Seisukohad

SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaase ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 517/2014 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse osoonikihti kahandavaid aineid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1005/2009 Sissejuhatus Osoonikihti kahandavaid aineid on kasutatud peamiselt jahutus- ja kliimaseadmetes ning tuletõrjes, aerosoolide propellandina, kahjuritõrjes, vahtude tootmisel ja lahustina. Osoonikihti kahandavad ained lõhuvad nii osoonikihti kui on ka tugevad kasvuhoonegaasid. Rahvusvaheliselt reguleerib osoonikihti kahandavate ainete tootmist ja kasutamist Montreali protokoll1. Montreali protokoll on rahvusvaheline leping, mis reguleerib ülemaailmselt osoonikihti kahandavate ainete (CFC-de, HCFC-de, metüülbromiidi, haloonide) kasutuse piiramist – nende tootmist, tarbimist, turule laskmist, kokku kogumist ja hävitamist. Osoonikiht on aeglaselt taastumas tasemele, mis oli 1980. aastal ehk enne osoonikihi kahanemise avastamist. Eeldatavasti saabub see tase orienteeruvalt 2050ndateks aastateks. Kehtiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta rakendab Montreali protokolli kohustusi, reguleerides osoonikihti kahandavate ainete (klorofluorosüsinike ehk CFC-de, klorofluorosüsivesinike ehk HCFC-de, metüülbromiidi, süsinikterakloriidi, haloonide ja veel mõnede gruppide ainete) tootmist ja tarbimist, kauplemist, heite vältimist ja hävitamist. Osoonikihti kahandavate ainete kasutamine on EL-is keelatud, välja arvatud määruses sätestatud erandid. Osoonikihti kahandavate ainete asendamiseks on kasutusele võetud fluoritud kasvuhoonegaasid (F-gaasid). F-gaasid on inimese loodud kemikaalid, mis küll osoonikihti ei kahanda, küll on aga väga tugeva toimega kasvuhoonegaasid – sageli mitu tuhat korda tugevama toimega kui süsinikdioksiid (CO2). Kõige suuremat kasutust leidvad F-gaasid on HFC-d, kuid F-gaaside hulka kuuluvad ka perfluorosüsinikud (PFC-d) ja väävelheksafluoriid (SF6). Enamlevinud F-gaaside globaalse soojenemise potentsiaali 2 (GWP – globaal warming potential) keskmine väärtus on veidi üle 2000. SF6 GWP on veelgi kõrgem – 25 200. Koos süsinikdioksiidi, metaani ja dilämmastikoksiidiga kuuluvad need Pariisi kliimakokkuleppega hõlmatud kasvuhoonegaaside heite rühma. Montreali protokolli Kigali muudatusega lisati 2016. a protokolli reguleerimisalasse ka F- gaaside suurim grupp fluorosüsivesinikud ehk HFC-d ja nende ainete vähendamise eesmärgid kõikidele protokolli osalistele. Eesti liitus Montreali protokolliga 1996. aastal ja selle Kigali muudatus ratifitseeriti 2017. aastal. F-gaase kasutatakse enamalt jaolt samades kasutusvaldkondades kui osoonikihti kahandavaid aineid (jahutus- ja kliimaseadmetes ning tuletõrjes, aerosoolide propellandina ja vahtude tootmisel), kuid ka elektrijaotlates kaarleegi ärahoidmiseks. 1 https://www.riiiiiiieatetat.aa/tte/111 128i 2 Globaalse soojendamise potentsiaal näitab, mitu korda on kasvuhoonegaasi üks molekul soojuse tagasipeegeldamise võimelt efektiivsem kui süsinikdioksiidi molekul. 1 Suurimateks F-gaaside kasutajateks Eestis on kaubandus (toidupoed ja laod), põllumajandus/kalandus, laevad ja tööstus (eeskätt toiduainetööstus) - ettevõtted, kus on vaja jahutust. Tõusev kasutusvaldkond on kliimaseadmed ja soojuspumbad. F-gaase kasutatakse meil samuti elektri jaotusseadmetes (SF6), tuletõrjes ja vahtude tootmisel. Täpsemad andmed Eesti F-gaaside kasutusvaldkondade ning seadmetes paiknevate F-gaasi koguste (nn pank) ning meil müüdud koguste kohta on esitatud lisas 3. Fluoritud kasvuhoonegaasid moodustasid 2020. a 1,6% Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest. Euroopa Liidu F-gaaside heide moodustas 2020. a 2,5 % ELi kasvuhoonegaaside koguheitest, kuid aastatel 1990–2014 see kahekordistus, samal ajal kui muude kasvuhoonegaaside heide vähenes. Fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta, mis jõustus 2015. a. Alates 2016. aastast on F-gaaside heitkogused hakanud kõnealuse määruse tulemusena langema nii EL-i üleselt kui Eesti Vabariigis. Täpsemad andmed Eestist pärit F-gaaside heitkoguste kohta on samuti esitatud lisas 3. Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) avaldas 5. aprillil 2022 ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta kehtetuks tunnistamise kohta ja asendamiseks uue määrusega (COM(2022) 151 final). Samal kuupäeval esitas komisjon ka määruse ettepaneku fluoritud kasvuhoonegaaside kohta (COM(2022) 150 final). Osoonikihti kahandavate ainete määruse ettepaneku eesmärk on jätkata osoonikihti kahandavate ainete heite vähendamist ja tagada Montreali protokolli kohustuste täitmine, parandades järelevalvet. F-gaaside määruse muutmise põhjuseks on asjaolu, et komisjoni hinnangul leidub kasutamata potentsiaal F-gaaside heite täiendavaks vähendamiseks ning algatusega saaks seda potentsiaali realiseerida. Praeguseks on toimunud selge nihe väiksema globaalse soojendamise potentsiaaliga (GWP) alternatiivide, sealhulgas looduslike alternatiivide3 kasutamisele paljudes seadmetes, milles varem kasutati F-gaase. F-gaaside määruse uuendamise peamine eesmärk on HFC-de järkjärgulise vähendamise kava ja turuleviimise keelde karmistades veelgi kiirendada üleminekut looduslikele ja madala kliimamõjuga asendusainetele. F-gaaside määruse muutmine annaks panuse ka EL-i kliimaeesmärkide saavutamisse, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (Euroopa kliimamäärus)4. Kliimamäärusega on kehtestatud siduv eesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55% ja saavutada hiljemalt 2050. aastaks ELi kliimaneutraalsus. Lisaks on EL suurendanud oma algset Pariisi kokkuleppe kohast riiklikult kindlaksmääratud eesmärki vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 %, kehtestades uueks eesmärgiks vähemalt 55 %. 3 CO2, ammoniaak, süsivesinikud (nt isobutaan, propaan, propüleen), küllastumata fluoro(kloor)süsivesinikud ehk HFO-d 4 https://aurlea..aurlpt.au/eaitelolneane/To/oTo/HToL//uuriiCET/TT:120211111&1frl=CTN 2 Osoonikihti kahandavate ainete määrusega suuri muudatusi ei kaasne ning mõju Eesti ettevõtetele on väike, sest suures ulatuses on need ained ka Eestis käibelt kõrvaldatud. F-gaaside määrust plaanitakse muuta laiaulatuslikult ning ambitsioonikalt. Peamised algatuses sisalduvad ettevõtetele kulusid toovad punktid on: 1) HFCde turule laskmise vähendamise graafiku muutmine järsumaks ja kiiremaks, 2) kvoodisüsteemist tulenev 3-eurone tasu ühe CO2 ekvivalenttonni kohta ja 3) seadmete ja toodete turule laskmise keelud ja piirangud. HFC külmaaine kättesaadavuse vähenemine toob vajaduse seadmete (jahutus-, kliimaseadmete ja soojuspumpade) moderniseerimiseks ja selleks on vaja teha investeeringuid. Käesoleval hetkel on aga ettevõtetel keerulised ajad ning investeerimisvõimalused on vähesed või puuduvad üldse ning on vajadus riigipoolseteks toetusmeetmeteks. Leiame, et liialt ambitsioonikad vähendamise eesmärgid ning seadmete turule laskmise piirangud võivad mõjutada ka tarbijate lõpphindu. Sellest tulevalt suhtume ettevaatlikkusega liialt kiiresse HFCde vähendamisse ning soovime, et turule laskmise piirangud kohalduksid vaid seadmetele, millede jaoks on turul kättesaadavad alternatiivid. Nii uus osoonikihti kahandavate ainete kui uus F-gaaside määrus on plaanis jõustada 2024. aastast. Koostajad Seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Kaidi Kiil ([email protected]), keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Pärtel Niitaru ([email protected]), riigi äriühingu Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ õhukvaliteedi- ja kliimaosakonna vanemspetsialist Ene Kriis ([email protected]), Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna juhataja Heidi Koger ([email protected]) ja välissuhete osakonna nõunik Annaliisa Villsaar ([email protected]). Valdkonna eest vastutav asekantsler on Antti Tooming. Sisu ja võrdlev analüüs Osoonikihti kahandavate ainete määruse muutmise ettepanekuga soovitakse täpsustada kehtivat määrust eelkõige mõistete osas, et tagada vastavus osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolliga.  Ettepaneku olulisim muudatusettepanek on nõue lammutavatelt või renoveeritavatelt hoonetelt taaskasutada või nõuetekohaselt kõrvaldada osoonikihti kahandavaid aineid sisaldav vahtisolatsioon.  Ettepanekuga keelataks tuletõrjeseadmetest eemaldatud haloonide hävitamine, mis vähendaks uute haloonide tootmist.  Lisaks näeb ettepanek ette halduskaristustuste rakendamise ning soovituse ebaseaduslikud tooted või neist saadav tulu konfiskeerida.  Määrusesse lisatakse ka osoonikihti kahandavate ainete globaalse soojendamise potentsiaal, et illustreerida osoonikihti kahandavate ainete kliimamõju. 