Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu KSH väljatöötamiskavatsuse kohta ettepanekute küsimine

Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud ja koostöötegijad 24.11.2020 nr 8-4/10025-27 Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu KSH väljatöötamiskavatsuse kohta ettepanekute küsimine Pärnu Linnavolikogu 18. juuni 2020 otsusega nr 50 algatati Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering ning algatati keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamine. Kaubajaama ja hooldekskuse ala ulatub nii Pärnu linna kui Tori valla territooriumile ning on algatatud mõlema omavalitsuse territooriumile eraldi. Pärnu linna ulatuv planeeringu ala paikneb Niidu ettevõtluspiirkonnas, Pärnu linna piiril endise Tammiste raudtee infrastruktuuri alal ning selle lähiümbruses. Planeeritava kompleksi suurem osa jääb Pärnu linna territooriumile. Planeeringuala suurus kokku on ca 130 ha, millest Pärnu linna territooriumile jääb 101 ha. OÜ Hendrikson & Ko on koostanud Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (edaspidi KSH VTK). Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle huve võib planeering puudutada. Planeerimisseaduse § 81 lõike 1 alusel edastab Pärnu Linavalitsus Teile kõnesoleva detailplaneeringu KSH VTK pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekute esitamiseks ja selle asjakohasuse ning piisavuse kohta hinnangu andmiseks. Ettepanekud antud detailplaneeringu KSH VTK kohta palume esitada Pärnu linnavalitsusele hiljemalt 30.12.2020, posti teel aadressile Suur-Sepa tn 16 Pärnu 80098 või e-posti aadressile [email protected] . Selgitame, et kui Te ei ole PlanS § 81 lõike 4 kohaselt oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et Te ei soovi kõnesoleva detailplaneeringu KSH VTK kohta ettepanekuid esitada. Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus on kättesaadav Pärnu linna veebilehel www.parnu.ee (Planeerimine ja ehitus; detailplaneeringud; avalikustamised, teated). Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee Pärnu Linnavolikogu 18. juuni 2020 otsusega nr 50, algatatud detailplaneeringuga materjalidega saab tutvuda Pärnu linna veebilehel www.parnu.ee Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaido Koppel planeerimisosakonna juhataja Lisa: OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Ülle Tuulik 444 8353, [email protected] 2  Versioon 13.11.2020 /// TÖÖ NR 20003664 Pärnu kaubaterminali detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus AVALIKUSTAMISELE Töö nr 20003664 Tartu 2020 Krista Lahtvee Juhtekspert (KMH litsents KMH0158)  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5 1. DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ...................................................... 7 1.1. Pärnu linna lähteseisukohad .......................................................................... 7 1.2. Tori valla lähteseisukohad ............................................................................. 7 2. KSH EESMÄRK JA ULATUS ................................................................................ 9 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE NING SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS ....................................................................................... 11 3.1. Kavandatav tegevus .................................................................................... 11 3.2. Reaalsed alternatiivsed võimalused ............................................................. 11 4. SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERINGUDOKUMENTIDEGA ...... 12 4.1. Pärnu maakonnaplaneering.......................................................................... 12 4.1.1. Rail Baltic teemaplaneering ................................................................... 12 4.2. Pärnu linna üldplaneering 2001-2025 ........................................................... 13 4.2.1. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering (koostatav) ............................ 13 4.3. Pärnumaa arengustrateegia 2035+ ............................................................... 14 4.4. Sauga valla üldplaneering ............................................................................ 15 4.5. Tori valla üldplaneering (koostamisel) .......................................................... 16 4.6. Detailplaneeringud ....................................................................................... 17 5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE ................................ 20 5.1. Asustus ja maakasutus ................................................................................ 20 5.2. Geoloogia ja hüdrogeoloogia........................................................................ 20 5.2.1. Pinnase seisund ................................................................................... 21 5.3. Põhja- ja pinnavesi ...................................................................................... 21 5.4. Taimestik ja loomastik, rohevõrgustiku toimimine ......................................... 25 5.5. Muud keskkonnatingimused ......................................................................... 27 6. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ................................................................................. 29 7. KSH KÄIGUS KASUTATAV HINDAMISMETOODIKA .......................................... 32 8. UURINGUD ........................................................................................................ 33 9. DP JA KSH PROTSESSI KAASATUD OSAPOOLED ........................................... 34 10. KSH EELDATAV AJAKAVA ............................................................................... 36 11. KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE KOOSTANUD EKSPERDID JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED ....................... 38 12. PLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTE JA ASUTUSTE ETTEPANEKUD 39 LISAD ....................................................................................................................... 41 4 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Lisa 1. Pärnu linna DP ja KSH algatamisotsus ........................................................ 42 Lisa 2. Tori valla DP ja KSH algatamisotsus ja lähteseisukohad .............................. 43 Lisa 3. DP ja KSH algatamisest teavitamine ............................................................ 44 Lisa 4. DP eskiislahendused seisuga 26.10.2020 .................................................... 45 Lisa 5. KSH juhteksperdi vastavus seaduses toodud sätetele .................................. 47  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 5 kavatsus SISSEJUHATUS Käesolev aruanne sisaldab Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu planeerimisseaduse kohaseid detailplaneeringu lähteseisukohti ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamiskavatsust. Planeeringu koostamise eesmärgiks on rajada Pärnu linna üldplaneeringus märgitud Niidu tööstuspiirkonnas, Tammiste raudtee ja Tori valla üldplaneeringus märgitud Surju metskonna aladele Rail Balticu (edaspidi RB) põhitrassi infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskus ja kaubaterminal koos vajalike juurdepääsu teede ja infrastruktuuriga ning asjakohaste tehnovõrkudega, arvestades perspektiivse multimodaalse koridori vajadustega Pärnu sadama suunas ja perspektiivse ühendusega Pärnu suure ümbersõiduga ning sellest tuleneva tunneli või silla ruumivajadusega. Kaubajaama ja hoolduskeskuse planeeringu ala paikneb nii Pärnu linna kui Tori valla territooriumil ning algatati mõlema omavalitsuse territooriumil eraldi. Detailplaneering (edaspidi DP) ja KSH algatati Pärnu Linnavolikogu 18.06.2020 otsusega nr 50 ja Tori Vallavolikogu 18.06.2020 otsusega nr 245. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui strateegiline planeerimisdokument koostatakse transpordi v aldkonnas ja selle alusel kavandatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. KeHJS § 6 lg 1 p 14 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus muuhulgas uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaam ateed, või olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt 1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed. Eskiisiga planeeritakse kokku rohkem kui viis hargnevat jaamateed arvestades kokku laadimisteid ja neile lisanduvaid hoolduse ja pääste jaoks vajalikke jaamateid. Kaubaterminali jaamateede pikkus on eskiisil ca 1450 meetrit. Arvestades Rail Balticut kui olulise avaliku tähelepanu all olevat ning keskkonda oluliselt mõjutavat objekti on Pärnu kaubaterminali püstitamise näol tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega ning seega tuleb detailplaneeringuga koos läbi viia KSH menetlus vastavalt KeHJS nõuetele. Planeeringuala kogupindala on ca 130 ha (vt Joonis 1). DP alaga hõlmatud kinnistud on toodud alljärgnevas tabelis 1. Tabel 1. DP alaga hõlmatud kinnistud Nr Katastritunnus Asustusüksus Lähiaadress Sihtotstarve Omandivorm Ulatus DP alal 1 62501:001:0010 Pärnu linn Kauba tänav T1 100% transpordimaa Munitsipaalomand Osaliselt 2 62501:001:0689 Pärnu linn Niidu tänav T7 100% transpordimaa Munitsipaalomand Täies ulatuses 3 62501:001:0690 Pärnu linn Niidu tänav T8 100% transpordimaa Munitsipaalomand Täies ulatuses 4 62501:001:0969 Pärnu linn Lauka tänav T3 100% transpordimaa Munitsipaalomand Täies ulatuses 5 62501:001:0988 Pärnu linn Raba mets 100% üldkasutatav maa Munitsipaalomand Osaliselt 6 62505:049:0007 Pärnu linn Niidu tänav T6 100% transpordimaa Munitsipaalomand Täies ulatuses 7 62516:001:0001 Pärnu linn Kauba tn 6 100% sihtotstarbeta maa Eraomand Täies ulatuses 8 62516:001:0002 Pärnu linn Kauba tn 6a 100% sihtotstarbeta maa Eraomand Täies ulatuses Tammiste raudtee 9 62516:001:0003 Pärnu linn 100% transpordimaa Riigiomand Osaliselt T1  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 6 kavatsus Nr Katastritunnus Asustusüksus Lähiaadress Sihtotstarve Omandivorm Ulatus DP alal Tammiste raudtee 10 62516:001:0004 Pärnu linn 100% transpordimaa Riigiomand Osaliselt T2 Tammiste raudtee 11 62516:001:0005 Pärnu linn 100% transpordimaa Riigiomand Täies ulatuses T3 Tammiste raudtee 12 62516:001:0006 Pärnu linn 100% transpordimaa Riigiomand Täies ulatuses T4 Tammiste raudtee 13 62516:001:0007 Pärnu linn 100% transpordimaa Riigiomand Täies ulatuses T5 Tammiste raudtee 14 62516:001:0008 Pärnu linn 100% transpordimaa Riigiomand Täies ulatuses T6 15 62516:001:0009 Pärnu linn Kauba tänav T2 100% transpordimaa Munitsipaalomand Täies ulatuses 16 62516:001:0190 Pärnu linn Kauba tn 12 100% elamumaa Eraomand Täies ulatuses 17 62516:001:0690 Pärnu linn Kauba tn 1 100% tootmismaa Eraomand Täies ulatuses 18 62516:001:0760 