Digitaalne originaaldokument – notariaalakt tõestatud kaugtõestuse teel videosilla vahendusel videokõne ajal.
TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER
2768
Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg videosilla vahendusel
notaribüroos Eesti Vabariigis Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kahekümne viiendal
novembril kahe tuhande kahekümnendal aastal (25.11.2020.a) ning selles notariaalaktis
osalejad on
Eesti Vabarik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet, registrikood
70001490, asukoht ja postiaadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected],
(eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja
registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast
25.11.2020 kell 09:22 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale
esitatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kes on tõestajale tuntud isik ja kelle
asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Viimsi vallas, Eesti Vabariigis,
ja
Telia Eesti AS, registrikood 10234957, asukoht ja postiaadress Mustamäe tee 3, Tallinn, e-posti
aadress
[email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja
registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast
25.11.2020 kell 09:22 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille
esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Alina Jankovskaja, isikukood
48706242714, kes on tõestajale tuntud isik ja kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste
kohaselt Luunja vallas, Eesti Vabariigis,
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
KINNISTUTE KOORMAMINE ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTEGA JA
ASJAÕIGUSLEPINGUD
1. Registrite seis ja lepingu ese
1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 5872450 on sisse
kantud kinnistu nimetusega, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega
24802:006:0155, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 14148 Siimusti-
Kaave tee, Kurista küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond, pindalaga 3,5300 ha.
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 5935550 on sisse
kantud kinnistu nimetusega, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega
24802:007:0004, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 14148 Siimusti-
Kaave tee, Siimusti alevik, Jõgeva vald, Jõgeva maakond, pindalaga 15191 m².
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
2) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse §
158.1 järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt 22.11.2017. a sõlmitud lepingu
punktile kolm viis (3.5), kolm kuus viis (3.6.5), neli (4), viis (5) ning lepingu lisaks nr 5 olevale
plaanile. 22.11.2017 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 4.12.2017. Kohtunikuabi Sigrid
Orumets.
3) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse §
158¹ järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabelliini isiklik kasutusõigus vastavalt 07.10.2020
lepingu punktidele kolm (3), neli üks (4.1) kuni neli kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks
olevale plaanile. 7.10.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 13.10.2020. Kohtunikuabi
Ilona Kirm.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Lepingu esemeks 1 on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja
päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 1) ja lepingu esemeks 2 on lepingu punktis 1.2.
nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 2).
Lepingu ese 1 ja lepingu ese 2 edaspidi koos nimetatud ka kui lepingu ese.
Lepingu ese 1:
1.4. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 24802:006:0155 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
• piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 35327 m²; nähtus: maantee (Siimusti - Kaave);
• piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 998 m²; nähtus: maantee
(Lauluväljaku tee);
• piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 538 m²; nähtus: maantee
(Siimusti - Härjanurme);
• piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 35327 m²; nähtus: maantee
(Siimusti - Kaave);
• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1045 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (Jõgeva - Põdra);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: sideehitis maismaal;
• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 141 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(PÕDRA:JQG);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: sideehitis maismaal;
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: sideehitis maismaal;
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 482 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA074);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 482 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA074);
• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (JÕGEVA:PQD);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: sideehitis maismaal;
2
• piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 35327 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti
üldgeoloogiline kaardistamine);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 99 m²; nähtus: sideehitis maismaal;
• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 989 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (PÕDRA:JQG);
• piiranguvöönd: ulatus: 463 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
(Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip)).
1.5. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 1 ei paikne mälestisi ega
muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis
ega arheoloogilises leiukohas.
