Käskkiri

KÄSKKIRI 20.12.2022 nr 1-2/22-092 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui raudtee ohutusasutuse järelevalve strateegia kinnitamine Tulenevalt Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/761, 16. veebruar 2018, millega kehtestatakse ühised ohutusmeetodid riiklike ohutusasutuste poolt […], artikli 3 punktide 1 ja 2 ning majandus- ja taristuministri 07. detsembri 2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 5 lg 3 punkti 1 alusel: kinnitan 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui raudtee ohutusasutuse järelevalve strateegia (lisatud). tunnistan kehtetuks 2. 04.03.2021. a otsuse nr 1-2/21-025. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving peadirektor Kadi Zavadskis  2 KINNITANUD peadirektor 20.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22-092 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui raudtee ohutusasutuse järelevalve strateegia Sisukord Sisukord .................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................. 3 Järelevalve strateegia eesmärk.................................................................................................... 4 Järelevalve põhimõtted .............................................................................................................. 6 Järelevalve kord ....................................................................................................................... 8 Riskitase liikmesriigis ............................................................................................................. 14 Järelevalve strateegilised prioriteedid ........................................................................................ 17 Järelevalve meetodid............................................................................................................... 20 Järelevalve tööplaani ülesehitus................................................................................................ 22 Haldusmenetluse tulemuste rakendamine .................................................................................. 24  3 Sissejuhatus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) ehitus- ja raudteeosakonna raudteetalitus (edaspidi raudteetalitus) täidab ülesandeid Eesti raudteesektori ohutusasutusena, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/798/EL raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102–149) tähenduses, mille täitmist toetab oma raudtee ehitusõiguse tegevustega ehitus- ja raudteeosakonna ehituse tegevusõiguse talitus.  Osakonnas teostab raudteetalitus järelevalvet raudteeohutuse tagamise ja järelevalve järjepidevuse üle.  Lisaks kontrollime raudteeinfrastruktuuri toimimist ning reisijate- ja kaubaveo korraldamist, arvestades avaliku ja mitteavaliku raudtee erisusi.  Samuti tagame raudteeveeremi tehnohoolduse ja remondi ning raudteeveeremi ehituse nõuetekohase tegutsemise tegevuslubade ja sertifikaatide väljastamise abil ning kontrollime nende toimimist.  Tegeleme vedurijuhtide pädevuse ja koolitamise teemadega, eelkõige koolituskeskuste töö, vedurijuhilubadega seotud menetluste ja eksamineerijate pädevuse tagamisega.  Lisaks nõustame ja kontrollime, et kitsarööpmelistel raudteedel oleks reisijatel ohutu sõita. Käesolev järelevalve strateegia dokument vaadatakse üle vähemalt 3 aastase intervalliga või olulise muudatuse korral.  4 Järelevalve strateegia eesmärk Mõistlike järelevalve otsuste tegemiseks peame suutma vaadata kaugemale kui üks menetlus ning nägema laiemat pilti, mitte üksikute lahendamist vajavate probleemide jada. Peame planeerima järelevalve tegevust pikaajaliselt, terviklikult ning põhjalikele analüüsidele tuginedes. Seetõttu tugineme lisaks kehtivatele Euroopa Liidu ja Eesti regulatsioonidele ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud „Transpordi- ja liikuvuse arengukava 2021-2030“ dokumendile, transpordiprogrammi eesmärkidele, TTJA arengukavale ning ohuprognoosile ja Euroopa Raudteeameti asjakohastele juhenditele. Meie täpsemad eesmärgid on järgmised:  Teeme koostööd raudteesektoriga ohutusjuhtimise järjepidevaks parandamiseks. Selle jaoks panustame sektori regulaarsesse teavitamisse, toetame ettevõtete omavahelist kogemuste jagamist ning otsime võimalusi nii enda kui sektori jaoks koolituste korraldamiseks.  Aitame tagada ohutust raudteel. Selleks analüüsime ohutusnäitajaid ja esitatud aruandeid, kaardistame riske, kontrollime raudteeliikluse, raudteeveo, raudteerajatiste ja raudteeveeremi vastavust nõuetele, tehnilise dokumentatsiooni ja tegevuseeskirja nõuetele vastavust ning töötajate nõutud pädevuse olemasolu. Vajadusel kehtestame kiiruspiiranguid raudteeseaduse § 35 lõike 5 alusel, piirame või sulgeme raudteeliikluse raudteeseaduse § 44 alusel.  Kavandame ja hindame ohutuseesmärkide täitmist. Igal aastal vaatame üle ohutuseesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed ja koostame selleks plaani ohutusdirektiivi 2016/798 artikli 4 lõike 1 punkti f alusel. Lisaks koostame aastaaruande raudteeseaduse § 38 lõike 7 alusel, mille avaldame TTJA kodulehel.  