Pärnu linn Kauba tn 8 100% elamumaa Eraomand Täies ulatuses 19 62516:001:0770 Pärnu linn Kauba tn 10 100% sihtotstarbeta maa Eraomand Täies ulatuses 20 62516:064:0660 Pärnu linn Kauba tn 4 100% üldkasutatav maa Eraomand Täies ulatuses 21 62517:050:0033 Pärnu linn Harutee mets 100% üldkasutatav maa Munitsipaalomand Täies ulatuses Tammiste küla 22 73001:008:0601 Sepa 100% maatulundusmaa Eraomand Täies ulatuses Tori vald Tammiste küla 23 73001:008:1737 Surju metskond 50 100% transpordimaa Riigiomand Osaliselt Tori vald Tammiste küla 24 73001:008:1739 Surju metskond 49 100% maatulundusmaa Riigiomand Osaliselt Tori vald Kilksama küla 95% maatulundusmaa 25 80901:001:0272 Surju metskond 48 Riigiomand Osaliselt Tori vald 5% kaitsealune maa 26 62504:063:0001 Pärnu linn Lauka tn T1 100% transpordimaa Munitsipaalomand Täies ulatuses Reformimata Reformimata 27 EHAK 6619 Pärnu linn – Osaliselt riigimaa riigimaa Joonis 1. Detailplaneeringu ala Pärnu linna ja Tori valla haldusalas  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 7 kavatsus 1. DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1.1. PÄRNU LINNA LÄHTESEISUKOHAD Pärnu linn on planeeringu koostamise lähteseisukohad täpsustanud Pärnu linnavolikogu 18.06.2020 otsuses nr 50 (vt Lisa 1): - kaubaterminali ja hoolduskeskuse, teede ja platside ning trasside täpne paigutus planeeritaval maa-alal selgitada välja detailplaneeringu koostamis e käigus; - planeeringuga lahendada piirkonna täpne maakasutus, mis valdavalt on tootmismaa, ärimaa, transpordimaa ja üldmaa ning täpsustada piirkonna krundistruktuur; - olemasolevatele planeeringualale jäävatele elamumaadele (Kauba tn 8 ja 12) tuleb leida kavandatavat arendust arvestades sobiv kasutus nagu näiteks ettevõtlusala (ärimaa/tootmismaa) või puhverala (üldmaa). Planeeringu koostamisega võib kaasneda Kauba tn 6, 6a, 8 kinnistute avalikes huvides omandamine; - koos planeeringuga esitada piirkonna laiem l iiklusskeem arvestades erinevate liiklejagruppide juurdepääsu vajadusi. Ettevõtluspiirkonna juurdepääs veoliiklusele tuleb tagada Niidu ettevõtluspiirkonna kaudu ja vältida Jaama tänavale veoliikluse suunamist. Näha ette Lauka tänava pikendamine avaliku veotänavana. Arvestada perspektiivse multimodaalse koridori rajamise vajadustega Pärnu sadama suunas. Arvestada perspektiivse ühendusega Pärnu suure ümbersõiduga (Lelle-Pärnu raudteetrassi suunas) ning sellest tuleneva tunneli või silla ruumivajadusega üle Rail Baltic raudtee (edaspidi RB). Lahendada tuleb optimaalne ja turvaline kergliiklejate ühendus Niidu ettevõtluspiirkonna ja Tammiste elamupiirkonna vahel. Kaaluda juurdepääsu võimaldamiseks Surju metskond 12 kinnistut läbiva tee pikendamist Kase tänavani ja täiendava kergliiklejate ülepääsu kavandamist üle RB trassi. Piirkonna liiklusküsimuste lahendamisel arvestada RB raudteetrassi projekteerimise ja välja ehitamise ajakavaga ning teostatud Rail Balticu Pärnu kaubajaama, lennujaama, Loode - Pärnu ja Niidu tööstusalasid ning Pärnu kaubasadamat ühendava transpordikoridori uuringu tulemustega (Skepast&Puhkim OÜ 21.11.2019); - piirkonna väärtuslikud metsaalad on määratud maakonna puhkemetsadeks. Planeeringu koostamise käigus tuleb arvestada juurdepääsu võimaldamist rabale ja piirkonna puhkemetsadele; - planeeringu koostamisel tuleb vaadata rohevõrgustikku piirkonnas tervikuna (sh täpsustada rohelise võrgustiku tugialade ja koridoride asukohad) ning tagada rohevõrgustiku toimimine; - planeeringu alal paiknevad vääriselupaigad, kavandatavast muutusest tulenevalt on vajalik täpsustada elupaikade seisund, väärtused ja võimalusel tagada vääriselupaikade säilimine; - vajadusel seada meetmed ettevõtlustegevusest ja kaasnevast liiklusest tulenevate mõjude leevendamiseks. 1.2. TORI VALLA LÄHTESEISUKOHAD Tori vald on planeeringu koostamise lähteseisukohad täpsustanud Tori vallavolikogu 18.06.2020 otsuses nr 245 ning eraldiseisvas dokumendis 1 (vt Lisa 2): 1 Tori valla lähteseisukohad ettepanekutega  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 8 kavatsus - detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi kodulehel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5) ; - kaubaterminali ja hoolduskeskuse, teede ja platside ning trasside täpne paigutus planeeritaval maa-alal selgitada välja detailplaneeringu koostamise käigus ; - planeeringuga lahendada piirkonna täpne maakasutus, mis valdavalt on transpordimaa, tootmismaa ja ärimaa ning täpsustada piirkonna krundistruktuur ; - koos planeeringuga esitada piirkonna laiem liiklusskeem arvestades erinevate liiklejagruppide juurdepääsu vajadusi. Ettevõtluspiirkonna juurdepääs veoliiklusele tuleb tagada Niidu ettevõtluspiirkonna kaudu ja vältida Jaama tänavale veoliikluse suunamist. Arvestada perspektiivse ühendusega perspektiivse Pärnu suure ümbersõiduga (Lelle -Pärnu raudteetrassi suunas) ning sellest tuleneva tunneli või silla ruumivajadusega üle Rail Baltica raudtee. Lahendada tuleb optimaalne ja turvaline kergliiklejate ühendus Niidu ettevõtluspiirkonna ja Tammiste elamupiirkonna vahel. Kaaluda juurdepääsu võimaldamiseks Surju metskond 12 kinnistut läbiva tee pikendamist Kase tänavani ja täiendava kergliiklejate ülepääsu kavandamist üle Rail Baltica trassi. Piirkonna liiklusküsimuste lahendamisel arvestada Rail Baltica raudteetrassi projekteerimise ja väljaehitamise ajakavaga ning teostatud uuringu „Pärnu multimodaalse transpordikoridori uuring - Rail Balticu Pärnu kaubajaama, lennujaama, Loode-Pärnu ja Niidu tööstusalasid ning Pärnu kaubasadamat ühendav transpordikoridor“ tulemustega (Skepast&Puhkim OÜ 29.11.2019); - piirkonna väärtuslikud metsaalad on määratud maakonna puhkemetsadeks. Planeeringu koostamise käigus tuleb arvestada juurdepääsu võimaldamist rabale ja piirkonna puhkemetsadele. Samuti tuleb tagada juurdepääs metsa -aladele metsa majandamiseks; - planeeringu koostamisel tuleb vaadata rohevõrgustikku piirkonnas tervikuna (sh täpsustada rohelise võrgustiku tugialade ja koridoride asukohad) ning tagada rohevõrgustiku toimimine; - arvestada elektri- ja gaasivõrgu kaitsevöönditega ja taristu ümberpaigutamise vajadusega. Gaasitaristu ohutuks teenindamiseks tuleb planeeringu alalt ümberpaigalduse teel välja viia Tammiste sondi/liinikraanisõlm ja koos sellega liituv Vändra-Pärnu D kategooria torustik. Täpne lahendus töötada välja koostöös trassi valdajaga; - tagada Pikanõmme (PÜ-38) maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine ; - vajadusel seada meetmed ettevõtlus/tootmistegevusest ja kaasnevast liiklusest tulenevate mõjude leevendamiseks, eriti arve stada lähiümbruse elamupiirkonnaga (Tammistes Jaama tänava äärne Veskimetsa elamupiirkond) ; - sademevee juhtimisel Niidu ojja arvestada Niidu oja vee vastuvõtu võimekusega, vajadusel kavandada leevendusmeetmeid planeeringualalt ärajuhitava veevoolu ühtlustamiseks või hajutamiseks. https://www.torivald.ee/documents/17490539/28274063/L%C3%A4hteseisukohad+ettepanekutega+t%C3%A4ie ndatud.pdf/4cb44 c0b-2720-4c9b-8f75-e34df66e6f3f  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 9 kavatsus 2. KSH EESMÄRK JA ULATUS Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 31 1 on KSH eesmärk: arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; edendada säästvat arengut. Vastavalt KeHJS § 32 on keskkonnamõju strateegiline hindamine avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdoku mendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KeHJS § 33 lg 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui strateegiline planeerimisdokument koostatakse transpordi valdkonnas ja selle alusel kavandatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. KeHJS § 6 lg 1 p 14 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus muuhulgas uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, või olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt 1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed. KeHJS § 33 lg 2 1 kohaselt korraldatakse planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) mõistes planeeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist PlanS sätestatud korras. PlanS § 142 lõige 1 punkt 1 kohaselt loetakse kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmiseks üldplaneeringuga määratud maakasutu se juhtotstarbe ulatuslikku muutmist. Lõige 3 sätestab, et k ui üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. PlanS § 124 lõike 7 alusel tuleb lähtuda detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest, kui detailplaneeringule on algatatud KSH. Detailplaneeringule on algatatud KSH n ing planeering on Pärnu linna ja Tori valla üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldav maakasutuse juhtotstarbe muutmise osas, mistõttu kohalduvad detailplaneeringu menetlemisele PlanS § 124 lõikes 7 ja § 142 esitatud nõuded. PlanS § 80 lg 2 toob välja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ülesanded: Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave.  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 10 kavatsus PlanS § 80 lõige 3 märgib, et KSH väljatöötamise kavatsus on aluseks KSH aruande koostamisele. Võttes arvesse kavandava tegevuse iseloomu ning ümbruskonna keskkonnatingimusi, määratletakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus alljärgnevalt: detailplaneeringu ala kui piirkond, kus kavandatava maakasutuse muutuse mõju otseselt avaldub; detailplaneeringu kontaktvöönd, millele planeeringuga kavandatav tegevus mõju avaldab; arvestatakse ka teiste lähipiirkonnas kavandatavate arendustega /tegevustega ning võimalike koosmõjude avaldumisega 2. Erinevate KSH-s käsitletavate keskkonnamõjude osas o n ruumiline ulatus, kus avalduv mõju võib olla oluline, erinev. Detailsemalt on mõju hindamise eesmärki ja ulatust täpsustatud peatükkides 6 ja 7 koos eeldatavate mõjude kirjelduse ja hindamismetoodikaga. 2 Vastav analüüs on käesoleva KSH käigus võimalik selles mahus, mil määral teave teiste arenduste kohta eksisteerib ja on kättesaadav. Käesoleva KSH käigus ei saa lahendada ega suunata tegevusi, mis käesoleva DP käsitlusalast väljuvad.  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 11 kavatsus 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE NING SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS 3.1. KAVANDATAV TEGEVUS Planeeringu koostamise eesmärgiks on rajada Pärnu linna üldplaneeringus märgitud Niidu tööstuspiirkonnas, Tammiste raudtee ja Tori valla üldplaneeringus märgitud Surju metskonna aladele RB põhitrassi infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskus ja kaubaterminal koos vajalike juurdepääsuteede ja infrastruktuuriga ning asjakohaste tehnovõrkudega, arvestades perspektiivse multimodaalse koridori vajadustega Pärnu sadama suunas ja perspektiivse ühendusega Pärnu suure ümbersõiduga ning sellest tuleneva tunneli või silla ruumivajadusega (vt Joonis 1 ja Lisa 4). Alale kavandatakse: 1) RB kaubarongide teenindamiseks mõeldud kaubaterminali, kus on võimalik kaupade ümberlaadimine raudtee- ja maanteetranspordi vahel, ladustamine, sorteerimine, koosseisude komplekteerimine jne; 2) RB Pärnu piirkonna hoolduskeskust, mis on RB taristu tehnilise toe baas, kus muuhulgas baseeruvad eriotstarbelised rongid (nt hooldus -, pääste- jne), jooksva hoolduse materjalide ladu ja kust teostatakse taristu jooksev hooldus. Kaubaterminali ja põhitrassi infrastruktuuri hoolduskeskuse, teede ja platside ning trasside täpne paigutus planeeritaval maa-alal selgub detailplaneeringu koostamise käigus (vt eskiisid Lisas 4). 