Põlvamaa Põlva vald Mammaste küla Vissimaa kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva 24.11.2020 nr 1-4/49 Mammaste külas Vissimaa kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Põlva Vallavolikogu 27.05.2010. a otsusega nr 34 „Detailplaneeringu kehtestamine Põlva vallas“ kehtestati Mammaste küla Vissimaa kinnistu detailplaneering, koostaja Omandi OÜ, töö nr DP 2666. Detailplaneeringuga jagati Vissimaa katastriüksus kolmeks. Planeeringu positsiooni 1 (lähiaadress Tartu mnt 1b) krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud tankla maa ja kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa. Positsioonidel 2 ja 3 (lähiaadress Tartu mnt 1a ja Vissimaa) jäi maakasutuseks endiselt maatulundusmaa, Pos 2 on 10% ulatuses lubatud ka tootmismaa funktsioon. Planeeringu seletuskirjas on sedastatud: „Kuna pikemas perspektiivis suureneb Põlva linna asustus, linn paratamatult laieneb ja arvestades antud kinnistu asukohta, on perspektiivne planeeritav ala Põlva-Reola maantee poolses osas põllumaa asemel kasutusele võtta pigem kaubandus- ja teenindusmaana.“ Positsiooni 1 osas on detailplaneering ellu viidud – rajatud on tankla ja teenindushoone. Kinnisasja omanik esitas 20.11.2020 Põlva Vallavolikogule taotluse eelnimetatud detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks, soovides loobuda planeeringu elluviimisest Tartu mnt 1a katastriüksusel (Pos 2). Kinnisasja omanik soovib Vissimaa kinnistu detailplaneeringu Pos 2 määratud maatulundusmaa sihtotstarbega ala asemele rajada käsipesula koos tehnovõrkudega, gaasimahuti ning veokiparkla. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lõike 1 alusel võib detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Põlva Vallavolikogu 20.12.2018. a otsusega nr 1-3/60 „Põlva valla üldplaneeringu 2029+ osaline kehtestamine“ kehtestatud Põlva valla üldplaneering 2029+ on detailplaneeringu ala juhtotstarbeks määranud segahoonestusala (tähis S) – mitmekülgse kasutusotstarbega ehitiste ja neid teenindava taristu ehitamiseks ette nähtud ala, sh äri ja väikeettevõtlus. Detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamisega ei teki vastuolu Põlva valla üldplaneeringuga. Samuti on Vissimaa kinnistu detailplaneeringus märgitud, et perspektiivis võib põllumaa kasutusele võtta kaubandus- ja teenindusmaana. Detailplaneeringu põhilahendus – juurdepääs alale ja tankla- teenindushoone rajamine – on ellu viidud, teede ning juurdepääsude osas planeeringulahendus ei muutu. Tartu mnt 1a katastriüksus (planeeringus Pos 2) asub Põlva valla üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, et aga ehitusloakohustusliku hoone püstitamist alale ei kavandata, ei ole alale uue detailplaneeringu koostamine vajalik. PlanS § 140 lõike 3 kohaselt esitatakse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks valitsusasutustele, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb ja arvamuse andmiseks isikutele, kelle õigusi võib planeering puudutada. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu esitati __.__.2020 kooskõlastamiseks Päästeameti Lõuna päästekeskusele ja Maanteeametile ning___.__2020 arvamuse andmiseks tehnovõrkude valdajatele, Rahandusministeeriumile ning piirnevate kinnisasjade omanikele. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise eelnõu on kooskõlastatud __.__.2020, eelnõule esitati järgmised arvamused:__________ PlanS § 140 lõikest 4 tulenevalt, kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud, ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse otsuse eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada. Lähtudes eeltoodust, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 33 ja planeerimisseaduse § 140 lõike 6 alusel ning arvestades ülaltoodu ja esitatud taotlusega, Põlva Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Tunnistada kehtetuks Põlva Vallavolikogu 27.05.2010. a otsusega nr 34 „Detailplaneeringu kehtestamine Põlva vallas“ kehtestatud Mammaste küla Vissimaa kinnistu detailplaneering positsioon 2 osas (koostaja Omandi OÜ, töö nr DP 2666). 2. Põlva Vallavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonnal teavitada detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi ning teavitada ajalehes lähtudes planeerimisseaduse § 139 lõigetes 3 ja 5 sätestatud nõuetest. 3. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 4. Otsuse peale võib esitada Põlva Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama, või esitama kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Lennart Liba volikogu esimees   Seletuskiri ..................................................................................................................... 4 1. Üldandmed................................................................................................................ 4 1.1. Planeeringu tellija............................................................................................................. 