Hansu kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine

UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Tallinn, Väike-Ameerika tn 19, 10129 www.idearhitektid.ee SELETUSKIRI S E L E T U S K I R I................................................................................................................................. 1 D O K U M E N T I D E N I M E K I R I .................................................................................................. 1 1. Ü L D O S A ........................................................................................................................................ 2 2. A S E N D I P L A A N.......................................................................................................................... 3 3. A R H I T E K T U U R ......................................................................................................................... 7 4. K O N S T R U K T S I O ON I D ......................................................................................................... 11 5. T U L E O H U T U S ......................................................................................................................... 14 6. K Ü T E J A V E N T I L A T S I O O N ........................................................................................... 19 7. K E S K K O N N A K A I T S E ............................................................................................................ 19 8. T E R V I S E K A I T S E..................................................................................................................... 22 9. V E E V A R U S T U S J A K A N A L I S A T S I O O N .................................................................. 23 10. S A D E V E E K A N A L I S A T S I O O N ........................................................................................ 23 11. E H I T U S E O R G A N I S E E R I M I S E L A H E N D U S ....................................................... 23 12. E L E K T R I V A R U S T U S ........................................................................................................... 24 13. N Õ R K V O O L............................................................................................................................. 24 DOKUMENTIDE NIMEKIRI 1. AS-0/1 Situatsiooniskeem M 1:2000 2. AS-1 Asendiplaan M 1:500 3. A-1 Põhikorruse plaan M 1:100 4. A-3 Vaated M 1:100 5. A-5 Lõige A-A M 1:50 6. A-6 Vundamendi plaan M 1:100 7. A-7 Katuse plaan M 1:100 8. A-8 Avatäited M 1:50 9. A-9 Piirdeaed M 1:50 10. Projekteerimistingimused nr 2011802/04901 (Kose Vallavalitsus; 30.06.2020) Töö nr. 220720I – Suvila ehitusprojekt – Eelprojekt – Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond 1 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Tallinn, Väike-Ameerika tn 19, 10129 www.idearhitektid.ee 1. Ü L D O S A 1.1 Seletuskirja ülesehitus Käesolev seletuskiri on koostatud Harju maakonnas, Kose vallas, Äksi külas, Hansu krundil suvila ehitusprojekti jaoks ning koosneb asjakohasest peatükkidest. Seletuskiri sisaldab andmeid, mis hõlmavad arhitektuuri ja mida on otstarbekas ja võimalik määrata. Projekt on koostatud vastavalt tellija lähteülesandele, soovidele, kooskõlas Eesti Vabariigis kehivate projekteerimisnormidega ning Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a. määrusega nr.97 – Nõuded ehitusprojektile. Projekt on koostatud vastavalt tellija soovidele kooskõlas Kose Vallavalitsuse väljastatud projekteerimistingimustega nr 2011802/04901 suvila ehitusprojekti koostamiseks (edasi „PT“), millega on krundile lubatud 1 suvila, aiamaja (kood 11103) kõrgusega kuni 8 m maapinnast ning katuse kaldega 20 kuni 45 kraadi. Suvila suurim ehitisealune pind on kuni 150 m2. 1.2 Üldandmed 1.2.1 Ehitise asukoht Ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed, sh katastritunnus ja koha-aadress: Hansu (katastritunnus 36301:001:0192), Äksi küla, Kose vald. Pindala 17117 m2, maakasutuse sihtotstarve 100% elamumaa. Maa-ala looduslik reljeef on suhteliselt tasane, langusega loode suunas. Absoluutkõrguse vahemik 69.11 – 73.10 m. 1.2.2 Ehitise lühikirjeldus Suvila vundamendilaheduseks on monoliitne r/b plaatvundament ilma keldrita, mis on soojustatud 300 mm Finnfoam soojustusega ja paigaldatud tihendatud mineraalse aluse peale. Suvila on ühekorruseline. Hoone välisseinte kandvaks elemendiks on puitkarkass. Katuse kandev osa ehitatakse puidust, kattematerjaliks on profiilplekk. Suvila ehitisealune pind on 115.2 m2. 1.2.3 Projekteerija Peaprojekteerija: UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Registrikood: 14672720 Telefon: +372 56849995 E-mail: [email protected] Aadress: Harjumaa, Tallinn, Väike-Ameerika tn 19 MTR Reg: EEP004193 – Projekteerimine AA, AS, AR osa koostaja: Irina Kazantseva Kutse: Diplomeeritud arhitekt tase 7 Kutsetunnistus: E003165 AA, AS, AR osa vastutav spetsialist: Irina Kazantseva Kutse: Diplomeeritud arhitekt tase 7 Kutsetunnistus: E003165 1.3 Alusdokumendid 1.3.1 Lähteandmed Eelprojekti koostamise aluseks olid järgnevad lähteandmed: Töö nr. 220720I – Suvila ehitusprojekt – Eelprojekt – Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond 2 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Tallinn, Väike-Ameerika tn 19, 10129 www.idearhitektid.ee 1.3.1.1 Tellija lähteülesanne Tellija lähteülesanne nr. 220720I. 1.3.1.2 Eskiis või olemasolevad projektid Puuduvad. 1.3.1.3 Detailplaneering ja projekteerimistingimused Projekteerimistingimused nr 2011802/04901 (Kose Vallavalitsus; 30.06.2020). 1.3.1.4 Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused Puuduvad. 1.3.2 Ehitusuuringud Geo-mõõdistus dateeritud 10.08.2020 (väljastaja: OÜ AderGeo; töö nr M090820). 1.3.3 Normdokumendid Projekti koostamises lähtuti UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ sisekorrast ning punktis 1.1 nimetatud normdokumenditest. 2. A S E N D I P L A A N 2.1 Üldandmed 2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Hoone projekteerimisel on lähtunud projekteerimistingimustest, tellija soovist ning krundi suurusest. Asendiplaani aluseks on geo-mõõdistus dateeritud 10.08.2020 (väljastaja: OÜ AderGeo; töö nr M090820). 2.1.2 Alusdokumendid 2.1.2.1 Lähteandmed Projekteerimistingimused ja katastri skeem. 2.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid Geo-mõõdistus dateeritud 10.08.2020 (väljastaja: OÜ AderGeo; töö nr M090820). 