dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
KorraldusAvalik

Riigihanke „Riigitee 65 Võru-Räpina km 35,1-43,4 Kirmsi-Räpina lõigu rekonstrueerimine“ (viitenumber 229545) hanketeate ja riigihanke alusdokumentide muutmine

Maanteeamet · 27. november 2020
Viit
1-23/20/879
Registreeritud
27. november 2020
Dokumendi liik
Korraldus
Funktsioon
1 Üldjuhtimine
Sari
1-23 Riigihangete üldkäskkirjad ja korraldused
Toimik
1-23/2020
Vastutaja
Jane Treu (MA, Õigusosakond, Riigihangete talitus)

Failid

  • 📎1-2320879 27.11.2020 Korraldus.asice863 KB

Sisu (failidest)

KORRALDUS 27.11.2020 nr 1-23/20/879 Riigihanke „Riigitee 65 Võru-Räpina km 35,1-43,4 Kirmsi-Räpina lõigu rekonstrueerimine“ (viitenumber 229545) hanketeate ja riigihanke alusdokumentide muutmine Võttes aluseks riigihangete seaduse § 81 lõiked 1, 5 ja 6, § 82 lõike 1 ning kooskõlas Maanteeameti peadirektori 18.02.2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/158 kinnitatud „Volituse andmine“, muudan Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna juhataja 09.11.2020. a korraldusega nr 1-23/20/833 kinnitatud ja 11.11.2020. a korraldusega nr 1-23/20/844 muudetud riigihanke „Riigitee 65 Võru- Räpina km 35,1-43,4 Kirmsi-Räpina lõigu rekonstrueerimine“ (viitenumber 229545) hanketeadet ja riigihanke alusdokumente järgnevalt: 1. Kustutan hanketeate punktidest IV.2.2) ja IV.2.7) kuupäeva „07.12.2020“ ning asendan kuupäevaga „11.12.2020“. 2. Kustutan HD III Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimused ja asendan tervikuna uuega. 3. Kustutan HD IV Kululoendi ja asendan tervikuna uuega. Muudatused riigihanke alusdokumentides on märgitud punase värviga. (allkirjastatud digitaalselt) Janar Taal juhataja lõuna teehoiu osakond Hankija nimi: MAANTEEAMET Riigihanke nimetus: Riigitee 65 Võru-Räpina km 35,1-43,4 Kirmsi- Räpina lõigu rekonstrueerimine TEETÖÖDE TEHNILISE KIRJELDUSE ERITINGIMUSED OSA 1 TEETÖÖDE TEHNILISE KIRJELDUSE ERITINGIMUSED Sissejuhatus Õigusaktid ja normdokumendid Lisada nõue: Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma Riigikogu poolt 11.02.2015 vastu võetud Ehitusseadustikust ja selle kehtivatest rakendusaktidest, Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, standardite, normdokumentide ja juhendite terviktekstidest, mis on kättesaadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – https://www.riigiteataja.ee/, Standardikeskus, Tallinn Aru 10. http://www.evs.ee/, ning Maanteeameti (MA) veebilehel http://www.mnt.ee/ rubriigist “JUHENDID JA JUHISED” ja „ÕIGUSAKTID“. 1 Üldised Täpsemad nõuded ja tehnilised seletuskirjad on esitatud projektides.  Reaalprojekt OÜ, Novarc Group AS – Töö nr. VP17004/1348 Mnt nr 65 Võru- Räpina; km 35,1 – 43,4 Kirmsi-Räpina lõigu rekonstrueerimine. Põhiprojekt Erinevused võrreldes projektiga millega tuleb arvestada:  Väljaspool asulat kasutada eelsuunaviitasid ja hoiatusmärke „Lõikumine kõrvalteega“ ei paigalda. Suunaviidad kujundada väljaspool asulat suurtähe kõrgusega 150 mm ja asulas 125 mm. Töövõtjal koostada tekstiliste liiklusmärkide tööjoonised ja kooskõlastada need tellijaga enne liiklusmärkide valmistamist.  PK 372+88 parempoolses „Krõntsali“ bussipeatus tuleb ümber projekteerida selliselt, et oleks tagatud vajalik nähtavus (235m) bussijuhile seljataha bussitaskust väljumiseks. Bussiooteplatvormi tagumist otsa tuleb nihutada 83cm võrra maanteest kaugemale ja selle järgi kujundada bussitasku.  