3 F-gaaside määruse muutmise ettepanekuga soovib komisjon saavutada peamiselt seda, et kavandatav määrus panustaks rohkem ELi ambitsioonikate kliimaeesmärkide täitmisse ning samuti tagada rahvusvaheliste kohustuste (Montreali protokoll) pikaajaline täitmine (turule lastavate koguste vähendamise graafiku pikendamine kuni 2048. aastani). Selleks teeb komisjon ettepaneku:  võtta meetmeid F-gaaside heite täiendavaks vähendamiseks, et aidata saavutada 55% CO2 vähendamise eesmärki 2030. aastaks ja CO2-neutraalsuse lõppeesmärki 2050. aastaks;  saavutada täielik kooskõla Montreali protokolliga;  muuta HFC-de kvoodisüsteemi;  kehtestada turule laskmise- ja kasutamiskeelud uutele gruppidele toodetele ja seadmetele;  laiendada lekke vältimise, aine kokkukogumise ja töötjate pädevusnõudeid uuele grupile madala GWP-ga F-gaasidele – HFO-de;  muuta aruandlust, et täita olemasolevad puudujäägid ja tõsta andmete kvaliteeti;  tõhustada rakendamist, saavutada kontroll HFC-de ebaseadusliku kaubanduse üle ja tagada kvoodisüsteemi sujuvama toimimine;  suurendada määruse selgust, et tagada parem jõustamine. Peamistest muudatusettepanekutest täpsemalt:  HFC-de järkjärguline vähendamine Uue ettepaneku järgi väheneks HFC-de kvoot (EL-i turule lasta lubatud kogus) juba 2024. aastal 2015. aasta baastasemelt 76,4% ehk koguseliselt 41,7 miljoni CO2 ekvivalenttonnini5. 2027. aastal väheneks HFC-de kvoot baastasemelt juba 10%-le ja 2030. a juba ainult 5,2%-le baasaastast (2015). vt Joonis 1. Lisaks pikendataks HFC-de kvootide langetamise perioodi kuni 2048. aastani. Kehtivas määruses ulatub HFC-de kvootide vähendamise graafik kuni 2030. aastani, kuid Montreali protokolli Kigali muudatustest tulenevalt on vaja kehtestada pikemaajalised eesmärgid HFC-de vähendamiseks kuni aastani 2048. Lisaks arvestataks Montreali protokollist tulenevalt kvoodi sisse dosaatorinhalaatorid, mis olid varasemalt erandina kvoodi alt väljas. Dosaatorinhalaatoreid kasutatakse astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse raviks Dosaatorinhalootorite HFC-de vajadus on 10 miljonit CO 2 ekvivalenttonni (2020. a andmed). See muudatus on vajalik, et tagada kooskõla Montreali protokollis sätestatud HFC-de tarbimise järkjärgulise vähendamise ajakavaga. Montreali protokolli HFC-de vähendamise graafik on tehtud pikema perioodi peale kui kehtivas EL-i õiguses ja kuna protokolli ajakavas nimetatud inhalaatorite suhtes erandit ei kohaldata, siis on ka EL-i kvoodisüsteem vaja ümber teha. Komisjonile jääb algatuse kohaselt õigus jätta kvootide maksimumkogus täielikult jaotamata või eraldada lisakvoote ettevaatusabinõuna jaotamisperioodil ilmnevate rakendamisprobleemide korral. 5 Süsinikdioksiidi ekvivalent on ühik, millega väljendatakse kasvuhoonegaaside kogust, mis on ümber arvutatud süsinikdioksiidi koguseks, kasutades globaalse soojendamise potentsiaali 4 Joonis 1. HFC-de vähendamise sammud ELi ettepanekus ja kehtivas määruses Euroopa Liidu HFC-de vähendamise graafik on oluliselt kiirem ja ambitsioonikam kui Montreali protokoll seda art 2 riikidelt (sh EL) nõuaks.  Kvoodisüsteemi puudutavad muudatusettepanekud Ettepanek kaotaks kvoodisüsteemi alampiiri (praegu 100 t CO 2 ekv), st kvoodinõudega kaetaks ka väiksemad HFC kogused (kuni ca 10 kg). Teatud kasutusalad (nt kaitseotstarve, pooljuhtide tootmine) on kvoodisüsteemist vabastatud. Erinevalt kehtivast määrusest on algatuses sees säte, et komisjonil on õigus muuta kvootide eraldamise mehhanismi, kui see on vajalik, et vältida suuri häireid HFC-de (fluorosüsivesinike) turul, või kui kvoodimehhanism ei täida oma eesmärki ja sellel on soovimatu või tahtmatu mõju. Ka võivad liikmesriigid taotleda konkreetseks kasutuseesmärgiks ajaga piiratud (4 a) erandeid. Kehtiva määruse kohaselt on kvootide eraldamine HFC-de järkjärgulise vähendamise raames olnud tasuta. Vastavalt komisjoni ettepanekule on plaanis HFC-de kvootide tasuta eraldamine enamikel juhtudel lõpetada ning HFC-de kvoodi tasuks on välja pakutud 3 eurot 1 CO 2 ekvivalenttonni kohta. Kvoodile tasu kehtestamise põhjuseks on selle tasuta jagamisel tekkinud probleemide vähendamine. Kvoodisaajaid tekkis EL-i üleselt tuhandetes (üle 2000) ning nende kontrolli all hoidmine muutus problemaatiliseks ja liiga ressursimahukaks. Lisaks tegeles osa ettevõtetest tasuta saadud kvoodilt raha teenimisega. Komisjon näeb algatusega ette, et kvoodisüsteem hakkaks kvoodi müügist tooma tulu, mida kasutataks HFC-de kvoodisüsteemi toimimise, hooldamise ja arendamise ning Montreali protokolliga nõutud kauplemislubadega seotud kulude ning Euroopa Liidu tollivaldkonna 5 ühtse teeninduskeskkonnaga ühenduste loomise kulude katmiseks. Pärast nende kulude katmist järele jääv tulu kantaks liidu üldeelarvesse. Kvoodile tasu kehtestamise algaastatel ületaksid komisjonile makstavad tulud suuresti kulusid. Kvoodi järkjärgulise vähendamise läbi need tulud siiski ajapikku oluliselt langevad. Euroopa Komisjon plaanib kvoodimüügist pärinevaid tulusid järgnevalt: Periood Kvoodi eest saadav tulu (€) 2025–2026 125000 000 2027–2029 53000 000 2030–2032 27000 000 2033–2035 25000 000 2036–2038 20000 000 Kvoodikulu kannaksid need Eesti ettevõtted, kes impordivad HFC-sid komisjoni antud kvootide piires kolmandatest riikidest (väljastpoolt EL-i) või volitavad selle eeltäidetud seadmete (nt soojuspumbad) importijatele. Selliseid ettevõtteid on Eestis ca 90. Tegemist on külmaaine ja kvoodi müümisele spetsialiseerunud ettevõtetega, mitte külmafirmadega. Teisest EL riigist hangitud külmaaine ei nõua kvooti. Erinevatele ettevõtetele on eraldatud erineva suurusega kvoodid. HFC-de hinnad on Euroopa Liidus praeguse F-gaaside määruse piirangute tõttu järsult kõikunud ja komisjoni mõjuhinnangu kohaselt ei mõjutaks kvoodihinnad lõppkasutajate jaoks oluliselt gaasi hinda. Eesti ettevõtetel on suhteliselt suur kvoot ja kvoodiomanikke on palju. Esimestel aastatel tuleks Eesti suurimal kvoodiomanikul aastas Euroopa Liidu eelarvesse kanda veidi üle 50 000 euro ja Eesti kvoodiomanikel kokku ca 700 000 eurot aastas. Nagu eespool öeldud, edaspidi need kulud koos turule lastava kvoodi vähenemisega langevad oluliselt. Edaspidi oleks ettepaneku kohaselt kvoodi saamise eelduseks ka eelnev 3-aastane tegevus kemikaalidega kauplemisel. Kvooti oleks ettepaneku kohaselt võimalik taotleda 1 kord iga 3 aasta järel. Praeguse süsteemiga peab kvooti taotlema igal aastal uuesti, et järgmiseks aastaks oleks võimalik HFC-sid turule lasta. Ettepanekuga nähakse ette ka Euroopa Komisjoni F-gaaside portaali kasutamine kvoodi eraldamise süsteemi rakendamiseks ning litsentsimis- ja aruandluskohustuste täitmiseks ja selle ühendamine Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga (Single Window). Määruse reguleerimisala laiendataks ka madala GWP-ga F-gaasidele (HFO-d), nõudes ka nende ainete puhul lekke vältimise nõuete täitmist, aine kokku kogumist ja aruandlust.  Turule laskmise keelud F-gaaside määruse muutmisettepanekus sätestatakse mitmete seadmete ja toodete turule laskmise keelud (Lisa IV). Kehtima jäävad vanas määruses seatud tähtajad ning määrust on plaanis täiendada uute keeldudega nii jahutus-, kliimaseadmete soojuspumpade kui ka elektrijaotlate valdkonnas. Keelud jõustuksid vastavalt seadmetüübile aastatel 2024- 2031. 6 Alates 1. jaanuarist 2024 keelataks algatuse kohaselt ka kõik F-gaase sisaldavad tuletõrjeseadmed, ärikasutuseks mõeldud eraldiseisvad jahutusseadmed, F-gaase sisaldavad isiklikud hügieenitooted – vahud, kreemid ja seadmed, mida kasutatakse naha jahutamiseks. Lisaks soovitakse ettepanekuga:  keelata kõrgema GWP-ga tehasepuhtuse külmaainete (nt R-404A) seadmete hoolduse käigus lisamine väiksematesse jahutusseadmetesse (täitekogus kuni ca 10 kg). Ringlussevõetud külmaaine lisamine oleks jätkuvalt lubatud aastani 2030;  keelata desfluraani kasutamise anesteesias. Meditsiinilistel põhjustel oleks võimalik taotleda erandit keelust (1. jaanuarist 2026);  laiendada lekke vältimise, aine kokkukogumise ja pädevusnõudeid uuele grupile madala GWP-ga F-gaasidele – HFO-de;  viia sisse nõue isolatsiooniplaatides sisalduva F-gaasi või osoonikihti kahandava aine kokkukogumiseks hoonete lammutamisel või renoveerimisel;  ettepaneku kohaselt peaksid liikmesriigid edendama julgustama tootjavastutuse kavade väljatöötamist F-gaaside taaskasutamiseks, ringlussevõtuks ja hävitamise edendamiseks;  muuta aruandlusnõudeid, et täita olemasolevad andmepuudujäägid ja tõsta andmete kvaliteeti;  tõhustada võitlust HFC-de ebaseadusliku kaubandusega, s.h karmistada ühekordse kasutusega F-gaaside mahutitega seotud nõudeid;  hakata rakendama haldustrahve ja võtta muid haldusmeetmeid;  parandada määruse jõustamist: komisjonil on plaanis kehtestada täpsemad tollieeskirjad ning standardsemad karistused (miinimumkaristusmäärad üle EL-i);  sätestada, et ebaseaduslikud tooted või nendest saadav tulu tuleks konfiskeerida, samuti tunnistada kehtetuks tegevusluba või peatada määrust rikkuv tegevus. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele F-gaaside ettepanek täiendab ELi F-gaaside alaseid õigusakte, mis on kehtinud ELi tasandil alates 2006. aastast ning vastab subsidiaarsuse põhimõtetele. F-gaaside ja osoonikihti kahandavate ainete määruse muutmise ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 192 lõige 1 (meetmed liidu keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamiseks), kuna määruste eesmärk on tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse, eelkõige kliimamuutuse vastu võitlemine. Artikkel 192 lõike 1 kohaselt peab EL muu hulgas aitama kaasa keskkonna säilitamisele, kaitsmisele ning rahvusvahelisel tasandil meetmete edendamisele, et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ning eelkõige võidelda kliimamuutuste ja elurikkuse kao vastu. Eesmärgiks on kaitsta keskkonda, võttes arvesse eri piirkondade olukordi ja erinevusi, et vähendada otsest ja kaudset, läbi keskkonna, kahjulikku mõju inimeste tervisele. Määruse ettepanekud vastavad subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Mõju elus- ja looduskeskkonnale Osoonikihti kahandavate ainete atmosfääri lekkimine avaldab kahjulikku mõju osoonikihile ja kliimale, kuna nendel ainetel on kõrge osoonikihti kahandav potentsiaal ning samas ka märkimisväärne globaalse soojendamise potentsiaal. Osoonikiht hoiab kinni maapinnale 7 jõudvat UV-kiirgust. Suurenenud UV-kiirguse tase maapinnal kahjustab inimeste tervist (nahavähk, silmakahjustused, immuunsüsteemi nõrgendamine, astma). Suurenenud UV-B kiirguse hulk võib põhjustada ka mitmete taimeliikide saagikuse ja põllumajandustoodangu kvaliteedi langust, kahjustada kalade toiduks olevat fütoplanktonit ja paljusid väga erinevates valdkondades kasutatavaid materjale – ehitusmaterjale, värvaineid, pakendeid jm. Tulevased osoonikihti kahandavate ainete heitkogused sõltuvad suuresti ehitistes paikneva isolatsioonivahu kokku kogumisest. Kõigist muudest allikatest pärinevad heitkogused on kaks kuni kolm suurusjärku väiksemad, seega on nende panus üldisesse heitkogusesse väga madal. Tootmise abiainete kasutamisest tulenevad heitmed kaovad pikas perspektiivis, kuna sellised tehased suletakse. Haloonide kasutamine lõpetatakse järk-järgult 2040. aastaks. Laboratoorsed ja analüütilised kasutused jätkuvad, kuid nendest pärinevad heitkogused on väikesed. F-gaasid. Vastavalt komisjoni mõjuhinnanguile peaks F-gaaside algatuse tulemusel EL-i F- gaaside heide komisjoni poolt mudeldatud prognoosi kohaselt langema 2030. aastaks 37 miljonile CO2 ekvivalenttonnile aastas. Kuna jahutus- ja kliimaseadmete sektor on suurim F-gaaside kasutaja, siis peamine heitkoguste vähendamine saavutatakse selliste seadmete turule laskmise keelustamisega ning kiire üleminekuga alternatiivsetele ainetele. Teistes sektorites, nagu elektrivõrgu uuendamine SF6 vabade elekrijaotlatega, toimuks heitkoguste vähenemine seadmete väga pika eluea (50 aastat) tõttu üsna aeglaselt. Lisaks on SF 6-le alternatiivsete sünteetiliste gaasisegude puhul piisavalt hindamata selliste gaaside toksilisus, eriti seadmete vananemisel ja elektrikaare mõjul tekkivate kõrvalproduktide osas. HFC-de vähendamise ja kokkukogumise nõuded annaksid tõuke HFC-de puhastamiseks ja taaskasutamiseks, mille tulemusel väheneksid heitkogused veelgi. Tehnoloogiline üleminek alternatiivsetele külmaainetele toob kaasa ka mõningase energiasäästu jahutus- ja kliimaseadmete sektoris - näiteks CO2 puhul saab võimalik jahutusprotsessis toodetavat jääksoojust (energiat) soojusvahetite abil ära kasutada ja see loob uusi võimalusi kokkuhoiuks, kuid kõigi energiasäästuvõimaluste realiseerumiseks on vaja piisaval arvul pädevaid töötajaid. Ammoniaagi ja süsivesinike kasutamine on energiatõhusam kui HFC-de puhul. Uutel tehnoloogiatel põhinevate seadmete hooldamiseks on Eestis vajalik suurusjärgus 600 pädevat töötajat. Kõik olemasolevad külmatehnikud on vaja ümber koolitada. F-gaaside heitkoguse vähendamisel on üldpildis kahtlemata positiivne mõju keskkonnale ja sellega ka inimeste heaolule. Vähendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid on riikidel kergem toime tulla kliimamuutustega kaasnevate negatiivsete tagajärgedega nagu ekstreemsed ilmastikunähtused, maailmamere veetaseme tõus, rannikualade erosioon, põllumajanduse saagikuse probleemid, invasiivsete võõrliikide levik jm. Ainuüksi Kigali muudatus (ülemaailmne HFC-de järkjärguline vähendamine Montreali protokolli raames) aitab sajandi lõpuks globaalset soojenemist vähendada kuni 0,4 kraadi. Mõju majandusele Osoonikihti kahandavate ainete määruse muutmine endaga eraldi täiendavaid kulusid kaasa ei too, kuna enamasti on juba üle mindud F-gaasidele või ka looduslikele ainetele (CO 2, ammoniaak ja süsivesinikud nt propaan). 8 Uue F-gaaside määruse ettepanekute kohaselt peaksid kaubandus ning tööstus senisest suuremas mahus üle minema alternatiivsetele ainetele nii külmamajanduses kui elektrijaotlates. Peamised ettevõtetele kaasnevaid kulusid toovad algatuse punktid on HFC-de turule laskmise vähendamise graafiku muutmine järsumaks ja kiiremaks, kvoodisüsteemist tulenev 3-eurone tasu ühe CO2 ekvivalenttonni kohta ja seadmete ja toodete turule laskmise keelud ja piirangud. HFC külmaaine kättesaadavuse vähenemine toob vajaduse seadmete (jahutus-, kliimaseadmete ja soojuspumpade) moderniseerimiseks ja selleks on vaja teha investeeringuid. Kui peaks tekkima HFC-de puudujääk olemasolevate seadmete hooldamiseks (nt kõige tõenäolisemalt 2027. aasta paiku), võivad seadmete kasutajad, näiteks jaemüügisektor ja tootmisettevõtted, silmitsi seista vajadusega seadmed välja vahetada juba enne nende tehnilise eluea lõppu. Euroopa Komisjoni avalikustatud mõjuhinnangus, mis avaldati 5. aprillil 2022. a, on kahjuks arvestatud ainult COVID mõjudega ja ei ole kirjeldatud olukorda, kus Euroopas on tekkinud järsk energiakandjate kriis, tootmissisendite hinnatõus ja inflatsioon, mille tõttu on lisainvesteeringute tegemine raskendatud. Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt oleks tehnoloogiliste muutuste kogu kogukulu tööstusele ja kasutajatele Euroopa Liidu tasandil 12 miljonit eurot aastas. Eesti Külmaliit on hinnanud aga Eesti jahutusseadmete moderniseerimise investeeringuteks suurusjärku kokku 40-50 miljonit eurot. Väga paljudel Eesti jahutusseadmeid kasutavatel ettevõtetel puudub võimekus teha korraga ja lühiajaliselt mitmeid erinevaid investeeringuid, mis mõjutavad ja tõstavad ka toodete lõpphindu (nt toidu hind). Kui selliseid nõudmisi lisandub, peaks olema ligipääs ka toetusmeetmetele, mis aitaksid ja motiveeriksid ettevõtjaid sarnaseid investeeringuid tegema. Komisjoni mõjuhinnangus viidatud modelleerimistulemuste kohaselt EL-is HFC külmaaine puudust ette näha ei ole. Küll pelgavad seda mitmed Euroopa erialaorganisatsioonid (nt AREA6, EPEE7). Ka tuleb arvestada HFC-de kõrgemate hindadega, mille tulemuseks on seadmete suuremad hoolduskulud. Mida kõrgema kliimamõjuga külmagaas seadmes on, seda kallim. Hind tõuseb ka nõudluse ja pakkumise suhtest tulenevalt. HFC-de hinnad on Euroopa Liidus praeguse F- gaaside määruse piirangute tõttu järsult kõikunud. Kolmeeurose kvooditasu seadmisele 1 CO 2 ekvivalenttonnile kaasneb külmaaine teatud hinnatõus turul. Kvooditasu maksaksid kannaksid need Eesti ettevõtted, kes impordivad HFC-sid komisjoni antud kvootide piires kolmandatest riikidest (väljastpoolt EL-i). Teisest EL riigist hangitud külmaaine ei nõua kvooti. Kvoodikulu kanduks importijatelt-müüjatelt edasi kasutajatele ja lõpptarbijatele. Kui võtta Eesti ettevõtete võimalikud kvoodid perioodiks 2024-2026 (vastavalt komisjon kvootide vähenemise ettepanekule ja võimalikule hinnale 3 eur 1 CO 2 ekvivalenttonni kohta) teeks see uue vähendamise graafiku algaastatel aastas kokku ca 700 000 eurot. Hiljem see summa väheneks seoses kvootide vähenemisega. 6 European Association of Refrigeration, Air Conditioning and Heat Pump (RACHP) Contractors 7 The European Partnership for Energy and the Environment (EPEE) – esindab Euroopa jahutus-, kliimaseadmete ja soojuspumpade tööstust 9 Ühe kg HFC gaasi hinnale kvooditasust lisanduv kulu oleks suurusjärgus 2 ja 6 euro vahel. Kõige enam Eestis müüdava külmaaine R-134a puhul 4,3 eurot. 