Hoiame raudteeliiklusregistri andmestiku ajakohasena. Selleks menetleme ettevõtjate poolt esitatud registrikande taotlused ja selgitame välja, milliste raudteerajatiste või raudteeveeremi osas vajab raudteeliiklusregister täiendamist.  Menetleme ühtseid ohutustunnistusi, ohutuslubasid ja tegutsemise ohutustunnistusi ning teostame regulaarset järelevalvet nende üle. Taotlusi menetleme Euroopa Raudteeameti poolt hallatavas One-Stop-Shop (edaspidi OSS) süsteemis ja TTJA järelevalve infosüsteemis (JVIS). Kaardistame ära olukorra, vajadusel küsime  5 täiendavaid tõendeid ning kasutame saadud teavet süsteemselt ka edaspidi järelevalve käigus.  Aitame kaasa ajaloolise raudtee, sealhulgas kitsarööpmeliste raudteede ohutuse tagamisel. Nõustame ohutusjuhendi koostamisel ja kiidame selle heaks raudteeseaduse § 11 lõike 3 alusel.  Teeme koostööd teiste Euroopa liikmesriikide ohutusasutustega ja Euroopa Raudteeametiga. Vajadusel aitame menetleda ühtse ohutustunnistuse menetlemist raudteeseaduse § 34 ja sõlmitud koostöölepingute alusel, samuti jagame ohutusalast teavet.  Seisame raudteeveeremi nõuete kohase hooldustöö korraldamise eest. Väljastame hoolduse eest vastutavale üksusele sertifikaadi (ECM sertifikaat) raudteeseaduse § 42 alusel kui ka siseriiklikult kehtiva tehnohoolde ja remondi tegevusloa raudteeseaduse § 12 lõike 1 punkti 4 alusel, ning teostame nende ettevõtete üle järelevalvet.  Tagame vedurijuhtide erapooletu ja kvaliteetse koolitamise ning eksamineerimise. Kiidame heaks ja teostame järelevalvet koolituskeskuste ja eksamineerijate üle.  Tagame riskihindamise meetodite kasutamise raudteesektoris. Jälgime riskihindamise rakendamist ja tagame oluliste muudatuste korral ohutushindamisasutuse (Assesment Body ehk AsBo) kaasamise ettevõtte poolt.  Edendame raudteesektoris ohutuskultuuri põhimõtete juurutamist ja ohutuskultuuri mudeli rakendamist ettevõtete ohutusjuhtimise süsteemi põhiprotsessides. Julgustame ettevõtteid jagama sektoriga ohutuskultuuri rakendamise praktikaid.  6 Järelevalve põhimõtted Järgime oma järelevalve käigus Euroopa Liidu ja Eesti seadusandlust, eesmärgiga olla oma tegevuses ja otsustes proportsionaalsed, ühtsed ja vastutavad. Meie järelevalve põhimõtted on järgmised:  Oleme avatud. Meie tegevus on läbipaistev ja sõltumatu, meie otsused on objektiivsed, õiglased ja põhjendatud. Oleme proaktiivsed nõuandjad ning suhtluses peame oluliseks ausust ja austust.  Oleme koostööle suunatud. Väärtustame koostööd ja kaasamist nii asutuse sees kui väliste partnerite ja turuosalistega, sh teised ohutusasutused, Ohutusjuurdluse Keskus ja Euroopa Raudteeamet. Toimime ühtse meeskonnana, hoiame häid suhteid ning hindame meile antud tagasisidet.  Oleme tulemuslikud. Meie töö on eesmärgistatud ning me soovime, et meie tegevusel oleks positiivne mõju. Oleme alati orienteeritud lahendusele ning protsessis püüdleme efektiivsuse ja võimalikult optimaalse tulemuse poole.  Oleme asjatundlikud. Väärtustame kompetentsust, teaduspõhisust ning elukestvat õpet. Oleme avatud muutustele ning otsime pidevalt võimalusi arenguks. Ühiskonnas oleme hinnatud ja usaldusväärne arvamusliider, kes panustab ka raudteesektori ja avalikkuse teadlikkuse tõstmisse.  Kogume ja analüüsime teavet. Kogume teavet paljudest usaldusväärsetest allikatest, see hõlmab ohutusjuhtimise süsteemide hindamisel kogutud teavet, varasema järelevalvetegevuse tulemusi, eksperthinnanguid, veeremiüksuste lubades esitatud asjakohast teavet, riiklike uurimisasutuste aruandeid, muid andmeid õnnetusjuhtumite või vahejuhtumite kohta, raudteeveo-ettevõtjate või taristuettevõtjate iga-aastaseid ohutusaruandeid, hoolduse eest vastutavate üksuste aruandeid, kodanike kaebusi ja muid asjakohaseid allikaid. Raudteeohutuse tagamiseks kasutame mõõdikuid ja tegeleme riskide ennetamisega.  Oleme menetluslikult järjepidevad. Vaatame suuremat pilti, hoiame menetlusel pilgu lõpuni peal, et midagi ei jääks pooleli ja teeme menetluse lõpus kokkuvõtteid, mis läks meie tegevuses hästi ja mis vajab täiendamist. Tagame järjepidevuse sama liiki  7 menetlustes, et süsteemi osapooltele oleks selge, millistel alustel toimub menetluse protsess ning otsuse tegemine.  Seame esikohale olulised tegevused. Hindame erinevatest usaldusväärsetest allikatest saadud teavet ja analüüsime, et teha kindlaks, millised teemad on kõige tähtsamad. Meie põhirõhud on ennetustööl, teavitamisel, järelevalvel ning oma pädevuse tõstmisel. Arvestame kogutud teabega oma järelevalve kavandamisel. Teeme selgeks, milliseid ressursse on vaja koostatud strateegia ja kava elluviimiseks, ning planeerime nad oma eelarvesse.  Oleme uuenduslikud. Oleme tulevikku vaatav nutikas ja arenev ohutusasutus. Hoiame ennast kursis uute tehnoloogiate, meetodite ning e-lahenduste kasutuselevõtu võimalustega. Meie eesmärgiks on nutikus ja väiksem halduskoormus. Panustame ameti digi-innovatsiooni lahendusetesse: loome raudteeohutuse järelevalve ja riikliku raudteeliiklusregistri pidamise analüüsimise vahendite sisu, teeme koostööd arendustiimiga ja osaleme rakendamises. Oleme ettevõtjatele partneriks uute tehnoloogiate kasutuselevõtu diskussioonides. Anname sisendi ERA arendustesse raudtee valdkonnas.  