4 1.2. Planeeringu koostaja ........................................................................................................ 4 1.3. Töögrupp ........................................................................................................................... 4 2. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ning planeeritava ala kruntide omanikud planeeringu algatamisel ............................................................................ 4 3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid ................................ 5 4. Detailplaneeringu planeerimisettepanek ............................................................... 5 4.1. Detailplaneeringu koostamise aluskaart ........................................................................ 5 4.2. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................... 5 4.3. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed ................. 5 4.3.1. Planeeringuala asukoht, ala arengusuunad ja alale ulatuvad piirangud ..................... 5 4.3.2. Naaberkinnistute piirid ning sihtotstarbed ..................................................................... 6 4.3.3. Olemasoleva situatsiooni seotus ümbritseva teedevõrguga ja olemaoleva hoonestuse tüübi analüüs ............................................................................................................................. 6 4.4. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ........................................................................... 6 4.5. Krundi ehitusõigus ........................................................................................................... 7 4.6. Krundi hoonestusala piiritlemine ................................................................................... 7 4.7. Liiklus- ja parkimiskorraldus ......................................................................................... 8 4.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ................................................................................ 9 4.9. Ehitistevahelised kujad ................................................................................................... 9 4.10. Tehnovõrkude- ja rajatiste asukohad ........................................................................... 9 4.10.1. Heitvee kanalisatsioon................................................................................................. 10 4.10.2. Veevarustus ................................................................................................................. 10 4.10.3. Küte ............................................................................................................................. 10 4.10.4. Telekommunikatsioonivõrk .......................................................................................... 11 4.10.5. Elektrivarustus ja tänavavalgustus.............................................................................. 11 4.10.6. Sademevee kanaliseerimine. ........................................................................................ 11 4.10.7. Tuletõrje veevarustus................................................................................................... 11 4.11. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs................................................................................................... 12 4.12. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks .................................................................................... 12 4.13. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine............................................................................................. 12 4.14. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine .................................................... 13 4.15. Servituutide vajaduse määramine .............................................................................. 13 4.16. Vajadusel riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ..................................... 14 4.17. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused............................................. 14 4.18. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus ........................................................................................................................... 14 4.19. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................... 15 4.20. Planeeringu elluviimise võimalused ............................................................................ 15 KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE…………………………………. …16 ERALDI LEHEL ASUVAD KOOSKÕLASTUSED: Lõuna Regionaalse Maanteeameti kooskõlastus 29.12.2009......…...………………………..17 OÜ Jaotusvõrgu kooskõlastus 5940/2009 …………………………………………………...18 Elion Ettevõtted AS kooskõlastus nr14699550......................…………………….