Taotlus

JÕHVI VALD MARTSA KÜLAS MEELESPEA, KAKU JA SÕNAJALA KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. ÜLDANDMED 1.1. Huvitatud isik: OÜ Opsanol (registrikood 14657353) 1.2. Asukoht: Jõhvi vald, Martsa külas Meelespea, Kaku ja Sõnajala kinnistud 1.3. Lähteseisukohtade kehtivus: 3 aastat 1.4. Lähteseisukohtade koostamise alus: Planeerimisseadus 1.5 Detailplaneeringu koostaja Planeeringu koostaja peab vastama Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud tingimustele. 2. PLANEERINGU EESMÄRK 2.1. Planeeringu koostamise eesmärk on algatamise korralduse kohaselt kinnisasjadele sobivaima ehitusõiguse ja vajadusel krundistruktuuri välja selgitamine, arhitektuursete ja ehituslike tingimuste ning haljastuse, liiklus- ja parkimiskorralduse määramine, taristu kavandamine ning servituudialade määramine. Detailplaneeringuga kavandatakse alale 26 üksik- või kaksikelamumaad (EP/EPk), kus paikneb üks haljasala maa (HP), üks tee ja tänava maa (LT) ja üks veetootmise ja jaotamise ehitise maa (OV). Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Toila Vallavalitsuse 14.02.2024 korraldus nr 25 „Toila vallas Martsa külas Meelespea, Kaku, Sõnajala ja selle lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine“. Planeeritavad kinnistud Meelespea (4297 m2, 80201;001.0329, maatulundusmaa 100%), Kaku (101800 m2, 80201:001:0216, maatulundusmaa 100%) ja Sõnajala (16391 m2, 80201:001:0327, maatulundusmaa 100%) paiknevad Martsa külas idapoolses servas, piirnevad suures osas aiandusühistute kompaktse asustusega (sihtotstarvega elamumaa) ning looduslike rohumaadega. Planeeringualal puuduvad ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kommunikatsioonid, mistõttu on eriliselt vajalik tähelepanu pöörata toimivate kvaliteetsete vee- ja kanalisatsiooni süsteemide lahendustele. Samuti on vajalik esitada tingimused rajatavatele ühendusteedele planeeringuala sees. Planeeringuala pinnasetüüp ei võimalda suuremate vihmasadude ja kevadise sulavee veekoguseid pinnasesse immutada(liig õhuke pinnase kiht pae peal), mistõttu on vajalik lahendada kogu arendusala ulatuses pinnasevee ärajuhtimise süsteem. Planeeringualale on koostatud KSH eelhinnang (Alkranel OÜ 2024) mille kohaselt ei ole vajalik teostada strateegilist keskkonnamõju hinnangut, kuna plaanitava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Planeeritava maa-ala skeem 3. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA ASJAOLUD 3.1. Jõhvi valla üldplaneering (kehtestatud 18.07.2013 Jõhvi Vallavolikogu otsusega nr 127). 3.2 Toila valla üldplaneering (kehtestatud Toila Vallavolikogu 23.04.2025 otsusega nr 88); 3.3. Jõhvi valla üldplaneering (algatatud 29.01.2026 Jõhvi Vallavolikogu otsusega nr 30). 3.4. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278). 3.5 Toila valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031; 3.6. Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana. 3.7. Riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; 3.7 Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid. 3.8. Arvestada planeeringualale rakenduvad keskkonnaministri 16.12.2017 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 välja toodud müra sihtväärtused. 4. ERINÕUDED 4.1. Detailplaneering koostada aktuaalsele 1:500 mõõtkavaga topo-geodeetilisele alusplaanile, mis ei ole vanem kui 2 aastat. 4.2. Geodeetilise mõõdistamise koostamisel arvestada majandus- ja taristuministri 14.06.2016.a määrusega nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ sätestatud nõudeid. Geodeetilise mõõdistuse aruanne esitada Jõhvi vallavalitsusele ja Ehitisregistrisse. 4.3. Planeeringu koostamisel on nõutav vähemalt üks planeeringu eskiisi avalik arutelu. 5. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 5.1. Planeeringuga hõlmatav ala asub Eesti põhjarannikul Jõhvi valla Martsa küla idapoolses servas, mis jääb Toila alevikust ca 1,5 km läände ning Jõhvi linnast ca 7 km põhja. 5.2. Planeeringualas oleval Kaku kinnisasjal asub ehitisregistri andmetel elamu (ehitisregistri kood 102024927) ehitisealuse pinnaga 108 m2. Ehitisregistri andmetel asub Kaku kinnisasjal lisaks saun (ehitisregistri kood 102024929) ja lauda varemed (ehitisregistri kood 220431108), mida looduses ei eksisteeri. 5.3. Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: • elektriõhuliin 10 kV (objekti id 144225230), kaitsevöönd 10 m mõlemal pool liini telge (vastavalt Majandus- ja taristuministeeriumi 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded “); • elektriõhuliin alla 1 kV (objekti id 13890160, id 8218091), kaitsevöönd kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit mõlemal pool liini telge (vastavalt Majandus- ja taristuministeeriumi 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“); • alajaam Järve A/Ü: (Kohtla-Järve), (objekti ID 431). Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest (vastavalt Majandus- ja taristuministeeriumi 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded “. 6. NÕUDED KOOSTATAVALE PLANEERINGULE 6.1. Esitada planeeritava ala ja lähiümbruse planeeritav liiklusskeem, arvestades ümbruskonna elanike liikumisega. 6.2. Kirjeldada olemasolev olukord 6.3. Määrata ehitusõigus, mis sisaldab: 6.3.1. planeeritava maa-ala kasutamise sihtotstarbeid; 6.3.2. ehitiste suurimat lubatud arvu krundil; 6.3.3. ehitiste suurimat lubatud ehitusalust pinda, näidates võimaliku ehituselemendi ala täpse paiknemise krundil; 6.3.4. mänguväljakute paiknemine planeeringualal kui need kavandatakse; 6.3.5. ehitiste suurimat kõrgust meetrites, sidudes selle absoluutse kõrgusega; 6.4. Määrata ehitiste üldised asukoha- ja arhitektuurinõuded, mis sisaldavad: 6.4.1. ehitistevahelisi kujasid; 6.4.2. piirete asukohti (olemasolul), tüüpe ja kõrgusi; 6.5. Teha üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek; 6.6. Lahendada planeeringualaga seonduv tuleohutus; 6.7. Näidata kõrg- ja madalhaljastus; 6.8. Pöörata tähelepanu kavandatava taristu arhitektuursele sobivusele; 6.9. Ligipääsetavus; 6.10. Tehnovõrgud: 6.10.1. esitada olemasoleva olukorra iseloomustus; 6.10.2. küsida planeeringuala või lähiala teenindavate tehnovõrkude valdajatelt lähtetingimused planeeringu koostamiseks; 6.10.3. lahendada tehnovarustus koos uute tehnovõrkude torustikega: 6.10.4. kooskõlastada detailplaneeringualasse või lähialasse jäävate ja seda teenindavate tehnovõrkude valdajatega. 6.11. Kitsendused ja servituudid: 6.11.1. esitada vajadusel ettepanekud kinnisomandi kitsenduste ja reaalservituutide seadmiseks: teeservituudid, liiniservituudid ja muud servituudid; 6.11.2. kanda tehnovõrkude teenindamiseks vajalikud servituudid tehnovõrkude koondplaanile. 6.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused lahendada vastavalt eesti Standardi EVS 809-1:2002 nõuetele. 6.13. Määrata planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja. 6.14. Majanduslikud võimalused ja kruntide ümberkorraldamisega seotud planeeringu elluviimiseks lahendada planeeringu elluviimise peatükis, kus näha ette vajalikud kokkulepped ja võimalused planeeringu realiseerumisel. 6.15. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu alusel määrata keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. 6.16. Planeeringu elluviimise peatükis tuua välja planeeringu realiseerimise etapid ja kohaliku omavalitsuse ja arendaja kohustused planeeringu rakendamisel. 6.17. Täiendavaid uuringuid planeeringualale ei kavandata 7. KOOSTÖÖTEGIJAD Keskkonnaamet, Päästeamet, Maa- ja Ruumiamet, Terviseamet. Transpordiamet teatas 05042024 kirjaga, et neil puuduvad ettepanekud planeeringule. 8. KAASATAVAD: naaberkinnistute omanikud ja aiandusühistute esindajad. 9. LÄHTESEISUKOHTADE MUUTMINE Kui planeeringu koostamise käigus lähteseisukohtade muutuste ulatus ei muuda planeeringu põhilahendust ning Jõhvi Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu dokument muutmisele. 10. KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi poolt koostatud juhendist „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ (https://planeerimine.ee/dp-noustik/). Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/122102019001?leiaKehtiv) ja kasutada juhendit „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013“. Detailplaneering esitada ühes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud failikogumina. Detailplaneering esitada planeeringute andmekogusse (https://planeeringud.ee/plank- web/#/planning) sobivas vormingus. Enne detailplaneeringu esitamist teha planeeringuandmete nõuetele vastavuse kontroll (https://planeeringud.ee/plank-web/#/control). Palume arvestada asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete täiendamisele võivad järgimist vajavad vormistamis- ja esitamisnõuded muuta. Järgida kehtivaid nõudeid. 11. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV OPTIMISTLIK AJAKAVA Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule ajakulule. Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik aeg, mida tuleb vajadusel muuta. Tegelik ajakava sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst, ka kooskõlastustest, istungite tegelikest toimumiskuupäevadest ja muudest asjaoludest. Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana. aeg tegevus 14.02.2024 algatamine Toila Vallavalitsuses 28.02.2024 algatamise teate avaldamine ametlikes teadetes 06.02.2026 OÜ Opsanol taotlus detailplaneeringu menetlemise jätkamiseks Jõhvi Vallavalitsuses. aprill 2026 planeeringu lähteseisukohtade koostamine, nende kohta ettepanekute küsimine juuli 2026 detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiisi avalik väljapanek august 2026 detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste arutelu oktoober 2026 planeeringu lahenduse koostamine ja kooskõlastamine (planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste sujumisega seotud asjaoludel või korduvkooskõlastamise vajaduse korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikendada) märts 2027 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis) märts 2027 vastuvõtmine volikogus märts 2027 vastuvõtmise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik aprill 2027 detailplaneeringu avalik väljapanek (kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub täiendav arutelu; arvestada tuleb ka 10-päevase etteteatamisega) juuli 2027 planeeringu esitamine Maa- ja Ruumiametile heakskiidu saamiseks (kuni 60 päeva- PlanS § 138 lg 3) (kui ministri heakskiit laekub varem, on detailplaneeringu kehtestamine mõeldav varem; kui heakskiit võtab rohkem aega, võib vastavalt nihkuda ka kehtestamine) september 2027 kehtestamine volikogus oktoober 2027 kehtestamise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik + 30 päeva vaidlustusaeg Lähteseisukohtade koostaja: Tiit Toos planeerimisspetsialist  Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Eelhinnangu tellija (KSH menetluse algatamise vajaduse üle otsustaja): Toila Vallavalitsus Töö koostaja: Alkranel OÜ Projektijuht: Elar Põldvere 2024 Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 06.06.2024. a.  Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.  Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999. Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................ 4 1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus............................................................................................................................ 5 2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus.......................... 9 2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ............... 10 2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgselt 17 3 Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine ........................................................................................................... 21 3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest .. 21 3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ............................................... 22 3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................... 23 3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel ... 23 3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) .......................................................... 23 3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale) ....................................................................................................... 24 3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ..................................................................................................... 25 3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus.................................................................................................... 26 3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale .................... 26 3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid ........................................................................... 26 3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ......................... 26 3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ................................. 28 Kokkuvõte ............................................................................................................................ 29 Kasutatud allikad ................................................................................................................... 30 3 Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Sissejuhatus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on Ida- Viru maakonnas, Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu (DP) kava. DP koostamine on algatatud 14.02.24. a Toila Vallavalitsuse korraldusega nr 25, üldplaneeringut muutvana. Eesmärk on uue elamupiirkonna arendamine, selleks kavandatakse maa-ala sihtotstarvet muuta ja kinnistuid jagada 29 kinnistuks (sh teed jms). Eelhinnangu tellija on Toila Vallavalitsus, arendaja Opsanol OÜ ja eelhinnangu koostaja Alkranel OÜ. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud muuhulgas Hendrikson & Ko OÜ (2023) poolt koostatud planeeringulahenduse seletuslikest ja illustratiivsest materjalist. Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu edasises menetluses jm asjakohane) ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse. Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:  ületada mõjuala keskkonnataluvust;  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:  „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);  „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017);  „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018). 4 Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.  1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on Ida- Viru maakonnas, Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu (DP) kava. DP koostamine on algatatud 14.02.24. a Toila Vallavalitsuse korraldusega nr 25, üldplaneeringut muutvana. Eesmärk on uue elamupiirkonna arendamine, selleks kavandatakse maa-ala sihtotstarvet muuta ja kinnistuid jagada 29 kinnistuks (sh teed jms). DP algatusdokumentatsioonist nähtub mh, et kruntide kasutamise sihtotstarbed ja nende osakaalud täpsustuvad planeeringu koostamise käigus. DP kavaga hõlmatav ala (joonis 1.1) asub Eesti põhjarannikul, Toilast ca 1,5 km läänes ning Jõhvist ca 7 km põhjas. Kavandatav tegevus ala paikneb kolmel 100% maatulundusmaa (Maa- amet, 2024) kinnistul:  DP alal põhjapool - Meelespea (80201:001:0329) kinnistu pindala on 4295,0 m², millest on haritav maa 3142,0 m²; looduslik rohumaa 1155,0 m².  Sõnajala (80201:001:0327) kinnistu pindala on 16381,0 m², millest on haritav maa 11952,0 m²; looduslik rohumaa 2819,0 m²; metsamaa 1492,0 m² muu maa 128,0 m².  DP alal lõunapool - Kaku (80201:001:0216) kinnistu pindala on 101824,0 m², millest on haritav maa 62698,0 m²; looduslik rohumaa 7166,0 m²; metsamaa 27259,0 m²; õuemaa 1607,0 m²; muu maa 3091,0 m². Joonis 1.1. DP objektide asukoht (märgitud musta katkendjoonega). Alus: Maa-amet ja OÜ Hendrikson & Ko, 2023. DP eesmärgiks on seega uue elamupiirkonna (26 elamu alaga) arendamine (joonis 1.2), kus tulevikus paikneks ka üks haljasala kinnistu (13157 m2), üks transpordimaa kinnistu (8902 m2) ning üks vee tootmise ja jaotamise ehitise kinnistu (400 m2). 5 Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Peamine ligipääs kavandatud alale saab toimuma mööda olemasolevat 13133 Saka-Ontika- Toila teed; Suvila teed ja nimeta muu tee (ETAK ID 4704599). Teistpidi viib see tee välja Toilametsa teeni (8020006) ja sealt Toila kallas teele ning 13196 Martsa-Altküla teele. Parkimine on ette nähtud kinnistupõhiselt lahendada. Elamumaa kinnistutel maksimaalseks täisehitatuse protsendiks on ette nähtud 20%. Elamumaa kinnistutele (> 3000 m2) taotletakse ehitusõigus üksikelamute ja/või paariselamute (kuni 9 m kõrgused) ning abihoonete (kuni 3) ehitamiseks. Hoonete lubatud kõrgused on elamul kuni 9 m. Hoonete arhitektuurilised ja tehnilised lahendused (sh küttelahendused) täpsustuvad edasises DP menetluses. DP ala elektrivarustus on kavandatud vastavalt Elektrilevi OÜ 27.01.2023 a tehnilistele tingimustele nr 436063. Planeeritavale maa-alale tagatakse kokku 1440A. Kavandatava tegevuse ala elektrienergiaga varustamiseks on ette nähtud olemasoleva Järve A/Ü (Kohtla- Järve) alajaama baasil, mis jääb kinnistule nr. 26. Planeeritud ehitusõigusega kinnistute tarbeks on ette nähtud 0,4 kV madalpinge maakaabelliini toomine algusega olemasoleva alajaamast. Iga ehitusõigusega kinnistu piirile on ette nähtud liitumiskilp. Kavandatud tegevuse alal olemasolev elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin) koos mastidega on ette nähtud demonteerida ning asendada maakaabelliiniga, lahendus täpsustub ehitusprojekti staadiumis koostöös võrguvaldajaga. Vee tootmise ja jaotamise ehitise alal ca 400 m2 (joonis 1.3) on planeeritud ühiskasutatava puurkaevpumpla ja sellele vajaliku hoone