8 Järelevalve kord Järelevalve kord on kehtestatud lähtuvalt raudtee ohutusasutuse tegevusest. Ehitus- ja raudteeosakonna struktuuri kuuluvad raudteetalituse ametnikud, kes alluvad ja on aruandekohustuslikud osakonnajuhatajale. Osakonna juhtimine, koosseis, tegevusvaldkond ja ülesanded on kehtestatud TTJA peadirektori poolt 17.01.2022 käskkirjaga nr 1-2/22-003 kinnitatud raudtee- ja ehitusosakonna põhimääruses. Järelevalvega seotud tööülesanded määratakse kas talituse juhataja või osakonna juhataja poolt, korraldatakse raudteetalituse tööplaanis kokku lepitud järelevalve tööplaani alusel või võetakse töösse ametniku ettepanekul, kuid eelnevalt kooskõlastades tegevuse alustamise talituse juhataja või osakonna juhatajaga. Ühtse ohutustunnistuse väljastamise ja raudteeveeremi vastavushindamise menetlused korraldatakse OSS süsteemis, kõik muud menetlused korraldatakse JVIS-es. Teatud dokumentatsiooni menetlused (komisjonide moodustamise otsused, kasutustasud, ametijuhendid, haldusdokumendid) toimuvad TTJA poolt kasutatavas dokumendihaldussüsteemis Delta. Otsused kooskõlastatakse talituse juhatajaga, vajadusel ka osakonna juhatajaga, ning allkirjastatakse peadirektori või osakonna juhataja poolt. Protokollid kooskõlastatakse järelevalvel osalenud ametnikega ja talituse juhatajaga ning saadetakse välja järelevalve peamenetleja allkirjaga. Dokumentide vormistamisel ja allkirjastamisel lähtutakse eelkõige TTJA dokumendihalduse korrast ja arvestades alljärgnevas tabelis esitatud täpsustusi. Haldusakt või -toiming Allkirjastab Osakonna Talituse Märkused peadirektor juhataja juhataja/ ametnik Avalikul raudteel kasutatava X Haldusakt või raudteeveoks kasutatava JVISes; raudteeveeremi tehnohoolde ja MTR toimingu remondi ning raudteeveeremi allkirjastab ehituse tegevusluba menetleja Ohutusloa, ohutustunnistuse ja X Haldusakt JVISes tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmine, muutmine ning uuendamine  9 Ohutusloa, ohutustunnistuse ja X Haldusakt JVISes tegutsemise ohutustunnistuse väljaandmisest ja uuendamisest keeldumine ning kehtetuks tunnistamine Hoolduse eest vastutava üksuse X Haldusakt ja sertifikaat (ECM) sertifikaat JVISes Raudteeliikluse piiramise ja X Kooskõlastuskiri sulgemise kooskõlastamine kui JVISes. tegemist on plaanipärastest Eelnev teavitus hooldustest või muudest ette peadirektorile planeeritud asjaoludest tulenev liikluse sulgemine. Liikluse sulgemisest tulenevate mõjude maandamine on eelnevalt kokku lepitud. Raudteeliikluse olulise X Ettekirjutus piiramise ja ajutise sulgemise JVISes. ettekirjutus tulenevalt Eelnev teavitus raudteeseaduse § 44 lg 5-st peadirektorile Vedurijuhiabita X Haldusakt JVISes raudteeveeremi juhtimise eeskirja koos ohutuse analüüsiga heakskiitmine Vedurijuhiloa väljastamine ja X Haldusakt JVISes selle uuendamise üle otsustamine Vedurijuhtide koolituskeskuse X Haldusakt JVISes tunnustamine Vedurijuhtide eksamineerija X Haldusakt JVISes tunnustamine Raudteeveeremi juhtimise X Haldusakt JVISes õiguse peatamine Raudteeinfrastruktuuri X Haldusakt JVISes kasutustasu määramisega ja Deltas seotud dokumendid ja raudteevõrgustiku teadaandesse tehtavad parandused Läbilaskevõime suurendamise X Haldusakt JVISes kava heakskiitmine Raudteeinfrastruktuuri X Haldusakt JVISes kasutamise tingimuste osas kokkuleppe mittesaavutamise juhul, raudteeinfrastruktuuri kasutamistingimuste määramine (raudteeveo- ettevõtja esmakordse eelistuse olemasolul) Raudteeinfrastruktuuri X Haldusakt Deltas kasutustasu ja lisatasu määramise otsustamine Läbilaskevõime eraldamine ja X Haldusakt JVISes raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu üksikasjad Raudteevõrgustiku teadaande X Haldusakt JVISes kinnitamine Liiklusgraafiku kinnitamine X Haldusakt JVISes Ohtlike kaupade raudteeveo X X Komisjoni  10 ohutusnõuniku moodustamine eksamineerimine ja haldusaktiga tunnustamine (KeMS, RID, peadirektori SMGS) pädevuses. Eksamiprotokolli kinnitamine ja tunnistuse väljastamine osakonna juhataja pädevuses Allsüsteemi kasutuselevõtmine X Haldusakt JVISes (esmane kasutuselevõtu-, täiendav kasutuselevõtuluba) Raudteeveeremi tüübikinnitus X Haldusakt JVISes Mootorite tüübikinnitus X Haldusakt JVISes Vagunite kasutusea X Paberdokument pikendamine Vedurijuhi teooriaeksami X Haldusakt Deltas eksamiküsimuste kinnitamine Memod, protokollid, X Dokumendid ettekirjutused JVISes Ettekirjutus raudteerajatise või X Ettekirjutus raudteeveeremi kohta tehnilise JVISes ekspertiisi tellimiseks Järelevalve peamenetleja vastutab protokolli koostamise ja väljasaatmise eest, vastavalt haldusmenetluse seaduse § 18 lõikele 3. Protokollile vastamiseks antakse ettevõttele tähtaeg 10 kalendripäeva. Iga menetluses osaleja jälgib, et tema poolt märgitud mittevastavused saavad ettevõtte poolt vastatud. Ettevõtte järelevalve protokolli vastuskirjale, millele on vaja täiendavalt vastata, vastame hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul. Menetluses täiendavate selgitavate ametlike kirjade eest vastutab peamenetleja, kuid ka iga menetluses osaleja eraldi vastutab