Vaiete lahendamise juhendi kinnitamine

KÄSKKIRI 17.01.2023 nr 1-2/23-003 Vaiete lahendamise juhendi kinnitamine Majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 5 lg 3 p 1 alusel: kinnitan vaiete lahendamise juhendi (lisa 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving peadirektor Martti Kangur  2 Lisa 1 KINNITANUD peadirektor 17.01.2023 käskkirjaga nr 1-2/23-003 Vaiete lahendamise juhend 1. ÜLDSÄTTED 1.1.Käesoleva juhendi eesmärk on tagada ühetaoline ja õiguspärane, sh haldusmenetluse seadust (edaspidi HMS) järgiv vaidemenetlus. 1.2.Vaidemenetlus on haldusmenetluse etapp, kus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi amet) kontrollib isiku taotlusel (edaspidi vaie) ameti haldusakti või toimingu õiguspärasust ja otstarbekust. 1.3.Haldusakti vaidlustamisel võib taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist, haldusakti osa kehtetuks tunnistamist ja/või ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. 1.4.Haldusmenetluse toiming vaidlustatakse reeglina koos haldusaktiga ehk koos sisulise otsusega. Erandlikult on menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine teatud olukorras siiski õigustatud. Seda juhtudel, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saagi olla sisuliselt õiguspärane. Enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. 1.5.Haldusaktist eraldi võib vaidlustada viivituse, tegevusetuse, ametiisiku taandamisest keeldumise, haldusakti andmise taotluse tagastamise või muu seaduses sätestatud toimingu. 1.6.Vaide saab esitada isik, kelle õigusi või vabadusi on ameti haldusakti või toiminguga rikutud või piiratud. Vaiet ei saa esitada kolmanda isiku huvides või lihtsalt objektiivse õiguskorra kaitsmise eesmärgil. 1.7.Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. 1.8.Vaidemenetluse regulatsioon on sätestatud haldusmenetluse seaduses, mis laieneb kõigile eriseaduste alusel antud haldusaktide või sooritatud toimingute vaidlustamisele. Piisava ja põhjaliku vaidemenetluse regulatsiooni olemasolul eriseaduses juhindutakse üksnes eriseadusest. 1.9.Vaidemenetlusega seotud menetlusdokumentide koostamisel, kooskõlastamisel, allkirjastamisel, registreerimisel ja säilitamisel juhindutakse dokumendihalduse korras sätestatust, arvestades käesoleva juhendi erisusi. 2. VAIDEMENETLUSE ALGATAMINE JA ETTEVALMISTAV MENETLUS 2.1.Kui ametisse saabub kiri/pöördumine, milles isik vaidlustab ameti tegevuse (haldusakti, toimingu) või tegevusetuse, siis tuleb sellist pöördumist käsitleda vaidena HMS § 71 lg  3 1 tähenduses ning vaide lahendamisele tuleb kohaldada HMS §-des 71 – 87 sätestatut. Otsustamaks, kas isiku pöördumine on käsitatav vaidena, tuleb lähtuda kirja sisust, mitte üksnes pealkirjast. Seega võib vaie olla isiku poolt pealkirjastatud ka näiteks kui kaebus/pretensioon/nõue/avaldus/taotlus jne. 2.2.Õiguse valdkonna juht teostab esmase vaideõiguse ja -alluvuse (sh tähtaja) kontrolli ning suunab selle Deltas täitmiseks. 2.3.Isik, kellele vaie on Deltas täitmiseks suunatud (edaspidi täitja) vastutab vaide tähtaegse ja korrektse lahendamise eest. 2.4.Täitja kontrollib vaide tähtaegsust (HMS § 75) ja vastavust nõuetele (HMS § 76), sh tagastamise aluste olemasolu (HMS § 76 lg- 1 ja 3). 