Kiri

Kavandatud hoonestustihedus KRUNDI KASUTAMISE TINGIMUSE TABEL maapinnast ja ABS m (maapealne/maa-alune) (maapealne/maa-alune) (maapealne/maaalune) üksuse liikide kaupa) osakaalu % (katastri- parkimiskohtade arv ehitisealune pind m² katastriüksuse siht- hoonete arv krundil maa sihtotstarve ja maa sihtotstarve ja osakaalu % (detail- krundi planeeritud planeeringu liikide otstarbe kaupa m² suletud brutopind normatiivne ja hoone kõrgus Kitsendused maksimaalne korruselisus korterite arv kavandatud Pos. nr. suurus m² ee ust rg liikl kaupa) ke itud eer p lan Va rem 8.0m/ teekaitsevöönd 50 m ulatuses; 1 1530 225 2k/-1 3 EE100% E100% 450/ - 3 7x160 elektri liitumiskilbile väliskontuurist 2m -200 laiuselt k lmnur 8.0m/ 450/ vee- ja kanalisatsioonitorustikule 2m 2 1638 225 2k/-1 3 EE100% E100% - vus ko -200 3 mõlemal pool toru telge võrguvaldaja Nähta kasuks PK 3 270 - - elektri liitumiskilbile väliskontuurist ja - - L100% L100% - - - maakaabelliinile 2m laiuselt võrguvaldja kasuks; sidekaabelliinile mõlemal pool L 100 % sideehitist 1m võrguvaldaja kasuks; 3 - - - - vee- , kanalisatsioonitorustikule 2m mõlemal pool toru telge võrguvaldaja 270 m² - kasuks. 4,0 TINGMÄRGID 15, DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE 0 DETAILPLANEERINGU ALA PIIR 7,0 VÄHEVÄÄRTUSLIK PUU, PUUDERÜHM IV KLASS KINNISOMANDI PIIR EKSPLIKATSIOONI NUMBRIGA 1 PLANEERITUD KRUNDI PIIR V KLASSI PUU VÕI PUUDERÜHM PLANEERITUD HOONESTUSALA LIKVIDEERITAV VÄHEVÄÄRTUSLIK PUU, 10, IV KLASS EKSPLIKATSIOONI NUMBRIGA PLANEERITAVATE HOONETE VÕIMALIK ASUKOHT 0 LIKVIDEERITAV V KLASSI PUU VÕI PUUDERÜHM 1 15, 5 5,0 PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE PLANEERITUD SISSESÕIT/ SISSEPÄÄS TEHNOVÕRGU SERVITUUT TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA 5,0 5,0 PLANEERITUD PRÜGIKONTEINERID 5,0 PLANEERITUD KÕRGHALJASTUS E 100 % VAREMPLANEERITUD KÕRGHALJASTUS 2 8m 2k/-1 225/ 225 m² P1 3 P2 1638m² VAREMPLANEERITUD JALGTEE E 100 % NÄITAJAD PLANEERITAVA ALA KOHTA 1 8m 2k/-1 225/ 225 m² 3 OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED 1530 m² P1 P2 Planeeritava maa-ala suurus 3438 m² VEETORUSTIK Kavandatud kruntide arv 3 5,0 KANALISATSIOONITORUSTIK Krunditud maa bilanss SIDEKAABELLIIN Elamumaa 3168 m² 92% Transpordimaa 270 m² 8% KESKPINGE ELEKTRIÕHULIIN Kavandatud hoonete arv 6 MÄRKUSED: 1. Joonise parema loetavuse tagamiseks on detailplaneeringu ala piiri nihutatud eemale olemaolevast kinnistu piirist. 2. Geodeetiline mõõdistus - OÜ Amaate AKM, T-039-19, juuli 2019 a. KRUNDI EHITUSÕIGUS SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES EHITISEALUNE PIND - MAAPEALNE/ MAA-ALUNE Arhitekt I.Punger Töö nr 366 1 KÕRGUS MEETRITES EHITISE- HOONETE SUURIM KORRUSE- ALUNE PIND ARV KRUNDIL Rae vald, Rae küla, DP LISUS PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES KRUNDI SUURUS Pn Pn Piki kinnistu ja lähiala detailplaneering PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES Projektijuht A.Anton M 1: 500 PÕHIJOONIS 08.10.2020 AS - 04  TINGMÄRGID DETAILPLANEERINGU ALA PIIR KINNISOMANDI PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR PLANEERITUD HOONESTUSALA PLANEERITUD KRUNDI Pos 1 ja Pos 2 ühinemispunkt elektrivõrguga PLANEERITAVATE HOONETE VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD KRUNDI Pos 1 ja Pos 2 ühinemispunkt vee- ja kanalisatsiooni PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE torustikuga PLANEERITUD SISSESÕIT/ SISSEPÄÄS PLANEERITUD KÕRGHALJASTUS PLANEERITUD KRUNDI Pos 1 ja Pos 2 liitumispunkt sidevõrguga OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED VEETORUSTIK PLANEERITUD KRUNDI Pos 1 liitumispunkt vee- ja kanalisatsiooni- KANALISATSIOONITORUSTIK torustikuga PK SIDEKAABELLIIN L 100 % KESKPINGE ELEKTRIÕHULIIN Olemasolev tulekustutus- vee hürdant 3 - - - - TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND S1 270 m² - 4,0 S1 PLANEERITUD TEHNORAJATISED W1 PLAN. VEETRASS W1 15, S1 W1 W1 W1 PLAN. KANALISATSIOONITRASS 0 W1 W1 S1 PLAN. SIDETRASS 7,0 W1 W1 PLAN. 0,4kV MAAKAABLITRASS S1 W1 W1 W1 W1 W1 PLANEERITUD KRUNDI Pos 2 1 liitumispunkt vee- ja kanalisatsiooni- TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND W1 torustikuga W1 ELEKTRIVÕRGU LIITUMISKILP S1 W1 10, W1 0 1 15, 5 5,0 DENDROLOOGILINE INVENTEERIMINE VÄHEVÄÄRTUSLIK PUU, PUUDERÜHM IV KLASS EKSPLIKATSIOONI NUMBRIGA V KLASSI PUU VÕI PUUDERÜHM LIKVIDEERITAV VÄHEVÄÄRTUSLIK PUU, 5,0 5,0 IV KLASS EKSPLIKATSIOONI NUMBRIGA 5,0 LIKVIDEERITAV V KLASSI PUU VÕI PUUDERÜHM Varemplaneeritud sidekanalisatsiooni E 100 % jätkumine planeeringualani SIDETRASSI ÜHENDUSPUNKTI JOONIS PLANEERITUD KRUNDI Pos 1 ja Pos 2 liitumispunkt elektrivõrguga 2 8m 2k/-1 225/ 225 m² 3 P2 1638m² P1 Sidekapp ASS-100 E 100 % liitumispunkt varemplaneeritud sidekanalisatsiooni ning planeeringualaga 1 8m 2k/-1 225/ 225 m² 3 P2 1530 m² P1 5,0 LÕIGE 1-1 KRUNDI PIIR KRUNDI PIIR MÄRKUSED: 1. Geodeetiline mõõdistus - OÜ Amaate AKM, T-039-19, juuli 2019 a. 2.0 2.0 2. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline. Kõik lahendused täpsustuvad järgmises projekteerimise staadiumis. LP LP W1 S1 1.0 V1 K1 4.4 8.5 2.6 KRUNDI EHITUSÕIGUS 15.5 Arhitekt I.Punger Töö nr 366 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES Rae vald, Rae küla, DP EHITISEALUNE PIND - MAAPEALNE/ MAA-ALUNE Piki kinnistu ja lähiala detailplaneering 1 KÕRGUS MEETRITES EHITISE- HOONETE K1 Planeeritud kanalisatsioonitrass ALUNE ARV SUURIM V1 Planeeritud veetrass KORRUSE- LISUS PIND KRUNDIL PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES Projektijuht A.Anton M 1: 500 W1 Planeeritud elektrikaabelliin KRUNDI SUURUS Pn Pn PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES S1 Planeeritud sideliin TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN 08.10.2020 LP Planeeritud kanalisatsioonitorustikuga liitumispunkt LP Planeeritud veetorustikuga liitumispunkt AS - 05  Rae Vallavalitsus Teie 29.10.2020 nr 6-1/8158-1 [email protected] [email protected] Meie 26.11.2020 nr 15-2/20/41992-3 Rae vald Rae küla Piki kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Maanteeametilt kooskõlastust Rae vald Rae küla Piki kinnistu ja lähiala detailplaneeringule (katastritunnus 65301:002:0455; maatulundusmaa sihtotstarve, edaspidi planeering). Planeeringuga kavandatakse eeldused kahe üksikelamu rajamiseks. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kooskõlastame Optimal Projekt OÜ töö nr 366 (rev 09.10.2020) Harjumaa, Rae vald, Rae küla Piki kinnistu ja lähiala detailplaneeringu. Juhime tähelepanu, et põhijoonisele kantud tee kaitsevöönd 30 m viidatakse teeseadusele, mis alates 1.07.2015 ei kehti. Tee kaitsevööndi määramise õiguslikuks aluseks on ehitusseadustik. Planeeringu kaaskirjas teeb Rae Vallavalitsus ettepaneku riigitee 11113 kaitsevööndi kitsendamiseks 10-le meetrile. Maanteeamet ei võta kaitsevööndi kitsendamist ühe kinnistu piirides menetlusse, kuna kitsendamist ei saa põhjendada ja menetleda kohapõhiselt. Riigitee ja selle erinevaid lõike kui liikluskeskkonda saab käsitleda ja analüüsida valla üldplaneeringu menetluses ja kitsendamine teatud lõikudes peab olema põhjendatud. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Maanteeametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Maanteeametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Maanteeametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist Lisad: Planeeringu põhijoonis 09.10.2020, tehnovõrkude koondplaan 09.10.2020, seletuskiri 09.10.2020 Krista Einama 58627026 [email protected] 2 (2)  Töö nr 366 Harjumaa, Rae vald, Rae küla Piki kinnistu ja lähiala detailplaneering TELLIJA: Rae Vallavalitsus Aruküla tee 9 75301 Jüri alevik Harjumaa HUVITATUD ISIK: Aare Kirsme [email protected] PROJEKTEERIJA : Optimal Projekt OÜ (äriregistri kood 11213515) MTR reg. nr EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Tallinn ARHITEKT: Ive Punger [email protected] PROJEKTIJUHT: Arno Anton [email protected] 5698 3389 Tallinn 2020  Rae vald, Rae küla Piki kinnistu ja lähiala detailplaneering PLANEERINGU KOOSSEIS: I MENETLUSDOKUMENDID II SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ............................................................................................ 4 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ......................................... 4 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ................................................................................ 5 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus........................................................................................ 5 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ..................................................................................... 5 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus ...................................................... 5 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud ............................................................................................. 5 3.5. Olemasolev tehnovarustus ............................................................................................................ 5 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond................................................................................................. 5 3.7. Kehtivad piirangud ........................................................................................................................ 