2.1.2.3 Normdokumendid Ehitusseadustik − Siseministri määrus nr.17 vastu võetud 30.03.2017 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele" − Majandus- ja taristuministri määrus nr.97, 17.07.2015 – Nõuded ehitusprojektile. − EVS 812-2:2014+AC:2018 - Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus. − EVS 812-3:2018 - Küttesüsteemide tuleohutus. − EVS 812-6:2012+A1:2013 - Tuletõrje veevarustus − Eesti standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest − Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid; Sotsiaalministri määrus nr 42, 04.03.2002 − Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nendele nõuetele vastavuse tõendamise kord; Majandus- ja taristuministri määrus nr. 49; 26.07.2013. RT I, 30.07.2013, 2 2.2 Olemasolev Töö nr. 220720I – Suvila ehitusprojekt – Eelprojekt – Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond 3 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Tallinn, Väike-Ameerika tn 19, 10129 www.idearhitektid.ee 2.2.1 Paiknemine Vaadeldav 17117 m2 suurune krunt paikneb Harjumaal, Kose vallas, Äksi külas, Hansu kinnistul. Krundi sihtotstarve on 100% Elamumaa. Kinnistut ümbritsevad maatulundusmaa, tootmismaa ja transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused. 2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised Ehitisregistri andmetel asuvad Hansu kinnistul järgmised ehitised: piire, värav, elamu, saun, kõrvalhoone ja kaev. Tulevikus on ettenähtud eramu restaureerimine ning kõrvalhoonete lammutamine. 2.2.3 Olemasolev kõrghaljastus Olemasolev haljastus tuleb säilitada võimalikult suures mahus ja tagada ala funktsionaalne toimimine roheala. Säilivale kõrghaljastusele tuleb tagada kasvutingimused ja kaitse ehitustööde ajal. Ehituse käigus tuleb järgida keskkonnakaitse reegleid. Ehitusjäätmed likvideerida. Juhul kui tekib vajadus puu(de) raiumiseks, tuleb esitada Kose Vallavalitsusele puu(de) raieloa taotlus. 2.2.4 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed Juurdepääs krundile olemasolev 11204 Kolu-Habaja tee (katastritunnus 36301:001:0260) teelt. 2.2.5 Krundi kitsendused ja kaitsealused objektid. Kinnistut läbib elektripaigaldis ja sideehitis. Kinnistule ulatub maaparandussüsteem ning 11204 Kolu-Habaja tee kaitsevöönd. 2.2.6 Krundi pinnase omadused Käesolev projekt ei käsitle. 2.3 Asendiplaanilahendus 2.3.1 Vastavus lähteandmetele Töö nr. 220720I – Suvila ehitusprojekt – Eelprojekt – Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond 4 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Tallinn, Väike-Ameerika tn 19, 10129 www.idearhitektid.ee Jrk. Ehitusõigus ja piirangud, Projekteerimistingimused Projektlahendus nr Hoonestustingimused 1. Krundi suurus 17117 m2 17117 m2 2. Kasutamise otstarbed Suvila, aiamaja Suvila 3. Hoone lubatud suurim kõrgus – m 8m 5.2 m 2 4. Hoone lubatud suurim ehitisealune Kuni 150 m 115.2 m2 pind 5. Katuse kalle 20 - 45° 20º 6. Maa sihtotstarve Elamumaa 100% Elamumaa 100% 7. Välisviimistlusmaterjalid Projekteeritud hoone Välisseinad: horisontaalne materjal ja värvilahendus puitlaud; Sokkel: õhekrohv, peab harmoneeruma toon tumehall; Katus: lähiümbruse hoonestusega valtsprofiiliga terasest katusekate, toon tumehall. 8. Piirdeaed Läbipaistmatute Võrkpiire teraspostidel piirdeaedade rajamine on keelatud 9. Parkimine Parkimine lahendada Hansu 2 kohta kinnistul vastavalt kehtivatele normatiividele 10. Minimaalne tulepüsivusklass TP-3 TP-3 Projekteeritud suvila vastab seega projekteerimistingimustele ja on vastavuses ka tellija lähteülesandega. 2.3.2 Hoone paigutus Projekteeritav suvila hakkab asuma Äksipõllu (36301:001:0311) poolsest kinnistu piirist 24.2 meetri kaugusel; Alansi-Lööra tee (33801:001:0293) poolsest piirist 111.5 meetri kaugusel ning mitte lähemale kui 28.7 meetri Kolu-Habaja tee (36301:001:0260) piirist. Projekteeritud suvila paikneb projekteerimistingimustes antud hoonestusalas. 2.3.3 Ehitusetapid Täpsustatakse ehitustööde ettevalmistuse käigus. 2.4 Vertikaalplaneering 2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed Käesolev projekt ei käsitle. 2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus Hoone +0.00 seotakse ABS-iga +72.25. Hoone harja kõrgus maapinnast 5.2 m. Hoone absoluutne kõrgus on 77.1 m. Töö nr. 220720I – Suvila ehitusprojekt – Eelprojekt – Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond 5 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Tallinn, Väike-Ameerika tn 19, 10129 www.idearhitektid.ee 2.4.3 Sademevee käitlemine Sadeveed suvila katuselt ja sissesõiduteelt krundil juhitakse olemasoleva maapinna vertikaalplaneerimisega krundi haljasalale, kus toimub sadevee loomulik imbumine pinnasesse. 2.5 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine 2.5.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil Juurdepääs krundile olemasolev 11204 Kolu-Habaja tee (katastritunnus 36301:001:0260) teelt. Krundi juurdepääsutee ja sissesõit on ettenähtud krundi kagus. Parkimine on lahendatud omal krundil. Projekteeritud 2 parkimiskohta, mõlemad asuvad hoovis. Liikluskorraldus puudub. 2.6 Teed ja platsid Hansu kinnistu sisene kõvakattega ala on ette nähtud killustikust. Tee-osa lahendus on käesoleva ehitusprojekti raames antud põhimõtteliselt ning vajadusel käsitletakse eraldi tee-ehitusliku projekti raames. 2.7 Haljastus ja heakorrastus 2.7.1 Olemasolev, säilitatav haljastus Olemasolev väärtuslik kõrghaljastus säilitada maksimaalses ulatuses. Likvideerimisele läheb üks puu (vt joonis AS-1). 2.7.2 Projekteeritud haljastus Teede- ja platsideäärsed haljasalad tuleb planeerida, vajadusel täiendada täitepinnasega, katta seejärel kasvumullaga paksusega 20 cm. Kasvumullana kasutada tavalist põllumulda, mis ei sisalda prahti ja kive, mille mõõtmed ületavad 2/3 kasvukihi paksusest. Kasvumullana võib kasutada varem eemaldatud kasvumulda, kui on kontrollitud selle saasteainete sisaldus. Taimede istutusaugud kaevatakse valmis ja täidetakse kasvumullaga. Seejärel täidetakse kogu murualune maa-ala väetisega segatud kasvumulla kihiga 15-20 cm. Väetise võib ka kasvukihile ühtlaselt jaotada kulunormiga 75 g/m2 ja rehitseda pinnasesse. Mullakiht vajub 3-5 cm. Mullakiht tasandatakse ja rullitakse kinni ning pind peaks lõpptulemusena jääma sillutisest 1 cm võrra madalamale, siis saab ka muru ääre ühtlaselt tasaseks niita. Seemnesegu valitakse kasvutingimust järgi (varjumuru, kuiva ala muru jne.). Seemnekogus jagatakse pooleks, pool kogust külvatakse piki ja teine pool põikisuunas. Külvata on soovitav tuulevaikse ilmaga. Ehitusjärelevalve poolt heaks kiidetud valik muruseemet tuleb ühtlaselt külvata kulunormiga vähemalt 20 g/m2, seeme tuleb kergelt mulda rehitseda. Sobiv muruseemne koostis: karjamaa raihein 15%, võsundiline punane aruhein 25%, puhmikuline punane aruhein 20%, aasnurmikas 40%. Muru hooldamiseks tuleb kevadel ja sügisel ära riisuda lehed. Kasta-vihmutada 10 l/m² vastavalt vajadusele, kuid enne muru kolletumist. Muru niita vastavalt ilmastikutingimustele kord 1-2 nädala jooksul. Põuaperioodil peab muru kõrgus olema vähemalt 6 cm. Muru väetada 3 korda aastas, kevadel ja kaks korda lämmastikväetisega, augustis fosfor- ja kaaliumväetisega. Krundi täpseks haljastuse lahenduseks vajadusel tellida eraldi haljastusprojekt. Töö nr. 220720I – Suvila ehitusprojekt – Eelprojekt – Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond 6 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Tallinn, Väike-Ameerika tn 19, 10129 www.idearhitektid.ee 2.7.3 Väikeehitised ja -vormid Krundile ei ole ettenähtud väikevorme. 2.7.4 Piirded ja väravad Krundile on kavandatud võrkaed metallpostidel. Sissesõiduväravaks on ettenähtud automaatne liugvärav terasraamis (vt joonis A-9). 2.7.5 Jäätmekäitlus Ehitusjäätmed sorteerida ja koguda kokku ehitusjäätmete konteinerisse ja ladustada litsentseeritud firma poolt. Ehitamise käigus ei tekki jäätmeid rohkem kui 1 m3 päevas ja kogu ehitusperioodi kestel üle 10 m3. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. 2.8 Välisvalgustus Käesolev projekt ei käsitle. 2.9 Maa-ala tehnilised andmed Krundi pind 17117 m2 Projekteeritud suvila ehitisealune pind 115.2 m2 Olemasolevate hoonete ehitisealune pind kokku 128 m2 Hoone maht 513 m2 Maapealse osa mah 513 m2 Maapealsete korruste arv 1 Maa-aluste korruste arv 0 Krundi täisehituse % 1.4 % Parkimiskohtade arv 2 kohta 3. A R H I T E K T U U R Arhitektuuri seletuskirja koostab arhitekt. Käesoleva projektiga on lahendatud ühekorruseline suvila. Hoone on 14.8 x 7.6 meetri suurune ja maksimaalselt 5.2 meetri kõrgune ehitis. Hoone arhitektuurse kontseptsiooni valikul oli arvestatud tellija sooviga projekteerida võimalikult lihtsa mahuga ja konstruktsioonide lahendusega hoonet. Hoone on ristkülikukujulise põhiplaaniga modernse lahendusega puitkarkasshoone 3.1 Üdandmed 3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Arhitektuuri osa hõlmab hoone korruste plaane, vaateid koos lõikega, katuse ja vundamendi plaani. Töö nr. 220720I – Suvila ehitusprojekt – Eelprojekt – Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond 7 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Tallinn, Väike-Ameerika tn 19, 10129 www.idearhitektid.ee 3.1.2 Alusdokumendid 3.1.2.1 Lähteandmed Lähteandeteks projekti koostamisel olid tellija soov ning punktis 1.1 nimetatud ehitusnormid ja projekteerimisstandardid. 3.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid Geo-mõõdistus dateeritud 10.08.2020 (väljastaja: OÜ AderGeo; töö nr M090820). 3.1.3 Normdokumendid Siseministri määrus nr.17 vastu võetud 30.03.2017 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele" - Majandus- ja taristuministri määrus nr.97, 17.07.2015 – Nõuded ehitusprojektile. - EVS 812-2:2014+AC:2018 - Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus. - EVS 812-3:2018 - Küttesüsteemide tuleohutus. - EVS 812-6:2012+A1:2013 - Tuletõrje veevarustus − Eesti standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest − Eesti standard EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast − Müra normtasemed elu- ja puhkeala, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid; Sotsiaalministri määrus nr 42 04.03.2002 − Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nendele nõuetele vastavuse tõendamise kord; Majandus- ja taristuministri määrus nr. 49; 26.07.2013. RT I, 30.07.2013, 2 3.2 Arhitektuuri üldlahendus 3.3.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud Kõik vahekaugused naaberkruntidest on kõik vähemalt 24.2 m. 3.3.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused Hoone tulevane laiendamine ei ole ettenähtud. 3.3.3 Energiatõhusus ja sisekliima Kõik seinad ja konstruktsioonid on valitud KEK≤160 saavutamiseks (vt pt.10). 3.3.4 Hoone ruumid Suvila plaanilahenduse skeem on lihtne ja võimalikult funktsionaalne. Põhikorrusel paiknevad eeskoda, vannituba koos wc-ga, katlaruum, kolm magamistuba ning avar elutuba kööginurgaga. Hoone läänepoolsel küljel asub suur puitterrass. Töö nr. 220720I – Suvila ehitusprojekt – Eelprojekt – Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond 8 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Tallinn, Väike-Ameerika tn 19, 10129 www.idearhitektid.ee 3.4 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted Ehitustööde maksumuse määramisel lähtuda üheaegselt nii joonistest kui tööseletusest. Kui käesolev tööseletus või joonised ei võimalda täpselt määrata mõne ehituslikku teostatavust, või kui nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist hankima täiendavat informatsiooni projekteerijalt või tellijalt. Ehitustööd teostada vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele tulekaitse, tervisekaitse ning ehitustööde teostamise normatiividele. Ehitustööde kvaliteet peab vastama RYL 2000 nõudele. Ehituse käigus tekkitud probleemid lahendatakse eraldi töövõtulepinguga järelvalvetööde käigus koostöös ehitajaga, arhitekti ja kinnistu omanikuga. 3.4.1 Vundament Suvila vundamendilaheduseks on monoliitne r/b plaatvundament ilma keldrita, mis on soojustatud 300 mm Finnfoam soojustusega (nt. Finnfoam FI-300 2 kihti 2x100 mm ning Finnfoam FI-300 100 mm) ja paigaldatud tihendatud kruusa või killustiku aluse peale (min 150 mm). Vundament on soojustatud läbi perimeetri Finnfoam FI-300 50 mm soojustusega, min 1m ulatuses (vt. joonised A- 3 ja A-10). Põranda betoonkeha mark, konfiguratsioon, armeering ning soojustuse mark täpsustatakse konstruktiivses projektis. Põranda alused ja sisesed kommunikatsioonid ning läbiviigud täpsustatakse eriosade projektis. Terrasside vundamendi tüüp ja asetus määratakse järgmises projekti staadiumis või tööde käigus. 3.4.2 Põrand pinnasel PP1 Põrandad – Vannitoas ja leiliruumis – keraamilised plaadid; elutoas, eeskojas ja magamistubades – parkettpõrand, tehnilises ruumis - betoonpõrand. - Põrandakate 20 mm - Armeeritud betoon ääreelementide ja paksendustega kandeseinte all 100 mm (põrandaküttetorud sees) - Eralduskiht - Finnfoam FI-300 2 kihti 2x100 mm - Finnfoam FI-300 100 mm - Tihendatud kruus või killustik min 150 mm 3.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Välisseinad on puistevill soojustust vahetäitega puitkarkassseinad kogupaksusega 370 mm. Vahelagi, katuslagi ja katus on puidust. Ehitiste kandvad konstruktsioonid lahendada konstruktioonide projekti raames. 3.4.4 Trepid Esitrepp on betoontrepp. 3.4.5 Välissein VS1 Töö nr. 220720I – Suvila ehitusprojekt – Eelprojekt – Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond 9 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Tallinn, Väike-Ameerika tn 19, 10129 www.idearhitektid.ee - Horisontaallaudis - Tuulutusliist 25 mm - Hor. distantsliist 25 mm - Tuuletõke 30 mm, teibitud - Puitkarkass 45x195 / Soojustus puistevill 200 mm - Aurutõke - Roov 45x45mm hor. / Soojustus puistevill 50 mm - OSB plaat 12 mm - Kipsplaat 13 mm - Siseviimistlus / Krohv 3.4.6 Kandev sisesein SS1 - Siseviimistlus - Puitkarkass 45x195 / Soojustus puistevill 200 mm - Siseviimistlus 3.4.7 Mittekandev sisesein SS2 - Siseviimistlus - Puitkarkass 45x95 / Soojustus puistevill 100 mm - Siseviimistlus 3.4.8 Katus KA1 -Valtsplekk-katus 0,6mm -Alusroov 25x100 s.200 mm (kui profiili paksus 0,6mm siis samm 300 mm) -Distantsliist 50x50 mm -Katusekile -Puitferm / alumises pinnas soojustus puistevill (nt. Isover KL) 500mm, λd=0,041W/(m·k) -Aurutõke -Puit- või metallkarkass (nt. AP-25 profiil) 25 mm -Kipskartongplaat 2x13 mm -Siseviimistlus / Krohv 3.4.9 Avatäited Siseuksed on puituksed. Aknad ja terrassiuksed on plastraamidega (2 x klaaspaketiga, min u=0,9 w/m²k): - Profiili toon: väljast / seest - toon valge RAL 9016; - Klaaspakett: argooniga täidetud, vaheliist plastik, hall / aknatarvikute viimistlus: RAL 9016 (valge); - Käepide: valge - Heliisolatsiooniandmed: min 35 dB. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörduda akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. - Nõuded akendele (klass A3): õhuläbilaskvus - klass 4 / veepidavus - 7a / vastupanu tuulekoormusele - C2 Töö nr. 220720I – Suvila ehitusprojekt – Eelprojekt – Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond 10 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Tallinn, Väike-Ameerika tn 19, 10129 www.idearhitektid.ee - Päikesefaktor SF= 0,5 Välisuks on puidust, toon: väljast / seest - valge RAL 9016. 3.4.12 Välisviimistlus • Välisseinad: horisontaalne puitlaud – toon: helehall, RAL 7005; • Metallelemendid, uste ja akende veeplekid, katuse veeplekid ja vihmaveetorud on tehases värvitud plekist – toon: tumehall RR23; • Terrassilauad – sügavimmutatud puit – toon: hall, RAL 7023; • Katus - Teraskivi katusekate (nt.Ruukki "Classic") – toon tumehall, RR23; • Dekoratiivsed puitelemendid, tuulekapp – toon: valge, RAL 9016; • Sokkel on krohvitud soklikrohvisüsteemiga (nt. Caparol) – toon: tumehall, RAL 9017; • Aknad, terrassiuksed ja rõduuksed on plastraamidega – toon: valge, RAL 9016. 3.5 Hoone tehnilised andmed Ehitisealune pind 115.2 m2 Maapealse osa alune pind 115.2 m2 Maapealsete korruste arv 1 Maa-aluste korruste arv 0 Korruselisus 1 Harja kõrgus maapinnast 5.2 m Absoluutne kõrgus 77.1 m Pikkus 14.8 m Laius 7.6 m Katusekalle 20° Suletud brutopind 112.5 m2 Suletud netopind 92 m2 Köetav pind 92 m2 Maht 513 m3 Maapealne maht 513 m3 Eluruumide pind 86.3 m2 Tehnopind 8.4 m2 Üldkasutatav pind 0 m2 Tubade arv 4 Tulepüsivusklass TP-3 4. K O N S T R U K T S I O ON I D 4.1 Üldandmed 4.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Selles peatükkis määratletud koormused on ligikaudsed ning vajavad täpsustust ehituskonstruktsiivses osas. Töö nr. 220720I – Suvila ehitusprojekt – Eelprojekt – Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond 11 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Tallinn, Väike-Ameerika tn 19, 10129 www.idearhitektid.ee 4.1.2 Alusdokumendid 4.1.2.1 Lähteandmed Lähteandeteks projekti koostamisel olid tellija soov ning punktis 2.1.2.3 nimetatud ehitusnormid ja projekteerimisstandardid. 4.1.2.2 Ehitusuuringud Geo-mõõdistus dateeritud 10.08.2020 (väljastaja: OÜ AderGeo; töö nr M090820). 4.1.2.3 Normdokumendid Ehituskonstruktsioonide projekteerimisel lähtutakse alljärgnevatest seadustest ja norm- dokumentidest: Ehitusseadustik EVS 932:2017 Ehitusprojekt „EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused . Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1991-1-2:2004 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1991-1-4:2005 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1992-1-1:2005 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1993-1-1:2005 Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1994-1-1:2006 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1995-1-1:2005 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. „EVS-EN 1997-1:2005 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad.“ ja sellega liituvad abimaterjalid. Muud asjakohased Eesti ehitusnormid, viimaste puudumisel Euronormid, Eesti Vabariigi Standardid. 4.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele Töö nr. 220720I – Suvila ehitusprojekt – Eelprojekt – Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond 12 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Tallinn, Väike-Ameerika tn 19, 10129 www.idearhitektid.ee 4.2.1 Projekteeritud kasutusiga Kuna ei ole teisiti kokku lepitud, siis loetakse EVS-EN 1990:2002 kohaselt uute kandekonstruktsioonide kasutusea kategooriaks klass 4 (hooned ja muud sarnased kandekonstruktsioonid), planeeritav kasutusiga 50 aastat. 4.2.2 Tagajärgede- ja töökindlusklass Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt töökindluse eristamise eesmärgil on eluhoone kandekonstruktsioonid määratletud tagajärgede klassiks CC1. 4.2.3 Järelevalvetase Standardi EVS-EN 1990:2002 kohaselt on järelevalve tase IL3 ehk teostatakse suurendatud järelevalvet: kolmanda poole järelevalve. 4.2.4 Koormused 4.2.4.1 Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused Vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-2:2002 liigitakse uusehitise järgmistele kasutusklassile: klass A – qk=2,0 kN/m2, Qk=2,0 kN; Horisontaalse koormuse klassid rinnatisele ja barjäärile on standardi EVS-EN 1991-1-2:2002 põhjal: klass A – qk=0,5 kN/m (rinnatisele ja barjäärile kuni 1,2 m kõrguseni); Koormuse osavarutegur γG=1,5. 4.2.4.2 Lumekoormus Normatiivne lumekoormus maapinnal sk=1,5 kN/m2. Katuse lumekoormuse kujutegur μ1=0,8. Lumekoormused ja lumekotid arvutatakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-3:2006. Koormuse osavarutegur γQ=1,5. 4.2.4.3 Tuulekoormus Tuule põhiline baaskiiruse väärtus on vb=21,0 m/s ja keskmine tuule baaskiirusrõhk qp=0,618 kN/m2. Maastiku tüüp – II. Välis- ja siseõhutegurid vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-4:2007. Koormuse osavarutegur γQ=1,5. 4.2.4.4 Muud koormused Omakaalukoormused on leitud vastavalt projekteeritud konstruktsioonidele ning tehniliste seadmete kaaludele. Alalise koormuse osavarutegur γQ=1,2. 4.3 Hoone kandeskelett Ehitiste kandvad konstruktsioonid täpsustada konstruktioonide projekti raames. Hoone vundamendilaheduseks on monoliitne r/b plaatvundament ilma keldrita. Vundamendi tald rajada tihendatud min. 150 mm mineraalse alusele, kasutada betooni C25/30. Kasutada armatuuri A400H, armatuuri ülekate jätkukohtades min ~400 mm. Armatuuri kaitsekiht taldmikus vähemalt Töö nr. 220720I – Suvila ehitusprojekt – Eelprojekt – Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond 13 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Tallinn, Väike-Ameerika tn 19, 10129 www.idearhitektid.ee 50 mm, mujal 30 mm. Enne betoneerimist tuleb paigaldada kõik hoonealused kommunikatsioonid koos vajalike läbiviikudega vundamendist. Vundament on soojustatud allpool 300 mm Finnfoam soojustusega (nt. Finnfoam FI-300 2 kihti 2x100 mm ning Finnfoam FI-300 100 mm). Vundamendi mõõtusid, rajamissügavust ning armeerimist projekteerida vastavalt geoloogilistele tingimustele kohapeal. Betoontööde järelevalveklass 2; tolerantsiklass 1 (EVS-EN 13670-1:2010). Sarrusterase painutamine ja lõikamine vastavalt EVS-EN 13670-1:2010. Tagasitäide teostada hästi dreeniva mineraalse pinnasega (liiv, kruus), mis tihendatakse vähemalt 95%-ni. Keskkonnaklass – pinnasega kokkupuutuvad elemendid XC2. Raudbetoonkonstruktsiooni ehitamisel järgida Eesti Standardis EVS-EN 13670-1:2010 ja Eesti Betooniühingu juhendis BÜ2, BÜ4 esitatud nõudeid ja tolerantside väärtuseid. Hüdroisolatsioon kanda/paigaldada seintele ja põrandale vastavalt tootja juhistele. Töövõtus järgida ehituse üldiseid kvaliteedinõudeid (MaaRYL 2010), kvaliteeditaset ja tööviise ning head ehitustava. Välisseinad on puistelvill soojustust vahetäitega puitkarkass seinad kogupaksusega 370 mm. Kõik välisseinad on kandvad seinad. Ruumiline stabiilsus tagatakse diagonaalidega või jäikusristidega. Katuse kandvaks elemendiks on puitsarikad, mis toetuvad välisseintele. Puittalade samm valida vastavalt arvutustele. Kõik kandvate elementide täpsed mõõdud vajadusel lahendada edasistes projekteerimise staadiumites. Katusekatte alusroovi sammud vastavalt katusekatte tootja paigaldusjuhendile. Kõikide materjalide ja konstruktsioonide kasutamisel peab ehitaja kursis olema vastavate paigaldus- ja käsitlusjuhenditega. Need tuleb hankida materjalide ja konstruktsioonide tootjatelt või müüjatelt. 5. T U L E O H U T U S 5.1 Üldandmed Tuleohutuse osa koostatud vastavalt MTM määrusele nr. 97 (17.07.15) p.3. § 22 „Tuleohutuse osa“ ja koosneb seletuskirjast ning joonistest. 5.1.1 Alusdokumendid 5.1.1.1 Lähteandmed Tuleohutusosa koostamisel on lähtutud: Majandus- ja taristuministri määrus nr.97, 17.07.2015 – Nõuded ehitusprojektile. Siseministri 30.03.2017. määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ EVS 812-2:2014+AC:2018 - Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus; EVS 812-3:2018 - Küttesüsteemide tuleohutus; Töö nr. 220720I – Suvila ehitusprojekt – Eelprojekt – Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond 14 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Tallinn, Väike-Ameerika tn 19, 10129 www.idearhitektid.ee EVS 812-2:2014+AC:2017 – Ehitise tulohutus. Osa 2: Ventilatsiooni süsteemid; EVS 812-6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; EVS 812-7:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. 5.2 Projekteeritav Käesoleva projektiga on lahendatud ühekorruseline suvila ehitisealuse pinnaga 115.2 m2. Suvilas planeeritakse paigaldada tahkeküttekatel võimsusega kuni 25 kW puiduga kütmiseks (halapuu, brikett). Lisaks sellele eluruumis hakkab asuma kamin tahke küte jaoks. Põhikorrusel paigaldatakse vesipõrandaküte. Suvila ventilatsioon on loomulik. Seintesse paigaldada värskeõhuklapid ehk FRESH klapid. Väljatõmme toimub WC-dest, sanitaar ruumidest ventilaatoriga, mis asub seinal. Köögi pliidi ventilatsioon on lahendatud eraldi väljatõmbega pliidi kubult. 5.3 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve 1. Tulepüsivusklass – TP3 Nõudeid kandetarindite tulepusivusele ei ole. 2. Ehitise tuleohutusest tulenev ehitise liigitus – I kasutusviis (eluhoone / suvila) 3. Tuletundlikkus – Siseseinad ja lagi - D-s2,d2 (sisepinna väikseid osi võib katta klassifitseerimata materjalidega) Põrandad - nõudeid ei esitata Mittekasutatav pööning ja madal pööning ja katusealune õõnsus - nõudeid ei esitata Katlaruum - seinad ja lagi - B-s1,d0 Katlaruum – põrand - A2fl-s1 Soojustussüsteem - D,d0 Välisseina välispind - D,d2 Õhutuspilu välispind - D,d2 Õhutuspilu sisepind - nõudeid ei esitata Katusekate – Broof(t2) Terrassi põrand – D-s2 Katusekatte väline tuletundlikkus - Broof (t2-t4) Kaablid (ehitusaluse pinnaga üle 60 m2 ja kõrgusega kuni 28 m) – Dca-s2,d2,a2 4. Hoone korruste arv - 1 5.4 Tuleohutuse tagamise põhimõtted 5.4.1 Tuleohutuskujad Ehitiste vahelised tuleohutuskujad on tagatud hoone igalt poolt. Hoone vahekaugused kinnistupiiridest on vahemalt 24.2 m. Töö nr. 220720I – Suvila ehitusprojekt – Eelprojekt – Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond 15 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Tallinn, Väike-Ameerika tn 19, 10129 www.idearhitektid.ee 5.4.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad TP3-klassi hoonetes kandekonstruktsioonide tulepüsivusaja nõudeid ei ole, välja arvatud maaaluste keldritega hoonete keldrikorruse vahelae puhul ning EVS 812-7:2018 jaotises 7.1.9 toodu korral. 5.4.3 Põlemiskoormus Hoone põlemiskoormus jääb alla 600MJ/m² 5.5 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus Majas peavad olema esmased tulekustutusvahendid. Nende all on mõeldud kantavaid vahendeid, mis on valmis kiireks kasutamiseks ja tulekahju korral kiiresti kättesaadavad. Suvila peab olema paigaldatud autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur. Anduri asukoht täpsustada ehituse käigus. Kamina ees kasutada kaitset (kaitset teostada vastavalt EVS 812-3:2018 nõuetele). Tehnilisse ruumi paigaldatakse käsitulekustuti. Projekteeritavad kamina ja puidukatla korstnad on terasest moodulkorstnad, minimaalne kaugus korstna otsast katuseni on 800 mm. Korstna minimaalne kaugus katuse ja vahelae puitkonstruktsioonidest peab olema 250 mm, ja sellel kohal korsten peab olema kaetud tulekindla isolatsiooniga, vajadusel paigaldada täiendavalt kivivillakatik (100 kg/m3) korstna ümber. 5.6 Evakuatsioonilahendus 5.6.1 Maksimaalne inimeste arv Ühes korteris viibivate inimeste arv on üldjuhul 4. Projekteeritav suvila koosneb ühest korterist. 5.6.2 Evakuatsiooniteed 5.6.2.1 Evakuatsiooniteede laiused ja arv Evakuatsioonitee I (VU-01) – välisuksest hoovi, laiusega 1000 mm; Varuevakuatsioonitee I (VU-02) – elutoast hoovi, laiusega 800 mm; Varuevakuatsioonitee II (VU-03) – elutoast hoovi, laiusega 800 mm; Varuevakuatsioonitee III (VU-04) – magamistoast hoovi, laiusega 800 mm; 5.6.2.2 Evakuatsiooniväljapääsud Evakuatsiooniväljapääse on kokku 4. 5.6.3 Pääsud keldrisse, pööningule ja katusele Pääs katusele on ettenähtud redeli kaudu. Krundile sisesõit on kagust. 