77.
.48
27
77
77.
92 .76
<-L 77
eht
me 77
tsa 7 .5
8.
01 77.
77 2
A
77. 77.
57
88 77.
89
77.
79 77.
77.
69 49
77
77.
.
59
45
77.
51 77.
57 77.
.29 77.
35
77 26
04
77.
. 77.
42
77 77. 77.
2
50 28
.2
24
77.
02
77
76.
28
.23 77.
33 77.
39 77.
76 76. 15
kr
99
84
A
.
32
75. 75.
76
95 91
8
.
10
77.
22 77. 77.
76
8
22.
23 11
77.
08
75 76.
86
17.
77.
.65 77.06
75.
62
78.29 77.
05 77.
26
77.
16
75
78.20 22
76.
76.
76.
68
75.
60
mullahunnik 77. 77. 77.
29
09 32
75.
X= 6558600 74.66
74.50 76.
62
08
77.
27
76
77.33
77.
22 77.
39
76
594600
.47
76.45
99
A
.
75.
84
76.
76.
25 76 77.
38
72
75. 74.65 77.
28 Kaal
74.
97 76. epi
75.
16 81 77.
00 bet
->
74.96 74.99 77. 77.
28
76. 08 15141 Kaalepi-Lehtmetsa tee
61 75.
36 75.05 74.47
Y=
74
84
.95 75.
39 76.
74.
74.
99 96 12901:003:0090
76. 74 74.95
.
65
18 83 75.04
79
75.
23
75.
16
75. 05 75.63
74.
74.56
77.
77 75.
77.
50
7 75.14 75.
72
75.
86 5 76.
76.
26 .2 12
76.89 75.
78 5
P8
73
21
76.17
74.
74.
õgi
75.
75.81 95
35
44
75.
.
98
74. 13
a j
75
76.01
75.
22
pinnas
77.
74.83 75.
bl
75.
91 74.
57 38
75.
24
58
76. 75.
Am
40
pinnas 74. 75.79
71
<-
74. 30
75.11
78
74. 74.
08 2 73.
71
75.97
49
59
4 76.
28
.
0 74.
75.
88
12
74.
68
77.02 73.
73 75.66
74.
14
24
74.
56
74.
84
59
75.
75.
75.
75.
49
77.
04
02
22 74.11
77.
74.
.
77.
74.73 75.
75 16
15
76.13
75.96
74.85
75.
58
74.
96
77.
13
77.
73.35
35
49
88
78.05
73.
74.
pinnas
69
51
32
44
75.12
77.
.
34
.
78.
74
73
60
.
8
.3
89
74.96
78
.
86
78
74
74.96
74.
76
77.
76.19
97
77.
74
79 76.12
73.
.
57
.4
79
82
.
9
74
75.
.
74.
39
73
52
.
15
27
75.
73
79
73.
66
74.64
75.
75.
75.18
79.
74.
76.31
74.
92
04
30
17
80
73.
05
27
.
79
73
75.
50
77.
76.23
78.
75.06
78
.
78.48
38
40
81
75.
X= 6558550
71
74.
46
.
29
74
.
.
09
75.06
78
594800
75.40
73
67
74.72 Albu kauplus
78.
00
02
78.
56
49
78.
75.07
78.
78. 75.06
12901:003:0119
.
78
85
11
.
74
.
75
76.67
24
Y=
74.68
4
.
.0
41
76.
78
68 76.66
76
77.
.95
45
75
.
75.26
73
78
74.43
34
kr
.
.
74
75
78
93
.
74
.
75.01
52
77
TINGMÄRGID
47
74.93 76.60
85
76.
.
76.13
.
74
27
74
75.80 76.97
03
.
.
73
94
78
Planeeringuala piir
.
5
77
.9
77.11
H
75
75.06
75.01 K Katastriüksuse piir
77
Lubjapõllu 76.91 .21
76.92 Veehaarde sanitaarkaitseala (50 m)
28
12901:001:0238
.
77
66
75
.33 Kalda piiranguvöönd (100 m)
.
2.
pinnas
74
74.93 77.39
65
46
.
.
Ehituskeeluvöönd (50 m)
74
0
77
23
74.83
82
74
.
90
.
76
.
74
73
or Veekaitsevöönd (10 m)
.
i or 77.56
75
en
t i
PR, PT, VT, ÄM . en
56
75.60 76.92 t 77.56
.