5 4. PLANEERINGU ETTEPANEK ............................................................................................................. 5 4.1. Krundijaotus .................................................................................................................................. 6 4.2. Krundi ehitusõigus......................................................................................................................... 6 4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded ............................................................................................................ 6 4.4. Tänavavõrk ja liikluskorraldus ....................................................................................................... 6 4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ................................................................................................ 7 4.6. Jäätmete prognoos ja käitlemine ................................................................................................... 7 4.7. Vertikaalplaneerimine .................................................................................................................... 8 4.8. Tuleohutusnõuded ........................................................................................................................ 8 4.9. Servituutide vajaduse määramine ................................................................................................. 8 4.10. Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................................. 8 4.10.1. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon .................................................................................... 8 4.10.2. Sademevee ärajuhtimine....................................................................................................... 9 4.10.3. Elektri- ja sidevarustus .......................................................................................................... 9 4.10.4. Soojavarustus ....................................................................................................................... 9 4.11. Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded .......................................................................................... 9 4.12. Planeeringuala tehnilised näitajad ............................................................................................. 10 5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE................................ 10 5.1. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus................................................................................................................. 11 5.2. Müra ja vibratsioon ...................................................................................................................... 11 5.3. Põhjavesi ja pinnavesi ................................................................................................................. 12 5.4. Radoon ....................................................................................................................................... 12 6. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED.............................................. 12 7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ............................................................................... 12 III LISAD Tehnilised tingimused:  Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni poolt 19.12.2019. a väljastatud tehnilised tingimused nr 340528;  Telia Eesti AS poolt 17.01.2020 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 33310878;  AS ELVESO 26.02.2020. a tehnilised tingimused nr VK-TT 027. 2  Rae vald, Rae küla Piki kinnistu ja lähiala detailplaneering Teostatud uuringud:  13.03.2020 OÜ Visioon Haljastus poolt teostatud Piki kinnistu puittaimestiku haljastuslik hinnang, töö nr 240/2020;  märtsis 2020. a Estonia, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) poolt koostatud Raki tee 5 ja Piki kinnistute detailplaneeringu mürauuring;  geodeetiline alusplaan M=1:500 on mõõdistatud OÜ Amaate AKM poolt 01.07.2019, töö nr T-039-19. IV JOONISED 1. Situatsiooniskeem AS-01 M 1:~ 2. Kontaktvööndi analüüs AS-02 M 1:2000 3. Tugiplaan AS-03 M 1:1000 4. Põhijoonis AS-04 M 1:500 5. Tehnovõrkude koondplaan AS-05 M 1:500 V KOOSKÕLASTUSTE TABEL KOOS KOOSKÕLASTUSTEGA 3  Rae vald, Rae küla Piki kinnistu ja lähiala detailplaneering II SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED  Planeerimisseadus;  Rae valla üldplaneering (kehtestatud 21.05.2013);  Rae valla arengukava 2016 – 2025;  Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017 – 2028;  Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”;  Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14 „Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend”;  muud kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid. 