selle eest, et tema vastutusel olev teema on ettevõttele arusaadavalt selgitatud ja osaleja annab vajadusel ka täiendavaid selgitusi. Ettevõtet teavitatakse peamenetleja poolt järelevalve lõppemisest ametliku kirjaga. Üldjuhul toimub järelevalvega seotud kirjavahetus ja päringud ametlikul blanketil koostatud kirjade vahendusel, mis on registreeritud JVIS-esse vastava menetluse alla. Arvestame ettevõtte suurust, varasemate menetluste tulemusi ning riigisisest seadusandlust. Ettevõtte erisust arvestades kohaldame ka oma menetlust sellele vastavaks. Ohutustunnistuse ja ohutusloaga seotud järelevalves kontrollime raudteeohutuse ja raudteeliikluse eest vastutavate pädevate töötajate olemasolu, raudteerajatiste olemasolu  11 raudteeliiklusregistris, vastutuskindlustuslepingu olemasolu ja kehtivust, raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruannete olemasolu ja sisu ning ohutusjuhtimise süsteemi. Kui tegemist on veoettevõttega, siis kontrollime ka veoeeskirja olemasolu, vastavust sätestatud nõuetele (ohutusnõuniku olemasolu ohtlike kaupade veo korral) ning reaalsele olukorrale. Ohutustunnistuse või ohutusloaga seotud ohutusjuhtimise süsteemi menetlemisel lähtume Euroopa Raudteeameti poolt koostatud juhendist „Ohutusjuhtimise süsteemi nõuded ohutustunnistuse või ohutusloa andmisel“. Ohutusjuhtimise süsteemi hindamisel võetakse arvesse Euroopa Raudteeameti juhendit „Juhtimise arengumudel“. Mitteavaliku raudtee majandamise tegutsemise ohutustunnistusega seotud järelevalves kontrollime kehtestatud raudteeinfrastruktuuri töö- ja hoolduspõhimõtteid, raudtee tehnokasutuseeskirjast tulenevate juhendite olemasolu, raudteeohutuse ja raudteeliikluse eest vastutavate pädevate töötajate olemasolu, raudteerajatiste olemasolu ja ajakohasust raudteeliiklusregistris, vastutuskindlustuslepingu olemasolu ja kehtivust ning raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruannete olemasolu ja sisu vastavust reaalsele seisukorrale. Mitteavaliku raudtee veo tegutsemise ohutustunnistusega seotud järelevalves kontrollime veoprotsesse (sh ohtlike kaupade veo korral ohutusnõuniku olemasolu), raudtee tehnokasutuseeskirjast tulenevate juhendite olemasolu (sh manöövritöö juhendid), vedurijuhtide lubade ja sertifikaatide olemasolu (nende olemasolu raudteeliiklusregistris), vedurijuhiabide kutsetunnistuse olemasolu (nende olemasolu Sihtasutus Kutsekoda registris), raudteeveeremi registreeringut raudteeliiklusregistris ja vastavust raudtee tehnokasutuseeskirjas kehtestatud nõuetele. Raudteeinfrastruktuuri järelevalves kontrollime raudteerajatiste olemasolu ja ajakohasust raudteeliiklusregistris, tehnilise dokumentatsiooni olemasolu, ehitusgabariidi nõuete täitmist, raudteerajatiste korrasolekut, raudtee tehnokasutuseeskirja juhendite ja kordade olemasolu ning rakendamist, raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruannete olemasolu ning sisu vastavust reaalsele seisukorrale, selgitame raudteeinfrastruktuuriga seotud juhtumite asjaolusid ja kontrollime võetud meetmete asjakohasust. Raudteeveeremi järelevalves kontrollime raudteeveeremi tehnilise dokumentatsiooni  12 olemasolu ja korrasolekut, tehnilise korrasoleku kontrolli, registreeringut raudteeliiklusregistris, selgitame raudteeveeremiga seotud juhtumite asjaolusid ja kontrollime võetud meetmete asjakohasust. Raudteeveeremi veeremitüübile või veeremile esmase kasutuselevõtu loa ja täiendava kasutuselevõtu loa väljastamise menetlusega seotud järelevalve on kehtestatud TTJA dokumendis „Juhend lihtsustatud vooskeemile“. Raudteeliikluse ja manöövritöö järelevalves kontrollime jaamatöö ohutut toimimist, jaamatöö tehnoloogilise protsessi kooskõla jaama tehnokorraldusaktiga ning raudteeliikluse ja manöövritöö ohutut korraldamist. Veduri diiselmootori tüübikinnitusasutuse funktsiooniga anname välja tüübikinnitusi diiselmootorile, võttes aluseks tehnilise teenistuse raporti. Õigus anda välja asendusmootorite tootmismahtude kinnitust. Raudteeveeremi hoolduse eest vastutava üksusega seotud järelevalves kontrollime veeremi hoolduse arendamise, juhtimise ja teostamise funktsioonide olemasolu ning vastavust kehtivatele nõuetele. Kontrollime tehnilise dokumentatsiooni ning töövahendite olemasolu ja korrasolekut. Vagunite remondi- ja tehnohoolduspunktiga seotud järelevalves kontrollime tehnilise dokumentatsiooni ning töövahendite olemasolu ja korrasolekut vastavalt SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu poolt kokkulepitud nõuetele (viide: https://www.evr.ee/files/EVR- TE-TJA-Heakskiit-11-05-2017.pdf ), raudteeveeremi remondi- ja tehnohoolde tegevusloa ning vastutuskindlustuslepingu olemasolu ja kehtivust. Raudteeveeremi remondi- ja tehnohooldusdepooga seotud järelevalves kontrollime tehnilise dokumentatsiooni ning töövahendite olemasolu ja korrasolekut, raudteeveeremi remondi- ja tehnohoolde tegevusloa ning vastutuskindlustuslepingu olemasolu ja kehtivust. Vedurijuhtidega seotud järelevalves kontrollime vedurijuhiloa olemasolu ja kehtivust, sertifikaatide olemasolu ja kehtivust, tervisetõendite olemasolu ja kehtivust ning nõuete täitmist. Teostame vedurijuhi