Projektis on ette nähtud bussipeatus nimega KRÕNSTALI. Täna kehtiv peatuse nimi on KRÕNTSALI. Töövõtja peab sellega arvestama.  Töövõtja peab projekteerima ja ehitama kaks bussipeatust vastavalt eskiisjoonisele riigitee 65 km 32,7 ja 32,8. Bussipeatuse katend tuleb valida vastavalt põhitee katendile. Peatustesse tuleb ettenäha pingid.  Töövõtja peab ehitama täiendava bussipeatuse NULGA TEE riigiteele 18192 Jaama- Rahumäe Nulga ristmiku piirkonda, et võimaldada busside peatumine kõikidel suundadel. Bussipeatuse lahenduse osas tuleb lähtuda Maanteeameti tüüpjoonisest (BussipeatusKraav_2016.12.08-Layout1.pdf). Peatusesse tuleb ettenäha pink.  Töövõtja peab projekteerima ja rajama Võhandu ja Aia tn ristmikel asuvatele ülekäiguradadele erivalgustuse.  PK371+22 (kinnistule nr 70703:003:0297 Räpina metskond 43)mahasõitu ei ehitata. Olemasolev mahasõidutee haljastada kogu riigi teemaa ulatuses. Mahasõidu asemele kaevata kraav. Mahasõidu ehitamise mahud on Kululoendist eemaldatud. Täiendava kraavi ja haljastusega seotud kulutused tuleb näidata Kululoendi real „Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimustes toodud tööd“  Enne ehitustööde algust märkida geodeedi poolt välja Võru mnt 9 (70703:003:0305) ja Võru mnt 11 (70703:003:0361) kinnistutega piirneval lõigul ehitustööde piir. Töövõtja kohustub välja selgitama „Nulga tee“ bussipeatuse lahenduse sobivuses Võru mnt 9 kinnistupiiridega.  Apteegi tn 25 (70501:005:0060) ja Naglandi (70703:008:0575) kinnistute vahel olevas kraavis tuleb pikendada betoneeritud munakivikindlustust kuni kraavi käänaku lõpuni ja tugevdada käänaku alal kraavi nõlvu. Apteegi tänaval tuleb rekonstrueeritava ristmiku ja välja vahetatava maaparanduskraavi truubi vahelisel alale tasandusfreesimine ja ülekate. Apteegi tn 25 kinnistu mahasõidu alune truup tuleb vahetada välja ja rekonstrueerida mahasõit. Truubi kõrgus tuleb viia vastavusse puhastatava kraavi põhjakõrgusega. Maksumus arvestada Kululoendi real „Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimustes toodud tööd“  Apteegi tn 23 (70501:005:0005) ja Võru-Räpina maantee vahel olev kraav ja mahasõidu all olev truup tuleb puhastada. Maksumus arvestada Kululoendi real „Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimustes toodud tööd“  Projektmahust on ära jäetud 2 ootekoja rajamine  Projektis toodud bituumenstabiliseeritud alus on asendatud kompleksstabiliseeritud alusega Tööde dokumenteerimine Lisada nõue:  Töövõtja kohustub objekti haldamisel rakendama projektijuhtimis tarkvara Bauhub või analoog. o Analoogne süsteem peab võimaldama jooniste haldamist, ehitustööde päeviku kaetud tööde akti süsteemis täitmist ja digitaalselt allkirjastamist. Lisada mõõteprotokolle, proovivõtu akte ja teostusjooniseid ning muid PDF faile ja viimastele märkmeid. Süsteem peab võimaldama kogu ehitusega seonduv kommunikatsioon haldamist üheskohas, nt üle vaade protsessi kulgemisest, vaegtööd, probleemid, küsimused, garantiitööd jne. Süsteem peab saatma teate projekti meeskonna liikmetele, kui süsteemi lisatakse uued dokumendid või projekti meeskonnal tekib ülesanne dokumente kooskõlastada või allkirjastada. Töövõtja peab tagama tasuta juurdepääsu Tellija ja Inseneri meeskonnale. o Täitedokumentatsioon antakse üle digitaalsena. o Kõik päevikud ja kaetud tööde aktid koos lisadega ning kõik mõtteprotokollid allkirjastatakse digitaalselt. o Lisaks peab Töövõtja võimaldama laadida Inseneri päeva raportid, ajutise liikluskorralduse kontrolli raportid ja labori katse tulemuste koondtabeli. o Projektijuhtimistarkvara peab toimima ilma täiendavate programmide laadimiseta arvutitesse ning ei tohi olla mahupiirnaguid tellijale, inseneri meeskonna liikmetele. 