1.6. Lepingu eseme 1 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• volitatud asutus: Maanteeamet.
Lepingu ese 2:
1.7. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 24802:007:0004 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
• piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 293 m²; nähtus: kanal,peakraav
valgalaga 10km2 ja üle (Siimusti oja);
• piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 15191 m²; nähtus: maantee
(Siimusti - Kaave);
• piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 15191 m²; nähtus: maantee (Siimusti - Kaave);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 28 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA074);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 61 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA074);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 32 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA074);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 28 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA074);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 159 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA074);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA074);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 438 m²; nähtus: sideehitis maismaal;
• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 110 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Tankla);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: sideehitis maismaal;
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 52 m²; nähtus: sideehitis maismaal;
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: sideehitis maismaal;
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 23 m²; nähtus: sideehitis maismaal;
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: sideehitis maismaal;
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2025 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA074);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 29 m²; nähtus: sideehitis maismaal;
3
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 65 m²; nähtus: sideehitis maismaal;
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 270 m²; nähtus: sideehitis maismaal;
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 33 m²; nähtus: sideehitis maismaal;
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: sideehitis maismaal;
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: sideehitis maismaal;
• piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 15191 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-Eesti
üldgeoloogiline kaardistamine);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 28 m²; nähtus: sideehitis maismaal;
• piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 71 m²; nähtus: maa-alune vee
ja kanal.vabavoolne torustik alla250mm ja üle 2m süg. (torustik);
• piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 303 m²; nähtus: maa-alune
vee ja kanal.survetorustik 250mm kuni alla500mm (torustik);
• piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: A ja B kategooria
gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Jõgeva B3);
• piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 29 m²; nähtus: A ja B kategooria
gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Jõgeva B3);
• piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 32 m²; nähtus: A ja B kategooria
gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Jõgeva B3);
• piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 335 m²; nähtus: C kategooria
gaasitorustik (maagaasi jaotustorustik Jõgeva-Põltsamaa C16);
• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 43 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Tankla);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 410 m²; nähtus: sideehitis maismaal;
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 330 m²; nähtus: sideehitis maismaal;
• piiranguvöönd: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 111 m²; nähtus: maa-alune
vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (torustik);
• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 29 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Siimusti);
• piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 345 m²; nähtus: maantee
(Siimusti - Härjanurme);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 101 m²; nähtus: sideehitis maismaal;
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 32 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA074);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 83 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA074);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 249 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA074);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA074);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 61 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA074);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA074);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 19 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA074);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 88 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA074);
4
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 18 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA074);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 24 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA074);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 16 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA074);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 244 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA074);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 203 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA074);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 101 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA074);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 403 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA074);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 168 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA074);
• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 116 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Lauluväljak);
• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 31 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(PÕDRA:JQG);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: sideehitis maismaal;
• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 65 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Biopuhasti);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 10 m²; nähtus: sideehitis maismaal;
• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 35 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Majad 50-54);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 47 m²; nähtus: sideehitis maismaal;
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 32 m²; nähtus: sideehitis maismaal;
• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 38 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(43689JK);
• piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 1465 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga 10km2 kuni 25km2 (SIIMUSTI OJA (Siimusti oja));
• piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 440 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga
10km2 kuni 25km2 (SIIMUSTI OJA (Siimusti oja));
• piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 733 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga 10km2 kuni 25km2 (SIIMUSTI OJA (Siimusti oja));
• piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 293 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga 10km2 kuni 25km2 (SIIMUSTI OJA (Siimusti oja));
• piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 299 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (PÕDRA:JQG).
1.8. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 2 ei paikne mälestisi ega
muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis
ega arheoloogilises leiukohas.
1.9. Lepingu eseme 2 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
5
• volitatud asutus: Maanteeamet.
2. Osalejate avaldused ja kinnitused
2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. Lepingu punktides üks üks (1.1.) ja üks kaks (1.2.) toodud kinnistusraamatute seis ei ole
muutunud ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud
kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud selles
lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (s.h. ka mitte kinnistusraamatusse
mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või
muud kasutuslepingud), neid ei ole kellelegi võõrandatud, nende käsutamist ei ole
keelustatud ning nende suhtes pole vaidlusi.
2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule
teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata
piiranguid.
2.1.4. Kasutusõiguse aladel, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, ei
paikne hooneid ega rajatisi, mis takistaksid isikliku kasutusõiguse teostamist. Kasutusõiguse
alad on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates selle lepingu sõlmimise hetkest teostada
kaasvaldust kasutusõiguse alade suhtes.
2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut. Ei
ole toimunud ühtegi sündmust, Omanik ei ole sõlminud ja kohustub mitte sõlmima ühtegi
lepingut, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada selle lepingu alusel kannete tegemist
kinnistusraamatusse.
2.1.6. Riigivara otsustuskorras tasuta kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku
kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 19.11.2020.a
käskkirjaga nr 1-2/20/0934.
2.1.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi
võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste
mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta
omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.1.8. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.1.9. Selles lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda
ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks
selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad
seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. Isikliku kasutusõiguse kaudu pakutakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust
elektroonilise side seaduse tähenduses.
2.2.2. Õigustatud isik on üle vaadanud kasutusõiguse alad, mida Õigustatud isik on õigustatud
kasutama selle lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse alade suurusest ja piiridest.
2.2.3. Õigustatud isik ei ole sundlõpetatud, Õigustatud isiku suhtes ei ole välja kuulutatud
pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist
haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine
aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata
Õigustatud isiku võlausaldajate huve.
6
2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.2.5. Õigustatud isiku esindaja volitus Õigustatud isiku esindajana on kehtiv ega ole esindatava
poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud
volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu
ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.2.6. Selles lepingus toodud Õigustatud isiku ja Õigustatud isiku esindaja avaldused ja kinnitused
ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel
võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks
osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Isiklik kasutusõigus seatakse tasuta.
Notariaalakti tõestaja on juhtinud osalejate tähelepanu asjaolule, et vastavalt Õigustatud
isiku esindajale väljastatud volikirjale on esindaja volitatud esindama Õigustatud isikut mh
isikliku kasutusõiguse ja reaalservituudi lepingute sõlmimisel tingimusel, et aastatasu ei
ületa kuutekümmet viit (65) eurot.
2.3.2. Selle lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse seadmisega ei kahjustata lepingu punktis
1.2. nimetatud isiklike kasutusõiguste alusel soodustatud isikute huve.
2.3.3. Nad soovivad lisada sellele notariaalaktile plaanid (lisad nr 1-2), millistelt on näha
kasutusõiguse alad.
2.3.4. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi
täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud
asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.
2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud:
• Lepingu punktides 1.1. kuni 1.2. toodud kinnistusraamatute seis on notariaalakti tõestaja poolt
kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise
kinnistusregistri registriosade päringute alusel.
• Omaniku esindaja volitused volikirja alusel.
• Õigustatud isiku esindaja volitused volikirja alusel.
• Asjaolu, et isikliku kasutusõiguse kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust
asjaõigusseaduse § 1581, elektroonilise side seaduse § 2 p 68 - majandustegevuste registrist
tehtud päringu (https://mtr.mkm.ee) ja Õigustatud isiku esindaja suulise avalduse alusel.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et Maanteeameti peadirektori 19.11.2020.a
käskkirja nr 1-2/20/0934 saab 30 päeva jooksul arvates selle teatavaks tegemisest vaidlustada
ning sellest tulenevaid ohtusid, kuid osalejad nõuavad notariaalakti tõestajalt selle lepingu
tõestamist ja võtavad enda kanda kõik nimetatud asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud
kahjud.
3. Isiklike kasutusõiguste seadmine
3.1. Selle lepingu alusel seatavad isiklikud kasutusõigused seatakse avalikes huvides
asjaõigusseaduse §158¹ mõistes elektroonilise side seaduse kohaselt.
3.2. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 1
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus side maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil (edaspidi
nimetatud isiklik kasutusõigus 1).
7
3.3. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 1 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest 1 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lisaks nr 1 oleval plaanidel tähistatud sinise värviga viirutatud aladena (edaspidi nimetatud
kasutusõiguse ala 1).
3.4. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 1 seatav
isiklik kasutusõigus 1 saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese järjekoha.
3.5. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 2
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus side maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise
eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 2).