kabiinis kontrollsõite eesmärgiga kontrollida vedurijuhi tööd ja tööprotsesse ning nõuete täitmist. Koolituskeskusega seotud järelevalves kontrollime koolitusmaterjalide olemasolu ja  13 ajakohasust, koolitusruumide ja koolitajate olemasolu ning nõuetele vastavust. Kontrollime koolitustundide läbiviimist reaalses olukorras. Tunnustatud eksamineerijatega seotud järelevalves kontrollime eksamineerimise korra olemasolu ja ajakohasust. Kontrollime eksamineerija tegevust eksami käigus ja nende pädevust. Teeme koostööd Euroopa Raudteeametiga ühtsete ohutustunnistuste menetlemisel mitmepoolse koostöö lepingu (ERA-EE-LV-LT Multilateral Cooperation Agreement) ja ekspertide kaasamise lepingu (EE-ERA Pools of Expert Agreement) alusel, (viide: dokumendihalduse süsteem DELTA 28.10.2020 nr 1-3/2020/0125-1). Koostöös teiste ohutusasutuse, võetakse aluseks Euroopa Raudteeameti poolt koostatud juhendit „Riiklike ohutusasutuste vaheline kooskõlastamine- ühine järelevalve lähenemisviis“ ja olemasolevaid ohutusasutustega tehtud kokkuleppeid: 1. Läti ja Leedu ohutusasutustega sõlmitud mitmepoolne koostööleping (ERA-EE-LT-LV Multilateral Cooperation Agreement). 2. Läti ohutusasutusega sõlmitud koostööleping järelevalve osas, (viide: dokumendihalduse süsteem DELTA 19.05.2021 nr 1-3/2021/0069-1). TTJA osaleb veel järgmistes raudteeohutuse organisatsioonides: 1. SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu Ohutuskomisjoni liige. 2. ERA- OSJD kontaktgrupi liige. 3. OSJD Ohtlike kaupade ohutuskomitee liige Teavitame ettevõtjaid järelevalve tööplaanist, selle aasta ohutuseesmärkidest ning ohuprognoosist ning avaldame selle informatsiooni TTJA koduleheküljel. Anname ettevõtjatele regulaarselt tagasisidet ohutusnäitajate ning ohutuseesmärkide kohta. Järelevalve käigus ilmnenud avaliku huviga raudteeohutuse aspektidest teavitame elanikkonda avalike infokanalite kaudu (kodulehekülg, sotsiaalmeedia, pressiteated jm).  14 Riskitase liikmesriigis Riskitase määratakse kindlaks arvestades Euroopa Liidu poolt kehtestatud ühtseid ohutusnäitajaid ja osakonnasiseselt koostatud arvestustabeli riskihinnangust tulenevaid riigisiseseid ohutusnäitajaid. Ohutusnäitajate puhul jälgime üldiselt avaliku raudteeohutuse taset, raudteeliikluse ohutustaset ja veeremi tehnilist ohutustaset. Nendest lähtuvalt mõõdame konkreetsemaid riske lähtuvalt Euroopa Komisjoni (edaspidi KOM) otsuse 2009/460/EÜ suunistest, majandus- ja taristuministri 03.12.2020. a määrusest nr 831 ja meie osakonnasisesest arvestustabeli (jaguneb kolmeks alamtabeliks) näitajatest. Riiklikud kontrollväärtused, mis on kehtestatud KOM otsusega 2012/226/EL (konsolideeritud versioon), on järgmised: 1. Reisijatega seotud riskid 78,2 (NRV 1.1) ja 0,665 (NRV 1.2), CST 1.1 on 0,17 ja CST 1.2 on 0,00165 2. Töötajatega seotud risk 64,8 (NRV 2), CST on 0,0779 3. Raudteeületuskoha kasutajaga seotud risk 400 (NRV 3.1), CST on 0,71 4. Muude isikutega seotud risk 11,6 (NRV 4), CST on 0,0145 5. Raudteemaal loata viibivate isikutega seotud risk 1550 (NRV 5), CST on 2,05 6. Ühiskonnaga seotud risk 2110 (NRV 6), CST on 2,59 NRV tähendab riiklikku kontrollväärtust, millega näidatakse aktsepteeritavat taset riigis. CST tähendab ühiste ohutuseesmärkide väärtusi, mis hõlmavad kogu raudteesüsteemi. Ohutuse baastasemed, mis on siseriiklikult paika pandud, on järgmised: 1. Avaliku raudteeohutustaseme baastase 0,4; 2. Raudteeliikluse ohutustase on seotud aasta jooksul läbitud rong-kilomeetrite vahemiku näitajaga, millele on määratud normaaltase ja häiretase; 3. Veeremi tehniline ohutustase 0,85. 1 Ohutusjuhtimise süsteem, ohutusnäitajad, raudteeinfrastruktuuri, -liikluse korralduse ja -ohutuse nõuetele vastavuse kontrollimine, nende aruandlus, vormid ning tähtajad ja raudteeohutust mõjutavatest juhtumistest teavitamine  15 Osakonnasisese arvestustabeli alusel koondame kõikide ohutusluba, ohutustunnistust või tegutsemise ohutustunnistust omavate ettevõtetega seotud riigisiseseid ohutusnäitajaid. Ohutusnäitajad on koostatud arvestades konkreetse ettevõttega seotud juhtumite ja rikete kordajat, meie poolt teostatud viimase järelevalve aega. Foorituled punane, kollane ja roheline näitavad, kui kaua on möödunud viimasest järelevalvest. Avaliku raudteeohutustaseme arvestamises kasutatakse kolme näitajat: hukkunute arv, vigastatute arv ning tõenäoliste tahtliku tegevuse ilmingutega ohutust riivavate juhtumite arv. Hukkunute ja vigastatute arvul on näitajas kaalutud erinev osakaal. Tahtliku tegevuse ilmingutega juhtumite arv arvestatakse hukkunute koguarvust välja, sest see element ei ole raudteeohutusega põhjus-tagajärg seoses, vaid kolmanda osapoole teadlik tegevus. Raudteeliikluse ohutustaseme puhul analüüsitakse raudteeliikluse ohutust mõjutavad juhtumeid (nt rongi keelavast foorinäidust möödasõit), tehnilisi juhtumeid (nt rööpamurrud) ning kolmanda osapoolega seonduvad juhtumid, kuhu kuuluvad veeremi kokkupõrked takistustega vabas gabariitmõõtmes ning veeremi kokkupõrked raudteeülesõidukohal sõidukiga. Nendel kolmel teguril on ohutusnäitajas erinev kaalutud osakaal. Nii avaliku raudteeohutustaseme ning