10 kg külmaaineballooni hind on olenevalt ainest Eestis 250 - 400 eurot (ilma KM-ta). Seega 10 kg ballooni hinnale lisanduks olenevalt külmaaine kliimamõjule 20-60 eurot, millele lisanduks käibemaks. Eestis väga levinud kõrge globaalse soojendamise potentsiaaliga R-404A puhul lisanduks 12 eurot kg kohta, kuid kuna selle aine tehasepuhtuses kujul esmakordne Euroopa Liidu turule laskmine üldjuhul keelatakse, v.a üksikud erandid, siis 404A-le kvooditasust lisanduva summa mõju ei ole siin asjakohane kirjeldada. Samuti võidakse suure tõenäosusega hindade kasvu ja aine külmaaine kättesaadavuse vähenemise tõttu pöörduda mustale turule odavamate ja tundmatu kvaliteediga ainet sisaldavate balloonide järele. Sellest tuleneb risk, et ostetud aine ei vasta kehtestatud tehnilistele tingimustele ja see kahjustab külmaseadmeid, millest võivad tuleneda täiendavad kulud ja ohud, ka külmatehnikute tervisele. Selle vältimiseks ja legaalsete tegutsejate kaitseks tõuseks järelevalveasutuste koormus. F-gaaside ringlussevõtu, taastamise ja hävitamise kulud Külmaaine elementaarse ringlussevõtu (põhipuhastus külmaainest niiskuse ja mehaanilise saaste eemaldamiseks) võimekuse tagamise investeeringu suurus on pädevale külmafirmale suhteliselt madal – vajalike vahetusmahutite ja kaalude ning filtritega tühjendusjaamade hind on kuni ca 5 000 €. Sel juhul saab külmaaine põhipuhastuse teha ka külmafirma, ilma et ta aine riiklikku käitluskeskusse puhastusse peaks tooma. Paljudel külmafirmadel on sellised seadmed olemas ja kasutuses. Külmaainete jäätmete taasväärtustamise8 ja lõppkäitluse (hävitamise) korraldamise teenust pakub Eestis teadaolevalt vaid riigi äriühingu Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK) käitluskeskus. Käitluskeskus (objektidel) põhipuhastuse teenust ei paku, sest puudub vajalik mobiilsus, tööjõud ja teadaolevalt tellimus ning juba käitluskeskusesse jõudnud jäätmete käitlemisel pole mõtet protseduuriliselt eristada põhipuhastust ja taasväärtustamist, tulemuseks on ikka taasväärtustatud külmaaine. Külmaainete taasväärtustamise hinnaks on kujunenud ca 30–40 €/kg+km, sõltuvalt sellest kas tellija soovib taasväärtustatud aine sertifitseerimist (st taasväärtustatud aine kompleksanalüüsi akrediteeritud laboris). Taasväärtustamiseks ja ringlussevõtuks kõlbmatute külmaainete jäätmete hävitamise korraldamise hinnaks ca 5 €/kg. Ettevõtted võivad ka ise oma jäätmed otse Tartusse AS-le Epler ja Lorenz viia. Elektritööstus SF6 kasutatakse laialdaselt elektrienergia jaotusseadmetes (pingejaotlates). Tulenevalt hoogustuvast tuule- ja päikeseparkide rajamisest ja võrgu laiendamisest on viimastel aastatel kõnealuste seadmete kasutamine suurenenud. Elektrienergia jaotusseadmeid on Eestis teadaolevalt hinnanguliselt ca 10-s ettevõttes, kellest põhilised on Elering ja Elektrilevi, kuid väikseid seadmeid paikneb ka tuulegeneraatorite tornides. Eestis paiknevate SF 6-ga jaotusseadmete täpne arv ei ole teada, kuid suurusjärk on hinnanguliselt ligikaudu 5000. Kõnealuste seadmete paigaldamise ja käitlemisega tegeleb 16 ettevõtet. 8 kokkukogutud fluoritud kasvuhoonegaasi ümbertöötamine, et selle tööomadused oleksid samaväärsed puhta ainega, võttes arvesse selle ettenähtud kasutusostarvet 10 Hetkel on rohkem kättesaadavaid alternatiivseid seadmeid keskpinges (ül 24kV kuni 52 kV) ning kõrgepinge (üle 52 kV) elektrijaotlates on valikuid vähe. 110 kV pingega seadmete osas on mõned pilootlahendused ja 330 kV pingega seadmetele alternatiive pole. Sobivad SF6 alternatiivid peavad olema piisavalt töökindlad, konkreetseteks kasutusoludeks sobilikud ning keskkonna ja inimtervise vaates ohutud. Need nõudeid pole alati täidetud, mis vähendab toodete piiratud valikut veelgi. Elektriettevõtted on välja toonud, et kui uued tehnoloogiad ja seadmed on piiratud kättesaadavusega, siis võib see kaasa tuua seadmete ebaproportsionaalselt kõrgemad hinnad (hetkel ligi kolmandiku võrra kallimad). Praegu teadaolevad looduslikel ainetel (N2, O2, CO2) põhinevad asendustooted on tihtipeale ka suuremate gabariitidega ja ei mahu ette antud ruumi ära (nt olemasolevatesse tuulikute tornidesse). Mõõtmete suurenemine võib kaasa tuua ka alajaamade väljavahetamise vajaduse, mis omakorda eeldab projekteerimist, uusi notariaalseid maalepinguid jne, mis suurendaksid väljavahetamise kulusid veelgi. Võib tekkida olukord, kus hankijal tuleb hange tühistada ning teostada kordushange teistsugustel tingimustel (näiteks võib ühe jaotusseadme kambri vahetamise hind olla niivõrd kõrge, et osutub mõistlikumaks vahetada välja kogu jaotusseade), mis lisaks maksumusele mõjutaks oluliselt ka projektide valmimise tähtaegu. Suurema hulga seadmete vahetamine (massvahetamine) ja jaotusseadmete uuendamine kiirendatud korras tähendaks kõrgemaid tööde ühikhindu, kuna Eesti turul on energeetikavaldkonnas piiratud hulk töövõtjaid. Alajaama rekonstrueerimine jaotusseadme asendamiseks tähendab kulu suurusjärgus 500 000 eurot alajaam (selliseid jaamu on suurusjärgus 60). SF6 sisaldavate seadmete väljavahetamise maksumuse suurusjärk on vahemikus 200-500 miljonit. Lisaks võib nõuete üleeuroopaliselt samaaegne kehtestamine tähendada ka seda, et SF 6 alternatiivsete tehnoloogiatega seadmeid tarnitakse esmalt suurema turumahuga riikidesse ning Eestisse jõuab piisavalt uusi seadmeid vaid pärast nende riikide turgude küllastumist. SF6-vabade elektriseadmete tehnoloogia uudsuse tõttu on uute seadmetega seotud tehnoloogilised riskid keskmisest suuremad - ka see võib tõsta elektriettevõtete kulusid. Hanketingimuste alusel sobiliku toote tõendamine tõstaks samuti riske projektide maksumuse ja ajalise kestuse osas. Ülalnimetatud riskide realiseerumine tooks kaasa elektrivõrguteenuste hinna tõusu, võrgu uuendamise ja laiendamise protsessi venimise ja halvemal juhul ka sagenenud rikked. Aine omajatele kaasnevad tulevikus hävitamise kulud. SF 6-t saab hävitada Tartus AS-s Epler ja Lorenz tehases, aga peab silmas pidama, et Eesti ainukese hävitustehase mahud on piiratud (ligikaudu 3 tonni aastas). AS-s Epler ja Lorenz kavatseb põletusmahtu suurendada, rajades Tartusse veel ühe põletusseadme lisaks, aga sellega läheb veel aega. On teatud oht, et vajalikke koguseid külmaaineid ei jõuta hävitada, aga see sõltub ka sellest, kui kiiresti olemasolevaid seadmeid moderniseerida jõutakse ja mis mahus käivitub külmaainete ringlussevõtt. Kui hävitustehase AS Epler & Lorenz hävitamismahust jääb väheks, saab jäätmeid eksportida, kuid see lahendus on keerukam ja kallim (rahvusvaheline jäätmevedu vajab erilubasid, lisanduvad transpordikulud ja olenevalt põletustehasest võib ka põletushind kallim olla). SF6 hävitamiskulud on samas suurusjärgus kui külmaainetel (ca 5 eurot/kg). Mõju regionaalarengule 11 Algatus võib suurendada Eesti regionaalset ebavõrdsust. F-gaaside algatuse ettepanekutega oleks Eesti majanduslikult edukamates maakondades kergem hakkama saada, kuid eriti maapiirkondades võivad tekkida raskused investeeringutega ja see suurendaks regionaalset lõhet. Algatus tabaks valusamalt mikro- ja väikeettevõtteid ja maapoode, eriti ketiväliseid, kellel on vanemat tüüpi külmaainetega jahutusseadmed. Väikesemate poodide ja ettevõtete puhul, kus investeerimisvõimekus on madalam, ei ole võimalik sama tempoga alternatiivsetele jahutusseadmetele üle minna ja paljudele neile oleks konkurentsivõime tagamiseks ja tööhõive säilitamiseks vajalikud toetusmeetmed. Eriti tuleks arvestada asjaolu, et sisendkulud on hüppeliselt tõusnud ja seega on selliste ettevõtete stressitaluvus ja investeerimisvõimekus veelgi langenud. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKE) on Eesti majanduses suur roll. Enamus Eestis tegutsevatest ettevõtetest ongi VKE-d. Suurettevõtteid on Eestis vähe. Eestis on VKE-de suhtarv suurem kui EL-is keskmiselt. Jahutusseadmetega väikepoode, hotelle, restorane, sööklaid on Eestis üle 10 000. See hõlmab umbes 7000 väikepoodi. Tööstusliku jahutuse suurim kasutusvaldkond on Eestis toiduainetööstus (kala-, liha-, piima-, joogitööstus, õlletehased jne). Eestis tegutseb toiduainetööstuse valdkonnas üle 800 ettevõtte, millest ~75% moodustavad alla 10 töötajaga mikroettevõtted, mis moodustavad ~75% kogu ettevõtete arvust. Suurima osa Eesti toidutööstuste toodangust annavad piima- (23%) ja lihatööstus (19%). Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Riigile ja kohalikele omavalitsustele kuuluvate seadmete (eeskätt jahutus- ja kliimaseadmete) moderniseerimine HFC külmaaine kättesaadavuse vähenemine toob ka riigisektoris ja kohalikes omavalitsustes vajaduse seadmete (jahutus-, kliimaseadmete ja soojuspumpade) moderniseerimiseks ja selleks on vaja teha investeeringuid. Seadme valikute õigeid kriteeriume on vaja arvestada juba hankeprotsessides. Juhul, kui külmaainet sisaldavad seadmed on lekkinud, kasvavad kulutused ka olemasolevate seadmete hoolduseks ja külmaaine ringlussevõtuks. Samadel põhjustel tõusevad kulud ka nt riigile kuuluvatel laevadel, kus on HFC-dega seadmeid, millele on vaja külmaainet lisada. Ametiasutuste ressursivajadus Kavandatav F-gaaside ja osoonikihti kahandavate ainete kontrolli tugevdamine ning ametiasutuste koostöö tihendamine nii riiklikul kui ka ELi tasandil nõuaks ametiasutustelt rohkem ressursse. Keskkonnaamet: Keskkonnajärelevalves tuleb muudatusettepanekuid arvestades suurendada nii seadmete omanike hooldajate, müüjate kui kvoodinõuete täitmise kontrolli mahte. Tõhustama peab ebaseadusliku turuga võitlemisel koostööd tolliga, aga ka riikidevahelise turujärelevalveasutuste vahel. Seetõttu oleks vaja järelevalvesse suunata täiendavalt 1 inspektorkoha ressurss (1 täiendav inspektorit x brutokuupalk x 13 kuupalka (1 kuupalk tulemustasudeks) x 1,338 (maksude koefitsient) = 1x 1850x 13x 1,338 = 32 179 eurot/aastas). 