3.2. REAALSED ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED KSH aruande etapis hinnatakse kavandatavat tegevust ja selle reaalseid tehnilisi või planeeringu ala sees paiknevaid asukoha alternatiive võrdluses 0 -alternatiiviga (kavandatavat tegevust ei realiseerita). 0-alternatiiviks on detailplaneeringuga kavandatu elluviimisest loobumine. Juhul, kui detailplaneeringu või projekteerimise käigus erinevaid tehnilisi või asukoha alternatiive lahendusi välja ei töötata ega kaaluta, ei ole KSH raames neid võimalik ning mõistlik kunstlikult juurde tekitada.  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 12 kavatsus 4. SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERINGUDOKUMENTIDEGA 4.1. PÄRNU MAAKONNAPLANEERING Pärnu maakonna planeering 3 määratleb maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused ajaraamis 2030+ ning see on loogiliseks jätkuks varasemale maakonnaplaneeringule ja seda täpsustavatele teemaplaneeringutele. Maakonnaplaneeringus on ühe olulisema teemana käsitletud ka tehnili se taristu mitmekülgne arendamine (rahvusvahelised ning riigi - ja maakonnasisesed ühendusteed). Pärnu piirkonda kaubajaama kavandamine on maakonnaplaneeringus toetatud, sest teised lähemad Rail Balticu kaubajaamad on planeeritud Tallinna ja Riia piirkonda. Pärnu kaubajaama (logistikakeskuse) jaoks on Pärnu maakonnaplaneeringus näidatud kaks võimalikku asukohta, millest üks on käesoleva planeeringus käsitletav Pärnu linnas asuv praegune kaubajaama piirkond. Vastavalt maakonnaplaneeringu lahendusele asub pla neeringuala rohelise võrgustiku tuumalal ja puhkemetsa alal. Tingimusena on toodud, et olukorras, kus negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus - ja infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelise võrgustiku alale ei ole võimalik vältida, tuleb rajatise asukoht valida hoolikalt ning rakendada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus - ja kompensatsioonimeetmeid. Rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel on kohustuslik läbi viia keskk onnamõjude hindamine. Kavandatav tegevus on Pärnu maakonnaplaneeringuga vastavuses. 4.1.1. RAIL BALTIC TEEMAPLANEERING Rail Baltica raudteega luuakse uus rahvusvaheline ühendus Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, millega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning keskkonnahoid. Rail Baltica teemaplaneeringuga 4 leiti Rail Baltica raudtee trassi koridorile sobivaim asukoht Pärnu maakonnas. Rail Baltica teemaplaneeringuga kaubajaama asukohta ei määratud ning viidatakse Pärnu maakonna planeeringus 2030+ märgitud kahele võimalikule asukohale: Pärnu linnas, praeguse kaubajaama piirkonnas ja Surju vallas Ilvese külas Valga - Uulu maantee ääres. Detailplaneeringu ala kattub osaliselt Pärnu maakonnaplaneeringu tehnilise taristu joonisel 5 toodud kaubajaama võimaliku asukohaga . Kavandatav tegevus on Rail Baltic teemaplaneeringuga vastavuses. 3 Riigihalduse minister kehtestas 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1 -4/74 maakonnaplaneeringu Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas. Lääneranna valla osa (Lihula ja Hanila vallad), mis paiknes enne 2017. aasta haldusreformi Lääne maakonna haldusterritooriumil, kehtestati 22.03.2018 Lääne maakonnaplaneer ingu koosseisus. 4 Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1 -4/40 Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine". Riigikohtu 19.05.2020 otsusega kohtuasjas nr 3-18-529 on riigihalduse ministri 13.02.2018. a käskkiri nr 1.1-4/40 „Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" kehtestamine" tühistatud trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas. 5 Pärnu maakonna planeering 2030. Joonis 3. Tehniline taristu https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19122810/Tehniline+taristu.pdf/f3d6f72e -deef-4c12-a19c-2913daa9446f  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 13 kavatsus 4.2. PÄRNU LINNA ÜLDPLANEERING 2001-2025 Seisuga oktoober 2020 kehtivas Pärnu linna üldplaneeringus 6 on tehtud ettepanek olemasolevate ja arendatavate transpordikoridoride paremaks koostööks. Raudteed on planeeritud nii riigisisesena kui rahvusvahelisena (planeering arvestab raudtee rahvusvaheliseks kiirraudteeks ümberehitamise võimalusega) Kaubajaama as ukoht on näidatud senisel kohal ning märgitud kui raudteemaa ning ala kattub suures osas käesoleva detailplaneeringu alaga. Niidu ettevõtluspiirkond laiemalt on käsitletud kui arendatav ala, seejuures on ette nähtud säilitada tootmispiirkonna ja raudtee va hel asuvad metsaalad. Rääma raba on ette nähtud linna rohelisteks kopsudeks. Kavandatav tegevus vastab osaliselt kehtivale üldplaneeringule. Joonis 2. Pärnu linna üldplaneeringu maakasutusplaan seisuga juuni 2019. 4.2.1. PÄRNU LINNA ASUSTUSÜKSUSE ÜLDPLANEERING (KOOSTATAV) Üldplaneeringuga hõlmatav territoorium on Pärnu linna asustusüksus (33,15 km²). Üldplaneering on linna olulisim ruumilise arengu dokument, mille eesmärgiks on ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste ehitus- ning kasutustingimuste seadmine, mis on aluseks edasiste ruumiliste otsuste tegemisel. Koostatavas 7 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringus on Rail Baltica kaubajaama ala orienteeruv asukoht määratletud kui arendusala A14 ning hõlmab endise Pärnu kaubajaama ning selle lähialasid. Planeeringus on sätestatud, et piirkonda laiemalt (Niidu ettevõtluspiirk ond) on oluline arendada terviklikult, mille jaoks on vajalik koostada detailplaneering. Planeerimise ja hoonestamise põhimõtetest on olulisemana välja toodud järgmist: Arendustegevuse eesmärk on Rail Baltic raudtee äärsetele aladele kaubajaama ja Rail Bal tic infrastruktuuri hoolduskeskuse (depoo)arendamine ning piirkonna sidumine Niidu ettevõtluspiirkonnaga. Olemasolevate elamute säilimisel tuleb arvestad elamute jaoks vajaliku elukeskkonna tagamisega (müra, visuaalne häiring jms). Arenguala Kauba tn pools el alale kavandada funktsioone, mis ei põhjusta elupiirkonna jaoks liigseid häiringuid. Pärnu maakonnaplaneeringule 8 vastavalt on piirkonna metsaalad ette nähtud puhkemetsadeks. Arenguala kavandamisel on vajalik kaaluda arenguala kooseisu 6 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20. september 2001 määrusega nr 26 7 Seisuga september 2020 on üldplaneering saadetud järelevalvemenetluse läbiviimiseks Rahandusministeeriumile. 8 Pärnu maakonna planeering, kehtestatud 29.03.2018  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 14 kavatsus kuuluvate metsaalade kasutamist puhkealana ning ettevõtluspiirkonna ja juurdepääsude arendamise vajadusi. Puhkemetsadele ja rabale tuleb tagada juurdepääs. Ettevõtluspiirkonda ümbritsevad metsaalad tuleb säilitada tootmistegevust eraldava puhvervööndina. Üle Jaama tänava kulgev maakonna rohevõrgustiku koridorid tuleb säilitada. Rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks tuleb vaadata rohevõrgustikku piirkonnas tervikuna. Raudtee ja juurdepääsude projekteerimise etapis on vajalik arvestada loomastiku liikuvuse uuringutega, et täpselt välja selgitada kohad, kus loomade liikumisrajad ristuvad raudteega ning vajadusel töötada välja tehnilised lahendused loomade liikumise võimaldamiseks üle raudtee. Liikluskorraldusse osas on üldplaneeringuga sätestatud järgmist: Tagada ettevõtluspiirkonna ühendus linna transpordivõrgustikuga ja ülejäänud Niidu ettevõtluspiirkonnaga. Ettevõtlusala juurdepääs tuleb lahendada Niidu ettevõtluspiirkonna kaudu ning vältida veoliikluse suunamist Jaama tänavale. Näha ette Lauka tänava pikendamine. Säilitada T ammiste elamupiirkonna ja Niidu ettevõtluspiirkonna ühendus Kauba tänava sihilt. Säilitada Niidu ettevõtluspiirkonna ühendamise võimalus perspektiivse Pärnu linna suure ümbersõiduga paralleelselt Pärnu - Lelle raudteeliiniga. Kavandatav tegevus vastab koostatavale üldplaneeringule. Joonis 3. Koostatava üldplaneeringu maakasutuse plaan Pärnu Kaubajaama arenguala lähistel. 4.3. PÄRNUMAA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Pärnu maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ 9 on varasema strateegia „Pärnumaa 2030+“ ülevaatamise protsessi tulemusel valminud täiustatud, uue tegevuskavaga ning pikema ajahorisondi kohta koostatud strateegia. Visioon aastaks 2035+ on: Pärnumaa on Euroopa ühes dünaamilisemas piirkonnas – Läänemere ruumis 9 http://pol.parnumaa.ee/content/editor/files/P%C3%A4rnumaa%20arengustrateegia%2001.01.2019.pdf Kõik Pärnumaa seitse kohaliku omavalitsuse volikogu on määrusega arengustrateegia "Pärnumaa 2035+" heaks kiitnud.  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 15 kavatsus - paiknev tuntud ja hinnatud regioon, mille edu põhineb haritud, ettevõtlikel, tervist ja elukvaliteeti väärtustavatel elanikel. Arengustrateegias on eesmärgiks seatud Pärnumaa transpordi - ja telekommunikatsiooniühenduste kaasajastamine, samuti näha kse Pärnut toimiva logistilise multimodaalse transpordisõlmena, millel on otseühendused kõigi olulisemate transpordiliikidega (sh raudteetransport). Maakonna konkurentsivõimet ning edukust suurendavaks ühe läbimurdesuunana on arengustrateegias käsitletud tehnilist taristut ja ühistransporti. Visiooni kohaselt on aastaks 2025 10 Pärnumaal aegruumiliselt paremad ühendused maakonnasiseselt, Eestis riigisiseselt, aga ka ülejäänud Euroopaga rajatud on transpordisüsteem, mis võimaldab inimeste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ning kestval moel. Arengustrateegias püstitatud eesmärkidest ja tegevussuundadest on antud planeeringu raames asjakohasemad järgnevad: Eesmärk 4.1. kiired ühendused ja parem juurdepääs Pärnule üheks mõõdikuks on märgitud kasvanud kaubavooguude maht. - Tegevussuund 4.1.1 Rail Balticu (RB) projekteerimine ja väljaehitamine (vt Rail Balticu maakonnaplaneering) 4.1.1.2 Pärnu kaubajaama asukoha valik ja rajamise põhjendatus, positiivse otsuse korral projekteerimine ja ehitus - Tegevussuund 4.3.3 Sise- ja välisühenduste sujuvuse ja erinevatelt liikumisviisidelt üleminekute parandamine, ühendades ühtsesse transpordivõrku raudteejaama, linna- ja maaliinide bussijaamad, sadamad ja lennujaama 4.3.3.1 RB kaubajaama, Pärnu kaubasadamat ja lennuvälja ühendavate teede rajamiseks ja/või rekonstrueerimiseks võimaluste väljaselgitamine ja vajalike ettevalmistustööde tegemine Kavandatav tegevus vastab Pärnumaa arengustrateegiale. 