raudteeliikluse ohutustaseme puhul saadakse tulemuseks suhtarv, mis on sõltuv läbitud rongikilomeetritest. Alates 2018. aastast arvestatakse ka veeremi ohutustaseme näitajat, mis on seotud juhtumitega nagu näiteks raudteeveeremiosade teele kukkumine, raudteeveeremi peatala, automaatsiduri või pöördvankri osa murdumine rongi koosseisus, veduririke rongis, kui selle tõttu on vaja abivedurit või seoses veduririkkega tekib jaamavahel rongiliikluses seisak üle 30 minuti, veduri või mootorrongi turvaseadme rike rongis, tehnilise rikke tõttu reisivaguni mahajätmine enne sihtjaama jõudmist, kauba- või reisirongis automaatsiduri iseeneselik lahtihaakimine, Hotboxi tuvastatud ja kinnitatud veeremi tehnilised kõrvalekalded rongis (punane). Ka nendel juhtumite puhul on kaalutud osakaal seatud vastavalt ohuastmele. Raudteeliikluse ohutustaseme näitaja ning veeremi ohutustaseme näitaja on seotud järelevalve tegevustega, sest need annavad sisendit ja näitavad, millist tüüpi juhtumid on sagenenud. Vastavalt sellele saab ehitus- ja raudteeosakonna raudteetalitus tähelepanu pöörata tegevustele ettevõtetes. Avaliku raudteeohutustaseme näitaja on seotud TTJA avalikkusele suunatud teavitus- ja ennetustegevustega. Ohutustaseme näitajaid tasandatakse rongkilomeetrite arvuga. Kõigile näitajatele on lisatud  16 baastasemed või aktsepteeritavad tasemed. Raudteeliikluse ohutustaseme baastase on otseselt seotud rongkilomeetrite vahemikega. Arvestame ohutusnäitajate hetkeolukorda kvartaalselt, mille alusel vajadusel hindame ümber järelevalve tööplaani.  17 Järelevalve strateegilised prioriteedid Meie järelevalve strateegilised prioriteedid pannakse paika järgmiselt: 1. Hindame möödunud aastal toimunud juhtumeid: nende tõsisust ja sagedust, samuti ettevõtte poolt rakendatud meetmete põhjalikkust ja asjakohasust. Selle alusel planeerime ohutuskvaliteedi kontrolli ja paikvaatlusi. 2. Korraldame ohutuskvaliteedi kontrolli või paikvaatlust möödunud aastal väljastatud ühtse ohutustunnistuse osas 12 kuu jooksul peale selle väljastamist ning järelevalvetoiminguid ohutusloa osas. Hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaati omavas ettevõttes teeme järelevalvet vastavalt Komisjoni rakendusmäärusele 2019/779 1 kord 12 kuu jooksul. Tegutsemise ohutustunnistuse või tegevusloa (ehitus, tehnohoole ja remont) omandanud ettevõtjaid kontrollime plaanilise järelevalve korras. 3. Paikvaatluse planeerimisel lähtume konkreetse raudteerajatise (side-, turvangu- ja automaatikasüsteemid, raudtee pealisehitus ja tehnosüsteemid, eelkõige raudteeseaduse § 3), raudteeveeremi või ettevõtte osas tehtud viimase järelevalvemenetluse toimumisajast ja tuvastatud puuduste sisust. Eesmärk on teha järelevalvet mitte harvem kui kord viie (5) aasta jooksul (platvormid), suurema liiklussagedusega raudteejaamade puhul keskmiselt kord kolme (3) aasta jooksul, dispetšerikeskused kord aastas. 4. Analüüsime ettevõtte poolt esitatud aruannete asjakohasust ja kaalume ohutuskvaliteedi kontrolli, paikvaatluse või muu järelevalve korraldamise vajalikkust. 5. Vaatame üle möödunud aasta järelevalve tulemused ja kaalume täiendava ohutuskvaliteedi kontrolli, paikvaatluse või muu järelevalve korraldamise vajalikkust. 6. Planeerime paikvaatluse või ohutuskvaliteedi kontrolli põhjendatud kahtluse, esitatud kaebuse, vihje või muust allikast saadud teabe alusel. 7. Analüüsime paikvaatluse vajaduse raudteerajatise või raudteeveeremi osas, millel puudub registreering raudteeliiklusregistris või on see puudulik. 8. Liiklusjärelevalve osas korraldame paikvaatluse veeremi liikluskorralduse (sh jaama töökorraldus, järelevalve sõidud veeremil) üle. 9. Reisi- ja kaubaveo (sh ohtlik kaup) ohutusjärelevalve käigus kontrollime paikvaatluse käigus reisi- ja kaubaveo korraldamise ohutust ning nõuete täitmist. 10. Veeremi järelevalve toimub kas dokumentide kontrolli vormis või paikvaatlusena, mille käigus kontrollime veeremi tehnilist seisukorda.  18 11. Veduri diiselmootori tüübikinnituse käigus kontrollime märgistuse ja selle andmete vastavust nõuetele. 12. Raudteeveeremi kasutuselevõtu lubade (esmane ja täiendav) kontrollime dokumentatsiooni ja paikvaatluse käigus veeremi vastavust nõuetele. 13. Vedurijuhtide koolituskeskuste ja tunnustatud eksamineerijate üle järelevalve käigus kontrollime dokumentatsiooni vastavust ja paikvaatluse käigus tegevuse nõuete kohasust. Ohutusjuhtimise süsteemide üle teostame järelevalvet arvestades Euroopa Raudteeameti poolt koostatud juhendit „Jõustamiskorraldusmudel“. Tavapärane järelevalve vorm on ohutuskvaliteedi kontroll, mis toimub meeskonnas. Järelevalve meeskond koostab küsimustiku. Aluseks võetakse viimane meile esitatud ohutusjuhtimise süsteemi dokument. Analüüsime ettevõttega seotud juhtumeid, vaatame üle varasema järelevalve tulemused, ettevõtte saadetud aruanded ning muu saabunud teabe ettevõttes toimunud muudatuste kohta. Ohutuskvaliteedi kontroll raames intervjueeritakse ettevõtte ohutusjuhtimise süsteemiga seotud võtmeisikuid ja töötajaid, kelle igapäevatöös on vajalik ettevõtte ohutusjuhtimise süsteemi tundmine. Teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ohutusasutustega