12 Ressurssi oleks juurde vaja ka Keskkonnaameti F-gaaside käitlemislubade ja FOKA registriga seotud tööks, kuna lisanduvad HFO ained ja on vaja tagada tõhusam kontroll registrisse kantud andmete üle. Praegu on eelnimetatud tegevuseks pool töökohta, mis on juba praegu ebapiisav. Maksu- ja Tolliametil tekkivad põhikulud on seotud tarkvara arendamisega, et ühendada EL-i Single Windows süsteemi osoonikihti kahandavate ainete ja F-gaaside osa Eesti tolliinfosüsteemiga. Tollikontrolli maht kasvab, kui olemasolevale lisandub ekspordi ja transiidi kontroll, kuid kogupildis on see kasv ehk suurusjärgus 0,1% ehk märkimisväärset lisakulu ei teki. Teatud lisakulu lisandub ka töö ümberkorraldamisega, kuid sellega kaasnev ressursikulu kasv ei ole suur. Koolitustega seoses ei ole märkimisväärseid lisakulusid ette näha. Koolitused peaksid tulema sisekoolitusena ning nende jaoks täiendavat ressurssi ei ole vaja. Teadaolevalt valmistab komisjon ette e-koolitusmoodulit ning koolitusi saab tasuta Euroopa huvigruppidelt. Riiklik F-gaaside käitluskeskus. Juhul kui hävitustehase AS Epler & Lorenz maht pole piisav tekib jäätmekoguste suurenedes tekib suurem vajadus F-gaaside (külmaainete, tuletõrjegaaside ja SF6) transportimiseks ja ladustamiseks ning rahvusvahelise jäätmeveo korraldamiseks. Sobilike täiendavate mahutite maksumus on ca 7 000 €/t suurenenud mahtu) või rahvusvahelise jäätmeveo vajaduse tõttu (transpordi- ja käitlemisekulu ca 1 000 €/t). Jäätmete ja puhastatava aine hulga kasvades tuleks arvestada ka käitluskeskuse täiendavate tööjõukuludega. Jäätmemahtude kasvades oleks juurde vaja ühte täiendavat töökohta. Töötajate pädevus ja selle tõstmisega seotud kulud Alternatiivseid külmaainetega seadmeid peaksid saama käsitseda ainult pädevad töötajad, et vältida ohutusriske ja tagada seadmete energiatõhus toimimine ning seeläbi energiasääst. Näiteks süsivesinike HC-de ja HFC/HFO grupi külmaainete segud on süttivad või plahvatusohtlikud, CO₂ ja ammoniaak kui termodünaamiliselt head külmaained on ekspluatatsioonis ohtlikult lämmatavad või mürgised. Nende külmaainete ohutu käitlemise aluseks on ohutustehnikaalane koolitus. Määruse jõustumisel on vajalik riigieelarvest ette näha rahalisi vahendeid alternatiivsete külmaainete – HC-d (propaan, propüleen, isobutaan), HFO-d, HFO/HFC segud, CO2, ammoniaak - alase pädevussüsteemi (teoreetilised ja praktilised oskused) edasiarendamiseks. Eesti Külmaliit on alustanud alternatiivsete külmaainete alast täienduskoolitusega ja tegelenud külmakutsete kutsestandardite muutmisega, lisades sinna uute alternatiivsete ainete alaseid mooduleid (ammoniaak, CO2 ja süsivesinikud). Eesti Külmaliit on Tallinna Tööstushariduskeskuses Keskkonnainvesteeringute Keskusese rahastusel sisutanud uue, alternatiivsetel külmaainetel toimivate õppeotstarbeliste jahutusseadmetega õppeklassi. Uued õppeseadmed võimaldavad jahutusprotsessi erinevate lõikude simuleerimist. Nendele õppestendidele oleks vaja arendada simulatsioonitarkvara, et õppeprotsess oleks näitlikustatud ja kergesti arusaadav. Kui mõnel õppeasutusel puudub veel alternatiivse külmaaine käitlemise koolituseks vajalik tehnika, oleks ostuhind 20 000 kuni 30 000 €. Alternatiivsete külmaainete käsitlemise pädevuse tõstmise kulud hõlmavad koolitus- ja sertifitseerimisprogrammide väljatöötamist (kutse andmine, kutseregistri muudatused), mis võivad kaasa tuua hinnanguliselt 250 000 € suuruse ühekordse kulu. Alternatiivsete 13 külmaainete koolituseks ettevalmistamisele ja kutset omavate külmamehaanikute koolitamisele kuluks vähemalt kaks aastat intensiivset tööd. Riigipoolse rahalise toetuse saamisel saaks alandada täiendõppe hinda, et see omakorda ei pidurdaks täienduskoolitustest osavõttu. Kutsekojale F-gaaside alternatiivide alase pädevuse loomine külma- ja soojuspumbatehnikutele kutse andmisel tavapärasest täiendavaid kulutusi kaasa ei too. Tegemist on Kutsekoja tavapärase tööga. Kvalifikatsiooninõude vastav laiendamine tooks ka seadmete paigaldamise ja hooldusega tegelevatele ettevõtetele kaasa kulusid, kui olemasolevaid kvalifikatsioone on vaja täiendada (kutse taastõendamine kõrgemate kutsetasemete puhul). Algatuse kohaselt jääksid olemasolevad sertifikaadid (Eestis töötajate kutsetunnistused ja ettevõtete F-gaaside käitlemiseload) siiski kehtima, kui täiendkoolituse ja eksamite vajadus võib teatud kutsete puhul tuleneda Eesti kutsestandarditest. Mõju EL ettevõtetele võrreldes kolmandate riikidega Juhul, kui investeeritaks F-gaaside alternatiivsete tehnoloogiate arendamisse oleks mõju EL-i rahvusvahelisele konkurentsivõimele positiivne. Sel juhul saavutaksid EL-i seadmetootjad ettevõtted hea positsiooni ka rahvusvahelistel turgudel. EL on juba praegu alternatiivsete tehnoloogiate osas maailmas juhtiv jõud ning soovib oma juhtpositsiooni hoida ja veelgi parandada. Samuti loodetakse komisjoni mõjuanalüüsi põhjal Euroopas uusi töökohti luua seadmetootmise sektoris. Eestis kõnealauste seadmete masstoodangut ei toimu, seega meie tööhõive seeläbi ei tõuse. Seadmete uuendamisest tuleneks energiasääst. Uued või F-gaasidele alternatiivse tehnoloogiaga seadmed on üldjuhul energiatõhusamad (ammoniaak, propaan) või kui ka elektritarbimine mõnevõrra suurem on (CO2) võimalusega seadmete töö käigus tekkiva jääkenergia ärakasutamiseks ruumide kütteks. Kui seadmete omanikettevõtetele käib moderniseerimise ja vahetamise tempo üle jõu, siis on mõju negatiivne. Osoonikihti kahandavate ainete alase määruse ettepanek ettevõtete konkurentsivõimele mõju ei avalda. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele Kui Eesti ettevõtjad pole võimelised komisjoni poolt ette antud kiiruses ja mahus vana tehnoloogiat välja vahetama võib F-gaaside määruse ettepanek võib halvasti mõjutada Eesti toidu- (toiduainete tööstus, kaubandus) ja energiajulgeolekule (põhi- ja jaotusvõrkude alajaamad ning jaotusseadmed (elektrijaotlad), soojuspumbad). Eriti haavatavad on väiketootjad ja -ettevõtted, kuid mõjutatud oleksid ka keskmise suurusega ettevõtted. Suured ettevõtted leiavad finantseerimisvõimalusi paremini. 14 Lisaks võivad liialt järsud turustamise keelud soojuspumpadele kaasa tuua RePowerEU algatuse eesmärkide täitmise pärssimise, sest soovitud alternatiivsed tehnoloogiad ei ole sätestatud tähtajaks kas üldse kättesaadavad või ei tule tootmine vajalikus mahus järgi või ei ole pädevad paigaldajaid-hooldajaid. Eesti elektrisüsteemis on praegu ja lähiajal käimas massiivne elektrivõrgu laiendamine ja tugevdamine, et vähendada energia sõltuvust Venemaast (sünkroniseerimine Mandri- Euroopaga) ning taastuvenergiatootjate liitmiseks Eesti elektrivõrku. Juhul kui eelnõus väljapakutud ajakava alusel toimuks SF6 kasutavatest olemasolevatest seadmetest loobumine, piiraks see oluliselt elektrivõrgu laiendustöid Eesti energiajulgeoleku saavutamiseks ja eelnevalt kokkulepitud kliimapoliitika eesmärkide täitmist. Sotsiaalsed, sealhulgas tervisemõjud F-gaaside määruse algatusest põhiliselt mõjutatav sektor on põllumajandus-, toidu- ja kaubandussektor, kuid ka elektritööstus. Määruse rakendamine toob kaasa nende ettevõtete investeeringute vajaduse, mis omakorda võivad põhjustada toodete ja teenuste (sh elektri võrgutasu) hinnatõusu. Arvestades Eesti niigi kõrget inflatsiooni võib see kaasa tuua elanike toimetulekuprobleemide süvenemise ning viia raskemasse finantsolukorda ka ettevõtted. Määruse täiskujul rakendamine, ilma et sellest mõjutatud ettevõtetel oleks piisavas mahus juurdepääs investeeringuteks vajalikele finantsvahenditele, võib viia osad ettevõtted raskustesse ning viia teatud ettevõtete (nt väikesed poed, farmid, toidutootjad) sulgemiseni. Arvestada tuleb ka kõikide negatiivsete tegurite (energia ja teiste tootmissisendite kiirehinnatõus ja HFC-de vähendamine) koosmõju. Jahutusseadmetega väikepoode, hotelle, restorane, sööklaid on Eestis üle 10 000. See hõlmab umbes 7000 väikepoodi. Toidutootmine on samuti Eestis tähtis tootmisharu. Eestis tegutseb toiduainetööstuse valdkonnas üle 800 ettevõtte, selliseid tootjaid on rohkelt just maapiirkondades. Mõjutatud on ka need põllumajandusettevõtted, kus kasutatakse jahutusseadmeid (nt piimajahutid). Jahutusseadmete ja paigaldamise ja hooldamisega seotud ettevõtete tööhõive jääb eeldatavasti samale tasemele. Seadmete vahetamise ja ümberehitamisega tööhõive kasvab. Soojuspumpade paigaldamise vajadus kasvab, aga seda pigem energiaturu olukorrast tulenevalt. Jahutus-, kliimaseadmete, soojuspumpade masstootmist Eestis ei ole, seega selles valdkonnas tööhõive kasvu ei ole ette näha. Ka elektriseadmete osas töömaht tõuseb. Tervise- ja kutsealaselased riskid võivad suureneda, kui fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide puhul ei ole piisaval arvul pädevaid töötajaid ega järgita ohutusstandardeid ja -korda. Desfluraani kasutamise keelustamine anesteetikumina mõju ei avalda, kuna selle aine kasutus on Eestis niigi minimaalne ja meditsiinilisel põhjendusel (arsti otsus) saab seda ainet vajadusel jätkuvalt edasi tarvitada. Dosaatorinhalaatorites propellandina kasutatava HFC-de viimine kvoodinõude alla inhalaatorite hinda ei mõjuta, kuna ühes inhalaatoris kasutatav HFC kogus on väga väike. 15 Osoonikiti kahandavate ainete määruse muutmine mõju riigi julgeolekule ega välissuhtlusele ei avalda. Eesti seisukohad ja nende põhjendused 1. Eesti toetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta uuendamist ning esitatud ettepanekuid, millega vähendatakse osoonikihti kahandavate ainete heidet ning parandatakse järelevalvet. Toetame ettepanekut keelata tuletõrjeseadmetest eemaldatud haloonide hävitamine, mis vähendaks uute haloonide tootmist. Selgitus: Osoonikihti kahandavate ainete määruse muutmise ettepaneku eesmärk on jätkata osoonikihti kahandavate ainete heite vähendamist ja tagada Montreali protokolli kohustuste täitmine, parandades järelevalvet. Ettepaneku olulisim muudatus on nõue lammutatavate või renoveeritavate hoonete puhul taaskasutada või nõuetekohaselt kõrvaldada osoonikihti kahandavaid aineid sisaldav vahtisolatsioon. Selliselt toimides väheneb osoonikihti kahandavate ainete paiskumine atmosfääri. Ettepanekuga keelataks tuletõrjeseadmetest eemaldatud haloonide hävitamine, mis vähendaks uute haloonide tootmist. Haloonidel on väga tugev osoonikihi kahjustamise potentsiaal. Haloonide kasutamine on keelatud, jäänud on vaid erikasutused (nn kriitiline kasutus olulistel elualadel, nt kaitseväe ja õhusõidukite tuletõrjeseadmetes). Kui haloonide hävitamine ei ole lubatud, siis soodustab see nende ainete puhastamist ning vähendab uute ainete tootmist. Määrusesse lisatakse ka osoonikihti kahandavate ainete globaalse soojendamise potentsiaal, et illustreerida osoonikihti kahandavate ainete kliimamõju. 2. Eesti toetab fluoritud kasvuhoone gaaside määruse (EL) nr 517/2014 uuendamist ning eesmärke vältida F-gaaside (lisa)heidet, aidates seeläbi kaasa ELi kliimaeesmärkide saavutamisele ning tagades vastavuse osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli Kigali muudatusega (fluorosüsivesinike (HFC-de) järkjärgulise vähendamise graafiku pikendamine kuni 2048. aastani). Selgitus: F-gaaside määruse muudatustega hoitaks praegusest kuni 2050. aastani täiendavalt ära 310 miljonit CO2 ekvivalenttonni heidet. Toetame määruse muutmisega kaasnevat positiivset keskkonnamõju. 16 Eesti toetab määruse muudatusi, millega viiakse ELi määrus kooskõlla Montreali protokolli nõuetega (vähendamise graafiku pikendamine kuni 2048. aastani) ning millega panustatakse kliimamääruse eesmärkide saavutamisse. Toetame määruse muutmise eesmärki HFC-de järkjärgulise vähendamisega ja teatud seadmete ja toodete turule laskmise keeldudega kiirendada üleminekut alternatiividele, eelkõige looduslikele külmaainetele. 3. Eesti toetab fluorosüsivesinike (HFC-de) turule laskmise vähendamist. Siiski leiame, et vältima peab põhjendamatult kiireid vähendamise samme. Üleminek alternatiivsetele ainetele peab toimuma järkjärguliselt ning andma ettevõtetele piisavalt aega kohanemiseks. Selgitus: Perioodil 2024-2030 on algatuse järgi ette nähtud HFC-de eriti kiire vähenemine võrreldes kehtiva määrusega (EL) nr 517/2014 (nt 2030. aastal on ettepaneku kohaselt baasaastaga (2015) võrreldes turule lastavete HFC-de kvoote 5,2%, aga kehtivas määruses 21%). Sellest saadav kasu ei ole komisjoni poolt piisavalt põhjendatud ja ettevõtete investeeringuvajadus tundub olevat alahinnatud. Uue määruse ettepaneku kohaselt peaksid kaubandus ning tööstus järgmise 7 aasta jooksul suuremas mahus üle minema alternatiivsetele külmaainetele ning investeerima ja panustama F-gaaside ringlussevõttu. 5. aprillil avaldatud komisjoni mõjuhinnang arvestab COVID mõjudega, kuid ei võta arvesse uut geopoliitilist olukorda, energiakandjate hinna tõusu ega inflatsiooni mõju, mis on ettevõtete investeerimisvõimekust oluliselt vähendanud. Järsud vähendamise sammud võivad kaasa tuua HFC-de puuduse turul, mis tõstab nimetatud gaasi hinna ebaproportsionaalselt kõrgeks. See seab raskesse olukorda need ettevõtted (eriti väikeettevõtted), kellel ei ole võimalusi tehnoloogia vahetamisega seotud investeeringuid teha ning samuti piirata soojuspumpade kasutuselevõttu ja kättesaadavust (RePowerEU9 eesmärkide täitmise ohustamine). Tekib ka vajadus piisavate toetusmeetmete järele. Kulud kantakse üle seadmete lõppkasutajale ja tarbijatele, mis toob endaga kaasa toodete ja teenuste hinna teatud tõusu. Külmatehnikud üle Euroopa Liidu vajavad uue tehnoloogiaga seadmete ohutuks käsitsemiseks uusi oskusi ja teadmisi. Ümberõpe võtab aega ja vajab eelkõige rahalisi vahendeid ning koolitusvõimaluste sisseviimist koos eestikeelsete õppematerjalide ja -vahenditega ning eksamisüsteemi ettevalmistamist, et see hõlmaks seni puudu olevad osad. Ka käesoleval hetkel on nii ELis kui ka Eestis puudu pädevatest koolitajatest ja hooldajatest. Sellest tulenevalt võivad viibida ka vajalikud seadmete ümberehitused ja paigaldused. 4. Eesti toetab fluorosüsivesinike (HFC-de) kvoodisüsteemi täpsustamist, kvoodi taotlejatele täiendavate tingimuste esitamist ning HFC-de kvoodile rahalise tasu kehtestamist. Seejuures leiame, et ettepanekus sätestatud maksumus kvoodile 3 eurot CO2 ekvivalenttonni kohta ei ole piisavalt põhjendatud. Toetame HFC-dele võimalikult madala kvooditasu kehtestamist, et vältida hinnatõusu lõppkasutajale. Selgitus. Kehtiva määruse kohaselt on kvootide eraldamine HFC-de järkjärgulise vähendamise raames olnud tasuta. See on toonud kaasa olukorra, kus kvoodisaajate arv on ELi-i üleselt tõusnud üle 2000 (Eestis 90 ringis ja nende arv kasvab aasta-aastalt). Kvoodile & https://ao.aurlpt.au/ol==iissiiln/prassolrnar/draetiie/an/IP_l22l1111 17 tasu kehtestamise põhjuseks on selle tasuta jagamisel tekkinud probleemide vähendamine. Osa ettevõtetest tegeleb tasuta saadud kvoodi edasimüümisega, ilma et nad ise ainet müüksid või oleksid kuidagi külmavaldkonnaga seotud. Kvoodikulu kannaksid need Eesti ettevõtted, kes impordivad HFC-sid komisjoni antud kvootide piires kolmandatest riikidest (väljastpoolt EL-i). Teisest EL-i liikmesriigist hangitud külmaaine ei nõua kvooti. Kvoodi saamise eelduseks oleks edaspidi eelnev 3-aastane tegevus kemikaalidega kauplemisel. Toetame kvoodisüsteemi täpsustamist, kvoodi saamiseks 3 aastast kemikaalidega kauplemise nõude sisse seadmist, et täita paremini kvoodisüsteemi eesmärki ning parandada suureks probleemiks muutunud tasuta saadud kvoodi edasimüümise probleemi ja olukorda, kus kvooti taotlevad täiesti teiste valdkondade ettevõtted, eesmärgiga tasuta saadud kvoodi abil vaheltkasu teenida. Ettepaneku kohaselt oleks kvooditasu 3 eurot 1 CO 2 ekvivalenttonni kohta. 1 kilogrammile HFC külmaainele lisanduks vastavalt aine kliimamõjule 2-6 eur. 10 kg külmaaine balloon maksab Eestis olenevalt ainest Eestis ca 250-400 eurot (ilma KM-ta). Ühele 10 kg-sele balloonile lisanduks võimalikust kvooditasust 20-60 eurot + käibemaks. Komisjon pakub välja kvooditasu suuruseks 3 eurot/CO 2 ekvivalenttonni kohta, kuna tahab olla kindel, et see ei ületaks turumarginaali. Edasimüüjad müüvad ELis lõppkasutajatele kindla marginaaliga. Ettepaneku kohaselt ei soovita kõrget kvooditasu, et kogu kulu ei kantaks üle lõppkasutajale. Ettepanekuga üritatakse vähendada kvoodiga hangeldamist. Leiame, et hetkel ei ole ettepanekus sätestatud tasu kvoodile (3 eurot 1 ekvivalenttonni kohta) piisavalt põhjendatud ning mistahes rahalise väärtuse kehtestamine kvoodile peaks põhinema majanduslikul analüüsil. HFC-de hinna muutus uute nõuete rakendamisel (HFC-de koguse vähenemine turul) on raskesti prognoositav, sisaldades palju määramata muutujaid. Viimasel ajal on HFC-de hind tõusutrendis olnud. Seetõttu toetame võimalikult madala kvooditasu kehtestamist HFC-dele, et vältida hinnatõusu lõppkasutajale. Algatusse on sisse kirjutatud mehhanism, et Komisjon võib ebasoovitavate turumõjude korral kvootide hinnakujundust muuta ning leiame, et antud sätet tuleb kohaldada juhul, kui ilmneb, et kvooditasu osutus ebaproportsionaalselt kõrgeks. Pooldame paindlikkust kvooditasu muutmisel ja kvooditasu ülevaatamise sätet, mis annab võimaluse maksumuse ebaproportsionaalseks osutumisel määruses vastavad muudatused teha. Tulevikus väheneksid kvootide vähendamisel kaasnevad kulud ka juhul, kui hinnakujundusmudel põhineks ainete GWP-l, nagu on välja pakutud. Selle põhjuseks on EL-i turule lastavate HFC-de koguste järkjärguline vähenemine. 