Lepingu 1-9/20/0214-1 dreenkihi väljaehitamisega seonduv ettepanek liiva kohta

Lp. Hr. Siim Remmelgas Maanteeamet e-post: [email protected] Meie : 23.11.2020 nr 73/36 OBJEKT: Riigitee 22133 Reola-Unipiha km 0,054-1,350 rekonstrueerimine Teema: Dreenkihi väljaehitamisega seonduv AS TREF ettepanek Maanteeameti ja AS TREF (registrikoodiga 10080052) vahel on sõlmitud töövõtuleping nr 1- 9/20/0214-1 Riigitee 22133 Reola-Unipiha km 0,054-1,350 lõigu rekonstrueerimiseks. Lepingu täitmisel, on poolte vahel käimas arutlus dreenkihi väljaehitamisega seonduvalt. Kehtivast EVS 901-20 katsemetoodikast tulenevalt, on Töövõtjal tekkinud ootamatud takistused dreenkihi üleandmisel. Teadupärast on nimetatud metoodika erialaste materjalide põhjal ebausaldusväärne konkreetse materjali tegelike filtratsiooni omaduste võrreldavaks ja täpseks kirjeldamiseks. Töövõtja peab oluliseks märkida, et on ehitusprotsessis kasutanud tõendatud materjale ja tegelikkuses ei näe ohtu rajatud katendi elueale ning vastupidavusele, mida kinnitavad ka projekteerimisnormi kohane katendiarvutus ning koostatud hinnangud. Tulenevalt ehitusnormide tõlgendusvabadusest on Tellija jõudnud esmasele järeldusele, et kogu dreenkihi peale väljaehitatud konstruktsioon ei kuulu PK 0+43 – 2+50 ja parem pool PK 2+50 – 3+14 (killustikalus, KS 32 kiht ja 2 kihti asfalti) vastuvõtmisele ning väljamaksmisele. Sisulise insenertehnilise analüüsi põhjal leiab kinnitust, et ka EVS 901-20 saadud tulemuste kontekstis, on tagatud rajatud katendi eluiga ning vastupidavus, mida Töövõtja selgitab alljärgnevalt. Tee projekteerimise normid § 1 Reguleerimisala, lõige (2) põhjal on ka Eestis võimalik kasutada Soome juhendit 38/2018 „Tierakenteen suunnittelu“- kus on liivadele ning kruusadele esitatud vaid külmakindlusnõuded, kusjuures kuni 7% peenosisega materjale loetakse külmakindlateks ja 7-15% peenosisega materjale piisavalt külmakindlateks, et neid mitte arvestada külmakerkearvutuses, millest tuleneb, et vastava peenosiste sisaldusega materjalid teekonstruktsiooni külmumistsoonis ei kahanda mingilgi määral konstruktsiooni tööiga. a. Vastavalt dreenkihi materjalile määratud lõimise katsetulemustele jäävad, enamused peenosiste sisaldused suuresti alla 7% ning vaid kaks tulemust napilt üle 7%- ehk Soome  teedeehituses kehtestatud dreenkihi kvaliteedi parameetrite kohaselt on tegemist kasutusotstarbelt ideaalilähedase materjaliga. b. Lisaks on katseproovide lõimistegurid oluliselt kõrgemad (Cu 4,3-7,5), võrreldes projektse lahendusega (Cu 2-3), ehk Töövõtja on kasutanud sisuliselt oluliselt tugevamat materjali. c. Töövõtja praktilise kogemuse ning Maailmas teostatud mahukate uuringute ja teadustööde põhjal, on ilmselge, et konstruktsioonist juhitakse vesi välja ikka eelkõige killustikukihist mitte liivast, samale loogikale tuginevad ka lähiriikide Soome ja Rootsi normid. Nimetatud teooriat hindas positiivselt ka objekti nõupidamisel suurte kogemustega Inseneri esindaja. Killustikalus on vastavalt projektile välja ehitatud. 1. Kuigi Töövõtja on veendunud enda poolt ehitatud Töö vastavuses, ei pea ta tuleviku vaates jätkusuutlikuks kauakestvat vaidlust ühe enda olulisema Tellija esindajatega ning poolte vahelise hea koostöö jätkamiseks teeb Töövõtja alljärgneva ettepaneku: a. Jätta mainitud liivakiht Töövõtjale välja maksmata lõigus PK 0+43 – 2+50 ja parem pool PK 2+50 – 3+14 ; PK 5+75 – 10+28 parem pool ja PK 9+70 – 10+28 vasak pool. Samuti ka mulde kihi ehitus PK 0+43 – 2+10 vasak pool. b. Kõik ülejäänud konstruktsiooni kihid vastavalt teostusele ja Riigiteede vastuvõtueeskirjas toodule ning tuleb seetõttu Töövõtjale välja maksta. c. Lisaks tõendatud Inseneriteadmistele, on Töö väljamaksmine põhjendatud ka Tee ehitamise kvaliteedi nõuded § 1. Määruse reguleerimisala ja rakendamine (3), mille alusel Erandina võib teetööde Tellija tema poolt määratud tingimustel teetöid vastu võtta, kui ... tööde ümbertegemine ei ole otstarbekas. 2. Töömaa nõupidamistest võtsid aruteludest aktiivselt osa kõik osapooled. Arutelu tulemusena kirjeldati seisukoht, et Töövõtja ettepaneku analüüsimiseks on vaja kinnitust väljaehitatud konstruktsiooni vastupidavuse kohta. (Vastav katendiarvutus koos hinnangutega manuses Lisa 2). 