3.6. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 2 selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest 2 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lisaks nr 2 oleval plaanidel tähistatud sinise värviga viirutatud aladena (edaspidi nimetatud
kasutusõiguse ala 2).
3.7. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 2 seatav
isiklik kasutusõigus 2 saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.
Kasutusõiguse ala 1 ja kasutusõiguse ala 2 eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse
alad ning isiklik kasutusõigus 1 ja isiklik kasutusõigus 2 koos nimetatud isiklik kasutusõigus.
4. Omaniku ja Õigustatud isiku kokkulepped
4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.1.1. tehnorajatised tuleb paigaldada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud Kirjanurk OÜ poolt
koostatud projektile nr 3952P „Kaave küla F77S10_K04-SIM optika“.
4.1.2. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatiste ehitustööde vastuvõtmisel tööde
digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale
vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrgud ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas,
on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgud
ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta;
4.1.3. Õigustatud isik kohustub tulema üks (1) kord ehitusobjektile enne tööde alustamist ja tasuta
Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatiste
asukoha;
4.1.4. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt
volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse aladel järgmisi
hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde
remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid;
4.1.5. lepingu esemega seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik
proportsionaalselt kasutusõiguse alade ulatusega;
4.1.6. lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud
isiku volitatud isikule kasutusõiguse alade kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse
aladele juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud
isikliku kasutusõiguse teostamiseks;
4.1.7. Omanik kohustub teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid
kasutusõiguse alade olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud
piiranguid oma tegevuses;
4.1.8. Omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis halvendaks võrkude korrashoidu ja/või ohustaks
võrkude toimimist;
8
4.1.9. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse aladel
tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne
tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike
töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule;
4.1.10. pärast kasutusõiguse aladel teostatud võrkude ehitus-, hooldus-, remont- või
likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu
eseme endise seisundi;
4.1.11. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse alasid kooskõlas selle lepinguga säästlikult
ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või
kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
4.1.12. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima
keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
4.1.13. Õigustatud isik kohustub hoidma võrgud oma vahenditega ja omal kulul korras;
4.1.14. Õigustatud isik kohustub kandma võrkude kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate
isikute ees, mis on kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg;
4.1.15. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise
samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Isikliku kasutusõiguse
üleandmisest kolmandale isikule kohustub Õigustatud isik teavitama lepingu eseme
igakordset omanikku kirjalikult kümne (10) päeva jooksul alates muudatustest;
4.1.16. Õigustatud isik kohustub lepingu eseme igakordse omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2)
kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatised ja taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult lepingu eseme igakordset omanikku;
4.1.17. kasutusõiguse alad jäävad Õigustatud isiku ja Omaniku kaasvaldusesse ning Omaniku valdus
ei ole kasutusõiguse aladel mingil viisil piiratud.
4.2.Pooled on kokku leppinud ja Õigustatud isik annab lepingu eseme igakordsele omanikule
tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate
isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et
vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asuvad kasutusõiguse alad ja
isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele/katastriüksustele, kus kasutusõiguse alad ei asu.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et selle lepingu punktis 4.2. toodud kokkulepe
ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov
kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava
asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks
kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel õigustatud isikul ka
lepingu eseme jagamisel.
5. Asjaõiguslepingud
5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 1 koormamises isikliku kasutusõigusega
kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 5872450 kolmandasse (III) jakku
esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus
Telia Eesti AS, registrikood 10234957, kasuks side maakaabelliini paigaldamiseks,
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks
eesmärgil vastavalt 25.11.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.2., 3.3. ja 4.1. ning lepingu
lisaks nr 1 olevatele plaanidele.
9
5.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 2 koormamises isikliku kasutusõigusega
kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 5935550 kolmandasse (III) jakku
esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik
kasutusõigus Telia Eesti AS, registrikood 10234957, kasuks side maakaabelliini
paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 25.11.2020.a sõlmitud lepingu
punktidele 3.5., 3.6. ja 4.1. ning lepingu lisaks nr 2 olevatele plaanidele.