ehitusõigus, suurusega kuni 50 m² ning kõrgusega kuni 3,5 m. Puurkaev on kavandatud ca 50 majapidamise tarbeks, sellisele tootlikkusele (> 10 m3/ööp) on ette nähtud Kambrium-Vendi veekompleks, eeldatavasti piisab Voronka veekihi avamisest (sügavus 125 m), aga kaaluda tuleb ka Gdovi veekihi avamist (sügavus 200-210 m). Sanitaarkaitseala raadius 10 m. Reovee kogumine lahendatakse lokaalselt kogumismahutitega, millede asukohad täpsustuvad DP käigus (nt kruntidel 22, 23, 24 ei ole hetkel mahuteid veel märgitud). Prognoositav reovee hulk on ühe majapidamise kohta ca 0,5 m3/d ja äravedu toimuks purgimisteenust kasutades. Täpne veevarustuse ja reovee lahendus antakse hiljemalt projekteerimise staadiumis. Planeeringualal tekkivad sademeveed on ette näha immutada pinnasesse. Planeeringuala vertikaalplaneerimine antakse ehitusprojekti staadiumis. Tuletõrjevesi lahendatakse tuletõrjevee tiigiga (joonis 1.2 ja 1.3), mis on hetkel orienteeruvas asupaigas. Täpne asetus määratakse DP menetluses ning tehniline lahendus sätestatakse hiljemalt ehitusprojektiga. Planeeringudokumendist nähtub, et fikseeritud on Kaku (80201:001:0216) kinnistul toimunud metsa raie. Metsakorraldusettevõte Metsaekspertiisid OÜ inventeeris metsa 18.04.2021. a. Tegemist oli angervaksa kasvukohakohatüübiga. Samas DP-ga kavandatakse vastavat ala kasutada samuti kõrghaljastatud tsoonina. Lisaks on DP dokumentides juba toodud tingimus karuputke (DP alast kagusuunas ca 40 m kaugusel; vt ka käesoleva töö ptk 2.2) leviku vältimiseks. 6 Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Joonis 1.2. Kaku, Sõnajala ja Meelespea kinnistutel kavandatav tegevus. OÜ Hendrikson & Ko, 2023 Joonis 1.3. Kaku, Sõnajala ja Meelespea kinnistute arendustega seotud trasside jms esialgne paiknemine. OÜ Hendrikson & Ko, 2023 (Geodeetilise alusplaani koostas 31.01.2023 a Geoalus OÜ, töö nr 23-G004).  2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (09.05.2024. a)) ja Maa-ameti kaardirakendusi (2024). Eelhinnangus käsitletav ala asus Toila vallas Martsa külas. Toila valla elanike arv seisuga 01.01.2024 oli 4479, sellest Martsa külas elas 63 inimest (Toila valla koduleht, 06.05.2024). Kaku, Sõnajala ja Meelespea kinnistud piirnevad (tabel 2.1 ja joonis 2.1) põhjast, idast ja lõunast maatulundusmaadega; läänest enamasti elamumaaga, vähesel määral transpordimaa ja maatulundusmaaga. Ümbruskonna osas võib avalike andmete alusel välja tuua veel järgnevat:  Loodes ca 570 m kaugusel paikneb bussipeatus Martsa (mõlema suunaline);  Kirdes ca 495 m kaugusel paikneb bussipeatus Laura (mõlema suunaline). Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (Martsa küla Kaku, Sõnajala ja Meelespea) alaga piirnevad katastriüksused (vt ka joonis 2.1). Nr Lähiaadress Pindala m² Katastritunnus Sihtotstarve 1 Liivapõllu 35991,0 80301:001:0761 Maatulundusmaa 100% 2 Varblase 30913,0 80201:001:0441 Maatulundusmaa 100% 3 Pajumetsa 137786,0 80201:001:0332 Maatulundusmaa 100% 4 Vesimaa 349605,0 80201:001:0078 Maatulundusmaa 100% 5 Martsajärve üldmaa 10695,0 80301:001:0798 Transpordimaa 75%; Üldkasutatav maa 25% 6 Martsaranna AÜ 33 1220,0 80201:008:0001 Elamumaa 100% 7 Martsaranna AÜ 32 1348,0 80201:008:0040 Elamumaa 100% 8 Martsaranna AÜ 31 1073,0 80201:008:0360 Elamumaa 100% 9 Martsaranna üldmaa 6247,0 80201:008:0002 Transpordimaa 100% 10 Martsaranna AÜ 30 1499,0 80201:008:0190 Elamumaa 100% 11 Martsaranna AÜ 29 1223,0 80201:008:0170 Elamumaa 100% 12 Martsaranna AÜ 28 1010,0 80201:008:0020 Elamumaa 100% 13 Martsaranna AÜ 27 973,0 80201:008:0030 Elamumaa 100% 14 Martsaranna AÜ 26 959,0 80201:008:0010 Elamumaa 100% 15 Martsaranna AÜ 25 928,0 80201:008:0100 Elamumaa 100% 16 Martsaranna AÜ 24 817,0 80201:008:0160 Elamumaa 100% 17 Martsaranna AÜ 23 1115,0 80201:008:0340 Elamumaa 100% 18 Martsaranna AÜ 22 1094,0 80201:008:0060 Elamumaa 100% 19 Riba 375,0 80201:001:0113 Maatulundusmaa 100% 20 Harksaba 3070,0 80201:001:0351 Elamumaa 100% 21 Vare 1481,0 80201:001:0387 Elamumaa 100% 22 Kulli 1490,0 80201:001:0326 Elamumaa 100% 23 Linnu 554,0 80201:001:0328 Elamumaa 100% 24 Liivaraja 2071,0 80201:001:0394 Transpordimaa 100% Joonis 2.1. DP kava objektide asukoht (kavandatud elamumaad märgitud sinise joone ja punase pinnaga, edelanurgas säilitatakse haljasala) ning ümbruskonna kinnistud (vt ka tabel 2.1). Alus: Maa- amet, 2024. Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk 2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2). 2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+ (2016; täiendatud 2017) eesmärgiks kujundada strateegiliselt läbimõeldud, maakonna ja riigi huve tasakaalustatult ja ettevaatavalt arvestav ruumilise arengu baas. Oluliseks peetakse mh hajaasustatud maapiirkondades olemasolevat asustusstruktuuri jälgivat ning olemasolevate keskuse tihendamise põhist, mis tagab suurema kompaktsuse, lähenemist (hoides elukeskkonna kvaliteeti). DP kava ala ei asu rohelisel võrgustikul, kuid seondub väärtusliku maastikuga „Valaste-Martsa“. 10 Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Valaste-Martsa ala (1754 ha) hõlmab Põhja-Eesti pankrannikut Ontikast Martsani, Toila peakraavini. Ala kujutab endast ohtralt kauneid vaateid pakkuvat loodusmaastikku. Peamiseks väärtuseks on siin pankrannik, mis sellel lõigul saavutab oma suurima kõrguse, ulatudes Ontika kohal 55,6 meetrini üle mere pinna. Väljapaistvaks loodusobjektiks on ka Eesti kõrgeim, Valaste juga. Omapäraseks metsakoosluseks on rusukaldel kasvav laialehine pangamets. Kultuurilis-ajalooliseks objektiks on siin Martsas asuv kivikalme. Olulisemaks on aga piki klindiserva (praegusest teest veelgi klindi serva suunas) kulgev muistne tee, mis on kasutuses olnud juba tuhandeid aastaid. Ohutegurid on järgnevad:  mööda panga perve kulgeva tee olukord on kehv;  prahti ja olmejäätmeid loobitakse panga veerult alla;  positiivseks turismi arendamise näiteks on Valaste joale rajatud vaateplatvorm. Kasutustingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks (siinkohal olulised):  säilitada väärtuslike maastike omapära;  maastike eriti väärtuslike osiste ning võimalike konfliktalade (uute hoonestusalade, jne) arendamise suunamiseks kaaluda detailplaneeringute menetluste läbiviimist;  erilist tähelepanu tuleb pöörata väärtuslikele maastikele jäävate asulate heakorra suurendamisele;  suurt tähelepanu tuleb pöörata prügimajanduse korrastamisele nii väärtuslikele maastikele jäävates asulates kui ka nende lähiümbruses. Veevarustuse ja kanalisatsiooni osas on Ida-Virumaal problemaatilised eelkõige suvilapiirkonnad. Reovee käitlus tuleb nendes piirkondades täpsemal planeerimisel ja projekteerimisel viia vastavusse kehtivate nõuetega. Samuti tuleb tagada kvaliteetse joogivee olemasolu. Toila valla üldplaneeringu (2005 (kehtiv, uue planeeringu menetlus samas lõppjärgus); viimati üle vaadatud 2018) eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine. Üldplaneeringu toonaste lähteseisukohtade koostamisel arvestati mh Martsa küla perspektiivse eramute rajooni ideega (perspektiivse eramute rajooni detailplaneering), vt ka joonis 2.2. Joonis 2.2. Väljavõte Toila valla üldplaneeringu (2005) kaardist: Martsa, kus praegune DP kava ala must kontuuriga tähistatud. 11 Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Valla ÜP-st (2005) nähtub mh: endised aianduskooperatiivid kujunevad tulevikus järk-järgult ümber elamualadeks ning sellega tuleb arvestada tehnilise infrastruktuuri planeerimisel. Martsa küla endise aiandusühistu maa-alast võib kujuneda uus elamupiirkond, kus perspektiivselt võib elama asuda 250 inimest. Elanike arvu kasv toimub ilmselt järk-järgult. Martsa küla kujunemisel elamupiirkonnaks, tuleb sinna koos ühisveevarustusega (helesinine ring puurkaev joonisel 2.2) rajada ka ühiskanalisatsioon (perspektiivne puhastusseade joonisel 2.2 roosa ring). Planeerida Martsa küllasse seoses pereelamute ehitusega komplektalajaama koos 0,4 kV transiit- ja liitumiskilpidega (elekter). Martsa külasse gaasivarustust ei kavandata. Lisaks arvestati juba toona, et vald paikneb kõrge radooniohuga piirkonnas, kus elamute projekteerimisel ja ehitamisel, samuti olemasolevate hoonete renoveerimisel tuleb kasutada radooni hoonealusest pinnasest hoonete siseõhku tungimist välistavaid meetmeid. Martsa küla on määratletud kompaktse asustuse ja detailplaneeringu kohustusega alaks. Toila valla üldplaneeringus (2005) on järgnevad tingimused (esitatud asjakohaseimad):  eelistada väike-elamute madalat hoonestust;  koos elamualade tänavatega rajada võimalus jalgratta- ja jalakäijate liikumiseks, mis arvestaksid ka puuetega inimeste vajadusi (min haljaspinna osakaaluga 50% teemaast);  eramukruntide suurused kompaktse hoonestuse alal on vähemalt 2000 m2. Detailplaneeringute algatamisel ja koostamisel, millega kaasneb kompaktse hoonestuse kavandamine kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladele, tuleb vastavalt reostuskoormusele vajadusel reoveekogumisalade piire korrigeerida. Toila valla