.
Kallasrada (4 m)
42
77
74.
14 77
7m
88
62
76.26
68
.
4 .
71
74.58 76.54 65
77
.
2
.
77.47
200 m
.
8
l
74
.
73
l
74
Maantee kaitsevöönd (30 m)
29
77.58
ki
Järv
74
72
74.77
2 k POS 2
.
H
03
.
75.23
73
96
74
.
77.64
76
.
74.90 75.21 K Maantee külgnähtavus (12 m)
77
99
2 ki 77
20 964 m 13 l .
t.
l 48
.
or
08
Kinnismälestiste kaitsevöönd
76
t.
ien
en
.
t. H 77.54
76
t.
en
77
i
or
.98
03
51
i
67
en
or
K
71
55
.
65
.
74.
i
77
79
77
75
74.88
or
.
.
.
.
Lombi 38
.
t
73
75
77.13
74
ks 77.60
67
74
66
76.67 77.72 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
96 ks 77.
75.
.
76
77
12901:001:0239 77 or
te
77
.
or .99 i
54
94
74.89 . en
19
gi
76.17 ien 94 t
25
kü
raadiolingi mast .
.
19
10
t
t
77 .
41
. 77
jõ
77
77.38
aa
77
.
.
.
80
76.
77
32
75.28 77
Olemasolev hoone
.
a
.
74
98
10
71
m
bl
77
75.
74.68
.
.
74.
77
77
t.
83
74.92 77.94
Am
77.49
47
77.01 or ki Olemasolev veekogu
.
en
75.02 ien ll
58
t.
.
75
t
i
<-
74
30 . 77.76
76.
00
or
n
77 33
.
e
23
ri
78.
Olemasoleva karjasilla ligikaudne asukoht
.
77
73
77
76.
.
77
.
o
40
37
78.00
81
.
07
l
39
Planeeritud tiigi kallaste korrastamise ala
75
76.
l
76.20 76.54
26
ki
.
.
75 pinnas
82
75.44
.
05
77
77
. 77.99
67
87
.
75
t.
l
75.97
78.
84
74
l
.
74.77
ki
77.60 Planeeritud maapinna tõstmise ala
.
en
74
07
42
75
76
i
.
82
A
73.
or
.10 78.07
75
78
74.
20
wc
Planeeritud supelranna ala
40
76.41
85
.
10
37
.
.
35
76.
77
76
77
.
27
07
77 .
77.46 .21
77
76.81
77
.
.
74.89 Planeeritud kõrghaljastatud ala
78
17
75.
a
77.02
aj
t 6
75.04
.
ks
08
0
74.85
78
73
ks
32
.
un
t
.
34
78
.
30
33
91
77
77.55
H
75
em
sa
.
66
44
.
.
.
76
64
34
77
76
.
75.55
77
.
78
77.85
27
.
hk
Planeeritud hoonestusala
80
77
74
.
78.03
75
50
76.
75.
76
.
74
.
mullahunnik 78
38
Pu
30
74
.
29
23
34
77 .
Planeeritud rajatiste ala
.
77
.
l
.
73
l
ss
ki
77
04
40
77.13 77.70
.
rra
s
71
78
73.
77.16 Planeeritud hoone võimalik asukoht
as
5.
74.
78
29
te
rr
74.
8
75.
77.
77.
42
49
76.48
19
04
te
74.85 Planeeritud jalgtee
30
77 .
.
.
14
.
77
77
76.
11
30
78
.
76
75.
67
75.08 75
71
.77 78.43
68
78
.
62
77.10
75
77
.
15
.
04
90
29
33 74.83
.
76
77 Planeeritud infotahvel-suunaviit
.
.
. t
76.
75.55
.
74
ks
75.
76
75 77 .
77
73
77
75
.
.
57
77
59
50
ki
41
l
.
75.03 75.98 7 l
48
77.21
77
77 7.
76.
12
73
33
7
77 .
56 2
33
.
77.
74
77
77
.
.
64
75.18 78.04 Planeeritud parkla
79
77
73.
75
77
75
85
.
.
.
77
66
77 .
.
18
61
29
78.74
.4
77
74
74.
.
74
.
21
48
8
.
35
73.
.6
20
Planeeritud tolmuvaba kate
.