3. Kõik osapooled tunnustasid Roadplani projekti kui sellist tervikuna kehtivatele nõuetele vastavaks. Lihtsustatud kujul tähendab olukord seda, et kuigi projekteerijal on (oli) ka täna võimalik projekteerimisel lähtuda Soome normidest ning juhenditest, puuduvad täna sellise liivakihi vastuvõtmiseks Eestis kehtivad juhendid/eeskirjad - seetõttu ei olnud projekteerijal algselt võimalik vastavat alternatiivi välja pakkuda. Seejuures volitatud teedeinsener, tase 8 Ain Kendra poolt vastavalt kehtivale Tee projekteerimise normile tehtud katendiarvutusele, on väljaehitatud konstruktsioon tugevam Roadplani poolt projekteeritud algsest lahendusest ning mingisugust riski tee vastupidavusele ning elueale Tellija vaates ei ole. 4. Töövõtja vaates on Insenerlikult vaja lahendada ebamõistlikku olukorda, kus põhjanaabrite juures kehtivate parameetrite kohaselt külmakindel materjal on meil täiesti sobimatu nii, et ka kogu ülejäänud konstruktsioon ei kuulu välja maksmisele, mis on Töövõtjat ebaproportsionaalselt ja -mõistlikult koormav. (Katendiarvutus ning hinnang manuses Lisa 2.) 5. Garantii (vajadusel on Töövõtja nõus andma enda Tööle 10. aastase garantii ja pikendama täitmistagatist 5-e aasta võrra) Tööle annab Tellijale vastavalt Lepingule Töövõtja - teostatud täiendav katendiarvutus ning hinnang, loob Maanteeametile täiendava kindluse, et Töövõtja rajatud parameetritega (liiva peenosise sisalduse ning Cu-ga) konstruktsioon on vastupidav. 6. Vastutustundliku ehitajana, pakub Töövõtja täiendava lahendusena dreeni rajamise käesoleva kirja punktis 1. a kirjeldatud lõigu nõlva sisse. Lahenduse joonise on koostanud projekteerija Roadplan OÜ ja lisatud on täiendav eksperthinnang toodud projektlahendusele. Töövõtja palub kirjeldatud lahenduse rakendamiseks Tellija kooskõlastust. (Lisa 1 manuses.) Arvestades projekteerimisnormi kohast katendiarvutust ning hinnangut paigaldatud liivale, on Töövõtja Tellija jaoks hoolikalt tõendanud, et Töövõtja poolt ehitatud katendi eluiga ning vastupidavus on igati tõendatud ning kogu katendi ümberehitus vaidlusaluses lõigus PK 0+43 – 2+50 ja parem pool PK 2+50 – 3+14 ; PK 5+75 – 10+28 parem pool ja PK 9+70 – 10+28 vasak pool (vastavalt „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ järgi tegelikult sobiv) . Samuti ka mulde kihi ehitus PK 0+43 – 2+10 vasak pool - pole mingil kujul põhjendatud, ega ka otstarbekas. Tulenevalt asjaolust, et kvaliteedimääruse vastavad muudatused on veel kooskõlastamisringil Euroopa Liidu pädevates ametkondades, ei ole Töövõtja esitatud katendiarvutus Lepingu dokumentide vaates üheselt rakendatav. Hea koostöö nimel, on Töövõtja objekti lõpetamiseks valmis aktsepteerima, et Tellija jätab eelkirjeldatud ulatuses liivakihi (kehtiva projekteerimisnormi kohaselt igati sobilik) Töövõtjale välja maksmata, samas ülejäänud konstruktsioonikihid makstakse Tellija poolt Töövõtjale vastavalt Inseneri poolt kinnitatud teostusele ja Riigiteede vastuvõtueeskirjas toodule, peale seda kui Töövõtja on rajanud täiendavad dreeni p.6 viidatud alale. Lisa 1 7.1 Ristlõige (Muudetud) Lisa 2 Dreenkihi ettepanek kiri 31_73 Lisa 3 Dreenkihi ettepanek lisa kiri 35_73 Lisa 4 Eksperthinnang 2 Reola Unipiha Geolep Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Juho Laomets Projektijuht AS TREF Koopia: Lp. Hr. Rein Kaseleht, e-post: [email protected] Lacados OÜ Lp. Hr. Tarmo Mõttus, e-post: [email protected] Lacados OÜ Lp. Hr. Janar Taal, e-post: [email protected] Maanteeamet  RISTLÕIGE 1 PK 1+50 Nõlv muutuva kaldega. Jalgtee Kehtib vahemikus PK 0+75 - PK 1+90 tugipeenar ja kraavipõhi tuleb Tugipeenra kate omavahel kokku viia. hkesk = 26 cm Täpsemaid kaldeid vt tööristlõigetelt. III klassi muru + 0.50 7.00 0.50 Tugipeenra kate 0.25 0.25 Tugipeenar Tugipeenar kasvualus 0.50 3.00 3.00 0.50 Kinnistu piir Kinnistu piir Kinnistu piir 53.50 h = 5-7 cm hkesk = 26 cm 2.50 Kind. peenar Kind. peenar 53.00 Sõidurada Sõidurada Tugipeenar Tugipeenar Viia kokku olemasoleva Jalgratta- ja jalgtee 52.50 maapinaaga 52.00 51.50 III klassi muru + 51.00 Ol.ol. maapind 1:2 0.50 1:2 kasvualus 1:3 h = 5-7 cm 1:1 50.50 50.00 Viia kokku olemasoleva Freesitav asfaltkate Muudetud osa ulatus. 