4.4. SAUGA VALLA ÜLDPLANEERING Sauga valla üldplaneeringu 11 järgi asub planeeringuala rohelise võrgustiku tugialal. Üldplaneeringu kohaselt tuleks vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus - ja infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelisse võrgustikku. Olukorras, kus see on siiski vajalik (nt suurte, riigi toimimi seks vajalike objektide kavandamisel; joonobjektid), tuleb objektide asukohta eriti hoolikalt valida ning rakendada rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks vajalikke leevendus - ja kompensatsioonimeetmeid, seejuures on oluline arvestada nii planeerimisel k ui ka asukoha täpsemal valikul arvestada KSH ja KMH tulemustega. Käesoleva detailplaneeringu piirkond on välja toodud kui konflikt rohevõrgustiku tugiala ning arendustegevuse vahel (seda nii Via Baltica kui ka Rail Baltica puhul). 10 Arengustrateegias on tegevuskavad koostatud lühema ajaperspektiiviga kui dokumendi üldine ajaraam. Transpordi puhul on vaadeldud ajavahemikku kuni aastani 2025. 11 2017. aastal toimunud kohalike omavalitsuste reformi tulemusel liitusid Tori, Sauga, Are vald ning Sindi linn. Uue ühendvalla , Tori valla, üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad varem kehtestatud strateegilised dokumendid. Sauga valla üldplaneering on kehtestatud Sauga Vallavolikogu 5. detsembri 2016 otsusega nr 97. https://www.torivald.ee/documents/17490526/18907127/Seletusk iri.pdf/de46700f-5472-44ed-8566-ff16d53f91a5?version=1.0  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 16 kavatsus Rohelise võrgustiku tugialas olevate maa-alade raadamine ei ole kooskõlas üldplaneeringus rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks sätestatud tingimustega ning vajalik on kavandada sobivad leevendusmeetmed, mille täpsed asukohad ja tehnilised lahendused tuleb määrata vastavate tr asside projekteerimise faasis. Üldplaneeringus on nimetatud ka rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel keskkonnamõju hindamise läbi viimise vajadust. Joonis 4. Sauga valla üldplaneeringu maakasutusplaan planeeritava Pärnu kaubajaama alal ja lähiümbruses. Kaart: Skepast&Puhkim, 2016 4.5. TORI VALLA ÜLDPLANEERING (KOOSTAMISEL) Vabariigi Valitsuse 12.01.2017 määruse nr 6 “ Are valla, Sauga valla, Sindi linna ja Tori valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine ” alusel moodustus 11.11.2017 Tori vald. Ühinemise järel moodustunud Tori valla üldplaneeringu üldiseks eesmärgiks on algatamisotsuses 12 märgitud kogu valla territooriumi tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, maa - ja veealade üldiste kasutus- ning ehitustingimuste määramine, planeerimisseaduse §-s 75 sätestatud ülesannete lahendamine. Seisuga oktoober 2020 on koostatava Tori valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus esitatud kaasatavatele asutustele ja isikutele ettepanekute esitamiseks ning saadud tagasiside põhjal täiendatud. 12 Algatatud Tori Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 114  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 17 kavatsus Koostatava üldplaneeringu lähteseisukohtades on toodud, et planeeringu koostamisel tuleb arvestada muuhulgas ka Rail Baltica rajamisega kaasnevate kitsenduste ja häiringutega. Samuti täpsustatakse protsessi käigus ühendusteede vajadus ja asukohad ka ühenduse loomiseks Pärnu kaubajaamaga. Kindlasti täpsustatakse rohevõrgustikku ning selle elementide paiknemist, et tagada konfliktkohtades selle toimivus ning loomade liikumisvõimalused. 4.6. DETAILPLANEERINGUD Käesoleva planeeringu alale või selle lähedusse jäävad Pärnu linna territooriumil järgmised kehtestatud detailplaneeringud: AS Edelaraudtee kinnistust kuni Raba tn 30 kinnistu läänepoolse piirini ning Savi tn 28a kinnistuga külgneva ala detailplaneering (Koostaja: AS Pärnu EKE Projekt) Planeering jääb käesoleva planeeringu alale ning on kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 22.02.2010 korraldusega nr 122. Planeeringu eesmärk on Savi tn 28a kinnistule ja jätkuvalt riigi omandis olevale maa -alale raudteeharu planeerimine ja Pärnu linna üldplaneeringuga määratud tootmismaa sihtotstarbe muutmine osaliselt transpordimaaks . Raba tn 34 kinnistu detailplaneering (Koostaja: OÜ Hendrikson & Ko) Planeering on kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 24.05.2018 otsusega nr 48. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks o li välja selgitada võimalused Raba tn 34 kinnistule (suletud Rääma prügila alale) päikeseelektrijaama rajamiseks ja vajadusel väiksemas mahus jäätmekäitlustoimingute läbiviimiseks. Tänaseks on päikeseelektrijaam rajatud. Raba tn 32 krundi detailplaneering (Koostaja: Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond) Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 29.08.2003 otsusega nr 95. Planeering, mille eesmärgiks oli ehitusõiguse, maakasutussihtotstarvete ja hoonestusprintsiipide kindlaksmääramine, kommunikatsioonide planeerimine, liikluskorralduse põhimõtete kindlaksmääramine, haljastuse ja heakorra planeerimine , on tänaseks ellu viidud ning alale on rajatud Pärnu kodutute loomade varjupaik. Savi tn 26 kinnistu detailplaneering (Koostaja: AS Pärnu EKE Projekt) Pärnu Linnavalitsuse 07.01.2005 korraldusega nr 3 kehtestatud planeering on tänaseks ellu viidud ning rajatud on tööstus- ja tootmisala. Planeeringu eesmär giks oli ehitusõiguse ja hoonestusprintsiibi määramine, kruntimine, kommunikatsioonide planeerimine, liikluskorralduse ja parkimislahenduse põhimõtete kindlaksmääramine, haljastuse ja heakorra planeerimine Savi tn 34, 36, 36a, 36b, 36c, 36d kinnistute deta ilplaneering (Koostaja: AS Pärnu EKE Projekt) Planeering on kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 02.07.2004 korraldusega nr 679. Selle eesmärk on krundi sihtotstarbe, ehitusõiguse, krundipiiride, servituutide vajaduse ja hoonestusprintsiipide määramine, kommunikatsioonide planeerimine, liikluskorralduse ja parkimislahenduse põhimõtete kindlaksmääramine, haljastuse ja heakorra planeerimine .  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 18 kavatsus Planeering on tänaseks ellu viidud, seejuures Savi 34a, 34d, 34f, 34e ja Savi tn T1 osas kehtib Savi tn 34a kinnistu detail planeering. Savi tn 34a kinnistu detailplaneering (Koostaja: Arinco Projektbüroo OÜ) Planeering on kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 16.02.2009 korraldusega nr 96 ja tänaseks on selle eesmärk - olemasoleva kinnistu kruntideks jagamine, ellu viidud (moodustatud ning kasutusele on võetud tootmismaa krundid ja transpordimaa kinnistu). Lina tn 39 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (Koostaja: Arvi Vainula Projektbüroo OÜ) Kehtestatud: Pärnu Linnavolikogu 19.01.2018 otsusega nr 3 kehtestatud planeeringu eesmärk on maa-ala kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine, osaliselt üldmaa osa määramine ühiskondlike ehitiste maaks . Tänaseks ellu viimata planeeringuga on kavandatud laske- ja jahirajatised. Savi, Kase ja Vana-Savi tänavatega piirneva maa-ala detailplaneering (Koostaja: OÜ Arcus Projekt) Planeering on kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 12.02.2013 korraldusega nr 73. Tänaseks osaliselt ellu viidud (krunditud) planeeringu e esmärk on jagada maa-ala kruntideks, korrastada maakasutust ning selgitada välja võimalikud ehitusmahud tootmis - ja ärihoonete rajamiseks ning neile ehitusõiguse määramiseks . Vana-Savi tn 2 kinnistu ja lähiümbruse detailplaneering (Koostaja: AS Pärnu EKE Projekt) Tänaseks osaliselt ellu viidud planeering on keh testatud Pärnu Linnavalitsuse 08.10.2012 korraldusega nr 435. Eesmärk on uute kruntide moodustamine, sihtotstarvete, ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine . Niidu tn 24 ja Vana-Savi tn 18 kinnistute detailplaneering (Koostaja: AS Pärnu EKE Projekt) Planeering on kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 15.12.2008 korraldusega nr 851. Selle eesmärk on ehitusõiguse ja hoonestusprintsiipide kindlak smääramine, kommunikatsioonide planeerimine, liikluskorralduse põhimõtete kindlaksmääramine, haljastuse ja heakorra planeerimine. Tänaseks on planeering ellu viidud – rajatud on Fortum’i koostootmisjaam. Niidu tn, Kase tn, Liblika tn ja Vana–Savi tn vahelise kvartali detailplaneering (Koostaja: AS Pärnu EKE Projekt) Pärnu Linnavalitsuse 11.03.2013 korraldusega nr 118 kehtestatud planeeringu eesmärk on kinnistute ümberkruntimine, sihtotstarvete, ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine. Planeering on tänaseks osaliselt ellu viidud (krunditud). Savi, Kase ja Niidu tn vahelise ala detailplaneering (Koostaja: AS Pärnu EKE Projekt) Pärnu Linnavolikogu 18.06.1998 otsusega nr 29 kehtestatud planeeringu eesmärk on kinnistute jagamine ning see on krunditud, ja osaliselt ellu viidud. Ehitajate tee, Liblika, Savi, Niidu tänavate vahelise maa -ala detailplaneering (Koostaja: AS Pärnu EKE Projekt)  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 19 kavatsus Planeering on kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 17.01.2000 otsusega nr 22. Selle eesmärk on planeeringuala ehitusõiguse kindlaksmääramine ning on tänaseks osaliselt ellu viidud. Niidu tn 9 ja 11 tootmisterritooriumide detailplaneering (Koostaja: AS Pärnu EKE Projekt) Planeering on kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 15.06.2000 otsusega nr 62 ning selle eesmärk on määrata planeeritaval alal ehitusõigus, korrastada maakasutus ning anda täistsükliga puidutöötlemise kompleksi otstarbeka väljaehitamise põhimõtted. Niidu tn, Ehitajate tee ja Harutee metsa vahelise kvartali detailplaneering (Koostaja: OÜ Hendrikson & Ko) Pärnu Linnavalitsuse 05.12.2016 korraldusega nr 664 kehtestatud ning tänaseks osaliselt elluviidud (nt rajatud vineeritehas) planeeringu eesmärk on ä rimaa planeerimine, ehitusõiguse muutmine, liikluskorralduse määramine. Niidu tn 13 kinnistu detailplaneering (Koostaja: AS Pärnu EKE Projekt) Tänaseks osaliselt elluviidud detailplaneering on k ehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 25.07.2005 korraldusega nr 503. Selle e esmärk on krundi sihtotstarbe, ehitusõiguse ja servituutide vajaduse määramine, kommunikatsioonide planeerimine, liikluskorraldu se ja parkimislahenduse põhimõtete kindlaksmääramine, haljastuse ja heakorra planeerimine . Jaama tn 4 kinnistu detailplaneering (Koostaja: Guru Projekt OÜ) Pärnu Linnavolikogu 20.04.2017 otsusega nr 27 kehtestatud planeering, mille e esmärgiks on jagada maa-ala väiksemateks kruntideks, määrata ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused, on tänaseks elluviimata. Tori valla territooriumile planeeringuala vahetus läheduses jäävad järgmised detailplaneeringud: Tammiste külas Nurga kinnistu detailplaneering (Koostaja: Guru Projekt OÜ) Planeering on kehtestatud Tori Vallavolikogu 28.05.2020 otsusega nr 236. Detailplaneeringu eesmärgiks on Nurga kinnistu 20 krundiks jagamine: seitsmele krundile on määratud ehitusõigus üksikelamu ehitamiseks ja üheksale krundile kaksi kelamu ehitamiseks. Üks teemaa krunt on kavandatud elamupiirkonnale ja teine naaberkinnistule (Hermanni) juurdepääsuks. Ca 1,7 ha suurune maatulundusmaa sihtotstarbega krunt on jäetud Pärnu maakonna planeeringuga ja Sauga valla üldplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku koridoriks. Ca 700 m 2 suurusele üldmaa krundile on kavandatud rekreatsiooni- ja puhkeala, kuhu võib rajada mänguväljakuid, puhkenurki jne. Veskikaare tn 26, Veskikaare tn 35, Veski põik 3 ning Veski põik 4 kinnistute detailplaneering Tori Vallavolikogu 30.04.2020 otsusega nr 234 algatatud planeering, mille eesmärgiks on jagada Veskikaare tn 26 ja 35 kinnistud elamumaa kruntideks, määrata hoonestusalad ja ehitusõigus elamute ja abihoonete ehitamiseks ning planeeritakse Veski põik 3 ja 4 kinnistutele liidetavad maatükid olemasoleva krundistruktuuri korrastamiseks ja Veski põigu läbimurde planeerimiseks. Lisaks elamukruntidele nähakse ette ka avalik puhke - ja virgestusala.  