75
pinnas
9
39
78
77.14 77.17
76
.6
76.
77.
.
P5
78
6
.92
3
42
13
74.93
33
73
03
76.00
51
.27
73.
A
.
78.07
32
77.49
61
29
76.32
74.
78
Planeeritud sild
69
.
71
.
.
77
77
78.08
77
Jäägrivilla
77
75
.
74
.
52
74
.
74
.
80
76.
.
.
09
77
17
75
73
5
75.
21 12901:003:0244
.
.
43
.9
25
32
75
74.74
74
78
77
73.
1
.46
.
.9
76
.
17
95
77.87
68
78
. 77.51
33
78.
47 48
594550
.
78. 77.50
43
00
74
P12
77.39
74.
74.68 75.01
73.
.
77
Planeeritud puurkaev koos 10 m hooldusalaga
84
74.83 77.62
75
89
31
78.
36 77.
.0
74.
62
76
07
23
25
.
79 77.
73.
78.
1
44
77
77 76.
.
.
60
54 77
66
.
75
80
87
r .
.
19
77
k 76
74
76.
74.
.59 77.85
Y=
77
62
2
21
.4 . k
18 r Planeeritud kogumismahuti või omapuhasti koos 5 m kujaga
74.
73.
79 pinnas 77
30
76.11 .47
.
35 75.81
77
. 76 74.96
79 .7 75
77
X= 6558450 3 76 .01 .48
84
77
74.
76 .4
73.
Lubjaahju t
.
4 .
42 ks
.8 Planeeritud prügikast
35
74
1
13
76
.
27
23
69
74.81
77
12901:003:0590 .46 77
.
74.43
.
77.40
32
77
.
75
74 43
73.
.8 76
1 .41
77
29
73
Likvideeritav objekt
74.
. 77
.
76 31
74.
75.06 .35
77
72
.0 76.21
00
54
8
74.
63
76
.
94
75.
55
77
.
31
76 40
74.
74.88
A
74.
73.
.34 73 77
. .14
76 31
76.12
76
. 77 Planeeritud madalpinge elektrikaabel
.33 40 77.27 .29
21
76.41 75
75.92
59
74
.
.29 Planeeritud kanalisatsioonitoru
77
. 76.15 77
74.
96
76.10 76.33 .11
76
.81 Albu mõis Planeeritud veetoru
õgi
75
61
75 76.05 ÄM
52
.77 .
74.
36 15
95
75.
.
75
a j
76 74.72 12901:003:0243
.
9m
83
.10
76
91
.
2
76.07
800 m 5
< - Am bl
74
.
76
94
76
.10 74
.
POS 1
75.82 2 k Planeeritud juurdepääsuservituudi ettepanek
75
.17
49 Planeeritud tehnovõrgu servituudi ettepanek
69
98
60
.
75
.
74.
2
10 126 m 12
75.
74
76.04 76.13
kr
75
06
74.91
59
.87
75.
76
74.
.05 76.19
76
Nähtavuskolmnurk ristmikul
Lubja .02 75.91
.78 76.26 (projektkiirus 50 km/h, 10x140 m)
12901:003:0460 74 75.93
55
75.
22 63
.
87 .
49
. 74
76
74
75
75 76.17
.
.
74
80
76
74
28
.
76
46
74
. .
03 74
.
74
.
76.22
Päästeautode juurdepääs
77
99
.7
83
74
. 76.31
.
3
74
48
74
76 75.72
.
74.
50
66
75.
.03 54 .
.
. 74
74 planeeritud hoonestusaladele
91
75
65
12
.6 83
75
.
3 74 75
7
74
4
.
. 76.22 75.86
06
75.79
74.
.8
69
74.
76.21
.
5
74.
70
kr
59
1
.5
64
76 75 74
98
74
.09 .8 .7
6 74 87 1 KRUNDIINFO TABEL
76 .99 74. 76.24
41
.11
74
75.69
.
74.
75
41
76
75
.
. 75 51 75
67
98 . . Planeeringujärgne krundi sihtotstarve
.
.95 04 74 .94
76
96
75.94 Hoonete suurim lub.
75
.72 74 suhteline kõrgus Suurim lub. hoonete- Suurim lub. hoonete
76 . 75.95
72 76.11 Hoonete suurim maa- alune pind krundil arv krundil
.14 75.
