Kultuuriministeerium Meie 07.11.2022 nr 13-2/2022/6865-1
Teleprogrammide taasedastamise kohustuse
ülevaatamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium algatas avaliku konsultatsiooni elektroonilise side
seadusest tuleneva teleprogrammide taasedastamise kohustuse ülevaatamiseks, et selgitada välja,
kas antud regulatsiooni oleks vaja muuta.
Käesoleva kirjaga edastame Teile teleprogrammide taasedastamise kohustuse ülevaate koos
küsimustega, millele palume Teie kirjalikku tagasisidet hiljemalt 9. detsembriks 2022.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Järvan
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisa: Teleprogrammide taasedastamise kohustuse ülevaade
Lisaadressaadid: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eesti Rahvusringhääling
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
AS Levira
Liisi Moks
639 7665
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
TELEPROGRAMMIDE TAASEDASTAMISE
(MUST-CARRY) KOHUSTUSE ÜLEVAATAMINE
AVALIK KONSULTATSIOON
1. Sissejuhatus
Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse
Euroopa elektroonilise side seadustik (edaspidi sidedirektiiv)1, artiklist 114 vaatab riik iga viie
aasta tagant üle kehtiva teleprogrammide taasedastamise kohustuse regulatsiooni, selleks
et taasedastamise kohustused arvestaksid tehnoloogia ja turu arengut.
Käesolev dokument annab ülevaate käesoleval ajal kehtivast taasedastamise regulatsioonist
ja toob välja regulatsiooni kitsaskohad.
Avaliku konsultatsiooni eesmärk on küsida huvipooltelt tagasisidet teleprogrammide
taasedastamise kohustuse regulatsiooni ulatuse ja tingimuste kohta. Tagasisidest lähtuvalt
saame kujundada oma seisukoha taasedastamise kohustuse regulatsiooni uuendamise
vajaduse osas.
2. Kehtiv õigusruum
Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 90 lõike 1 punktist 1 tulenevalt peab
sideettevõtja, kes osutab kaabelleviteenust, tagama Eesti avalik-õigusliku meediateenuse
osutaja (ERR) teleprogrammide taasedastamise.
ESS § 90 lõike 1 punktist 2 tulenevalt peab sideettevõtja, kes osutab kaabelleviteenust,
tagama vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutaja edastatavad ja kaabellevivõrgu
piirkonnas tehnilistele nõuetele vastava signaalitugevuse juures vastuvõetavate
teleprogrammide taasedastamise, mille edastamise eest televisiooniteenuse osutaja tasu ei
nõua.
ESS § 2 punktis 11 on sätestatud kaabelleviteenuse mõiste. Kaabelleviteenus on
üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis seisneb lõppkasutajale televisiooni- või
raadiosaadete või televisiooni- või raadioprogrammide edastamises kokkulepitud tasu eest.
ESS ei kitsenda kaabelleviteenuse mõiste osas edastamise platvormi. Määrav on, et
edastatakse lõppkasutajale televisiooni- või raadiosaateid või televisiooni- või
raadioprogramme, seega tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi
MKM) hinnangul kaabelleviteenuse mõistet tõlgendada laiemalt, mis tähendab, et
hõlmatud on kõik teleprogrammide edastamised viisid (IPTV2, kaabeltelevisioon jne). Selline
tõlgendamine on kooskõlas sidedirektiivi artikliga 114.
Meediateenuste seaduse § 7 lõike 2 kohaselt on programm televisiooni- ja raadioteenuse
osutaja poolt teadlikult järjestatud saadete kogum, mille ülesehitust väljendab saatekava.
Programmil on oma nimi.
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32018L1972&qid=1650440057039
2
IPTV (Internet Protocol Television) – digitaaltelevisiooni edastamise liik.
2
ESS § 90 lõikes 11 sätestatakse, et vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutajal on õigus
nõuda kaabelleviteenust osutavalt sideettevõtjalt mõistlikku tasu teleprogrammide
taasedastamise eest.