……….....19 Lõuna-Eesti Päästekeskuse kooskõlastus nr 7-15/3-47............................................................20 Tehnovõrkude valdajate (AS Põlva Vesi, AS Eraküte, Eesti Gaas AS, Elion Ettevõtted AS) Kooskõlastused.........................................................................................................................21 GRAAFILINE LISA: Leht 1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:5000 Leht 2 Olemasolev olukord M 1:500 Leht 3 Planeeringu põhikaart M 1:500 Leht 4 Planeeritud maakasutus ja tehnovõrgud M 1:500 Leht 5 Illustreeriv kaart 3 Seletuskiri 1. Üldandmed 1.1. Planeeringu tellija AS Saare Olerex 1.2. Planeeringu koostaja Omandi OÜ Aadress: Näituse 27, 50409 Tartu Äriregistri nr: 10288752 Tel: 7 420 999 Faks: 7 384 017 1.3. Töögrupp planeerija: Kristine Fenske arhitekt: Ott Ojamaa projektbüroo juhataja: Urmas Koch 2. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ning planeeritava ala kruntide omanikud planeeringu algatamisel Detailplaneeringu koostamise aluseks on Põlva Vallavolikogu otsus 30.08.2007 nr 93 Mammaste külas Vissimaa kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta ja Põlva Vallavolikogu otsus 30.08.2007 nr 94 Vissimaa kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamise kohta . Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on detailplaneeringu objektiks olevale maa-alale sihtotstarvete määramine, ehitusõiguse määramine ja keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneeringu sisuks on tankla, kiirsöögikoha ja pesula asukoha määramine. Planeeritava ala pindala on ca 2,5 ha. Andmed planeeringuala ja seal asuvate kruntide kohta: • Planeeritava Vissimaa kinnistu (katastritunnus 61901:001:0192, registriosa nr 2229638) omanik on seisuga 22.08.2007.a. Toomas Laaniste; krundi pindala on 20 207 m²; maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa. • Planeeritavale alale jääb ka ca 2000 m² suurune osa Vissimaa kinnistust idas asuvast Põlva-Reola T-61 riigimaantee kinnistust (katastritunnus 61901:001:1274); krundi pindala 2,8 ha; maakasutuse sihtotstarve on transpordimaa. 4  • Planeeritavale alale jääb ka ca 2000 m² suurune osa Vissimaa kinnistust idas asuvast Põlva ringtee T-87 riigimaantee kinnistust (katastritunnus 61901:001:1316); krundi pindala 1,2 ha; maakasutuse sihtotstarve on transpordimaa. 3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid 3.1. Põlva valla üldplaneering, kehtestatud Põlva Vallavolikogu otsusega 27.03.2003 nr 29. 3.2. Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Põlva maakonna asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, kehtestatud Põlva maavanema korraldusega 13.06.2005 nr 1.1-1/125. 3.3. Põlva valla ehitusmäärus, kinnitatud Põlva Vallavolikogu 30.01.2003 määrusega nr 14. 3.4. Kehtivad detailplaneeringud antud alal puuduvad. 4. Detailplaneeringu planeerimisettepanek 4.1. Detailplaneeringu koostamise aluskaart Detailplaneeringu aluskaardiks on võetud OÜ Elker RMT poolt koostatud Vissimaa k/ü geodeetiline alusplaan mõõtkavas M1:500, töö nr Põl-1414-GA, koostamise aeg 14.09.2007 ja OÜ Omandi poolt koostatud Vissimaa geodeetiline alusplaan, töö nr GEO 2951, koostamise aeg 06.2008. 4.2. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeritaval Vissimaa kinnistul asub hoonestamata põllumaa. Alale puudub iseseisev juurdepääs, põllumaale pääsemiseks on kasutatud Vissimaa kinnistust lõunas asuval Kannistiku A-5 kinnistul asuvat juurdepääsuteed. Planeeritavast Vissimaa kinnistust idas asub kõvakattega Reola-Põlva maantee. Olemasolevad tehnovõrguühendused Vissimaa kinnistul puuduvad. Planeeritava ala ida- ja kaguosas asuvad olemasolevad sidetrassid. Olemasolev olukord on esitatud kaardil Leht 2. 4.3. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed 4.3.1. Planeeringuala asukoht, ala arengusuunad ja alale ulatuvad piirangud • Planeeritav ala asub Mammaste külas Põlva valla ja Põlva linna piiril. Põlva valla üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks maatulundusmaa, kus on ehitustegevus lubatud detailplaneeringu alusel. Pikemas perspektiivis näeb üldplaneering ette ühe Põlva linna arengusuunana Mammaste küla suunas võimaliku esmatarbeteeninduspiirkonna laienemise. Planeeritav ala jääb välja üldplaneeringuga määratud väärtuslike maastike piirkonnast ning samuti tiheasustusalast. • Planeeritavat ala piirab idast Põlva-Reola T-61 riigimaantee. Riigimaanteel on tulenevalt Teeseadusest (§13, lg2) teekaitsevöönd mõlemal pool teed ulatusega 50m äärmise sõiduraja teljest, kus ehitustegevus tuleb eelnevalt kooskõlastada tee 5  valdajaga. Planeeritav kinnistu jääb täielikult Põlva-Reola riigimaantee sanitaarkaitsevööndisse. 