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 20 kavatsus 5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE 5.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS Planeeringualaga hõlmatud kinnistud asuvad Pärnu linnas ja Tori vallas Kilksama ja Tammiste külas (vt tabel 1). Planeeringuala suurus kokku on ca 130 ha, millest Pärnu linna territooriumile jääb 101 ha ja Tori valla territooriumil 29 ha (vt Joonis 1). Pärnu linna ulatuv DP ala paikneb Niidu ettevõtluspiirkonnas, Pärnu linna piiril endise Tammiste raudteejaama infrastruktuuri alal ning selle lähiümbruses. Planeeringuala on osaliselt hoonestatud ning osaliselt metsamaa. Juurdepääs planeeringualale toimub praegu mööda Pärnu linnas asuvaid Jaama ja Kauba tänavaid. Tori valla territooriumile jääv DP ala on hoonestamata, valdavalt metsamaa kõlvikuga, vähesel määral muu maa kõlvikuga maa-ala. Planeeringuala lähipiirkond Tori vallas on metsamaa, planeeringualast ~700 meetri kaugusele põhjasuunas jääb Rääma raba. Planeeringuala on tasase reljeefiga. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek olemasolevate katastriüksuste ümberkruntimiseks ja sihtotstarbe muutmiseks transpordi-, tootmis- ja ärimaa sh nende kombinatsioonidega katastriüksusteks vastavalt taristuobjektide ja hoonete täpsetele asukohtadele. Detailplaneering teeb ettepaneku üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmis eks. Ala hoonestamise võimalikkus ja ulatus määratakse kindlaks detailplaneeringu koostamise käigus läbi viidavate keskkonnaalaste (taimestiku, loomastiku, linnustiku, elupaigatüüpide jms) uuringute põhjal. 5.2. GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA Pärnu linn ja selle lähiümbrus jääb maastikuliselt Pärnu madalikule, mida iseloomustab tasane pinnamood. Pinnavormidest on levinumad liivsavi pinnakattega jääjärvetasandikud ja liivased meretasandikud, kuid neid liigestavad mitmesuguse tekkega künkad, luited ja jõeorud. Pinnakatte moodustavad Kvaternaari setted, mille kogupaksus jääb vahemikku 18 -35 m. Tulenevalt aluspõhja tasasest reljeefist on pinnakatte paksus suurem seal, kus maapinna suhteline kõrgus on suurem. Kvaternaari setetest on levinumad moreen, erineva tekkega liivad ja kruusad, jääjärvelised savid (viirsavid) ning laiguti soosetted. Moreen oma enamuses on esindatud kõvade savimöllidega, mis kohati on kaetud ümbersettinud nõrgemate moreenierimitega, millede paksus ei ole suurem 1...1.5 m. Moreenil lasuvad jääjõelised liivad (maetud oosidena) ja viirsavi. Viirsavide alumine pind koos moreeniga jälgib aluspõhja reljeefi, väljaarvatud kohtades, kus moreeni ja viirsavi vahele jäävad jääjõelised liivad. Geotehniliselt on Pärnu linnas määravaks viirsavi lasumistingimuse d, tema paksus ja temal lamava mereliiva paksus. Pärnu linna maa-alal aluspõhi ei avane, kuna ala on kaetud pinnakattega ja selle pealispind jääb 15...45 m sügavusele. Pärnu lõunaosas moodustavad geoloogilise läbilõike ülemise osa Kesk-Devoni Narva ja Aruküla lademe liivakivid, aleuroliidid, domeriidid ja merglid. Geoloogilise läbilõike kõige suurema osa moodustavad Siluri ladestu karbonaatsed kivimid (kogupaksusega ca 216 m). Siluri kivimid jäävad Pärnu  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 21 kavatsus kesk- ja põhjaosas vahetult pinnakatte alla. Silurile järgneva Ordoviitsiumi ladestu karbonaatsete kivimite paksused on ca 157 m. Järgnevad terrigeensed Kambriumi settekivimid ning geoloogilise läbilõike kõige alumise osa moodustab kristalliinne aluskord. Planeeringuala on tasase reljeefiga. Maapinna absoluutkõrgus planeeringualal on ca 9- 12 m. Vastavalt planeeringualal ja selle vahetus läheduses paiknevate puurkaevude läbilõigetele (vt Tabel 2) on pinnakatte paksus planeeringualal ca 30 m. Detailplaneeringuala jääb suhteliselt kaitstud põhjaveega alale. 5.2.1. PINNASE SEISUND Planeeringualale ulatub Niidu tänaval endise Pärnu naftabaasi jääkreostusala (keskkonnaregistri kood JRA0000014), mis on toodud joonisel 4. Ülejäänud alal teadaolevalt jääkreostust ei esine. Naftabaasi põhjaosa pinnasereostus fikseeriti 1996-1997. a uuringutel. Reostus paikneb raudtee-estakaadi ja pumpla juures, ala keskosas raske kütuste mahutite piirkonnas ja ala lõunaosas kerge kütuse hoidla piirkonnas. Maapinnalähedane põhjavesi oli reostunud kogu territooriumil naftasaaduste, aromaatsete süsivesinike, fenoolide ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega. Pärnu naftabaasi maapealsed mahutid puhastati ja demonteeriti 1997. a. 2003. a puhastati jääkidest ja demonteeriti naftasaadustega seotud seadmed raudtee -estakaadil, kütusepumplates, katlamajas ning sademevee kanalisatsiooni trassides ja kaevudes. 2018. aastal läbiviidud inventuuri 13 kohaselt on vaja jätkata jääkreostusobjekti seirega. 5.3. PÕHJA- JA PINNAVESI Planeeringuala asub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonnas ning jääb Pärnu jõe (VEE1123500) valgalale. Pärnu jõe ökoloogiline ja koondseisund seisund on Lääne -Eesti vesikonna veemajanduskava 14 alusel hea. Planeeringu ala läbivad 2,7 km 2 valgalaga Niidu oja (VEE11123581) ning 10,3 km 2 valgalaga Pahkoja (VEE1112357). Mõlema veekogu veekaitsevöönd on 10 meetrit, ehituskeeluvöönd 25 meetrit ja piiranguvöönd 50 meetrit. Ojad suubuvad Pärnu jõkke (VEE1123500), mis asub planeeringualast ca 800 m kaugusel. Planeeritaval alal on PIKANÕMME (PÜ-38) maaparandussüsteem (6112350010010), mille eesvooluks on Pahkoja (vt Joonis 4). Detailplaneeringuala jääb suhteliselt kaitstud põhjaveega alale. Pärnu linna ja kavandatava tegevuse alal levivad neli aluspõhja veekompleksi: Kesk- ja Alam-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas ning Silur- Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne -Eesti vesikonnas – planeeringuala jääb Kesk- ja Alam-Devoni ning Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumi põhjapiirile. Põhjaveevaru ja põhjaveevaru bilansi hindamine toimub mõlemale veekogumile ühise arvestuse alusel. Veekogumite kinnitatud 13 Jääkreostusobjektide seirevõrgu inventuur ja veekvaliteedi hindamine, AS Maves. 2018. http://www.maves.ee/wp-content/uploads/2018/04/L%C3%B5pparuanne.pdf 14 Lääne-Eesti veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a. Keskkonnaministeer ium https://www.envir.ee/sites/default/files/laane -eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 22 kavatsus põhjaveevaru on Pärnu linnas 5 000 m 3 /ööp 15 ja tegelik tarbimine jääb täna Pärnus alla 2 500 m 3 /ööp 16. Tegemist on Pärnu linna veevarustuse seisukohast olulise veekogumiga. Maapinnale lähim aluspõhja veekogum on maapinnalt pärineva reostuse eest suhteliselt kaitstud ; Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) Pärnu põhjaveekogum – planeeringuala jääb põhjaveekogumi lõunapiirile. S-O põhjaveekogum on Pärnu linna veevarustuse seisukohast samuti tähtis veekogum ning selle kinnitatud põhjaveevaru Pärnu linnas on 10 000 m 3 /ööp ja tegelik tarbimine on viimastel aastatel olnud ca 5 250 - 5 500 m 3 /ööp; Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas – põhjaveekogum O-Cm levib kogu Pärnu maakonna alal, kuid paikneb sügaval ja Pärnu linna veevarustuse seisukohast see olulist rolli ei mängi. Pärnu linna alal ei ole veekogumi veevaru tänase seisuga kinnitatud. Planeeringualal või selle vahetus läheduses paiknevad puurkaevud on toodud tabelis 2 ja joonisel 5. Tabel 2. Puurkaevud planeeringualal Puurkaevud PRK0004386 PRK0004384 PRK0006522 PRK0014363* PRK0005052* DP alal Tarbepuurkaev Tarbepuurkaev Puurkaevu Tarbepuurkaev Tarbepuurkaev Tarbepuurkaev olmevee olmevee tüüp olmevee saamiseks olmevee saamiseks olmevee saamiseks saamiseks saamiseks S-O põhjaveekogum Põhjavee- S-O Pärnu S-O Pärnu S-O Pärnu Devoni kihtide all S-O Pärnu kogum põhjaveekogum põhjaveekogum põhjaveekogum Lääne-Eesti põhjaveekogum vesikonnas X:6473474 X:6473960 X:6473402 X:6472886 X:6472980 Koordinaadid Y:531870 Y:530820 Y:532036 Y:534450 Y:531739 Ehitusaasta 1970 1970 1968 1997 1985 Sügavus, m 61 43 50 62 60 Peeneteraline liiv – 7 Liiv – 6 m; Peeneteraline liiv Turvas – 1 m; m; savi – 4 m; – 6 m; Kruus – 0,5 m; peeneteraline liiv – savi plastne – 19 m; liivsavi ja saviliiv savi – 9 m; liivsavi – 2,5 m; 5 m; kruus ja veeris veerise ja saviliiv veerise ja saviliiv – 11 m; viirsavi – 15 m; Puurkaevu saviliivaga – 4 m; munakatega – 9,6 kruusaga – 9 m; liivsavi-saviliivmoreen saviliiv veerise ja läbilõige dolomiidistunud m; siivakivi savi munakatega – 15 m; kruusaga – 7 m; (paksus, m) lubjakivi – 25 m; kruus munakatega – vahekihtidega - dolomiit ja lõheline dolomiit – lõheline 7,9 m; 2,5 m; dolomiidistunud 12 m; dolomiidistunud lubjakivi ja dolomiit – lõheline dolomiit – lubjakivi – 33 m. dolomiidistunud lubjakivi – 3 m; 15,5 m. 23,5 m. lubjakivi – 20 m. dolomiitmergel – 3 m. *- sanitaarkaitseala ulatub planeeringualale 15 Pärnu maakonna põhjaveevarud kinnitamine. Vastu võetud Keskkonn aministri 06.04.2006 määrusega nr 400. Kinnitatud põhjaveevarud. Keskkonnaministeerium. http://www.envir.ee/et/kinnitatud-pohjaveevarud 16 2013. aasta põhjavee varu bilanss. Olesk, K. Keskkonnaagentuur. Tallinn 2014. http://www.envir.ee/sites/default/files/pohjaveebilansi_aruanne_2013.pdf  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 23 kavatsus Joonis 5. Veekaitselised piirangud ja jääkreostus planeeritava ala piirkonnas (Allikas: Maa-amet 2020)  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 25 kavatsus 5.4. TAIMESTIK JA LOOMASTIK, ROHEVÕRGUSTIKU TOIMIMINE Taimestik Andmebaasi EELISE 17 andmetel (seisuga oktoober 2020) ei ole planeeringualal registreeritud kaitstavate taimeliikide