1.1.7 Kasutatavad materjalid Lisada nõue: Kui Projektdokumentatsioonis või Loendites või käesolevas dokumendis on nimetatud konkreetse tootja toodet, siis võib Töövõtja selle asendada teise tootja samaväärse tootega. Töös kasutatavad tooted on vaja esitada enne nende kasutamist omanikujärelevalvele kooskõlastamiseks. 1.2.2 Load Lisada nõue: Töövõtja korraldab tehnorajatiste ehituse ja ümberehituse ehitus- ning kasutusloa taotluste koostamise, esitamise ning tasub väljastamistasu või lõivu. Töövõtja peab võtma kõik ehitustööde käigus vajaminevad load sh metsateatised, kommunikatsioonide haldajate kooskõlastused ning teostama vajalikud märkimistööd (sh geodeetilised tööd, piketaaži paigaldamine jmt), proovivõtmised ja katsetamised. Kõikide lubade taotlemise ja ettevalmistamisega seotud kulud peab kandma Töövõtja. 1.2.4 Ajutised tööd Lisada nõue: Kõik Lepingu eesmärkide realiseerimiseks vajalikud, täiendavad ajutised tööjoonised, arvutused, töökirjeldused ja tööprojektid peab Töövõtja arvestama tööjooniste koostamise (makseartikkel nr 10213) hinna sisse ja eraldi tasustamisele ei kuulu. Kõik Lepingu eesmärkide realiseerimiseks vajalikud täiendavad ajutised tööd, rajatised, teed (ajutised teed, rajatised, sillad, toestamised jne sh ajutiste teede ja rajatiste likvideerimine ning olemasoleva olukorra taastamine) peab Töövõtja arvestama ajutiste tööde (makseartikkel nr 10210) hinna sisse ja eraldi tasustamisele ei kuulu va tööd, mis on eraldi Lepingus välja toodud. Makseartikli nr 10210 sisse arvestada kruuskattega veoteede hooldus (akndevõime kaotanud koahd ning täiendav hööveldamine) ja vajadusel tolmutõrje teostamine ning taastamine 1.2.5 Kinnisasja reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega koormamise seadustamine (edaspidi servituutide seadmine). Töövõtja peab koostama ja ette valmistama kõik vajalikud dokumendid projekti raames olevate rajatiste ning teemaale ja väljapoole teemaad ehituse käigus rajatavate või ümbertõstetavate rajatiste servituutide seadmiseks ning kooskõlastama ja esitama need dokumendid osapooltele. Vajalikud servituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise dokumendid koostatakse lisaks kinnisasja servituudile ka kinnistusraamatusse kandmata maaüksustele ehitatavate rajatiste kohta. 1.2.6 Objektikontor Töövõtja kontor: Töövõtja peab enne objekti kontori rajamist selle asukoha kooskõlastama maaomanikuga, Inseneri ja Tellijaga. Objekti kontor peab omama elektrivarustust, WIFI ühendust, konditsioneeri, vastavat mööblit ja ruumi koosolekute pidamiseks (koosoleku ruumi suurus vähemalt 10 m², 10 kohaga laud, printer). Objekti kontori territoorium (territooriumil ka autode parkla ca 10 autole) peab olema korrastatud (killustikust või freesipurust kate), tagatud olmeprahi käitlus, vähemalt 1 välikäimla, tagatud tuleohutuse nõuded. Pärast objekti vastuvõtmist peab Töövõtja likvideerima