4.3.2. Naaberkinnistute piirid ning sihtotstarbed • Põhjast – Vana -Visse (61901:001:0178); maatulundusmaa; 8,43 ha • Lõunast – Kannistiku A-5 (61901:001:1303); maatulundusmaa; 6,03 ha • Idast – Põlva-Reola T-61 (61901:001:1274); transpordimaa; 2,8 ha Põlva ringtee T-87 (61901:001:1316); transpordimaa; 1,2 ha • Läänest – Vissi (61901:001:0190); maatulundusmaa; 4,83 ha 4.3.3. Olemasoleva situatsiooni seotus ümbritseva teedevõrguga ja olemaoleva hoonestuse tüübi analüüs Vissimaa kinnistu asub riigimaantee nr 61 Põlva-Reola ääres vahetult pärast Põlva ringteed (tee nr 87) vasakul pool. Kinnistu piirneb maanteega ca 180m pikkuselt. Põlva-Reola tee prognoositav liiklussagedus aastaks 2027 on ca 5500 autot ööpäevas. Planeeritavale Vissimaa kinnistule puudub olemasolev juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Planeeritav ala on hoonestamata. Lähim hoonestus asub alast lõunas paikneval Kannistiku A- 5 kinnistul, kus asuvad peamiselt ühekorruselised viilkatustega hooned (eluhoone koos kõrvalhoonetega). Vissimaa kinnistust põhja ja lääne poole jäävad ulatuslikud põllumajanduslikud maad. 4.4. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Planeering teeb ettepaneku jagada Vissimaa kinnistu kolmeks maaüksuseks. Kuna pikemas perspektiivis suureneb Põlva linna asustus, linn paratamatult laieneb ja arvestades antud kinnistu asukohta, on perspektiivne planeeritav ala Põlva-Reola maantee poolses osas põllumaa asemel kasutusele võtta pigem kaubandus- ja teenindusmaana. Vissimaa kinnistule planeeritava Pos 1 maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on ärimaa (Ä) ning planeeritav Pos 1 krundi kasutamise sihtotstarve tankla maa (LB) ja kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (BT). Planeeritavatel maaüksustel Pos 2 ja Pos 3 jääb maakasutuseks endiselt maatulundusmaa (M), Pos 2 on 10% ulatuses lubatud ka tootmismaa (T) funktsioon (OE – elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa; OK – kanalisatsiooni- ja reoveepuhastuse ehitise maa). Planeeritavad maaüksuste piirid ja planeeritav maakasutus on näidatud kaardil Leht 3 Planeeringu Põhikaart. Maatükkide sihtotstarvete määramisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrusest nr. 36, muudetud 29.04.1996 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused” ning Keskkonnaministeeriumi poolt 2002.a. välja antud juhendist “Planeeringute leppemärgid”. 6 4.5. Krundi ehitusõigus Planeeritavale maaüksusele Pos 1 on ette nähtud püstitada üks hoone: kuni kahekorruseline tanklahoone koos autopesula, väikese kaupluse ja kiirsöögikohaga. Tanklahoone suurim ehitusalune pind ei tohi ületada 500 m2, teise korruse osakaal ei tohi ületada 60% lubatud suurimast ehitusalusest pinnast. Maaüksustele Pos 2 ja Pos 3 hooneid ei püstitata, lubatud on tehnovõrkudega seotud rajatised. Kruntide ehitusõigusega (Tabel 1) on määratud: 1) krundi pindala; 2) krundi maakasutuse/krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 3) hoonete suurim lubatud arv krundil; 4) hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; 5) hoonete suurim lubatud absoluutkõrgus; 6) hoonete suurim lubatud korruselisus. Krundi ehitusõigus on esitatud kaardil Leht 3 Planeeringu põhikaart. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.novembri 2002.a. määruse nr 10 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” kohaselt on kruntidele kavandatud ehitiste kasutamise otstarbe kood ja nimetus järgmine: • 12316 – bensiinijaama hoone • 12332 – sõidukite teeninduse hoone • 12139 – kiirtoitlustushoone • 12319 – muu kaubandushoone • 22000 – torujuhtmed, side- ja elektriliinid Tabel 1 Kruntide ehitusõigus. Krundi Pindala Planeeritav Hoonete Hoonete suurim Hoonete suurim Hoonete suurim 2 aadress (m ) maa- suurim lubatud lubatud lubatud kasutuse/ lubatud arv ehitusalune absoluutkõrgus korruselisus 2 krundi krundil pindala (m ) või kasutamise krundi siht- täisehitus- otstarve protsent 100% Ä Pos 1 5 512 1 500 m2 83.80 2 (LB,BT) 90% M/ Pos 2 4 099 10% T - - - - (OE,OK) Pos 3 10 595 100% M - - - - Ä – ärimaa M – maatulundusmaa T – tootmismaa OE – elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa OK – kanalisatsiooni- ja reoveepuhastuse ehitise maa LB – tankla maa BT – Kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa 4.6. Krundi hoonestusala piiritlemine Krundi hoonestusala määramisel on lähtutud hoone sobivaimast paigutusest ja võimalikult sujuvast liikluskorraldusest. Tanklahoone on paigutatud krundi keskele, mis jätab ruumi sujuva liikluse korraldamiseks. Planeeritud hoonestusalad on seotud krundipiiridega, 7 hoonestusalad on näidatud kaardil Leht 3 Planeeringu põhikaart. Kohustuslikku ehitusjoont planeeritavatele uutele hoonetele ei määrata. Väljapoole hoonestusala hooneid ja tankimisega seotud rajatisi ehitada ei tohi. Tehnovõrkudega ja liiklusega seotud rajatisi võib ehitada nii hoonestusalale kui ka väljapoole planeeritud hoonestusala. Hoonestusala minimaalseim kaugus naaberkruntide piirist on 8,0 m. Hoonestusala väiksem kaugus naaberkrundil asuvatest hoonetest on 69,1m. 4.7. Liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritav liiklus- ja parkimiskorraldus on lahendatud vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2003 “Linnatänavad”. Planeeritavale alale on kavandatud üks uus kõvakattega juurdepääs Põlva-Reola tugimaanteelt T-61 Vissimaa kinnistu kirdeosas. Juurdepääsu