kasvukohti. Planeeringuala on osaliselt kaetud metsaga. Planeeringualal paiknevad järgnevad vääriselupaigad (vt Joonis 6): vääriselupaik nr 160110 (VEP160110) – tegemist on jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüübi alal kasvavate märgalade kuusikute ja kuusesegametsaga. EELIS andmetel on moodustavad VEP esimese rinde kuusk, kask, sanglepp ja mänd, teise rinde kuusk. Järelkasvuks on kuusk ja alusmetsa moodustavad paakspuu ja pihlakas. Eraldisel on koosseis ja täius erinevad. Kraavi kaldal täius kõrgem ja kuuse osatähtsus suurem. Kraavist kaugemal üleujutatav ala. VEP alal on palju lamapuitu. Lehtpuu osatähtsus on suurem (põhiliselt sanglepp) . Vääriselupaik on ca 2,3 ha suurune ja jääb osaliselt planeeringualale; vääriselupaik nr 161001 (VEP161001) – tegemist on mustika kasvukohatüübi alal kasvava männiku ja männisegametsaga. EELIS andmetel moodustab VEP esimese rinde mänd. VEP on edelaküljelt päikesele avatud. Ebajärjekindlalt sanitaarraietega majandatud. Eralduse osa, mis jääb kruusateest kagu poole, on jäätmetega risustatud. See osa pole potentsiaalne VEP. Puistu vanus 140 a. Külgneb lõunast raudteega, mille mõju metsa elupaikade mitmekesisusele positiivne. Vääriselupaik on ca 0,65 ha suurune ja jääb täies ulatuses planeeringualale; vääriselupaik nr 161003 (VEP161003) – tegemist on mustika kasvukohatüübi alal kasvava männiku ja männisegametsaga. EELIS andmetel moodustavad VEP esimese rinde mänd ja haab. Järelkasvuks on 50 -aastased männid. Alusmetsa moodustavad ebaühtlaselt pihlakad. Lamapuidul hulgaliselt puuseeni. Puistus kasvab lisaks männile kaske. VEP alal olev kraav on tõenäoliselt süvendatud oja. Kraav tundub olema püsivalt voolava veega veekogu, mis tõstab VEP väärtust. Kraavist ida pool on tehtud sanitaarraiet ca 10 a tagasi. See osa on potentsiaalne VEP, omab tähtsust osana tervikust. Puistu vanus on 140 a. Külgneb lõunast raudteega, mis soodustab päikes ele avatud metsaliikide levikut. Vääriselupaik on ca 0,37 ha suurune ja jääb täies ulatuses planeeringualale; vääriselupaik nr 161004 (VEP161004) – tegemist on mustika kasvukohatüübi alal kasvava männiku ja männisegametsaga. EELIS andmetel moodustavad VEP esimese rinde mänd ja järelkasvu 50-aastased või nooremad männid. Alusmetsa moodustavad ebaühtlaselt pihlakad. Keskosas on päikesele avatud, hõre puistu. Ida ja lääneosas on koosseisu tulemas kaske. Ebaühtlaselt leidub alusmetsa, peamiselt ida ja lääneosa märjemal alal. Läbiva kraavi ääres on üksikuid 70-80 a mustleppi. Valgusele avatud mände tuleks osal iselt vabaks raiuda (kased ja noored männid). Sanitaarraieid on varem tehtud. Puistut läbib pikiteljel jalgrada. Esteetiliselt nauditav ja kaunis keskosas. Asub kahe raudtee vahel. Vääriselupaik on ca 2,5 ha suurune ja jääb osaliselt planeeringualale; vääriselupaik nr 161021 (VEP161021) – EELIS infosüsteemis on antud vääriselupaiga kohta kirjas väärad andmed (lehtmets Tarv a külas, umbes 20 km planeeringualast kaugemal). Vääriselupaik on ca 0,54 ha suurune ja jääb täies ulatuses planeeringualale. 17 ©EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 26 kavatsus Joonis 6. Vääriselupaigad ja III kaitsekategooria linnuliikide leiukohad planeeritava ala piirkonnas (Allikas: EELIS 2020) Loomastik Andmebaasi EELIS andmetel (seisuga oktoober 2020) kattub planeeringuala järgnevate kaitsealuste linnuliikide püsielupaigaga ja leiukohtadega (vt Joonis 6): kassikakk (Bubo bubo, KLO3001798) – I kaitsekategooriasse kuuluva liigi püsielupaik Rääma rabas. Püsielupaik on ca 71,2 ha suurune. kattub planeeringuala kirdepoolse osaga ca 0,84 ha ulatuses; III kaitsekategooriasse kuuluvate liikide leiukoht Rääma rabas. Alal leiduvad üheksa III kaitsekategooriasse kuuluvat liiki on: teder (Tetrao tetrix, KLO9111964), rüüt (Pluvialis apricaria, KLO9111956), punajalg-tilder (Tringa totanus, KLO9111986), mudatilder (Tringa glareola, KLO9111978), sookurg (Grus grus, KLO9111932), hänilane ( Motacilla flava, KLO9111946), suurkoovitaja (Numenius arquata, KLO9111948), väikekoovitaja (Numenius phaeopus, KLO9111950), punaselg-õgija (Lanius collurio, KLO9111937). Leiukoht on ca 1536,5 ha suurune. Leiukohana märgitud ala kattub planeeringuala kirdepoolse osaga ca 0,55 ha ulatuses. Planeeringuala läheduses asuvad järgmised kaitstavad linnuliikide elupaigad ja leiukohad 18: kassikakk (Bubo bubo, KLO3001799) – I kaitsekategooriasse kuuluva liigi püsielupaik Tammiste külas ja Pärnu linnas. Püsielupaik on ca 47,7 ha suurune ja jääb planeeringualast ca 165 m kaugusele kagu suunda; 18Looduskaitseseaduse kohaselt on kaitstavad loodusobjektid: kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandi l kaitstavad loodusobjektid.  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 27 kavatsus kanakull (Accipiter gentilis, KLO9122629) – II kaitsekategooriasse kuuluva liigi leiukoht Tammiste külas. Leiukoht on ca 7 ha suurune ja jääb planeeringualast ca 40 m kaugusele kirde suunda; laanerähn (Picoides tridactylus, KLO9104109) – II kaitsekategooriasse kuuluva liigi leiukoht Tammiste külas. Leiukoht on ca 10 ha suurune ja piirneb planeeringualaga kirde suunas; hiireviu (Buteo buteo, KLO9107841) – III kaitsekategooriasse kuuluva liigi leiukoht Pärnu linnas. Leiukoht on ca 21,1 ha suurune ja jääb planeeringualast ca 75 m kaugusele lõuna suunda. Rohevõrgustik Planeeringuala asub valdavalt Tori valla rohelise võrgustiku alal ning Pärnu linna reserveeritud puhkemetsade alal. Planeeringualale ulatub rohevõrgustik u tuumala T9 ning rohevõrgustiku koridor K9 (vt Joonis 7). Joonis 7. Roheline võrgustik planeeritava ala piirkonnas ( Allikas: Pärnu maakonna planeering) 5.5. MUUD KESKKONNATINGIMUSED Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlases 19 on esitatud Eesti pinnase Rn- sisalduste tasemed. Pinnaseõhu Rn-sisalduste tasemed on määratud lähtuvalt Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning jaotuvad järgmiselt: 19 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiateenistus, 2017 https://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 28 kavatsus madal (< 10 kBq/m³); normaalne (10‒50 kBq/m³); kõrge (50–250 kBq/m³); ülikõrge (> 250 kBq/m³). Planeeringuala jääb täies ulatuses normaalse radooniriskiga alale, kus radoonitase on vahemikus 10-30 kBq/m 3 . DP ala piirkonnas on madala looduskiirgusega pinnas (peamiselt liivad, aleuriidid). WHO 20 poolt tunnustatud elu-, olme- ja tööruumide siseõhu Rn-sisaldus aasta keskmisena on kuni 100 Bq/m³, mille ületamine on tungivalt ebasoovitav, kuna sellest tasemest kõrgemad sisaldused avaldavad märkimisväärset negatiivset mõju ter visele. Rn-sisaldust aasta keskmisena 300 Bq/m³ ei tohi EL liikmesriigid ületada BSS (Basic Safety Standards) direktiivi kohaselt. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase kohaselt soovitatakse aladel, kus Rn - sisaldus pinnaseõhus ületab 30 kBq/m³, teha eelnevalt elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteerimisel detailsemad uuringud. Kuna planeeringuala pinnaseõhus jääb radoonitase alla 30 kBq/m 3 , ei ole täiendava radooniuuringu tegemine DP alal ekspertrühma hinnangul vajalik. 20 WHO Handbook on Indoor Radon. A public health perspective. WHO, 20 09 https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/44149/9789241547673_eng.pdf;jsessionid=D190671494D193C2FD61C6 05DD9 274B4?sequence=1  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 29 kavatsus 6. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU Detailplaneeringu KSH on algatatud Tori Vallavolikogu 18.06.2020 otsusega nr 245 ning Pärnu Linnavolikogu 18.06.2020 otsusega nr 50 , otsustes on lisatud KSH algatamise põhjused ning nõuded/tingimused KSH sisule. Algatamisotsused on lisatud käesoleva väljatöötamise kavatsusele (Lisa 1 ja 2). Käesolevas väljatöötamise kavatsuses vajadusel täpsustatakse algatamise otsuses esitatud tingimusi. Kui algatamisotsuse ja käesoleva KSH väljatöötamise kavatsuse vahel esinevad erinevused, kehtivad käesolevas dokumendis esitatud tingimused ja täpsustused . Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Kavandatavaks tegevuseks oleva hoolduskeskuse kaubaterminali rajamine tihedalt asustatud piirkonnas toob endaga kaasa nii ehitusaegseid kui ka kasutusaegseid mõjusid, mis võivad olla olulised. Alljärgnevalt on tabelis 3 esitatud kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide elluviimisega kaasneda võivad mõjud ning tegevuse poolt mõjutatavad keskkonnaelemendid, mille puhul on põhjust eeldada võimalikku olulis e ebasoodsa mõju avaldumist ning mida KSH aruande raames hinnatakse vastavalt ptk 7 kirjeldatud hindamismetoodikale. Tabel 3. KSH käigus hinnatavad mõjuvaldkonnad ja mõjuala suurus Mõjuvaldkond / mõjutatav Mõju allikas / olulise keskkonnamõju Mõjuala suurus keskkonnaelement avaldumine Peamiseks mõjuallikaks on võimalike saasteainete sattumine pinnavette Mõju pinnaveele (sh Niidu ojale ja ehitusprotsessist ning raudtee- Mõjualaks on Niidu oja ja Pahkoja kuni Pahkojale) estakaadilt ja kauba ladustamisalalt suublani, mis on Pärnu jõgi. pärineva sademevee kaudu hilisemas kasutusetapis. Nii ehitus- kui ka kasutusaegselt on võimalikuks oluliseks mõjuks Pinnase puhul on mõjuala piiratud Mõju pinnasele ja põhjavee õnnetusohuga seotud reostus ning kaubaterminali vahetu naabrusega (ca kvaliteedile kasutusaegselt saasteained raudtee- 50 m), põhjavee puhul on võimalikuks estakaadilt ja kauba ladustamisalalt mõjualaks pealmised põhjavee kihid. pärinevast sademeveest. Ehitusaegselt võib oluline mõju avalduda läbi ehitusmasinate Mõju välisõhu seisundile heitgaaside emissiooni ja tolmu leviku. Õhusaaste ehitusaegne (nt tolmu levik) Kasutusaegselt võib oluline mõju ja kasutusaegne oluline mõjuala avalduda laadimis- ja kaubaterminalist on ca 250 m. tankimisprotsessidest tuleneva saasteainete emissiooniga. Ehitusaegselt võib oluline mõju Vibratsiooni puhul on mõjuala piiratud avalduda ehitustöödest tingitud müra ja tee vahetu naabrusega (kuni 50 m Müra ja vibratsiooni mõju vibratsiooni tõttu. Kasutusaegselt on kaugusel). Avamaastikul võib müra oluline liiklusest tulenev müra ja mõju ulatuda orienteeruvalt kuni 1000 vibratsioon. m kaugusele, aga eeldatav oluline mõju  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 30 kavatsus jääb tavatingimustes mõnesaja meetri kaugusele. Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb Ehitusaegselt võib oluline mõju Valguse mõju reeglina valgusallika lähistele, kuid avalduda läbi ehitusmasinate ja sõltub ka konkreetse valgusallika projektiala valgustuse. Kasutusaegselt tugevusest ning ümbritsevast on olulisim kaubajaama valgustus. keskkonnast. Planeeringualal asuvad kaitstavaid Võimalik mõjuala on seotud pinnavee, Mõju kaitstavatele loodusobjektidele loodusobjektid ja vääriselupaigad ning müra ja valguse mõjualadega (vt võib mõju avalduda peamiselt läbi eelmisi punkte). Raadamise mõju müra- ja valgushäiringu, pinnavee piirdub raadatava ala ja selle vahetu kvaliteedi muutuse või raadamise. naabrusega. Vibratsiooni mõjuala jääb eeldatavalt kavandatava kaubaterminali lähistele. Müra ja valgusreostuse olulise mõju ala piirneb eeldatavalt mõnesaja meetriga. Saateainete võimalik mõjuala Ehitus- ja kasutusaegselt võib oluline looduskeskkonnale on sarnane mõju avalduda läbi müra ja vibratsiooni, Mõju looduskeskkonnale, sh pinnaveele avaldatava mõju alaga (vt valgusreostuse, raadamise ning rohevõrgustikule ja elustikule (suur- ja eelnevat pinnavee punkti). saasteainete keskkonda sattumise, aga väikeulukitele, linnuliikidele) Barjääriefekti mõjuala võib olla oluliselt ka füüsilise liikumisbarjääri tekkimise suurem ning ulatuda kilomeetrite kaudu. kaugusele. Raadamise mõju piirdub üldiselt raadatava ala ja selle vahetu naabrusega, kuid näiteks läbi muutuste rohevõrgustiku toimimisele võib mõju ulatuda ka oluliselt kaugemale. Füüsiline maakasutuse muutumine (nt Oluline mõju võib avalduda maa põllumajanduslikust või kaubaterminali ja sellega seotud metsamajanduslikust kasutusest Mõju maakasutusele taristuga hõlmatavate maa-alade väljaminek) toimub kaubaterminali kasutusviisi muutumises ning ka asukohas ja selle vahetus läheduses. tuleviku kasutamisvõimaluste Kaudsemad piirangud maa kasutamisel piiramises, võrreldes olemasoleva (nt elamumaana) ulatuvad oluliselt olukorraga. kaugemale. Liikumisvõimaluste mõjuala sõltub Oluline mõju võib avalduda läbi müra- projektlahendusest, kuid võib ulatuda Mõju inimese tervisele, heaolule ja või valgushäiringu, kiirguse, mitme kilomeetri kaugusele. varale õhukvaliteedi, pinna- või põhjavee Kaubajaama riskidega seotud mõjuala kvaliteedi halvenemise, maakasutuse jääb DP ala vahetusse lähedusse. muutumise või piirangute läbi või Teiste võimalike mõjude mõjuala ulatus liikumisvõimaluste halvenemise tõttu. on kirjeldatud eespool. Kuna kõigi KeHJS § 40 lõige 4 loetletud aspektide käsitl emine ei ole käesoleva KSH puhul asjakohane, on alljärgnevalt esitatud põhjendused, miks võib juba väljatöötamise kavatsuse etapis hinnata, et vastavad mõjud pole olulised ning mille põhjalikum käsitlemine pole KSH-s vajalik: mõju kliimamuutusele – tegemist on ühe osaga suuremast Rail Baltic raudtee projektis, mille eesmärgiks on keskkonnasäästliku rongiliikluse arendamine ja mille mõjusid (sh mõju kliimale) on strateegilisemal tasandil käsitletud Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruandes; mõju Natura 2000 aladele – kavandatavale tegevusele lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Pärnu jõe loodusala (RAH0000027), mis asub planeeringualast pea kilomeetri kaugusel. Loodusala kaitse-eesmärgiks on kolm loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpi (jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530)) ning viis II lisas nimetatud liiki, mille isendite elupaiku kaitstakse (harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 31 kavatsus (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Kavandatava kaubaterminali rajamise mõjuala piirdub rajatavate struktuuride asukohtadega ja nende vahetu lähedusega, mis ulatub hinnanguliselt erinevates aspektides (valgus/müra) mõnekümnest mõnesaja meetri või ka kilomeetrini. Arvestades Pärnu jõe loodusala asukohta kavandatava tegevuse suhtes (kaugus ning paiknemine linnakeskkonnas, kus on olemas müra/valgus jm inimtegevus) ning kaitse-eesmärke, mis on konkreetses piirkonnas seotud jõega ning veekeskkonnaga, võib öelda, et loodusala ei asu kavandatava tegevuse mõjualas. Ebasoodsat mõju ala kaitse-eesmärkidele ei avaldu ning Natura (eel- )hindamist läbi viia ei ole vaja; mõju kultuuripärandile ja maastikele – planeeringualal ega selle läheduses ei asu kaitsealuseid kultuurimälestisi. Kavandatava tegevuse mõjusid maastikele käsitletakse teiste teemavaldkondade raames (mõju kaitstavatele loodusobjektidele, kõrghaljastusele, metsakooslustele, rohevõrgustikele, ning pinnasele); hinnang jäätmetekke võimaluste kohta – kavandatava tegevusega ei kaasne püsivalt olulises mahus jäätmete teket (suuremas mahus jäätmeid tekib vaid ehitusperioodil). Eeldusel, et jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele normidele , ei ole vajalik teemat detailsemalt KSH aruandes käsitleda ; piiriülene mõju – tegemist on väikesemahulise kavandatava tegevusega, mis ei asu riigipiiri läheduses. Piiriülest mõju pole põhjust eeldada.  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 32 kavatsus 7. KSH KÄIGUS KASUTATAV HINDAMISMETOODIKA Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse traditsioonilist KSH protsessi. KSH protsess jaguneb kahte faasi: KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine. KSH väljatöötamise kavatsus (käesolev dokument) on lähtekava, kuidas planeeritakse keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) läbi viia, sh esitatakse eeldatavad mõjuvaldkonnad, kaardistatakse osapooled ja huvitatud isikud , analüüsitakse seoseid asjakohaste arengu- ja planeeringudokumentidega, määratletakse vajalike uuringute maht, pannakse kokku eeldatav töörühm ning pannakse paika protsessi läbiviimise ajakava; keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine ja aruande koostamine. KSH aruanne on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument. KSH protsess on avalik ning avalikkust kaasav. Protsessist teavitatakse avalikkust ning kõigil huvitatud isikutel on võimalus esitada omapoolseid seisukohti ning küsimusi. KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu ja KSH aruande eelnõu osas küsitaks e seisukohta asjaomastelt asutustelt. Valminud KSH aruande tutvustamiseks ning seisukohtade saamiseks korraldatakse avalik väljapanek ning avalik arutelu. Avalikustamise käigus kirjalikult esitatud küsimused, ettepanekud ja vastuväited ning vastused neile lisatakse KSH aruande dokumendile. Üldiselt on KSH-de (strateegilise hindamise) puhul sobivaimaks ja sisuliselt õigeimaks metoodikaks vastavusanalüüs. Vastavusanalüüsi käigus hinnatakse strateegilises dokumendis käsitletud alternatiivsete arengustsenaarium ite vastavust antud strateegilise dokumendi puhul asjakohastele strateegilistele keskkonnaeesmärkidele. Vastavusanalüüs peab andma vastuse, kas erinevad arengustsenaariumid aitavad liikuda strateegiliste eesmärkide suunas või pigem töötavad eesmärkidele va stu. Kuna aga antud juhul on strateegilise planeerimisdokumendiga (detailplaneeringuga) kaasnevad mõjud eelkõige lokaalse (mitte strateegilise) iseloomuga, siis täismahus vastavusanalüüsi läbi ei viida, küll aga käsitletakse strateegilise planeerimisdokume ndi seost muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega (vt ptk 4). Käesoleva KSH puhul on sobivamaks meetodiks enam keskkonnamõju hindamisele (KMH-le) iseloomulikud meetodid, eelkõige välismõjude analüüs. Käesolevas KSH väljatöötamise kavatsuse dokumendis on läbi viidud sõelumine, kus määratletud eeldatavalt olulised keskkonnamõjud (ja mõjud, mille olulisust ei saa käesolevas etapis välistada), mida välismõjude analüüsis käsitletakse. Mõjude prognoosimisel, kirjeldamisel ja hindamisel kasutatak se KMH üldlevinud metoodikaid ning konkreetsete keskkonnategurite puhul valitakse sobivad spetsiifilised hindamismeetodid lähtuvalt mõju iseloomust ja ala spetsiifikast. Eeldatavalt kasutatakse primaarandmete vahetut analüüsi, sekundaarandmete analüüsi, ka ardikihtide võrdlemise meetodit, eksperthinnangut, eriuuringuid (vt ptk 8) ning mainitud meetodite omavahel kombineerimist. KSH protsessis avaliku arutelu läbi viimisel kasutatakse modereeritud diskussiooni meetodit.  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 33 kavatsus 8. UURINGUD KSH läbiviimiseks vajaliku informatsiooni kogumiseks peetakse käesoleva KSH väljatöötamise kavatsuse etapis vajalikuks järgnevate uuringute teostamist: müra- ja vibratsiooniuuring, mille käigus viiakse läbi müra modelleerimine ; liiklusuuring; metsa botaaniline inventuur, mille käigus selgitatakse välja planeeringualal paiknevad elupaigatüübid, inventeeritakse kaitsealuste taimede esinemine ning inventeeritakse planeeringualal paiknevad vääriselupaigad ; linnustiku inventuur, mille käigus analüüsitakse kavandata va tegevuse mõjusid linnustikule. Hinnatakse nii ehitus - kui kasutusaegseid mõjusid; ulukiuuring, mille käigus viiakse läbi ulukite liikumise ja konfliktkohtade analüüs, selgitamaks võimalikud liikumisalad üle analüüsitava maa -ala. Selgitatakse välja transpordi ja ulukite liikumise vahelised konfliktalad ning võimalikud leevendavad meetmed elupaikade sidususe tagamiseks; keskkonnaseisundi hinnang planeeringuala keskkonnareostuse esinemise võimalikkuse osas; pinnasevee ärajuhtimise eksperthinnang. Ülal mainimata valdkondlike eriuuringute ning välitööde vajadust KSH väljatöötamise kavatsuse etapis ette ei nähta.  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 34 kavatsus 9. DP JA KSH PROTSESSI KAASATUD OSAPOOLED Vastavalt PlanS § 127 21 koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutusega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb ning d etailplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, samuti asutused, keda detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu on hetkeseisuga ( detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kavatsuse koostamise hetkel) esitatud alljärgnevas tabelis. Detailplaneeringu koostamise korraldaja esitab detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse huvitatud isikute seisukohavõtuks. Tabel 4. Detailplaneeringu ja KSH koostamise protsessi kaasatava d isikud või asutused Isik või asutus Mõju ja/või huvi Ettepanekute küsimine Tori Vallavalitsus DP ala asub Tori valla Ettepanekuid küsitakse territooriumil e-kirja teel. Tori Vallavolikogu DP ja KSH algataja, DP Ettepanekuid küsitakse koostamise korraldaja ning DP e-kirja teel. kehtestaja Pärnu Linnavalitsus DP ala asub Pärnu linna Ettepanekuid küsitakse territooriumil e-kirja teel. Pärnu Linnavolikogu DP ja KSH algataja, DP Ettepanekuid küsitakse koostamise korraldaja ning DP e-kirja teel. kehtestaja Majandus- ja Osaleb transpordipoliitika Ettepanekuid küsitakse Kommunikatsiooniministeerium kujundamises e-kirja teel. Tarbijakaitse ja Tehnilise Vastutab raudtee tehnilise Ettepanekuid küsitakse Järelevalve Amet järelevalve eest e-kirja teel. Keskkonnaamet Keskkonnakasutuse ja Ettepanekuid küsitakse looduskaitse poliitika elluviimine e-kirja teel. Põllumajandusamet DP alal asub Ettepanekuid küsitakse maaparandussüsteem e-kirja teel. Maa-amet DP-ga kavandatakse muudatusi Ettepanekuid küsitakse kinnistute piirides e-kirja teel. Maanteeamet Uue liiklusskeemi nõuete Ettepanekuid küsitakse tagamine e-kirja teel. Päästeamet Tuleohutuse tagamine Ettepanekuid küsitakse e-kirja teel. Riigimetsa Majandamise DP alal asuvad RMK-le kuuluvad Ettepanekuid küsitakse Keskus metsamassiivid, sh puhkemets e-kirja teel. Terviseamet Terviseameti huvi on kaitsta ja Ettepanekuid küsitakse hoida Eesti elanike tervist ja e-kirja teel. toetada tervisliku elukeskkonna kujundamist 21 Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lg 7 lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest kui detailplaneeringu koostamisel on KSH nõutav. Üldplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud ja asu tused on nimetatud planeerimisseaduse § 76, mis aga sisuliselt ühtivad § 127 nimetatud (ja käesolevas peatükis välja toodud) isikute j a asutustega.  