üldplaneeringu (kehtestamata, seisuga 2023) eesmärk on Toila valla territooriumil valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine järgnevateks aastateks. Uues ÜP-s ei ole DP kava ala perspektiivse elamumaana välja toodud, samas Martsa küla aiandusühistud (Kaasiku, Martsalahe, Ristiku, Martsaranna ja Martsajärve) on määratud tiheasustusega aladeks (joonis 2.3). DP kava ala ei ole enam ÜP-s käsitletud, kuna tegemist on üle 5 a vanuse planeeringuga, mille osas ei ole toonane arendaja leidnud ressursse tegevuse elluviimiseks, vastavat lähenemist saab eeldada ka ÜP lähteseisukohtades esitatud teabest. ÜP näeb ette uute tuletõrje veevõtukohtade (punane kolmnurk) rajamise muu hulgas järgnevates asukohtades: Martsa küla tiheasustusega alal kolmes kohas (joonisel 2.3 näha kaks). DP kava ala ei asu rohevõrgustikus, väärtuslikul põllumajandusmaal ega miljööväärtuslikul alal, kuid asub endiselt väärtusliku maastiku alal (vt käesoleva töö sama ptk maakonnaplaneeringu sektsiooni). Tuleb tagada olemasolev avatud-suletud alade tasakaal, vältida mereäärse vaate kadumist võsasse, avada vaated rannikule ja merele. Lisaks tuleb lähtuda üldistest väärtuslike maastike kaitse- ja kasutustingimustest (olulisim):  võib ehitada üksik- või kaksikelamu, selleks ettenähtud maaüksuse suuruseks ≥ 2 ha ning eri kinnistutel paiknevate hoonegruppide vähimaks vahekauguseks 100 m;  uusehitiste kavandamisel tagada vaated väärtust loovatele objektidele, vaadetesse mitte ehitada neid häirivaid ehitisi. Toila valla üldplaneeringu põhijoonis näitab kauni vaatega kohti, neist ükski ei jää DP kava lähistele. Lähimad on Toilas. 12 Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Enam kui 2 ha suuruse maa-ala detailplaneeringu koostamise käigus on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda, et vähemalt 10% planeeritavast maast kavandada piirkonda teenindavaks üldmaaks (üldmaa alla ei kuulu piirkonda teenindavad teed ja tänavamaa), millele on õigus pääseda kõigil piirkonna elanikel. Väikeelamu maa-alale (EV) on seatud tingimused:  uue elamuga hoonestatavala maaüksusel tagada, et haljas- ja puhkeotstarbeline maa-ala suurus peab olema vähemalt sama suur, kui on sõiduteede ja parklate alune maa.  haljastuse minimaalne protsent on 30 ja kõrghaljastuse minimaalne protsent on 15. Hajaasustuses on üldjuhul ehitiste püstitamine üldplaneeringus sätestatud tingimusi järgides lubatud kui ehitatav ala:  ei asu väärtuslikul põllumajandusmaal;  maaüksusele on tagatud juurdepääs avalikule teele;  võimalik on nõuetekohaselt lahendada vee saamine ja reoveekäitlus;  ei ole ehitust välistavaid õigusaktidest tulenevaid keskkonnapiiranguid. Joonis 2.3. Väljavõte Toila valla üldplaneeringu põhijoonisest (2022 - …), kuhu kantud ka DP kava ala must kontuur. DP kavaga kavandatav on tihasustusala tunnusjoontega, kuid siinkohal tuuakse välja asjakohaseim hajaasustusse elamute kavandamisel:  1 põhihoone ja kuni 5 abihoonet;  suurim lubatud üksik või kaksikelamu kõrgus on 9 m;  vallas on radoon pinnaseõhus praktiliselt kõikjal olnud üle 100 kBq/m³. Vajalik on igakordselt kaaluda detailsemate uuringute tegemist ning vajadusel hoonete radoonikaitse meetmete rakendamist;  teemaa vähimaks laiuseks on üldjuhul 6 m tee teljest;  täielikult või osaliselt metsaga ala arendamisel (hoonestamisel) säilitada ≥ 30% metsa; 13 Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.   võrkaiad või osaliselt läbipaistvadvpuitaiad ei tohi olla tee poolses küljes kõrgemad, kui 1,5 meetrit;  Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus hajaasustuses on üldjuhul 1 ha. Tihedamates külakeskustes mis ei ole tiheasustusalad ega jää rohevõrgustikule (Saka, Ontika ja Paate) ja kus on olemas nõuetekohane tuletõrje veevarustus võib detailplaneeringu või projekteerimistingimustega vähendada maaüksuse vähimat lubatud suuruse nõuet kuni 0,3 ha-le. Üldplaneeringuga seatavad hoonestustingimused tiheasustusalal Martsa külas:  uue üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse suurim lubatud täisehitusprotsent 20%;  üksik- või kaksikelamu suurim lubatud kõrgus 5 m;  ehitusuuringu tegemise vajadus: DP (erandjuhul PRT) millega kaalutakse detailsemate uuringute tegemist. Eesti Geoloogiakeskuse alusel on Toila vallas radoon pinnaseõhus praktiliselt kõikjal olnud üle 100 kBq/m³. Vajalik on igakordselt kaaluda detailsemate uuringute tegemist ning vajadusel hoonete radoonikaitse meetmete rakendamist;  liikluskorralduse põhimõtted: vähim teemaa laius 5 m tee teljest;  hooajalise kasutusega elamuga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus 800 m2. Ühiskanalisatsiooniga kaetavatest aladest väljapoole jäävatel aladel, tuleb lähtuvalt planeeringuala põhjaveekaitstusest tekkiv olmereovesi koguda kinnistesse mahutitesse, mida vastavalt täitumisele tühjendatakse. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023–2035 (2023) on Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhtimisel koostatud Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste ühine strateegiadokument, mis kirjeldab maakonna arengusuundumusi kuni 2035. aastani. Maakonna arenguvisioon:  Ida-Virumaa on aastaks 2035 uue teadmistepõhise kliimasõbraliku majandusmudeli arendamise tunnustatud eestvedaja.  Maakonnas on teadus-, haridus- ja ettevõtluskogukonna toel hästi arenenud kliimasõbralik rahvusvaheliselt atraktiivne ja mitmekesine ettevõtlus.  Maakonna elukeskkond on inimkeskne, kaasaegse kvaliteetse elu- ja teeninduskeskkonnaga ning aktiivse haridus-, töö-, kultuuri- ja spordieluga.  Maakond on seotud Soome lahe kasvupiirkonnaga kiirete ja kvaliteetsete raudteede, maanteede, veeteede ja õhuühenduste sujuvalt toimivate võrgustike kaudu. Visiooni saavutamine toimub kolmel põhilisel suunal: inimareng; majandus ja ettevõtlus; elukeskkond ja taristu. Elukeskkond hõlmab kaasaegseid elamisvõimalusi. Igal suunal on eraldi valdkonnad ja arengusuunad, mis on toodud rohepöörde kontekstis. Üheks alamsuunaks on nõuetele vastava ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamine väljaspool maakonna suuremaid keskusi. Toila valla terviseprofiili (2022) koostamise eesmärgiks oli anda ülevaade vallas elavate inimeste tervise hetkeolukorrast ja tervisemõjuritest, mis võimaldaks planeerida edasisi rahvatervise arendamiseks tehtavaid investeeringuid, sh nii inimestesse kui füüsilisse elukeskkonda tehtavad investeeringud. Toila valla terviseprofiil toob välja, et rändesaldot mõjutaks Toila valla puhul enim uute eluruumide rajamine, kuna vald on maakonnas tuntud kui kvaliteetse ja rohelise elukeskkonnaga, kus vabasid eluruume ei ole võtta. Uute elamupiirkondade ja ka eluruumide rajamine piirkonda aitaks rändesaldot tagasi positiivseks muuta. 14 Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Toila valla arengukavas aastateks 2023 – 2030 (2023; vt ka joonis 2.4) määratletakse omavalitsusüksuse peamised arengusuunad kuni aastani 2030. Valla visioon aastaks 2030: parima elukeskkonnaga vald Virumaal. Kõik peamised avalikud teenused on vallas inimesele lähedal, uuenduslikud ning heal tasemel. Vald on tuntud kui rahvusvaheline turismisihtkoht ja kuurort. Vald on ühtse ning aktiivse kogukonnaga ja koostööle avatud. Parandada on soov järgnevaid aspekte (käesoleva suhtes olulised):  koolitranspordi lahendamine selliselt, et kõikidel vallas elavatel noortel oleks võimalus ning alternatiiv saada kooliharidus valla koolist (Toilast või Kohtla-Nõmmelt);  igale valla lapsele kvaliteetse ja lasteaiakoha jätkuv tagamine;  “Kiire interneti viimine igasse kodusse” projektides aktiivne osalemine;  Turvalise elukeskkonna loomine. Joonis 2.4. Väljavõte Toila valla arengukavast aastateks 2023 – 2030 (2023). Toila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVKA, 2013) kohaselt on ühisveevarustus ja -kanalisatsioon ainult Toilas ja Voka asulas, samas mujal vallas puuduvad. Kui välja arvata Toila ja Voka, siis Toila vallas jääb reoveekäitlemine põhinema lokaalsetel lahendustel. Martsa külas on endise aianduskooperatiivide territooriumil veeallikana kasutusel madalad individuaalsed puurkaevud. Osad puurkaevud varustavad veega mitut majapidamist. AS-i Maves (2003) teostatud töös “Viru-Peipsi alamvesikondade põhjaveeseisundi hindamine veemajanduskavade koostamiseks” soovitatakse Gdovi veekogumist ühisveevarustuse veeallikana loobuda ja hakata kasutama Voronka veekihi vett, sest Gdovi veekogumi looduslik kvaliteet ei vasta kloriidide, naatriumi, baariumi, üldraua, mangaani ja radionukliididest tingitud efektiivdoosi tõttu joogiveekvaliteedi nõuetele. Kambrium-Vendi Voronka ja Gdovi põhjaveekogumid on reostuse eest kaitstud. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumis kohati on lubatust kõrgem kloriidide ja üldrauasisaldus. Ordoviitsiumi veekogum valla piires pindmise reostuse eest enamjaolt nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum on pindmise reostuse eest kaitstud, vesi vastab üldjoontes kvaliteedinõuetele. 