planeerimisel on lähtutud Tiit Korn FIE poolt koostatud eskiisprojektist „Põlva vald Mammaste küla Vissimaa kinnistu detailplaneeringu sidumine riigi tugimaanteega nr 61 Põlva-Reola”, töö nr TE 09-11. Kavandatud ristmikule on planeeritud liiklussaar. Liikluskorralduse- ja ohutuse parandamiseks on parklasse sissesõiduks planeeritud eraldi aeglustusrada ning kiirendusrada parklast väljasõiduks. Arvestades Põlva-Reola tee suurt liiklussagedust on ette nähtud liikluse tipptundidel kinnistult väljasõidul ainult parempöörde sooritamise võimalus (kell 7-9 ja kell 16-18). Planeeritava ala idaossa, Põlva-Reola maantee äärde on ette nähtud ka bussipeatuse asukoht. Jalakäijate juurdepääsuks planeeritavale kinnistule on kavandatud planeeringuala kaguossa eraldi kõvakattega 3,5 m laiune kõnnitee kuni bussipeatuseni, mis tuleb pikemas perspektiivis ühenda Põlva linna kõnniteede võrgustikuga. Arvestades, et planeeritava ala vahetus naabruses asub elamu, mis on tundlik liiklussageduse suurenemisest tuleneva müra suurenemise suhtes ning planeeritavale alale kavandatava bussipeatuse asukohast ja jalakäijate liikumisest sellega seoses, on Põlva-Reola tugimaanteel liiklusohutuse tagamiseks ning mürataseme vähendamiseks täiendavalt ette nähtud vähendada liikluskiirust. Täpsed liikluskorralduslikud lahendused tuleb anda ristmiku edasisel projekteerimisel (tee-ehitusprojektis). Parkimine on ette nähtud krundisiseselt ainult hoonestatavale krundile Pos 1. Parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud EVS 843:2003 “Linnatänavad” bensiinijaamale ette nähtud normidest, arvestatud on äärelinnale määratud normidega. Ehitusaluse brutopinna järgi on minimaalseks parkimiskohtade arvuks hoonestataval krundil Pos1 40 kohta. Krundile Pos 2 on ette nähtud rajada 5,5 m laiune kõvakattega juurdepääsutee koos manööverdamispinnaga reoveepumplale. Liiklus- ja parkimiskorraldus on näidatud kaardil Leht 3 Planeeringu põhikaart. 8  Tabel 2 Parkimiskohtade arvutus. Normatiivile Krundile Hoone kasutamise Otstarbele vastava EVS 843:2003 vastav kavandatud planeeritud otstarve ehitise brutopind parkimisnormatiiv parkimiskohtade parkimiskohtade arv arv Tankla 800 m² 1/20 40 parkimiskohta 40 parkimiskohta 4.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Planeeritaval alal puudub olemasolev kõrghaljastus. Planeeringus on näidatud kohustusliku kõrghaljastuse orienteeruv asukoht. Kõrghaljastus on kavandatud planeeritavatele maaüksustele Pos 2 ja Pos 3 üksikpuudena (Pos 1 poolsel küljel) ja täiendavalt okaspuudest (soovitatavalt harilik kuusk või torkav kuusk) kõrgekasvulise kaitseistutusena (naaberkrunt Kannistiku A-5 poolsel küljel olemasolevate hoonete ulatuses). Soovitatav on lahendada haljastuse täpsem paiknemine ja liigiline kooslus hoone projekteerimise käigus. Liikide määramisel kasutada avalikule haljasalale sobivaid kooslusi ning rajamisel kohalikes puukoolides kasvatatud taimmaterjali. Piirete rajamine kruntidele ei ole lubatud. Soovitatava kõrghaljastuse paiknemine planeeritaval alal on näidatud kaardil Leht 3 Planeeringu põhikaart. 4.9. Ehitistevahelised kujad Ehitistevaheliste tuleohutuskujade määramisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 27.okt.2004 määrusest nr. 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” §19 (Tule naaberehitistele leviku takistamine). Detailplaneeringuga lubatud väikseim kuja krundipiirist on 8,0 m, teemaa krundist 15,0 m, naaberkinnistul asuvatest olemasolevatest hoonetest 69,1m. Detailplaneeringuga lubatud madalaim tulepüsivusklass planeeritavatel uutel hoonetel on TP2. Kujad on näidatud kaardil Leht 3 Planeeringu põhikaart. 4.10. Tehnovõrkude- ja rajatiste asukohad Olemasolev olukord. Planeeritaval kinnistul puuduvad olemasolevad tehnovõrguühendused. Vissimaa kinnistu ida- ja kaguosas asuvad olemasolevad sidetrassid. Planeeritud lahendus Planeeritavate hoonete kommunikatsioonidega varustatus ja liitumispunktid ning nende täpsed asukohad tuleb projekteerida eraldi tehnovõrkude kohta koostatavates tööprojektides. Tehnovõrkude tööprojektid tuleb koostada võrguvaldajate tehniliste tingimuste alusel. 9 4.10.1. Heitvee kanalisatsioon Vissimaa kinnistu liitmiseks Põlva linna ühiskanalisatsiooniga on planeeritud rajada ühendustorustik kuni J.Käisi tänaval asuva tänavavõrgustikuni. J.Käisi tänavale on juba varem kavandatud kanalisatsioonitorustiku projekteerimis- ja ehitustööd aastatel 2008-2010, mis on käesoleva planeeringu koostamise hetkel projekteerimise faasis. Planeeritavale alale on kavandatud isevoolne kanalisatsioonitorustik kuni reoveepumplani, planeeringuala kaguosas asuvale haljasalale on ette nähtud reoveepumpla (20m kujaga)asukoht. Pumplast olemasolevasse J.Käisi tänava kanalisatsioonitorustikku on kavandatud kanalisatsiooni survetrass. Planeeringus on näidatud ka survekanalisatsioonitrassi edasine kulgemisvõimalus paralleelselt Põlva-Reola teega Tartu suunas. Planeeritavad kanalisatsioonitrassid ja reoveepumpla asukoht on esitatud kaardil Leht 4 Planeeritud maakasutus ja tehnovõrgud. Kanalisatsioonitrassi ühendamiskoha orienteeruv asukoht olemasolevasse trassi J.Käisi tänaval on näidatud kaardil Leht 1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed. Ühiskanalisatsiooni kuuluvad (tänava-maa-aladele paigaldatud) torustikud tuleb Arendajal anda üle AS-le Põlva Vesi tasuta. Torustike välja ehitamine toimub Arendaja kulul. Isiklik kasutusõigus tuleb määrata AS-i Põlva Vesi kasuks Arendaja kulul. 