objekti kontori tagades eelnenud olukorra, arvestades seonduvad kulud makseartiklis nr 10210. Inseneri kontoriruumid: Töövõtja peab tagama ainult Inseneri kasutuses oleva ruumi. Ruum peab olema vähemalt 10 m2 lukustatav ruum, kus on vähemalt 2 eraldiseisvat kirjutuslauda. Kontor peavad peab olema varustatud elektri, side s.h. internetiühendus ja jäätmekäitlusega. Töövõtja kohustub võtma kasutusele vajalikud turvameetmed Inseneri kontoriruumide kaitseks sissemurdmise, lõhkumise või muul viisil kahjustamise eest. 2.2 Raadamine, juurimine, teemaa puhastamine ja säilitatavate puude kaitse Kõik raadamise, juurimise, teemaa puhastamise ja säilitatavate puude kaitsmisega tekkinud materjalid, jäätmed jne kuuluvad Töövõtjale utiliseerimiseks, kui ei ole kokku lepitud teisiti.. Kogu projekti raadamise mahud tuleb eelnevalt kinnistuomanikega kokku leppida. Raadamistöödega ei tohi enne omanikult nõusoleku saamist alustada. 3.1 Kaevetööd Ehitamine ja töö Lisada nõue: Kaevetöödel tekkinud pinnas, materjal ja võimalikud ohtlikud jäätmed ning ehituspraht, mida ei ole ettenähtud teeprojekti kohaselt kasutada objektil ehitustöödel, kuulub Töövõtjale ning tuleb vajadusel utiliseerida ja eraldi tasustamisele ei kuulu. Peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde piirkonnas. Ehituseks sobiliku ja sobimatu pinnase äravedu utiliseerimiseks või taaskasutamiseks väljaspool vastavat kinnisasja tuleb Töövõtjal kooskõlastada Keskkonnaametiga. 3.4 MULLETE EHITAMINE Töö ulatus Muldekeha ehitusel kehtivad järgnevad nõuded materjalidele: Materjalinõuded Muldkeha ehitamine kohalikust pinnasest (kruuspinnased, jämeliiv, keskliiv ja peenliiv, mille tolmu sisaldus kuni 15% ning Töövõtja kohustuseks on olemas oleva sobiliku materjali granulomeetria kontrollimine iga 300 m3 kohta). Muldkeha ehitamine juurdeveetavast pinnasest (min k=0.5m/ööp). 4.1 Ettevalmistustööd (freesimine ja purustamine) Ehitamine ja töö Freesimine : Töövõtja on kohustatud tagama, et freesipuru on terasuurusega 0-31,5 mm (vajadusel peab Töövõtja kasutama meetmeid - sõeluma, kasutama vastavat purustusseadet jms). Kõik freesimise juurde kuuluvate tööde kulutused (s.h freesimine, materjali purustamine, laoplatsi leidmine ja materjali ladustamine, materjali vedu) on Töövõtja kanda. Nõuded ladustuskohale: 1. Välistatud peab olema freesmaterjali segunemine teiste materjalidega (nt pinnas, savi, kruus jne). 2. Tagatud peab olema vete äravool ladustuskohast, kusjuures ladustusplatsilt pärinevat sademevett ei tohi juhtida looduslikku veekogusse. 3. Enne ladustamise vahetut algust tuleb plats üles mõõdistada vastavat MTR registreeringut omava ettevõtte poolt ning koostada teostusjoonis. 4. Peale ladustamist tuleb teostada teostusmõõdistus, millega on võimalik määrata ladustatud materjali kogus. 5. Kõik koostatavad teostusjoonised peavad vastama „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuetele“. 6. Platsil peab olema piisavalt ruumi freesmaterjali edasiseks töötlemiseks (nt: materjali sõelumine, rikastamine jne). 7. Töövõtja peab ladustuskoha eest vastutama ning tagama eeltoodud nõuete täitmise kuni objekti vastuvõtmiseni. 