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK Detailplaneeringu koostamise eesmärk ei ole vastuolus Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla kehtiva üldplaneerinuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on kavandatud elamumaa. Planeeringuala Rae valla üldplaneeringu kaardi väljavõte Piki kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on muuta maatulundusmaa sihtostarve elamumaaks, kahe krundi moodustamine, ehitus- ja hoonestustingimuste määramine kahe elamu projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lahendada juurdepääs kinnistutele, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja haljastus. Planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud maaomaniku soovidega, naaberaladel kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringutega ning lähiümbruses paikneva ja planeeritud hoonestusega. 4  Rae vald, Rae küla Piki kinnistu ja lähiala detailplaneering 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS Piki – (Maa-ameti andmetel 07.04.2020)  katastriüksuse tunnus: 65301:002:0455;  maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%;  kinnistu pindala: 3438 m². 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeritav ala asub Rae vallas, Rae külas. Juurdepääs on lahendatud Rae teelt (riigimaantee nr 11113 Assaku-Jüri teelt). 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Planeeritaval kinnistul puudub hoonestus. 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve 11113 Assaku-Jüri tee 4,81 ha 65301:002:0178 100% transpordimaa 11113 Assaku-Jüri tee L11 443 m² 65301:001:5354 100% transpordimaa Rae tee 8 1514 m² 65301:001:5350 100% elamumaa Rae tee 8a 1508 m² 65301:001:5353 100% elamumaa Tungri 13674 m² 65301:002:1840 100% maatulundusmaa Rae tee 4 3806 m² 65301:002:0055 100% elamumaa 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Planeeringuala piirneb riigimaantee 11113 Assaku-Jüri teega. Juurdepääs transpordimaalt 11113 Assaku-Jüri tee L11 kaudu. 3.5. Olemasolev tehnovarustus Kinnistut läbib elektriõhuliin alla 1 kV (väline tunnus M197148200) koos kaitsevööndiga, elektri maakaabelliin (väline tunnus MKL197148200), ehitistel olev geodeetiline märk (väline tunnus 216295). Vee- ja reoveekanalisatsiooni torustikud, sidekaabeliin asuvad Rae teel kinnistu piiril. 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeritava ala maapind on lõuna suunas langev. Absoluutkõrgusmärgid jäävad vahemikku 51.50 – 50.77 m. Kinnistul kasvab kõrghaljastus. 3.7. Kehtivad piirangud Planeeritava ala maakasutuspiirangud:  maa-alune vee- ja kanal. vabavoolne torustik alla 2 m süg, alla 250 mm (väline tunnus KT12159), kaitsevöönd 2 m teljest mõlemale poole;  maa-alune vee- ja kanal. vabavoolne torustik alla 2 m süg, alla 250 mm (väline tunnus KT12158), kaitsevöönd 2 m teljest mõlemale poole;  maa-alune vee- ja kanal. survetorustik alla 250 mm (väline tunnus VT57484);  avalikult kasutatava tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja servast on 30 m. 4. PLANEERINGU ETTEPANEK Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada Piki maatulundusmaa sihtotstarbeline kinnistu kaheks elamumaa sihtotstarbega kinnistuks, seada moodustavatele kruntidele ehitusõigus ja hoonestustingimused. Lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. 5  Rae vald, Rae küla Piki kinnistu ja lähiala detailplaneering 4.1. Krundijaotus Käesoleva planeeringu tulemusena määratakse krundile ehitusõigus, sihtotstarve, hoonete korruselisus ning hoonete alune pind. Määratakse hoonestamiseks lubatud ala, seadusest tulenevad kitsendused ja servituudid. Maksimaalne lubatud ehitisealune pind tuleneb krundi suurusest. Moodustatakse kaks elamumaa ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunti. 4.2. Krundi ehitusõigus Krunt pos 1 Krundi suurus 1530 m² Maakasutuse sihtotstarve E 100% Hoonete arv 1 põhihoone + 2 abihoonet Ehitisealune pind 225 m² Korruselisus 2k Kõrgus elamu – 8 m, abihoone – 5 m Abihoonete maksimaalne ehitisealune pind 80 m² Normikohane parkimiskohtade vajadus on lahendatud omal krundil. Krunt pos 2 Krundi suurus 1638 m² Maakasutuse sihtotstarve E 100% Hoonete arv 1 põhihoone + 2 abihoonet Ehitisealune pind 225 m² Korruselisus 2k Kõrgus elamu – 8 m, abihoone – 5 m Abihoonete maksimaalne ehitisealune pind 80 m² Normikohane