Hankija seisukoht riigihanke nr 265307 „Patsiendiohutuse andmekogu arendus- ja hooldustööd“ vaidlustuses

Angelika Timusk Riigihangete Vaidlustuskomisjon [email protected] Meie 21.08.2023 nr 1-6/277-6 Vaidlustaja OÜ Idakoidlik Registrikood: 10293121 Asukoht: Vahtra 2a - 12, 21003 Narva e-post: [email protected] Vaidlustaja esindajad Aleksandr Ivanov Juhatuse liige telefon: +372 5661 8150 e-post: [email protected] vandeadvokaat Viktoria Ivanova Advokaadibüroo Liskmann ja Partnerid OÜ telefon: + 372 5566 8783 e-mail: [email protected] Hankija Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Registrikood: 70009770 Asukoht: Pärnu mnt 132, Tallinn e-post: [email protected], [email protected] Hankija esindaja Merily Rool Õigustalituse juhataja Telefon: +372 5634 2114 E-post: [email protected] Kolmas isik OÜ Quretec Registrikood: 11043739 Asukoht: Ülikooli 6a, Tartu 51003 e-post: [email protected] Kolmanda isiku esindaja Margus Jäger Juhatuse liige e-post: [email protected] Hankija seisukoht riigihanke nr 265307 „Patsiendiohutuse andmekogu arendus- ja hooldustööd“ vaidlustuses 1. Asjaolud 1.1. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi ka hankija) viib läbi riigihanget „Patsiendiohutuse andmekogu arendus- ja hooldustööd“ viitenumbriga 265307 Pärnu mnt 132 / 11317 Tallinn / 794 3900 / [email protected] / www.tehik.ee / registrikood 70009770  2 (edaspidi ka riigihange), mis avaldati Riigihangete Registris (edaspidi ka RHR) 30.05.2023. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 10.07.2023. 1.2. Vaidlustuskomisjon (edaspidi ka VAKO) edastas hankijale 10.08.2023 teate OÜ IDAKOIDLIK (edaspidi ka vaidlustaja, avaldaja) vaidlustuse ning 11.08.2023 otsuse riigihanke peatamata jätmise kohta. Vaidlustusest nähtuvalt vaidlustatakse riigihankes teostatud hindamise tulemust, millest teavitati pakkujaid 02.08.2023. 1.3. Hankija edastas menetluses 15.08.2023 vastuse vaidlustusele, samal ajal edastas vastuse ka kolmas isik. 1.4. 18.08.2023 esitas vaidlustaja täiendava seisukoha, millele hankija käesolevaga vastab. 1.5. Käesolev vastus on esitatud tähtaegselt, s.o hiljemalt 23.08.2023. 2. Hankija seisukohad 2.1. Vaidlustaja on täiendava selgituse p-s 2 leidnud, et hankija on vastuse p-s 2.1 esitanud valeväiteid. Hankija jääb varasema juurde ja selgitab, et otsuses välja toodud viga on olemuslikult seotud, kuid tegemist on siiski hankija hinnangul sisuliselt kahe veaga – üks puudutab vormistamist ehk defineerimist ja teine selle tõttu kontrolli mitte läbimist ehk sisulist viga. Hankija on kirjeldanud asjaolusid nii, nagu hankekomisjon need tuvastas ja kirja pani. Hankija selgitab, et vigade arv ei ole ka vaidluse seisukohast oluline, kuivõrd vea tuvastamisel ei ole võimalik pakkujale maksimaalseid punkte hindamismetoodika alusel igal juhul anda. Seega ei pea hankija vajalikuks ka korrata varasemaid seisukohti seoses vigade arvu ja sisuga. 2.2. Hankija selgitab, et proovitöö on tervik ning hankekomisjon on lähtunud sellest kui tervikust. Proovitöö tervikliku dokumentatsiooni hindamisel ongi vajalik kontrollida kõikide dokumentide korrektsust, terviklikkust, loogilisust jne ning seda hankekomisjon on ka teinud. Samuti on hankekomisjon proovinud läbi kõikide dokumentide ja töö seoses, vastasel juhul ei oleks hindamiskomisjon ka viga tuvastanud. Komisjon on vaidlustajale teabevahetuse käigus ka viidanud, et koostatud dokumentatsioon ei olnud lihtsasti hoomatav. Proovitöö koostamine on pakkuja hoolsuskohustusega kaetud, mistõttu ei ole asjakohane hankijale ette heita kogu proovitöö terviklikku kontrollimist. Hankija jääb vaidlustuse vastuse p-s 2.3 jj esitatud seisukohtade juurde ega korda neid käesolevas dokumendis menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt. 2.3. Vaidlustaja asub täiendava selgituse p-s 4 argumenteerima, et hankija muutis vaidlustusmenetluse käigus otsust, kuid see ei vasta tõele ning on esitatud üksnes Riigihangete vaidlustuskomisjoni eksitamiseks. Hankija on esitanud otsuses märgitud vigade osas sisulised, täpsemad selgitused, et kõik menetluse osapooled mõistaksid vigade olemust. Tegemist ei ole ühelgi juhul hankija otsuse muutmisega – hankija jääb otsuses märgitu juurde ning 15.08.2023 menetlusdokumendis märgitu on üksnes selgitus otsuse sisule, mis edastati vaidlustajale ka teabevahetuse käigus. 