Saatja: Armin Ilisson - KA </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=6B1E0EE2978D49EB8C9C20B6D7431EBA-B64C9B43-AB>
Saaja: Säntti Jori, Marilin Tilkson - KA
Teema: RE: Regarding EV's view on the curtailment of FTRs on the FI-EE bidding zone border
Dear Jori,
As some time has passed, I would like to follow up and ask whether you have had the opportunity to discuss this matter internally, and whether it would be possible for us to arrange a telco on this topic.
Best regards,
Armin Ilisson
Estonian Competition Authority
From: Armin Ilisson - KA
Sent: Wednesday, August 13, 2025 11:05 AM
To: Säntti Jori <
[email protected]>
Cc: Marilin Tilkson - KA <
[email protected]>
Subject: RE: Regarding EV's view on the curtailment of FTRs on the FI-EE bidding zone border
Dear Jori,
I hope you had a pleasant holiday. I am writing to follow up on the matter outlined in my message of 9 June (please see below). Have you had the opportunity to discuss it internally with the relevant colleagues? If so, my suggestion would be that we arrange a Teams meeting to go through this topic and the questions I raised in my earlier message.
In fact, in addition to the questions set out in my 9 June message, I would also like to add a few following aspects in order to take the discussion a bit further.
1. According to the Article 3 (5) of the FRC methodology (see attached), if the TSOs have exhausted all the congestion income, they shall cover the remuneration costs of LTTRs eventually, by any other financial resources of a TSO responsible for that bidding zone border. Do you see that, in such a case, the remuneration costs could also be covered from the transmission tariff?
2. Based on the above-mentioned provision of the methodology, it follows (or at least this is how it appears to me) that the TSO responsible must eventually use any other financial resources to cover the remuneration costs of LTTRs. I would be interested to hear if you have a different perspective on this, or how you interpret this matter.
I would appreciate it if you could let me know a suitable time for you to have a discussion on this topic.
Best regards,
Armin Ilisson
Estonian Competition Authority
From: Armin Ilisson - KA
Sent: Monday, June 9, 2025 1:38 PM
To: Säntti Jori <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: Regarding EV's view on the curtailment of FTRs on the FI-EE bidding zone border
Dear Jori,
I am writing to you regarding ACER's opinion on the FI-EE FTRs, specifically relating to the curtailment of FTRs. We are aware of Energiavirasto's position that, since the legal prerequisites for assessing whether any event qualifies as force majeure are not met, your authority does not engage in the assessment of force majeure, not even upon request from the TSO. ECA has reached a similar conclusion – that we have not been granted the necessary mandate to assess force majeure.
However, as ECA is responsible for the supervision of the FCA Regulation in Estonia, we see that we do have the mandate to assess whether the curtailment of FTRs is justified based on ensuring that operation remains within operational security limits clause. In this regard, we intend to agree with ACER’s opinion, as there are no strong counterarguments, that FTRs on the FI-EE bidding zone border should not be curtailed for the purpose of ensuring that operation remains within operational security limits prior to the day-ahead firmness deadline in accordance with Article 53 of the FCA Regulation.
We have been informed via Estonian TSO that, since ACER’s opinion is not legally binding, Fingrid intends not to take it into account and, in practice, does not plan to change its current approach to the curtailment of FTRs (including curtailment applied for the purpose of ensuring that operation remains within operational security limits). In other words, they would still apply operational security clause in accordance with Article 54 of the FCA, which, according to ACER’s opinion, should not be done.
In light of the recent developments and the non-binding nature of the ACER opinion, we are reaching out to Energiavirasto, as the selection of the reason for curtailing FTRs is subject to coordinated decision-making between the relevant TSOs, and should be based on their mutual consensus.
Therefore, we would appreciate your view on the following:
1. Do you agree with ACER's position that FTRs on the FI-EE bidding zone border should not be curtailed for the purpose of ensuring that operation remains within operational security limits?
2. In your view, does the assessment of whether the curtailment falls under the clause “remaining within operational security limits” fall within Energiavirasto's competence? In other words, do you consider that you have the legal mandate to assess this?
3. If yes, do you intend to take any action towards the TSO, should they proceed with curtailment of FTRs on the basis of the operational security clause, contrary to ACER’s opinion?
We would greatly appreciate your position on this matter as soon as possible.
Thank you in advance.