49.50 maapinaaga Kaevik 3:1 Olol. sidekanalisatsioon 49.00 Pinnaseveetase Kaevejoon Olol. sidekaabel 48.50 Sõidutee ab-katend (Konstruktsioon 1) Kraavi nõlv kaevata lahti. Proj. veetoru vt. täpsemalt AC 16 surf h = 5 cm Eemaldada sobimatu pinnas. Altren-Projekt töö number AC 20 base h = 6 cm Geotekstiil murda alla. Proj. kanalitoru vt. täpsemalt Tagasitäide teostada killustikuga. Kõnnitee ab-katend (Konstruktsioon 6) VK1923 Kompleksstabiliseeritud alus KS32 h = 15 cm Altren-Projekt töö number Nõlv haljastada. AC 8 surf h = 5 cm Killustikalus h = 12 cm VK1923 Killustikalus h = 20 cm Geotekstiil (NGS profiil nr 3, eraldav) Liivalus h = 20 cm Dreenkiht hmin = 20 cm Täitepinnas (vajadusel) Mulle hmin = 20 cm Olemasolev tihendatud aluspinnas Olemasolev tihendatud aluspinnas Tellija Töö nimetus Töö nr Kõrvalmaantee 22133 Reola-Unipiha km 0,05-1,3 Reolas asuva lõigu 18042/2 Reg kood: 12432118 rekonstrueerimise projekt Tiigi 78, 50410 Tartu Teelise 4 Tel +372 5567 1983 10916 Tallinn Joonise nimetus Joonise nr Märkused: [email protected] [email protected] www.roadplan.ee www.mnt.ee 1. Ristlõiked kajastavad põhimõttelisi erinevaid ristlõike lahendusi ja tee elementide võimalikku paiknemist teel. Projektijuht Indrek Oden Ristlõiked 7.1 Projekteerija Priidu Kooskora 2. Täpne lahendus ja üleminek erinevate ristprofiilide vahel kujuneb vastavalt asendiplaanil toodule. Staadium Mõõtkava Kuupäev Projekteerija Silver Kuum 3. Materjali nõuded on välja toodud seletuskirjas Põhiprojekt 1:100 05.11.2020 - -  Lp. Hr. Siim Remmelgas Maanteeamet e-post: [email protected] Meie : 06.10.2020 nr 73/31 OBJEKT: Riigitee 22133 Reola-Unipiha km 0,054-1,350 rekonstrueerimine Teema: AS TREF ettepanek dreenkihi probleemi lahenduseks Probleemi ja lahenduse raamistik alltooduna: 1. Roadplan OÜ on koostanud ning Tellijale (Maanteeametile) esitanud kõigile Eestis kehtivatele projekteerimise normidele ning standarditele vastava projektlahenduse. 2. Ehitajal AS TREF`l on tõenäoliselt tulenevalt kehtivast (kuid eriteraliste materjalide puhul vigasest) katsemetoodikast EVS 901-20 tekkinud tõsised probleemid nn dreenkihi üleandmisel (sellest annavad tunnistust nii peenosiste sisalduse kui Cu võrdlus lähiriikide nõuetega). Tulenevalt ehitusnormide tõlgendusvabadusest on Tellija jõudnud esmasele järeldusele, et tulenevalt eeltoodust ei kuulu ka kogu ülejäänud väljaehitatud konstruktsioon (killustikalus, KS 32 kiht ja 2 kihti asfalti) vastuvõtmisele ning väljamaksmisele. 3. Eeltoodust tulenevalt kutsuti TREF-i soovil esmaspäeval (21.09.2020) kokku nõupidamine, kus tekkinud probleemi Osapoolte poolt põhjalikult käsitleti. 4. Olukorra lahendamiseks räägiti Osapoolte vahel läbi alljärgnev lahendus: a. Tulenevalt Tee projekteerimise normid § 1 Reguleerimisala, lõikes (2) toodut on ka Eestis võimalik kasutada Soome juhendi 38/2018 „Tierakenteen suunnittelu“- kus on liivadele ning kruusadele toodud vaid külmakindlusnõuded, kusjuures kuni 7% peenosisega materjale loetakse külmakindlateks ja 7-15% peenosisega materjale piisavalt külmakindlateks, et neid mitte arvestada külmakerkearvutuses, siis siit tuleneb, et vastava peenosiste sisaldusega materjalid teekonstruktsiooni külmumistsoonis ei kahanda konstruktsiooni tööiga. b. Vastavalt probleemse kihi katsetulemustele jäävad enamused peenosiste katsetulemustest kaugelt alla 7% ning kaks neist napilt üle 7%- ehk Soomes kehtivate parameetrite kohaselt on tegemist ideaalilähedase materjaliga.  c. Lisaks on katseproovide lõimistegurid oluliselt kõrgemad (Cu 4,3-7,5) kui projektis nõutust (Cu 2-3), ehk tegemist on oluliselt tugevama materjaliga. d. Vastavalt maailmas teostatud mahukate uuringute ning teadustööde põhjal juhitakse vesi konstruktsioonist välja ikka eelkõige killustikukihist mitte liivast, samale loogikale tuginevad ka lähiriikide Soome ja Rootsi normid (nõupidamisel oli samal arvamusel ka suurte kogemustega Inseneri esindaja). Killustikalus vastavalt projektile ettenähtud ning välja ehitatud. 