Meediamonitooringu hange 2023

Meediamonitooring Hankeleping nr __ Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770, aadress Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Margus Arm ja ja ________, (edaspidi täitja), registrikood______, aadress______, keda esindab ______, edaspidi koos või eraldi nimetatud ka pooled või pool, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese ja üldtingimused 1.1. Lepingu esemeks on meediamonitooringu teostamine vastavalt tehnilisele kirjeldusele. 1.2. Täitja kohustub pakkuma teenust käesolevas lepingus ja lepingu lisades kokkulepitud tingimustel. Teenuse osutamise täpsemad tingimused ja kirjeldus on tehnilises kirjelduses. 1.3. Leping jõustub sellele allakirjutamisest ja kehtib 36 kuud. 1.4. Lepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja riigihanke alusdokumendid ning täitja riigihankes esitatud pakkumus ja pooltevahelised kirjalikud teated, mida lepingu lisadena eraldi ei allkirjastata. 2. Üldtingimused 2.1. Pooled teevad lepingu täitmiseks ja lepingu eesmärkide saavutamiseks koostööd. Lepingu täitmisel kohustuvad pooled tegema kõik vajalikud pingutused, et täita õigeaegselt ja korrektselt kõiki lepingust ning õigusaktidest tulenevaid kohustusi. 2.2. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida lepingu täitmise käiku. Tellijal on õigus anda täitjale suuniseid lepingu täitmiseks ning täitja on kohustatud neid järgima. Täitja on kohustatud viivitamatult informeerima tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest. 2.3. Täitjale laieneb ka nende toimingute, sh kõrvalkohustuste, teostamise ning teenuste osutamise kohustus, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepinguga seotud teenuse osutamise hulka. Nimetatu ei kuulu teistsuguse kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele. 2.4. Täitja on kohustatud osutama teenust omal kulul ja vastutusel hoolikalt ning professionaalsel tasemel kooskõlas lepingu, õigusaktide, oma tegevus- või kutsealal kehtivate standardite ja heade kommetega ning andma need tellijale või tema poolt osutatud isikutele üle kokkulepitud ajal ja korras. 2.5. Täitja teavitab tellijat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist, mis võib põhjustada lepingu täitmisel huvide konflikti tekkimist. 1  2.6. Tellija tagab vajadusel täitjale teenuse osutamiseks vajalikud tingimused. 2.7. Poolel on õigus teha teisele poolele ettepanekuid teenuse kvaliteedi tõstmiseks. Kui pool on esitanud teisele poolele lepingu täitmisega seotud küsimuses päringu, on pool kohustatud sellele sisuliselt reageerima (asjakohast tagasisidet andma) võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul. 2.8. Pooltel on kohustus osa võtta töökoosolekutest teenuse osutamise käigus tekkinud probleemide lahendamiseks ja infovahetuseks. Töökoosolekutel osalemist tellija ei tasusta, välja arvatud juhul, kui lepingus on kokku lepitud teisiti. 2.9. Teenuse osutamise keel on eesti keel, muuhulgas on see ka lepingu täitmise, töökoosolekute jm suhtluse ning teenuse dokumenteerimise keel. 2.10. Nõuded dokumentatsioonile eraldi pooled ei sätesta, kuid täitja peab lähtuma pakkumuse osana esitatud dokumendivormidest, kui muudes vormides ei ole tellijaga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. 2.11. Pooled võivad vajadusel kaasata teenuse kvaliteedi ja/või turvalisuse hindamiseks välise eksperdi või audiitori. 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Täitja kohustub: 3.1.1. Osutama teenuse lepingus ja selle lisades kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh tagama teenuse osutamise õigeaegse alustamise, teostamise valmimise ja tellijale üleandmise või kättesaadavaks tegemise; 3.1.2. tagama lepingu täitmiseks vajalike ressursside olemasolu, sh tagama teenuse osutamise kõrge professionaalse taseme ning vajaliku tehnoloogia ja metoodikate väga hea tundmise ning osutatud teenuse dokumenteerimise vastavalt tellija suunistele, samuti omama teenuse osutamiseks sobivaid keskkondi, koos kõige sinna juurde kuuluvaga, sh kasutatava tarkvara litsentsid, või kasutama tellija olemasolevaid jagatud keskkondi; 3.1.3. tegema koostööd tellija palvel kolmandate osapooltega (nt äritellijaga jne); 3.1.4. andma selgitusi ja konsultatsioone osutatud teenuse kohta; 3.1.5. informeerima viivitamatult tellijat teenuse osutamist takistavatest asjaoludest, mis segavad lepingus toodud teenuse osutamist ja tähtaegadest kinnipidamist või püstitatud eesmärgi saavutamist; 3.1.6. juhinduma tellija suunistest lepingu eesmärkide saavutamisel, pöördudes juhiste saamiseks või läbirääkimisteks vajadusel tellija poole. Teenuse osutamise käigus tuvastatud vastuolu korral teavitab täitja vastuolu esinemisest tellijale viivitamatult; 3.1.7. täitma kõiki tellija juures kehtivaid ja õigusaktidest tulenevaid andmekaitsealaseid ja andmete turvalisust puudutavaid eeskirju, kui need on täitjale teatavaks tehtud; 3.1.8. osutama teenust kuni kokku lepitud perioodi lõppemiseni, tulemi üleandmise ja vastuvõtmiseni oma ressursside arvel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti; 3.1.9. osutama tellijale teenuse osutamise osas tuge, sh pakkuma konsultatsiooni teenuse osutamise ajal. 3.2. Täitjal on õigus: 2  3.2.1. saada teenuse osutamise eest hankelepingus kokkulepitud ulatuses ja korras tasu; 3.2.2. kasutada teenuse osutamisel alltöövõtjaid, kooskõlastades alltöövõtjate kasutamise eelnevalt tellijaga. Alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse eest vastutab tellija ees täitja. 