5. Eesti toetab fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete ja toodete turule laskmise keelde neis valdkondades, kus alternatiivsed tehnoloogiad on kättesaadavad ning energia- ja kulutõhusad. Samas leiame, et mitmete jahutus-, kliimaseadmete ja soojuspumpade keeldude puhul peaks üleminekuaeg olema pikem kui ettepanekus toodud, et mitte takistada RePowerEU eesmärkide saavutamist. Üleminekuperiood peaks olema vähemalt 5 aastat, mil uued tehnoloogiad on turul vajalikus mahus kättesaadavad ning on jõutud koolitada piisav arv pädevaid hooldemehi. See tähendab ettepanekus toodud keelu 18 a ja 18 c tähtaja edasi lükkamist 5 aastat (aastani 2030 ja 2032) ning keelu 18 b tähtaja edasi lükkamist käesolevast ajahetkest 10 aastat (aastani 2032). Lisaks soovime 18  keelus 18 b globaalse soojenemise potentsiaali tõstmist 150-lt 750-le, et võimaldada laias kasutuses oleva külmaaine R-32 edasi kasutamist. Selgitus: Alternatiivse külmaainega (nt propaan, CO2, HFO-d) seadmed on küll reguleeritavates seadmegruppides turul enamuses olemas, välja arvatud mõned erandid nagu mitmeosalised kliimaseadme- ja soojuspumbasüsteemid nimivõimsusega kuni 12 kW, kuid arvestada tuleb kõikide keelu alla minevate seadmetüüpide tootmiseks ettevalmistamise korraldamisele ja turul piisavas mahus kättesaadavaks tegemise ajaga. Samuti on oluline, et uued seadmed oleksid energiatõhusad ja lõppkasutajale (sh kodukasutajale) rahaliselt kättesaadavad. Lisaks nõuavad alternatiivsete külmaainetega töötavad seadmed pädevaid hooldusmehi, kuna uued seadmed kätkevad ohutusriske (nt tuleohtlikkus, suuremad rõhud, toksilisus). Tuleb tagada et turule laskmise keelu ajaks oleksid külmatehnikud alternatiivsete külmaainete käitlemiseks koolitatud, et vältida ohutusrike ning tagada seadme maksimaalne energiatõhusus. Algatuses esitatud ajakava (Artikkel 11 ja IV lisa) on teatud seadmete (eraldiseisvad jahutus-, kliimaseadmed ja soojuspumbad ja nende süsteemid) jaoks tehnoloogiliselt keeruline. Järsult kohaldatavad seadmete turulelaskmise piirangud võivad aeglustada soojuspumpade kasutuselevõttu aastaks 2030 (RePowerEU eesmärkide täitmine) ja seda koos turule lastava külmaaine (HFC-de) koguste kiire vähenemisega (vt p 3). Sellest tulenevalt toetame algatuses esitatud jahutus-, kliimaseadmete ja soojuspumpade uute turustamiskeeldude ettepanekute ülevaatamist ning nende pikendamist (IV lisa punktid 12, 17 18 a, b ja c) sellise perioodi võrra, mil uued tehnoloogiad on turul vajalikus mahus kättesaadavad. Leiame, et see üleminekuperiood peaks olema 5 aastat. See tähendab kaheosaliste kliimaseadme- ja soojuspumbasüsteemide keelu (18 a) edasi lükkamist aastani 2030 (määruse ettepanekus keeld alates 2025) ja mitmeosaliste kliimaseadme- ja soojuspumbasüsteemide (nimisoojusvõimsusega üle 12 kW) keelu (18 c) edasi lükkamist aastani 2032 (määruse ettepanekus keeld alates 2027) ning mitmeosaliste kliimaseadme- ja soojuspumbasüsteemide (nimisoojusvõimsusega kuni 12 kW) keelu 18 b edasi lükkamist käesolevast ajahetkest 10 aastat ehk aastani 2032 (määruse ettepanekus keeld alates 2027). Keelu 18 b alla lähevad Eestis laias kasutuses olevad soojuspumbad ning näeme, et antud keelu rakendamine on antud ajahetkel keeruline, sest puuduvad turul kättesaadavad alternatiivid, mille GWP oleks 150 ja madalam. Sellest tulenevalt oleme antud kujul keelule vastu ning soovime selle edasi lükkamist ning keelus GWP tõstmist 750-le, et võimaldada laias kasutuses oleva külmaaine R-32 edasi kasutamist. Teistes, komisjoni poolt pakutud soojuspumpasid puudutavates keeldudes on juba ettepanekus GWP 750, soovime selle ühtlustamist. Hetkel soojuspumpades kasutatavate külmaainete GWP võib ulatuda isegi 2000- ni. 6. Eesti toetab SF6 sisaldavate elektrijaotlate turule laskmise keelde seal, kus alternatiivsed seadmed juba turul kättesaadavad ja tehnoloogiliselt sobivad on. Paigaldus- ja asenduskeelu rakendamise üleminekuaeg keskpingejaotlatele pingega 24 kV peaks olema pikem, soovitavalt kuni 4 aastat (2030). Selgitus: SF6 on väga kõrge GWP-ga ning selle kasutuse piiramine on põhjendatud neis pingevahemikes, kus alternatiivsed seadmed on olemas ja turul kättesaadavad. EL-i määrusega tuleb anda selge signaal, et on aeg hakata järkjärguliselt kasutusele võtma väiksema keskkonnamõjuga seadmeid. Teadaolevalt on praegu maailmaturul SF6 19 alternatiivsete ainetega jaotusseadmete pakkujaid u 20. On ka tootjad, kes alles uusi tooteid arendavad. On palju teisi tootjaid, kes hakkavad nüüd arendama, sest nad ootasid selget raamistikku. Määrusega sätestavate kindlate piirangute seadmisega (ettepaneku lisa IV punkt 23) suunaksid tootjad rohkem ressurssi alternatiivide väljatöötamiseks ja võib ka eeldada, et ka hinnad võiksid nõudluse suurenedes allapoole minna. SF6 seadmete puhul pole aga tihti hinna sisse arvestatud kogu SF6 elutsükli kuludega (sh kokku kogumine ja hävitamine), seega võib lihtne mõlema seadmegrupi (SF6 ja mitte SF6) letihinna võrdlus anda ka teatud määral eksitava tulemuse SF6 seadmete kasuks. Lisaks leiame, et kättesaadavuse tagamiseks peaks kohalikul turul olema vähemalt 2 piisava tarnevõimekusega tootjat, kes pakuvad lahendusi, mis vastavad üldistele kvaliteedinõuetele ja mis on testitud vähemalt kahe pilootrakendusega. Vältida tuleks tehnoloogilise monopoli tekkimist. Eestis on palju 24 kV, 35 kV ning 40,5 kV pingega seadmeid. Ettepaneku kohaselt lõpetataks nende turule laskmine ja asendamine vastavalt 2026. ja 2030. aastal. Leiame, et 24 kV seadmetele tuleks ette näha pikem üleminekuaeg. Hetkel on enamiku tootjate 24 kV alternatiivid prototüüpide tasemel ja reaalsetes kasutusoludes läbi proovimata. Seega, tõenäosus, et 2026. aastaks on Eesti turul olemas piisavalt sobivaid ja eelkõige tehniliselt usaldusväärseid seadmeid, et tekitada elav turukonkurents, madal. Lisaks, on risk, et Eesti turule ei jõua piisavas koguses SF6 vabu seadmeid seetõttu, et üleeuroopalise nõude samaaegsel rakendumisel küllastuksid esmalt suuremate EL liikmete turud ning väiksemate turumahtudega liikmesriikidel oleks keeruline hindade ja tellimusmahtudega konkureerida. Tähtaeg 2030. aastani üle 24 kV pingega seadmetele annaks küll piisava üleminekuaja, kuid murekoht võib tuleneda sellest, kui pakkumine ei vasta kogu nõudlusele. Kuna sellise pingevahemikuga seadmed ei ole mujal Euroopas nii laialdaselt kasutusel kui Eestis, võib tekkida olukord, kus tootjatel pole laialdaselt meile nö valmislahendust pakkuda. Kui nõuded rakenduvad üle ELi üheaegselt ja meil on kindlas pingevahemikus suurem nõudlus, siis see tõstab seadmete hindu või pikad tarneajad takistavad projektide elluviimist. Komisjoni eeldab, et kõrgepingejaotlatele alternatiivid on laialdaselt turul kättesaadavad 2028. ning 2031. aastal (vastavalt võimsusvahemikule). Hetkel 110 kV pingega seadmete osas on mõned pilootlahendused ja 330 kV pingega seadmetele alternatiive pole. Kõrgepingjaotlate osas võib tekkida piiratud konkuretsi probleem, mis ajab väheste pakkumiste tõttu hinnad kõrgeks. Väikesel Eesti turul võivad need probleemid veelgi võimenduda. 7. Elektrivõrkude varustuskindluse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks peab lubama SF 6 seadmete ja nende osade käitamist, hooldust ja remonti kuni nende eluea lõpuni. Tuleb arvestada, et Eesti elektrisüsteemis on käimas elektrivõrgu laiendamine ja tugevdamine, et vähendada energiasõltuvust Venemaast ning liita Eesti elektrivõrguga taastuvenergial põhinevaid elektrijaamu. On oluline, et määruse elektrijaotlate erandi tõendamisprotsess ei takistaks ega koormaks liigselt vajalike elektrivõrkude seadmetega seotud projektide realiseerumist. Selgitus: Kõigile muudatusettepanekus nimetatud elektrijaotlatele on turustamisekeeldude juures võimalus erandiks (lisa IV punkt 23, punkt 2 ja ettepaneku artikkel 11 lg 4). Erand on 20 võimalik saada tehnilistel põhjustel, kui elektrijaotla tõendatud eripära arvestades ei ole ühtegi muud sobivat lahendust, mis vastaks sätestatud tingimustele. Seejuures täpsustatakse, et osutatud tõendid peavad sisaldama dokumente, millest nähtub, et avatud hankemenetluse järel ei olnud saada ühtegi muud sobivat lahendust, mis vastaks sätestatud tingimustele. Tehnilise võimaluse tõendamine hanketingimuste alusel ei ole elektriettevõtja/seadmete hankija vaatest siiski sobiv variant, sest see tõstab riske projektide maksumuse ja ajalise kestuse osas, mille realiseerumine ei ole soodne eelkõige elektritarbijatele. Astmeline tõendamine (10 GWP või enam ning 2000 GWP või enam) võib olla ajamahukas protsess, mis selgete suuniste olemasoluta võib mõjuda kahjulikult kiireloomuliste projektide teostatavusele. Ettepanekus ei ole täpsustatud, kui konkureeriva hinnaga peavad olema alternatiivse tehnoloogia pakkumised SF6 tehnoloogia suhtes. Alternatiivsed pakkumised võivad olla sedavõrd kulukad, et hankijal tuleb hange tühistada ning teostada kordushange teistsugustel tingimustel (näiteks võib ühe jaotusseadme kambri vahetamise hind olla niivõrd kõrge, et osutub mõistlikumaks vahetada välja kogu jaotusseade), mis lisaks maksumusele mõjutab oluliselt ka projektide valmimise tähtaegu. Leiame, et paigaldamis- ja asendamiskeeldu ei peaks kohaldama olemasolevatele SF 6 sisaldavatele seadmetele, mida peab saama hooldada ja kasutada nende eluea lõpuni, võtmaks kõik abinõud lekete vältimiseks ja tehes kõik keskkonnaohtliku SF 6 kokkukogumiseks, ringlussevõtuks või hävitamiseks. Seejuures on ebaselge, mida tähendab määruse ettepanekus toodud mõiste asendamine ning see vajab täpsustamist. Määruse muudatusettepanekus ei ole ka piisavalt selgelt kirjeldatud, kas planeeritav turustamise, müügi ja asenduskeeld hõlmab ka selliseid olukordasid, kus võrguettevõtted: - kasutavad eluiga mitte ületanud seadmeid korduvalt, tõstes need ühest kohast teise; - kasutavad seadmeid reservseadmetena; - omandavad seadmeid eri võrguettevõtete liitmise, jagunemise või võrguteeninduspiirkonna osalise ülevõtmise teel; - omandavad olemasolevaid kliendi seadmeid või annavad seadmeid üle kliendile liitumispunkti asukoha muutmisel; - ühe ettevõtte reservist teisele ettevõttele seadmete üleandmisel rikete likvideerimiseks. Mainitud olukordades ei tohiks seadmetele turustamise, müügi ega asendamise piirang rakenduda, sest võib pärssida alajaamade rikete kiiret parandamist ning elektrienergia edastamist tarbijatele. Uute seadmete paigaldamine hetkel töökorras seadmete asemele ei ole keskkonna seisukohalt ega majanduslikult mõistlik ega otstarbekas. Arvestada tuleb ka, et hetkel on energiakriis ning laialdane vajadus taastuvenergia laialdaseks kasutuselevõtuks. Eesti elektrisüsteemis on käimas massiivne elektrivõrgu laiendamine ja tugevdamine, et vähendada energia sõltuvust Venemaast (sünkroniseerimine Mandri- Euroopaga) ning liita Eesti elektrivõrguga taastuvenergial põhinevaid elektrijaamu. 