5. Arvestades punktis 4. lühidalt väljatoodut tegi Töövõtja alljärgneva ettepaneku: a. Jätta mainitud liivakiht Töövõtjale välja maksmata lõikudes, kus selle õnnetu katsemetoodikaga teostatud filtratsioonimoodul projektis nõutut tulemust (1 m/ööp) välja ei anna. b. Ülejäänud kihid vastavalt teostusele ja Riigiteede vastuvõtueeskirjas toodule Töövõtjale välja maksta. c. Lisaks Inseneriteadmistele annab sellise võimaluse ka Tee ehitamise kvaliteedi nõuded § 1. Määruse reguleerimisala ja rakendamine (3) Erandina võib teetööde Tellija tema poolt määratud tingimustel teetöid vastu võtta, kui ... tööde ümbertegemine ei ole otstarbekas. 6. Lisaks Inseneri esindajatele võtsid nõupidamise aruteludest aktiivselt osa ka Teie esindajad. Peale arutelu väljendas Tellija seisukohta, et Töövõtja ettepandu sobivust hinnata on esimese asjana vaja kinnitust väljaehitatud konstruktsiooni vastupidavuse kohta. (Vastav katendiarvutus koos hinnangutega manuses Lisa 1). 7. Mitte ükski arutelus osalenud pooltest ei hinnanud Roadplani projekti kui sellist kehtivatele nõuetele mittevastavaks. Lihtsustatud kujul tähendab olukord seda, et kuigi projekteerijal on (oli) ka täna võimalik projekteerimisel lähtuda Soome normidest ning juhenditest, puuduvad täna sellise liivakihi vastuvõtmiseks Eestis kehtivad juhendid/eeskirjad- seetõttu ei teinud projekteerija midagi ka valesti kui vastavat alternatiivi välja ei pakkunud. Samas tulenevalt Ain Kendra poolt vastavalt kehtivale Tee projekteerimise normile tehtud katendiarvutusele on väljaehitatud konstruktsioon pigem tugevam kui Roadplani poolt projekteeritud ning mingit riski tee vastupidavusele ning elueale pole. 8. Hinnangut on eelkõige vaja lahendamaks Insenerlikult ebamõistlikku olukorda, kus põhjanaabrite juures kehtivate parameetrite kohaselt külmakindel materjal on meil täiesti sobimatu nii, et ka kogu ülejäänud konstruktsioon ei kuulu välja maksmisele. Katendiarvutus ning hinnang manuses Lisa 1. 9. Garantii (vajadusel ka täiendava garantii) tööle (koos märgitud puudustega) annab ikkagi Töövõtja - teostatud täiendav katendiarvutus ning hinnang annab Maanteeameti Lõuna regiooni töötajatele pigem täiendava kindluse, et selliste parameetritega (liiva peenosise sisalduse ning Cu-ga) konstruktsioon on vastupidav.  Igaks juhuks toonitan veelkord, et TREF jääb ka vaatamata kirjas toodule seisukohale, et probleemne liivakiht ei kuulu väljamaksmisele (nii sai fikseeritud ka nõupidamisel). Arvestades manuses olevat projekteerimisnormi kohast katendiarvutust ning hinnangut paigaldatud liivale on ehk piisavalt tõendatud, et sellise katendi eluiga ning vastupidavus on igati tõendatud ning vastavas olukorras kogu katendi ümberehitus pole mingil kujul otstarbekas. Tulenevalt asjaolust, et kvaliteedimääruse vastavad muudatused on alles kooskõlastamisringil Euroopas, ei ole manuses olevast katendiarvutusest tulenevat liivakihti hetkel võimalik üle anda, siis kõigele eeltoodule tuginedes teeb Töövõtja AS TREF ettepaneku: Jätta mainitud liivakiht (kehtiva projekteerimisnormi kohaselt igati sobilik) Töövõtjale välja maksmata lõikudes, kus selle õnnetu katsemetoodikaga (EVS 901-20) teostatud filtratsioonimoodul projektis nõutut tulemust välja ei anna, samas ülejäänud konstruktsioonikihid vastavalt teostusele ja Riigiteede vastuvõtueeskirjas toodule vastu võtta ning Töövõtjale välja maksta. Lisa 1 Reopalu Unipiha katendiarvutus Lisa 2 Reola PROOVIDE KOONDTABEL Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Juho Laomets Projektijuht AS TREF Koopia: Lp. Hr. Rein Kaseleht, e-post: [email protected] Lacados OÜ Lp. Hr. Tarmo Mõttus, e-post: [email protected] Lacados OÜ  Reola-Unipiha T22133 km 0,05-1,3 katend Reola-Unipiha T22133 km 0,05-1,3 katendi projekteerimine Soome normi alusel 1. Vastavalt kehtivale Majandus- ja taristuministri määruse nr 106 (Tee projekteerimise normid) § 1 Reguleerimisala, lõikes (2) toodut: Teede projekteerimisel võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale on projekteerija (ekspert) teostanud katendi arvutuse ning andnud hinnangu paigaldatud materjalidele tuginedes Soome juhendile 38/2018 „Tierakenteen suunnittelu“ (edaspidi Soome juhend, eestikeelne tõlge leitav ka Maanteeameti veebis) 2. Geoloogia – Soome jaotuste alusel Teekonstruktsioonide projekteerimine ja pinnaste/täitematerjalide nõuded Soome juhendis tulenevad eelkõige pinnase/täitematerjali sõelkõverast ja peenosiste (alla 0,063 