3.3. Tellija kohustub: 3.3.1. tasuma täitjale vastu võetud teenuse osutamise eest hankelepingus kokkulepitud ulatuses ja korras; 3.3.2. tagama täitjale ligipääsu (sh kaugjuurdepääsu) teenuse osutamiseks olulistele tellija hallatavatele keskkondadele, tagama nende olemasolu ja toimimise; 3.3.3. tagama teenuse osutamise perioodil nende tellija hallatavate infotehnoloogiliste keskkondade korrektse toimimise, mis on olulised täitja poolsete kohustuste täitmiseks; 3.3.4. teavitama täitjat üle antud teenuses ja tulemistes esinevatest puudustest ja andma puuduste kõrvaldamiseks mõistliku täiendava tähtaja, kui tähtaeg ei tulene muudest kokkulepetest. 3.4. Tellijal on õigus: 3.4.1. kontrollida jooksvalt lepingu täitmist ja anda täitjale selleks suuniseid. Täitja kohustub tellija juhiseid järgima; 3.4.2. keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei teostanud nõuetekohaseid teenuseid osutanud kokku lepitud tähtajaks ja täitja poolne rikkumine ei ole objektiivselt põhjendatud (nt on tegemist objektiivse põhjendusega, kui teenuse osutamine on viibinud tellija või kolmanda osapoole tegevuse tõttu); 3.4.3. kontrollida igal ajal teenuse vastavust kokkulepitud tingimustele ja nõuda täitjalt informatsiooni lepingu täitmise kohta; 3.4.4. kaasata lepingu täitmiseks tellija poolel kolmandaid osapooli (eelkõige maksja rollis), nt teisi riigiasutusi (eelkõige Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutused). Kolmanda osapoole kaasamine tellija poolt ei ole käsitletav lepingu muutmisena riigihangete seaduse mõttes. 3 4. Teenuse osutamine ja raportite üleandmise tingimused 4.1. Teenuse osutamine toimub vastavalt tehnilisele kirjeldusele, pakkumusele ja lepingule, milles määratakse konkreetne teenuse maht, sisu, tulem ja muud olulised tingimused. 4.2. Täitja osutab teenust iga kuu. Teenuse tulemina antakse igal hommikul üle eelmise päeva väike-raport ja kvartaalselt raport vastavalt tehnilisele kirjeldusele. Koos tulemiga antakse üle nõuetekohane dokumentatsioon, intellektuaalomandi õigused ja muu lepingus ning teenuse kirjelduses kokkulepitu. 4.3. Raport edastatakse tellijale e-kirja teel. 4.4. Tellija hindab teenuse kvaliteedi mõistliku aja jooksul omalt poolt üle. Kui tellijal ei esine osutatud teenuse osas pretensioone, võtab tellija teenuse vastu. 4.5. Juhul, kui tellija esitab vastuväited teenusele, peab täitja teenuse kvaliteeti parandama tellija poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul. Kui täitja ei ole tellija antud tähtaja jooksul kõrvaldanud avastatud vigu, võib tellija teenuse ise parandada või lasta seda teha kolmandatel isikutel ja nõuda täitjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. 5. Hankelepingu hind 5.1. Tellija tasub lepingu alusel osutatud teenuse eest kuutasu xx.xx (maksumus sõnadega) eurot käibemaksuta. Täitjal ei ole lubatud nimetatud hinda tõsta. 5.2. Lepingu kogumahuks on kõikide osutatud teenuste kuuhindade summeritud maksumus. 5.3. Täitjal on õigus esitada e-arve pärast nõutekohase teenusele osutamist, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel tuleb märkida riigihanke nimetus, lepingu number ning kontaktisiku andmed. 5.4. Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva alates arve laekumisest. 6. Intellektuaalne omand 6.1. Täitja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et talle kuuluvad teenuse osutamiseks vajalikud autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on vajalikud lepingu järgsete teenuse osutamiseks ja õiguste loovutamiseks tellijale ning nende suhtes ei ole õigusi ega nõudeid kolmandatel isikutel. 6.2. Tasu intellektuaalse omandi õiguste loovutamise eest sisaldub lepingu täitmise hinnas. 6.3. Täitja loovutab tellijale teenuse osutamise käigus loodud tulemite kõik autori varalised õigused ning annab lihtlitsentsi autori isiklikele õigustele koos all-litsentsi andmise õigusega kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks ilma geograafiliste piiranguteta teenuse tulemite üleandmise hetkest, loobudes sellega lepingu alusel üle antud originaalteoste osas õiguste kasutamisest. 6.4. Täitja tagab, et isiklikud õigused on ilma täitja nõusolekuta teostatavad muuhulgas järgnevas ulatuses: 6.4.1. tellijal on õigus teenuse tulemit kasutada mis tahes eesmärgil ja viisil; 6.4.2. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teha üle antud teenuse tulemites muudatusi ning neid täiendada; 4  6.4.3. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus osutatud teenuse tulemit muuta või teenuse tulemile lisada tellija või kolmandate isikute poolt loodud osi; 6.4.4. teenuse tulemite üleandmisega tellijale kinnitab täitja, et teenuse tulemid on üldsusele avaldamiseks valmis. 6.5. Täitja tagab tellijale kõik vajalikud õigused lepingu täitmise käigus osutatava teenuse ja loodava teenuse tulemi kontrollimiseks ka ajal, mil teenuse tulem on üle antud, kuid ei ole veel tellija poolt vastu võetud. 