61 Planeeritud
75.84
74
75 .78 pealne korruselisus
76 .6 75
.30 75
6 .84 krunt
.3 Planeeritud parkimis-
8 74 75.91 Krundi suurus
. kohtade arv
64
79
75
75.83 75
.
75.
74
.40
89
75.91
.
74
76 74 76.17
.0 .63
8 75
76
35
.5
76.15 8
.
.1 76.09
40
1 Olemasolev muinsuskaitsealune kivisild (Albu mõisa sild)
76
3 A
74.46-74.41 74
.
m 75.78
75
76
b .8
l
.6
76.09 a 2
2 Vana karjasilla asukoht
9
jõ
74 g
i-
Varsakabja .76 >
75 3 Planeeritud kämpinguhoone
76 .4
75
12901:001:0241 .2 5
.7
4 4 Planeeritud grillimaja
3
76 76.19 76
74
.0 .23
.
4
90
.67
75
76
.8
72
74
6
.
.
76
57
74
Tööversioon seisuga 28.10.2020
.
75
67
75 .26
.9
5
5 74
.2
.67
76
76.37
75
0 5 10 25 50 m
t
76.24 .38
6
e
.0
b
76
77
08
.4
.
3 74
77
76 . Töö tellija
t
72
.4 Märkused:
e
75.78
b
3
JÄRVA VALLAVALITSUS
1
r
76.27
k
76
Vürmeri 76.22 .32
1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras AS poolt koostatud geodeetilist
k
Töö nimetus
r
8
alusplaani mõõtkavas 1:500 (töö nr 2019-215), mõõdistatud oktoobris 2019.
.5
12901:003:0440
76
2
76 76.35 Kobras AS Riia 35 www.kobras.ee
LOMBI JA JÄÄGRIVILLA KINNISTUTE DETAILPLANEERING
.6
.3
76
8
40 2. Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud 3 m väljapoole tel. 7300 310 Tartu 50410
[email protected]
4
.
.2
76 Projektijuht Joonise nimetus
76
76
76.
35 selle tegelikust asukohast. Teele Nigola
.
6
46
.3 PÕHIJOONIS
76 3. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult Planeerija
Minea Kaplinski-Sauk Kuupäev Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr Formaat
76.29
seotud planeeringu osad. Kontrollija
Reet Lehtla 28.10.2020 4 4 1:500 2020-132 A1
3
.1
76
Registrikood 10171636
Riia 35, Tartu 50410
Tel 7300 310
[email protected]
TÖÖ NR 2020-132
Asukoht (L-Est’97) X 6558516
Y 594650
LOMBI JA JÄÄGRIVILLA KINNISTUTE
DETAILPLANEERING
SELETUSKIRI JA JOONISED
Objekti aadress: JÄRVA MAAKOND, JÄRVA VALD, ALBU
KÜLA
LOMBI (12901:001:0239)
JÄÄGRIVILLA (12901:003:0244)
Tellija: JÄRVA VALLAVALITSUS
Töö täitja: KOBRAS AS
Juhataja: URMAS URI
Projektijuht/vastutav spetsialist: TEELE NIGOLA
Planeerija: MINEA KAPLINSKI-
SAUK
Tehniline kontrollija:: REET LEHTLA
Oktoober 2020 TARTU
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
Kobras AS töö nr 2020-132 2
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
Üldinfo
TÖÖ NIMETUS: Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
OBJEKTI ASUKOHT: Järva maakond, Järva vald, Albu küla
Lombi (12901:001:0239)
Jäägrivilla (12901:003:0244)
TÖÖ EESMÄRK: Detailplaneeringu põhieesmärk on Ambla jõe ehituskeeluvööndi
vähendamine kuni Ambla jõe veekaitsevööndini. Lombi kinnistul
soovitakse laiendada veekogu Ambla jõe ehituskeeluvööndisse.
TÖÖ LIIK: Detailplaneering
TÖÖ TELLIJA: Järva Vallavalitsus
Kontaktisik: Teele Kukk
TÖÖ TÄITJA: Kobras AS
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija
Tel 730 0310, + 372 5187 602
[email protected]
Planeerija: Minea Kaplinski-Sauk - maastikuarhitekt-planeerija
Planeeringu koostajad: Minea Kaplinski-Sauk - maastikuarhitekt-planeerija
Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija
Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046), planeeringu
keskkonnatingimuste küsimustega tegelev spetsialist
Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija
Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija
Ene Kõnd - tehniline kontrollija
Kobras AS töö nr 2020-132 3
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
Kobras AS litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:
KMH0046 Urmas Uri
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Urmas Uri, Teele Nigola
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.
Hüdrogeoloogilised uuringud.
Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
Ehitusuuringud EG10171636-0001;
Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
Projekteerimine EP10171636-0001.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012,
tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi
nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste
koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel)
maastikuarhitektuuri valdkonnas.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest,
heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18.
9. Kutsetunnistused:
Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri;
Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;
Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;
Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu;
Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482
– Ervin R. Piirsalu;
Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;
Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029
– Kert Kartau;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;
Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik;
Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring;
Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;
Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.
Kobras AS töö nr 2020-132 4
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
Sisukord
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ...........................................................................................6
1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD KEHTESTATUD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID ........................................................... 6
1.2. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA ........................................................................................ 6
1.3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAJAD ...................................................................................................................... 6
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................................................................7
2.1. ÜLDINFO ......................................................................................................................................................... 7
2.2. PLANEERINGUALA ISELOOMUSTUS...................................................................................................................... 8
2.3. FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS ............................................................................................................... 9
2.4. PLANEERINGUALAL KEHTIVAD KITSENDUSED ...................................................................................................... 10
3. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE PÕHJENDUS .........................................................................................................11
4. PLANEERIMISETTEPANEK ..........................................................................................................................................14
4.1. PLANEERINGU KONTSEPTSIOON ....................................................................................................................... 14
4.2. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDE MOODUSTAMINE .................................................................................................. 15
4.3. KRUNTIDE EHITUSÕIGUS ................................................................................................................................. 15
4.4. KRUNTIDE HOONESTUSALA PIIRITLEMINE ........................................................................................................... 15
4.5. EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISE ETTEPANEK ............................................................................................... 16
4.6. ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE .................................................................................................................. 18
4.7. TEED, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ............................................................................................................ 18
4.8. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED .......................................................................................................... 20
4.9. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD ....................................................................................................... 20
4.9.1. VEEVARUSTUS, SH TULETÕRJE VEEVARUSTUS ............................................................................................ 20
4.9.2. REOVEEKANALISATSIOON ......................................................................................................................... 21
4.9.3. VERTIKAALPLANEERIMINE, SADEMEVESI JA DRENAAŽ ................................................................................... 21
4.9.4. ELEKTRIVARUSTUS, SH VÄLISVALGUSTUS ................................................................................................... 21
4.9.5. GAASIVARUSTUS ..................................................................................................................................... 22
4.9.6. TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS .......................................................................................................... 22
4.9.7. SOOJAVARUSTUS .................................................................................................................................... 22
4.9.8. SERVITUUTIDE SEADMISE ETTEPANEKUD .................................................................................................... 22
4.10. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS ............................................................... 22
4.11. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ............................................................................ 23
4.12. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ..................................................... 23
4.13. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ...................................................................................................... 23
5. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE ..................................................................................................25
6. JOONISED ..........................................................................................................................................................................26
JOONIS 1. ASUKOHAJOONIS ................................................................................................................................... 27
JOONIS 2. FUNKTSIONAALSED SEOSED .................................................................................................................... 28
JOONIS 3. OLEMASOLEV OLUKORD ......................................................................................................................... 29
JOONIS 4. PÕHIJOONIS .......................................................................................................................................... 30
Kobras AS töö nr 2020-132 5
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Järva Vallavolikogu 28. novembri 2019. aasta otsus nr 76
„Detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade andmine ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine.“
Käesoleva detailplaneeringu põhieesmärgiks on Ambla jõe ehituskeeluvööndi vähendamine kuni Ambla
jõe veekaitsevööndini. Lombi kinnistul soovitakse olemasolev veekogu laiendada Ambla jõe
ehituskeeluvööndisse, samuti soovitakse Lombi ja Jäägrivilla kinnistud ühendada omavahel kahe sillaga
ning ehitada Jäägrivilla kinnistul ehituskeeluvööndisse grillimaja. Lisaks on planeeringuga ette nähtud
määrata asukoht parkimis- ja rannaalale ning kämpingualale.