ESS § 90 lõikes 2 sätestatakse, et kaabelleviteenust osutavate sideettevõtjate poolt
taasedastatavad teleprogrammid edastatakse ühtse kogumina kaabelleviteenust osutava
sideettevõtja ja lõppkasutaja vahel sõlmitud liitumislepingu alusel.
ESS § 90 lõikes 3 sätestatakse, et kaabelleviteenust osutavate sideettevõtjate poolt
taasedastatavate teleprogrammide edastamine toimub kaabelleviteenust osutavate
sideettevõtja ja lõppkasutaja omavahelisel kokkuleppel.
3. Sidedirektiivist tulenev kohustus
Sidedirektiivi artikli 114 lõige 1 sätestab, et liikmesriigid võivad kehtestada mõistlikke
edastamiskohustusi kindlaksmääratud raadio- ja televisioonikanalite ning seotud
lisateenuste, eelkõige juurdepääsuga seotud teenuste edastamiseks, mis tagaksid
asjakohase juurdepääsu puuetega lõppkasutajatele, ning ühendatud televisiooniteenuseid
ja elektroonilisi saatekavasid toetavate andmete edastamiseks nende jurisdiktsiooni alla
kuuluvatele ettevõtjatele, kes pakuvad raadio- või televisioonikanalite üldsusele
edastamiseks kasutatavaid elektroonilise side võrke ja teenuseid, kui märkimisväärsele
hulgale selliste võrkude ja teenuste lõppkasutajatest on need võrgud raadio- ja
televisioonikanalite vastuvõtmise peamine vahend. Selliseid kohustusi kehtestatakse ainult
juhul, kui need on vajalikud selleks, et saavutada iga liikmesriigi poolt selgelt kindlaks
määratud üldist huvi pakkuvaid eesmärke, ning need peavad olema proportsionaalsed ja
läbipaistvad.
Lisaks sätestab sidedirektiivi artikli 114 lõige 2, et liikmesriigid vaatavad taasedastamise
kohustused üle iga viie aasta tagant.
Sidedirektiivi artikli 114 lõikes 3 sätestatakse, et direktiiviga ei piirata liikmesriikide õigust
määrata kindlaks võimalik tasu seoses artikli 114 kohaselt võetud meetmetega, tagades
samas, et samasuguste asjaolude korral ei kohelda elektroonilise side võrkude ja teenuste
pakkujaid diskrimineerivalt. Kui tasumine on ette nähtud, tagavad liikmesriigid, et
siseriiklikus õiguses sätestatakse selgelt tasu maksmise kohustus, sealhulgas, kui see on
asjakohane, sellise tasu arvutamise kriteeriumid. Samuti tagavad liikmesriigid, et seda
kohaldatakse proportsionaalselt ja läbipaistvalt.
Sidedirektiivi põhjenduspunkt 308 rõhutab korduvalt, et liikmesriikide ettevõtjatele
kehtestatavad edastamiskohustused peavad olema proportsionaalsed ning täiendavalt
märgib, et need tuleb kavandada selliselt, et need soodustaksid piisavalt tõhusate
investeeringute tegemist infrastruktuuri.
Sidedirektiivi põhjenduspunktis 309 selgitatakse, et vajaduse korral peaks kohustuste puhul
olema sätestatud ka proportsionaalse tasu võimalus, mis tuleks kindlaks määrata liikmesriigi
õiguses.
3
Lisaks selgitatakse põhjenduspunktis 309, et sellisel juhul tuleks liikmesriigi õiguses määrata
kindlaks ka asjakohase tasu arvutamiseks kohaldatav meetod. Kui puuduvad riigisisesed
sätted tasu osas, peaksid raadio- ja televisioonikanalite pakkujad ning nende kanalite
edastamiseks kasutatavate elektroonilise side võrkude pakkujad saama proportsionaalse
tasu kokku leppida lepingus.