teeme kooskõlastatud järelevalvet koostöölepingute alusel. See tähendab, et anname teisele ohutusasutusele eelnevalt teada järelevalve korraldamisest neid huvitava ettevõtte juures, edastame teavet järelevalve tulemustest ning sellega seotud jätkutegevustest. Samamoodi soovime ka meie saada teise ohutusasutuse käest infot ettevõtete kohta, millel on raudteega seotud tegevus ka Eestis. Teisel ohutusasutusel on eelneval kokkuleppel võimalik osaleda vaatlejana meie järelevalves, kuid oma kohalejõudmise kulud katab teine ohutusasutus ise. Meie kooskõlastatud väljasõidud teise ohutusasutuse järelevalve juurde saavad toimuda eelneval kokkuleppel osakonna juhatajaga. Ohutuse probleemkohtade määratlemisel ja hindamisel lähtume muuhulgas TTJA iga-aastasest ohuprognoosist, raudtee-ettevõtjate poolt välja toodud riskihinnangutest, raudtee-ettevõtjate poolt edastatud teabest puuduste kohta (aruandlus), TTJA poolt tuvastatud puudustest (protokollid, ettekirjutused) ning Euroopa Raudteeameti asjakohastest juhenditest (ohutusjuhtimise süsteemi nõuded ohutustunnistuse või ohutusloa andmisel). Ohutuse probleemkohti vaatame perioodiliselt üle koos järelevalve strateegiadokumendi ülevaatusega. Täiendavalt võtame arvesse järelevalve toimingutes, avalikkuse tagasisides ja rahvusvahelises arutelus tõstatunud raudteesektori üldisi probleemkohti: 1) õigusaktide muudatused ja ettevõtete organisatsioonilised muudatused või dokumentatsiooni  19 puudulikkus või mitteajakohasus; 2) puudulikud koolitused; 3) terviklik lähenemine valdkonnale, sh arusaamine ettevõtte poolsest vastutuse ulatusest ja õigusaktidest tulenevatest kohustustest; 4) piiratud ressursid (pädevad töötajad, seadmete ja töövahendite olemasolu). Raudteesektori tegevuskriitilisteks ohutuse probleemkohtadeks on järgmised aspektid: 1) rongidispetšeri, liikluskorraldaja ja raudteeveeremi juhi tegevus; 2) teemeistri ja turvangusidemehaaniku tegevus; 3) ohtlike kaupade veo nõuete valesti täitmine või täitmata jätmine; 4) raudteeveeremi ja raudteerajatiste (sh rööpad, rikked) tehniline mittevastavus; 5) raudteeinfrastruktuuri tööde teostamisel ettevõtjate ja alltöövõtjate koostöö; 6) kolmandate osapoolte (sõidukijuhid, jalakäijad) tegevus; 7) inim- ja organisatsioonilistest teguritest tulenev, nt töökoormus, töökorralduses, väsimuses, protseduuride sobivuses ja muude huvitatud isikute tegevus. Eelpool nimetatud probleemkohad on sisendiks järelevalve planeerimisel.  20 Järelevalve meetodid Järelevalve käigus kasutame tavapäraselt erinevate meetodite kombinatsiooni, eelkõige ohutuskvaliteedi kontrolli koos ülevaatusega. Järelevalve teostamisele objektil eelneb ettevalmistus eelkoosoleku vormis. Järelevalve meeskonna koosseisu määrab talituse juhataja ning koosoleku korraldab järelevalve eest vastutav ametnik. Koosolekuks ettevalmistavad sisendi järelevalves osalevad ametnikud vastavalt oma valdkondadele. Vaadatakse üle asjakohased dokumendid, sh kontroll-lehed, eelmiste menetluste protokollid, ettevõtte poolt esitatud aruandlus, juhendid, asjakohased varasemalt toimunud juhtumid. Vajadusel küsime ettevõtte käest eelinfot (võimalusel ettevalmistatud ankeedina) kohapeal osalevate töötajate kohta, sh vastutavate töötajate nimed, seadmete loetelu. JVIS-esse lisab järelevalve eest vastutav ametnik järelevalvemenetluse, kuhu järelevalves osalejad saavad lisada juba olemasolevad andmed. Paikvaatlus - raudteeveo-ettevõtja või taristuettevõtja tegevuse konkreetse ja kindlapiirilise aspekti kontroll, mida viib ellu meie volitatud ametnik. Kontrolli eesmärk on teha kindlaks Euroopa Liidu ja riikliku õiguse täitmine või tõendada, et öeldut või ohutusjuhtimise süsteemi lisadokumentides märgitut ka tegelikkuses rakendatakse. Kontroll tõendab nii protsessi toimimist kui ka selle toimivust. Kontroll annab kontrollijale teadmise, et midagi on reaalselt olemas ja rakendatakse. Järelevalve käigus täidetakse kontrollnimekiri ja küsitakse kontrollküsimusi. Vaadatakse üle dokumendid (sh VEPS väljavõtted, vedurijuhtide õppekoosolekul osalemise päevaraamat), raudteerajatis, depoo või raudteeveerem. Ülevaatust teostatakse avaliku ja mitteavaliku raudtee, konkreetse teemapüstituse, reisijateveo ohutuse (sh eeskirjad), kaupade (sh ohtlik kaup, kauba kinnitus) või konkreetsete liiklus- ja manöövritöö piirkondade (sh jaamade) osas. Ohutuskvaliteedi kontroll - tegevus, mille raames hinnatakse, kas raudteeveo-ettevõtja või taristuettevõtja järgib kindlaid ohutusjuhtimise nõudeid või võrreldakse tema tegevust kindla meetodiga, mida kasutatakse ohutusjuhtimise süsteemi ohutuskvaliteedi kontrolli läbiviimisel. Samuti kasutatakse ohutuskvaliteedi kontrolli ECM-sertifikaadi omanike (hoolduse eest vastutavate üksuste) ja koolituskeskuste järelevalve korral.  