2.4. Vaidlustaja on täiendava selgituse p-s 5 selgitanud, et hankija tegevus hindamismetoodika tõlgendamisel on vastuoluline – hankija sellega ei nõustu. Vaidlustaja argumentatsioonist ei nähtu, kus täpsemalt vastuolu seisneb, kuid hankija toonitab üle, et on lähtunud väga selgelt hindamismetoodikast nii, nagu see kirjas on – see tähendab, et arvestatud on nii punkti 3.1.3, mis rakendub kõikidele alakriteeriumitele, sh vaidlusalusele, kui ka konkreetselt 7 hindepunkti alakriteeriumi eelduseid. Hankija on selgitanud nii 15.08.2023 kui selgitab ka käesolevas dokumendis, et hindamismetoodika p 3.1.3 kohaselt ei ole võimalik saada maksimaalseid 2  3 hindepunkte, kui kõik vastava (sh maksimaalse) alakriteeriumi eeldused ei ole täidetud. Vaidlustaja ei ole täitnud eeldust, mille kohaselt puuduvad töös mistahes vead ja eksimused töö vormistamisel ja dokumentatsioonis. Seega ei ole hankijal võimalik ka proovitöö dokumentatsiooni vormistamist 10 hindepunktiga hinnata. Samuti ei ole tegemist nii oluliste eksimustega, et hinnata proovitööd 5 hindepunktiga, mistõttu on hankija hindamismetoodikaga kooskõlas hinnanud proovitööd 7 hindepunktiga tulenevalt dokumentides tehtud vormistusveast. 2.5. Hankija ei nõustu jätkuvalt vaidlustaja täiendava selgituse p-s 6 taasesitatud argumendiga, et hankija on asunud viga kunstlikult kaheks jagama. Hankija on selgitanud, et tegemist oli seotud vigadega ning jääb varasema juurde. Hankija on selgitanud, et pidas probleeme tõepoolest seotuks. Küll aga ei ole vea jagamisega olemuslikult seotud vaidlustaja argument, milles vaidlustaja leiab, et kuivõrd hankija ei ole mitmekordselt samade eksimuste eest hindepunkte maha võtnud, siis on hankija pidanud vigasid üheks. Selles puudub nii loogika kui ka tõde – hankija jääb selle juurde, et vaidlustaja tegi kaks viga, mis on olemuslikult seotud ning hankija otsustas nende eest ühekordselt punkte maha võtta alakriteeriumi puhul, mis käsitleb dokumentide korrektsust, kuivõrd vead on eelkõige sellega seotud. 2.6. Vaidlustaja on täiendava seisukoha p-s 7 selgitanud, et vaidlustaja ei võtnud tehtud viga vaidlustuses omaks. Hankija viitab, et vaidlustuse lk 6 esimene lõik on järgmine: Aktsepteeritav võiks olla 1 punkti kaotamine selle eest. Kindlasti mitte kolme. Seega on vaidlustaja ikkagi leidnud, et hindepunktide andmisel oli asjakohane vigade eest punkte maha võtta, kuid ei nõustu saadud hindepunktidega arvuliselt. 2.7. Samas punktis on vaidlustaja heitnud hankijale ette vale dokumendi kasutamist ja selle sisust vale informatsiooni leidmist. Hankija kasutas proovitöö kontrollimiseks kõiki dokumente ning tuvastas vead, mille tõttu ei läbinud see kontrolli. On selge, et hiljem katsetas komisjon ka teiste variantidega ning tuvastas proovitöö hindamiseks vajalikud muud elemendid, kus vigu ei leitud. Hankekomisjoni moodustavad mitmed erineva taustaga inimesed, kes kontrollivad proovitööd ositi ja tervikuna. Hankija peab juba võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt tooma välja vead ning neid ka vastavalt hindamismetoodikale hindama. Vastupidisel juhul oleks hankija rikkunud teiste õigusi, kui oleks jätnud osa dokumentatsioonist tähelepanuta hindamisel. Eelnevast tulenevalt jääb hankija varasema seisukoha ja otsuses märgitu juurde leides, et proovitöö terviku kontroll oli asjakohane ja kooskõlas RHS põhimõtete ja hindamismetoodikaga. 