parkimiskohtade vajadus on lahendatud omal krundil. Krunt pos 3 Krundi suurus 270 m² Maakasutuse sihtotstarve L 100% 4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded  Krundil võib paikneda kuni kaks hoonet;  hoonete suurim lubatud kõrgus on 8 m ja suurim lubatud korruste arv – 2 korrust;  hoonete ±0.00 on planeeritavast maapinnast 0,6 meetrit kõrgemal;  hoonete eelistatud materjalid on betoon, kivi, puit, klaas;  katusekalle 15 ‒ 45°, katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun, tumepunane);  tänavaäärsed piirded puidust lattaed, kinnistute vahel võrkpiire hekiga kõrgusega max 1,5 m. arvestada naaberkinnistu lahendusest;  kruntide haljastamisel lähtuda projekteeritavast hoonestusest, pinnasest ja reljeefist Kõrghaljastuse rajamise kohustus on krundi iga 300 m2 kohta 1 puu, mille täiskasvamise kõrgus min 6 m;  hoone (hoonete) eskiisprojektid peab kooskõlastama Rae valla arhitektiga. 4.4. Tänavavõrk ja liikluskorraldus Juurdepääs planeeringualale on asfaltkattega 11113 Assaku-Jüri teelt transpordimaa 11113 Assaku-Jüri tee L11 kaudu. Parkimine on lahendatud krundi siseselt. Parkimine lahendatakse vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” normidele, hoone kontseptsioonile ning reaalsele vajadusele. Parkimiskohtade täpne asukoht lahendatakse planeeritava hoone ehitusprojekti käigus. Parkimine lahendatakse omal kinnistul. Täiendavad nõuded ehitusprojekti koostamiseks:  kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada 6  Rae vald, Rae küla Piki kinnistu ja lähiala detailplaneering vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet;  Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Riigitee aluse maa piires annab tee ehitusloa välja Maanteeamet;  arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringu alale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;  Maanteeamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Piki kinnistu puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas 13.03.2020 OÜ Visioon Haljastus, töö nr 240/2020.. Vaadeldaval alal I väärtusklassi (eriti väärtuslikke), II väärtusklassi (väärtuslikke) ega III väärtusklassi puittaimi ei kasva. Enamik alal kasvavaid puittaimi on haljastuslikult väheväärtuslikud – tegemist on liigniiskes keskkonnas kasvanud metsaga, kus puudel on võra kidur, kasvutingimused kehvad ja konkurents tugev, puud kasvavad vähemal või rohkemal määral allasurutud seisundis ning levinud on lühiealised puuliigid, mis haljastuses ei ole kõrgelt hinnatud .Enamiku alal kasvavate puude efekt haljastuses seisneb biomassis. Noored sanglepad on enamjaolt haljastuslikult väheväärtuslikud, ehk hinnanguliselt 95% halle leppasid kuuluvad IV väärtusklassi. Üksikud lepad, mille seisukord on halb, on haljastuslikult V väärtusklass, selliseid leppasid on hinnanguliselt 5%, millel on tüves vigastused või mis kasvavad väga viltu. Kui Rae tee poolne osa välja arvata, siis ülejäänud alal moodustabki puurinde vaid hall lepp. Põõsarinne (siin ei ole arvestatud kuni 1,5 m kõrgust noort järelkasvu) kuulub IV väärtusklassi. Kaaluda võiks osade nooremapoolsete ja sirgetüveliste harilike haabade säilitamist. Kuigi IV väärtusklassi hinnatuid vanemad harilikud haavad on pealtnäha heas seisukorras, kipub vanematel haabadel olema tihti tüves mädanikke, mistõttu eelistada tuleks nooremate haabade säilitamist. Biomassi säilimise eesmärgil võiks kaaluda osa hallide leppade säilitamist. Kuna tegemist on monokultuurse puistuga, on üksnes nii võimalik alal säilitada kõrghaljastust. Mõistlik on puid säilitada rühmadena, kuna üksikute puude säilitamine ei anna tihti tulemusi ning puud võivad muutuda tormihellaks või hukkuda. Põõsastest võib säilitada mõned kompaktsema võraga harilikud toomingad ja pajud.  Raieluba ei või taotleda enne ehitusprojekti eskiisi kooskõlastamist Rae vallavalitsuse poolt;  kavandatud ehitusõigusega kinnistutel täpsustada puittaimede hinnangut ehitusloa menetlemise käigus. Igale kinnistule koostatakse geodeetiline alusplaan, koos dendroloogilise hinnanguga;  vältida lage- ja sanitaarraiet ja võimaluse korral säilitada samuti üle 8 cm läbimõõduga surnud ja surevaid okaspuid;  hoonestusala nihutamine ja kuju muutmine on lubatud ainult dendroloogilise hinnangu alusel, et säilitada väärtuslikku kõrghaljastust ehitusprojekti koostamise staadiumis;  ehitusprojekt peab sisaldama meetmeid olemasolevate puude juurestiku, tüve ja võra kaitseks ehitustööde ajal; kaevetöid puude juurestiku kaitsealale mitte kavandada;  säilivale kõrghaljastusele tuleb läbi viia võrahooldus, tagada kasvutingimused ja kaitse (juurestiku ja tüve kaitse) ehitustööde ajal;  säilitavate puude juurestiku kaitsealale hoonestust, kõvakatteid ega tehnovõrke mitte kavandada;  ehitustööde ajaks on ette nähtud järgmised puude säilitamise meetmed: - olemasoleva kõrghaljastuse raie-ja hoolduslõikusluba tuleb taotleda Keskkonnaametilt ning vastava töö peab teostama arborist; - puu tüve kaitsta tüve ümber seotud laudadega; - haljastuse lahendus anda ehitusprojekti staadiumi koosseisus. 