Planeeringuala on ligikaudu 3,1 ha suurune ning hõlmab Lombi (12901:001:0239) ja Jäägrivilla
(12901:003:0244) kinnistuid.
1.1. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja dokumendid
Planeerimisseadus;
Looduskaitseseadus;
Albu Vallavolikogu 16.11.2015 otsusega nr 48 kehtestatud „Albu valla üldplaneering“;
Järva maavanema 12.12.2017 korraldusega nr 1-1/17/329 kehtestatud „Järvamaa
maakonnaplaneering 2030+“.
1.2. Olemasolevad alusplaanid ja muu info ala kohta
Detailplaneeringu alusplaaniks on Kobras AS poolt oktoobris 2019 mõõdistatud geodeetiline alusplaan
mõõtavas 1:500, töö nr 2019-215. Täiendav info planeeringuala ja selle kontaktvööndi osas tugineb
Maa-ameti kaardirakenduse andmetele.
1.3. Detailplaneeringu koostajad
Käesoleva detailplaneeringu koostamises osalesid Kobras AS-i poolt planeerijad Teele Nigola ja Minea
Kaplinski-Sauk ning kontrollisid planeerija Reet Lehtla ja keskkonnaekspert Ene Kõnd.
Kobras AS töö nr 2020-132 6
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
2. Olemasoleva olukorra iseloomustus
2.1. Üldinfo
Planeeringuala asub Järva maakonnas Järva vallas Albu küla tuumikus. Planeeringuala suuruseks on
ca 3,1 ha ning see jääb Ambla jõe kallastel asuvatele Lombi (12901:001:0239) ja Jäägrivilla
(12901:003:0244) kinnistutele.
Kehtiva Albu valla üldplaneeringuga on Lombi kinnistu (12901:001:0239) määratud väärtusliku maastiku
alaks tunnusega LMA1 „Ambla jõe äär teest kivisillani“. Lombi kinnistu kasutamise sihtotstarve on
maatulundusmaa 100%, Jäägrivilla kinnistu kasutamise sihtotstarve on 100% ärimaa.
Planeeringuala asukoht on ära näidatud seletuskirja asukohaskeemil (skeem 1) ning planeeringu
joonisel 1.
Skeem 1. Planeeringuala asukohaskeem. Planeeritav maa-ala on tähistatud roosa värviga.
Aluskaart: Delfi kaardirakendus
Planeeringuala piirneb alljärgnevate katastriüksustega:
Idas:
Albu mõis (12901:003:0243), katastriüksuse sihtotstarve 100% ühiskondlike ehitiste maa
Lõunas:
Vürmeri (12901:003:0440), katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa
Varsakabja (12901:001:0241), katastriüksuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa
Lubja (12901:003:0460), katastriüksuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa
Läänes:
Lubjapõllu (12901:001:0238), katastriüksuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa
Lubjaahju (12901:003:0590), katastriüksuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa
Põhjas:
15141 Kaalepi-Lehtmetsa tee (12901:003:0090), katastriüksuse sihtotstarve 100%
transpordimaa
Albu kauplus (12901:003:0119), katastriüksuse sihtotstarve 100% ärimaa
Kobras AS töö nr 2020-132 7
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
Juurdepääs planeeringualale toimub 15141 Kaalepi-Lehtmetsa teelt. Jäägrivilla kinnistule pääseb ligi
planeeringualast idas asuvalt väikeselt kohalikult kõrvalteelt tunnusega Mikumärdi tee (tee number
1290193), mis jääb Albu mõisa katastriüksusele. Lombi kinnistule on juurdepääs tagatud
planeeringualast läände jäävalt erateelt tunnusega Lubjaahju tee (tee number 1290195), mis jääb
Lubjapõllu katastriüksusele. Täiendavalt on Lombi ja Jäägrivilla kinnistud ühendatud Kivisilla teelõiguga
(tee number 1290194), mis kulgeb planeeringualast lõunas, jäädes osaliselt Vürmeri ja osaliselt
Jäägrivilla katastriüksuse piiridesse. Kuna planeeringuala keskelt jookseb läbi Ambla jõgi, siis
otseühendus kahe kinnistu vahel puudub.
Planeeringualast itta jääb kultuuriväärtuslik Albu mõis, kus käesoleval hetkel tegutseb Albu Põhikool.