2.8. Hankija on hindamiskriteeriumites ja hindamismetoodikas väga selgelt asunud hindama proovitöö vormistust, mistõttu ei ole võimalik nõustuda vaidlustajaga p-s 8 märgitu osas, millest tulenevalt ei peaks dokumentatsioonis olevat vale sõna pidama eksimuseks. Hankija on olnud hindamisel väga läbipaistev, kohelnud kõiki pakkujaid võrdselt ning selgitanud otsuses, millised vead komisjon tuvastas ning millise alakriteeriumi alla need kuuluvad. 2.9. Vaidlustaja tõi p-s 9 veelkord esile, justkui tehtud viga sõnastamisel ja sellega seonduvalt esinenud viga kontrolli mitte läbimise näol ei ole arvesse võetav, kuna seda esines vaid üks kord ja väidetavalt dokumendis, mida polekski pidanud kasutama proovitöö kontrollimisel. Hankija ei korda siinkohal varasemalt märgitut ning jääb nende seisukohtade juurde. Kokkuvõtlikult on hankija asjakohaselt tuvastanud vea dokumentide vormistamisel, hinnanud proovitööd tervikuna ning lähtunud hindamismetoodikast, mille kohaselt on vaidlustaja esitatud proovitöö vaidlusalusele alakriteeriumile võimalik omistada üksnes 7 hindepunkti. 3  4 3. Seisukoht menetluskulude suuruse osas 3.1. Vaidlustaja on taotlenud lepinguliste esindajate kulude väljamõistmist summas 660 eurot (km-ga). Kuigi hankija hinnangul ei kuulu vaidlustus rahuldamisele ja kantud menetluskulud peavad seetõttu jääma vaidlustaja enda kanda, on tegemist põhjendamatult kõrge nõudega, mida sellises ulatuses välja mõista ei ole kuidagi asjakohane. 3.2. RHS § 198 lg 1 alusel on võimalik vaidlustuse rahuldamise korral lepingulise esindaja kulud välja mõista üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esitatud menetluskulude nimekiri ja kulunud töötundide maht ei ole põhjendatud. Esindaja koostatud dokumendis ei ole tõstatatud uusi, asjas tähtsust omavaid õiguslikke küsimusi. Tegemist on sisulise kordusega vaidlustusest, mistõttu selle koostamisele kulunud aeg ei ole põhjendatud. Samuti oli esindaja kaasatud juba varasemalt menetlusse, kuivõrd isik võttis enne vaidlustuse esitamist telefonitsi ühendust hankija hankespetsialistiga ning ootas vastuseid teabevahetuse käigus esitatule – jääb arusaamatuks, mis põhjusel vajas esindaja veelkord tutvumiseks ja nõustamiseks täiendavat aega. 3.3. Esitatud menetluskulude kandmist ei õigusta hankija hinnangul ka asja keerukus. Vaidlustaja ei ole tõstatanud ühtki sisulist õiguslikku küsimust, mis asja lahendamise tavapärasest keerulisemaks muudaks. Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja menetluskulude suurus peab menetlusosalistele olema ettenähtav. Õiguskirjanduses on leitud, et lepingulise esindaja kulude põhjendatuse osas saab kujundada kokkuvõtva hinnangu toimingute tegemiseks kulunud ajale ja puudub vajadus hinnata iga menetlustoimingute nimekirjas toodud üksiku toimingu vajalikkust ja kulunud aja põhjendatust.1 Praegusel juhul on võimalik kogumis järeldada, et esitatud lepingulise esindaja menetluskulud on ebamõistlikult kõrged. VAKO praktikas on leitud, et hüvitada tuleb üksnes mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud ning põhjendamatuse korral on võimalik esindaja poolt nõutud tasu mõistliku ulatuseni vähendada, arvestades seejuures ka esitatud argumentide asjakohasust.2 4. Taotlused Tuginedes eeltoodule taotleb hankija jätkuvalt järgmist: 4.1. Jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata; 4.2. Jätta vaidlustaja menetluskulud vaidlustaja kanda. Austusega (allkirjastatud digitaalselt) Merily Rool Õigustalituse juhataja 1 RHS kommenteeritud väljaanne, M.-A. Simovart, M. Parind; § 198/20. 2 VAKOo 12.07.2019, nr 85-19/209780. 4