mm) hulgast lähtuvast kasutuskõlblikkuse klassist (vt: juhendi tabel 6) ning selle kaudu määratletud arvutusparameetritest külmakerke ja kandevõime arvutamiseks. Materjale, mille külmakerkelisuse tegur t ei ole üle 3, loetakse külmakindlateks (neid ei võeta arvesse külmakerke arvutuses). Liivad gruppides H1 (peenosis kuni 7%) ja H2 (peenosis 7…15%) kuuluvad seega külmakindlate hulka. Objektilt võetud liiva katsetulemused: Proovi võtmine Andmed katse kohta Peenosiste sisaldus Koht Filtratsioonimoodul, NR (<0,063), Märkused (PK) K10 (m/ööp) f (%) 14 6+50 1,0 2,9 Cu 4,37, MSa, H1 15 6+00 0,7 3,7 Cu 4,68, MSa, H1 18 3+75 1,0 2,9 Cu 3,65, MSa, H1 20 0+75 0,1 5,5 Cu 7,63, GrSa, H1 15-B 6+00 (kordus) 0,7 3,9 Cu 4,53, MSa, H1 20-B 0+75 (kordus) 0,1 5 Cu 7,00; GrSa, H1 24-1 1+75 vas < 0,1 9,1 Cu 5,13 24-2 1+85 vas < 0,1 9,8 Cu 5,01 24-1 B 1+75 vas (kordus) 0,2 7,4 Cu = 5,4, MSa, H2 24-2 B 1+85 vas (kordus) 0,2 7,3 Cu = 5,4,MSa, H2 35 kõnnitee 4+50 0,3 5,2 Cu=4,52 , MSa, H1 13 7+50 0,7 3,3 Cu 4,38, MSa, H1 T-Konsult OÜ; ärireg:12878340; MTR: ELK000064, EEK001231, EPE001078, EEP003377 Tallinn, Mäealuse 2/1; volitatud teedeinsener Ain Kendra, 5171055, [email protected] 1/4 Reola-Unipiha T22133 km 0,05-1,3 katend - Keskmine peenosiste (0,063) sisaldus 5,75% - Arvestades ainult kordusproovidega - 4,9% Uuritud materjal on eriteraline (Cu>3) ja seetõttu parema kandevõimega kui projekteerija poolt minimaalsena nõutud, terastikuliselt koostiselt keskliiv või kruusliiv. Ilmneb ka selge pöördseos veeläbilaskvuse (filtratsiooni) ja lõimiseteguri vahel – mis tõestab dr Talviste poolt ka 2019 Asfaldipäeva ettekandes esitatut – veeläbilaskvuse kontrolli metoodika (EVS 901-20) sobib ainult ühtlaseteralistele liivadele. Soome normide alusel loetakse looduslike materjalide puhul analüüsitava parameetri väärtuseks selline, mis on tagatud 75% proovide puhul. Kokku esitatud 10 proovist neljal on peenosise protsent üle 7, kuid et see protsent ümardatakse täisarvuni, jääb normi ületavaks vaid kaks proovi ja järelikult tuleks kogu materjal lugeda kategooriasse H1, E-70. Samale järeldusele jõuame ka siis, kui võtame arvesse ainult kordusproovid. Soome normides on külmakerkearvutus, mis annab lähedased tulemused Eesti (KAP) arvutustega, vee väljaviimine teekonstruktsioonist toimub killustikukihis, mille paksust Soome norm ei reguleeri, kuid mida USA normides arvestatakse 10 cm (neli tolli) piisavaks. Fraktsioneeritud killustiku veeläbilaskvus (veejuhtivus) on üle 600 m/ööp, Eestis katsetatud peenosiseid sisaldavatel killustikel vähemalt 200 m/ööp. Antud teelõigul kasutatud konstruktsioon toimib selles mõttes sarnaselt, et nagu USA normis, viib vee välja (dreenkihi rollis) killustikukiht. KS kiht jaotab kattelt tulenevat koormuse laiemale pinnale ning seega kaitseb killustikukihti dünaamilise koormuse võimaliku purustava mõju eest. Liivakihid konstruktsioonis on filterkihi ja külmakaitsekihi rollis (eeldatakse, et ülalt võimalikult laekuva vee viib välja killustik, alt tuleva vee eest kaitseb filterkihi liiv ja antud juhul on liivakihtide paksus piisav et ära hoida kapillaartõusu). Pinnasevee sügavus vastab nõuetele (külmumiseelne seis mitte kõrgemal kui 125 cm). Seega, kui konstruktsiooni külmakindlus ja nõutav kandevõime on tagatud, on sellega tagatud ka eeldatav 20-aastane tööiga. Tööiga sõltub nii kandevõimest, kui ka killustikukihist vee väljaviimisest, mitte liivakihi veejuhtivusest (filtratsioonist). Projekteerija on valinud C-grupi aluspinnase. Geoloogilise aruande järgi on konstruktsiooni all mitmesugused liivad ja liivsavimoreen. Soome pinnaseliigituste alusel on tegemist liivaga H4 (kuni 50% alla 0,063 mm – E-35 kuivalt, E-20 märjalt) või pinnasega U1 (üle 50% alla 0,063 ja alla 0,002 mm alla 30% - E-20 nii kuivalt kui märjalt). 