2013 a. seisuga oli teada purgimissõlme kohta järgnevat: Toila valla reovee kogumismahutite ja kuivkäimla sette vastuvõtt asub Toila reoveepuhasti juures, milleks oli kasutusel üks reoveetorustiku vaatluskaev. Kuna puudub võre ja ühtlustusmahuti, põhjustab selline lahendus probleeme puhasti opereerimisel, tekitades hetkelist ülekoormust ning võre ja liivapüüduri 15 Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. ummistusi. Toilas puudub nõuetekohane purgimissõlm, seega tuleb see rajada. Purgimissõlm rajatakse kogu valla tarbeks Toila reoveepuhasti juurde. Purgla rajamiseks on pikaajaliseks kava (peale 2017 a.) kavandatud 30 tuhat eurot. Täna ehk 2024. a on kohaliku omavalitsuse teenus (purgimiseks) korraldatud järgnevalt - Kogumiskaevude ja –mahutite tühjendamise ning samuti septiku sette ja kuivkäimlate sisu purgimise võimalus on olemas Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti juures (https://toila.kovtp.ee/veemajandus, 2024), DP kava alast ca 12 km kaugusel edelasuunas (linnulennult), mööda teed ca 18 km. Reovee purgimisteenuse korralduse analüüs (2021) näitab purgimisvõimalusi ka nt Sillamäel. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab kavandatava tegevuse (Martsa küla Kaku, Sõnajala ja Meelespea) alal olevaid põhjavee kogumeid (tabel 2.2). Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum ohustav veevõtt ühisveevärgi tarbeks. Meetmetena on toodud mh põhjaveevarude kasutamise võimaluste uurimine ning põhjavee liigvähendamise vältimiseks põhjaveevaru hindamine ja põhjaveevaru kehtestamine. Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum on soolase veega saastumine/intrusioon. Meetmed:  põhjaveekogumite seirekaevude rajamine ja hooldamine;  põhjavee seirekaevude ülevaatus;  puurkaevu või -augu ja salvkaevu veekaitsenõuete täitmine;  põhjavee liigvähendamise vältimiseks põhjaveevaru hindamine ja põhjaveevaru kehtestamine;  põhjaveevarude, põhjavee kvaliteedi ja kasutamise võimaluste uurimine. Tabel 2.2. Kavandatava tegevuse (Martsa küla Kaku, Sõnajala ja Meelespea) alal olevad põhjavee kogumid (Maa-amet Veemajanduskavad (2022-2027), 2024). Veekogumi nimi Veekogumi kood Indeks Aasta Seisund Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa 05a§2019 O-Ca 2019 hea põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum 01§2019 Ca-V2gd 2019 ohustatud Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum 02§2019 Ca-V2vr 2019 halb Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum 06§2019 O 2019 halb Juhul kui kavandataks varasemat perspektiivset reoveepuhastust rakendada (lähtuvalt kehtivast Toila ÜP-st), siis üheks võimalikuks heitvee suublaks oleks DP kava tegevusest ca 100 m kaugusel kagus olev kraav, mis suubub ca 420 m pärast Toila peakraav (VEE1067900), mis suubub Mägara ojja (VEE1067800), mis suubub Pühajõkke (VEE1067000), mis viib Pühajõe lahte, mis on Narva-Kunda lahes. Toila peakraav (Aluoja; VEE1067900) on keskkonnaportaali järgi 4,2 km pikk. Toila peakraav (Aluoja) pole Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) toodud. Mägara oja (VEE1067800) on keskkonnaportaali järgi 14,9 km pikk. Mägara ojal on hea seisund saavutatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) alusel. Pühajõgi (VEE1067000) on keskkonnaportaali järgi 32,8 km pikk ja suubub Konju rannas merre. Mägra oja suubub Pühajõe kogumisse - Pühajõega Kose jõest alla voolu (Pühajõgi_2; 1067000_2). Pühajõgi_2 hea seisundi saavutamine > 2027. a. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) järgsed koormused on alla 2000 ie reoveepuhasti ja muu heitveelask, ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamised, metsakuivendus, paisrajatised. Meetmetena on toodud (käesoleva tegevuse suhtes olulised): 16 Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.   Veekogumi valgalal probleemsetele koormustele ja nende vähendamisele suunatud põhimeetmete rakendamise toetamine Keskkonnaameti valdkonnaspetsialistide ning piirkondlike tugispetsialistide poolt loetletud valdkondades ja meetmete osas; o HSV02_3_1 - Sademevee käitluse korraldamine. o HKÜ02_4_1 - Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kehtestamine ja ajakohastamine. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab Narva-Kunda lahe (suubub Pühajõgi) rannikuvett (EE_1), mille hea seisund saavutatakse pärast 2027 a., erandi leebem eesmärk saavutatud. Veemajanduskava järgsed koormused on järgnevad: üle 2000 ie reoveepuhasti heitveelask, alla 2000 ie reoveepuhasti, asulate heitvesi, ja muu heitveelask, sademevee lask, keskkonnakompleksloaga ettevõtte heitveelask, muu tööstusheitvee lask, kaevanduse või karjääriga seotud heitveelask, sademevee ülevoolud, põllumajandus hajukoormus, metsandus, ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamised, supluskohad, sadamad. Meetmetena on toodud (käesoleva tegevuse suhtes olulised):  Veekogumi valgalal probleemsetele koormustele ja nende vähendamisele suunatud põhimeetmete rakendamise toetamine Keskkonnaameti valdkonnaspetsialistide ning piirkondlike tugispetsialistide poolt loetletud valdkondades ja meetmete osas – nt sademevee käitluse korraldamine.  Mudelarvutused (koormusarvutused) meetmete planeerimiseks (LIFE IP CleanEST).  Teostada eksperthinnang loa nõuetele mittevastavuse põhjuste väljaselgitamiseks ning protsesside optimeerimiseks. Eksperthinnangu alusel rakendada jätku meetmed puhasti(te) nõuetele vastavuse tagamiseks. 2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgselt Maa-ameti (2024) järgselt on arendusala õhukese pinnakattega alal, kus kvaternaarisetete paksus on alla 1 m (1:50 000 kaardistuse alusel). Aluspõhi arendusalal on enamuse Kandle kihistu (O2kn) ja vähem Loobu kihistu (O2lb). Kavandatava tegevusala muldkate (joonis 2.5) - peamiselt on rähk- ja klibumullad (Kr); gleistunud rähkmullad ning rähksed gleimullad (Kg; Gk); koreserikkad leostunud gleimullad ning gleistunud koreserikkad leostunud mullad (Gor; Korg); gleistunud õhuke paepealsed mullad (Kh’’g); õhukesed paepealsed gleimullad (Gh’’); õhukesed paepealsed mullad (Kh’’). Radoonioht on samaväärne ptk 2.1 kirjeldatule. 17 Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Joonis 2.5. Kavandatava tegevuse piirkond (KÜ kollasega) ja ümbritseva ala mullad. Alus: Maa-amet, 2024. Põhjavee kaitstus on maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi kaetus vettpidavate või nõrgalt läbilaskvate setetega. Maa-ameti (2024) järgselt on Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute aluspõhjaline põhjavesi kaitsmata ala (1:50 000 kaardistuse alusel). Vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Samas vertikaalsuunaliselt põhjavee kaitstus paraneb, tuginedes ka ptk 2.1 (ÜVKA), siis nt Kambrium-Vendi Voronka ja Gdovi põhjaveekogumid on reostuse eest kaitstud. Lähim teadaolev puurkaev (PRK0018251), mis on 10 m sügav (Keskkonnaagentuur, 03.05.2024), jääb läände ca 75 m kaugusel ja põhja ca 88 m kaugusele kavandatava tegevuse alast (Maa-amet, 2024). Martsa külas on 9 puurkaevu Keskkonnaagentuur andmetel (tabel 2.3). Tabel 2.3. Kavandatava tegevuse ümbruses (Martsa külas) olevad olmevee puurkaevud (Keskkonnaagentuur, 03.05.2024). Registrikood Sügavus, m Veekiht ja indeks Maaüksuse katastri nr PRK0018251 10 Ordoviitsium O 80201:010:0030 PRK0021242 33 Ordoviitsiumi-Kambrium - 80201:001:0374 PRK0021254 30 Ordoviitsium-Kambrium O1pk-Ca1ts 80201:001:0375 PRK0023752 33 Ordoviitsiumi-Kambrium - 80201:001:0411 PRK0064078 30 Pakerordi-Tiskre O1pk-Ca1ts 80201:001:0068 PRK0064275 40 Ordoviitsium-Kambrium O1pk-C1ts 80201:001:0415 PRK0065090 33 Pakerordi-Tiskre O1pk-Ca1ts 80202:001:0011 PRK0067069 34 Ordoviitsiumi-Kambriumi O1pk-Ca1ts 80201:001:0250 PRK0071640 40 Ordoviitsiumi-Kambium O-Ca 80202:001:0200 18 Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Maa-ameti kaardirakenduste (2024) järgi ei asu kavandatava tegevuse alal ja lähiümbruses (ca 300 m) maardlaid, kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte, nitraaditundliku ala ega ka ohtlike käitiseid või nende ohualasid. Kavandatava tegevuse alast (joonis 2.6) ca 100 m kagus on maaparandussüsteem Martsa (Maaparandussüst. kood 1106780010030). Joonis 2.6. Kavandatud tegevuse piirkond: Kaku, Sõnajala ja Meelespea kinnistud ja maaparandusehitis (pruuniga tähistatud), eesvool (tumesinine joon). Alus: Maa-amet, 2024. EELIS (09.05.2024. a) põhjal jäävad DP kava ala ümbrusest (ca 300 m raadiuses) välja vääriselupaigad, kaitstavad looma, taime, seene, samblike liikide leiu- ning elupaigad. Tegevuse alast ca 40 m kaugusel kagus on karuputke kolooniad (V032), mis on raskusastmelt 4 (hääbuv) ja seisund on tõrjutav ning vastava objektiga on DP-s ka juba arvestatud (ptk 1). Lähim Natura 2000 ala on DP kava alast ca 300 m kaugusel põhjas Pangametsa loodusala (EELIS kood RAH0000163; rahvusvaheline kood EE0070109), mille pindala on 180,6 ha (maismaa pindala 175,7 ha). Pangametsa loodusalal kaitstakse (Vabariigi Valitsuse vastu võetud 05.08.2004 korraldus nr 615) järgnevaid elupaigatüüpe (EELIS, 09.05.2024; * - üle- euroopalise tähtsusega ehk esmatähis): esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), lubjakivipaljandid (8210) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180). Pangametsa loodusalale jääb VEP nr.L02119. Käesoleval arendusala ja selle lähiala tegevus ei ulatu Natura 2000 alale ja ei seostu sellega. Seetõttu eraldi (eelhinnangu põhiptk-na) Natura eelhindamise läbiviimine ei ole vajalik, mh puuduvad ka kaudsed mõjueeldused ja -seosed kavandatavaga. DP kava alast ca 180 m kaugusel lääne suunas peale aiandusühistut on Natura elupaik 6270* (liigirikkad niidud lubjavaesel mullal), mis ei jää Natura 2000 alale. DP kava alast ca 230 m kaugusel lõunas suunas on Natura elupaik 6530* (puisniidud), mis ei jää Natura 2000 alale. 