitjate poolt (täiskasvanud sõitjate osas eraldi nii esi- kui tagaistmel), turvavöö kinnitamine bussis, jalgratturikiivri kandmine täiskasvanute ja laste poolt, jalakäijahelkuri kandmine täiskasvanute ja laste poolt, suurima lubatud sõidukiiruse järgimine asulas ja asulavälisel teel (asulavälisel teel eraldi põhi- ja tugimaanteedel ning väiksematel maanteedel), alkoholi mõju all sõidukijuhtimisest hoidumine, alkoholi tarvitanud juhiga kaasasõitmisest hoidumine, raudteeülesõidukohal punase fooritule nõude järgimine, eraldi nii enne kui pärast rongi möödumist, raudteeülesõidukohal tõkkepuu nõude järgimine, eraldi nii enne kui pärast rongi möödumist.  40 kilomeetrite osas. Laevaõnnetuste koguarv aastas ei ületa 5 õnnetust: Ohutuse taset on võimalik mõjutada läbi tõhusama järelevalve veesõidukite tehnilise Laevaõnnetuste koguarv seisukorra ja veeliiklejate väljaõppe üle ning tagades ohutud aastas ei ületa 5 õnnetust tingimused meresõiduks õigeaegse ja täpse navigatsiooniinfo kaudu. Meede 2: Liikuvus Mõõdiku nimetus (arengukava 2. tegevussuuna mõõdik) Ühistranspordi sõitjate arv maismaal: Sihttasemed on saavutatavad kooskõlas tegevustega Transpordiameti ühistranspordi elluviimiskavaga, mis omakorda lähtub tegevuste kavandamisel sihist nihutada vähemalt 10% praegustest (2019) autoga tehtavatest Kustutame mõõdiku: liikumistest ühistransporti ja suurendada ühistranspordi osakaalu Ühistranspordi sõitjate motoriseeritud liikumistest 19%-lt 27%-le. Peamine täiendavate arv maismaal (tuh, in) ühistranspordi liikumiste arvu kasvu potentsiaal on linnapiirkondades elavate, töötavate või õppivate inimeste igapäevaste liikumiste hulgas (nii linnasiseste liinide kui ka maakonnaliinide ja rongireisijate arvu kasvus) kui ka jalgratta, auto ning ühistranspordi sujuvas kombineerimises. Ühistranspordi kasutajate, jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaal: indikaatoriga mõõdetakse peamise liikumisviisi modaalnihet ehk Ühistranspordi, jalgratta ja saastavate liikumisviiside asendumist säästlike liikumisviisidega. jalgsi liiklejate osakaal, % Tegevust toetab Transpordiameti poolt koordineeritav ühistranspordi Ühistranspordi, jalgratta ja arenguprogramm 2021–2025, THK meede “Säästlikumaid jalgsi liiklejate osakaal liikumisviise soodustava riigiteede taristu rajamine” ning TLAK linnapiirkondades, % juhtkomisjoni juures tööd alustav ühistranspordi ja aktiivse liikuvuse teemakomisjon. Eesmärki aitavad täita erinevate ühistransporditeenuste integreerimine, ühistranspordi teenindustaseme (Eesti 2035 ja TLAK 2035.a eesmärk 55%, sh tõstmine ja kättesaadavuse ning ligipääsetavuse parandamine, olulised linnapiirkondades 60%) linnaruumilised sekkumised, sh rattateede põhivõrgustiku rajamine, uute kergrööbastranspordi liinide käivitamised jmt koos ühistranspordi korraldusmudelite tõhustamise ja ümberkorraldamisega. Mõõdiku nimetus Programmi tegevus 2.1.: Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine Rongireisijate arv tellitud Rongireisijate arv tellitud rong/km kohta: indikaator mõõdab rong/km kohta tellitud ühistranspordi korraldamise efektiivsust. Maakondlike bussiliinide Maakondlike bussiliinide sõitjate arv/lkm kohta: indikaator sõitjate arv/lkm kohta mõõdab tellitud ühistranspordi korraldamise efektiivsust. Siselendude täitumus Siselendude täitumus tellitud reisi istekohtade kohta (reisijad reisi tellitud reisi istekoha istekoha kohta): indikaator mõõdab tellitud