6.6. Täitja on kohustatud tagama intellektuaalse omandi õiguste (eeskätt autoriõiguste) olemasolu ja kehtivuse, samuti nende ülemineku tellijale viisil, mis võimaldab tellijal teenust kasutada teenuse osutamise ajal ja teenuse tulemeid ka peale teenuse osutamise lõpetamist. 6.7. Täitja kohustub lahendama kõikvõimalikud lepingujärgsete teenuse osutamisega seotud intellektuaalse omandi õigustest tekkivad vaidlused kolmandate isikute või oma töötajate või koostööpartneritega, v.a. juhul, kui litsentside vms soetamise kohustus oli tellijal või kolmandal osapoolel. Juhul, kui eeltoodust tekib tellijale rahaline või muu kohustus või juhul, kui tellija on kohustatud lõpetama lepingu alusel teostatud ja vastuvõetud teenuse tulemi kasutamise, on tellijal õigus nõuda täitjalt sellega kaasneva rahalise või muu kohustuse täitmist ja/või samaväärse teenuse tulemi loomist ilma täiendavat tasu nõudmata võimalikult lühikese aja jooksul, hoidudes mistahes viivitustest tellija tavapärases töös. 6.8. Kõik tellijale kaasnevad otsesed ja kaudsed kahjud, mis tulenevad sellest, et kolmandal isikul on või väidetavalt on varalisi või mittevaralisi intellektuaalsest omandist tulenevaid õigusi lepingu alusel üle antavate intellektuaalse omandi objektide suhtes, kannab täitja. 6.9. Selles alapeatükis kirjeldatud õigused loetakse tellijale lõplikult üle läinuks pärast teenuse tulemi vastuvõtmist. 7. Vastutus 7.1. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav vääramatu jõu või muu objektiivse asjaolu tõttu. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib. 7.2. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, mis tuleneb tema poolt hankelepingu täitmisse kaasatud isikute tegevusest. 7.3. Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole kohustuste rikkumisest või kolmandate isikute tegevusest või tegemata jätmistest. 7.4. Kohustuse rikkumisel on teisel poolel õigus kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid vastavalt võlaõigusseadusele. 7.5. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud lepingu kogumaksumusega, kuid nimetatud piirang ei kehti süülise rikkumise, intellektuaalomandiõiguse või andmekaitsealaste kohustuste rikkumisel. 7.6. Tasu maksmisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras konkreetsete teenuse eest maksmisele kuuluvast tasust iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise maksimaalne määr on 25% konkreetsete teenuse eest tasumisele kuuluvast kogusummast. Viivise nõue tuleb esitada allkirjastatult. 5  7.7. Täitja poolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda, kus teenuse osutamine või üle antud teenuse tulem ei vasta osaliselt või täielikult lepingu tingimustele tingimustele või esineb muid täitja poolseid lepingu rikkumisi. 7.8. Kui täitja rikub lepingulist kohustust, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on kuni 50 eurot iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25% hankelepingu kogumaksumusest. 7.9. Juhul kui täitja poolsetest viivitustest tingitult ei ole teenuse või teenuse tulemi kasutuselevõtt enam realistlik või vajalik, on tellijal õigus hankelepingust taganeda vastavalt võlaõigusseaduse § 116 lõikele 1 ning täitja on kohustatud tegema juba makstud osa eest tellijale tagasimakse. 7.10. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue kuni 5000 eurot iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise hankelepingu rikkumise korral ei pea tellija määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus hankeleping üles öelda või hankelepingust taganeda. 7.11. Oluliseks rikkumiseks loevad pooled lisaks võlaõigusseaduses sätestatule muuhulgas: 7.11.1. mõjuva põhjuseta hankelepingu täitmisele mitte asumine; 7.11.2. valeinfo esitamine; 7.11.3. hankelepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid, intellektuaalse omandi õigused) puudumine; 7.11.4. intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine; 7.11.5. konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine; 7.11.6. lepingujärgsete kohustuste korduvat (vähemalt kahel korral) täitmata jätmist; 7.11.7. tähtaegselt teenuse tulemi esitamata jätmist selliselt, et lepingus ja tehnilises kirjelduses sätestatud eesmärgi täitmine ei ole enam tähtaegselt realistik ja/või täitja poolse tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole võimalik enam kasutada hankelepingu rahastamiseks ettenähtud vahendeid; 7.11.8. lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule ilma tellija allkirjastatud nõusolekuta. 7.12. Tööde vastuvõtmine tellija poolt ei vabasta ega vähenda täitja vastutust lepingu rikkumise eest. 7.13. Leppetrahvi nõude kohustub tellija esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 3 kuu jooksul alates päevast, mil tellija sai teadlikuks leppetrahvi nõude aluseks olevast asjaolust. Leppetrahvi nõude vaidlustamine ei vabasta täitjat selle maksmise kohustusest enne vastava kohtuotsuse jõustumist. 7.14. Täitja on kohustatud leppetrahvi tasuma 2 nädala jooksul alates tellija poolt vastava nõude esitamisest, kui leppetrahvi nõudes ei ole määratud teisiti. 