4.10.2. Veevarustus Planeeritav kinnistu on ühendatud Põlva linna ja Mammaste küla ühisveevärgiga tekitades ringsüsteemi. Ühendustorustikud on planeeritud J.Käisi tänavavõrgust ja Mammaste küla tänavavõrgust. Planeeringus on näidatud ühisveevärgi torustiku edasikulgemisvõimalus paralleelselt Põlva-Reola teega Tartu suunas. Planeeritavad veetrassid on esitatud kaardil Leht 4 Planeeritud maakasutus ja tehnovõrgud. Veetrassi ühendamiskohtade orienteeruvad asukohad olemasolevatesse trassidesse on näidatud kaardil Leht 1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed. Kuna alale on ette nähtud ka tuletõrje veevarustus hüdrantide baasil, tuleb torustiku dimensioneerimisel sellega arvestada. Ühisveevärki kuuluvad (tänava-maa-aladele paigaldatud) torustikud tuleb Arendajal anda üle AS-le Põlva Vesi tasuta. Torustike välja ehitamine toimub Arendaja kulul. Isiklik kasutusõigus tuleb määrata AS-i Põlva Vesi kasuks Arendaja kulul. 4.10.3. Küte Planeeritavale kinnistule kavandatavate hoonete varustamine maagaasiga on ette nähtud teiselpool ringteed paikneva olemasoleva B-kategooria gaasitorustiku baasil. Planeeritav gaasitrassi kulgemine ning gaasitrassi liitumispunkti orienteeruv asukoht on näidatud kaardil Leht 4 Planeeritud maakasutus ja tehnovõrgud. 10 4.10.4. Telekommunikatsioonivõrk Planeeritaval Vissimaa kinnistul asuvad olemasolevad sidetrassid on ette nähtud ümber paigutada paralleelselt Reola-Põlva maanteega planeeritavasse kaablikanalisatsiooni. Planeeritava kinnistu sidevarustuseks on ette nähtud planeerida kaablikanalisatsioonitrass Tartu-Räpina-Põlva ringristmiku Elioni kaablikanalisatsiooni lähimast kaevust. Igale planeeritavale hoonele on ette nähtud sidekanalitoruga sisestus. Planeeritavatesse hoonetesse (sisestuse lähedusse) on kavandatud sidekapp. Planeeritavad siderajatised ja sidetrassi liitumispunkti orienteeruv asukoht on näidatud kaardil Leht 4 Planeeritud maakasutus ja tehnovõrgud. 4.10.5. Elektrivarustus ja tänavavalgustus Planeeritava uushoonestuse elektritoide on kavandatud olemasolevalt Põlva- Puhastusseadmete 10kV magistraalliini Keldrikaela ja Katlamaja 10/0,4kV alajaamade vaheliselt maakaabelliinilt 10kV maakaabelliinidega. Liitumispunkti orienteeruv asukoht Keldrikaela-Katlamaja maakaablisse on näidatud kaardil Leht 4 Planeeritud maakasutus ja tehnovõrgud. Planeeritavale kinnistule on kavandatud rajada uus 10/0,4kV kompleksalajaam, selleks on reserveeritud ca 30m² suurune maa-ala planeeringuala keskel, millele on ette nähtud servituudi seadmine. Planeeritava alajaama teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Planeeritavast alajaamast kulgevad madalpingekaablid kavandatava hoone elektrivarustuse tagamiseks ning ka tänavavalgustuse tarbeks. Tänavavalgustite orienteeruv asukoht, elektrikaablite kulgemine ning planeeritava alajaama ligikaudne asukoht on näidatud kaardil Leht 4 Planeeritud maakasutus ja tehnovõrgud. 4.10.6. Sademevee kanaliseerimine. Planeeritavale alale on kavandatud sademevee ärajuhtimiseks planeeritavast parklast sademevee kanalisatsioonitrass, mida mööda juhitakse sademevesi planeeringuala idaosas asuvasse kraavi. Enne sademevee kraavi juhtimist on ette nähtud paigaldada liiva- ja õlipüüdur sademevee puhastamiseks. Planeeritava sademeveekanalisatsioonitrassi ja puhasti asukoht on näidatud kaardil Leht 4 Planeeritud maakasutus ja tehnovõrgud. 4.10.7. Tuletõrje veevarustus Planeeringualal on ette nähtud tagada tuletõrje veevarustus kavandatavast ühisveevärgist. Tuletõrjehüdrant on planeeritud Vissimaa kinnistust kagusse jääva teemaa äärde haljasalale. Tuletõrjehüdrant peab vastama Eesti Standardi EVS 620-3:1996 nõuetele. Hüdrandi asukoht on näidatud kaardil Leht 4 Planeeritud maakasutus ja tehnovõrgud. 11  Tabel 3. Planeeritavad tehnovõrgu trassikoridoride orienteeruvad pikkused. Tehnovõrk Planeeritava trassikoridori Planeeritava trassikoridori pikkus kinnistusiseselt pikkus kinnistu piirist kuni olemasolevate trassikoridorideni Vesi 30 m 425 m Kanalisatsioon Isevoolne Isevoolne kanalisatsioonitrass kanalisatsioonitrass 32 m 45 m; Survekanalisatsioonitrass 225m Sademevee kanalisatsioon 195 m 60 m Gaasitrass 25 m 265 m Soojatrass 20 m 185 m Telekommunikatsioon 40 m 355 m Elektri jõukaabel - 150 m Põlva linna võrkudeni; 440 m kuni Mammaste AJ-ni Madalpinge hoonete toiteks 40 m 20 m Madalpinge 285 m - tänavavalgustuseks 4.11. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs Planeeringuala ei ulatu keskkonnakaitseliste seadusandlike aktidega reguleeritavatesse kaitsevööndeisse. Planeeringualal ei asu kaitstavaid loodusobjekte. Ehitisi, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine antud planeering ette ei näe. Tankla tuleb rajada vastavalt kehtivatele normidele, kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitamisel järgida head ehitustava. Kõigi normide täitmisel ei kujuta tankla endast keskkonnaohtlikku objekti. Tanklale tuleb rajada liiva- ja õlipüüdur(id), millega eelnevalt puhastatakse sajuvesi enne sajuveekanalisatsiooni juhtimist. Planeeritavale hoonestatavale krundile on ette nähtud paigaldada kinnised konteinerid olmeprügi jaoks. Kinnistu valdaja tagab krundil tekkivate jäätmete kogumise krundil paiknevasse jäätmekonteinerisse, jäätmekonteinerite asukohad on näidatud kaardil Leht 2 Planeeringu eskiis. Prügi äraveo korraldab krundi igakordne omanik jäätmekäitlusettevõttega sõlmitava lepingu alusel. 4.12. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks Vajadus puudub. 4.13. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Vajadus puudub. 12 4.14. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine • Lubatud korruselisus : 2 • Lubatud katusekalded: hoonetel on lubatud kasutada kas lamekatust, pultkatust või madalakaldelist viilkatust. Lubatud katusekallete vahemik on 0-15 kraadi. • Lubatud välisviimistlusmaterjalid: välisviimistlusmaterjalidena võib kasutada kas puitmaterjale, kivimaterjale, krohvi, metalli, kõrgekvaliteedilist fassaadiplaati ning klaasi. Samuti on lubatud neid kombineerida. Viimistluses eelistada looduslähedasi värvitoone. • Keelatud on palkmajade püstitamine. • Planeeringuga antakse lubatav ±0.00 vahemik, täpsem ±0.00 tuleb määrata hoonete arhitektuurse projekteerimise käigus. Hoone ±0.00 lubatav vahemik on 75.00 – 75.80. • Hoonete projekteerimise käigus tuleb tagada maja vastavus tuletõrje nõuetele. • Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. Ehitis peab olema teostuselt kaasaegse ja kõrgetasemelise arhitektuuriga, sobima ümbritsevasse keskkonda, mitte looma ohtu inimestele, varale ega keskkonnale. • Arhitektuursed projektid tuleb kooskõlastada vallaarhitektiga/ehitusspetsialistiga eskiisi staadiumis. 4.15. Servituutide vajaduse määramine Servituudid teatakse Asjaõigusseaduses ja Asjaõiguse rakendamisseaduses ettenähtud korras. Kogu planeeringualal on eraõiguslikke krunte läbivatele planeeritavatele uutele tehnovõrkudele ette nähtud isiklik kasutusõigus (Tabel 4). Teeservituudi seadmise vajadus tekib maaüksusele Pos 1 rajatava juurdepääsutee osas. Tehnovõrkudele seatav isikliku kasutusõiguse ja teeservituudi vajadus on ära näidatud kaardil Leht 4 Planeeritud maakasutus ja tehnovõrgud. Servituutide lepped tuleb sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamist. Tabel 4. Servituutide määramise vajadus planeeritavatele tehnovõrkudele. Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/isik Servituut Servituudi sisu Pos 2, Pos 3 Elektrivõrgu valdaja Isiklik kasutusõigus Isiklik kasutusõigus annab elektrivõrgu valdajale õiguse ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevaid elektriliine ja elektrialajaama. Pos 1, Pos 2 Vee- ja Isiklik kasutusõigus Isiklik kasutusõigus annab kanalisatsioonivõrgu vee- ja valdaja kanalisatsioonivõrgu valdajale õiguse ehitada ja hooldada läbi kinnisasja 13  kulgevaid rajatisi. Pos 1, Pos 2 Telekommunikatsioonivõrgu Isiklik kasutusõigus Isiklik kasutusõigus annab valdaja telekommunikatsioonivõrgu valdajale õiguse ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevaid siderajatisi. Pos 2 Gaasivõrgu valdaja Isiklik kasutusõigus Isiklik kasutusõigus annab gaasivõrgu valdajale õiguse ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevaid rajatisi. Pos 2 Kaugküttevõrgu valdaja Isiklik kasutusõigus Isiklik kasutusõigus annab kaugküttevõrgu valdajale õiguse ehitada ja hooldada läbi kinnisasja kulgevaid rajatisi. Pos 1, Pos 2 Pos 2 Teeservituut Teeservituut annab Pos 3 valitseva kinnisasja omanikule õiguse kasutada teenival kinnisasjal asuvat juurdepääsuteed. 4.16. Vajadusel riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine Vajadus puudub. 4.17. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002. Järgnevalt on tehtud kokkuvõte antud piirkonna kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest. Kuritegevuse riske vähendavad: • atraktiivne arhitektuur • selgelt eristatav juurdepääs • korrashoid • hea nähtavus • autode parkimine vahetult hoone ees • lukustatud sisenemisruumid • tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid • süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine, süttiva prügi kiire eemaldamine Krundi valdaja(te)l on soovitav hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada eelpool tooduga. 4.18. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus Vajadus puudub. 14 4.19. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitajaks on kinnistu igakordne omanik. Planeeringu rakendamisest tulenevad võimalikud kahjud kuuluvad hüvitamisele vastavalt asjaõigusseadusele. 