Sidedirektiivi põhjenduspunktis 310 selgitatakse, et üldsusele raadio- ja
televisiooniülekannete edastamiseks kasutatavate elektroonilise side võrkude ja teenuste
hulka kuuluvad kaabellevivõrgud, IPTV, satelliitvõrgud ja maapealsed ringhäälinguvõrgud.
Lisaks sellele võivad sellised võrgud hõlmata ka muid võrke, kuivõrd märkimisväärse hulga
lõppkasutajate jaoks on sellised võrgud raadio- ja televisiooniülekannete vastuvõtmiseks
peamine vahend.
4. Arutelu vajavad teemad
Järgnevalt analüüsime taasedastamise kohustuse regulatsiooni muutmise vajalikkust.
4.1 Kellele taasedastamise kohustus kohaldub ja kas seda on vaja muuta, laiendada
Kaabelleviteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis seisneb lõppkasutajale
televisiooni- või raadiosaadete või televisiooni- või raadioprogrammide edastamises
kokkulepitud tasu eest.
ESS ei kitsenda kaabelleviteenuse mõiste osas edastamise platvormi. Määrav on, et
edastatakse lõppkasutajale televisiooni- või raadiosaateid või televisiooni- või
raadioprogramme, seega tuleb MKMi hinnangul kaabelleviteenuse mõistet tõlgendada
laiemalt, mis tähendab, et hõlmatud on kõik teleprogrammide edastamised viisid (IPTV,
kaabeltelevisioon jne).
Eeltoodust tulenevalt saame tõdeda, et ESS §-s 90 sätestatud taasedastamise kohustus
laieneb kõigile ESSi alusel registreeritud sideettevõtjatele, kes edastavad teleprogramme.
Selline tõlgendamine on kooskõlas ka sidedirektiivi artikliga 114.
Järgnevalt on toodud ülevaade Eestis kaabelleviteenuse osutajatest ning nende turuosadest.
4
Joonis 1: Kaabelleviteenuse osutajate turuosade jagunemine lähtuvalt väljaehitatud
kaabellevivõrgu potentsiaalsete lõppkasutajate arvust (tuhandetes)
(Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet)
Joonis 2: Tasuliste televisiooniteenuste edastamise osutajate turuosade jagunemine
lähtuvalt lõppkasutajate arvust
(Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet)
Järgnevalt on toodud ülevaade maapealse vabalevi vaatajate hulgast.
Vastuvõtu viis Vaatajad
Maapealse tasuta vabalevi vaatajad, esmane vastuvõtu 27 000
viis
Maapealse tasulise levi vaatajad, esmane vastuvõtu viis 83 000
5
Maapealse levi, nii tasuta kui tasulise vaatajad, nii esmase 207 000
kui ka teisese vastuvõtuviisiga (näiteks teine teler kodus,
suvilas, maakohas või mujal)
Tabel: Ülevaade maapealse vabalevi vaatajate hulgast
(Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet)
Toodud ülevaadetest järeldub, et enamik peresid vaatab televisiooni mõne sideettevõtja
tasulise teenuse vahendusel.
4.2 Taasedastatavate teleprogrammide hulk
ESS § 90 tulenevalt peab kaabelleviteenuse osutaja taasedastama avalik-õigusliku
meediateenuseosutaja ehk ERRi teleprogramme (ETV, ETV2 ja ETV+) ning vaba
juurdepääsuga televisiooniteenuse osutaja teleprogramme. Viimaseid hetkel Eestis ei ole.
Seega on sideettevõtjatel kohustus taasedastada ainult teleprogramme ETV, ETV2 ja ETV+.
ERRi teleprogrammide taasedastamine on oluline riigi julgeolekut silmas pidades, et
võimalikult laiale hulgale televaatajatele oleks tagatud adekvaatse informatsiooni
operatiivne kättesaadavus (Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 4, § 5 lg 1 p 10).