2.6.Kui isikul puudub õigus vaide esitamiseks (HMS § 79 lg 1 p 1), vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud (HMS § 79 lg 1 p 2), vaie on esitatud tähtaega rikkudes (HMS § 79 lg 1 p 3) või on asjas toimunud/toimumas kohtumenetlus (HMS § 79 lg 1 p 4 ja 5), koostab vaide täitja vaide tagastamise kirja, milles selgitab vaide tagastamise põhjust koos viitega HMS-s sätestatud vaide tagastamise alusele ning selgitab edasikaebamise korda (HMS § 87 lg 1). Vaide tagastamisest teatatakse isikule vaide esitamisest alates 7 päeva jooksul. Vaide tagastamisest teatamise tähtaega – 7 päeva jooksul vaide esitamisest alates – ei ole võimalik järgida juhtudel, kui isikule anti HMS §-s 78 sätestatud 10-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Sellisel juhul tuleb vaide tagastamisest teatada seitsme päeva jooksul 10 päevase puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumisest või puuduste kõrvaldamisest alates. Vaide tagastamise kiri kooskõlastatakse õiguse valdkonna juhiga ja see allkirjastatakse vastavalt dokumendihalduse korras sätestatule. 2.7.Kui vaie ei vasta vaidele esitatud nõuetele, siis koostab vaide täitja isikule puuduste kõrvaldamise kirja, milles selgitab puudus(t)e olemust ning annab isikule HMS § 78 alusel 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise kirja allkirjastab täitja. Kui puudus on ebaoluline, võib täitja ise puudused kõrvaldada (nt parandada vaiet lahendava haldusorgani nime vms). 2.8.Kui vaie ei kuulu ameti pädevusse, tagastab täitja vaide 7 päeva jooksul, selgitades, kuhu isik peab pöörduma, või edastab vaide 7 päeva jooksul pädevale haldusorganile, teatades sellest vaide esitajale. Vaide edastamise kiri pädevale haldusorganile kooskõlastatakse õiguse valdkonna juhiga ning selle allkirjastab vastutava osakonna juhataja. 2.9.Täitja otsustab haldusakti täitmise peatamise, kui vaidega koos on esitatud taotlus vaidlustatud haldusakti täitmise peatamiseks või täitja peab seda ise vajalikuks avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Haldusakti täitmise peatamise otsustamisel tuleb hinnata, kas haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õigused või avalik huvi on haldusakti peatamata jätmisel pöördumatult kahjustatud või mitte. Kui pöördumatute tagajärgede saabumine on välistatud või äärmiselt vähetõenäoline, ei pea tagajärgedega arvestama. Täitja koostab haldusakti täitmise peatamise kohta otsuse, mille allkirjastab õiguse valdkonna juht. 3. VAIDE LÄBIVAATAMINE JA VAIDEOTSUS 3.1.Kui vaie vastab vaidele esitatavatele nõuetele ning seda on võimalik menetleda, kontrollib täitja vaidlustatud haldusakti või toimingu õiguspärasust ja otstarbekust. 3.2.Uurimispõhimõttest tulenevalt tuleb vaidemenetluses vajaduse korral koguda ja hinnata ka uusi tõendeid (HMS § 83 lg 2). Uute tõendite kogumiseks võib ajend tulla ka vaide  4 esitajalt (taotlus ekspertiisi tegemiseks, tunnistaja ärakuulamiseks, palutakse välja nõuda dokumente vmt). Vaidemenetluses tõendite kogumine toimub HMS §-des 38-39 sätestatud viisil. Vaide õigeks lahendamiseks vajalike tõendite kogumise korraldab täitja. 3.3.Kui vaiet on tarvis täiendavalt uurida, koostab täitja vaide tähtaja pikendamise kirja, millega pikendab vaide läbivaatamise tähtaega kuni 30 päeva võrra (st vaidemenetlus võib koos pikendamisega kesta maksimaalselt 40 päeva arvates vaide esitamisest) viitega HMS § 84 lg-le 2. Vaide tähtaja pikendamise kirja allkirjastab täitja. 3.4.Pärast tõendite hindamist ja muude vajalike menetlustoimingute sooristamist koostab täitja vaideotsuse kavandi, millega: 3.4.1. rahuldatakse vaie ja tunnistatakse vaidlustatud haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks; 3.4.2. otsustatakse vaidega taotletava haldusakti andmine või toimingu sooritamine; 3.4.3. jätetakse vaie rahuldamata. 3.5.Vaideotsuse kavandi koostamisele eelnevalt või järgnevalt viib täitja läbi ärakuulamise vähemalt nende isikute suhtes, kelle jaoks tehakse koormav otsus. Ärakuulamine peab toimuma HMS § 40 lg-s 1 sätestatud viisil. 3.6.Vaideotsus peab vastama kõigile haldusaktile esitatavatele nõuetele (HMS §-d 51 – 57). Täitsa kooskõlastab vaideotsuse kavandi vastutava osakonna juhatajaga ja õiguse valdkonna juhiga. 3.7.Vaideotsuse allkirjastab peadirektor.