5.7 Tuleohutuspaigaldised Töö nr. 220720I – Suvila ehitusprojekt – Eelprojekt – Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond 16 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Tallinn, Väike-Ameerika tn 19, 10129 www.idearhitektid.ee 5.7.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioon Suvila peab olema paigaldatud autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur. Anduri asukoht täpsustada ehituse käigus. 5.7.2 Suitsueemaldamine Käsitsi avatavate akende abil. 5.7.3 Tulekustutid Projekteeritud suvilas on ette nähtud 1 tulekustuti, mis hakkab asuma tehnilises ruumis (pulber, 6 kg). 5.8 Tehnosüsteemide tuleohutus 5.8.1 Kütteseadmete tuleohutus Kütteseadmed on valmistoodangud ja paigaldatavad korstnad on metallist moodulkorstnad ning nede paigaldus, sh läbiviikude isoleerimine toimub vatavalt tootja paigaldusjuhendile ning tootja juhendis reguleerimata osades juhinduda EVS 812-3:2018 toodud nõuetest. Suvila köetakse puidukatlaga võimsusega kuni 25 kW puiduga kütmiseks (halapuu, brikett). Juhul, kui katla võimsus ei ole üle 25 kw, siis ei pea katlaruum omaette sektsiooni moodustama. Põhikorrusele paigaldatakse vesipõrandaküte. Lisaks sellele eluruumis hakkab asuma kamin tahke küte jaoks. Kamina ees kasutada kaitset (kaitset teostada vastavalt EVS 812-3:2018 nõuetele). Eluhoones asuva kamina tarbeks on projekteeritud eraldi ühe suitsulõõriga metallist moodulkorsten. Korstna töötemperatuur T°600. Korstna temperatuuriklass ei tohi olla väiksem kütteseadme väljundgaaside temperatuurist. Kamina ette paigaldada mittepõlevast materjalist ala (karastatud klaas, kivi või plekk), mis ulatub koldest 750 mm ettepoole ja 150 mm külgedele. Küttekolde ja korstna välispinda võib viimistleda mördi või kuumuskindla värviga. Korstna katmine kipsplaadiga vms ei ole lubatud, kui tootja ei näe ette teisiti. Korsten ulatub min 0.8 m üle katusepinna. Eluhoones asuva puidukatla tarbeks on projekteeritud eraldi ühe suitsulõõriga metallist moodulkorsten. Korstna töötemperatuur T°600. Korstna temperatuuriklass ei tohi olla väiksem kütteseadme väljundgaaside temperatuurist. Kamina ette paigaldada mittepõlevast materjalist ala (karastatud klaas, kivi või plekk), mis ulatub koldest 750 mm ettepoole ja 150 mm külgedele. Küttekolde ja korstna välispinda võib viimistleda mördi või kuumuskindla värviga. Korstna katmine kipsplaadiga vms ei ole lubatud, kui tootja ei näe ette teisiti. Korsten ulatub min 0.8 m üle katusepinna. Kütteseadmete ees peab olema vähemalt 1 m ja tahmaluukide eest 0.6 m vaba ruumi. Tahmaluugi alumine serv peab põrandast olema 100 mm kõrgemal. Korstnad peavad olema täies pikkuses vähemalt kahest küljest jälgitav. Korstnate läbiviikude teostamisel vahelaest ja katusest juhinduda Töö nr. 220720I – Suvila ehitusprojekt – Eelprojekt – Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond 17 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Tallinn, Väike-Ameerika tn 19, 10129 www.idearhitektid.ee tootja juhistest. Läbiviigu isolatsiooni materjalina kasutada mittepõlevat, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m3 ja töötemperatuuriga vähemalt 600 C materjali. Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide erinevate elementide tööiga on 15-50 aastat. KV süsteemide elementide tööea määrab tootja. Kõik torude ja kaablite tuletõkketarindes läbiminekukohad nõuetekohaselt tehakse tulekindlaks. Kajastada kaablite tuletundlikkused vastavalt Siseministri määrusele nr 17 lisa 10. 5.9 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele Päästekommando juurdepääs on ette nähtud krundi kagust. Olemasoleva 11204 Kolu-Habaja tee laius on 6.4 m. Krundisisese projekteeritud tee laius on 3.5 m, mis on piisav ühe tuletõrjeauto juurdesõiduks ning ei takista evakuatsiooni. 5.10 Väline tulekustutusvesi Kuna projekteeritav suvila asub naaberhoonetest rohkem kui 40 m kaugusel, siis vastavalt EVS 812- 6 p.3.19 tegemist on hajaasustusega. Lähim veevõtukoht asub Lagendiku kinnistul (36301:001:0440), kaugus Hansu krundist ≈ 300 m. Kuna kaugus projekteeritavast suvilast teiste hooneteni (nii oma kinnistu hooneteni kui ka naaberkinnistu hooneteni) on üle 40 meetrit, siis paikneb see hoone hajaasustatult ja pole sellele tuletõjeveevarustus ettenähtud vastavalt EVS 812-6:2012+A1+A2. Teised kinnistul paiknevad hooned ei paikne hajaasustatult ja nendele peab olema tagatud tuletõrjeveevarustus vastavalt SM 30.03.2017 määruse nr 17 § 55 lg-le 1 ehk see peab vastama nende hoonete ehitusprojektides sätestatud nõuetele või hoonete ehitamise ajal kehtinud nõuetele. Käesolev projekt neid hooneid ei käsitle. Töö nr. 220720I – Suvila ehitusprojekt – Eelprojekt – Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond 18 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Tallinn, Väike-Ameerika tn 19, 10129 www.idearhitektid.ee 6. K Ü T E JA VENTILATSIOON 6.1 Üldandmed 6.1.1 Alusdokumendid 6.1.1.1 Normdokumendid - Eesti Standard EVS-EN 12831-1:2017 Hoonete küttesüsteemid. Arvutusliku küttekoormuse arvutusmeetodid - Eesti Standard EVS 15251: 2007: Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast - Eesti Standard EVS EVS 844:2016: Hoonete kütte projekteerimine Kõik tehnosüsteemid peavad olema paigaldatud vastavalt RYL 2002. Tehnosüsteemide paigaldamise üldised kvaliteetnõuded ja toote valmistaja poolt toodetele kaasaantavatele paigaldusjuhenditele. 6.2 Olemasolev ja projekteeritav Suvilas planeeritakse paigaldada tahkeküttekatel võimsusega kuni 25 kW puiduga kütmiseks (halapuu, brikett). Lisaks sellele eluruumis hakkab asuma kamin tahke küte jaoks. Põhikorrusel paigaldatakse vesipõrandaküte. Suvila ventilatsioon on loomulik. Seintesse paigaldada värskeõhuklapid ehk FRESH klapid. 6.3 Ventilatsioon Suvila ventilatsioon on loomulik. Seintesse paigaldada värskeõhuklapid ehk FRESH klapid. Ventaugu ümbrus olema soojustatud kivivillaga, nagu aknaava, tulekaitse eesmärgil. Väljatõmme toimub sanitaar ruumidest ventilaatoriga, mis asub seinal. Köögi pliidi ventilatsioon on lahendatud eraldi väljatõmbega pliidi kubult. 7. K E S K K O N N A K A I T S E 7.1 Jäätmed Üldiselt tuuakse jäätmed liigiti sorteerituna eraldi kottides konteinerisse. Rakendatake jäätmehierarhiat: jäätmeteket tuleks vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, s.h korduvkasutada, ringlusse võtta ning viia prügilasse minimaalsel hulgal. Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud segaolmejäätmete kogumine ja vedu ning vanapaberi kogumine. Biolagunevad jäätmed on mikroorganismide toel aeroobselt või anaeroobselt lagunevad jäätmed, mille hulka kuuluvad näiteks toidujäätmed, haljastusjäätmed, reoveesete, määrdunud vanapaber ja –papp. Paberit ja kartongi ei pea eraldi koguma kinnistul. Kompostitavaid biolagunevad jäätmeid ei tule eraldi koguda kinnistul. Ka on lubatud kinnistul tekkivaid orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid kompostida kinnistu piires. Biolagunevate toidujäätmete iseloom on teistest jäätmetest veidi erinev (üldjuhul määrivad, hakkavad kiiresti haisema, talvel külmuvad kiiresti jms), seetõttu tuleb biolagunevate jäätmete Töö nr. 220720I – Suvila ehitusprojekt – Eelprojekt – Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond 19 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Tallinn, Väike-Ameerika tn 19, 10129 www.idearhitektid.ee konteinereid tühjendada vähemalt korra nädalas ning iga konteineri sisse paigaldatakse spetsiaalne biolagunev vooderduskott. Aia- ja pargijäätmete puhul on tegemist hooajaliselt tekkivate jäätmetega, mida võib kompostida majapidamiste juures või viia need spetsiaalsele orgaaniliste jäätmete ladustusplatsile. Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete kogumisring linna haljasaladelt toimub kevadeti ja sügiseti, samuti on elanikel aastaringselt võimalus väikeses koguses haljastusjäätmeid üle anda keskkonnajaamadesse. Ohtlikud jäätmed. Majapidamistes jääb üle peamiselt vanu akusid ja patareisid, värvijäätmeid, õliseid jäätmeid, vanu ravimeid. Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumismahutit, mis tagab jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil, jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil, tuleohu vältimise, võimaliku lekke vältimise. Olmeprügi ja olmejäätmed kogutakse konteineritesse. Taaskasutatavate jäätmete sorteerimiseks paigaldatakse vastavad sorteerimiskastid (paber ja kartong, pakendid, biolagunevad köögi ja sööklajäätmed, põlevjäätmed: puit ja plastid) ja antakse üle jäätmekäitlejale, kellega on sõlmitud jäätmekäitlus leping. Konteinerite tühjendamiseks on sõlmitud hoone valdajal leping prügiveo teenust osutava firmaga. Olmejäätmete konteinerisse ei tohi panna: ohtlikke jäätmeid, üle 40° C kuuma tuhka, lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid, vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid, käimlajäätmeid, kogumiskaevude setteid, nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid, radioaktiivseid jäätmeid, erikäitlust vajavaid jäätmeid, jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid, aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist, taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud, ehitus- ja lammutusjäätmeid. Segunenud olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. Käsitsi ja eriautoga teisaldatavad jäätmete kogumismahutid tuleb tühjendamise ajaks paigaldada jäätmeveoautole ligipääsetavasse kohta tasasele kõvale alusele. Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitse alaseid aspekte. Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab mahuti valdaja. Kogumispunktidesse paigaldatud kogumismahutid peavad olema varustatud vastuvõetavate jäätmete liiki, kogumismahuti tühjendaja nime ja telefoninumbrit sisaldava informatsiooniga. Jäätmete veo ajal peab tagama et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. Jäätmete ja olmeprügi põletamine kinnistul on keelatud. 7.2 Ehitusjäätmed Töö nr. 220720I – Suvila ehitusprojekt – Eelprojekt – Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond 20 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Tallinn, Väike-Ameerika tn 19, 10129 www.idearhitektid.ee Ehitustööde käigus tekkivad ehitusjäätmed tuleb käidelda vastavuses Kose valla Jäätmehoolduseeskirjaga. Jäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada transpordi-ja keskkonnaameti jäätmespetsialistiga. Ehitusjäätmeid vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija antud juhistele. Ehitus- ja lammutusjäätmed koosnevad mitmesugustest materjalidest – mineraalsed materjalid (pinnas, kivid, kipsil põhinevad materjalid, klaas), puit, metall, ohtlikud ained (näiteks värvi- ja lahustijäägid). Ehitus- ja lammutusjäätmeid võetakse vastu Harjumaa keskkonnajaamades. Ehitusjäätmete valdajal tuleb ehitusjäätmed tekkekohal liigiti koguda. Eraldi tuleb koguda: ohtlikud jäätmed liikide kaupa, puidujäätmed, vanapaber ja papp, metallijäätmed,mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne), plastijäätmed (sh kile), muud segajäätmed. Ehitusjäätmete liigiti kogumise eesmärk on nende taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule . Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, tuleb ladestada vastavat luba omavas ladestuspaigas või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omaniku ja osakonnaga kooskõlastatult. Ehituse suurjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse võib koguda krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks veoks jäätmekäitluskohta. Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks. Betoonijäätmete ning eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ladestamine prügilasse on keelatud. Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale isikule. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ja taaskasutamiseks ei ole võimalik, siis tuleb betoonijäätmed ning Töö nr. 220720I – Suvila ehitusprojekt – Eelprojekt – Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond 21 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Tallinn, Väike-Ameerika tn 19, 10129 www.idearhitektid.ee tõrva mittesisaldav asfalt üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta ja raudbetoonijäätmed on lubatud viia prügilasse. Ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ei ole võimalik, siis tuleb jäätmed üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta. Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale isikule. Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jm ning värvide, lakkide, lahustite, liimide jm jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis ning paigutada kindlalt suletavasse mahutisse. Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Ehitusjäätmete hulka kuuluvaid püsijäätmeid antakse üle jäätmeluba omale jäätmekäitlejale. Metallijäätmed on põhikoostiselt mustmetallidest või värvilistest metallidest ja nende sulamitest koosnevad jäätmed. Metallijäätmete kogumissüsteem on kogu Eestis toiminud jäätmete kokkuostu süsteemina. Metallijäätmete ülaandmiseks on jäätmete valdaja pidanud metalli kokkuostjaga ise kokku leppima. Metallijäätmeid saab tasuta üle anda ka jäätmejaamades. 8. T E R V I S E K A I T S E 8.1 Kasutatud tervisekaitsenormide loetelu - EVS 842:2003 Ehitise Heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest; - Sotsiaalministri määrus nr. 42 4.03.2002 – “Müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid “. 