ühistranspordi kohta (reisijad reisi korraldamise efektiivsust. istekoha kohta) Parvlaeva täitumus Parvlaeva täitumus tellitud reisi kohta (reisijad reisi kohta): tellitud reisi kohta indikaator mõõdab tellitud ühistranspordi korraldamise efektiivsust. (reisijad reisi kohta) Leibkonnaliikme kulutused transpordile I-III tulukvintiili lõikes ei Leibkonnaliikme kasva oluliselt: transpordile kuluv osa leibkonna eelarvest näitab, kui kulutused transpordile I- kättesaadav on transpordisüsteem. Kui transpordikulude osakaal  41 III tulukvintiili lõikes ei kasvab liiga suureks, siis see näitab, et ühistransport ei vasta inimeste kasva oluliselt, vajadustele (nt pole sobivaid ühendusi) või maksupoliitika soosib liialt osatähtsus % (saavutades isiklike sõiduautode kasutamist, mis kajastub leibkonna kuludes. 2030.aastaks 2016.a Eesmärgiks on transpordikulude osakaalu hoidmine, mis näitab taseme) liikuvuskorralduse efektiivsust ning teisalt ka süsteemi kättesaadavust. I tulukvintiilis kajastatakse kõige madalamate sissetulekutega inimesed, V kõige kõrgemate sissetulekutega. Tulukvintiilide leidmiseks järjestatakse leibkonnaliikmed ekvivalentsissetuleku alusel ning jaotatakse viieks nii, et madalaimasse kvintiili kuulub kõige väiksema sissetulekuga viiendik jne. Olulisim on, et I-III tulukvintiilis (madalama sissetulekuga) olevate leibkonnaliikmete kulutused transpordile (eelkõige sõidukitele) ei kasvaks oluliselt. Kulutuste osatähtsus ühistranspordile on pidevalt 1,4–1,9%, kui kogu transpordikulutuste osakaal on 11,3–14,7%. Suurima osakaaluga on muud kulutused ehk kulutused sõidukitele. Kulutused kütustele on konstantse väärtusega, ca 4,5%.  42 Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm aastateks 2023–2026 Lisa 2 LISA 2 TERE teenused programmitegevuste lõikes Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus Üleriigilise ja rahvusvahelise raudteetranspordi konkurentsivõime ning taristu arendamine ja transpordipoliitika otsuste ettevalmistamine, sh poliitikakujundamine ning tingimuste ja nõuete väljatöötamine selle elluviimiseks. Riigieelarvelise toetuse vajaduse kaardistamine tagamaks Raudteetranspordi avalikku raudteed omavale raudteeinfrastruktuuriettevõtjale tulude ja taristu arendamine MKM raudteeinfrastruktuuri majandamise kulude tasakaal, ja korrashoid ning (Transport) raudteeinfrastruktuuri arendamise lepingute sõlmimine, avalikku transpordipoliitika raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava koostamine. kujundamine Raudteearendusprojektide (nt Rail Baltic jmt) eduka elluviimise koordineerimine. Raudtee valdkonnas transpordi investeeringute kava koostamine. Transpordivaldkonna välisabi vahendite planeerimine ja eraldamine ning rakendusasutuse töö korraldamine (SF-mõistes). Raudtee Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramine, läbilaskevõime TTJA tururegulatsioon jaotamine, raudteevõrgustiku teadaandes esitatud andmete kontroll, raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kava heakskiitmine. Rail Baltic arendamise riiklik TTJA järelevalve Rail Baltica projektiga seotud tegevuste elluviimine (väline tugiteenus) Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus Mere- ja siseveelaevaliikluse, nende keskkonnakaitse, merenduse transpordikoridoride rahvusvahelise konkurentsivõime, kaubandusliku meresõidu ja sadamate tööga seotud riigi arengukavade väljatöötamises osalemine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire ning vajadusel transpordipoliitikasse muudatuste sisse viimine. Laevade Eesti lipu alla toomise soodustamine ja Eesti sadamate ja merekoridoride rahvusvaheline tutvustamine. Valdkonda reguleerivate õigusaktide Veetranspordi eelnõude ettevalmistamine, rahvusvahelise koostöö korraldamine ja taristu arendamine koordineerimine, sealhulgas rahvusvahelistest lepingutest tulenevate MKM ja korrashoid ning kohustuste täitmise korraldamine ja osalemine organisatsioonide töös (Transport) transpordipoliitika (EL, IMO jt) ja riigiabi küsimuste lahendamises osalemine oma kujundamine valdkonna piires. Regionaalühenduste pidamiseks vajalike sadamate ja transpordivahendite, Eesti veeteede taristu arendamiseks ja korrashoiuks toetusvajaduste kaardistamine ning arvutamine ja rahastuskavade koostamine, rahastuse planeerimine, lepingute sõlmimine. Sadamate ja veeteede valdkonnas transpordi investeeringute kava koostamine. Transpordivaldkonna välisabi vahendite planeerimine ja eraldamine ning rakendusasutuse töö korraldamine (SF-mõistes, perioodil 2014–2020 kuni 2023.a lõpuni). Veetaristu Üldkasutataval veeteel hüdrograafilise mõõdistamise teostamine, TRAM ehitamine ja jäämurde tööde korraldamine. Laevateede, navigatsioonimärgistuse ja  43 korrashoid, sh veeliiklust reguleerivate alade planeerimine üldkasutataval veeteel, seal jäämurre hulgas laevateede korrashoiu korraldamine. Navigatsioonimärkide ja raadionavigatsioonisüsteemide haldamine, kaasajastamine ja paigaldamine ning vastavate infosüsteemide haldamine. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus Üleriigilise ja rahvusvahelise õhutranspordi konkurentsivõime ning taristu arendamine ja transpordipoliitika otsuste ettevalmistamine, sh poliitikakujundamine ning tingimuste ja nõuete väljatöötamine selle elluviimiseks. Valdkonnas esitatud ettepanekute analüüsimine ja võimalusel elluviimine. Valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine, rahvusvahelise koostöö korraldamine ja Õhutranspordi koordineerimine, sealhulgas rahvusvahelistest lepingutest tulenevate taristu arendamine MKM kohustuste täitmise korraldamine ja osalemine organisatsioonide töös ja korrashoid ning (Transport) (EL, ICAO jt) ja riigiabi küsimuste lahendamises osalemine oma transpordipoliitika valdkonna piires. Ühenduvuse ja lennujaamade taristu arendamiseks ja kujundamine korrashoiuks toetusvajaduse kaardistamine, rahastuse planeerimine, lepingute sõlmimine. Lennunduse valdkonna riigiabi küsimuste lahendamises osalemine. Lennunduse valdkonnas transpordi investeeringute kava koostamine. Transpordivaldkonna välisabi vahendite planeerimine ja eraldamine ning rakendusasutuse töö korraldamine (SF-mõistes, perioodil 2014–2020 kuni 2023.a lõpuni). Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus Tingimuste ja nõuete väljatöötamine maanteetranspordipoliitika elluviimiseks, sh õigusloome. Transpordipoliitika otsuste tegemiseks Maantee- sisendi andmine. Üleriigilise ja rahvusvahelise maanteetranspordi taristu transpordi taristu arendamise ja säilitamise kavandamine (sh riigiteede teehoiukavade MKM arendamine ja väljatöötamine). Kohalikele omavalitsustele kohalike teede (Transport) korrashoid ning juhtumipõhise toetuse eraldamine. Maanteede valdkonnas transpordi transpordipoliitika investeeringute kava koostamine. Transpordivaldkonna välisabi kujundamine vahendite planeerimine ja eraldamine ning rakendusasutuse