Seisukohtade väljastamine Kohtla-Järve linna Oru linnaosa ja Toila valla vahelise jalgratta- ja jalgtee detailplaneeringu koostamiseks

Lisa: Kergliiklustee Kohtla-Järve linna, Oru linnaosa ja Toila valla vahel Legend: Olemasolev kergliiklustee Planeeritud kergliiklustee Kohtla-Järve linna, Oru linnaosa piir  Kohtla-Järve Linnavalitsus Teie 29.10.2020 nr 2-5.5/2900 [email protected] Keskallee 19 Meie 26.11.2020 nr 15-2/20/50853-2 30395, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond Seisukohtade väljastamine Kohtla-Järve linna Oru linnaosa ja Toila valla vahelise jalgratta- ja jalgtee detailplaneeringu koostamiseks Olete taotlenud Maanteeametilt seisukohti Kohtla-Järve linna Oru linnaosa ja Toila valla vahelise jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) detailplaneeringu (edaspidi Planeering) koostamiseks. JJT kavandatakse paralleelselt riigiteega 13138 Lagedi-Oru. Taotlusele on lisatud planeeritava jalgratta- ja jalgtee asukoha skeem (Lisa). Planeeringuga soovitakse luua ühendus Oru linnaosas asuvast Briketi tänavast kuni riigitee 1 Tallinn -Narva äärse olemasoleva jalgratta – ja jalgteeni (bussipeatuste juures). Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 13138 Lagedi-Oru vahemikus km 0-1,64. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 979 autot/ööp ning kiirusrežiim on erinev 50-70- 90 km/h. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 7. Arvestada, et Planeering on ehitusprojekti koostamise alus. JJT ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). Planeeringu lahenduse koostamisel arvestada järgmiste põhimõtetega. 1.1. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda JJT tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega. 1.2. JJT planeerida võimalikult pikas ulatuses ühele poole riigiteed liigsete teeületuste vältimiseks. 1.3. JJT lõikumisel riigiteega kavandada ohutud teeületused. 1.4. Lahendada JJT lõikumised (piki riigiteed) kinnistute ristumiskohtadega/mahasõitudega. 1.5. Üksnes põhjendatult ja koostöös Maanteeametiga võib ette näha ette uusi Normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti. 1.6. Määrata riigitee ja JJT vahele kavandatava vaheriba laius (vt punkt 5). 1.7. Märgime, et JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Maanteeameti igakordne kaalutlusotsus ja vajab eelnevat kokkulepet. Saame Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  nõustuda (EhS § 99 lg 3 alusel) madalama projekteerimistaseme kasutamisega või JJT projekteerimisega sõidutee muldesse lühikestel lõikudel (äärekivi/piirdega lahend) põhjendatud vajaduse korral (füüsiline takistus so olemasolev hoonestus), kui tagatud on liiklusohutus. 1.8. Määrata JJT maavajadus. Selleks on muuhulgas vajalik planeeringu mahus esitada JJT esialgne kõrguslik lahendus (et projekteerimise staadiumis oleks võimalik JJT ja mahasõitude nõuetekohane kõrguslik ühendamine). 1.9. Koostada JJT liikluskorraldus, siduda lahendus riigitee liikluskorraldusega. Käsitleda JJT-ga seotud riigiteede liikluskorraldust, liiklussagedust ning teisi vajalikke näitajaid, mis on avalikult kättesaadavad riiklikus teeregistris . 2. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. 4. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja tee- ning valgustusprojektide lahendustega. Anname teada, et Maanteeameti investeeringute komitee on andnud heakskiidu riigitee 13138 km 0-1,96 rekonstrueerimiseks 2024 aastal. Saab eeldada, et riigitee rekonstrueerimisel laiendatakse sõidutee katet orienteeruvalt kuni 7,5 meetrini (praegune laius on 6-6,5m). 5. Liiklusest tuleneva ohu vähendamiseks, sademevete ärajuhtimiseks ning teehoiutööde teostamiseks (lume vallitamine) tuleb JJT eraldada sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) tabelis 7.5 toodust. Täiendavalt peab vaheriba laiuse määramisel arvestama riigitee võimaliku laiendamisega (vt p 4), st tuleb kavandada selle võrra laiem vaheriba. 6. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskohtade nähtavust/nähtavuskolmnurka vastavalt Normid punkt 5.2.7 lähtetasemel rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel. 7. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 8. JJT valgustuse kavandamisel ei tohi see pimestada ja häirida riigiteel liiklejaid. Valgustuse kavandamisel lähtuda kehtivatest standarditest ja Maanteeameti peadirektori 23.12.2014.a käskkirjaga nr 0340 kinnitatud „Riigimaanteede valgustamise juhisest“ http://www.mnt.ee/public/Riigimaantee_valgustamine_juhis_kinnitatud.pdf. 9. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused. 10. Maanteeamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. 2 (3)  12. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 13. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Maanteeametilt. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisa: planeeritava JJT asukoha skeem Merike Joonsaar 58627078 [email protected] 3 (3)