19 Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Nimetatud Natura 2000 ala hõlmab ka Ontika maastikukaitseala, mille ala on ulatuslikum kui eelnevalt nimetatud Natura 2000 ala. DP kava alast ca 300 m kaugusel põhjas ja ca 390 m kaugusel läänes on Ontika maastikukaitseala (KLO1000554), mille pindala on 1338,1 ha (maismaa pindala 1338,1 ha). Ontika maastikukaitseala kaitse eesmärk (https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7351958) on kaitsta: 1) Balti klinti, Saka mõisaparki, piirkonnale iseloomulikke loodusmetsi ja maastikuilmet ning kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), lubjakivipaljandid (8210), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad − 9180*); 3) laialehist nestikut (Cinna latifolia), mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas, ning selle elupaiku; 4) kassikakku (Bubo bubo), mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas, ning tema elupaiku; 5) kaitsealuseid taimeliike villtulikat (Ranunculus lanuginosus), varju-püsiklustet (Bromus benekenii), mets-kuukressi (Lunaria rediviva) ja sudeedi põisjalga (Cystopteris sudetica) ning nende liikide elupaiku; 6) kaitsealust seeneliiki roosat võrkheinikut (Rhodotus palmatus) ja selle elupaiku; 7) kaitsealust samblikuliiki rohe-tilksamblikku (Biatoridium monasteriense) ja selle elupaiku. 20 Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. 3 Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte: 1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest; 2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit; 3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse; 4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel; 5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust); 5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale); 5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond); 5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh oht invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; 5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale; 5.5. piiriülene mõju ja katastroofid. Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk 3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7 võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks. 3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Ida-Viru maakonnas, Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistutel. DP kava ala ei ole maaparandussüsteemi alal. Ida-Viru maakonnaplaneeringu (2016; täiendatud 2017) kohaselt ei asu DP kava ala rohevõrgustikus ega väärtuslikul põllumajandusmaal, kuid asub väärtuslikul maastikul: Valaste-Martsa, seda ka mõlema käsitletud (vt ptk 2.1) Toila valla üldplaneering järgi. Väärtuslikul maastiku Valaste-Martsa peamiseks väärtuseks on pankrannik ja kaunid vaated. DP kava ala asub pankrannikust ca 380 m kaugusel. DP kava lähistel ei ole Toila valla koostatava ÜP järgi kauneid vaateid (vt ptk 2.1). 13133 Saka-Ontika-Toila teelt lõunasuunas on juba hoonestus ees, kui liikuda põhjast lõunapoole DP kava ala suunas. Toila valla üldplaneering (kehtestamata, seisuga 2023) ütleb, et väärtuslikule maastikule võib ehitada üksik- või kaksikelamu, selleks ettenähtud maaüksuse vähimaks lubatud suuruseks on 2 ha. DP 21 Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. kava ala piirneb tiheasustus alaga, kus esineb elamu-kinnistuid, mille suurus on isegi alla 1000 m2. Seega ei ole vastavas asukohas sobilik eeldada negatiivseid mõjusid väärtuslikule maastikule ning lubada võib ka väiksemaid maaüksuseid, mida lubab ka üldine erand koostatavas ÜP-s – „Tihedamates külakeskustes mis ei ole tiheasustusalad ega jää rohevõrgustikule (Saka, Ontika ja Paate) ja kus on olemas nõuetekohane tuletõrje veevarustus võib detailplaneeringu või projekteerimistingimustega vähendada maaüksuse vähimat lubatud suuruse nõuet kuni 0,3 ha-le“. Vastavas asukohas (krundid ≥ 0,3 ha) ei teki vaadeldavuse osas konflikte ka kuni 9 m kõrguse hoonestuse lubamisel (sh naabruskonnaga, olemasolev elamute ehk aiandusühistu piirkond). DP kava ala piirnev tiheasustus alaga, mis muudab kavandatava tegevuse olemasoleva lokaalse keskuse laiendamiseks. Uute eluruumide rajamise vajadust on välja toonud nii Ida-Viru maakonna arengustrateegias 2023–2035 kui ka Toila valla terviseprofiilis. Ka maakonnaplaneeringu järgsed suunised annavad aluse taas kaalutluse alla võtta Toila valla üldplaneeringu (2005) kohase elamuarenduse DP kava alal. Kuigi praegu koostatavast ÜP-st langes vastav maakasutuslahendus välja, kuna varasemat DP-d ei olnud asutud ellu viima, siis taas tekkinud arendushuvi peaks vastavas asukohas pigem toetama. DP kava võimalik realiseerumine ptk 1 ja 3.5.1 (mh põhjavee teema) esitatud kujul, ilma lokaalse reoveepuhastita, ei ole hetkel teadaolevalt vastuolus valla arengudokumentidega ning tulevikus on senise aianduspiirkonna ning tulevase DP ala liitmine ühisvõrkudega samuti võimalik, vaadates ümbruskonna senist maakasutust ja objekte (mh reoveepuhasti realiseeritavuse osas) piirkonnas. Seni kuni ei ole lahendatud ühisvõrkude põhist reoveekäitlust, on tagatud purgimisteenuste kasutamise võimalused, st purgimislahendused ei asu kaugustes (mööda teed ca 18 km, vt ptk 2.1), mis nende kasutamise eeldused peaks välistama. Seda enam, et ka täna on aiandusühistul elamumaad, mis kehtivate nõuete järgi suunavad oma reovee purgimisse. Lähtuvalt Toila valla üldplaneeringust (mõlemad käsitletud) ja ptk 1 sätestatust tuleb elamumaa kasutusotstarbega maa-ala detailplaneeringu koostamise käigus vähemalt 10% planeeritavast maast kavandada piirkonda teenindavaks üldmaaks või üldmaa haljasalaks. Hetkel on vastav nõue põhimõtteliselt täidetud, seega eraldi vastavat tingimust ptk lõpus meetmeks ei seata. DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks teadaolevalt takistavaks teguriks. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust. 3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit Ida-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt asub DP kava ala maalises piirkonnas ja väärtuslikul maastikul: Valaste-Martsa. Väärtuslike maastike kontekstis tuleb tähelepanu pöörata väärtuslike maastike omapära säilitamisele. Ptk 3.1 järgselt siinkohal konflikte ei tuvastatud. 22 Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist arvestades ei takistata teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks. Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on avatud ka juba ptk 3.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (vastavalt teadaolevatele lähtetingimustele, vt ptk 1) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega. 3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse Detailplaneeringu kava edasine menetlus on eelnevate alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas (sh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest kehtiva ÜP või tulevase ÜP maakasutuslike eesmärkidega, neid kahjustamata). DP menetlustasandi puhul puuduvad mh olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes ka alljärgnevast teabest. DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsessis riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate materjalide korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. 3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava DP menetluses ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi) käesolev DP protsess riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule. 3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks. 23 Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. 3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale) Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme. Käesoleval hetkel on alal (maatulundusmaa) haritav maa; looduslik rohumaa; metsamaa; õuemaa ja muu maa. Arvestades, et piirnevatel kinnistutel on eluhooneid (ptk. 2), siis on loogiline, et vastavas asupaigas arendatav maakasutus toob piirkonda juurde sinna sobituvat maakasutust. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023–2035 (2023) on välja toonud vajaduse kaasaegsete elamisvõimaluste (ptk 2.1) järgi. Seega arvestades arendusala ümbritsevat maakasutust ja ptk 3.1 esitatut, siis ei ole maastikuilme muutust võimalik pidada paikkonda mitte sobivaks. Lisaks ei ole kavandatav tegevus väärtuslikul põllumajandusmaal, rohelisel võrgustikul, maaparandussüsteemil (käsitletud eelnevalt ptk. 3.1). DP kava arendusala ei jää eelnevast tulenevalt väärtuslikule põllumajandusmaale ega asu ka ökoloogiliselt eriti väärtuslike koosluste alal. Tegevusega kujundataks lokaalselt ümber pinnakatet, kuid elamumaade kasutus, koos aia tsoonidega ei muuda mulla ja pinnase parameetreid ei lokaalselt ega ka laiemalt (mh mullaökosüsteemide kontekstis) negatiivselt. Planeeritava alaga piirneval aiandusühistute kompaktse asustusega alal on käesoleval hetkel lahendamata nii veevarustus kui ka kanalisatsioon. Aiandusühistute piirkonnas on palju aastaid tagasi rajatud madalaid puurkaevusid ning teadmata on kogu selle piirkonna reoveekanalisatsiooni täpne olukord. Ptk 2.1 nähtub, et Ordoviitsiumi veekogum valla piires on pindmise reostuse eest enamjaolt nõrgalt kaitstud või kaitsmata. St kavandatava tegevuse veevõtt ja ka reoveekäitlus ei tohi seda veekogumit negatiivselt mõjutada. DP kavaga soovitav puurkaev avaks juba kaitstud põhjaveega veekihte. Veevõtt (ca 13 m3/ööp) vajaks eraldi ka vee erikasutusluba ehk keskkonnaluba. Seega DP kavas kirjeldatud sanitaarkaitsevöönd (10 m) on piisav ning arendustegevuse elamukrunte ei ole sellest kontekstist (suurema sanitaarkaitseala vajadus) tulenevalt vaja vähendada. Kasutada soovitakse Kambrium-Vendi veekompleksi, eeldatavasti Voronka veekiht (sügavus ca 125 m) või Gdovi veekiht (sügavus ca 210 m). Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kohaselt tuleb hinnata Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogumi põhjaveevarude, põhjavee kvaliteedi ja kasutamise võimalusi uurida. Toila valla ÜVKA (2013) soovitab Gdovi veekogumist ühisveevarustuse veeallikana loobuda ja hakata kasutama Voronka veekihi vett (vt ptk 2.1). Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum ohustav veevõtt ühisveevärgi tarbeks ja Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum on soolase vee ohuga (vt ptk 2.1). Seega on mõlema põhjaveekogumi puhul vaja hiljemalt projekteerimise raames analüüsida (kaasata joogivee töötluse tehnoloogi) veetöötluslahendusi ning valida vastava ajahetke andmete alusel optimaalseim veevarustuse allikas (arvestades ka veetöötluse maksumust). Vastavaks ajahetkeks on tõenäoliselt valmis ka töö „Ida-Virumaa joogivee varustuskindluse uuring“ (SA KIK hangib riigihankega viitenr 278083), mida sisendina kasutada. DP kava alal on reovee kogumine kavandatud lahendada reovee kogumismahutitega, vähemalt seniks, kuni piirkonda ei ole tekkinud eraldi ühiskanalisatsiooni, sõltumatult käesolevast DP kavast. Ptk 3.1 nähtub, et purgimisvõimalused on paikkonnas tagatud ja ei asu ebamõistlikult kaugel. Purgimisteenuse kasutamise korrektseks suunamiseks tuleb kavandada kogumismahutid ujuvandurite ning asjakohase alarmsüsteemiga, et välistada nende ületäitumist ja sellega seotud lokaalseid reostuskoldeid. Purgimisteenuse kasutamine peab olema dokumenteeritud tegevuse korraldatust kinnitaval taasesitamist võimaldaval moel. Siinkohal tuleb välja tuua, et ka riiklikult kavandatakse täpsemat regulatsiooni kohtkäitluse 24 Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. paremaks järgimiseks, vt siit - https://kliimaministeerium.ee/uudised/riik-plaanib-seada- selgemad-reeglid-majapidamiste-reovee-kogumisele (2024). Paikkonna õhukvaliteedile ja ka kliimale (nii lokaalselt kui ka regionaalselt) - toetudes ptk 1 ja 2 esitatud teabele, siis vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma mh täiendavaid negatiivseid mõjusid vastava teemavaldkonna osas. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused/suuniseid, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):  Valimaks arenduse veevarustusele sobivaimat põhjaveekihti (Kambriumi-Vendi Voronka või Gdovi) - hiljemalt projekteerimise raames analüüsida (kaasata joogivee töötluse tehnoloogi) veetöötluslahendusi ning valida vastava ajahetke andmete alusel optimaalseim veevarustuse allikas (arvestades ka veetöötluse maksumust). Vastavaks ajahetkeks on tõenäoliselt valmis ka töö „Ida-Virumaa joogivee varustuskindluse uuring“ (SA KIK hangib riigihankega viitenr 278083), mida sisendina kasutada. Puurkaevu kasutus siduda keskkonnaloa olemasoluga, kuivõrd kogu arenduse veevõtt ületab > 10 m3/ööp.  Reovee kogumissüsteemide kasutamise jälgitavus – DP-sse sätestada, et kogumismahutid varustada ujuvandurite ning asjakohase alarmsüsteemiga, et välistada nende ületäitumist ja sellega seotud lokaalseid reostuskoldeid. Purgimisteenuse kasutamine peab olema dokumenteeritud tegevuse korraldatust kinnitaval taasesitamist võimaldaval moel. 3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) Ptk 1, 2 põhjal on DP kava ala näol tegemist Ida-Viru maakonnas, Toila vallas Martsa külas (ca > 60 elanikuga) oleva maaüksusega. DP kava sobitub paikkonda (vt ka ptk 3.1), mõjutamata ümbruskonna maakasutust negatiivselt. St kuigi külla lisandub elanikke, siis on DP kava visioonis valitud paikkonda sobiv asustusstruktuur (elamu maaüksused > 3000 m2) ning ka ligipääsetavus ei seondu kogu senist asustust läbiva teekoridoriga. Samuti on tagatud senise asustusstruktuuri veevarustuse mitte negatiivne mõjutamine ning pigem luuakse pikemas perspektiivis paremad eeldused ühiskanalisatsiooni tekkeks, kui piirkonda lisandub elamuid. Ptk 3.5.1 põhjal ei ole uusarenduse veevarustuse kvaliteet ohustatud ka aiandusühistute elamutest, kuivõrd veevõtt toimuks kaitstud põhjaveega kihtidest. Ptk 2.1 nähtub, et kõrgemad strateegilised dokumendid on esile toonud piirkonnas esineva radooniohu, mistõttu on eraldi meetmetagi tagatud, et radooniohu minimeerimisega DP edasisel menetlusel arvestatakse. Seega radooniohuga arvestamist täiendavalt esile siinkohal ei tooda. Samuti on juba arvesse võetud DP dokumentatsioonis karuputke kolooniat (vt ptk 1 ja 2.2), mis on hääbuv ja tõrjutav ning DP-s on esitatud meetmed vastava liigi leviku ohu täiendavaks minimeerimiseks. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust. 25 Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. 3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Kogutud andmestiku kaudu ei ilmnenud, et alal oleks väärtusi või tundlikuid objekte, mida DP elluviimine võiks täiendavalt negatiivselt mõjutada. Looduslike iseärasuste tõttu asub ala väärtuslikul maastikul, kuid samas on vastava maastiku väärt objektid DP kava alast eemal põhjasuunal ning ptk 3.1 järeldub, et mõjueeldusi seega ka väärtuslikule maastikule ei ole. DP kava ala naabruskonnas on küll elamumaid, kuid nende kasutamine ei ole arendusalale negatiivselt mõjunud ning vastupidist negatiivsem mõju ei ole samuti asjakohane eeldada (vt ka ptk 3.5.2). DP kava alal ja lähiümbruses (ca 300 m) ei asu kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte. Seega kavandatav tegevus ei ohusta juba eos kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte. Kokkuvõtlikult - DP kava ala ja selle ümbruse kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks. 3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale Ptk 1 ja 2.2 nähtub, et DP kava alal olulisi Euroopa Liidu või riiklike looduskaitselisi objekte ei asu. Ptk 3.1 – 3.4 ning 3.5.1 – 3.5.3 ei ole fikseeritud ka DP kava alast johtuvaid mõjutusi/ohtusid, mis võiksid ulatuda paikkonna loodusväärtusteni (vähemalt > 300 m kaugusel), vt ptk 2.2. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust, tulenevalt kaitsealustest loodusobjektidest ja/või Natura 2000 aladest. 3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate) mõjude avaldumist. 3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:  maa ja maakasutus.  märgalad.  jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.  veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale. 26 Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.   muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).  maavarade kasutus.  ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.  maastik (sh pinnavormid).  looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).  elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.  suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid. Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud. Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.2, 3.5.1-3.5.4. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust). Märgalad – kavandatava tegevusega hõlmatud alal ei ole otsest seotust märgaladega. Seega puudub ka negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – ptk 1 ja 2 kogutud andmed näitavad, et seosed jõesuudmetega ja/või kallaste/rannaga puuduvad. Ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – seonduvat on kajastatud juba ptk 2.1, 2.2, 3.1 ja 3.5.1. Ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust). Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh ptk 3.1 ja 3.5.1. Ei ole alust eeldada ebasoodsate mõjude avaldumist. Ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust). Maavarade kasutus – kavandatav ei sea maavara potentsiaalsele kasutusele võtmisele täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse teadaolevalt eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid kasutada võiksid. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3). Muuhulgas on juba arvesse võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja käitlemine kehtivate normide alusel. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust). Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide) ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1). 27 Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk 2, 3.5.1, 3.5.3 ja 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis ebasoodsate mõjude eeldus puudub. Pigem on arendusidee edasine võimalik menetlus vastavat inimasustuse piirkonda (küla) positiivselt toetavate eeldustega. Järgida ka ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust). Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk 4.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodne mõju. 3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised Lähtudes ptk 3.1 - 3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk 3.5.1 välja toodud tingimusi/suuniseid mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Toila Vallavalitsus) pädevuses (arvestades vajadusel ka varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Toila Vallavalitsus) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Toila Vallavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega). 28 Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Kokkuvõte KSH eelhinnangu objektiks oli Ida-Viru maakonnas, Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu (DP) kava. DP koostamine on algatatud 14.02.24. a Toila Vallavalitsuse korraldusega nr 25, üldplaneeringut muutvana. Eesmärk on uue elamupiirkonna arendamine, selleks kavandatakse maa-ala sihtotstarvet muuta ja kinnistuid jagada 29 kinnistuks (sh teed jms). Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt. Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk 3.5.1 välja toodud tingimusi/suuniseid mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Toila Vallavalitsus) pädevuses (arvestades vajadusel ka varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Toila Vallavalitsus) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Toila Vallavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega). 29 Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024. Kasutatud allikad Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):  Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.  Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.  EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (09.05.2024).  Ehituse teekaart 2040. Rohetiiger SA, 2023.  Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kliimaministeerium, 2022.  Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023–2035. Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, 2023.  Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+ (Töö nr 1960/13). Ida-Viru Maavalitsus ja OÜ Hendrikson & Ko, 2016.  Järve Biopuhastus kodulehekülg, https://www.idavesi.ee/?sisu=tekst&mid=1&lang=est viimati alla laetud 06.05.2024.  Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, … - 2024.  Loodusveeb. Keskkonnaagentuur, 30.05.2024.  Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kliimaministeerium, 2022.  Maa-ameti kaardirakendused (www.maaamet.ee), 2024.  Reovee purgimisteenuse korralduse analüüs (sh lisad). Keskkonnaministeerium, 2021.  Statistikaamet https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__Leibkonnad-ja- perkonnad/RL21701/table/tableViewLayout2 viimati alla laetud 10.05.2024.  Toila valla arengukava aastateks 2023–2030. Cumulus Consulting OÜ, 2023.  Toila valla koduleht, https://toila.kovtp.ee/veemajandus ja https://toila.kovtp.ee/statistika viimati alla laetud 06.05.2024.  Toila valla terviseprofiili. Nõmmiste, K.; Luus, M.; Tarum, M.; Lepsalu, M.-L.; Kool, K.; Aleksandrina-Stolbova, E.; Ilves, J.; Kruusalu E. 2022.  Toila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (töö number: 970/13). Entec Eesti, 2013.  Toila valla üldplaneering. (Töö nr. E983) Toila Vallavalitsus ja OÜ E-Konsult 2005; viimati üle vaadatud 2018.  Toila valla üldplaneering. Planeeringu lähteseisukohad (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (VTK). AB Artes Terrae OÜ ja Alkranel OÜ, 2019.  Toila valla üldplaneeringu. (Töö nr: 1946ÜP3) AB Artes Terrae OÜ (kehtestamata, seisuga 2023).  Toila vallas Martsa küla Kaku, Sõnajala ja Meelespea kruntide detailplaneeringu eskiis. (Seletuskiri ja joonised) OÜ Hendrikson & Ko (Töö nr 22004312), 2023. 30 Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.  JÕHVI VALLAVALITSUS Maa- ja Ruumiamet 27.04.2026 nr 7-1.3/2172-1 [email protected] Jõhvi vallas Martsa külas Meelespea, Kaku ja Sõnajala detailplaneeringu lähteülesande ja KSH eelhinnangu esitamine arvamuse saamiseks Esitame Teile Jõhvi valla Martsa külas Meelespea, Kaku ja Sõnajala ja lähiala kinnistute detailplaneeringu lähteülesande ja KSH eelhinnangu ettepanekute saamiseks lähtuvalt planeerimisseaduse §81 lg 1 alusel. Endine Toila Vallavalitus algatas 14. veebruari 2024. aasta korraldusega nr 25 Toila vallas Martsa külas Meelespea, Kaku ja Sõnajala detailplaneeringu. Algatatud detailplaneeringu lahendus oli kooskõlas sellel ajal kehtinud Toila valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringule on koostatud strateegilise keskkonnamõju eelhinnang, mille kohaselt KSH koostamist ei alustatud, kuna ei tuvastatud keskkonnaohtlikke tegevusi dp elluviimisel(lisa 3 KSH eelhinnang). Kuna Toila vallavalitsuses ei olnud planeeringuspetsialisti jäi see menetlusprotsess seisma. Toila Vallavolikogu kehtestas 23.04.2025 otsusega nr 88 uue üldplaneeringu, mille lahendus ei vastanud enam algatatud detailplaneeringu lahendusega. Praeguse seisuga on „Toila“ vallas Martsa külas Meelespea, Kaku ja Sõnajala detailplaneering kehtivat üldplaneeringut muutev. Huvitatud isik tegi 06.02.2026 Jõhvi Vallavalitsusele avalduse menetlusprotsessi jätkamiseks. Planeeringu ala asub Eesti põhjarannikul Jõhvi valla Martsa küla idapoolses servas, mis jääb Toila alevikust ca 1,5 km läände ning Jõhvi linnast ca 7 km põhja. Planeeritav ala piirneb läänes suures osas aiandusühistute kompaktse asustusega hooajalise elamumaadega (Martsaranna, Martsajärve ja Ristiku aiandusühistud). Lõuna ja põhja suunal asuvad põllumassiivid, idas metsamaad. Planeeritav maa-ala hõlmab Martsa küla Meelespea (80201:001:0329, maatulundusmaa 100%,pindala 4297 m2), Kaku (80201:001:0216, maatulundusmaa 100%, pindala 101 800 m2) ja Sõnajala (80201:001:0327, maatulundusmaa 100%, pindala 16 391 m2) ning neid teenindava taristu rajamiseks vajalikke kinnistuid(lisa 1 asukoha plaan). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeritavale maa-alale kompaktse elamurajooni kavandamine, sh maa-ala jagamine kahekümne viieks elamukrundiks( üksikelamu või kaksikelamu maa EP/EPk)) ning neid teenindavateks haljasala maa (HP) krundiks, üheks tee ja tänava maa (LT) krundiks ning üheks vee tootmise ja jaotamise ehitise (OV) krundiks, maakasutuse sihtotstarvete muutmine, elamukruntidele ehitusõiguse määramine, samuti liikluskorralduse, tehnovõrkude, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine(lisa 2 lähteülesanne). Lähtuvalt Planeerimisseaduse § 81 lõikest 4 loetakse, et kui käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta ei soovi Martsa külas Meelespea, Kaku ja Sõnajala ja lähiala detailplaneeringu lähteülesande kohta ettepanekuid esitada. Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda Jõhvi valla kodulehel. https://www.johvi.ee/johvi-vallas-martsa-kulas-meelespea-kaku-ja-sonajala-detailplaneering/ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Toos Planeerimisspetsialist 5393 4531 [email protected] Sama: Keskkonnaamet, Päästeamet, Terviseamet. Saatja: [email protected] Saaja: "Maa- ja Ruumiamet" <[email protected]>, "Päästeamet" <[email protected]>, "Terviseamet" <[email protected]>, "Elektrilevi OÜ " <[email protected]> Teema: Jõhvi vallas Martsa külas Meelespea, Kaku ja Sõnajala detailplaneeringu lähteülesande ja KSH eelhinnangu esitamine arvamuse saamiseks Kuupäev: 2026-04-27 10:15 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Saadame teile Jõhvi Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokumendi Jõhvi vallas Martsa külas Meelespea, Kaku ja Sõnajala detailplaneeringu lähteülesande ja KSH eelhinnangu esitamine arvamuse saamiseks, mis on registreeritud 27.04.2026 numbriga 7-1.3/2172-1. Heade soovidega Tiit Toos planeerimisspetsialist [email protected] Jõhvi Vallavalitsus Kooli 2, 41595 Jõhvi e-post: [email protected] <mailto:[email protected]>