Vastuskiri

Teie 26.02.2026 nr 6-1/149-8 Lääne-Harju Vallavalitsus [email protected] Meie 17.04.2026 nr 9.3-2/26/1725-2 Pakri tn 14 ja A. Adamsoni tn 8 katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu eelnõu avalikustamine Teavitasite Terviseametit (edaspidi amet) Pakri tn 14 ja A. Adamsoni tn 8 katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) eelnõu avalikustamisest. Detailplaneering on algatatud Lääne-Harju Vallavolikogu 28.08.2024 otsusega nr 42. Detailplaneeringuga kavandatakse planeeringualale kolm uut korterelamut. Pakri tn 14 katastriüksusel asuv olemasolev hoone on ette nähtud rekonstrueerida korterelamuks, mille esimesel korrusel on lubatud tegeleda ka väikeettevõtlusega. Planeeringuala suurus on ca 1,2 ha. Planeeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon kaubandus teenindusbüroohoonete ja üldkasutatava hoone maast elamu- ja ärimaaks. Detailplaneering sisaldab endas üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist ning on seega menetletav üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna. Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas kirjutatud:  Planeeritud hoonestuse planeerimisel, projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest normdokumentidest. Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest.  Planeeritav tegevus mõjutab keskkonda nii ehitamise- kui kasutamise etapis. Ajutise häiringuna esinevad näiteks ehitusmasinate müra ja tolm, aga ka ehitusmaterjalide ladustamisest tingitud pinnase kahjustused. Samuti on võimalik avariiolukordadest tekkiv ajutine mõju, kuid seda on võimalik leevendada liikluskorralduslike võtete ja avariijuhtumi korral käitumise juhistega. Ehitusperioodil tekkivat mõju keskkonnale on võimalik leevendada selgete käitumisjuhistega ning töökorralduslike võtetega, konkreetsed meetmed tuleb välja töötada projekteerimise staadiumis. Projekteerimise etapis tuleb kirjeldada liiklusohutuse tagamise meetmeid. Ehitusaegne müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid” II kategooria aladel. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb ehitustööd teostada päevasel ajal. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha ainult tööpäevadel ajavahemikus 7.00-19.00. Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574  Planeeringu realiseerumisega suurenevad teatud määral piirkonna liikluskoormused. Võimalike tervisemõjude (müra, õhusaaste) olulisust saab hinnata eeldatavale lisanduvale liikluskoormusele tuginedes. Käesoleva planeeringuga kavandatakse neli kortermaja, kus ühe kortermaja esimesel korrusel võib tegeleda äritegevusega. Kokku on kavandatud 118 parkimiskohta, avalikku parklasse lisaks 12 kohta. Peamise ühendusteena eelistatakse tõenäoliselt Pakri tänavat, mis viib otse Paldiski linna põhitänavale Rae tänavale. Lääne tänava sõidutee rekonstrueerides tõenäoliselt koormus hajub ning krundid pos 3 ja 4 hakkavad kasutama ka Lääne tänavat.  Rae tänaval on 2021. a andmetel (antud teelõigus Transpordiameti uusimad andmed 2025. a seisuga) aasta keskmine ööpäevane liiklus 2200 autot, mis tähendab, et tegemist on linnakeskkonna mõistes pigem madala liiklussagedusega. Pakri tn liikluskoormuste kohta andmed puuduvad, kuid võib eeldada, et Pakri tn liikluskoormus on oluliselt väiksem kui linna peatänaval (Rae tn).  Hinnanguliselt tähendab kortermajade ja äritegevuse 130 parkimiskoha lisandumine ööpäevas maksimaalselt kuni ca 300-400 liikumist kahes sõidusuunas kokku.  Piirkonna liikluskoormustega ei kaasne märkimisväärset müra- ja õhusaaste teket ning kehtestatud normtasemete ületamist kavandatud hoonestusalade puhul ei ole ette näha. Hoonestusalad on kavandatud ca 15 m kaugusele Pakri tn sõiduteest, mis on piisav müra- ja õhusaaste normtasemete tagamiseks.  Lisanduv liikluskoosseis koosneb sisuliselt ainult sõiduautodest, mis ei ole märkimisväärsed müra ja õhusaaste põhjustajad. Tööpäevade liiklus koondub eeldatavasti hommikusele ja õhtusele ajale (mõnetunnisele perioodile), nädalavahetustel hajub liiklus ühtlasemalt üle kogu päeva.  Piirkonnas ei asu teadaolevalt (lisaks liiklusmüra allikatele) muid olulisi müraallikaid (nt rasketööstus), kuid kehtiva üldplaneeringu kohaselt piirneb planeeringuala idas tootmismaa juhtotstarbega alaga, kus kehtib Paldiski linna Tehnopargi detailplaneering, millega on alale kavandatud äri- ja tootmismaa krundid. Detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima ning tehnopargi planeeringualal asuv Lääne tn 25 kinnistu (mis paikneb vahetult käesoleva detailplaneeringuala kõrval) sihtotstarve on määratud ühiskondlike ehitiste maaks ning alale on rajatud hooldekodu, mis on ise müratundliku alana käsitletav.  Kavandatavatele hoonetele tehnoseadmete paigaldamisel (nt jahutus- ja ventilatsiooniseadmed vms) peab seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normatiividele. Hoonest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed või küttesüsteemid) paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud elu- ja ühiskondlikest hoonetest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete valikul on soovitatav eelistada madala müratasemega seadmeid. Vajadusel tuleb tehnoseadmete ümber rajada lokaalsed müraekraanid või mürasummutuskastid.  Vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes peab vastama sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ kehtestatud piirväärtustele (määruse nõuded peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset). Planeeringualal ja vahetus läheduses ei ole vibratsiooni piirväärtuste ületamist ette näha, kuna märkimisväärset vibratsiooni põhjustavaid tegevusi/seadmeid (nt rasketööstus) ei kavandata. Teatud määral võib vibratsiooni kaasneda liiklusega, kuid mõju ei muutu võrreldes olemasoleva olukorraga. Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsiooni tasemeid, mis küündiks hoonete piirväärtuste lähedale või võiks põhjustada kahjustusi hoonetele. Halvas seisus (auklik või äravajunud teepind) teede läheduses võib raskeveokite möödasõidu korral maapinna kaudu leviv vibratsioon olla tajutav ka juhul, kui tekkivad vibratsioonitasemed on madalamad kui vastav piirväärtus.  Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Hoone projekteerimisel arvestada Eesti Standard EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Eesti pinnase radooniriski kaart näitab, 2(4)  et planeeritav ala asub kõrge radoonisisaldusega pinnasega alal (100kBq/m³- 150kBq/m³). Lähtudes sellest on vajalik teha enne hoonete projekteerimist radooni taseme mõõtmised pinnaseõhus.  Planeeringuala välisvalgustus tuleb lahendada projekteerimise staadiumis. Valgustus peab tagama sotsiaalse kontrolli loomise ja turvalise väliruumi. Öisel ajal valgustuse kasutamisel (nt hoone fassaadil, parklas kasutatav valgustus) reguleerida see minimaalsele võimsusele. Projekteerimisel lähtuda energiasäästlikest lahendustest. Soovitatav on kasutada sooja ja ülevalt alla suunatud valgustust. Amet on tutvunud detailplaneeringu eelnõuga ning juhib täiendavalt tähelepanu järgnevale:  Detailplaneeringu seletuskirjas kirjutatakse: „Kavandatav ala (elu- ja ärihooned kesklinna piirkonnas) tuleb müra hindamisel lugeda III kategooria ehk keskusealaks. Tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega piirkonnas uute hoonestusalade kavandamisel tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse nõuetest. III kategooria alade (keskusealad) liiklusmüra piirväärtuse on 65 dB päeval (müra hinnatud tase päeval, Ld, 7.00-23.00) ja 55 dB öösel (müra hinnatud tase öösel, Ln, 23.00-7.00), sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud vastavalt 70/60 dB. III kategooria alade tööstusmüra piirväärtuse on 65 dB päeval (Ld, 7.00-23.00) ja 50 dB öösel (Ln, 23.00-7.00).“ Antud juhul on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Hetkel kehtiva (kehtetu alates 20.04.2026) atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lg 2 punkt 2 kohaselt on müra sihtväärtus suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Alates 20.04.2026 kehtiva redaktsiooni §56 lg 2 punkt 21 kohaselt kohaldatakse müra sihtväärtust müratundliku ala planeeringu koostamisel, kui planeeringuga muudetakse maakasutuse juhtotstarvet ja planeeringualal ei ole müra sihtväärtus ületatud. Ameti hinnangul oleks eeltoodule tuginedes asjakohane antud juhul lähtuda III kategooria sihtväärtustest, tagades tulevastele elanikele seeläbi tervislikum elukeskkond.  Arvestada sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi SoM määrus nr 61). Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“  Detailplaneeringu seletuskirjas kirjutatakse: „Krundil pos 4 asuv olemasolev hoone on ette nähtud rekonstrueerida korterelamuks, mille esimesel korrusel on lubatud tegeleda väikeettevõtlusega.“ Tähelepanu tuleks pöörata, et äripindadelt levivad müratasemed ei ületaks eluruumides SoM määrus nr 61 välja toodud normtasemeid. Välisõhus levivate äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.  Amet juhib tähelepanu asjaolule, et tehnoseadmete müra ei tohi müratundlikel aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi.  Detailplaneeringu ala läheduses (ligikaudu 250 m kaugusel) asub olemasolev tootmismaa ning ligikaudu 200 m kaugusel raudteeharu. Tuleks jälgida, et sealt levivad müratasemed ei ületaks detailplaneeringu alal KeM määrus nr 71 toodud müra normtasemeid.  Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Pargi Sadama tänava poolsesse osasse on rajatud Paldiski elamusspordipark, kuhu kuulub nii betoonist rulapark kui asfaltkattega pumptrack, kus saab sõita nii tõukerataste, rulade, rulluiskudega kui BMX ratastega. Lisaks kuulub pargi koosseisu kaks korvpalliplatsi.“ „Planeeritavast alat põhjas on kehtestatud „Paldiskis Pakri tn 5, Pakri tn 5a, Pakri tn 7, Rae tn 36a ja Linna park maaüksuste detailplaneering“. Lisaks asub detailplaneeringu alast ligikaudu 110 m kaugusel jalgpallistaadion. Eelnevale tuginedes võib järeldada, et ala lähedusse 3(4)  planeeritakse (ning on juba olemas) mitmeid võimalikku müra põhjustavaid atraktsioone. Olgugi, et atmosfääriõhu kaitse seaduses § 55 väljatoodu kohaselt ei kuulu meelelahutusürituste tekitatav müra välisõhus leviva müra hulka, peab amet võimalike tulevaste häiringute ennetamiseks vajalikuks tagada, et mürarikaste tegevuste ja müratundlike hoonetega alade vahele jääks võimalikult suur puhverala.  Amet juhib tähelepanu, et olemasoleva elektriõhuliini säilimise puhul tuleks arvestada selle kaitsevööndi ja võimalike rakenduvate piirangutega.  Tagada piisav insolatsioon, võttes aluseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi insolatsiooni kestuse arvutamise juhendi ning EVS- EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Põld vaneminspektor (keskkonnatervis) Põhja regionaalosakond Karmen Põld 54840193 [email protected] 4(4)