töö korraldamine (SF-mõistes). Tee ehituse projekteerimine, auditeerimine, ehitusekspertiiside korraldamine, projektide läbivaatamine ja kinnitamine, maade Taristu ehitamine omandamine, ehitushangete läbiviimine ja lepingute sõlmimine, TRAM ja remontimine omanikujärelevalve korraldamine, ehituslepingute haldamine ja järelevalve ning ehitusobjektide vastuvõtmine. Samuti garantiiperioodi monitooring ja kvaliteeditunnistuse väljastamine. Korrashoiuhangete läbiviimine, lepingute sõlmimine ja haldamine. Teetaristu TRAM Maade haldamine, tee ohutuse kontrollimist, kriisi reguleerimise korrashoid korraldamist, riigiteede kaitsevööndi järelevalvet. Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus  44 Riigi ja suuremate linnapiirkondade vahelise koostöö korraldamine keskkonnahoidliku transporditaristu arendamiseks. Linnalise liiklusruumi Keskkonnahoidlik säästliku liikumise jaoks sobivaks kujundamine, et suurendada säästvate ku liikuvust MKM liikumisviiside osakaalu (sh rattateede, kergrööbastranspordi ja soodustava (Transport) multimodaalsete sõlmpunktide arendamine) ning ühistranspordi viimine linnakeskkonna taastuvenergiale, et vähendada transpordi keskkonnajalajälge. kujundamine Transpordivaldkonna välisabi vahendite planeerimine ja eraldamine ning rakendusasutuse töö korraldamine (SF mõistes, perioodil 2021–2027). Ohutu ja säästlik transpordisüsteem Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus Tingimuste ja nõuete väljatöötamine õhu-, vee- ja maismaasõidukite (sh raudteeveeremi) tehnonõuete, õhu-, mere- ja maismaaliikluse ning liiklus- ja transpordiohutusega seotud valdkondades transpordi poliitika Ohutuse alase elluviimiseks ja selle järelevalveks ning valdkondliku sisendi andmine transpordipoliitika transpordipoliitika otsuste tegemiseks. Valdkonna poliitika analüüsimine MKM kujundamine ja ja võimalusel elluviimine. Valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude (Transport) selle elluviimise ettevalmistamine, rahvusvahelise koostöö korraldamine ja korraldamine koordineerimine, sealhulgas rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste täitmise korraldamine ja osalemine organisatsioonide töös. Riigi arengukavade väljatöötamises, elluviimises ja tulemuslikkuse seires osalemine. Raudteeohutuse Veeremi, raudteeinfrastruktuuri, veeremi hooldusüksuste ja veeremi järelevalve ehitajate nõuetele vastavuse kontroll. Järelevalveplaani koostamine ja TTJA korraldamine kinnitamine, järelevalvetoimingute ettevalmistamine ja läbiviimine sündmuskohal, sh rikkumise fikseerimist ja järelevalvemeetmete rakendamist, sunnivahendi kohaldamist ning järgnevaid paralleeltegevusi. Tegevus- ja kasutusõiguste Ohutustunnistuse, ohutusloa ja tegutsemise ohutustunnistuse väljastamise TTJA andmine üle otsustamine, eksamineerija tunnustamine, veduri diiselmootori (raudteeohutus) tüübikinnitus, raudteerajatise ja raudteeveeremi registreerimine. Liiklushariduse korraldamine koostöös haridusasutuste ning omavalitsustega ja liiklusohutusalase teadlikkuse tõstmine läbi teavitustegevuste ja võrgustikutöö. Liiklusharidusalaste koolituste Liiklusharjumuste TRAM korraldamine, õppematerjalide väljatöötamine ja tagamine kujundamine haridusasutustele. Sotsiaalkampaaniate (helikopterid, droonid, väikelaevad) korraldamine artiklite, teabematerjalide koostamine, e- õppekeskkonna haldamine. Juhtide ja liiklusvahenditega seotud lubade väljastamine füüsilistele ja