5.3. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse §-le 42 lg-le 2 osalejad soovivad, et ühte kannet ei
tehtaks teisi kandeid tegemata ning et kanded tehtaks eelpooltoodud järjestuses.
6. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused
6.1.Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu
sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine.
6.2.Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse
üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2).
6.3.Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on
õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis
oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel
juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt
kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud
kinnisasja vilju.
6.4.Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele
reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse
kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228).
6.5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 593 lg 3 võib kuni kinnistamisotsuse tegemiseni
kinnistamisavalduse esitaja kinnistamisavalduse osaliselt või täielikult tagasi võtta.
Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus kinnistamisavalduse tagasivõtmiseks peab olema
notariaalselt tõestatud.
6.6.Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi
ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras
hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära
vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva
kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitusja korrastustööde
tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
6.7.Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt
ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
6.8.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik
kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama.
Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja
väärtuse vähenemist.
6.9.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise
omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on
tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või - rajatise ümberpaigutamisega
seotud kulud.
10
6.10. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma
kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -
rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam
võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks
tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse
osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu
kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes
sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud
korras sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle
kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side
seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või
kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui
universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava
tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse.
Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses
sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui
tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui
avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga
liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja
omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.
6.11. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel
pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused,
mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt
saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139
lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse
kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS §
139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise
järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel
kinnistusraamatusse kantud servituudid.
6.12. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis,
kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.
6.13. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha
mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning
langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja
võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd –
veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega,
mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide
kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi –
kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada
pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit,
ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.
6.14. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada materjale ning teha
lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja
ehitiste juures ka tõstetöid; 2) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures
teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või
vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke.
11
6.15. Gaasipaigaldise kaitsevööndis on keelatud teha tuld ja kasvatada puid. Veekogus asuva
gaasipaigaldise kaitsevööndis on keelatud teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit, liikuda
heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega.
6.16. Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-
, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha
tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu
sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja
kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha
süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja
võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees
paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus
maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise
kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada
transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3
meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise
kaitsevööndis.
6.17. Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal
veekaitsevöönd. Veekaitsevööndit ei ole järgmistel veekogu kalda- või rannaaladel: õiguslikul
alusel rajatud sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala ja supelrand ja supluskoht.
Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavara ja maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa-
ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine veeseaduse §118 lg 2 p-s 1
ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal, v.a veeseaduse §-s120 sätestatud juhtudel; 2) puu-
ja põõsarinde raie veeseaduse § 118 lõike 2 p-s 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal
Keskkonnaameti nõusolekuta, v.a maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; 3)
maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; 4)
keemilise taimekaitsevahendi kasutamine veeseaduse § 196 l-s 1 nimetatud registreeringuta; 5)
ehitamine, v.a juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse § 118 l- 1 nimetatud eesmärgiga ning
looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega; 6) pinnase kahjustamine
ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet.
Kui puu- ja põõsarinde raieks taotletakse nõusolekut Läänemere, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva
järve ning Võrtsjärve; teistel järvede, jõgede, ojade, allikate, kanalite, peakraavide ja
maaparandussüsteemide avatud eesvoolude veekaitsevööndis ja raieks on metsaseaduse
kohaselt vajalik metsateatis, antakse nõusolek raieks metsaseaduse kohaselt metsateatise
menetlemise käigus metsateatise osana. Kui vee kaitseks on kehtestatud kaks või enam
tegevuspiirangut, kohaldatakse neist rangeimat.
6.18. Vastavalt LKS § 37 on ranna või kalda piiranguvööndi laius:
• Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit;
• üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse
valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit;
• allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25
ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit.
Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja
puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie.
Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:
• reoveesette laotamine;
• matmispaiga rajamine;
• jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja
arvatud sadamas;
12
• maavara kaevandamine;
• mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning
maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde
tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku
veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja
põllumajandustöödeks.
6.19. Vastavalt LKS § 38 on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on:
• mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit;
• mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit;
• linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal
(edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud LKS § 38 lõike punktis 5 sätestatud
juhul;
• üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse
valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit;
• allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri
suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit.
Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda
piiranguvööndi piirini. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste
ehitamine keelatud.
Ehituskeeld ei laiene:
• hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää
veekaitsevööndisse;
• tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas
olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele;
• kalda kindlustusrajatisele;
• supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele;
• maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile;
• olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on
väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist;
• piirdeaedadele.
Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga
kavandatud:
• pinnavee veehaarde ehitisele;
• sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele;
• ranna kindlustusrajatisele;
• hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele;
• kalakasvatusehitisele;
• riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele;
• tehnovõrgule ja -rajatisele;
• sillale;
• avalikult kasutatavale teele ja tänavale;
• raudteele.
Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda
kaitse eesmärkidega ja veeseaduse § 8 lõikega 2. Kaitsealal reguleerib ehitamist kaitseala
kaitse-eeskiri. Kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist
vastuolus looduskaitseseaduse paragrahvis 38 sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba
väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast
13
ootust ehitamise õiguspärasuse osas.
6.20. Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks.
Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks
vajalikud rajatised. Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja
jalakäijate liiklemiseks. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee.
6.21. Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee.
Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides.
Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele
suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee.
6.22. EhS § 71 kohaselt on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, mis tagab
tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid
keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult
kasutatav. Euroopa teedevõrgu maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja
välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool
äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi
laiust põhjendatud juhul vähendada. Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest
servast kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud
üld- või detailplaneeringus. Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat
valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud
rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha
veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.
6.23. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava
istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama
paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave
tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista
juurdepääsu kinnisasjale. Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist
kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või
loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega
kaasnev kahju. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu
koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud
detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus.
7. Digitaalne originaal ja ärakirjade väljastamine
7.1.Notariaalakt on koostatud ja digitaalselt allkirjastatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis
on kasutusel elektroonilises käibes ning osalejale tasuta kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee
ja notarite iseteenindusportaali www.notar.ee. Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest
originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Kui tehinguosaline
väljendab selleks soovi, väljastab tehingu tõestanud notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud
ärakirja ka paberkandjal.
7.2.Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalselt allkirjastatud originaaleksemplari
kinnistusosakonnale.
8. Lepingu sõlmimisega seotud kulud
8.1.Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Kirjanurk OÜ.
8.2.Notari tasu tasutakse arve alusel ülekandega. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu
tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või
14
kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud
isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notariaalakti
tõestaja on osalejatele selgitanud, et osalejate kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu
tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise
eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt osalejalt.
8.3.Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata
jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi
vaatamata.
Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmisel 39,60 eurot (tehinguväärtus 1 278,00 eurot: notari tasu
seaduse § 3, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 p 2).
Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹).
Notari tasu kokku 59,60eurot.
Käibemaks 11,92eurot.
Koos käibemaksuga 71,52eurot.
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d
14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 20%):
A4 formaat A3 formaat
digitaalne originaaldokument tasuta tasuta
portaalis eesti.ee / notar.ee
paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot / lk 0,37 eurot / lk
digitaalärakiri ametiasutusele 15,3 eurot + 0,23 eurot / lk 15,3 eurot + 0,37 eurot / lk
Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal ette
loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate
poolt heaks kiidetud. Notariaalakti lisad on osalejatele videosilla vahendusel videokõne ajal esitatud
enne notariaalakti ja selle lisade digitaalselt allkirjastamist ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja
heakskiitmiseks, osalejad on lisades sisalduvate andmetega nõus ning nad kiitsid nende sisu heaks.
Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest, ekraanil tutvumiseks ja
läbivaatamiseks esitamisest ning notariaalaktile lisamisest, nende sisust on nad teadlikud.
Notariaalakt on videosilla vahendusel videokõne ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt
digitaalselt allkirjastatud.
Mati Meeliste
/digitaalselt allkirjastatud/
Alina Jankovskaja
/digitaalselt allkirjastatud/
Tallinna notar Sirje Velsberg
/digitaalselt allkirjastatud/
15