3. Liiklusprognoos – ERC (2019-2038). Soome juhendi 38/2018 (tõlgitud ka Maanteeameti kodulehel) järgi on katendi valiku aluseks AKÖL10 a. km 0-0,918 – AKÖL 1078-1393; AKÖL10 = 1237. Raskeliiklus (+10): 45 VAAB, 177 AR; KAP aluseks liiklusuuringus taandatud koormussagedus 535 telge, E-moodul 247 MPa. b. km 0,918-1,3 – 66-84; AKÖL10 = 75. Raskeliiklus: 2 VAAB, 2 AR Soome tänastes normides (2018) kasutatakse siirdetegureid, mis arvestavad kuni 76-tonnise täismassiga veokite liiklust (vastavalt 3,2 ja 0,9 siirdetegurid), 2004 juhendi tegureid nägid ette kuni 60-tonniseid veokeid (Soome tänaste tegurite järgi oleks kogukoormus veidi üle 6 miljoni standardtelje läbiku). T-Konsult OÜ; ärireg:12878340; MTR: ELK000064, EEK001231, EPE001078, EEP003377 Tallinn, Mäealuse 2/1; volitatud teedeinsener Ain Kendra, 5171055, [email protected] 2/4 Reola-Unipiha T22133 km 0,05-1,3 katend KKLSUUNTA = L · (2,9 · KAYHD + 0,8 · KAMUU) · 7300 (vrk/20 vuotta) L=1,4 (sõiduraja laius koos peenraga 3,5-5 m nõlva kaldel 1:3 – 1:4) – parandustegur mis arvestab nõlvakallet ja muldkeha laiust KAYHD=177 KAMUU=45 KKLSUUNTA = 1,4*(2,9*177+0,8*45)*7300 = 5613846 (see on mõlemad suunad koos) Rajategur – 0,55; enamkoormatud raja koormus 3,1 miljonit (Soome) normtelge. Liiklussageduse (AKÖL10 - 1207) alusel peaks olema KKL2 kuid konkreetse liiklusprognoosi raskeliikluse osakaal on suurem. Kuna Eestis on lubatud veokite täismass 44 tonni, erandina kuni 52 tonni, mis mõlemal juhul jäävad väiksemaks Soome alustest, on mõistlik dimensioneerimise aluseks võtta liiklussagedusest tulenev koormusklass – KKL 2,0 mis vastab liiklussagedusele 1300…3000 autot ööpäevas keskmise raskeliikluse puhul või 800…2000 autot ööpäevas suure raskeliikluse osakaalu korral Seega, valik KKL 2,0 (0,8…2,0 miljonit normtelge) ja vajalik kandevõime killustikaluse või räbustabiliseeritud aluse puhul 285 MPa, asfaldikihtide paksus vähemalt 100 mm. 4. Roadplan töö nr 18042/2 „Kõrvalmaantee 22133 Reola-Unipiha km 0,05-1,3 Reolas asuva lõigu rekonstrueerimise projekt“ katendikonstruktsiooni tugevusarvutustest tulenevalt on valitud variant alljärgnev: - AC 16 surf – 5 cm - AC 20 base – 6 cm - KS 32 – 15 cm - Killustik 16/32 – 12 cm - Dreenkiht – 20 cm – Tm_105 – 1,0 m/ööp; Cu 2…3 (uMSa) - Mulle – 20 cm – Tm_90 – 0,5 m/ööp (uFSa) Olemasolev tihendatud aluspinnas (C-grupp) 5. Vastavalt soome normidele teostame kandevõime arvutuse Odemarki valemi alusel, võttes eelduseks: - AC surf (AB) – E2500 - AC base (ABK) – E2500 - KS 32 (KOST) – E1250 - Killustik – E200 (Soome killustiku moodul sõltub max terasuurusest, 0/32 ei saa olla suurem) - Liiv H1 (kuni 7% peenosiseid) - E70 - Liiv H2 (7-15% peenosiseid) – E50 Tagasiarvutuse teel saame aluspinnase kandevõime, mis on piisav et tagada nõutud kandevõime katte pinnal – aluspinnas peaks olema vähemalt 13 MPa kandevõimega. Soome normide järgi on mineraalpinnastest madalaima kandevõimega pehme savi, kuid antud juhul ei kuulu aluspinnased kindlasti sinna liiki. Siit tulenevalt, valides aluspinnase kandevõimeks 20 MPa saame valitud konstruktsiooni kandevõimeks 305,6 MPa mis ületab Soome normide järgi vajaliku (285). Nõuded kehtivad killustik – või räbustabiliseeritud alusega konstruktsioonile. KS – Soomes kasutatakse enam MHST räbukillustikustabiliseerimist, mitte niivõrd KOST, valitud KS on sellele lähedane (alternatiiv – TS – erineb oluliselt), meie võrdluses on Roadplani projekteeritud konstruktsioonis killustikalusega võrreldes on KS täiendavalt konstruktsiooni tugevdav kiht. Liivakihtide omadused: T-Konsult OÜ; ärireg:12878340; MTR: ELK000064, EEK001231, EPE001078, EEP003377 Tallinn, Mäealuse 2/1; volitatud teedeinsener Ain Kendra, 5171055, [email protected] 3/4 Reola-Unipiha T22133 km 0,05-1,3 katend Filterkihi liiva E-moodul leitakse sõelkõveralt: Kuni 15% 0,063 mm sisaldusega materjal – E-70, kui alla 0,02 mm on alla 5%. Katsetustes viimane sõel oli 0,063 järelikult ei saa väita, et 0,02 sisaldus saab ületada eeltoodud piiri. Soome normide järgi katendi tugevusarvutus: TIERAKENTEEN MITOITUS ODEMARKIN MENETELMÄLLÄ Mitoitusyhtälö: EY = EA (1 - 1 / sqrt(1+0,81(h/0,15m) 2 )*EA /E + 1 / sqrt(1 + 0,81(h/0,15m) 2 *(E/EA )2 /3 )) Mitoitus tapahtuu syöttämällä mitoitettavalle kerrokselle seuraavat arvot sinisiin ruutuihin: EA mitoitettavan kerroksen alta saavutettava kantavuus h mitoitettavan kerroksen paksuus E mitoitettavassa kerroksessa käytettävän materiaalin E-moduuli E-moduulin tulee olla pienempi kuin Em ax (=6 x E) Kohde: Unipiha-Reola Rakenne: KKL 2,0 AB Tavoitekantavuus: 285 Mpa (tavoitekantavuus sitomattoman kantavan kerroksen päältä 160 MPa) Muuta: pvm: 4.10.2020 Tekijä: Ain Kendra Huom: ( Emax = 6 x EA ) Kerros EA h E Emax EY Selitys MPa m MPa MPa MPa 1 20 0 20 120 20,0 Aluspinnas - savikas liiv 2 20,0 0,2 50 120 30,0 liiv H2 3 30,0 0,2 70 180 43,7 liiv H1 Suodatinkerroksen paksuus Asfalttikerroksen moduuli 4 43,7 70 262 43,7 0,40 m 5 43,7 180 262 43,7 Jakavan kerroksen paksuus Kerros Paksuus Moduuli 6 43,7 180 262 43,7 0,12 m SMA 0 2500 7 43,7 0,12 200 262 64,0 KaM 16/32 (kalkkikivi) Kantavan kerroksen paksuus AB 0,05 2500 8 64,0 0,15 1250 384 162,2 KS32 0,15 m ABK 0,06 2500 9 162,2 0,11 2500 973 305,6 AC surf + AC base Päällysteen paksuus Yhteensä 0,11 2500 Yhteensä = 0,78 m 0,11 m [m] [MPa] Rakenteen kokonaispaksuus 160,0 0,11 2500 0,78 m Nõutud kandevõime – 285 MPa, arvutuslik – 305,6 MPa – seega on paigaldatud konstruktsioon tugevam, kui Soome normide minimaalne nõue kuni 2 miljoni normtelje koormusega teel (kuni 2000 AKÖL aastal +10, suurema raskeliiklusega teedel). Projekteerija hinnang: Tuginedes eeltoodule on vaadeldava materjali (liivpinnase) puhul tegemist peenosise sisalduse järgi määratult külmakindla keskliiva või kruusliivaga, mis tulenevalt oma terastikulisest koostisest võib probleeme tekitada vaid filtratsioonimooduli määramisel (katsestandard EVS 901-20 sobib vaid ühtlaseteralistele liivadele), kuid on siiski vastavasse konstruktsioonikihti projektis ette nähtuga võrreldes oluliselt suurema elastsusmooduliga (mitte uMSa – Tm_105 ja uFSa – Tm_90, vaid vähemalt MSa - Tm_120) ning seetõttu ei avalda vaadeldava konstruktsiooni vastupidavusele ega elueale mingil kujul negatiivset mõju. Kõik käesolevad arvutused ning hinnangud on tehtud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale Tee projekteerimise normile (Majandus- ja taristuministri määrus nr 106) Katendi projekti/ekspertiisi koostaja: volitatud teedeinsener Ain Kendra, kutsetunnistus 144222 T-Konsult OÜ; ärireg:12878340; MTR: ELK000064, EEK001231, EPE001078, EEP003377 Tallinn, Mäealuse 2/1; volitatud teedeinsener Ain Kendra, 5171055, [email protected] 4/4  Lp. Hr. Siim Remmelgas Maanteeamet e-post: [email protected] Meie : 26.10.2020 nr 73/35 OBJEKT: Riigitee 22133 Reola-Unipiha km 0,054-1,350 rekonstrueerimine Teema: AS TREF ettepanek dreenkihi probleemi lahenduse lisa esitamine Käesoleva kirjaga esitab AS TREF 06.10.2020 nr 73/31 kirjale lisaks, veel ühe eksperthinnangu (koostatud Geolep cc (edaspidi GCC) poolt), mis veelkord kinnitab, et väljaehitatud konstruktsiooni vastupidavus, eluiga ning külmakindlus on tagatud ning käesoleva GCC poolt koostatud eksperthinnangus on välja pakutud ka võimalik parandusmeede. Töövõtja on nõus käesolevas eksperthinnangus välja toodud killustikdreenid, täiendava parendusmeetmena, välja ehitama esimesel võimalusel kui Tellija aksepteerib kirjas 06.10 2020 nr 73/31 pakutud lahendust. Lisa 1 Eksperthinnang Reola Unipiha Geolep Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Juho Laomets Projektijuht AS TREF Koopia: Lp. Hr. Rein Kaseleht, e-post: [email protected] Lacados OÜ Lp. Hr. Tarmo Mõttus, e-post: [email protected] Lacados OÜ Lp. Hr. Janar Taal, e-post: [email protected] Maanteeamet Lp. Hr. Raido Randmaa, e-post: [email protected] Maanteeamet Lp. Hr. Janek Hendrikson, e-post: [email protected] Maanteeamet  Riigitee 22133 Reola-Unipiha km 0,054-1,350 rekonstrueerimine Filtratsioonikihi eksperthinnang Eksperthinnangu aluseks on tee geoloogiline pikiprofiil, labori filtratsiooni, peeosiste sisalduse ja nihketugevuse tulemused. Vastavalt projekti seletuskirjale on katendis kasutatud liivakihis kasutatava materjali nõuded alljärgnevad: Minimaalne filtratsioonimoodul 1,0 m/ööp, Cu 2-3. Vastavalt labori tulemustele on Cu nõuded täidetud, peenosiste protsent on alla 15% ja filtratsiooni mooduli nõuded ei ole vahemikus PK 0+75- 7+50 täidetud. Filtratsiooni nõuded tulenevad külmakerke ohust ehk materjal võib pikajaliselt vett sees hoida ning see võib külmudes paisuda. Geoloogilise pikiprofiili järgi on pinnaseveetase vahemikus PK 0+75- 7+50 keskmiselt 2,0m sügavusel ning tee mõlemal poolel on kuivenduskraavid. Seega liivakihi püsivalt veega küllastumise oht on väga väike. Selle tõttu on ka külmakerke oht minimaalne ning ranged filtratsiooni