Liikuvusega juriidilistele isikutele (maantee, lennundus, veeteed), nt sõiduki juhiluba, TRAM seotud lubade suur- ja raskeveokite eriluba jmt. väljastamine Ohuprognoosi koostamine ja järelevalvetegevuste läbiviimine (maanteed, veeteed, õhuteed, ühistransport). Täpsem eesmärk on tagada Transpordiametile seadusega ülesandeks seatud valdkondade üle Järelevalve õiguspärane, korrektne, ühetaoline ja sõltumatu järelevalve teostamine. TRAM korraldamine Järelevalvemenetlus hõlmab endas rikkumise märkamist, hinnangut ohu iseloomule, soovitavate eesmärkide sõnastamist, toiminguid sündmuskohal, sh rikkumise fikseerimist ja järelevalvemeetmete rakendamist, sunnivahendi kohaldamist ning järgnevaid paralleeltegevusi. Navigatsiooniteabe kogumine, koostamine ja levitamine. Liiklusinfo Laevaliiklusteenuse osutamine ja laevaliikluse korraldamise süsteemi edastamine (sh TRAM haldamine. Maanteeinfo kogumine, koostamine ja edastamine. VMS laevaliiklus ja märkide haldamine ja tark tee süsteemi haldamine. navigatsioon)  45 Maantee ja veetee taristuga seotud lubade väljastamine ja õiguste andmine Taristuga seotud TRAM füüsilistele ja juriidilistele isikutele, nt , tee liiklusväliseks tegevuseks õiguste andmine kasutamise luba jmt. Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus Üleriigilise liikuvus- ja ühistranspordipoliitika (maismaa-, õhu- ja veetranspordis) kujundamine ja transpordi poliitikameetmete välja töötamine. Liikuvuspoliitika meetmete elluviimise ja järelevalve koordineerimine, sh uuringute ja analüüside tellimine transpordipoliitika Liikuvuspoliitika kujundamiseks või elluviimise hindamiseks, transpordi arengu ülevaadete kujundamine ning koostamine, valdkondlike strateegiate koostamisel osalemine, õigusaktide uudsete välja töötamine, rahvusvahelistes töögruppides ja organisatsioonides MKM transpordilahendu osalemine, erinevate avalike veoteenuste ühistransporditoetuse vajaduste (Transport) ste kaardistamine ja arvutamine, rahastuskavade koostamine, lepingute väljatöötamises sõlmimine, riigiabi küsimuste lahendamises osalemine jmt. Sh parema osalemine liikuvuskorralduse tagamise eesmärgil erinevate uuenduslike transpordisuundade ja lahenduste kaardistamine, sh pilootprojektides osalemine ja projektide edukate tulemuste laiemalt kasutusele võtmine, uudsete võimaluste tutvustamine KOVidele ja laiemale avalikkusele ning vajadusel liikuvuspoliitikasse muudatuste sisse viimine. Liikuvusandmete hõive, toorandmete avaldamine, operatiivtasandi analüüs, strateegilise tasandi analüüs, strateegiliste Liikuvuse TRAM planeerimisdokumentide koostamine/täiendamine (THK, LOP, ÜT planeerimine elluviimiskava), investeerimisnimekirjade kinnitamine, eelprojektide koostamine, projekteerimistingimuste menetlus ja ehituslubade andmine. Avalike teenuselepingute sõlmimine, veomahtude kokkuleppimine, hankelepinguga volitamine bussitranspordi ja veetranspordi korraldamiseks, rahvusvaheliste ja riigisiseste kaugliinilubade andmine ja sõiduplaanide kinnitamine, maakonnasisese ühistranspordi korraldamine Ühistranspordi ja sõiduplaanide väljatöötamine avalikule liiniveole, lepingute täitmise TRAM korraldamine järelevalve, piletihinna kehtestamine ja toetuste väljamaksmine. Ühistranspordi registri pidamine. Riigi parvlaevade kasutusse andmise ja selle tingimustele vastavuse kontrolli korraldamine ning vara eesmärgipärase, sihtotstarbelise, säästliku ja heaperemeheliku kasutamise järgimine.