7.15. Tellijal on õigus tasaarvestada leppetrahvi summa täitjale töö teostamise eest tasumisele kuuluvate maksetega. Tasaarvestamise korral ei rakendata leppetrahvi tasumise kohustust. 8. Konfidentsiaalsuskohustus 6  8.1. Pooled kohustuvad vastastikku hoidma salajas ja mitte avaldama kolmandatele isikutele ükskõik missugust konfidentsiaalseks peetavat informatsiooni, mis on saadud teiselt poolelt lepingu alusel tehtavate tööde teostamise käigus või muul viisil või juhuslikult. 8.2. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija informatsiooni kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, lähtudes muuhulgas kehtivatest õigusaktidest. Täitja ei tohi töödelda reaalseid ja isikustatud andmeid. 8.3. Juhul, kui lepingu täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine, lepivad pooled isikuandmete töötlemise tingimused kokku lepingus, juhindudes isikuandmete kaitse üldmääruse1 artiklis 28 kirjeldatust. 8.4. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled igasugust informatsiooni (sh ärisaladusi, isikuandmeid, lepingute andmeid, infosüsteeme, turvasüsteemide kirjeldusi, riistvara ja tarkvara kirjeldusi, pakkumuse kirjeldusi, kasutatavaid tehnoloogiaid, spetsifikatsioone jms), mis on saadud seoses tööde teostamisega ja mille sattumine kolmandate isikute kätte võib pooltele põhjustada turvariske või majanduslikku kahju või kolmandate isikute (eelkõige tellija klientide) eraelu puutumatuse rikkumist. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust. 8.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest või mille avalikustamiseks pooled on andnud nõusoleku. 8.6. Täitjal puudub volitus tegeleda lepingu osas avalike suhetega ning anda teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul. 8.7. Pooled võivad edastada konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on tellitud tööde täitmisega otseselt seotud. Täitja kohustub tagama, et isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuste täitmise eest lasub täitjal. 8.8. Pooled ei kasuta lepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni oma huvides ega muul eesmärgil, kui tellitud tööde teostamiseks. 8.9. Konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima tähtajatult, ka lepingu lõpetamise või lõppemise järgselt. 8.10. Täitja on teadlik, et leping ja kokkulepped on avalikud, v.a osades, mis on avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel määratud asutusesiseseks kasutamiseks või märgitud täitja poolt ärisaladuseks. 8.11. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik kahjud, mis sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid, sõltumata sellest, kas rikkumine pandi toime lepingu kehtivuse ajal või lepinguliste kohustuste lõppemise järgselt. 9. Lepingu kehtivus 9.1. Leping jõustub sõlmimisel. 1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2016/679. 7  9.2. Lepingut muudetakse pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega lepinguga samas vormis, arvestades riigihangete seaduses toodut. 9.3. Kui mõni lepingu tingimus peaks osutuma osaliselt või täielikult kehtetuks või täitmisele mittepööratavaks, ei mõjuta see teiste lepingu tingimuste kehtivust ning lepingu ülejäänud tingimused jäävad kehtima ja täitmisele pööratavaks. Sel juhul võimalusel asendatakse kehtetu või täitmisele mittepööratav tingimus õiguslikult kehtiva tingimusega, mis on sisult võimalikult lähedane poolte kavatsustele ja kehtetu tingimuse majanduslikule mõjule. 9.4. Tellijal võib lepingu igal ajal sõltumata põhjusest lõpetada, teatades sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette 30 päeva. Lepingu lõpetamine vabastab pooled käesoleva lepinguga sätestatud kohustuste täitmisest. 9.5. Tellijal on õigus leping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda või sellest taganeda, kui täitja on oluliselt lepingut rikkunud või juhul, kui täitja: 9.5.1. suhtes on algatatud pankrotimenetlus; 9.5.2. pankrot on välja kuulutatud; 9.5.3. täitja varad arestitakse; 9.5.4. täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see muudab tellimuse nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks. 9.6. Lepingu lõppemisel mistahes alusel ja põhjusel on täitja kohustatud tellijale üle andma kogu tööga seotud informatsiooni ja dokumentatsioon (nii digitaalselt kui paberkandjal, samuti informatsiooni, mida ei ole salvestatud eelnimetatud infokandjatele). Üleantav info ja dokumentatsioon peab olema süstematiseeritud. Täitja on kohustatud andma ammendavad selgitused eelkirjeldatud informatsiooni haldamise ja kasutamise kohta, tehes seda tellija nõudmisel kirjalikult. 10. Teadete edastamine ja kontaktisikud 10.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel, lähtudes kodukorra tingimustest selle olemasolul. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 10.2. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud digiallkirjastatult poole allkirjaõigusliku isiku poolt. Informatiivset teadet võib edastada ka telefoni teel. Informatiivseks loetakse teade, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi. 10.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. 