4.20. Planeeringu elluviimise võimalused Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi koostatavatele ehituslikele projektidele. Kohalik omavalitsus võib välja anda planeeringus toodud nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi. Krundile juurdepääsu, planeeringuala sidumise riigimaanteega, krundi piiridesse jäävate parklate, sadevee kogumiskaevude, sadeveetrassi, välisvalgustuse, haljastuse jms välja ehitamise kohustus on krundi valdaja(te)l. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt krundi valdaja(te) ja võrguvaldajate kokkulepetele. Planeeringuala sidumiseks riigi tugimaaneega on vajalik koostda eraldi tee-ehitusprojekt. Projekteerimiseks tuleb küsida tehnilised tingimused Lõuna Regionaalselt Maanteeametilt. Ehitustöid Vissimaa kinnistul ei tohi alustada enne tee-ehituslike tööde vastuvõtmist. Esimese etapina tuleb realiseerida teeprojekt. Hoonele ehitusloa andmise eelduseks on maanteelt mahasõidu olemasolu ja kooskõlastatud tehnovõrkude tööprojektide olemasolu. Enne hoonele kasutusloa andmist peavad olema väljaehitatud ja vastuvõetud ka tehnovõrguühendused. 29.03.2010.a./ / Kristine Fenske, planeerija 15  PÕLVA VALLAVALITSUS Koostöötegijad ja kaasatud isikud 30.11.2020 nr 7-1/20-147-1 Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks või arvamuse andmiseks Planeerimisseaduse § 140 lõike 3 alusel esitame teile Põlva Vallavolikogu otsuse „Mammaste külas Vissimaa kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine“ eelnõu nr 1-4/49 kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks. Põlva Vallavolikogu 27.05.2010. a otsusega nr 34 „Detailplaneeringu kehtestamine Põlva vallas“ kehtestati Mammaste küla Vissimaa kinnistu detailplaneering. Planeeringu koostaja oli Omandi OÜ (töö nr DP 2666), planeeringuga jagati Vissimaa katastriüksus kolmeks. Planeeringu positsiooni 1 (lähiaadress Tartu mnt 1b, katastritunnus 61901:001:0286) krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud tankla maa ja kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa. Positsioonidel 2 ja 3 (lähiaadress Tartu mnt 1a katastritunnusega 61901:001:0285 ja Vissimaa katastritunnusega 61901:001:0284) jäi maakasutuseks endiselt maatulundusmaa, Pos 2 on 10% ulatuses lubatud ka tootmismaa funktsioon. Detailplaneering on positsioon 1 (Tartu mnt 1b) osas täielikult ellu viidud – rajatud on tankla, teenindushoone ja juurdepääsud. Kinnisasja omaniku volitatud esindaja esitas 20.11.2020 Põlva Vallavolikogule taotluse tunnistada kehtetuks planeering positsioon 2 (Tartu mnt 1a, katastritunnus 61901:001:0285, maa kasutamise sihtotsarve 90% maatulundusmaa ja 10% tootmismaa) osas. Kinnisasja omanik soovib planeeringuga ettenähtud haljasalale rajada käsipesula koos tehnovõrkudega, gaasimahuti ning veokiparkla. Soovitud tegevused on kooskõlas Põlva valla üldplaneeringuga 2029+. Planeerimisseaduse § 140 lõike 3 alusel esitame teile Põlva Vallavolikogu otsuse „Mammaste külas Vissimaa kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine“ eelnõu nr 1-4/49 kooskõlastamiseks või arvamuse andmiseks. Kui te 30 päeva jooksul otsuse eelnõu saamisest arvates ei ole kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist eeldame, et te ei soovi selle eelnõu kohta arvamust avaldada või loeme otsuse eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Martti Rõigas abivallavanem Kesk 15 tel 799 9470 Swedbank AS 63308 Põlva e-post [email protected] EE172200221012204673 Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank EE021010402018689001 Lisa: 1. Põlva Vallavolikogu otsuse „Mammaste külas Vissimaa kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine“ eelnõu nr 1-4/49; 2. Vissimaa kinnistu detailplaneeringu põhijoonis; 3. Vissimaa kinnistu detailplaneeringu seletuskiri. Tiia Zuppur 799 9491; 5347 1669, [email protected] -2- Saatja: Anne Vesinurm <[email protected]> Saadetud: 30.11.2020 16:50 Adressaat: Anne Vesinurm <[email protected]> Teema: FW: Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks või arvamuse andmiseks Manused: 7-120-147-1 30.11.2020 Väljaminev kiri.asice From: [email protected] <[email protected]> Sent: Monday, November 30, 2020 4:11 PM To: aktsiaselts AQUA MARINA Antti Moppel <[email protected]>; Maanteeamet <[email protected]>; Päästeameti Lõuna Päästekeskus <[email protected]>; Rahandusministeerium <[email protected]>; Põlva REHO <[email protected]>; Elektrilevi OÜ <[email protected]>; aktsiaselts Põlva Vesi <[email protected]>; Aktsiaselts Põlva Soojus <[email protected]>; AS Gaasivõrk <[email protected]>; Telia Eesti AS <[email protected]> Subject: Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks või arvamuse andmiseks Tere! Teile on saadetud Põlva Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks või arvamuse andmiseks, mis on registreeritud 30.11.2020, numbriga 7-1/20-147-1. Kontaktinfo Kesk 15, 63308 Põlva Tel 799 9470 e-post: [email protected]