4.6. Jäätmete prognoos ja käitlemine Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Rae Vallavolikogu 19.03.2013 määrusele nr 99 „Rae valla jäätmehoolduseeskiri”. Olmejäätmete kogumine toimub sorteeritult kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteiner paigutatakse soovituslikult sõidutee lähedusse. Kogumismahutite 7  Rae vald, Rae küla Piki kinnistu ja lähiala detailplaneering asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Prügikonteinerid peavad asuma naaberkrundist vähemalt 3 meetri kaugusel. Lähemale kui 3 m naaberkinnistu piirist paigutatud konteineri paigaldamiseks on tarvilik naabri kooskõlastus. Ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine vastavalt jäätmeseaduses ja Rae valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele. 4.7. Vertikaalplaneerimine Detailplaneeringu ala on väikese reljeefiga, kõrgused jäävad 51.50 kuni 50.77 abs. Vajadusel tasandatakse maapinda. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoone ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele. Sademevee juhtimine kõrval asuvatele kinnistutele on keelatud. Käesoleva planeeringuga ei kavandata maapinna olulist muutmist. 4.8. Tuleohutusnõuded Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Päästemeeskonnale peab olema tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass on määratud TP-3. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitades naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 meetrit, tuleb sõlmida naabriga kokkulepe ja järgida tuletõkkesektsioonide moodustamise nõudeid. Põhijoonisel on näidatud lubatud hoonestusala. Tuletõrjevee hüdrant paikneb Rae tee ääres kinnistu vastas üle tee. 4.9. Servituutide vajaduse määramine Planeeritavate tehnovõrkude servituudi ala liitumispunktist kuni tarbija liitumispunktini:  veetrassile, kaitsevöönd 2 m trassi teljest mõlemale poole;  kanalisatsioonitrassile, kaitsevöönd 2 m trassi teljest mõlemale poole;  elektri maakaabelliinile kaitsevöönd 1 m liini teljest mõlemale poole;  sidekaabli kaitsevöönd 1 m liini teljest mõlemale poole. 4.10. Tehnovõrkude lahendus Planeeringuala hõlmab Rae vallas Piki kinnistut (65301:002:0455) ja lähiala. Planeeritud on kaks elamumaa krunti. Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, Rae valla alevike ja külade veevarustuse arengukava, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude täpne lahendus antakse koos hoonete ehitusprojektiga. 4.10.1. Veevarustus ja reoveekanalisatsioon Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni lahenduse aluseks on AS ELVESO poolt 26.02.2020 väljastatud tehnilised tingimused VK-TT 027. Detailplaneeringu ala kinnistute veevarustuse tagamiseks on planeeritud vee- ja kanalisatsiooni- ühendus piirkonnast ÜPVK. AS ELVESO on nõus lubama detailplaneeringu alale ühisveevärgist vett vastavalt Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale koguses kuni 0,8 m3/d (24,0 m3/kuus) ja alalt reovett kuni 0,8 m3/d (24,0 m3/kuus). Veevarustus on lahendatud krundile pos 1 liitumine olemasolevast maakraanist Piki kinnistu piiri ääres ja pos 2 liitumine planeeritud liitumispunktist olemasoleva maakraani kõrval Piki kinnistu piiri ääres. 8  Rae vald, Rae küla Piki kinnistu ja lähiala detailplaneering Reovee kanalisatsioon on lahendatud kruntide pos 1 ja pos 2 liitumistega olemasolevasse reovee kanalisatsiooni kaevu Piki kinnistu piiri ääres. Planeeritud lahendus on näidatud tehnovõrkude koondplaanil, sh on ära näidatud võimalik veevarustuse ja reovee kanalisatsiooni trasside paiknemine kruntide juurdepääsutee alas. Kinnistusisene vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine peab toimuma koostatud ehitusprojekti alusel. Piirkonda ÜPVK on võimalik ühendada peale Aktsiaselts Viimsi Keevitus tööga nr 36/17 piirkonna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajatiste ehitamist ning üle andmist AS ELVESO- le. Vee ja olmereovee (VK) planeeritud kogused kruntide lõikes: Vee kogus Vee kogus max Olmereovee Olmereovee max Krundi pos nr (m3/kuus) (m3/d) kogus (m3/kuus) kogus (m3/d) 1 12 0,4 12 0,4 2 12 0,4 12 0,4 Kokku 24 0,8 24 0,8 4.10.2. Sademevee ärajuhtimine Sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks eelistada looduslähedasi lahendusi nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Katustelt ärajuhitavat sademevett on soovitav kasutada haljastuse hooldamisel. Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida. Sademevee ärajuhtimise projekteerimisel lähtuda kehtivast standardist „Linnatänavad”. Sademevee juhtimine kõrval asuvatele kinnistutele, sh riigitee alusele maale on keelatud. Sademevee täpne lahendus koostada hoone eelprojekti koostamisel. 4.10.3. Elektri- ja sidevarustus Kinnistul puudub elektrivarustus. Liitumine lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ 19.12.2019 a. poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 340528. Piki, Rae küla, Rae vald, Harju maakond kinnistu detailplaneeringu ala planeeritavate uute kruntide elektrivarustus 2×3×25 A näha ette projekteeritavast 2-kohalisest liitumiskilbist toitega projekteeritavalt 0,4 kV maakaablilt. Liitumiskilp planeerida tarbijate kruntide piirile teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Projekteeritava 0,4 kV maakaabelliini toide on ette nähtud alajaama 8015:(Rae) fiidri F2 õhuliini mastist number 2. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga. Sideühendus lahendada vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele nr 33310878, 17.01.2020 a. Sideühendus on planeeritud sidekaevust ASS-100 kuni kruntide piirile planeeritud liitumiskilpi. Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatete all 1,0 m. Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. 4.10.4. Soojavarustus Planeeritavate elamute soojavarustuse tagamiseks on lubatud igat liiki küttesüsteeme, nt elektrikütet, ahju- või kaminakütet, soojuspumpasid ja päikesekütet. Soovitatav on kasutada keskkonnasõbralikke lahendusi, nt õhk-vesi soojuspumbad. 4.11. Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded Ehitusseadustik § 65 sätestab järgmist: 9  Rae vald, Rae küla Piki kinnistu ja lähiala detailplaneering - Ehitatav uus või oluliselt rekonstrueeritav olemasolev hoone peab ehitamise või rekonstrueerimise järel vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Kui ehitamine toimus ehitusloa alusel, peab ehitis vastama loa andmise ajal kehtinud energiatõhususe miinimumnõuetele. - Hoone välispiirded ning olulise energiatarbega tehnosüsteemid peavad olema projekteeritud ja ehitatud selliselt, et nende terviklikul käsitlemisel oleks võimalik tagada energiatõhususe miinimumnõuete täitmine. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusega nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” on kehtestatud miinimumnõuded hoone, sealhulgas madalenergiahoone ja ligi- nullenergiahoone, energiatõhususele. 4.12. Planeeringuala tehnilised näitajad  Planeeringuala suurus 3438 m²  Kruntide arv planeeritaval alal 3  Elamumaa 92%  Transpordimaa 8% 5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõige 1 punktist 3 ei kuulu kavandatav tegevus sama seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine on kohustuslik. Kavandatav tegevus on oma iseloomult (üksikelamute planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Planeeringu koostamisel on arvestatud lähiümbruste planeeringutega ja lahendusega on tagatud piisav insolatsioon vastavalt EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides”. Lähtetingimused:  Planeeritav katastriüksus on ehitisregistri andmetel hoonestamata;  kõrghaljastatud ala kuid väärtuslik kõrghaljastus planeeritaval alal puudub;  planeeringuala on aktiivses kasutuses mitteolev maa-ala, mis ei kuulu Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi rohevõrgustiku ega ka üldplaneeringu järgse rohevõrgustiku piirkonda. Seega rohevõrgustikule planeeritav tegevus negatiivset mõju ei avalda;  teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti;  vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusele (seisuga 20.03.2020) ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel planeeringu alal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustikualasid, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub;  vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele (20.03.2020) ei asu planeeringu alal ühtegi arheoloogiamälestist, seega mõju arheoloogiamälestistele puudub;  vastavalt Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse andmetele (20.03.2020) on piirkond kaitsmata põhjaveega ala. Arvestades eelnimetatud asjaolusid käsitletakse detailsemalt antud peatükis järgnevaid alateemasid, mis on vajalikud planeerimisele järgnevatele kavandatud tegevustele:  Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus;  müra ja vibratsioon;  põhjavesi ja pinnavesi;  radoon. 10  Rae vald, Rae küla Piki kinnistu ja lähiala detailplaneering 5.1. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine, kütuseleke vmt). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, pärast ehitust täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha. Avariiohtlikku olukordade vältimiseks:  territooriumi korrashoid;  territooriumile tagada juurdepääs;  ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest  tingitud õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;  vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem. 5.2. Müra ja vibratsioon Raki tee 5 ja Piki kinnistute detailplaneeringu mürauuring on koostatud Estonia, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) poolt märtsis 2020. a. Uuringu tulemustest on näha, et detailplaneeringu elamualadel pole II kategooria alade müra päevast (65 dB lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öist (lubatud 60 dB) piirväärtust ületatud. Piki kinnistu detailplaneeringu alal vastab modelleeritud müratase liiklusmüra piirväärtusele. Eeltoodust tulenevalt ei ole detailplaneeringu alal mürauuringu tulemustest lähtuvalt vajalik täiendavate mürakaitsemeetmete rakendamine. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni- nõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõudeid. Mürakaitse rakendamise meetmed:  Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride ühisisolatsioon R`tr,s,w1+Ctr2 ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välise müra tasemest) toodud piirväärtusest;  akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid;  planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu ala ja lähialaga;  arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. 1 Õhumüra isolatsiooni indeks, arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisisolatsiooni vahel (s.o ehitise välispiiride ja selle elementide heliisolatsiooni). 2 Transpordimüra spektri lahjendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717-1. 11  Rae vald, Rae küla Piki kinnistu ja lähiala detailplaneering 5.3. Põhjavesi ja pinnavesi Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega ala piirkonnas. Kavandatava tegevusega ei kaasne põhjaveevõttu ega põhjaveereostust. Põhjavee kaitseks kasutatavad meetmed:  mitte immutada reovett haljasaladele;  mitte juhtida saasteaineid või saastunud vett haljasaladele. Järgnevas projekteerimisetapis tuleb jälgida, kas ilmneb asjaolusid ja vajadusi, mis tingivad vee erikasutusloa taotlemist. 5.4. Radoon Radoonitase (50 – 150 kBq/m3) krundil on vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile kõrgel tasemel. Vt http://www.envir.ee/sites/default/files/harjumaa_radoonikaart.pdf. Selleks, et tagada normidele vastav radoonitase hoones, tuleb hoonete projekteerimisel lähtuda Eesti standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”. Vastavalt nimetatud standardile on radoonitaseme vähendamise meetmed järgmised:  tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt ventileeritav betoonplaatpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse tuulutus);  tagada korralik ehituskvaliteet, kasutada vähese poorsusega tihedat betooni või ehitusmaterjale hoone vundamendi ehitamisel;  tagada esimesel korrusel korralik ventilatsioon;  tagada vajadusel täiendav põrandaaluste ventileerimine. Detailsed lahendused radoonitaseme vähendamiseks anda radooni mõõdistuse tulemusel hoonete projekteerimiseks enne ehituslubade väljastamist.. 6. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: - nähtavus, - juurdepääsuvõimalus, - territoriaalsus, - vastupidavus, - valgustatus. Käesolev planeering soovitab: - kinnistu valgustada ja heakorrastada, - tagada hea nähtavus, - kasutada vastupidavaid materjale. Ehitusprojekti staadiumis lahendatakse välise valgustuse ja piirdeaedade paiknemine. 7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Detailplaneeringu realiseerimise kava:  detailplaneeringu järgsete katastriüksuste moodustamine;  tehnovõrkude, rajatiste ja teede tehniliste tingimuste väljastamine ja nende projekteerimise alustamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega;  ehituslubade väljastamine Rae Vallavalitsuse poolt tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamiseks;  uute planeeritud tehnovõrkude ja teede ehitamise lõpetamine (võrgu valdajate poolt kuni liitumispunktideni) ja vastavate kasutuslubade väljastamine;  juurdepääs planeeringualale tuleb rajada enne hoonetele ehituslubade väljastamist; 12  Rae vald, Rae küla Piki kinnistu ja lähiala detailplaneering  ehitusloa väljastamine detailplaneeringuga ettenähtud ehitatud hoone kasutamiseks ei esitata Rae Vallavalitsusele kasutusloa taotlusi ega alustata hoone kasutamist enne, kui krunte teenindav taristu on saanud kasutusloa. Seletuskirja koostas: Ive Punger 09.10.2020 a. 13