10.4. Tellija kontaktisik(ud) on: ..., telefon ..., e-post: ... või tema asendaja; 10.5. Täitja kontaktisik(ud) on: …, …., telefon … e-post: …. või tema asendaja; 10.6. Kontaktisikute pädevuses on anda teisele poolele vajaliku informatsiooni ja juhiseid oma pädevuse piires, kontrollida teostatud töö kvaliteeti, anda töö üle ja võtta töö vastu. 10.7. Kontaktisiku muutumisest teavitab pool kirjalikult teist poolt viivitamatult. 8 11. Lõppsätted 11.1. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 11.2. Lepingule kohaldub Eesti õigus. 11.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes või olukorras, kus mõni lepingu säte on vastuolus seadusega, lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest. 12. Lisad Lepingu sõlmimisega samaaegselt allkirjastavad pooled järgmised lepingu lisad: 12.1 Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; 12.2 Lisa 2 – Märksõnad; 13. Poolte allkirjad Tellija: Täitja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 9 Lisa 1 – Tehniline kirjeldus Meediamonitooring 1. Üldine info ja nõuded 1.1. Käesoleva hanke eesmärgiks on tellida Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele (TEHIK) regulaarset meediamonitooringu ja meediaanalüüsi teenust, mis hõlmab Eesti kõiki üleriigilisi, kohalikke väljaandeid ning mõjukaimaid nišimeediakanaleid (nt Geenius ja selle alamlehe, Meditsiiniuudsed, Med24 jms) – trükimeedia ja online-meedia, raadio- ja teleuudised ning saateid. Samuti sotisaalmeedia kanaleid (LinkedIn, Instagram, Facebook, Twitter). 1.2. Pakkuja poolne lahendus peab vastama intellektuaalomandi sätetele nii hankelepingust kui ka seadusest tulenevalt. 1.3. Pakkumuses tuleb eraldi välja tuua, kui mõne tehnilises kirjelduses hankija poolt nimetatud meediakanali monitoorimine toimub täiendavatel tingimustel või kitsendatud kujul. Kitsendatud kujul pakkumuse esitamine on lubatud, kui see katab hankija tehnilises kirjelduses toodud minimaalsed vajadused. 2. Teenuse osad 2.1. Kasutajaliidese keskkond ja juurdepääs. 2.1.1. Kasutajate arv mitte vähem kui 200. 2.1.2.Monitooringutulemuste edastus peab toimuma veebipõhise lahenduse toel (kasutajaliides) ning kohalduma ka nutitelefonis ja tahvelarvutis. 2.1.3. Veebipõhisele keskkonnale peab olema juurdepääs kasutajanime ja parooliga, mille vahetamise võimalus peab olema hankijal olemas hankijale sobival ajal. 2.1.4.Pakkuja peab pakkuma keskkonda juurdepääsu ka nutitelefoni rakenduse kaudu. 2.1.5. Pakkuja peab vajadusel hankija juures läbi viima lepingu perioodi jooksul kuni 3 kasutajakoolitust. Kasutajakoolitus sisaldub teenuse hinnas. 2.2. Operatiivne (igapäevane) monitooring. 2.2.1.Pakkuja peab esitama igal hommikul kokku lepitud formaadis raporti eelmise päeva meediakajastusest. Samuti hoidma alles kõikide päevade andmed lepingu kestvuse ajal tabelarvutusprogrammi Excel toetatud formaadis, mis lubab kliendil vajadusel neid välja küsida ning analüütilistes tegevustes kasutada. 2.2.2. Meediamonitooringu ülevaade peab olema kättesaadav kokku lepitud märksõnade lõikes veebipõhises keskkonnas (märksõnade arv ja sisu on lisas). 2.2.3.Uudiseid tuleb sisestada monitooringukeskkonda jooksvalt ja operatiivselt. Uudise kirjeldus peab olema lisatud andmebaasi esimesel võimalusel ning selge märgistusega (nt „kontrollimata“, „kontrollimisel“ vms). 2.2.4. Trükimeedia sisule peab olema lisatud originaalmaterjal pdf-formaadis ja/või mõnes muus levinud ja kergesti käsitletavas formaadis. 2.2.5. Online-artiklitele tuleb lisada link allikale. Artikli muutmisel tuleb kas märkida muutmine ära või sisestada muudetud artikkel monitooringukeskkonda uuesti. 2.2.6. Tele-, raadio- ja online-uudiste kontrollitud ehk inimese poolt kontrollitud sisu tuleb edastada monitooringukeskkonda hiljemalt ühe tunni jooksul pärast ilmumist. 1  Maakonnalehtede uudised lehe ilmumispäeval hiljemalt kella 12.00-ks. Üleriigiliste paberväljaannete uudised ilmumispäeval hiljemalt kella 8.00-ks. 2.2.7. Monitooringu tegemisel nädalavahetusel või pühade ajal edastatakse sisu (uudised, artiklid, raadio- ja telesaated vm infotüübid) kontrollitud kirjeldus (kirjeldus, mis on kindlalt seotud ühe või mitme märksõnaga, mida monitooritakse hankija soovil) nädalavahetusele või pühale järgneval esimesel tööpäeval hiljemalt kella 8.00-ks. 2.2.8. Video- ja audiosisu peab olema keskkonnast järele vaadatav, samuti sisaldama kõnetuvastusmooduli abil tehtud täisteksti. Juhul kui tele- või raadiosaade on internetis järelkuulatav, tuleb monitooritud saate juurde lisada ka link algallikale. 2.3. Analüütiline monitooring. 2.3.1. Pakkuja peab võimaldama minimaalselt kolme aasta kohta kokku lepitud teemade ulatuses struktureeritud, toimetatud ja otsitavat andmebaasi. 2.3.2.Pakkuja peab võimaldama vähemalt kolme aasta ulatuses vabalt otsitavat andmebaasi, mis sisaldab kogu teenusepakkuja monitooritud trüki-, online- , audio- ja videomeediat. Audiosisu peab olema kõnetuvastuse abil tekstistatud ning otsitav. 2.3.3. Kogu andmebaas peab olema otsitav vabalt valitud märksõnade lõikes, võimaldama genereerida eri statistilisi ülevaateid. 2.3.4.Meediakajastused peavad olema leitavad klassifikatsiooni, märksõna-, allika-, tsitaadi- ning autoripõhiselt ja keskkond peab võimaldama teha otsingumootori mitme kriteeriumiga päringuid. Juhul, kui refereeritav materjal on internetis kättesaadav, peab pakkuja tagama ka lingi antud materjali algallikale. 