8. Materjali ladustamise täpne asukoht kooskõlastada eelnevalt Tellija poolse projektijuhiga. Kõik kulud seoses platsi ettevalmistamisega (eeltoodud nõuetele vastavaks muutmisega), materjali säilitamisega, materjali üleandmisega ning platsi esialgse olukorra taastamise ja korrastamisega kannab Töövõtja. Kogu tegevus peab olema kooskõlas jäätmekäitlusseadusega. Dokumenteerimine: Toimingud freespuruga. Töövõtja peab mõõdistama ja Insener kinnitama tööde mahtu ning kõik kinnitatud aruanded tuleb kajastada täitedokumentides. Tellija ei aktsepteeri materjali kadu ja kõik freespuru, mis üles võetakse peab jõudma mõõdistatult (teostatakse ka vastav teostusjoonis) ja kontrollitult markšeideri poolt mõõdetud laoplatsi koos Tellijale üleandmis-vastuvõtu aktiga. Ülesfreesitud materjalid dokumenteeritakse objektil jooksvalt ja esitatakse täitedokumentides. Objektist üle jäänud freespuru: jääb Tellijale. 4.3 Stabiliseeritud katendikihid Ehitamine ja töö Lisada nõue: Kompleksstabiliseeritud kiht peab vastama määruses „Tee ehitamise kvaliteedi nõuetes“, 03.08.2015 nr 101 ning Peadirektori käskkirjadele „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis“ (Maanteeameti peadirektori 22.11.2016 käskkiri nr 0215) (edapidi SKEJ), „Stabiliseerimise nõuete kinnitamine“ ja „Riigimaanteede ehitus- ja remonttööde vastuvõtu eeskirjale“ kirjeldatud nõuetele. Töövõtja peab vastavalt SKEJ juhendile ja määrusele nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ koostama retsepti. Hüdraulilise sideaine kogust hinnatakse saatelehte ja koguste mõõtmisega objektil, Orgaanilise sideaine kogust hinnatakse stabiliseerimise masina elektroonse väljavõtte (kui seade seda võimaldab) või bituumeni tsisterni igapäevasel koguse mõõtmisel (tsistern peab olema varustatud vastava mõõtjaga), killustikke koguseid hinnatakse materjali saatelehtede alusel. 4.8 ASFALTBETOONKATETE EHITAMINE Ehitamine ja töö Lisada nõue: Kogu objektil peavad ülemised kihid olema sujuvalt kokku viidud. Kruntimine tuleb arvestada katte hinna sisse (sh. pikivuugid). Lisada nõue: Projektis toodud „Kuum kergasfaltbetooni“ asemel tuleb kasutada „Tihe asfaltbetooni AC 16 surf“. Miinimumnõuded vastavalt AKEJ Tabel 1 900 ≤ AKÖL 20 < 1500. 4.10 Pindamine Pindamisel tuleb lähtuda Pindamisjuhisest. Materjalinõuded on toodud Pindamisjuhises tabel 5 (Teeklass R1). Sideaineks kasutatavad bituumenid või emulsioonid peavad vastama kehtiva EVS 901-2 Osa 2 kvaliteedinõuetele. Pindamisel tuleb kasutada killustiku fraktsiooniga 8/12. 4.11 Peenarde kindlustamine Materjalinõuded Lisada nõue: Sõiduteede tugipeenrad kindlustada paekivikillutikust seguga fr 0/16 või 0/32( kuni h = 9cm võib kasutada fr 0/16 ja üle h=9cm peab kasutama fr 0/32) (fr 0/32 peab üle 4mm teri >50% ja fr 0/16 peab üle 4mm teri >30 ning peenisosiste sisaldus 8-15%) ja killustik peab vastama nõuetele LA 35 ning C90/3. Lõppviimistlus teostada sõelmetega. Ehitamine ja töö Lisada nõue: Peenardele tuleb vajadusel teha lõppviimistlus paekivisõelmetega tagades nõutekohase tihendamise ja kiilumise. 