8.2 Müra minimaliseerimine Tehnoseadmetest tekkiv müra piirväärtus ei tohi ületada päeval 40 dB ja öösel 30 dB. Tualettruumide ja magamisruumide vaheliste seinte ja vahelagede õhumüra isolatsioonindeks peab olema >49db. 8.3 Piirdekonstruktsioonide mürapidavus Heliisolatsiooninõuded vastavalt sotsiaalministri 4. märts 2002.a määrusele nr.42. Heliisolatsiooninõuded sisepiiretele üldjuhul R´w=43dB. Uksed või ustekompleks R´w=27 (32)dB. Heliisolatsiooninõuded välispiiretele R´w=55dB. Töö nr. 220720I – Suvila ehitusprojekt – Eelprojekt – Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond 22 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Tallinn, Väike-Ameerika tn 19, 10129 www.idearhitektid.ee 9. V E E V A R U S T U S JA KANALISATSIOON Projekteerimisel kasutada järgmiseid normatiivdokumente: Eesti Standard EVS 835:2014 Hoone veevärk. Eesti Standard EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon. Eesti Standard EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk. Eesti Standard EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk. Veevarustus – lokaalne, krundil asuvast puurkaevust. Kanaliseerimine – lokaalne, krundil projekteeritavast septikust. Vett tarbitakse projekteeritavas suvilas majandus-joogiveeks. Hoonesse on ette nähtud veevarustus järgnevatele tarbijatele: köök ja vannituba. Kinnistu veevõtu koht lahendatakse omal krundil paikneva puurkaevuga (vt joonis Asendiplaan AS-01). Puurkaevust hooneni on projekteeritud veetoru PE De40 pikkusega umbes 98 m. Tehnilisse ruumi paigaldatakse vajaminevad veetöötlusseadmed. Hoone sooja tarbevett toodab tehnoruumis asuv puidukatlal baseeruv veeboiler. Hoonesse ehitatakse välja üks isevoolne olmekanalisatsioonisüsteem. Olmevee kanalisatsiooniga ühendatakse kõik hoones paiknevad sanitaartehnilised seadmed ja trapid. Kinnistu reovee eelvool lahendatud kinnistule rajatava 3m3 koos imbsüsteemiga septiku baasil. Kanalisatsiooni välisvõrkude paigaldusnõuded on vastavalt RIL 77-2013 „ Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend”. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide erinevate elementide tööiga on 15-50 aastat. VK süsteemide elementide tööea määrab tootja. Arvutuslik majandus-joogivee vooluhulk - 0,48 l/s Olmereoveeallikateks on saansõlmed, dussiruumid. Reoveekanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk - 1,25 l/s Vee-kanali-osa lahendus on käesoleva ehitusprojekti raames antud põhimõtteliselt ning vajadusel käsitletakse eraldi projekti raames. Sisemine veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse eraldi projektiga. 10. S A D E V E E K A N A L I S A T S I O O N Piirkonnas puudub sademeveetorustik. Sadeveed suvila katuselt ja sissesõiduteelt krundil juhitakse olemasoleva maapinna vertikaalplaneerimisega haljasalale, kus toimub sadevee loomulik imbumine pinnasesse. Transpordimaale või naaberkinnistutele sademevett juhtida ei tohi. 11. E H I T U S E ORGANISEERIMISE LAHENDUS Tööd ehitusplatsil korraldatakse nii, et oleks tagatud ohutu läbipääs elanikele ning keskkonna ohutus. Ehitamise ajaks paigaldada piire ohumärkidega. Padigaldada infoplakat tellija, projekteerija, Töö nr. 220720I – Suvila ehitusprojekt – Eelprojekt – Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond 23 UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Tallinn, Väike-Ameerika tn 19, 10129 www.idearhitektid.ee töövõtja ning omanikujärelevalve esindaja kontaktandmetega. Tööd viiakse läbi ohutustehnika reeglite ja Eesti Vabariigis kehtivate normatiivide järgi. 12. E L E K T R I V A R U S T U S Liitumispunkt asub kinnistul paikneval õhuliini postil. Peakaitse suurus on 3x25A. Suvila toiteks Tarbija paigaldab maakaabelliini AXPK 4G16 vastavalt asendiplaanile (vt joonis AS-1). Kaabel paigaldada pinnasesse, sügavusele 0.7 m, sõelutud pinnasekihtide vahele. Kaabli alla ja peale paigaldada 0.1 m paksused ehitusliiva kihid. Kaabli paigaldamisel jälgida, et oleksid tagatud minimaalsed vahekaugused: kaablist hoone vundamendini 0.5m, puutüveni 2m. Teiste trasside ristumisel tagada puhas vahekaugus 0.3 m. Kaabli kohale pinnasesse paigaldada kogu pikkuses plastikust värviline hoiatuslint. Paigaldatud kaablist tuleb teha täpne teostusjoonis. Vundamendis tuleb teha mõned reservtorud võimalikele väljas asuvatele elektritarbijatele. Torude asukohad kooskõlastada tellijaga. Suvila peajaotuskilp PJK projekteeritakse põhikorruse tehnilise ruumi. 13. N Õ R K V O O L Suvila nõrkvoolupaigaldisse kuuluvad hoonesisesed arvutiside ja televisiooni jaotusvõrgud ning valvesignalisatsioon. Nõrkvoolupaigaldis (sidevõrk, tv-võrk, valvesignalisatsioon, videovalve, fonosüsteem jne) lahendatakse eriprojektidega. Arhitekt: I. Kazantseva Vastutav arhitekt: Irina Kazantseva, diplomeeritud arhitekt, tase 7, kutsetunnistus E003165 Töö nr. 220720I – Suvila ehitusprojekt – Eelprojekt – Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond 24  N S Prügikonteinerid sillutatud alusel A C 8 1 1 3 2 Olemasolev kõrvalhoone 5 4 ±0.00=+72. 25 (EHRi kood 116029341; ehitisealune pind 56 m2) Olemasolev saun (EHRi kood 116029342; ehitisealune pind 18 m2) 2 7 6 Septik nt. FERTIL 3m3 septik Jaotuskaev Tuulutus koos õhutuskübaraga Imbväljaku ja puurkaevu vahekaugus Olemasolev elamu (EHRi kood 116029340; ehitisealune pind 54m2) UUS MAAILM ARHITEKTUURIBÜROO OÜ Kuupäev IDEA Reg.nr.14672720 / MTR EEP001952 Suvila ehitusprojekt arhitektid Väike-Ameerika tn 19, 10129 Tallinn 09.11.2020 [email protected] Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond Mõõtkava tel. +372 56 84 999 5 1:500 Staadium Tellija Kristina Porkul, ik 49008140265 Joonise nimetus EP Töö nr. Arhitekt Irina Kazantseva 220720I ASENDIPLAAN Joonise nr. Kontrollis Irina Kazantseva, diplomeeritud arhitekt, tase 7, kutsetunnistus E003165 AS-1  Kose Vallavalitsus Teie 16.11.2020 menetlus 232993 [email protected] Hariduse 1 Meie 25.11.2020 nr 15-2/20/53072-2 Kose alevik, Kose vald, 75101, Harju maakond Hansu kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Kose valla Äksi küla Hansu kinnistu (katastritunnus 36301:001:0192) ehitusloa eelnõu (menetlus nr 232993). Kinnistu asub riigitee nr 11204 Kolu–Habaja km 13,529–13,777 kaitsevööndis. Ehitusluba antakse välja suvila ja piirdeaia ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Hansu, Äksi küla, Kose vald, Harju maakond, Suvila ehitusprojekt“ (peaprojekteerija Uus Maailm Arhitektuuribüroo OÜ, töö nr 220720I). Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega: 1. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 2. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu. 3. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 4. Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisad: - Seletuskiri [220720I_EP_AR-3-01_v03_seletus.pdf] - Asendiplaan [220720I_EP_AR-4-01_v03_asend.pdf] Hans Keskrand 59819102 [email protected] 2 (2)