2.3.5. Veebikeskkond peab võimaldama kõikide teenusepakkuja monitooritavate kanalite lõikes meediaanalüütiliste raportite tegemist nii monitooritavate teemade kui ka vabade märkisõnade lõikes. Võimaldama graafikute loomist ning võimaldama loodud analüütiliste raportite seadmist keskkonnas kõikidele kasutajatele nähtavaks. 2.4. Analüütiline kvartaalne raport. 2.4.1.Pakkuja peab esitama korra kvartalis, sellest järgmise kvartali esimesel nädalal kokku lepitud formaadis (vt p 2.4.2) raporti eelmise kvartali meediakajastusest. Samuti hoidma alles kõikide nädalate andmed tabelarvutusprogrammi Excel toetatud formaadis, mis lubab kliendil vajadusel neid välja küsida ning analüütilistes tegevustes kasutada. 2.4.2. Raport/Meediapilt peab sisaldama järgmisis alateemasid: 2.4.2.1. Kui palju TEHIK-ust räägitakse ehk kajastuste dünaamika kvartali jooksul 2.4.2.2. Kajastatavate teemade jaotus vastavalt märksõnadele 2.4.2.3. Kajastuste arv sh protsentides keelerühmade kaupa. 2.4.2.4. Enim TEHIKu teemasid kajastanudmeediatüübid ja kanalid. 2.4.2.5. Enim mainitud autorid ja kõneisikud 2.4.2.6. Kajastuste tonaalsus 2.4.2.7. TEHIK meediapildi võrreldus teiste riigi IT-majadega? 2.4.2.8. Kajastuste olulisus ja efektiivsus? 2.4.2.9. Kajastuste emotsioon? 3. Muud tingimused 3.1. Teemade ja märksõnade muutmine: 2  3.1.1. Hankijal on õigus teha kvartalis muudatusi ühe monitooritava teema või märksõna/kõneisiku ulatuses, asendades muudetav teema, ilma sellele järgneva hinnamuutuseta. Sealjuures teatades muudatusest pakkujale 24 (kakskümmend neli) tundi ette ning leppides eraldi kokku muudatuste tegemise tingimustes. 3.1.2. Meediamonitooring katab vähemalt järgmisi valdkondi (teemasid), mis on toodud märksõnade dokumendis, seejuures märksõnade valik ei ole lõplik, vaid monitooringu teostaja vastutab selle eest, et märksõnade valik aitab tagada valdkondade igakülgse ja põhjaliku katvuse. 3.1.3. Lisas loetletud märksõnade valik ei ole lõplik, hankija jätab omale õiguse märksõnasid, kõneisikuid ja valdkondi muuta ja vajadusel lisada. 3.2. Kanalid, mida igapäevane meediamonitooring katab: 3.2.1. kõiki üleriigilisi ajalehti ja nende online-väljaandeid sh Äripäeva väljaannete täistekste; 3.2.2.vähemalt kõiki regionaalseid ajalehti, mis on Eesti Meediaettevõtete Liidu liikmed; 3.2.3. vähemalt kõiki valdkondlike meedia väljaandeid , mis kirjutavad tervise, töö, sotsiaalkaitse, IKT ja infoturbe teemadel; 3.2.4.vähemalt ERR raadiokanaleid ja KUKU raadiot, sh vähemalt iga kanali uudiseid, majandus-, publitsistika- ja päevakajalisi sündmusi kajastavaid saateid; 3.2.5. vähemalt järgmisi televisioonikanaleid: ETV, ETV2, ETV+, Kanal 2, TV3 ja PBK, sh vähemalt iga kanali uudistesaateid ning ETV majandus-, teadus- ja päevakajalisi sündmusi kajastavaid saateid; 3.2.6.interneti uudisportaale; 3.2.7. sotsiaalmeedia kanaleid, sh vähemalt uudisfoorumeid, blogisid, kommentaarikeskkondi, Twitteri kontosid, Instagrami, Facebooki kandeid ja Youtube videosid ning LinkedIn keskkonda vastavalt märksõnadele. 3 Lisa 2 – Märksõnad Meediamonitooring Asutus: 1) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 2) TEHIK 3) Sotsiaalministeeriumi IT maja Otsesed kõneisikud: 4) Margus Arm 5) Epp Immato 6) Martin Õunap 7) Tõnis Komp 8) Merily Rool 9) Marje Pihl 10) Kati Valvik 11) Kerli Linna 12) Sergei Erbin 13) Katre Pukk 14) Epp Laanepõld 15) Tõnis Jaagus 16) Helen Simisker 17) Viljar Pallo 18) Pille Kink 19) Liisa Lvova 20) Kady Adamson 21) Katre Pruul 22) Kaido Plovits 23) Tanel Tera 24) Grete Kivi 25) Ingrid Rooda 26) Terje Lasn Kaudsed kõneisikud: 27) Nele Labi 28) Signe Riisalo 29) Riina Sikkut 30) Tiit Riisalo Teemad ja nende alla kuuluvad märksõnad: Sotsiaalvaldkond 31) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) 32) Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem SKAIS 33) SKA: iseteenindus 34) SKA: abivahendid 35) SKA: pension 1  36) SKA: sündmusteenused 37) SKA: puudetoetus 38) SKA: TEHIK 39) SKA: vanemahüvitis 40) SKA: peretoetus 41) SKA: proaktiivsed teenused 42) SKA: toimetulekutoetus 43) Personaalne riik Tervise valdkond 44) Tervise infosüsteem (TIS) 45) Andmevaatur 46) Uue põlvkonna tervise infosüsteem (upTIS) 47) Terviseportaal 48) Patsiendiportaal 49) Üleriigiline digiregistratuur 50) Digilugu 51) Eesti Perearstide Selts: e-tervis 52) Eesti Perearstide Selts: tervise infosüsteem 53) Terviseamet: Tervishoiukorralduse infosüsteem (MEDRE) 54) Terviseamet: TEHIK 55) Terviseamet: Nakkushaiguste infosüsteem (NAKIS) 56) Terviseamet: Terviseameti menetlussüsteem (MEIS) 57) Tervisekassa: otsustustugi 58) Tervisekassa: raviarved 59) Tervisekassa: TEHIK 60) Tervisekassa: kodulähedased analüüsid 61) Tervisekassa: Retseptikeskus 62) Ravimiamet: SamTrack 63) Ravimiamet: TEHIK 64) Ravimiamet: Ravimiregister 65) Ravimiamet: Kliendiportaal 66) Ravimiamet: INNA 67) Ravimiamet: Tegevuslubade register 68) TAI: Infosüsteemid 69) TAI: Personaalmeditsiin 70) TAI: TEHIK 71) Piiriülene andmevahetus 72) Piiriülene digiretsept 73) Piiriülene terviseandmete kokkuvõte 74) E-kiirabi 