Teine küsimus on vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutaja teleprogrammide
edastamise kohustuse säilitamine. Need teleprogrammid on pigem meelelahutuslikku laadi,
ja lisaks neile on täna läbi erinevate platvormide kättesaadavad suur hulk erinevaid
meelelahutuslikke programme, mille vahel saab lõppkasutaja ise valida.
4.3 Taasedastamise eest küsitav tasu
ESS § 90 lõike 1 punkti 1 kohaselt peab sideettevõtja, kes osutab kaabelleviteenust, tagama
Eesti avalik-õigusliku meediateenuse osutaja (ERR) teleprogrammide taasedastamise.
ESS §-s 90 ei ole sõnaselgelt sätestatud avalik-õigusliku meediateenuse osutajale õigust
küsida kaabelleviteenust osutavalt sideettevõtjalt teleprogrammide taasedastamise eest
tasu.
Sidedirektiivi artikli 114 kohaselt on riigil õigus määrata kindlaks võimalik tasu seoses
taasedastamise kohustuse seadmisega. Direktiiv jätab oma sõnastuses küll lahtiseks, kas
peetakse silmas tasu sideettevõtjatele, seoses taasedastamise kohustuse seadmisega või
teleprogrammide tootjaid. Kui tasumine on ette nähtud, tagavad liikmesriigid, et siseriiklikus
õiguses sätestatakse selgelt tasu maksmise kohustus, sealhulgas, kui see on asjakohane,
sellise tasu arvutamise kriteeriumid.
Samas sidedirektiivi põhjenduspunkt 309 selgitab, et kui puuduvad riigisisesed sätted tasu
osas võivad ERR ja sideettevõtjad tasus kokku leppida ka omavahelises lepingus.
Lisaks annab autoriõiguse seaduse § 73 lõike 1 punkt 1 ning lõige 2 ERRile õiguse lubada ja
keelata oma saadete taasedastamist ning küsida selle eest ka tasu.
6
Senise praktika kohaselt küsib ERR sideettevõtjatelt taasedastamise eest tasu, sõlmides
selleks sideettevõtjatega lepingu, mis on kooskõlas sidedirektiivi mõttega.
4.4 Taasedastamise regulatsiooni rakendamine Euroopa Liidu liikmesriikides
Euroopa Liidu liikmesriikides kehtiva regulatsiooni kohaselt taasedastatakse kõikides riikides
avalik-õiguslikke teleprogramme, kusjuures mõnedes liikmesriikides ka
kohalikke/piirkondlikke teleprogramme.
Liikmesriikide taasedastamise regulatsioonist joonistub välja kolm tasu küsimise praktikat:
1) tasuta ehk tasu ei küsita – mitmes liikmesriigi (näiteks Belgias, Iirimaal, Leedus, Poolas,
Soomes) seadusandluses on sätestatud, et taasedastamine toimub tasuta;
2) tasu lepitakse kokku lepingus – enamus liikmesriikides (näiteks Hollandis, Lätis, Taanis,
Itaalias) lepitakse tasu kokku sideettevõtja ja avalik-õigusliku teleprogrammi omaniku
vahel sõlmitavas lepingus;
3) lepingus ei jõuta tasu osas kokkuleppele – sellisel juhul on üksikutes liikmesriikides
(näiteks Tšehhis, Austrias) antud tasu määramise õigus riigi regulaatorasutusele.
5. Avaliku konsultatsiooni küsimused
Eeltoodust tulenevalt esitab MKM avalikule konsultatsioonile järgmised küsimused:
1. Kas sideettevõtjate ringi, kellele kohaldub taasedastamise kohustus, tuleks täpsustada?
2. Kas taasedastatavate teleprogrammide hulka oleks vaja muuta?
3. Kas taasedastamise eest tasu küsimise õigus peaks olema sätestatud seaduses või võiks
see jääda poolte vaheliseks kokkuleppeks?
7