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 35 kavatsus Isik või asutus Mõju ja/või huvi Ettepanekute küsimine Edelaraudtee AS Haldab olemasolevat Ettepanekuid küsitakse raudteeinfrastruktuuri e-kirja teel. Eesti Keskkonnaühenduste Keskkonnakaitse edendamine Ettepanekuid küsitakse Koda e-kirja teel. Elering AS On vastutav alal paiknevate Ettepanekuid küsitakse tehnovõrkude eest e-kirja teel. Olemasolevate või On vastutavad alal paiknevate Ettepanekuid küsitakse kavandatavate tehnovõrkude tehnovõrkude eest e-kirja teel. omanikud või valdajad DP alal asuvate kinnisasjade On huvitatud maa võimalikult Ettepanekuid küsitakse omanikud kasulikust kasutamisest e-kirja teel. Naaberkinnisasjade omanikud On huvitatud maa võimalikult Ettepanekuid küsitakse kasulikust kasutamisest ja elanike e-kirja teel. tervisest Laiem avalikkus Võimalikud asjast huvitatud või Teavitatakse üldiste mõjutatud isikud infokanalite kaudu (ajaleht, veebileht jm) KSH protsessi etappidest teavitatakse erinevaid osapooli valdavalt e -kirja teel ning esitatud ettepanekutele antakse kokkuvõtlik tagasiside arvestamise/mittearvestamise osas. Kaasamise viisidena kasutatakse: informeerimist – teavitus lehes, info kodulehekülgedel internetis, teavitus e - kirjaga, teated, avalikel infostendidel, mille asukohad on eelnevalt kokku lepitud ; konsulteerimine, seisukoha küsimine – konkreetsed küsimused või töödokumentidega tutvumine, mille osas oodatakse tagasisidet võimalike täienduste osas; osalus – avalik arutelu, koosolekud, töögrupid. Kokkuvõte kaasamise etappidest lisatakse hilisemalt käesolevasse dokumenti.  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 36 kavatsus 10.KSH EELDATAV AJAKAVA Detailplaneeringu ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada võimalikult suures ulatuses detailplaneeringu ellu viimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ja tagada seeläbi säästev ja tasakaalustatud ruumiline areng. Planeeringulahenduse kujundamine, lahenduse koostami ne ja avalikustamine toimuvad paralleelselt ja integreeritult KSH protsessiga, mistõttu on kaasatud kogu menetlusse üheaegselt nii planeeringu koostaja kui KSH ekspert. KSH väljatöötamise kavatsuse etapis prognoositud detailplaneeringu ja KSH protsess i orienteeruv ajagraafik on esitatud tabelis 5. Tabel 5. KSH orienteeruv ajagraafik (võib muutuda protsessi käigus) Detailplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine Detailplaneeringu ja KSH algatamine Tori Vallavolikogu 18.06.2020 otsus nr 245 Pärnu Linnavolikogu 18.06.2020 otsus nr 50 KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine September-oktoober 2020 Vastavalt PlanS § 81 lg 1 DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise november-detsembri kavatsuse kohta ettepanekute küsimine PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 algus 2020 nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva) KSH väljatöötamise kavatsuse (koos esitatud ettepanekutega) jaanuar 2021 avalikustamine KOV-i veebilehel vastavalt PlanS § 81 lg 6 ja § 76 lg 5 ja eskiislahenduse tutvustamine ja avalik väljapanek (mitte vähem kui 30 päeva) Arvamuste ja täienduste sisseviimine detailplaneeringusse veebruar 2021 KSH aruande eelnõu koostamine veebruar 2021 – september 2021 Detailplaneeringu eelnõu koostamine detsember 2020 – oktoober 2021 DP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine (kestab vähemalt 30 päeva oktoober 2021 vastavalt PlanS § 82 lg 1 ja 3 nõuetele); sellele eelneb avalikust väljapanekust teatamine vastavalt PlanS § 82 lg 4 ja 5 nõuetele 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust KOV-i veebilehel ning ajalehtedes Laekunud kirjalikele arvamustele vastamine (30 päeva jooksul peale oktoober – november avaliku väljapaneku lõppu vastavalt PlanS § 82 lg 8 nõuetele); KOV-ile 2021 põhjendatud seisukohtade esitamine arvamuste osas DP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik november 2021 arutelu vastavalt PlanS § 83 nõuetele 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu. Avalikust arutelust teavitatakse hiljemalt 14 päeva enne avalikku arutelu vastavalt PlanS § 83 lg 2 30 päeva jooksul peale avaliku arutelu lõppu esitatakse avaliku detsember 2021 väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta info ajalehtedes vastavalt PlanS § 84 lg 1, kui avaliku väljapaneku ajal esitati kirjalikke arvamusi. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse DP-s ja detsember 2021 – KSH aruande eelnõus vajalikud muudatused vastavalt PlanS § 84 lg 2 jaanuar 2022 Vastavalt PlanS § 85 DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja jaanuar– veebruar 2022 arvamuse andmine 30 päeva jooksul (esitatakse kooskõlastamiseks PlanS § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 76 lõikes Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 37 kavatsus Detailplaneeringu ja KSH etapp Toimumise aeg/täitmine 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust) Detailplaneeringu ja KSH aruande vastuvõtmine veebruar 2022 Detailplaneeringu avalik väljapanek (kestab vähemalt 30 päeva; veebruar-märts 2022 avalikust väljapanekust teavitatakse PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust) Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu aprill 2022 (avalikust arutelust teavitatakse PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust) 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppu 30 päeva jooksul peale avaliku arutelu lõppu esitatakse avaliku aprill 2022 väljapaneku tulemuste kohta info ajalehtedes vastavalt PlanS § 89 lg 1, kui avaliku väljapaneku ajal esitati kirjalikke arvamusi. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse DP-s aprill – mai 2022 vajalikud muudatused vastavalt PlanS § 89 lg 2 Detailplaneeringu esitamine heakskiitmiseks. mai 2022 Detailplaneeringu heakskiitmine. Minister kiidab DP heaks või jätab mai-juuni 2022 selle heaks kiitmata 60 päeva jooksul vastavalt PlanS § 90 lg 2 Detailplaneeringu kehtestamine juuli 2022  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 38 kavatsus 11.KSH VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSE KOOSTANUD EKSPERDID JA STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KOOSTAJA ANDMED Detailplaneeringu koostamise korraldaja d: Pärnu Linnavalitsus ja Tori Vallavalitsus Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja d: Pärnu Linnavalitsus ja Tori Vallavalitsus Detailplaneeringu koostaja: K-Projekt AS Ahtri 6a 10151 Tallinn Tel: 626 4100 E-post: [email protected] Kontaktisik: Veiko Rakaselg, tel: +372 5341 4263, e -post: [email protected] KSH koostaja: Hendrikson & Ko OÜ Raekoja plats 8 51004 Tartu Maakri 29 10145 Tallinn Tel: 6177 690; 7409 800 E-post: [email protected] Kontaktisik: Krista Lahtvee, tel: +372 5662 7084, e -post: [email protected] Töörühm KSH juhtekspert (projektijuht, VTK ja aruande kvaliteedikontroll) Krista Lahtvee Vastavalt KeHJS § 34 (5) võib detailplaneeringu elluviimis ega kaasnevat keskkonnamõju hinnata või hindamist juhtida KeHJS § 14 lõike 1 kohane juhtekspert – st keskkonnamõju hindamise litsentsi omav ekspert. Krista Lahtvee KMH litsents on esitatud VTK Lisas 5. Keskkonnakorralduse ekspert (transpordiga kaasnev mõju) Jaak Järvekülg Keskkonnakorralduse spetsialist (pinnas) Epp Zirk Looduskeskkonna spetsialist (vesi) Kadri Auväärt Looduskeskkonna spetsialist (müra ja õhusaaste) Veiko Kärbla Looduskeskkonna spetsialist ( taimestik, loomastik, rohevõrgustik) Kaile Eschbaum Kartograaf Jaanus Padrik Töörühma koosseisu võidakse töö käigus vajadusel täiendada. Vajalike erialauuringute teostajad selguvad KSH aruande etapis.  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 39 kavatsus 12.PLANEERINGU JA KSH-GA SEOTUD ISIKUTE JA ASUTUSTE ETTEPANEKUD Peatükki täiendatakse KSH väljatöötamise kavatsuse edasisel menetlemisel.  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 41 kavatsus LISAD November 2020 seisuga on kõik lisad digitaalselt alla laetavad järgmiselt lingilt: http://gofile.me/6tNNn/O65AiUEZv Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 42 kavatsus LISA 1. PÄRNU LINNA DP JA KSH ALGATAMISOTSUS Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 43 kavatsus LISA 2. TORI VALLA DP JA KSH ALGATAMISOTSUS JA LÄHTESEISUKOHAD Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 44 kavatsus LISA 3. DP JA KSH ALGATAMISEST TEAVITAMINE Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 45 kavatsus LISA 4. DP ESKIISLAHENDUSED SEISUGA 26.10.2020  Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise 47 kavatsus LISA 5. KSH JUHTEKSPERDI VASTAVUS SEADUSES TOODUD SÄTETELE Vastavalt KeHJS § 34 (5) võib detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju hinnata või hindamist juhtida KeHJS § 14 lõike 1 kohane juhtekspert – st keskkonnamõju hindamise litsentsi omav ekspert. Lisas 5 on esitatud Krista Lahtvee KMH litsents. Saatja: Anne Vesinurm <[email protected]> Saadetud: 25.11.2020 10:59 Adressaat: Anne Vesinurm <[email protected]> Teema: FW: 8-4/10025/2020-27 Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu KSH väljatöötamiskavatsuse kohta ettepanekute küsimine / Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud ja koostöötegijad Manused: image001.jpg; Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja k.asice From: [email protected] <[email protected]> Sent: Wednesday, November 25, 2020 10:29 AM To: [email protected] Subject: 8-4/10025/2020-27 Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu KSH väljatöötamiskavatsuse kohta ettepanekute küsimine / Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud ja koostöötegijad Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument. Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu KSH väljatöötamiskavatsuse kohta ettepanekute küsimine 8-4/10025/2020-27. Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav internetis: https://installer.id.ee/ Elektrooniliselt edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui linnavalitsuse dokumendihaldussüsteem on registreerinud dokumendi vastu võtmise. Kui Te ei ole selle kirja õige adressaat, siis palun teavitage sellest kohe kirja saatjat ja kustutage kiri koos kõikide lisadega ning ärge avaldage kirjas sisalduvat teavet kolmandatele isikutele. Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 | [email protected]