75) Tervisejuhtimise töölaud 76) Digiretsept Töövaldkond 77) Tööinspektsioon 78) Tööinspektsiooni järelevalve/töökeskkonna järelevalve/töösuhete järelevalve 79) Tööinspektsiooni iseteenindus 80) Tööelu infosüsteem (TEIS) 2  81) Töökeskkonna riskianalüüs 82) Tööõnnetused 83) Sõidukijuhtide järelevalve 84) Lähetatud töötajate registreerumine/lähetatud töötajad Tehnoloogia (tervise-, töö- ja sotsiaalvallas) 85) Avaandmed 86) IT-lahendused: töö, tervis, sotsiaalkaitse 87) Proaktiivne teenus riigis: töö, tervis, sotsiaalkaitse 88) Riigi Infosüsteemi Amet: e-teenused 89) Riigi Infosüsteemi Amet: küberturvalisus 90) Riigi Infosüsteemi Amet: tervisevaldkond 91) Riigipilv Muu 92) Dünaamiline hankesüsteem 93) Riigihanked 94) Finants 95) Raamatupidamine 96) Maksud 3 Hea koostööpartner! T ervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus teeb Teile käesolevaga ettepaneku esitada pakkumus meediamonitooringu hankes . Üldised nõuded Hangitava töö sisu ja töö teostamise tingimused on kirjeldatud käesolevas pakkumuskutses ja lisades Tehniline kirjeldus (lisa 1), Märksõnad (lisa 2) ning lepingu projektis . Pakkumus e esitamisega kinnitab pakkuja, et nõustu b kõigi hanke alusdokumentides kirjeldatud tingimus tega ja kohustub teostama hangitava töö hankija poolt kirjeldatud tingimustel. Alternatiivsete pakk umuste esitamine ei ole lubatav; tal on hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused ; pakkumus on jõus minimaalselt 90 kalendripäeva alates pakkumuste esitamise tähtajast; tema osas puuduvad RHS § 95 lg 1 sätestatud kõrvaldamise alused. Kui hankijale saavad sellised kõrvaldamise alused teatavaks, on hankijal õigus pakkuja menetlusest kõrvaldada ja sellise pakkujaga hankelepingut mitte sõlmida. Vajadusel märgib pakkuja, milline osa pakkumuses t on tema ärisaladus. Kui pakkuja ei ole ärisaladust määranud, eeldab hankija, et pakkumuses ärisaladust ei sisaldu. Hankijal on õigus pidada pakkujatega läbirääkimisi järgmistel tingimustel: Hankijal on õigus pidada hanketingimustele vastavate pakkumuste esitanud pakkujatega, läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu ja maksumuse ning lepingu tingimuste osas. Läbirääkimisi võivad pooled pidada teenuse osutamise kohustuslike komponentide, nende lisamise ja vähendamise osas ning sellest tuleneva teenuse maksumuse vähenemise või suurenemise osas. Läbirääkimisi näeb hankija ette eelkõige tehnilise kirjelduse punktides 2.1.5, 2.2.6, 2.2.7, 2.2.8, 2.3.2, 2.3.3, 2.3.5, 2.4.2.8, 3.1.3 ja 3.2.7. Vastavalt läbirääkimiste pidamise vajadusele teatab hankija pakkujatele läbirääkimiste aja. Iga pakkujaga peetakse läbirääkimisi eraldi. Läbirääkimisi võib pidada kirjalikult ( eRHRi vahendusel) või suuliselt. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed. Hankija tagab läbirääkimiste käigus pakkujate võrdse kohtlemise. Pärast läbirääkimiste toimumist esitab pakkuja vajadusel uue kohandatud pakkumuse, mis esitatakse eRHRi kaudu läbirääkimistel kokku lepitud tähtajaks. Hankija teavitab pakkujaid läbirääkimiste lõppemisest. Hankija avab pakkumused pakkumuste esitamise tähtaja saabumise järel ja kontrollib esmalt pakkumuste vastavust ja seejärel hindab vastavaid pakkumusi, tunnistades edukaks ühe hindamise tulemusena edukaima pakkuja. Vastavustingimused Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide hankedokumentides esitatud tingimustega. Hankija võib pakkujalt vastavuse tuvastamiseks küsida pakkumuse kohta täiendavaud selgitusi, millele pakkuja kohustub hiljemalt 3 tööpäeva jooksul vastama. Hankija võib vastavaks tunnistada pakkumuse, milles ei esine olulisi sisulisi kõrvalekaldumisi hankedokumentides esitatud tingimustest. Pakkumuse osana tuleb esitada : Täidetud kuutasu maksumusvorm ( pakkumuskutse lisa 1 ); Kasutajaliidese funktsionaalsust näitav dokument (teenuse kirjeldus); Kvartaalse meediapildi näidis; Nimekiri kasutatavatest meediaväljaannetest ja kinnitus kõikide vajalike litsentside olemasolu kohta. Pakkumuste hindamine Hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi. Edukaks tunnistatakse ja hankeleping sõlmitakse ühe enim väärtuspunkte saanud pakkumus e esitajaga . Kui pakkumuse esitab vaid üks pakkuja, siis hinnatakse vastvataks tunnistatud pakkumust automaatselt maksimumpunktidega. Pakkumusi hinnatakse järgnevate hindamiskriteeriumide alusel: Hindamiskriteeriumi nimetus Hindamiskriteeriumi suhteline osakaal väärtuspunktides Kuutasu kogumaksumus (sisaldab vähemalt kasutajaliidese igapäevast kasutamist, igapäevast väike-raportit eelneva päeva kohta, operatiivse monitooringu võimalust ja kvartaalset meediapildi raportit. Lisaks kuulub hinna sisse lepingu perioodil 3 vajaduspõhist kasutajakoolitust.) 30 Kasutajaliidese funktsionaalsus 30 Kvartaalse meediapildi näidis 40 Kokku: 100 Kuutasu kogumaksumus – 30 väärtuspunkti Punktide andmine toimub väärtuspunktide (Merit Point System) meetodil. Madalaima kuutasu pakkumusele antakse maksimaalne arv, s.o 30 punkti. Teistele pakkumustele antakse punkte proportsionaalselt vähem (“hindamiskriteeriumi väärtuspunktid” = „maksimaalne arv väärtuspunkte ( 30 )“ x “kõige väiksem pakutud maksumus” / “pakkumuse maksumus“) . Maksumus esitatakse täpsusega kaks kohta peale koma , keelatud on esitada negatiivse väärtuse või 0-hinnaga pakkumusi ning maksumus ei tohi olla eksitav. Esitatud maksumus peab sisaldama kõiki hankijale kaasnevaid kulutusi. Kasutajaliidese funktsionaalsus – 30 väärtuspunkti Punkte arvutatakse Merit Point System meetodil. 