Best regards,
Armin Ilisson
Adviser
Department of Energy Markets
[email protected] <mailto:
[email protected]>
+372 667 2437
Estonian Competition Authority
Tatari 39, 10134 Tallinn
<https://www.konkurentsiamet.ee/> www.konkurentsiamet.ee
Viljar Kirikal Teie: 05.09.2025
AS Alexela
Meie: 12.09.2025 nr 1-6/2025-081-6
Kiri edastatud digitaalselt aadressil:
[email protected]
Teabenõude osalisest täitmisest ja ärisaladuse eemaldamisest
Lugupeetud Viljar Kirikal
05.09.2025 registreeriti Konkurentsiametis Teie teabenõue, mille kohaselt soovisite, et amet
väljastaks Teile Konkurentsiameti ja Elering AS-i, Fingrid Oyj-i, Euroopa Liidu
Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) ning Energiavirasto
vahelise kirjavahetuse alates 01.01.2025, mis puudutab rahalisi ülekandeõiguseid (ingl
financial transmissioon rights, FTR).
Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lõike 1 järgi on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes
teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või
selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.
Teabevaldaja (käesoleval juhul Konkurentsiamet) on kohustatud võimaldama juurdepääsu tema
valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras (AvTS § 4 ja 9). AvTS § 38 lõike 2 kohaselt,
kui teabele juurdepääsu võimaldamine võib põhjustada juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks
tulemise, siis tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta
juurdepääsupiirangud ei kehti.
Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 1 p 1 alusel teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest,
kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale
teabele juurdepääsuõigust. AvTS § 23 lg 3 alusel teeb teabevaldaja teabenõude täitmisest
keeldumise koos põhjendusega teabenõudjale teatavaks viie tööpäeva jooksul.
AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teabeks teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust (ärisaladusest allpool
pikemalt).
Tulenevalt AvTS § 4 ja 9 vastame teabenõudele osaliselt ning edastame Teile käesoleva kirjaga
Konkurentsiameti ja Energiavirasto FTRe puudutava kirjavahetuse alates 01.01.2025 (Lisa 1).
Lisaks märgime, et Konkurentsiameti ja Fingrid Oyj-i vahel ei ole alates 01.01.2025 FTRe
puudutavat kirjavahetust toimunud.
Konkurentsiamet selgitab, et konkurentsiseaduse § 63 lg 2 järgi ei ole Konkurentsiameti
ametnikul õigust avaldada teistele isikutele ega avalikustada ettevõtja nõusolekuta ärisaladusi.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
Lähtudes eeltoodust, keeldub Konkurentsiamet osaliselt teabenõude täitmisest AvTS § 23 lg 1
p 1 ja § 23 lg 3 alusel, mis puudutab Elering AS-i ja ACERi kirjavahetuste edastamist.
Konkurentsiamet selgitab, et tegemist ei ole teabenõudega, mida on võimalik täita viie
tööpäeva jooksul. Amet on pöördunud taotlusega Elering AS-i ja ACERi poole alates
01.01.2025 toimunud FTRe puudutavates kirjavahetustes ärisaladuse eemaldamiseks ning
ootab vastuseid hiljemalt 23.09.2025. Pärast seda väljastab Konkurentsiamet Teile küsitud
kirjavahetused, millest on ärisaladus välja jäetud. Vaidluste tekkimisel Elering AS-iga ja/või
ACERiga või kui eeltoodud osapooled esitavad põhistatud taotluse eelpool nimetatud tähtaja
pikendamiseks võib dokumendi edastamine viibida.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marilin Tilkson
energiaturgude osakonna juhataja
Lisa:
1. Konkurentsiameti ja Energiavirasto vaheline FTRe puudutav kirjavahetus alates
01.01.2025.
Armin Ilisson
667 2437
[email protected]
Ärisaladusest:
Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 alusel on ärisaladus
teave, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti
kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;
2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja
3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid,
et hoida seda salajas.
Konkurentsiamet on praktikas lugenud ärisaladuseks:
Ärisaladuseks võib olla tehnilist laadi teave, mis puudutab oskusteavet, tootmissaladuste
ja -protsesside kirjeldused, tehnoloogilised uuendused jms. Samuti loetakse ärisaladuseks
kaubanduslikku laadi teavet, nagu teave kulude hindamise metoodika, tarneallikate, ostumüügi
mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, äri- ja turundusplaanide, kulu- ja
2 (3)
hinnastruktuuride ning müügistrateegia ja strateegiliste otsuste kohta. Ka finantsalane teave
võib olla ärisaladuseks, eelkõige puudutab see finantsarvestuslikke andmeid, mis ei tulene
majandusaasta aruandest, näiteks konkreetse ettevõtte käitamisega seotud finantsandmed,
vabade rahaliste vahendite hulk teatud ajahetkel.
Ärisaladusena kaitstav teave peab olema spetsiifiline, nagu hinnakujundus, äristrateegiad,
lepingutingimused ja kliendinimekirjad, kui need on ettevõtja jaoks kriitilise tähtsusega ja
nende avalikustamine võiks tekitada ettevõtjale majanduslikku kahju. Regulaatori ülesandeid
täites on Konkurentsiamet lugenud ärisaladuseks näiteks teabe ettevõtja reguleeritud varade
hulga suurenemise ja investeeringute jaotuse kohta.
3 (3)