Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie: 19.03.2026 nr 16-6/25-04777-038
[email protected] Meie: 21.04.2026 nr 9.3-4/25/4725-4
Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Pärnu-Kabli“ keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne
Teavitasite Terviseameti lääne regionaalosakonda Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Pärnu-Kabli“
keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest ning
küsisite seisukohta aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta.
Kavandatav tegevus on Rail Balticu raudteetrassi rajamine ja kasutamine lõigul „Pärnu - Kabli“. „Pärnu -
Kabli“ lõigu pikkus on ~45 km, mis algab põhjaosas Pärnu linna ja Häädemeeste valla piirilt vahetult peale
Pärnu maastikukaitseala, jõuab peale Reiu jõe ületust tagasi Pärnu linna territooriumile, kust edasi suundub
lõuna poole Saarde valda. Saarde vallas kulgeb trass Reiu jõe ja Luitemaa looduskaitseala vahelt edasi
lõunasse läbi metsamassiivide ning jõuab tagasi Häädemeeste valla territooriumile.
Trassilõik algab Reiu külast, kus majapidamised jäävad trassist nii põhja kui ka lõunasse. Silla külas jäävad
majapidamised läände (edelasse). Metsaääre külas ja Rabakülas on majapidamisi kahe küla piiriks oleva
Reiu jõe ääres, mida trass ületab. Ilvese küla asustus on väga hõre, mõned majapidamised on trassist idas.
Edasi lõunasse asustus trassi läheduses praktiliselt puudub kuni Laiksaare, Nepste ja Urissaare küladeni,
mille majapidamised jäävad trassist itta. Penu külas jõuab lääne suunas kaarduv trass Via Balticale
lähemale, mille ääres on Penu küla majapidamised.
Kavandatava raudtee trassikoridor ja raudtee põhimõtteline lahendus määrati varasemalt koostatud Rail
Balticu maakonnaplaneeringutega. KMH viidi läbi raudtee ehitusprojektile, mille käigus koostati nimetatud
lõigule täpsem lahendus.
Keskkonnamõju hindamise käigus on hinnatud mõjusid kliimale; kaitstavatele loodusobjektidele;
loomastikule; rohevõrgustikule; taimestikule; uuritud raadamise mõju; võõrliikide levikut; mõjusid
põhjaveele ja pinnaveele; mõju pinnasele ja reljeefile; välisõhule ja õhukvaliteedile; müra ja vibratsiooni
mõju; elektromagnetvälja mõju; valgusreostust; mõju materjalikasutusele ja jäätmeteket ning õnnetusohust
tulenevat riski; mõju inimeste liikumisvõimalustele, heaolule, tervisele ja varale; mõju maakasutusele ja
maavaradele, kultuuripärandile ning maastikele ja vaadetele.
Kokkuvõttes kaasneb raudtee rajamise ja kasutamisega ebasoodne mõju nii inimestele kui
looduskeskkonnale. RB projektlahendusse integreeritud keskkonnameetmete ning KMH aruandes välja
toodud täiendavate keskkonnameetmete rakendamisel on oluline ebasoodne keskkonnamõju välditud.
KMH käigus koostatud mürauuringus pakuti käesolevale lõigule välja kokku 16 raudtee äärde paigutatavat
müraseina kogupikkusega ligikaudu 20km. Nende hulgas on ka 3 müratõkkeseina eluslooduse (metsise
mängupaikade) kaitseks kogupikkusega ligikaudu 7 km. Modelleeritud müratõkkeseinte kõrgus varieerub
1,5-5 m (raudtee rööbastest). Müratõkkeseinte täpsed parameetrid täpsustatakse projekteerimise käigus.
Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Pärnu-Kabli“
KMH aruandega ning täiendavaid ettepanekuid KMH aruandele ja ekspertrühma koosseisule ametil
ei ole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Kallaste
menetlusgrupi juht
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post:
[email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574