30 punkti saab pakkumus, mille kasutajaliides sisaldab või kuhu on võimalik lisada lepingu täitmise hetkeks enim allpool nimetatud funktsionaalsustest. Teistele pakkumustele antakse punkte proportsionaalselt vähem: hindamiskriteeriumi väärtuspunktid = maksimaalne arv väärtuspunkte (30) X konkreetse pakkumuse funktsionaalsuste arv /kõige rohkem funktsionaalsusi sisaldanud pakkumuse funktsionaalsuste arv. Funktsionaalsuste loetelu : Meediamonitooringu pakkujal on olemas veebipõhine kasutajaliides. Veebipõhine kasutajaliides peab kohalduma erinevate seadmete ja ekraanidega. Kasutajaliides võimaldab kasutajal seadistada ja salvestada personaliseeritud vaikevaadet . Kasutajaliides võimaldab jälgida kõiki Eesti meedia ning filtreerida neid vähemalt märksõnade, tonaalsuse, teemade, mõjukuse, ajaperioodi, meediatüüpide, kanalite, keele ja riikide alusel. Kasutajaliides võimaldab võrrelda ja analüüsida võrdlusorganisatsioonide meediakajastusi vähemalt osakaalu ( Share of Voice ), märksõnade, tonaalsuse, teemade, mõjukuse, ajaperioodi, meediatüüpide, kanalite, keele ja riikide alusel. Kasutajaliides võimaldab saada ülevaadet kõikidest Tellija poolt etteantud märksõnadest/teemadest/kõneisikutest vähemalt 3 viimase aasta kohta. Kasutajaliideses on võimalik regulaarselt muuta ja lisada märksõnu/teemasid/kõneisikuid. Kasutajaliides sisaldab analüütikamoodulit , mis võimaldab reaalajas teostada meediakajastuste statistilist ja sisulist analüüsi. Tulemuste põhjal on võimalik veebipõhises kasutajaliideses koostada trüki- ja esitluskõlbulikke graafikute ja kaartidega raporteid erinevates failiformaatides. Kasutajaliidesel on mobiilirakendus. Pakkuja peab esitama pakkumuse osana kasutajaliidese kirjelduse koos seletava loeteluga punktis 3. 5 .2. nimekirjas loetletud funktsionaalsustest ja täiendavate võimaluse olemasolul ka nende kirjeldus. täiendavatest võimalustest. Täiendavaid võimalusi hindamisel arvesse ei võeta, see on hankijale taustainformatsiooniks . Pakkujale omistatakse maksimumpunktid siis, kui kirjelduses on toodud kõik punktis 3. 5 .2. loetletud funktsionaalsused ja seejuures kasutajaliides on intuitiivne ning kasutajale lihtsalt arusaadav . Kvartaalne meediapildi näidis – 40 väärtuspunkti Koostada kvartaalne meediapildi näidis perioodi 01.01.2020-31.03.2020 kohta. Näidismeediapilt peab sisaldama visuaalselt (graafikud, joonised jne) ilusaid ja hästi mõistetavaid andmeid. Meediapilt peab sisaldama tehnilise kirjelduse p-s 2.4.2 nimetatud alateemasid. Väärtuspunktide jagunemine : 40 väärtuspunkti 25 väärtuspunkti 10 väärtuspunkti Näidis vastab täielikult Tellija ootustele ja vajadustele. Analüüsis sisaldab visuaalselt väga hästi mõistetavaid graafikuid ja jooniseid. Näidis vastab osaliselt Tellija ootustele ja vajadustele. Info on nõuetekohaselt olemas, kuid ei ole visuaalselt selgesti koostatud ja kergesti mõistetav . Näidis ei vasta suures osas Tellija ootustele ja vajadustele. Sisaldab vaid osaliselt nõutud infot. Illustartiivsed joonised on ebaselged ja info ei ole lihtsasti mõistetav . Võrdsete pakkumuste puhul eelistatakse pakkumust, mille kuutasu on madalaim. Kui ka pakkumuse kuutasud on võrdsed, selgitatakse edukaks pakkuja välja loosi teel, mille juures viibimist pakkuja esindajale soovi korral võimaldatakse . Pakkumuste tagasi lükkamine ja menetluse kehtetuks tunnistamine Hankija lükkab tagasi ja jätab hindamata pakkumuse(d): mis ei vasta hankedokumentides esitatud ühele või mitmele tingimusele või pakkumusest või selgitustest ei ole võimalik üheselt tuvastada pakkumuse vastavust või pakkuja on esitanud tõele mittevastavaid andmeid; mis ei ole esitatud tähtaegselt. Hankija võib põhjendatud vajadusel omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: vajadus lepingu eset olulisel määral muuta; menetluse läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub lepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; menetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega menetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia; hankija struktuurfondide vahenditest rahastatavale projektile otsustatakse rahastust mitte tagada. Pakkumuse esitamine Pakkumuse esitamise tähtaeg on 0 5 . 06 . 2023 kell 12 :00 . Pakkumuse palume esitada eesti keeles e-posti aadressile [email protected] . Hanke alusdokumentide, hankelepingu projekti ja nendega seonduva lisainfo saamiseks palume pöörduda enne pakkumuste esitamise tähtaega Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poole aadressil [email protected] . Pakkumuskutse lisad Lisa 1 Maksumusvorm Kuutasu kogumaksumus (kuutasu sisaldab vähemalt kasutajaliidese igapäevast kasutamist, igapäevast väike-raportit eelneva päeva kohta, operatiivse monitooringu võimalust ja kvartaalset meediapildi raportit. Lisaks kuulub hinna sisse lepingu perioodil 3 vajaduspõhist kasutajakoolitust .) Hind käibemaksuta Hind koos käibemaksuga