nõuded pole hädavajalikud. Kuna MKM määrus 106 lubab kasutada teiste riikide, sh Soome,projekteerimisnorme ja eksperdi kogemused põhinevad ka naabermaa Soome kogemusel siis Soome juhendi 38/2018 „Tierakenteen suunnittelu“ järgselt kuulub antud liivakiht külmakindla liiva alla, kuna peenosiste sisaldus on alla 15% (külmakindlust hinnatakse peeosiste mitte filtratsiooni kaudu). Seega on antud konstruktsioon Soome nõuete järgi külmakindel. Tee pikiprofiili põhjal langeb filtratsioon tee alguse suunas, mis omakorda on tee madalaim osa. Graafik 1: Tee pikiprofiil koos geoloogiliste tulpade ja vee sügavusega (sinised triibud tulpadel). Kuigi projektis ei olnud ette nähtud killustikaluse rajamist kogumuldkeha laiuses (killustiku viimist nõlvani), siis järelvalve nõudmisel rajati killustiku kiht kuni nõlvadeni. Seega on tagatud vee väljajuhtimine killustikust külgsuunas. Samas liigub vesi gravitatsiooni mõjul ka alla suunas alumistesse kihtidesse. Seega tuleb näha ette meetmed teemuldes piki liivakihti oru suunas valguva vee välja juhtimiseks vahemikus PP 0+75-3+00. Selleks sobivad konstruktiivsest killustiku kihist 50m sammuga rajatud katendist kraavi põhjani ulatuvad killustikdreenid ristlõikega 300x300mm , mis on ümbritsetud filtratsiooni kangaga.  Graafik 2. 50m sammuga paigaldatavate külgdreenide eskiis. Projekteerija hinnang: Lähtuvalt keskmiselt 2,0m sügavusel olevast pinnasevee tasemest ja liiva peensosiste sisaldusest ei ole antud konstruktsioon külmakerke ohtlik. Kuigi liivakiht ei ole otseselt külmakerke ohtlik, siis tee alguses saaks vee muldest väljasuunamist parandada. Seega vajaks tee mulle PK 0,75-3+00 lisameetmeid läbi asfaldi ja külgedele avatud killustikukihi liivakihti imbuva vee välja juhtimiseks. Selleks sobivad 50m sammuga tee nõlvadesse rajatavad tee telje suhtes 45 kraadi all olevad 300 x 300 mm ristlõikega killustikuga täidetud filtratsiooni kangaga kaetud külgdreenid. Külgdreenid saavad alguse konstruktiivsest killustiku kihist ja lõppevad kraavis. Külgdreenide rajamiseks ei ole vaja katendit ega peenart avada. Koostas:.. Mattias Olep Geotehnika insener Soome Fise- kõrgem tase, Eesti - 7 tase  Riigitee 22133 Reola-Unipiha km 0,054-1,350 rekonstrueerimine PK 1+50 ristlõike konstrukiivse lahenduse eksperthinnang Eksperthinnangu aluseks on muudetud nõlvaga tee kontruktiivne ristprofiil (joonis 1). Muudatuse eesmärgiks on olnud vett välja juhtida 0,1 m/ööp filtratsiooniga liivakihist lõigul, kuhu vesi valgub kõrgemalt piki tee mullet kokku Joonis 1. Muudatustega tee ristlõige vahemikus Pk 0+75- 1+90. Vastavalt varasmale ekspertiisile oli soovitus antud lõigult vett välja juhtida PK 0,75-3+00 läbi 50m sammuga tee nõlvadesse rajatavad tee telje suhtes 45 kraadi all olevad 300 x 300 mm ristlõikega killustikuga täidetud filtratsiooni kangaga kaetud külgdreenide, mis saavad alguse konstruktiivsest killustiku kihist ja lõppevad kraavis. Samuti tõdeti varasemas ekspertiisis, et lähtuvalt keskmiselt 2,0m sügavusel olevast pinnasevee tasemest ja liiva peenosiste sisaldusest ei ole antud konstruktsioon külmakerke ohtlik. Uue lahendusena pisut lühemal lõigul kogu madalama ehk parema nõlva ulatuses peenramaterjaliks ette nähtud killustik, mis toimib ühe suure dreenina ning juhib vett välja paremini, kui 50 m sammuga dreenid. Ristlõikel on killustik eraldatud alt geotekstiiliga. Geotekstiil tähistab enamasti tõmbele töötavat geosünteeti. Antud juhul oleks oluline eraldav ja filtreeriv funktsioon ning täpsem termin oleks filtratsioonikangas. Kui kangas on vaid all pool vajuks haljastusmuld killustiku vahele ja vähendaks filtratsiooni. Seega oleks vajalik, et kangas oleks ka killustiku peal. Hinnang pakutud lahendusele: Pakutud lahendus juhib vett välja suuremal hulgal, kui 50m sammuga dreenid ja tagab mulde konstruktsiooni püsimise vähemalt 20 aastaks. Ristlõikel peaks täpsustama geosünteedi nimetust (filtratsioonikangas) ja nägema ette killustiku katmise vastava kangaga ka pealt poolt. Lähtuvalt keskmiselt 2,0m sügavusel olevast pinnasevee tasemest ja liiva peenosiste sisaldusest ei ole antud konstruktsioon külmakerkeohtlik. Koostas:.. Mattias Olep Geotehnika insener Soome Fise- kõrgem tase, Eesti - 7 tase