4.12 Äärekivid, sillutuskivikate Lisada nõue: (1) Äärekivid ja voolurennid valmistatakse looduskivist või betoonist. (3) Nõuded betoonist äärekividele ja voolurennidele on kirjeldatud standardis EVS-EN 1340. Kui kivid puutuvad kokku jäätumisvastaste sooladega, ei tohi kivide keskmine massikadu külmakindluse katsel ületada 0,2 kg/m² ja katse üksiktulemuse massikadu ei tohi ületada 0,5 kg/m². 5.7 Plast- ja r/b truupide ehitamine Truubi paigaldamisel võtta aluseks „Põhitee truubi tüüpjoonised“ Tüüpjoonis madala mulde korral: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/projekteerimine/pohitee_truup_150824-a3_madal_mulle.pdf Tüüpjoonis kõrge mulde korral: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/projekteerimine/pohitee_truup_150824-a3_korge_mulle.pdf Lisada nõue: Truubipäiste kindlustus teha munakividega (d = 15-20 cm) või killustikpuistega geokärjel II profiili geotekstiilil, murumätastusega ((h = 5-10 cm) või erosoonitõkkematiga kasvumullal (h = 5 cm, murukülv). 7.1 Liiklusmärgid Lisada nõue: Kupitsaid liiklusmärkidele ei rajata. Olevad demonteeritavad ning kõlbulikud liiklusmärgid tuleb üle anda Tellijale. Kogus ning nende olukord fikseeritakse enne tööde algust akti/protokolliga. Säilitatavad liiklusmärgid tuleb ehituse ajal vajadusel ümber tõsta ning pärast tagasi panna. Kõik liiklusmärgid paigaldada vundamentidele, et oleks tagatud nõutav sahkamis- ja tuule vastupidavus. 7.5 Tähispostid Materjalivajadus Lisada nõue: Kõik tähispostid peavad olema ankurdatud ja kinnitatud kohtkindlalt. 7.9 Ajutine liikluskorraldus Liikluskorraldus ja ohutus Lisada nõue: Töövõtja peab olema likvideerinud ajutise liikluskorralduse (sh ajutine teekattemärgistus) objekti vastuvõtmiseks. Sügavate ( truubi põhja sügavus katte üle 2,5m) on lubatud tee sulgeda, kui on olemas mõistliku pikkusega ümbersõidud, mööda kattega teid. 8.1 Elektriülekande liinid Ehitamine ja töö Lisada nõue: Arvestada, et Loendites ei ole eraldi arvestatud ehituse käigus tekkivate võimalike ajutiste võrgukonfiguratsiooni materjalidega. Töövõtja peab nende kuludega arvestama. Kaablite kaevikute kaevamise ning tagasitäite mahud pole arvatud mullatööde koosseisu, need sisalduvad kaablite paigaldustöödes. Tulenevalt Töövõtja poolt valitud tehnoloogiast võivad kaevikute mahud varieeruda, millega peab Töövõtja arvestama. Töövõtja kohustub sõlmima kolmepoolse lepingu Töövõtja, Maanteeameti ja Elektrilevi OÜ vahel (Kolmepoolne leping Elektrilevi OÜ). 8.2 Telekommunikatsioonisüsteemid Ehitamine ja töö Lisada nõue: Telekommunikatsioonitööde maht vaadatakse üle Inseneri, Tellija esindaja ja telekommunikatsioonisüsteemi omaniku poolt enne tööde algust akteerimine toimub tegelikult tehtavate tööde järgi. Kaablite kaevikute kaevamise ning tagasitäite mahud pole arvatud mullatööde koosseisu, need sisalduvad kaablite paigaldustöödes. Tulenevalt Töövõtja poolt valitud tehnoloogiast võivad kaevikute mahud varieeruda, millega peab Töövõtja arvestama. Arvestada, et Loendites ei ole eraldi arvestatud ehituse käigus tekkivate võimalike ajutiste võrgukonfiguratsiooni materjalidega. Töövõtja peab nende kuludega arvestama. Kaablite kaevikute kaevamise ning tagasitäite mahud pole arvatud mullatööde koosseisu, need sisalduvad kaablite paigaldustöödes. Tulenevalt Töövõtja poolt valitud tehnoloogiast võivad kaevikute mahud varieeruda, millega peab Töövõtja arvestama. Töövõtja kohustub sõlmima kolmepoolse lepingu Töövõtja, Maanteeameti ja Telia Eesti AS vahel (Kolmepoolne leping Telia Eesti AS). OSA 2 TEETÖÖDE TEHNILINE KIRJELDUS Töövõtja peab teetööde tegemisel juhinduma 06.12.2016. a kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 0234 „Teetööde tehnilisest kirjeldusest“, mis on elektrooniliselt kättesaadav Maanteeameti kodulehelt.
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel