Kiri

KORRALDUS 23.11.2020 nr DM-101450-14 Keskkonnakompleksloa andmine I. ASJAOLUD Osaühing Mooste Farmerid (registrikood 10051731; edaspidi käitaja) esitas Keskkonnaametile 17.09.2018 (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 17.09.2018 nr DM-101450-1) taotluse keskkonnakompleksloa (edaspidi kompleksloa) väljastamiseks. Käitaja esitas 26.04.2019, 24.10.2019, 27.03.2020 (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS numbritega DM-101450-6, DM-101450-7, DM- 101450-8) muudetud/täiendatud taotlused ning Keskkonnaamet võtab käesoleva otsuse tegemisel aluseks viimase ehk 27.03.2020 esitatud taotluse versiooni (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS numbritega DM-101450-8). Lähtudes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 5 viiakse käesolev menetlus läbi kuni 31.12.2019 kehtinud tööstusheite seaduse (edaspidi THS) kohaselt. Kompleksloa taotlus on esitatud farmikompleksile, kus planeeritakse hakata pidama ammlehmi ja vasikaid ülesseatud tootmisvõimsusega 591 loomakohta ammlehmadele, 591 loomakohta vasikatele ja 9 loomakohta pullidele, mis ületab Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 11 lg 1 p 3 toodud kompleksloa omamise kohustuse tekkimise künnisvõimsuse. Osaühing Mooste Farmerid Mooste lihaveisefarm (edaspidi käitis) asub Põlvamaal Põlva vallas Mooste alevikus Suurfarmitagune tee 9 maaüksusel (kinnistu registriosa nr 2013338, katastritunnus 47301:002:0092) ja Rasina mnt 18 maaüksusel (kinnistu registriosa nr 2306638, katastritunnus 47301:002:0142) ning farmi põhitegevuseks on lihaveiste kasvatus. THS § 19 lg 2 p 8 ja lg 3 (kooskõlas THS § 16 lg 1) ning Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 11 lg 1 p 3 kohaselt on veisekasvatuse tegevusvaldkonnas kohustus kompleksluba omada käitises, kus peetakse üle 400 piimalehma v õ i üle 533 ammlehma või üle 800 noorveise, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 14 ja § 35 lg 1 p 1 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile. Avatud menetluse puhul, lähtudes HMS § 47 lg 1 kirjaliku taotluse esitamisega. Eelnevast lähtudes ja kooskõlas HMS § 4 ja § 56 lg 3 otsustab haldusorgan haldusakti andmise kaalutlusõiguse kohaselt, kui see volitus on seadusega antud. THS § 38 ja 39 kohaselt peab keskkonnakompleksloa andmisel/andmisest keeldumisel kaaluma/arvestama mitmeid eri komponente. Vastavalt tööstusheite seaduse §-le 27 annab keskkonnakompleksloa ( edasi kompleksluba) Keskkonnaamet. Ülaltoodust lähtuvalt ja kooskõlas HMS § 15 lg 1 ja THS § 30 lg 1 ja 2 kontrollis Keskkonnaamet esitatud taotluse nõuetekohasust, võttis selle menetlusse (vormilisi puuduseid ei esine) ning võttes aluseks THS § 32, kooskõlas HMS § 46 lg 1, viib käesolevaga keskkonnakompleksloa andmise/andmisest keeldumise menetluse läbi rakendades sellele avatud menetluse sätteid. Esitatud kompleksloa muutmise taotlus sisaldas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 1 lg-s 1 nimetatud teavet. Kompleksloa taotlus on avalikustatud 11.01.2019 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 18.01.2019 ajalehes Koit. Kompleksloa taotluse menetlusse võtmisest teavitati 09.01.2019 kirjalikult (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS nr DM- 101450-2) käitise mõjualasse jäävaid naabreid ning 11.01.2019 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS nr DM-101450-3) küsiti kompleksloa taotluse kohta seisukohta Põlva Vallavalitsuselt. Põlva Vallavalitsus edastas 05.02.2019 (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS nr DM- 101450-5) Põlva Vallavolikogu otsuse, millega nõustuti kompleksloa väljastamisega osaühingule Mooste Farmerid. II. KAALUTLUSED Lähtudes § 38 lg 1 p 1-7 on Keskkonnaamet muuhulgas vaadanud läbi käitaja poolt läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS esitatut taotluse, menetluse käigus kogutud muu teabe, õigusaktide nõuded ning kehtivast veiste intensiivkasvatuse PVT-järeldustest http://www.envir.ee/sites/default/files/veiste_pvt_jareldused.pdf) tulenevad parima võimaliku tehnika nõuded. Samuti analüüsiti käitist THS § 26 toodud käitise kasutamise üldpõhimõtetest lähtuvalt ning kontrolliti THS § 39 ja keskkonnaseadustiku üldosa seadus (edaspidi KeÜS) § 52 lg 1 ning lg 2 nimetatud kompleksloa andmisest/muutmisest keeldumise aluste esinemist/mitte esinemist. Ülaltoodu kokkuvõttena on Keskkonnaamet seisukohal, et käitise tegevus vastab THS § 26 nimetatud käitise kasutamise üldpõhimõtetele, õigusaktide ja PVT-järelduste nõuetele ning ei esine THS § 39 ja KeÜS § 52 lg 1 ning lg 2 nimetatud kompleksloa andmisest/muutmisest keeldumise aluseid. Kompleksloa andmine ei suurenda eeldatavalt vähendamist vajava 2(9) keskkonnahäiringu ehk keskkonnariski tekkimise võimalikkust selliselt, et oleks vaja ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt rakendada erakorralisi meetmeid. See tähendab, et käitise keskkonnamõjusid on võimalik efektiivselt ohjata keskkonnakompleksloast tulenevate tavapäraste meetmete/nõuetega (õigusaktide ja PVT nõuded; vt. ka korralduse alajaotuses 2.1 „Keskkonnamõju hindamine“ toodud ja viidatud kaalutlusi), ilma vajaduseta otsida/kasutada tehnikaid, mille kasutamine oleks kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt käitajale koormavam (nt. kujunemisjärgus tehnikad või rohkemate olemasolevate parimate võimalike tehnikate kombineerimine). Kooskõlas THS § 41 lg 1 ja keskkonnaministri 17.12.2019 määruse nr 73 „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi nimetatud määrus nr 73) § 2 lg 2, võttes muuhulgas arvesse käitaja poolt esitatud teabe ja menetluse käigus kogutud muu teabe (kui seda koguti), annab Keskkonnaamet kompleksloa järgmistel kaalutlustel: 1. THS § 38 lg 1 p 6 ja § 42 kohaselt peab loa andja kompleksloa andmisel ja nõuete määramisel lähtuma käitises toimuvale tegevusele või tootmisprotsessi liigile kohalduvatest PVT-järeldustest (puudumisel PVT-viitedokument). Tulenevalt THS § 8 lg 3 ja 4 on PVT määratlemisel ja loa nõuete sätestamisel aluseks võetud keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319 „Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused“ kinnitatud PVT-järeldused veiste intensiivkasvatuse jaoks ( edaspidi PVT-järeldused; internetist kättesaadav lehelt - https://www.envir.ee/sites/default/files/veiste_pvt_jareldused.pdf). Keskkonnaameti analüüs ja hinnang PVT nõuete täitmise kohta on kirjas kompleksloa tabelis 5. „Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)”. Keskkonnaameti hinnangul vastab käitis PVT nõuetele. 2. Kompleksloa tabelis 7 „Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika“ on Keskkonnaamet meetmete määramisel lähtunud kompleksloa taotlusmaterjalis toodust ja lisanud iseseisvalt meetmeid (lähtudes PVT- järeldustest, õigusaktides sätestatust ja keskkonnamõjude eelhindamise protsessi tulemist - keskkonnameetmed) ning muutnud ja/või täiendanud ettevõtte poolt iseseisvalt valitud meetmeid vastavalt nimetatud tabeli eesmärgist ja ülesehitusest. 3. Kompleksloa tabeli 13 „Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa“ juures analüüsis Keskkonnaamet puurkaevu (katastri number 11061) tootlikkust ning võrdles seda ettevõtte poolt soovitud veevõtu numbritega. Nimetatud puurkaevu tootlikkus on Keskkonnaagentuuri poolt hallatava infosüsteemi VEKA (http://veka.eelis.ee) kohaselt 2,78 l/s ning ettevõtte soov on taotluse kohaselt tarbida keskmiselt päevas 0,81 l/s (70 m3 päevas) ehk ettevõtte poolt päevane tarbitav kogus on võimalik välja pumbata ca 7 tunniga. Keskkonnaamet jõudis järeldusele, et on võimalik lubada veevõttu taotletud mahus. Lähtudes veeseadus § 186 lg 2 peab vee erikasutuseks võõral maatükil kasutajal olema ka 3(9) maaomaniku nõusolek. Ülalnimetatud puurkaev (katastri number 11061) asub Pumbajaama nimelisel maaüksusel (kinnistu registriosa nr 2129138, katastritunnus 47301:002:0102), mille omanik 29.09.2020 seisuga on Põlva Vallavalitsus. Kompleksloa taotlusele on lisatud (lisa 10) Põlva Vallavalitsuse 15.08.2018 korraldus nr 2-3/500, millega antakse nõusolek vee erikasutuseks, kuid nõudega lähtuda asjaolust, et pumbamaja ja maa on osaühingule Mooste Farmerid kasutusse antud kümneks aastaks s.o. kuni 28.08.2022. Ülaltoodust tulenevalt, kooskõlas HMS § 53, lg 1 p 3 ja 4 ning lg 2 p 2 ja 3, kehtestab Keskkonnaamet kõrvaltingimuse (vt. korralduse otsustava osa punkt 2) korralduse ja keskkonnakompleksloa nr KKL-509440 muutmiseks (sh. osaliseks peatamiseks või osaliseks kehtetuks tunnistamiseks) pärast Mooste Vallavalitsuse (õigusjärglane Põlva Vallavalitsuse) ja osaühing Mooste Farmerid vahelise lepingu (Vara tasuta kasutamise leping; lepingu objektiks pumbamaja Laho külas ja maa) lõppemist, muutmist või võõral maatükil vee erikasutust lubava maaomaniku nõusoleku (Põlva Vallavalitsuse 15.08.2018 korraldus nr 2-3/500) kehtetuks tunnistamist, muutmist või peatamist. Samuti kehtestab Keskkonnaamet kõrvaltingimuse (vt. korralduse otsustava osa punkt 3) korralduse ja keskkonnakompleksloa nr KKL-509440 muutmiseks eelnevas lõigus nimetatud lepinguobjektide suhtes uue (osaühing Mooste Farmerid poolset kasutamist lubava) lepingu sõlmimist ja võõral maatükil vee erikasutust lubava maaomaniku nõusoleku andmist (osaühing Mooste Farmerid kasuks). Nimetatud kõrvaltingimuste põhjal sõnastatakse kompleksloa tabelisse 3 „Käitise tegevus“ nõue arvestada Pumbajaama nimelisel maaüksuse (kinnistu registriosa nr 2129138, katastritunnus 47301:002:0102) omaniku nõusolekuga/mitte nõusolekuga vee erikasutuseks (sh. seadud/seatavate tingimustega). Samuti lisatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS süsteemisisene dubleeriv kohustus/meeldetuletus kehtiva nõusoleku tagamiseks võõral maatükil vee erikasutuse korral. 4. Kompleksloa tabeli 14 „Võetava vee koguse ja seire nõuded“ sätestab Keskkonnaamet puurkaevust võetava vee koguse arvestamise nõuded ning vastavad seirenõuded vee kvaliteedi ja põhjaveetaseme seiramiseks. Võetava vee seire tingimuste seadmisel (sisustamisel) lähtub loa andja keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted” (edasi põhjaveekogumite määrus) § 6 nõuetest. Seire sageduse määramisel on lähtutud ülalnimetatud põhjaveekogumite määruse § 7 lg 1 p 1-4 toodud suundumuste (tendentside) analüüsiks vajaliku andmete hulga kogumise kiiruse vajalikkusest. Seire sageduseks on määratud üks kord kolme aasta jooksul, mis võttes arvesse põhjavee kaitstust on piisav, et 10 aastaga koguda minimaalne andmete hulk, mille põhjal on võimalik teatud näitajate suundumusi/ mitte suundumusi märgata ja teha sellest lähtuvalt täiendavaid järeldusi käitise või piirkonna käitiste mõju kohta põhjaveele. 4(9) 5. Kompleksloa tabeli 20 „Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused“ juures analüüsis Keskkonnaamet taotlusmaterjalis toodut eelkõige KeÜS § 3 lg 2, § 4, § 5 mõistes ehk olulise keskkonnahäiringu, keskkonnariski ja keskkonnaohu tekke võimalikkuse seisukohast ning on seisukohal, et taotletud saasteainete aastaseid heitkoguseid on võimalik lubada. 6. Kompleksloa tabeli 21 „Välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud hetkelised heitkogused (g/s) heiteallikate kaupa (väljavõte LHK-projektist)“ juures analüüsis Keskkonnaamet taotlusmaterjalis toodut eelkõige KeÜS § 3 lg 2, § 4, § 5 mõistes ehk olulise keskkonnahäiringu, keskkonnariski ja keskkonnaohu tekke võimalikkuse seisukohast ning on seisukohal, et taotletud saasteainete hetkelisi (g/s) heitkoguseid on võimalik lubada. 7. Kompleksloa tabelis 24 „Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused“ toob muuhulgas Keskkonnaamet välja, et kooskõlas jäätmeseaduse § 15 lg 8, § 19 lg 4, § 221, § 30, § 73 lg 2 p 2 ja lg 4 p 3, HMS § 5 lg 2 ja THS § 25, on lubatud vanarehvide (jäätmekood 16 01 03) taaskasutamine (toimingu kood R3m - mehaaniline ringlussevõtt). 8. Kompleksloa tabel 27 „Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded“ puhul on Keskkonnaamet pidanud vajalikuks kontsentreeritult välja tuua jäätmeseaduse ja selle alusel antud määruste olulisemad nõude ja põhimõtted, et tagada korrektne jäätmete käitlemine käitises. Eelnimetatud nõuded ja põhimõtted on kooskõlas jäätmeseaduse § 14 lg 11 ja 12, § 21, § 28, § 29 lg 1 ja 2, § 38, § 61 lg 1 ning § 116 lg 2. 9. Kompleksloa tabelis 49 „Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed“ tuuakse lisaks sisendite ja väljundite üle arvestuse pidamisele, välja ka meetmed (sõnniku toitainete sisalduse määramine ning põldude toitainete vajaduse määramine), mis aitavad käitise tegevust täpsemalt planeerida ja seeläbi vähendavad vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkust ehk keskkonnariski (nt. põldude üleväetamine ja saasteainete väljaleostumine põhja- ja/või pinnavette). Tabelis toodud meetmed on kooskõlas PVT-järelduste peatükis 4.1 toodud PVT nr 1-ga. 10. Kompleksloa tabelis 54 „Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmed“ on Keskkonnaamet sätestanud meetmed, mis peavad tagama käitise sulgemise korral võimalikult väikese keskkonnamõju. Lähtutud on kompleksloa taotlusmaterjalis toodust ehk käitise spetsiifikast ning põhimõttest, et käitis ei põhjustaks pärast sulgemist ohtu ei inimesele, ega ka ümbritsevale keskkonnale. Kompleksluba on vastavalt THS §-le 48 tähtajatu. Kompleksloa kohustusega käitiste ning ka loa korrapärast kontrolli teostatakse THS § 158 alusel üks kord kolme aasta jooksul, ent mitte sagedamini kui üks kord aastas. 2.1 Keskkonnamõju hindamine 5(9)  KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lg-s 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, tööstusheite seadus § 27 kohaselt annab kompleksloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Lähtudes KeHJS § 6 lg 2 p 1, § 6 1 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg 1 ja § 9 p 91 kohaselt peab Keskkonnaamet andma eelhinnangu selle kohta, kas veisefarmi rajamine või veiste intensiivkasvatus käitises, kus peetakse 400–600 piimalehma, 533–800 ammlehma või 800–1200 noorveist (noorveisteks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle) on olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lg 2 3 järgi KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast. KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg 2 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. Keskkonnaamet viis läbi keskkonnamõjude eelhindamise protsessi, mille tulemusel tehti 20.11.2020 otsus DM-101450-13 (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS), kus tuuakse välja, et keskkonnamõju hindamise protsessi algatada vaja ei ole. Nimetatud eelhinnangu tulemusena selgus alljärgnev (väljavõte eelhinnangust): Keskkonnaameti hinnangul ei saa eeldada kavandatava tegevuse puhul olulise keskkonnamõju tekkimist, kuna: 1. Mõjud (nii positiivsed, kui ka negatiivsed) puuduvad kliima, inimese tervise, kultuuripärandi, kaitstavate loodusobjektide ja Natura 2000 alade valdkondades. 2. Suurõnnetuste või katastroofide riski/ohtu ei eksisteeri. 3. Oluline kumulatiivne mõju puudub ja riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole. 4. Maastiku ja loodusliku mitmekesisuse ning elanikkonna (laiem sotsiaalne keskkond) suhtes eksisteerivad madala suuruse/intensiivsusega positiivsed mõjud. 5. Maa (maakasutus), pinnase, vee, välisõhu ning inimese heaolu ja vara suhtes eksisteerivad madala suuruse/intensiivsusega negatiivsed mõjud. 6(9) Lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 6 1 lg 1 p 6 kohasest teabest, arvestada kompleksloa taotluse menetlemisel järgmise keskkonnameetmega: määrata kompleksloas käitisepõhised nõuded või rõhutada õigusaktides toodud nõuete täitmise olulisust omaseire ja keskkonnajuhtimissüsteemi elementide parendamise meetmete seadmisega, et maa (maakasutus), pinnase, vee, välisõhu ning inimese heaolu ja vara valdkonnas eksisteerivaid madala suuruse/intensiivsusega negatiivseid mõjusid vähemalt samal tasemel hoida (vältida negatiivse mõju suurenemist). 2.2 Menetlusosaliste ärakuulamine Kompleksloa taotluse saamise teade avalikustati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes Koit ning nende põhjal täiendavat informatsiooni ja/või vastuväiteid ei laekunud. Lähtudes THS § 37 lg 6 ja haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1, § 48 esitas (reg. 02.10.2020 nr. DM-101450-9) Keskkonnaamet kompleksloa eelnõu, kompleksloa andmise korralduse eelnõu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu käitajale ning menetlusosalistele seisukohavõtuks ning avalikustas vastava teate kompleksloa andmise korralduse eelnõu ja kompleksloa andmise korralduse eelnõu valmimise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning ajalehesLõuna-Eesti Postimees. Samuti avalikustati nimetatud eelnõud Keskkonnaameti kodulehel. Maa-amet esitas 06.10.2020 oma märkused, milles juhiti tähelepanu, et käitise mõjualasse jääb mitu maaüksust (sh. ühel on hoone), mille omanikud/kasutajad ei selgu erinevatest registritest ja tegi soovituse selgitada välja kohaliku omavalitsusega koostöös maaüksuste/hoonete omanikud/kasutajad, et ka neid menetlusse kaasata. Muid vastuväiteid/märkusi Maa-amet ei esitanud. Keskkonnaamet esitas kohalikule omavalitsusele päringu, millele sai vastuse 13.10.2020. Kohalik omavalitsus vastas, et mõlemad katastriüksused on reformimata maana riigi omandis. Maa-amet on kandnud kõik reformimata maad katastrisse. Suurfarmitagune tee 9b maaüksus on planeeritud erastada piirnevate katastriüksuste juurde. Suurfarmitagune tee 12 maaüksusel olev hoone olevat Ülo Needo omandis. Ülaltoodust selgus, et nimetatud maaüksustega seotud või tulevikus potentsiaalselt seotud isikud on juba algsesse menetlusosaliste nimekirja kaasatud ning täiendavat kaasamist teha polnud vajadust. Põlva Vallavalitsus saatis oma seisukoha edastatud eelnõude kohta 19.10.2020, milles tõi välja, et Põlva Vallavalitsusel, olles tutvunud saadetud dokumentidega, ei ole täiendavaid ettepanekuid eelnõude suhtes ning nõustub esitatud eelnõudega. Käitaja ja/või teised menetlusosalised ei esitanud omapoolseid seisukohti/märkuseid. Samuti ei laekunud eelnõude avalikustamise käigus ühtegi seisukohta/märkust avalikkuse poolt. 7(9) THS § 36 kohast avaliku arutelu läbi ei viidud, kuna loa taotleja või huvitatud isikud ei taotlenud seda ning samuti Keskkonnaamet ei pidanud selle korraldamist asja otsustamise juures vajalikuks. III. OTSUSTUS Lähtudes eeltoodust, osaühing Mooste Farmerid taotlusest, kooskõlas KeHJS § 11 lg 2 ja tuginedes THS § 27, § 38 lg 1 ja lg 3, keskkonnaministri 17.12.2019 määruse nr 73 „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 2 lg 2 ning kooskõlas Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 “Osakondade põhimääruste kinnitamine” lisa 1 punktidega 2.3.1, 2.3.3 ja 3.9.4 otsustan: 1. Anda osaühing Mooste Farmerid (registrikood 10051731, aadress: Põlva maakond, Põlva vald, Mooste alevik, Rasina mnt 18, 64616) Mooste lihaveisefarmile tähtajatu keskkonnakompleksloa KKL-509440 (lisatud). 2. Määrata kõrvaltingimus korralduse ja keskkonnakompleksloa nr KKL-509440 muutmiseks (sh. osaliseks peatamiseks või osaliseks kehtetuks tunnistamiseks) pärast Mooste Vallavalitsuse (õigusjärglane Põlva Vallavalitsuse) ja osaühing Mooste Farmerid vahelise lepingu (Vara tasuta kasutamise leping; lepingu objektiks pumbamaja Laho külas ja maa) lõppemist, muutmist ja/või võõral maatükil vee erikasutust lubava maaomaniku nõusoleku (Põlva Vallavalitsuse 15.08.2018 korraldus nr 2-3/500) kehtetuks tunnistamist, muutmist või peatamist. 3. Määrata kõrvaltingimus korralduse ja keskkonnakompleksloa nr KKL-509440 muutmiseks korralduse otsustava osa punktis 2 nimetatud lepinguobjektide suhtes uue (osaühing Mooste Farmerid poolset kasutamist lubava) lepingu sõlmimist ja/või võõral maatükil vee erikasutust lubava maaomaniku nõusoleku andmist (osaühing Mooste Farmerid kasuks). Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul esitades loa andjale vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 8(9) (allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhataja kompleksloabüroo Lisa: Keskkonnakompleksluba Teadmiseks: Aare Veetsmann, Agrobiotehnoloogia Selts, Aigar Jušin, aktsiaselts PÕLVA VESI, Aleksandr Holjavin, Arvo Soomets, Coop Põlva Tarbijate Ühistu, Eda Ploompuu, Eevi Kuus, Elektrilevi OÜ, Heini Järve, Hilje Kangron, Hugo Järve, Jaanus Lõp, Jaanus Raudnagel, Janika Lõp, Juulius Siilbaum, Kadi Õunap, Kaidi Kottisse, Kaili Roog, Kallem Värva, Karin Needo, Keskkonnainspektsioon, Lembit Kottisse, Liina Allese, LINAAGRO OÜ, Maa-amet, Maanteeamet, Marju Jänes, Matthew Mitt, osaühing Bigon B, osaühing Halrika, Osaühing Metsagrupp, osaühing Mooste Farmerid, Osaühing Urmaato, OÜ Mesiveski, Peeter Kottisse, Peter Kahem, Põlva Vallavalitsus, Ragnar Tamm, Raimund Otsmaa, Rein Vist, Renlog Eesti OÜ, Roomet Allese, Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond, Siim Õunap, Silvia Porosson, Svea Soomets, Tauno Kottisse, Tele2 Eesti Aktsiaselts, Tiit Järve, Tõnu Värva, tulundusühistu MOOSTE MASINAÜHISTU, UKU Masters OÜ, Ülo Needo, XL Power OÜ Maikel Daniel kompleksloaspetsialist kompleksloabüroo 9(9)  Lisa KINNITATUD Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Kompleksloa registrinumber KKL-509440 1. Käitaja 1.1. Ärinimi / Nimi osaühing Mooste Farmerid andmed 1.2. Registrikood / Isikukood 10051731 2. Käitise 2.1. Käitise nimetus Mooste lihaveisefarm andmed 2.2. Käitise aadress Rasina mnt 18, Mooste alevik, Põlva vald, Põlva maakond 2.4 Territoriaalkood¹ ja L-EST97² 4986 X: 6451162, Y: 688450 keskkoordinaadid 2.5 Käitise tegevuse algusaeg 2020 3. Tegevusala 3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond Sea-, veise- ja linnukasvatus - Veiste intensiivkasvatus käitises, kus peetakse üle 400 piimalehma või üle 533 ammlehma või üle 800 noorveise, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle. Kui ühes käitises kasvatatakse vähemalt kahte käesolevas punktis nimetatud veiste kategooriat,arvutatakse käitises peetavate veiste arv kokku, kasutades järgmisi koefitsiente: piimalehm 1,0; ammlehm 0,75; noorveis 0,5. Kompleksloa kohustuslikkus otsustatakse võrdluses piimalehmade jaoks sätestatud künnisvõimsusega 3.2. Tööaeg tundides ööpäevas 24 3.3. Tööaeg tundides aastas 8760 3.4. Ülesseatud tootmis​võimsus 591 ammlehma, 591 vasika, 9 pulli kohta 3.5. Aastane tootmis​maht 591 noorveist 4. Loa andja 4.1. Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed 4.2. Registrikood 70008658 4.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn ¹ Territoriaalkoodi saab Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist (EHAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. ² L-EST97 on Eesti põhiline ristkoordinaatsüsteem 1/28 Tabel 2. Käitise asukoha kirjeldus Osaühing Mooste Farmerid Mooste lihaveisefarm asub Põlvamaal Põlva vallas Mooste alevikus Suurfarmitagune tee 9 (kinnistu registriosa nr 2013338, katastritunnus 47301:002:0092) ja Rasina mnt 18 (kinnistu registriosa nr 2306638, katastritunnus 47301:002:0142) kinnistutel. Tabel 3. Käitise tegevus Käitise põhitegevuseks on lihaveiste kasvatus. Farmikompleksis peetakse kuni 591 ammlehma, 591 vasikat, 9 pulli. Põhitoodang on ca 591 noorveist aastas. Käitises tekib ca. 8827,5 m3 sügavallapanusõnnikut aastas. Varutakse ca 2320 tonni silo aastas. Kompleksloa nõue: põhjavee võtmiseks puurkaevust (katastri number 11061; vt. loa tabel nr 13 "Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa") peab vee võtjal olema maaomaniku kehtiv nõusolek. Käitise ohtlikkus Pole ohtlik Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT- järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT) PVT allikad ja valitud PVT nimetused Jrk nr PVT allikas ja/või viide 1. „Veiste intensiivkasvatuse Eesti parima võimaliku tehnika juhendi põhjal koostatud PVT-järeldused” kehtestatud keskkonnaministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 319 Tootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad PVT Vastavusmärge tehnoloogia ja seadmete jrk nimetused nr(d) 2/28 Juhtimine Hea põllumajandustava Käitise juhtimine põhineb heal põllumajandustaval. PVT nr 1 on veisekasvatusettevõtte heal 1 Vastab järgimine, tegevuse Tegevusi nagu sisendite hankimine ja toodangu vedu, sõnniku põllumajandustaval põhinev juhtimissüsteem, mis planeerimine, asukoha eemaldamine lautadest ja laotamine planeeritakse süsteemselt. Toorme ja koosneb vähemalt järgmistest osadest: valik, töötajate täiendõpe ja abimaterjalide hankimisel arvestatakse laoseisu ja prognoositavate a) tegevuse planeerimine, sh sõnniku laotamisplaanide koolitus, omaseire ja kuludega, ruumilisel korraldamisel jälgitakse materjalide veo optimaalsust. koostamine ning laotamise ettevalmistamine ja andmestiku jälgimine, Sõnniku laotamist planeeritakse arvestades alade varasemat kasutust ja laotamiseks üleandmise korraldamine; seadmete remont ja ilmastikutingimusi. b) käitise asukoha valik, rakendatav uue käitise hooldus, hädaolukorras Töötajate koolitusvajadus määratletakse töötaja tööle asumisel. Töötajate kavandamisel-projekteerimisel; mh arvestatakse tegutsemise plaani pädevus tagatakse intensiivse väljaõppe ja juhendamisega tööle asumisel järgmisi aspekte: loomade, sööda, abimaterjalide ja järgimine. ning igapäevatöös vajaduspõhise juhendamisega. Seadmete kasutamisel sõnniku transpordivajaduse ja kauguste vähendamine; järgitakse manuaalides esitatud eeskirju. piisav kaugus kaitsealustest ja reostustundlikest Ettevõtte juhtkond hoiab end pidevalt kursis käitise tegevust reguleerivate aladest; piisav kaugus elumajadest; valitsevate õigusaktidega (sh keskkonnaalaste õigusaktidega), osalevad ettevõtte ilmastikutingimustega, sh valdava tuulte suunaga arenguks vajalikel koolitustel, mis käsitlevad ka keskkonnaalaseid arvestamine; lauda laienemisvajadus, selleks teemasid. Eraldi keskkonnaalaseid koolitusi töötajatele ei ole korraldatud, võimaluste olemasolu. vastavad teadmised antakse igapäevase juhendamise käigus. Regulaarselt c) töötajate piisav teadlikkus, perioodiline koolitus ja koolitatakse töötajaid ohutustehnika ja hädaolukorras käitumise alaselt. täiendõpe; Käitise sisendite, toodangu ja ressursikasutuse üle peetakse pidevat d) omaseire korraldus ja andmestik, sh energia, vee, arvestus. Energiakasutuse jälgimiseks registreeritakse kord kuus loomasöötade ja mineraalväetiste kulu ning elektriarvestite näidud. Kütuse kasutust jälgitakse kuluarvestusena. tootmisjääkide ja sõnniku tekke täpne arvestus; Veekasutuse jälgimiseks registreeritakse kord kuus veearvesti näit. Toorme e) rajatiste ja tehnika remont ning hooldus, korrasoleku kasutust jälgitakse kuluarvestusena. Jäätmetekke üle peetakse arvestust kontroll, hoolduskavade väljatöötamine; äravedude põhjal. Sõnniku tekke üle täpset arvestust ei peeta, koguseid f) hädaolukordades tegutsemise kava. hinnatakse hoidlate täituvuse järgi. Seadmete ja rajatiste korrasolek tagatakse töötajate poolt igapäevase Rakendatavus: PVT nr 1a ja c–f on üldrakendatavad, nr kontrolli ja hooldusega ning vajaduspõhise remondiga. Söötmis- ja 1b ei ole rakendatav olemasolevate käitise suhtes. sõnnikueemaldusseadme puhul teostab tootja oma seadmete regulaarset hooldust. Rajatiste hooldus, lekkekindluse kontrollimine ja remont toimub vajaduspõhiselt, kuid eelkõige karjatamise perioodil, mil lautades loomi ei ole. Hädaolukordades tegutsemisel järgitakse lisas "Hädaolukordades tegutsemine" esitatud põhimõtteid. Tulekahju ennetamise ja tulekahju korral tegutsemise juhised on kirjeldatud tuleohutusjuhendis, hoonetes tagatakse tuleohutusvahendite olemasolu. 3/28 Söötmine Kvaliteetsed söödad, Kasutatakse kvaliteetseid söötasid. Silo analüüsid teostab regulaarselt PVT nr 3 eeldab, et sõltumata söötmistehnoloogiast: 1 Vastab loomarühmade silokonservandi pakkuja. Loomad on grupeeritud füsioloogiliste vajaduste a) kasutatakse ratsioonis kvaliteetseid ning füsioloogilisele tarbele alusel ning söödaratsioon koostatakse vastavalt loomarühma laboratoorselt analüüsitud söötasid; vastavad söödaratsioonid, füsioloogilisele tarbele. Põhisöödas kasutatakse silo, kuivheina ja b) on ratsioon koostatud vastavalt looma (loomarühma) mobiilne söödamikser mineraalsööta. Söödaratsiooni kuuluvad söödad kaalutakse, füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele); peenestatakse, segatakse ja jaotatakse kasutades mobiilset söödamikserit. täisratsioonilise segasööda söötmisnormide Sööda segamiseks söödamikseri kasutamine tagab sööda ühtlase väljatöötamisel rühmitatakse loomad võimalusel kvaliteedi. Pullidele ja vasikatele antakse lisaks söödajahu. Lautades ja toodangu, laktatsioonifaasi või mingi muu parameetri karjamaal antakse loomadele lisaks lakusoola. alusel, arvestades seejuures nii karja suuruse, produktiivsuse, geneetilise piimatootmise võime, loomade toitumuse kui ka tööjõu vajadusega söötmisel; c) arvestatakse söötmise tehnoloogia valikul selle positiivsete ja negatiivsete mõjudega produktiivsusele, looma tervisele ja keskkonnale; d) söötade segamisel tagatakse homogeensus. Rakendatavus: üldrakendatav. Söötmine Kuivsööda ladustamine Kuivheina ladustatakse rullides väljas betoonpinnal, talvel presentkattega PVT nr 4 on kuivsööda ladustamisel ja käitlemisel 1 Vastab kaetult. Heina tuuakse loomapidamishoonete juurde vastavalt vajadusele. järgmiste meetmete kasutamine: Söödajahu hoiustatakse jahupunkris. Mineraalsööta ladustatakse a) söödahoidlate ning transpordisüsteemide regulaarne originaalpakendites euroalustel garaažis. kontrollimine ja hooldamine; Söödahoidlaid ning transpordisüsteeme kontrollitakse igapäevatöö käigus b) sööda bioloogilise saastumise ennetamiseks ning vajadusel teostatakse hooldustöid. Sööda bioloogilise saastumise risk kuivsööda hoidlate perioodiline (mõne kuu tagant) on väike, hoidlate kontrolli teostatakse hoidlate tühjenemise puhul. tühjendamine ja nende kontrollimine. Rakendatavus: üldrakendatav. 4/28 Söötmine Koresööda ladustamine 2016. aastal rajatud komposteeritud sõnniku hoidla lööve kasutatakse PVT nr 5 on talvise koresööda – silo – säilitamine 1 Vastab vastavalt vajadusele söötade, allapanu ja sõnniku ladustamiseks. Hoidla on veekaitsenõuete kohaselt: betoonist pindadega ja koosneb neljast kahest otsast avatud löövist. Silo a) silohoidla siloga kokku puutuvad konstruktsioonid on hoiustatakse kilega kaetult kuni kahes hoidla löövis mahutavusega kuni ca veekindlad; konstruktsioonide perioodiline kontrollimine 3900 m3 (asendiplaanil nr 6, idapoolsed löövid). Lisaks kasutatase ja hooldus; vastavalt vajadusele rullsilo, mida ladustatakse hoidla juures betoonpinnal. b) silo hoidmisel tekkinud jääkvedelik (silomahl) Täpsem hoidla löövide kasutus ning rullsilo kogus oleneb vajadustest ja suunatakse spetsiaalsesse hoidlasse või võimalustest. virtsahoidlasse; hoidlad on kaitstud hüdroisolatsiooniga Silomahl suunatakse hoidla kogumiskaevudesse. Hoidlal on kaks ning varustatud vesilukuga, et välistada õhu kogumiskaevu, mille kogumaht on ca 46 m3. Kui kaks silohoidla löövi on sissetungimine silosse; maksimaalselt täidetud, siis oleks vajalik silomahla hoidla ruumala ca 39 c) silomahla hoidla mahutab vähemalt 10 liitrit silomahla m3. Käitises kasutatakse eelistatult kõrge kuivaine sisaldusega silo, mille 1 m3 silohoidla ruumala kohta; kuivaine sisaldus on üle 30%, mistõttu on praktikas tekkiv silomahla kogus d) erakorralise meetmena silo ladustamisel maa peale väike (2018. aastal siloproovide kuivaine sisaldus oli vahemikus 28-42%). kasutatakse alusmaterjalina veekindlat materjali ja Enamik silomahla eraldub sügisel silomassi hoidlasse paneku järel, mil on silomahla sidumiseks sellise paksusega põhukihti, mis silomahla laotamine ja kogumiskaevude tühjendamine võimalik. Hiljem väldib silomahla keskkonda valgumise; tekkiva silomahla kogus on väike. e) silohoidla on ehitatud nii, et sademed ja pinnavesi ei Hoidla on ehitatud nii, et sademevesi ei valguks hoidla ümbrusest valguks silohoidlasse; hoidlasse. Selleks, et vähendada kogumiskaevude täitumist puhta f) rullsilo põllul hoidmisel ei ole silorullid virnastatud. sademeveega, juhitakse puhas sademevesi tühjadelt ja puhastatud hoidlaaladelt ning hoidla ümbrusest hoidlast eemale haljasalale. Täidetud Rakendatavus: üldrakendatav. hoidla alalt suunatakse sademevesi kogumiskaevudesse, mida on võimalik täitumise korral varukogumiskaevu tühjendada. Jootmine Automaatsed Joogivesi on loomadele alati vabalt kättesaadav. Lautades on igas sulus 2- PVT nr 6 veiste jootmisel on järgmiste tingimuste 1 Vastab jootmisseadmed laudas ja 3 elektrisoojendusega nivoojooturit. Jooturitesse jõuab vesi mööda täitmine kasutatavast tehnoloogiast (seadmetest) karjamaal laudasiseseid torusid. Karjamaal pumbatakse veevõtu kohtades sõltumata: igapäevaselt vesi kraavidest ja tiikidest jooturtünnidesse. Maksimaalne a) joogivesi on loomadele alati vabalt kättesaadav, ka päevane veekogus veiste jootmiseks on 70 m3. Karjamaadel karjamaal; veevarustuseks kasutatavad veevõtu kohad on märgitud karjamaade b) jootmisseadmed on tehniliselt korras ega leki; joonisel. Loomad on jaotatud erinevatele karjamaadele ning vett võetakse c) jootmisseadmed on paigaldatud nii, et saastumine vastavate karjamaade läheduses asuvatest veevõtukohtadest. Päevane sööda- ja allapanujääkidega on minimaalne, samuti on veetarve 70 m3 jaguneb erinevate veevõtukohtade vahel, hinnanguliselt on välistatud allapanu niiskumine joogiveega. veevõtukohast võetav veekogus kuni 20 m3/päevas. Lekete ja saastuse vältimiseks jälgivad töötajad igapäevaselt jooturite Rakendatavus: üldrakendatav. tehnilist seisukorda ja puhastavad jootureid vajaduspõhiselt. Rikete esinemisel korraldatakse seadmete parandustööd. Lautades on jooturseadmed paigaldatud sõnnikukäikude alale, kus vee saastumine sööda- ja allapanujääkidega on minimaalne ning on välistatud allapanu niiskumine joogiveega. 5/28 Veekasutus Keskkonnasäästlik Veekasutust jälgitakse veearvesti abil. Igapäevatöös kontrollitakse PVT nr 7 on ühe või mitme meetme kasutamine 1 Vastab veekasutus: veearvesti, regulaarselt seadmete tehnilist seisukorda, esinevad veelekked veekulu vähendamiseks: survepesur, mehaaniline avastatakse ja kõrvaldatakse. a) vee kulumõõtjate kasutamine ja kuluarvestuse sõnniku koristamine Seadmete ja ruumide puhastamisel kasutatakse survepesurit. Sõnniku pidamine; eemaldamisel kasutatakse mobiilset sõnnikueemaldusseadet. b) torustike-seadmete veelekete avastamine ja kõrvaldamine; c) kõrgsurvepesurite kasutamine ja väljaheidete mehhaaniline koristamine; d) võimalusel saastumata sademevee kogumine ja selle kasutamine koristamisel; e) tehnoloogiliste seadmete pesuvee kasutamine ruumide koristamisel (nt piimajahuti pesuvee kasutamine enne reoveepuhastisse või -hoidlasse suunamist lüpsiplatsi või ooteala põranda pesemiseks). Rakendatavus: üldrakendatav. Energiakasutus Loomulik ventilatsioon, Energiakasutust jälgitakse elektriarvestite abil. Lautades on loomulik PVT nr 8 on ühe või mitme meetme kasutamine 1 Vastab olmeploki eraldi ventilatsioon. Ventilatsioon on tagatud katusel asuvate korstnate ja PVC energiakulu vähendamiseks: paiknemine, LED-valgustid, võrkkardinaga kaetud akendega. Suvel on 25% akendest ilma võrkkatteta. a) laudas on loomulik ventilatsioon; loomuliku valguse Lautades kasutakse maksimaalselt loomulikku valgustust ning LED- b) soojustatud lautades sundventilatsioonisüsteemis maksimaalne kasutamine, valgustust. Olmeruumide kütmiseks kasutatakse õhksoojuspumpa. ökonoomsete ventilaatorite ja optimaalse elektrimõõdikute Seadmetele tehakse regulaarselt hooldust ja vajaduspõhist remonti. ventilatsioonirežiimi kasutamine; kasutamine, seadmete c) laudas soojustamata alade eraldamine soojustatud regulaarne hooldus ja aladest; remont. d) energiasäästlike valgustite kasutamine; e) loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine, selle kombineerimine energiasäästlikel lahendustel põhineva valgustusega, valgustundlike sensorite kasutamine; f) lüpsiplatsi või -roboti kasutamine (elektrienergia sääst võrreldes torusselüpsiga ca 25%); g) lüpsiseadmete vaakumpumpadele on paigaldatud sagedusmuundurid; h) võimalusel kogu tootmisprotsessi ja selle erinevate osade energiatarbe väljaselgitamine-jälgimine; i) ventilaatorite, kontrollseadmete jms regulaarne hooldus ja remont; j) tootmisprotsessi jääksoojuse kasutamine soojusvahetite abil, näiteks piima jahutamisest tekkinud soojuse rakendamine sooja vee tootmiseks. Rakendatavus: PVT 8 a – i on üldrakendatav, PVT 8j on rakendatav uute ning oluliselt muudetud käitiste korral. 6/28 Tahesõnniku Tahesõnnikuhoidlad Lautades tekib sügavallapanusõnnik (kuivaine sisaldus 25,7%, taotlusele PVT nr 10 on tahesõnniku hoidlas ladustamisel ja 1 Vastab ladustamine on lisatud sõnnikuanalüüside tulemused). säilitamisel: Kaks tahesõnnikuhoidlat (1155 m3, 2575 m3), komposteeritud sõnniku a) betoneeritud alusega (vajadusel seintega) hoidla läänepoolsed löövid (2x1955 m3). Sõnnikut ladustatakse kahes lekkekindla hoidla, mis on varustatud sõnnikukihist tahesõnnikuhoidlas, millest üks on 2016. aastal ehitatud ja teine väljavalguva uriini, virtsa ja sademevee mahutiga, rekonstrueeritud. Hoidlad mahtuavad ca 3700 m3 sõnnikut. Hoidlad on kasutamine; betoonpindadega ja kolmest küljest seintega piiratud. Lisaks on sõnniku b) hoidla paigutamine asulate elurajoonide suhtes ladustamiseks võimalik kasutada komposteeritud sõnniku hoidla kahte optimaalsele kaugusele ja valitsevate tuulte suhtes lauda poolset löövi (asendiplaanil 6, läänepoolsed löövid). allatuult (rakendatav uutele hoidlatele). Betoonpindadega kahest otsast avatud löövid mahutavad kokku ca 3900 m3 sõnnikut. Kaks tahesõnniku hoidlat ning komposteeritud sõnnikuhoidla Rakendatavus: PVT 10a on üldrakendatav, PVT 10b on kaks löövi mahutavad kaheksa kuu sõnnikukoguse (sõnnikuhoidla rakendatav uute ja oluliselt muudetavate käitiste korral. miinimummahu arvutus esitatud taotluse lisana) ning tekkivad taimesete kudede jäätmed (vajalik hoidla maht ca 6100 m3). Olenevalt loomade täpsemast arvust, kasutatavast allapanust ning sõnnikuhoidlate tühjendamise ajast võib sõnniku mahutamiseks piisada kahest tahesõnnikuhoidlast. Esmalt täidetakse lauda otsa juures asuvad tahesõnnikuhoidlad. Kui need täituvad enne külma perioodi lõppu, mil sõnniku laotamine ei ole võimalik, siis kasutatakse komposteeritud sõnniku hoidla lööve. Sügavallapanusõnniku puhul on virtsa eraldumine vähene, kuid hoidlad on katmata ning neisse koguneb sademevesi. Hoidlast suunatakse välja valguv vedelik kogumiskaevudesse. Kummagi tahesõnnikuhoidla juures on kogumiskaev, mille maht on ca 25 m3. Kui hoidlad ei ole täielikult täidetud, siis hoitakse hoidla kogumiskaevu poolne osa tühjana ning sinna moodustub kogumiskaevu täitumise korral sademevee bassein. Vedeliku imamiseks saab vastavalt vajadusele lisada sõnnikule rohkem turvast. Kogumiskaevudesse suunatava vee vähendamiseks on võimalik täidetud sõnnikuhoidlaid katta ning kilele kogunev puhas sademevesi haljasalale suunata. Enne külma perioodil lõppu ei ole kogumiskaevudesse kogunenud vett sõnnikuga koos laotada võimalik. Vajadusel saab vajadusel tühjendada varukogumiskaevu (asendiplaanil 11, mahutavus hinnanguliselt 250 m3). 7/28 Tahesõnniku Sügavallapanusõnniku Lautades tekib sügavallapanusõnnik (kuivaine sisaldus 25,7%, taotlusele PVT nr 11 on tahesõnniku põllul aunas ladustamine, kui 1 Vastab ladustamine ladustamine põlluaunades on lisatud sõnnikuanalüüside tulemused). Sõnnikuauna ei paigutata kahel (s.t järgitakse õigusaktidega sätestatud nõudeid): järgneval aastal samasse kohta. Sõnnikuaunad kaetakse vähemalt 20 cm a) sõnnikuaun on kaetud vettpidava materjaliga või paksuse põhukihiga. Sõnnik laotatakse ja küntakse mulda 2 kuu jooksul. vähemalt 20 cm paksuse turba-, põhu-, mulla-, saepuru- või puitlaastukihiga; b) sõnnikuauna ei ole kahel teineteisele järgneval aastal paigutatud samasse kohta; c) ladustatava tahesõnniku kuivainesisaldus on vähemalt 20 protsenti; d) sõnniku säilitamisel aunas kauem kui kaks nädalat on ladustamiskoha pinnas enne ladustamist kaetud lekkekindla või vedelikke imava materjaliga, nt vähemalt 20 cm paksuse turba- või põhukihiga (nõue ei kehti sügavallapanu-sõnniku kohta, sest küllaldase allapanuga tekkinud tahesõnnikust ei eraldu virtsa). Rakendatavus: üldrakendatav. Sõnniku Sügavaallapanusõnniku Sõnnikuhoidlaid tühjendatakse tavaliselt kaks korda aastas, osa tekkivast PVT nr 14 on sellise laotustehnoloogia kasutamine, mis 1 Vastab laotamine laotamine sõnnikust viiakse põldudele kevadel ja osa sügisel. Sõnnik laotatakse arvestab mullatüübile sobivust ja kõlviku tüüpi. PVT põllumaadele biiterite ja laotamisketastega tahesõnnikulaoturiga. Sõnniku vedelsõnniku laotamisel põllumaadele on sisestus-, mulda kündmine toimub kohe pärast laotamist. segamis- ja ka lohislaotus. Vedelsõnniku laotamisel rohu- ja karjamaadele on PVT sisestus- ja lohislaotus. Vedel- ja poolvedel sõnnik tuleb pärast laotamist mulda viia 4 tunni jooksul või hiljemalt 8 tunni jooksul, tahesõnnik kuni 12 tunni jooksul. Elamute läheduses ja reostustundlikes piirkondades, näiteks põldude veekogupoolses küljes, kui kavandatakse laotamist koos hilisema muldaviimisega, tuleb see lahendada järgmiselt: a) laotamisele järgneb kohe sissekündmine teise traktoriga; kui see ei ole võimalik, siis b) korraldada logistika selliselt, et elamute läheduses ja reostustundlikes kohtades laotatakse viimases järjekorras ja kohe pärast laotamist alustatakse mulda viimist seal esmajärjekorras. Rakendatavus: üldrakendatav lähtudes sõnniku ja kõlviku tüübist 8/28 Reovee kogumine Reovee juhtimine Olmereovesi suunatakse ühiskanalisatsiooni. Ruumide ja seadmete Sõltuvalt pidamisviisist ja sõnniku käitlemise 1 Vastab ja käitlus ühiskanalisatsiooni ja puhastusel tekkiv reovee kogus on tänu survepesuri kasutamisele väike, tehnoloogiast võib veisekasvatushoones tekkiva reovee sõnnikuhoidlasse. vesi imbub allapanusse ja suunatakse sõnniku koosseisus juhtida vedelsõnnikuhoidlasse, koguda spetsiaalselt Vähesaastunud sõnnikuhoidlasse. selleks ette nähtud mahutisse ja puhastada kohapeal sademevee eraldi või vedada kanalisatsioonisüsteemi purgimissõlme. kogumine. Kõvakattega pindadelt ja sõnnikuhoidlate puhastelt aladelt lähtuv Keskkonnasäästlik vähesaastunud sademevesi juhitakse osaliselt kraavidesse ja tiiki või imbub PVT nr 15 on võimalusel vähesaastunud sademevee kemikaalide ja ravimite hajutatult pinnasesse. Vajadusel on võimalik sõnnikuhoidlaid katta nii, et eraldi kogumine tugevalt saastunud sademevetest, sh kasutamine. kilele kogunev puhas sademevesi juhitakse samuti kraavidesse ja tiiki või nn esmasest voolust. Vähesaastunud vee suublasse imbub hajutatult pinnasesse. Hoonete katustelt lähtuva vähesaastunud või hajutatult pinnasesse juhtimisel tuleb lähtuda sademevee paremaks juhtimiseks on kavas kahe lauda vaheliste kehtiva õiguse nõuetest. jalutusalade juurde paigaldada katustele sademeveerennid. Rakendatavus: üldrakendatav. Ohtlike kemikaalide või ohtlikke aineid sisaldavate puhastusvahendite kasutamist välditakse. Desifektsioonivahendid ning veterinaarravimid on PVT nr 16 on nõuetekohaselt registreeritud ja/või nõuetekohaselt registreeritud ja/või piisava teabega varustatud ning neid piisava teabega varustatud puhastus- ja kasutatakse optimaalselt vastavalt vajadusele. desinfektsioonivahendite ning veterinaarravimite kasutamine, et vältida ja vähendada veekeskkonnale ohtlike ainete sisaldust tekkivas reovees. Rakendatavus: üldrakendatav. Jäätmekäitlus Jäätmete liigiti kogumine ja Eraldi kogutakse põllumajandusplasti jäätmeid, taimsete kudede jäätmeid ja PVT nr 17 on jäätmekäitluses ühe või mitme järgmise 1 Vastab üleandmine vastavat olmejäätmeid. Põllumajandusplasti jäätmed ja olmejäätmed antakse üle meetme kasutamine: käitlusluba omavale asjakohast tegevusluba omavatele ettevõtetele. Biolagunevad taimsete a) jäätmete kogumine liigiti sobiva suurusega ettevõttele. kudede jäätmed kogutakse sõnnikuhoidlasse ja segatakse ringlusse konteineritesse või prügikastidesse; võtmiseks sõnnikuga. b) söödajäätmete, haljastusjäätmete jms biolagunevate jäätmete segamine sõnniku või virtsaga nende jäätmete ringlussevõtu ettevalmistamiseks; c) biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ja nende taaskasutamine kompostimisega või anaeroobse kääritamisega või muul viisil. Rakendatavus: üldrakendatav. Loomsete Kogumiskast Loomseid kõrvalsaadusi kogutakse presentkattega kaetult kärusse ja Veisekasvatussaaduste tootmise käigus tekkivad 1 Vastab kõrvalsaaduste antakse üle asjakohast tegevusluba omavale ettevõttele. Loomsete loomsed kõrvalsaadused (sh surnud loomad) tuleb üle käitlus kõrvalsaaduste transport tellitakse teenustööna. anda asjakohast tegevusluba omavale ettevõttele. Loomsete kõrvalsaaduste transport kahjutustamisele võib olla tellitud kas teenustööna selliselt firmalt või korraldatud ettevõttes. Loomsete kõrvalsaaduste kohapealne põletamine või matmine on keelatud. Täpsemalt reguleeritakse tauditõrjeseadusega. 9/28 Müra Söötmis-, puhastus-, Käitises on müraallikateks loomad (häälitsused, liikumine) söötmis- ja PVT nr 18 loomakasvatuskäitises tekkiva ja käitisest 1 Vastab sõnnikueemaldusseadmed, sõnnikueemaldusseadmed, survepesur ja transport. Müra teket välditakse leviva müra vähendamisel on ühe või mitme järgmise transport loomuliku ventilatsiooni kasutamise abil. Sööda ettevalmistamisel ja meetme kasutamine: jagamisel, sõnniku eemaldamisel ning ruumide ja seadmete puhastamisel a) loomapidamise või muu mürarikka tegevuse hoone on mürateke lühiajaline ning osaliselt hoonete sees. Tegevuste konstruktsiooni projekteerimine müra neelavana – planeerimise abil välditakse asjatut müra teket ning kõrgema rakendatav uute käitiste puhul; müratasemega tegevusi ei planeerita öisele ajale ja nädalavahetustele. b) kõrge müratasemega tegevuse hoolikas kavandamine, iseäranis välditakse kavandamist öisele ajale ja nädalalõppudele; c) madala müratasemega seadmete ja lahenduste kasutamine (nt madala müratasemega ventilaatorid, väljatõmbeventilaatorid on paigutatud katuse asemel seintele, pidevalt töös on väike arv ventilaatoreid); d) suletud (mootoritega) seadmete kasutamine sööda segamisel ja etteandmisel; e) potentsiaalselt mürarikaste tegevuste paigutamine kaugemale elamutest jm tundlikest aladest, sh on kavandatud ka võimalikult vähese häiringuga logistika eri üksuste vahel; f) survepesurite ja kompressorite kasutamine hoonetes; g) hoonevälise traktoritega sõnniku käitlemise kavandamine minimaalses mahus; h) piisavalt kõrgetes hoonetes laadimistööde tegemine veokitele (allapanu, sõnnik) hoones; i) sõnnikukraapide ja konveierite nõuetekohane hooldamine ja nende tühjalt käigushoidmise vältimine; j) müratõkete, nagu pinnasevallid, põhukuhjad, puittarad, kasutamine. Rakendatavus: üldrakendatav. Veterinaarteenuse Kvaliteetne Veterinaarteenust ostetakse sisse veterinaarteenust pakkuvatelt PVT nr 19 on taudide ennetamisel ja tõrjel (st kui 1 Vastab osutamine veterinaarteenus ettevõtetelt. Teenuse osutaja edastab teabe võimalikest veterinaarravimi toimub kogu laudale ravimi manustamine) peab kasutamisest tulenevatest keskkonnapiirangutest. veterinaarteenuse osutaja edastama farmi käitajale teabe võimalikest veterinaarravimi kasutamisest tulenevatest keskkonnapiirangutest sõnniku laotamisel jms (teave olemas ravimipakendi infolehel). Rakendatavus: üldrakendatav. 10/28 Loomade Vabapidamine Loomi peetakse vabapidamisel sügavallapanul. Veiste puhkealal PVT nr 22 on vabapidamisega laudast sõnniku 1 Vastab vabapidamine sügavallapanul kasutatakse rohekelt allapanu. Allapanu laotatakse sõnniku kihile eemaldamisel üks järgmistest süsteemidest: (sõnniku igapäevaselt vajadusele vastavas koguses. Puhkeala puhastatakse a) optimaalse pikkusega puhkelatrid, skreeperseadmed eemaldamine) vastavalt vajadusele kuni 2 korda kuus, söötmisala kuni 3 korda nädalas. söötmis-puhkealal, restpõrand liikumiskäikudes, valg- Sõnniku eemaldamiseks kasutatakse sahaga traktorit. või uhtkanalite süsteem; b) optimaalse pikkusega puhkelatrid, sõnniku eemaldamine mobiilsete seadmetega söötmis- puhkealal, restpõrand liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; c) optimaalse pikkusega asemed, osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; d) optimaalse pikkusega asemed, betoonpõrand söötmis-puhkealal, osaline restpõrand liikumiskäikudes, valg- või uhtkanalite süsteem; e) sügavallapanul pidamisviis, piisavas koguses allapanu, skreeper- või mobiilsed seadmed; f) olemasolevates vabapidamise lautades osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudes ning paiskanalite süsteem; g) olemasolevates vabapidamise lautades on tingimisi PVT osaline restpõrand söötmis-puhkealal ja liikumiskäikudes ning põranda alla rajatud sõnnikukelder (hoidla) ning sõnniku eemaldamine söötmis-puhkealalt mobiilsete seadmetega (v.a sügavallapanul pidamise korral). Rakendatavus: uutele vabapidamise lautadele ei ole sõnnikukelder lauda all (täisrestpõrand) PVT. 11/28 Loomade Vabapidamine, optimaalne Sõnnikuga saastuva ala vähendamiseks kasutatakse optimaalse pindalaga PVT nr 23 on vabapidamisega laudas saasteainete 1 Vastab vabapidamine ruumikasutus, regulaarne söötmis- ja puhkeala ning liikumiskäike. õhkuheite vähendamine järgmiste käitamistingimuste (saasteainete sõnniku eemaldamine, Sõnnikut eemaldatakse lautadest regulaarselt sahaga traktoriga. Puhkeala täitmisega: õhuheide) piisav kogus allapanu, puhastatakse vastavalt vajadusele kuni 2 korda kuus, söötmisala kuni 3 a) optimaalse suurusega puhkelatrid, (loomade lihtsalt puhastatavad korda nädalas. Rajatised on lihtsalt puhastatavate betoonpindadega. väljaheited satuvad sõnnikukäiku, asemete saastumine pinnad Allapanu kasutatakse rohkelt puhkealal ning lisatakse sõnniku kihile ja loomade määrdumine on minimaalne); asemete igapäevaselt vajadusele vastavas koguses. pikkus on reglementeeritud põllumajandusministri määruses „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“ – RTL 2009, 69, 1017; b) optimaalse pindalaga söötmis-puhkeala ja liikumiskäigud (mida väiksem on sõnnikuga saastuv ala, seda vähem ammoniaaki lendub); c) sõnniku regulaarne eemaldamine laudast (kanalitest) hoidlasse; d) väljaheidetega saastuval alal siledate ja lihtsalt puhastatavate materjalide kasutamine; e) allapanu piisav kogus sügavallapanul pidamisviisi korral. Rakendatavus: üldrakendatav. PVT nr 24 on järgmiste täiendavate meetmete kasutamine: a) allapanu kasutamine saasteainete heite vähendajana sõltumata pidamisviisist ja allapanu liigist; b) spetsiifiliste niiskust imavate preparaatide kasutamine asemetel. Rakendatavus: Saepuru kasutamisel on probleemiks okaspuusaepurus sisalduvad fenoolid, vaigud jm keemilised ühendid. Nimetatud ühendid pärsivad okaspuusaepuruga sõnniku lagunemist ning toitainete kättesaadavust sellest. Taimekasvatuse ja veekaitse aspektist ei ole okaspuusaepuru kasutamine seetõttu allapanuna soovitatav Tabel 6. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika 12/28 Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika PVT Võimaluse Rakendamise Meetme vastavusmärge korral periood rakendamise andmed tähtaeg meetme tasuvuse kohta Toorme säästlik Optimaalne söötmine Söödakulu dokumenteerimine (arvestuse pidamine). Söödaretseptide optimeerimine, arvestades Vastab Pidev kasutamine vastavalt loomarühma söödaproteiini sisalduse minimiseerimise vajadust, et sõnnikuga eritatud taimede toiteelementide füsioloogilisele kogused oleks optimaalsed. toitefaktorite tarbele Abimaterjalide Tõhus abimaterjalide Optimaalse vajaliku allapanu koguse kasutamine, mis tagab allapanu kuivana hoidmise ja optimaalse Vastab Pidev säästlik kasutus allapanu vahetamise sageduse kasutamine. kasutamine Vee säästlik Tõhus veekasutus Pesuprotsesside optimeerimine, pesu survepesuriga, seadmete korrapärane hooldus lekete Vastab Pidev kasutamine minimeerimiseks. Veetarbe üle arvestuse pidamine (kui võimalik, siis peamiste vee tarbimise protsesside, nagu söötmine ja puhastamine eraldi jälgimine/mõõtmine). Välisõhu saaste Välisõhku paisatavate Optimaalne söötmine (toitainete õige doseerimine vastavalt loomrühma vajadustele). Regulaarne Vastab Pidev vältimine või saasteainete koguseid sõnniku eemaldamine laudast hoidlasse. Laudainventari ja konstruktsioonide regulaarne puhastamine vähendamine vähendavate neile sattunud väljaheidetest. Allapanu kasutamine (va. okaspuusaepuru soovituslikult). tehnikate/töövõtete kasutamine. Energia ja Tõhus energiakasutus Energiatõhusa valgustuse kasutamine ja valgustuse reguleerimine sõltuvalt loomulikust valgusest. Vastab Pidev kütuse tõhus Kütuse ja elektrienergia üle kuluarvestuse pidamine (soovitatavalt tootmisprotsesside lõikes eraldi). kasutamine Jäätmetekke Optimaalne toorme Bioloogilise saastumise ennetamiseks kuivsööda hoidlate perioodiline (mõne kuu tagant) Vastab Pidev vältimine kogus ja seadmete tühjendamine ja nende kontrollimine. hooldus Optimaalse vajaliku koguse söötade ja abimaterjalide hankimine. Jäätmetekke Koostöö partneritega Pidev koostöö arendamine ja parendamine tarnijatega (nt. toorme ja abimaterjalide puhul Vastab Pidev vältimine korduvkasutatavad pakendid, vähem pakendamist nõudvad lahendused, pakendivabad lahendused, kvaliteedikontroll). Jäätmetekke Loomade optimeeritud Loomarühmadele koostatakse optimaalse koostise ja kogusega söödasegu, väldib tarbimata Vastab Pidev minimeerimine söötmine. söödajääkide teket. Jäätmetekke Jäätmete lahuskogumine Käitises tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: plastijäätmed (sh. põllumajandusplast), Vastab Pidev minimeerimine (sh. segaolmejäätmete ohtlikud jäätmed, pakendid, segaolmejäätmed, metallijäätmed, vanarehvid. koguse vähendamine). Jäätmete Jäätmete üleandmine. Jäätmeid ei kõrvaldata (sh. ei põletata ja/või maeta), vaid antakse üle vastavat luba omavale Vastab Pidev kõrvaldamine jäätmekäitlejale. Reovee tekke Tehnoloogilise vee kulu Veega seotud süsteemide regulaarne hooldus. Survepesuri kasutamine. Pindade kuivpuhastus enne Vastab Pidev vähendamine vähendamine. pesu. Pinnase kaitse Hoidlate kasutamine Toormaterjale (loomasöödad, pesukemikaalid, kütus jms) hoitakse vastavates nõuetekohastes Vastab Pidev hoidlates või hoonetes. 13/28 Pinna- ja Puurkaevu Puurkaevu sanitaarkaitseala või hooldusala tagamine (sh. õigusaktidest tulenevate nõuete järgimine) Vastab Pidev põhjavee kaitse sanitaarkaitseala või ja selle hooldamine (niitmine, vajadusel võsa raie). Vajadusel tähistada ala looduses. hooldusala tagamine. Pinna- ja Õigusaktide nõuetele Hoidlate nõuetele vastavuse kontroll ja vajadusel hooldus, vähemalt üks kord aastas. Vastab Pidev põhjavee kaitse vastavate sõnnikuhoidlate kasutamine. Pinna- ja Õigusaktide nõuetele Hoidlate nõuetele vastavuse kontroll ja vajadusel hooldus, vähemalt üks kord aastas. Silomahla Vastab Pidev põhjavee kaitse vastavate silohoidlate kogumiskaevude täitumise pidev kontroll ja vajadusel tühjendamine virtsahoidlasse ja/või laotamine kasutamine. haritavale maale õigusaktide nõudeid järgides. Pinna- ja Sõnnikulaotuse Põldudele laotatavate toitainete koguste hoidmine allpool õigusaktidega lubatud norme, arvestamine Vastab Pidev põhjavee kaitse planeerimine ilmastikutingimuste ja veekaitseliste kitsendustega. Pinna- ja Erakorraline silo Silo hoiustamine silopätsina on lubatud ainult erakorralise meetmena. Vastab Pidev põhjavee kaitse ladustamine silopätsina. Alusmaterjalina kasutada veekindlat materjali (kui silo kuivainesisaldus on alla 30%) ja vältida silomahla keskkonda valgumist. Pinna- ja Sõnniku muldaviimine Sõnniku laotamisel jälgida ilmastikuolusid (tuulte suundi), kui laotatakse elamute läheduses. Vältida Vastab Pidev põhjavee kaitse elamute läheduses sõnniku laotamist nädalavahetustel ja riiklike pühade ajal. Laotamisel viia tahesõnnik mulda 12 tunni jooksul. Elamute läheduses ja reostustundlikes piirkondades (nt. põldude veekogupoolsed osad) teostada sissekünd koheselt ja/või esmajärjekorras. Pinna- ja Sõnniku hoidmine põllul Sõnnikuaun (sõnniku kuivainesisaldus on vähemalt 20 protsenti) peab paiknema tasasel maal, Vastab Pidev põhjavee kaitse vähemalt 50 meetri kaugusel veekogust, kaevust ja karstilehtrist. Sõnnikuauna ei tohi rajada maaparandussüsteemi drenaažitoru kohale, kaitsmata põhjaveega, liigniiskele ega üleujutatavale alale. Sõnnikuauna ei tohi kahel teineteisele järgneval aastal paigutada samasse kohta. Üle kahe nädala ja kuni kaheksa kuud hoitav sõnnikuaun peab olema kaetud vettpidava materjaliga või vähemalt 20 cm paksuse turba-, põhu-, mulla-, saepuru- või puitlaastukihiga. Pinna- ja Loomade pidamine Meetmete rakendamine, et vältida keskkonnaohtu ning pinna- ja põhjavee saastumist virtsa ja Vastab Pidev põhjavee kaitse välipidamisalal. sõnnikuga. Nt. sademevee välipidamisalast eemale juhtimine, loomade arvu reguleerimine, mitte paigutada ajutist ja/või alalist söötmis- ja jootmiskohta välipidamisalale. Pinna- ja Söötmis- ja jootmiskoht Loomade karjatamisel peab söötmis- ja jootmiskoht paiknema tasasel maal, vähemalt 20 meetri Vastab Pidev põhjavee kaitse loomade karjatamisel kaugusel karstilehtrist, väljaspool veekogu veekaitsevööndit ja kaevu sanitaarkaitse- või hooldusala. vegetatsiooniperioodil Lõhna vältimine Lõhnaainete heidet ja Erinevate loomagruppide tarbeks optimaalse koostisega söödasegu (söödaproteiini sisalduse Vastab Pidev või häiringuid vähendavate minimiseerimine). Sõnniku kiire mulda viimine. Sõnniku laotamisel jälgida ilmastikuolusid (tuulte vähendamine tehnikate/töövõtete suundi), kui laotatakse elamute läheduses. Vältida elamute läheduses sõnniku laotamist kasutamine. nädalavahetustel ja riiklike pühade ajal. Laudainventari puhastamine sõnnikust. Allapanu kasutamine ja kuivana hoidmine. 14/28 Müra vältimine Müra vähendamine ja Loomulik ventilatsioon veiselautades. Madala müratasemega seadete kasutamine. Vältida Vastab Pidev või häiringute ohje mürarikaste tegevuste kavandamist öisele ajale, nädalalõppudele ja riiklikele pühadele. vähendamine Muud Töötajate pädevuse Tagada (instrueerimine/koolitus vms.) töötaja kompetentsus tootmistsükli osas, mille eest ta otseselt Vastab Pidev asjakohased tagamine. vastutab ning oskus näha seoseid erinevate tootmistsükli alaosade vahel. Teostada meetmed täiendkoolitus/instrueerimine (väljaõpe) uue või ümberkorraldatud tehnoloogia rakendamisel (sh. kemikaalide kasutuselevõtul) ning uute seadmete kasutuselevõtul. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil Maksimaalne Alltegevus​valdkond või Kogus Erikulu, t, m³, kWh või või kaardil üheaegselt hoitav tehnoloogia​protsess muud tooteühiku kohta Kogus Ühik Kokku Ühik Jääb tootesse, % Toore 23099096 Mineraalsööt Originaalpakend 8 1 t Veiste söötmine 12 t/a 20 kg Toore 10089000 Jahu Jahupunker 9 20 t Veiste söötmine 45 t/a 76 kg Toore 12149090 Hein Väljas betoonpinnal rullides 6 2 320 t Veiste söötmine 2 320 t/a 3,93 t Toore 12149090 Silo Väljas betoonpinnal kaetult hoidla 6 2 320 t Veiste söötmine 2 320 t/a 3,93 t löövides või rullides Toore 23099096 Lakusool Originaalpakend 8 0.10 t Veiste söötmine 2.20 t/a 3,7 kg Abimaterjalid 27030000/12130000 Allapanu Väljas betoonpinnal 6 650 t Allapanu 650 t/a 1,1 t (põhk, turvas) Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad 15/28 toore, abimaterjalid või pooltooted Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine Liik KN Nimetus Säilitamisviis, Nr Maksimaalne Tootmis​protsess Kogus Ühik Erikulu, t, m³, kWh Nimetus CAS, Ohukate​ Sisaldus kaubakood mahuti tüüp plaanil üheaegselt või muud EINECS gooria toormes, või hoitav tooteühiku kohta või abimaterjalis, kaardil Kogus Ühik ELINCS pooltootes, nr % Abimaterjalid 27101943 Diislikütus Kütusemahuti 10 7.50 m³ Sõnniku 7.80 m³/a 13,2 l Diislikütus 68334- 100 eemaldamine, 30-5 sööda jagamine Abimaterjalid 27101249 Bensiin Plastkanister 8 0.025 m³ Tugitegevused 0.50 m³/a 0,85 l Bensiin 86290- 94 81-5 Etanool 64-17-5 5 (Etüülalkohol) Benseen 71-43-2 1 Abimaterjalid 27101983 Hüdraulikaõli Mobilfluid Plastkanister 8 0.02 m³ Seadmete 0.04 m³/a 0,07 l Kaltsium puudub 5 426 hooldus sulfonaat Tsink 68649- 2.50 alküülditiofosfaat 42-3 Boraatester puudub 1 Abimaterjalid 34031980 Universaalmääre Originaalpakendid 8 0.01 t Seadmete 0.02 t/a 34 g Di-tert-dodetsüül 68425- 10 ADDINOL Multi-Purpose hooldus 15-0 Grease L 2 MO Tabel 10. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 11. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus Mahuti Mahutis sisalduva Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan kemikaali, toorme sobivas mõõtkavas) Tüüp Maht Kasutusele nimetus Kontrollimise sagedus, Andmed tehnilise Andmed hoolduse kohta Nr. plaanil Kaugus reovee Kaugus Kaugus võtmise eelmise kontrollimise järelevalve kohta või kaardil äravoolu- vee- puur- kuupäev kuupäev torustikust kogudest kaevudest Kütusemahuti 7.5 2017 Diislikütus Visuaalne kontroll kord Käitaja poolne Vajadusel hooldus käitaja 10 50 100 265 (m3) kvartalis järelevalve või vastava ettevõtte poolt Tabel 11.1 Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate 16/28 mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed Tabel 11.1 Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil Kaitsemeetmed Märkused Välisõhk Vesi Pinnas Pinna- ja põhjavesi 10 Kinnine mahuti. Mahutit laadida optimaalse pumpamiskiirusega. Lekkeandur, topeltseinad. Lekkeandur, topeltseinad. Lekkeandur, topeltseinad. Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed Tabel 12. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. 13.1 Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Tarbepuurkaev (11061) 13.2 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0009851 13.3 Puurkaevu katastri number 11061 13.4 Puurkaevu passi number 4574 13.5 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6451011, Y: 688917 13.6 Põhjaveekihi nimetus ja kood Kesk-Devon 13.7 Põhjaveekogumi nimetus D2_I 13.8 Puurkaevude grupp 13.9 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2020 15 000 6 000 4 000 500 4 500 Tabel 14. Võetava vee koguse ja seire nõuded 14.1 Veearvestuse pidamine Võetavad veekoguseid tuleb mõõta. Tagada korras taadeldud veemõõtja olemasolu puurkaevul. Tagada veearvestuse päeviku olemasolu, kuhu vähemalt 1 kord kuus kuu esimesel või viimasel päeval kanda veemõõtja näit ja kuu veekulu m3-s nii, et oleks võimalik veearvestuse pidamine kalendrikuu ja ühe m3 täpsusega. 17/28  14.2 Põhjaveetaseme mõõtmine Mõõta staatilist veetaset (veetaseme absoluutkõrgus) puurkaevust, mis on aktiivses kasutuses, vähemalt üks kord 5 aasta jooksul ja pumba vahetamisel. Mõõtmine teostada perioodil märts-aprill (va. pumba vahetamisel). Enne mõõtmist lasta veetasemel stabiliseeruda 1,5-2 tundi. Mõõtmise kohta koostada vabas vormis protokoll, kuhu märkida, puurkaevu katastri number, veetaseme absoluutkõrgus, mõõtmise kuupäev ja kellaaeg ning kuidas ja millega mõõdeti veetaset, samuti mõõtmise teostaja nimi ja allkiri. Andmed põhjavee taseme kohta esitada koos veekasutuse aastaaruandega. 14.3 Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas veeseadusega kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu või joogiveeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Proov võtta kraanist, mis asetseb puurkaevust tuleval veetrassil puurkaevule võimalikult lähedal (kindlasti enne veetöötlusseadmeid ja/või muid seadmeid/trasse, mis võivad mõjutada vee omadusi). Proovivõtukraani puudumisel tuleb see paigaldada. 14.4 Analüüsinõuded Analüüsid teostada akrediteeritud laboris. Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad Seiratavad ained POH0009851 Tarbepuurkaev (11061) X: 6451011, Y: 688917 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Raud (Fe) Sulfaat (SO42-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Nitraat (NO3-) Keemiline hapnikutarve (KHT) Elektrijuhtivus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) 14.6 Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Tabel 15. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 15.1 Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 18/28 Tabel 15.2 Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 15¹ Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 16. Äkkheide vette Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 18. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 19. Suubla seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed Tabel 20. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused Saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Lubatud heitkogus Kogus Ühik 7664-41-7 Ammoniaak 14.719 t 74-82-8 Metaan 32.883 t 10024-97-2 Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.339 t Märkused Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDD/PCDF on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 19/28 Tabel 21. Välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud hetkelised heitkogused (g/s) heiteallikate kaupa (väljavõte LHK-projektist) Heiteallikas Saasteaine Nr plaanil või kaardil Nimetus CAS nr Nimetus Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001) 1 Loomapidamishoone 1 7664-41-7 Ammoniaak 0.018 74-82-8 Metaan 0.34 2 Loomapidamishoone 2 7664-41-7 Ammoniaak 0.018 74-82-8 Metaan 0.34 3 Loomapidamishoone 3 7664-41-7 Ammoniaak 0.018 74-82-8 Metaan 0.34 4 Uus tahesõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.102 74-82-8 Metaan 0.005 10024-97-2 Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.003 5 Rekonstrueeritud tahesõnnikuhoidla 7664-41-7 Ammoniaak 0.212 74-82-8 Metaan 0.011 10024-97-2 Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.006 6 Komposteeritud sõnniku hoidla 1. lööv 7664-41-7 Ammoniaak 0.078 74-82-8 Metaan 0.004 10024-97-2 Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.002 6 Komposteeritud sõnniku hoidla 2. lööv 7664-41-7 Ammoniaak 0.021 74-82-8 Metaan 0.001 10024-97-2 Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0 Tabel 22. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava ja muud eritingimused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 23¹. Kütuse, jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heite piirväärtused (edaspidi HPV) ning lubatud heitkogused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed 20/28 Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed Tabel 24. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused Jrk nr Jäätmeliik Tekkivad jäätmekogused Käideldavad jäätmekogused, t/a Tonni põhitoodangu kohta t/a Kogumine Vedu Taaskasutamine Toimingu kood Kogus (t/a) 1. 16 01 03 - Vanarehvid 0 0 R3m 2 Tabel 25. Kõrvaldatavate jäätmete kogused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 26. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 27. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine Jäätmete kogumine ja Käitises tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: Tuleb kasutada kõiki võimalusi jäätmete sortimiseks nende tekkekohal. Vältida erinevate Pidev sortimine plastijäätmed (sh. põllumajandusplast), ohtlikud jäätmed, jäätmeliikide segunemist. Ohtlikud jäätmed koguda eraldi. pakendid, segaolmejäätmed, metallijäätmed, vanarehvid. Jäätmete vedu ja Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul Käitaja on kohustatud andma tema valduses olevad jäätmed käitlemiseks üle vastavat luba Pidev üleandmine viisil nõnda, et nad ei satuks laadimise ega vedamise ajal omavale ettevõttele. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitlemiseks õigust keskkonda. (vastav keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba) omavale ettevõttele. Ohtliku kemikaaliga Järgida kemikaali ohutuskaardil toodud nõudeid käitlemisele ja Juhuslikul sattumisel keskkonda järgida kemikaali ohutuskaardil toodud likvideerimis- ja Pidev (aine/segu) saastunud hoiustamisele. ohutusmeetmeid. jäätmete käitlemine/hoiustamine Tabel 28. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 29. Keskkonnaseirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 21/28 Tabel 31. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks Selgitus, kui ei ole võimalik lisada konkreetset Vastavat luba omav ettevõte. kõrvaldamiskohta Tabel 32. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 33. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 34. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 35. Prügila või jäätmehoidla kasutamise ja järelevalve nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 36. Prügila või jäätmehoidla seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 37. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 38. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 40. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetes Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 22/28 Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine Tabel 41. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa Kasutatav kütus Energia tootmine, MWh/a Kütuse KN kood Väävel Tuhk Alumine kütte- väärtus, MJ/kg Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m³ Erikulu, t, m³, kWh või Elekter Soojus ja aur nimetus % % või gaasi korral MJ/Nm³ Tootmis- Ruumide kütmiseks ja Sise- Muu Kokku muud toote- ühiku Oma- Müük Kokku Oma- Müük Kokku protsessis olmevee soojenda- miseks trans- kohta tarve tarve pordiks Diislikütus 27101943 0.001 0.01 42.60 6.60 6.60 0,011 t 0 0 Autobensiin 27101249 0.001 44 0.001 0.001 0,0011 kg 0 0 Tabel 42. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa Tootmisetapid või kasutusalad Energia tarbimine, MWh/a Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/a Oma- toodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Oma- toodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Oma- toodang Muu tarnija Kokku Valgustus 24 0.041 24 0 0 Olmeruumide kütmine 12 0.02 12 0 0 Jootmisseadmed 12 0.02 12 0 0 Pumbajaam 1.30 0.002 1.30 0 0 KOKKU 49.30 0.083 49.30 0 0 Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra Tabel 44. Lõhna esinemine välisõhus 23/28 Tabel 44. Lõhna esinemine välisõhus Lõhna allikas Nr Lõhnaaine Kasutatud Määramise teostaja Määramise tulemused (lõhna esinemissagedus ja tugevus) Lõhna plaanil või ainete määramis- meetodid vähendamise või segu tegevuskava kaardil olemasolu või vajaduse põhjendus Loomapidamishooned 1, 2, 3 Lõhnaainete Modelleerimine MTÜ Lõhnaheite allikateks on käitise loomapidamishooned ja sõnnikuhoidlad. Kui arvestada Tegevuskava segu arvutusprogrammiga Maailmaparandamise lautades peetavate loomade arvu, sõnnikuhoidlate täitumise ja tühjendamise dünaamikaga, puudub ja selle Aeropol Aktivistide siis on hetkeline lõhnaheide periooditi väike ning häiringutaseme ületamist lähimate elamute koostamise Algatusrühm juures modelleerimistulemuste põhjal ei esine. ettepanekut pole tehtud. Sõnnikuhoidlad 4, 5, 6 Lõhnaainete Modelleerimine MTÜ Lõhnaheite allikateks on käitise loomapidamishooned ja sõnnikuhoidlad. Kui arvestada Tegevuskava segu arvutusprogrammiga Maailmaparandamise lautades peetavate loomade arvu, sõnnikuhoidlate täitumise ja tühjendamise dünaamikaga, puudub ja selle Aeropol Aktivistide siis on hetkeline lõhnaheide periooditi väike ning häiringutaseme ületamist lähimate elamute koostamise Algatusrühm juures modelleerimistulemuste põhjal ei esine. ettepanekut pole tehtud. Tabel 45.1 Vibratsioon Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 45.2 Välisõhus leviv müra Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Omaseire Tabel 47 Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 49. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju 24/28 omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Tabel 49. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise Meetme sagedus rakendamise tähtaeg Tootmise seire Pidev arvestuse pidamine tootmise sisendite ja väljundite üle. Pidev Muud Käitajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning Pidev asjakohased jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. Käitaja on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, meetmed hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Muud Sõnniku toitainete sisalduse määramine ning põldude toitainete vajaduse määramine. Vähemalt 1 kord 5 aasta jooksul määrata kõikide sõnniku Mullaproovid asjakohased laotamiseks kasutatavate põldude mulla toiteelementide sisaldus. Vähemalt 1 kord 2 aasta jooksul enne kevadise laotusperioodi algust määrata vähemalt 1 x 5 aasta meetmed sõnniku kuivaineprotsent, kogulämmastik, vees lahustuv lämmastik, kogukaalium ja kogufosfor. Iga sõnnikuhoidla kohta võtta üks proov. Nii mulla, jooksul ja kui ka sõnnikuproovid lasta analüüsida akrediteeritud laboratooriumis. sõnnikuproovid vähemalt 1x 2 aasta jooksul. Tabel 50. Omaseire hinnang ja lisaandmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 51. Avariide tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord 25/28 ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Tabel 51. Avariide tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Tootmisetapp, Võimaliku avarii ohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja Kehtestatud korra tehnoloogiaprotsess (lühikirjeldus) juhised käitumiseks (lühikirjeldus) ja juhiste ülevaatamise sagedus Veiste jootmine, Veetrassi leke Regulaarne seadmete tehnilise seisukorra kontroll ning vajaduspõhine Lekke asukoha kindlaks tegemine ja lekke kõrvaldamine, Kord aastas rajatiste ja hooldus ja remont vajadusel tagatakse joogivesi karjamaal jootmiseks seadmete kasutatavate jooturtünnide abil puhastamine Veiste söötmine, Seadmete rikked Regulaarne seadmete tehnilise seisukorra kontroll ja hooldus ning Seadmete töö katkestamine, remondi korraldamine, Kord aastas sõnniku vajaduspõhine remont, seadmete tootja poolne regulaarne seadmete vajadusel seadmete asendamine või alternatiivse eemaldamine hooldus ja remont, vajadusel seadmete väljavahetamine meetodi kasutamine Sõnniku Ekstreemsest sademete Sõnnikuhoidlate ja kogumiskaevude täituvuse jälgimine ja Sõnnikuga saastunud vee laialivalgumise piiramine Kord aastas eemaldamine hulgast tingitud sõnnikuhoidlate vajaduspõhine tühjendamine absorbeeriva materjaliga ja remondi korraldamine ja kogumiskaevude täitumine Sõnniku Sõnnikuhoidlate Sõnnikuhoidlate tehnilise seisukorra regulaarne kontroll ning Sõnnikuga saastunud vee laialivalgumise piiramine Kord aastas eemaldamine konstruktsioonide purunemine vajaduspõhine hooldus ja remont absorbeeriva materjaliga ja remondi korraldamine Veiste pidamine Haiguspuhang Haigustekitajate leviku takistamine (puhtuse tagamine, näriliste tõrje, Haiguskahtlusega loomade eraldamine karjast ning Kord aastas lauta ei lasta kõvalisi isikuid, loomi ja linde). Veiste seisukorra pidev veterinaarteenuse tellimine, vajadusel haigusleviku jälgimine. piiramiseks puhastustööd Veiste pidamine Tulekahju Tuleohutuseeskirjade järgimine, tulekustutite olemasolu Tegutsemine vastavalt tuleohutuseeskirjadele Kord aastas Veiste pidamine Tööõnnetused Töötajate väljaõpe ja igapäevane vajaduspõhine instrueerimine, Tegutsemine vastavalt esmaabi ja õnnetusjuhtumite Kord aastas eeskirjade järgimine korral käitumise eeskirjadele Veiste jootmine Elektrikatkestus Vajaduspõhine elektrisüsteemide hooldus ja uuendamine Elektriühenduse taastamise korraldamine, Kord aastas elektrikatkestuse korral on võimalik kasutada avariigeneraatorit, vajadusel tagatakse joogivesi jooturtünnidega Tabel 53. Tegevushälbed Tegevushälbe liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede Lekked Sõnniku ladustamine. Leke sõnnikuhoidlatest või kogumiskaevudest. Kohesed hooldus- ja remonditööd vastavalt konkreetsele lekkele. Tootmisseadmete Veiste söötmine ja jootmine. Veiste jootmisel, sööda ettevalmistamisel ja jagamisel Kohesed hooldus- ja remonditööd vastavalt konkreetsele rikkele, vajadusel seadmete asendamine rikked kasutatavate seadmete rikked. või alternatiivse meetodi kasutamine. Muud tööd Veiste pidamisel haiguste esinemine. Veterinaarteenuse tellimine, vajadusel haiguskahtlusega looma eemaldamine karjast. Tootmisseadmete Kogu käitis (elektrikatkestuse korral) Hooldus- ja remonditööd vastavalt konkreetsele rikkele. Vajadusel avariigeneraatori kasutamine. rikked Tabel 54. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise 26/28 sulgemise korral ja järelhoolde meetmed Tabel 54. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolde meetmed Käitises tegevuse lõpetamisel: Loomad realiseeritakse (müüakse). • Laut ja sõnnikuhoidlad tühjendatakse sõnnikust ja puhastatakse, sõnnik käideldakse vastavalt nõuetele, tagades seeläbi jääkreostuse tekke vältimise; • Olemasolev tooraine müüakse või antakse üle jäätmekäitlejale; • Kõik käitises olevad abimaterjalid, kemikaalid (sh. kütus) müüakse või antakse üle käitlusettevõttele; • Muu farmis kasutusel olev tehnika puhastatakse ja lülitatakse välja. Mobiilsed seadmed (traktorid, laadur jt. agregaadid) müüakse või antakse üle käitlusettevõttele; • Puurkaev suletakse (lülitatakse välja elektrivarustus, suletakse kraanid ja lukustatakse pumbamaja) ja veetorustik tühjendatakse; • Käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad jäätmed (nt. segaolmejäätmed, ohtlikud jäätmed, vanarehvid) antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale, tagades nende nõuetekohase käitlemise; • Reovee kogumissüsteemid (kanalisatsiooni torustik ja settekaevud) tühjendatakse ja puhastatakse; • Kõik loomapidamishooned ja muud ehitised ning rajatised suletakse kõrvaliste isikutele ja loomadele juurdepääsu takistamiseks; • Farmihoonete lammutamisel ohtlike jäätmete tekkimisel tagatakse nende eraldi kogumine ning tava- ja ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine. Tabel 55. Sisu üldarusaadav lühikokkuvõte Käitise põhitegevuseks on lihaveiste kasvatus. Farmis on planeeritud kohti kuni 591 ammlehmale, 591 vasikale, 9 pullile. Käitise tootmisvõimsus on ca 591 noorveist aastas. Veisekasvatuseks ja olmeveena tarbitakse ca 15 000 m 3 põhjavett aastas, mis saadakse käitise territooriumi kõrval asuvast puurkaevust (puurkaevu katastri number - 11061). Ettevõttes toodetakse silo ca 2300 tonni aastas. Allapanuks kasutatakse kuni 650 tonni põhku ja/või turvast. Jäätmete ja loomsete kõrvalsaaduste äravedu on organiseeritud teenuse sisseostmise näol. Käitise territooriumil jäätmeid ei kõrvaldata. Aastas tekib ca 8827,5 m 3 sügavallapanusõnnikut, mis laotatakse taimede vegetatsiooni perioodil põldudele paisklaotusega. Käitises kasutatakse parimale võimalikule tehnikale (PVT) vastavat tehnoloogiat. Samuti kavandatavad investeeringud järgivad PVT soovitusi. Tabel 56. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tabel 57. Loa andjale loa nõuete täitmist kontrollida võimaldavate käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus Käitajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud otsekohalduvad nõuded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused käitajale on toodud loa andja kodulehel. Andmete liik Andmete sisu Andmete esitamise sagedus Kohustuse algamise viis Kohustuse algamise kpv Põhjavee kvaliteedi seire Esitatavate andmete sisu ja nõuded on toodud tabelis 14. Kord kolme aasta jooksul Alates loa kehtimisest Tabel 58. Kompleksloa lisad Nimetus Manus Lähteolukorra aruanne Lisa 1: Lahteolukorra aruanne.pdf 27/28 28/28 Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 24.11.2020 08:01 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Manused: DM-101450-14.pdf.bdoc From: [email protected] <[email protected]> Sent: Tuesday, November 24, 2020 7:55 AM To: [email protected] Subject: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-101450-14 Keskkonnakompleksloa andmine. Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/39404- bd3a3d8a1afe51fe76080e551b8c0e72ab0b3014a36a1d606eca47977840d7a4 KOTKAS automaatteavitus Teavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist Keskkonnaametist