8. Eesti toetab komisjoni ettepanekut lõpetada erand hoolduse käigus kõrge kliimamõjuga tehasepuhtuses fluorosüsivesinike (HFC-de) lisamiseks 21  väiksematesse jahutusseadmetesse (ligikaudu 10 kg). Eesti toetab desfluraani kasutamise keeldu anesteetikumina. Selgitus: Algatusega soovitakse kõrgema GWP-ga (GWP 2500 ja enam, nt levinud külmaaine R-404A) tehasepuhtuses (st puhastamata) külmaainete hoolduse käigus lisamine väiksematesse (ligikaudu 10 kg täitekogusega) seadmetesse. Seni kehtis tehaspuhtusega aine lisamise keeld ainult suurematele seadmetele. 1. jaanuarist 2024. a hakkaks sama nõue kehtima ka väikestele seadmetele (nt ka külmutusautode jahutusseadmed, piimajahutid). Selliste seadmete puhul tuleks aine lisamise vajadusel kasutada puhastatud ainet, mis võetakse teistest, kasutusest välja minevatest seadmetest. Ringlussevõetud külmaainet R-404A-d saab kuni 2030. aastani jätkuvalt kasutada olemasolevate seadmete hoolduses ja see osa on kvoodist ning tasust vaba, kuid lisanduvad puhatuskulud. Külmaainete puhastusvõimekus on Eestis olemas. Antud teguviis on kulutõhus, keskkonnasäästlik ning võimaldab seadmetel töötada nende eluea lõpuni. Desfluraani sisaldavad preparaadid on Eestis ravimina registreeritud ning kasutusel. Eesti Anestesioloogide Seltsi hinnangul kasutatakse ainet Eesti haiglates vähesel määral, kuna see on sobilik ülekaaluliste inimeste (eriti väga tugevalt ülekaaluliste) anesteesiaks. Erialaseltsi hinnangul aine keelustamisega seoses olulist ravikvaliteedi langust ei ole ette näha. Komisjoni ettepaneku kohaselt jääb ka pärast desfluraani keelustamist võimalus kasutada ainet erandlikel juhtudel, mis on meditsiiniliselt põhjendatud (arsti otsus). 9. Eesti toetab töötajate koolituse ning töötajate ja ettevõtete sertifitseerimisprogrammide laiendamist vähese kliimamõjuga (küllastumata fluoro(kloro)süsivesinikele HFO-d) ja looduslikele külmaainetele (süsihappegaas, ammoniaak ja süsivesinikud), et tagada nende ohutu ja keskkonnasäästlik kasutamine ning ka looduslike külmaainete valdkonnas pädevuste ühtlustamine ja töötajate liikmesriikide vaheline tunnustamine. Peame tähtsaks jahutus-, kliimaseadmete ja soojuspumpade valdkonnas energiatõhususe alaste teadmiste suuremas mahus kaasamist koolitustesse ja sertifitseerimisse. Selgitus: HFO-d (ettepaneku II lisa 1. jaos loetletud) on küll madala GWPga kuid siiski avaldab nende kasutamine mõju kliimale. Toetame HFO-dega töötajatele koolituse (kutsesüsteem) ja töötajate ning ettevõtete sertifitseerimisprogrammide (Eestis Keskkonnameti poolt väljastatav F-gaaside käitlemisluba) laiendamist, et tagada nende ainete ohutu käitlemine. Seejuures näeme, et leidub vajadus ka teiste alternatiivsete külmaainete käitlemiseks. Senini ei ole alternatiivsed külmaained ning nende käitlemine F-gaaside määrusega hõlmatud olnud, ometigi sõltub määruse lõppeesmärk just alternatiivsete külmutusainete ohutust kasutuselevõtust. Üleminek alternatiividele ei tohi seada ohtu ELi kodanike tervist ega suurendada energiatarbimist. Mõnede looduslike külmaainete kasutamine on seotud ohutusega, näiteks süttivus (propaan, propüleen või isobutaan), seadmes nõutav kõrge töörõhk (CO2) või toksilisus (ammoniaak). Kõikide nende ainete käitlemiseks ja neid aineid sisaldavate seadmete käsitlemiseks on vaja eriteadmisi ja -oskusi nagu see on ka F-gaaside (HFC-de) puhul. Kui pädevusnõudeid ei kehtestata Euroopa Liidu üleselt, tekib see vajadus liikmesriikide tasandil. Riiklikud süsteemid ei võimalda vastastikkust tunnustamist. See omakorda takistab tööjõu ja kaupade vaba liikumist. 22 F-gaasidelt looduslikele külmaainetele (CO2, ammoniaak, propaan, isobutaan, propüleen) ja madala GWP-ga F-gaasidele (HFO-d) üleminekul tekib töötajate pädevusprobleem nii Euroopa Liidu üleselt kui Eesti Vabariigis. Hetkel ei ole Eestis piisavalt uute pädevustega spetsialiste ning vajadus on vastav õpe kättesaadavaks teha. 10. Eesti toetab lähenemist, mis võimaldab karistuse määrade ja menetluse liigi osas jätta teatava pädevuse ja paindlikkuse nende kehtestamiseks liikmesriikidele. Ennekõike on tähtis, et ei viidataks karistuste haldusõiguslikule iseloomule, sest halduskaristuse mõistel puudub Euroopa Liidus üheselt mõistetav definitsioon. Teeme ettepaneku sätestada, et karistused on võimalik määrata üksnes tõsisemate (või konkreetsete) rikkumiste puhul. Leiame, et karistused tuleks sätestada vaid juriidilistele isikutele. Selgitus: OKAde ja F-gaaside algatus näeb ette halduskaristuste määramise võimalused. EL õiguses ei ole kunagi halduskaristuste mõistet sisustatud ega ole ühtset arusaama, mida see mõiste tähendab. EL õiguses on vaid kriminaalõiguslikud ja mitte-kriminaalõiguslikud karistused. Liikmesriigil peab jääma maksimaalne paindlikkus, et kasutada enda õigussüsteemis kõige sobivamat sanktsioonisüsteemi ja liiki. Leiame, et vajalik oleks eemaldada ettepanekutest (osoonikihti kahandavate ainete määruse ettepaneku artiklist 27 ja F-gaaside määruse ettepaneku artiklist 31) sõna administrative penalties. Lisaks, F-gaaside määruse artiklis 30 nähakse ette eelnõus sätestatud rikkumistest teavitajate kaitse vastavalt direktiivile (EL) 2019/1937. Kuigi direktiivi (EL) 2019/1937 kohaldamisala hõlmab art 2(1)(a)(v) kohaselt mh keskkonnakaitset, ei ole kõnealust määrust direktiivi (EL) 2019/1937 lisas nimetatud liidu õigusaktide nimekirjas välja toodud, st eelnõuga asendavat määrust (EL) 517/2014 ei ole peetud vajalikuks direktiivi (EL) 2019/1937 kohaldamisalaga hõlmata. Seetõttu oleks direktiivi (EL) 2019/1937 kohaldamisalasse täiendava EL õigusakti hõlmamist vajalik ka sisuliselt põhjendada. Uue Euroopa Liidu õigusakti hõlmamisel direktiivi (EL) 2019/1937 kohaldamisalasse on oluline tagada, et selliselt ei mindaks kaugemale direktiivis (EL) 2019/1937 sätestatust. Algatuse järgi peab kehtestatud trahvidest komisjoni teavitama üks aasta pärast määruse jõustumise kuupäeva. Toetame selle aja pikendamist, et jätta piisav aeg õigusaktide muutmiseks ning menetlemiseks. 11. Eesti ei soovi delegeeritud õigusaktide kehtestamist kvooditasu osas. Selgitus: Algatuse kohaselt saaks Komisjon õiguse delegeeritud õigusaktide kehtestamiseks artiklis 17 lõikes 6 (kvootide maksumuse muutmine). Leiame, et HFC kvoodimaksumust puudutavates küsimustes tuleks anda liikmesriikidele võimalikult suur kaal ning kaasarääkimise võimalus ning soosida tuleks rakendusakti kehtestamist. HFC kvooditasu kehtestamine võib mõjutada toodete ja tarbijate lõpphindu ning soovime selle võimalikult madalal tasemel hoidmist. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Määruse eelnõu saadeti arvamuse saamiseks lisas 1 loetletud organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on toodud seletuskirja lisas 2 esitatud vastavustabelis. Arvamust avaldasid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti 23 Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetetööstuste Liit, Elektrilevi, Enefit Connect, Enefit Green, Elering, Eesti Soojuspumba Liit, Eesti Külmaliit.. Sisendit küsiti ja seisukohad kooskõlastati Sotsiaalministeeriumiga, Siseministeeriumiga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Justiitsministeeriumiga, Maaeluministeeriumiga, Rahandusministeeriumiga, Haridus- ja Teadusministeeriumiga ja Terviseametiga. Lisa 1: Asutuste ja organisatsioonide loetelu, kelle algatused ja nende mõjuhinnangud arvamuse saamiseks saadeti Lisa 2: Huvigruppide tagasiside tabel Lisa 3: F-gaaside kasutamine Eestis. „Pank10“ ja arengud 10 Panga alla peetakse silmas olemasolevates seadmetes sisalduvat F-gaasi kogust 24 Saatja: Kaidi Kiil <[email protected]> Saadetud: 05.12.2022 10:58 Adressaat: <[email protected]>; KeA Info <[email protected]>; <[email protected]>; TTJA <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; info transpordiamet <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: [16-7][hoonestusluba] Eesti riiklikude seisukohad fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete EL määruste muutmise kohta Manused: Seletuskiri_fgaasid_okad_seisukohad.pdf Tere! Teavitan, et Eesti riiklikud seisukohad EL määruste muutmise kohta on nüüdseks kinnitatud. Edastan manuses seisukohtade seletuskirja, kõik dokumendid on leitavad: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/b99536bf-7b8a-40ab-a708- 780a7e5df076/Eesti+seisukohad+fluoritud+kasvuhoonegaaside+ja+osoonikihti+kahandavate+ainete+m %C3%A4%C3%A4ruste+kohta+-+COM%282022%29+150%2C+COM%282022%29+151 Aitäh panuse eest ja hoiame teid edaspidiste arengutega kursis! Parimate soovidega Kaidi Kiil Keskkonnaministeerium