21 Hinnangu andmine – kuidas on omavahel integreeritud ohutuskultuur (safety culture), riskijuhtimise korraldamine ning inim- ja organisatsioonilised faktorid (HOF) ettevõtte tegevuses. Muu järelevalve – ohutusalased arutelud, kuulamised, küsitlused. Selliseid meetodeid nagu küsitlused, dokumentide läbivaatamine või tõendav kontroll saab kasutada suuremas või väiksemas ulatuses erineva mahuga protsesside puhul ja neid kombineerida, et saada ülevaade ettevõtte ohutustulemustest ja tuvastada neid tulemusi mõjutavad puudujäägid. Seejärel võib kasutada üksikisikute küsitlemist, dokumentide uurimist ja tõendavat kontrolli, et teha otsus organisatsiooni juhtimise arengutaseme ja süsteemi suutlikkuse kohta kontrollida tekkinud riske. Pärast seda teeb ohutuskvaliteedi kontrolli läbiviiv vastutav ametnik otsuse, kasutades juhtimissuutlikkuse mudelit või arengumudelit, et hinnata, kui hästi toimib ettevõtte ohutusjuhtimise süsteem. Ülesannete täitmise vaatlus ja juhtkonna koosolekutel osalemine on tegevused, mis suurendavad riikliku ohutusasutuse teadmisi konkreetse raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja tema ohutuskultuuri kohta. Püüame saavutada head tasakaalu ülalt alla tegevuse (ohutusjuhtimise süsteemi kontroll) ja alt üles tegevuse (kohapealne paikvaatlus toimuva vaatlemiseks) vahel. Järelevalve lähenemisviisides võib koondada olemasolevad kontrollitegevused ja kombineerida need ohutusjuhtimise süsteemi ohutuskvaliteedi kontrolliga, et tehakse valik erinevatest juhtimiskordadest. See vähendab teatavate meetodite mõne puuduse mõju ja annab tõesema üldpildi järelevalvesubjekti tegelikest tulemustest. Neid meetodeid saab kasutada raudtee- ettevõtjate liideste valdkonnaüleseks uurimiseks, et saada Eesti tasandil üldpilt sellest, kuidas erinevaid küsimusi hallatakse raudteevõrgus tervikuna.  22 Järelevalve tööplaani ülesehitus Järelevalve tööplaan koostatakse ehitus- ja raudteeosakonna raudteetalituse poolt lähtuvalt järelevalvestrateegias paika pandud prioriteetidest ja riskidest. Järgmise aasta järelevalve tööplaani koostamisega alustame iga aasta novembris ja kinnitame hiljemalt veebruaris. Järelevalve tööplaani vaatame jooksvalt üle, eesmärgiga hinnata selle tulemuslikkust ning täiendamise vajadust. Järelevalve tööplaani koostamisel arvestame pooleli olevate ohutustunnistuste ja ohutuslubade menetlustega ning nende lisamise vajadusega järelevalve kavasse. Kui järelevalve tööplaani lisatakse ettevõtja, kellel on olemas ka Euroopa Raudteeameti või teise liikmesriigi ohutusasutuse poolt väljastatud ühtne ohutustunnistus, siis teavitame järelevalve plaanidest ka vastava liikmesriigi ametiasutust. Lähtutakse järelevalve korras kehtestatust. Järelevalve tööplaani koostamisel arvestame järgmiste vajadustega kontrollida: - raudteerajatiste ja -veeremi tehniline seisukord ja ohutus; - raudteerajatiste ja -veeremi regulaarse hooldustööde toimivus; - esitatud aruannetes sisalduva info kontroll; - kehtivate tunnistuste olemasolu; - inimteguritega seotud küsimused, arvestades ettevõtte ohutusjuhtimise süsteemis kehtestatut; - kehtestatud protseduuride olemasolu; - seadusandluses nõutud juhendite olemasolu; - varasema järelevalve kuupäev ja tulemus. Samuti arvestatakse eelmises peatükis kehtestatud järelevalve meetoditega ning järelevalveks eraldatud ressurssidega. Järelevalve teostamiseks on TTJA poolt vaja eraldada järgmised ressursid: - ametiauto - ilmastikukindel jope - ilmastikukindlad püksid  23 - helkurvest - töökindad (ilmastikukindlad) - kaitseprillid - turvajalanõud - kiiver - ühekordseks kasutamiseks mõeldud mask ja kindad - 1 binokkel - 1 taskulamp - 1 fotoaparaat - 2 tahvelarvutit - 1 laserkaugusmõõtja - 1 mõõdulint - 1 digitaalne nurgamõõtur - ametitelefon  24 Haldusmenetluse tulemuste rakendamine Meie poolt kohaldatavad võimalikud sanktsioonid tuginevad haldusmenetluse seadusega sätestatud haldusjärelevalve põhimõtetest ja raudteeseaduse sätetest. Oleme korrakaitseseaduse mõistes raudteevaldkonna korrakaitseorgan ja riiklik raudteeohutusasutus. Järelevalvetoiming fikseeritakse järelevalveprotokollis, kus kajastatakse järelevalve käigus teostatud toimingud, objektiivne olukord ja tuvastatud mittevastavused õigusaktide nõuetega. Ettevõtjale antakse võimalus määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Vajadusel rakendatakse ettekirjutusega puuduste kõrvaldamise tähtaeg koos sunniraha määramise hoiatusega. Oluliste puuduste juures võidakse rakendada ka väärteomenetlust väärteomenetluse seadustiku kohaselt. Väljastatud ettekirjutusele võib 30 päeva jooksul ettevõte esitada vaide TTJA-le või pöörduda halduskohtu poole. Järelevalve ühiste ohutusmeetodite kontekstis tähendab mittevastavus seda, et ohutusjuhtimise süsteem ei täida riskide kontrollimise põhinõuet. Järelevalve ühistes ohutusmeetodites jagunevad küsimused olulisteks mittevastavusteks ja muudeks probleemseteks valdkondadeks, millele peame ohutusasutusena tähelepanu pöörama. Ettevõttele, kelle suhtes jõustamismeetmed võetakse, tuleb teha arusaadavaks, miks sanktsioonid kohaldatakse ja kuidas saab olukorda parandada. Ohutusasutusena peame tõendama, et iga meie poolt vastu võetav meede on põhjendatud ja suunatud tajutava riski vastu. Raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuriettevõtja ohutusjuhtimise süsteemis mittevastavuse tuvastamiseks kasutakse Euroopa Raudteeameti poolt koostatud juhendis „Jõustamiskorraldusmudel“ olevat korda.