Mõis on võetud kultuurimälestisena kaitse alla, samuti on nii loodus- kui muinsuskaitse all mõisa
ümbritsev väärtuslik park.
Planeeringualast lõunas asub Vürmeri kinnistu, kus paiknevad eluhoone ning mitmed väiksemad
abihooned. Vürmeri kinnistu piirneb lääne suunas väikese Varsakabja kinnistuga, mis funktsionaalselt
ja mõtteliselt toimib Vürmeri kinnistu jätkuna. Vürmeri kinnistu servas jookseb väike kraav, mille
laiendusse on rajatud tiik. Täiendavalt jääb planeeringualast lõunasse Lubja kinnistu, mis on suuremas
osas kaetud niiske võsaga, ent on osaliselt ka ülesharitav.
Planeeringualast läände jäävad Lubjapõllu ja Lubjaahju kinnistud, mis on kogu ulatuses kasutusel
põllumaana.
Planeeringualast põhjas asub 15141 Kaalepi-Lehtmetsa tee. Tegu on V klassi riigimaanteega, mille
aastane keskmine liiklussagedus on 2019. aasta loenduse andmetel 491 ning kiiruspiirang
planeeringualaga piirnevas lõigus 50 km/h. Lisaks piirneb planeeringuala Jäägrivilla kinnistu osa põhjast
hoonestatud Albu kaupluse kinnistuga.
2.2. Planeeringuala iseloomustus
Planeeringuala jääb Albu küla tuumikusse, piirnedes idast Albu mõisa pargiga. Planeeringuala
moodustub idaosas asuvast Jäägrivilla (12901:003:0244) ja lääneosasse jäävast Lombi kinnistust
(12901:001:0239). Maa-ala on laugelt tõusva ja laskuva reljeefiga, maapinna absoluutkõrguste vahemik
on ligikaudu 78.00 – 74.50 m. Kõrgemad alad jäävad planeeringuala ida- ja lääneosasse, madalamad
alad on maa-ala keskosas Ambla jõe ning selle äärsete luhaalade ümbruses. Maa-ameti mullakaardi
andmetel levivad planeeringuala idaosas Jäägrivilla kinnistul valdavalt leetjad mullad (KI), kinnistu
lõunaosas leidub kitsa triibuna ka gleistunud leetjat mulda (KIg). Ambla jõe äärsetel luhaaladel, mis
jäävad planeeringuala piires valdavalt Lombi kinnistule, levivad sügavad madalsoomullad (M’’’), mis
selgelt viitavad, et tegu on üleujutatava alaga. Lombi kinnistu lääneosas, kus jõeäärne madal ala taas
tõusma hakkab, levivad ka leetjad mullad (KI) ning koreserikkad rähkmullad (Kr).
Kobras AS töö nr 2020-132 8
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
Planeeringuala idaosas asub Jäägrivilla kinnistu, kuhu on rajatud turismikompleks. Puhkekompleksi
põhikeskus asub endises Albu mõisa valitsejamajas, mis 1970. aastatel rekonstrueeriti modernistlikus
stiilis kolhoosikontoriks. Tänasel päeval Jäägri Villa nimelise majutus- ja puhkeasutusena töötav hoone
on täielikult renoveeritud, ent kuna säilitatud on nõukogudeaegne välisilme, ei seostu hoone visuaalselt
mõisakompleksi teiste ehitistega. Hoone ümbrus on heakorrastatud ning õuealale on rajatud saun ning
väliköök-varjualune. Täiendavalt jääb Jäägrivilla kinnistule rajatis Albu-Aravete raadiolink.
Planeeringuala läänepoolne osa, mille moodustab Lombi kinnistu, on valdavalt jõeäärne lammiala, kuhu
kinnistu omanik on lasknud rajada tiigi. Tiik on rajatisena kantud ehitisregistrisse kasutusotstarbega
21533 veehoidla, bassein. Tiigi ehitusalune pind on ehitisregistri andmetel 5166 m2. Seoses
kaevetöödega on maa-ala looduslik ilme muutunud, kuigi vahetult jõeäärsel alal on säilinud niiske
lammikooslus. Tiigi ümbrusesse ladustatud pinnasevallid mõjutavad oluliselt maa-ala visuaalset ilmet.
Lombi kinnistule jääb ka vana mõisa karjasilla asukoht, mis tuli ilmsiks seoses tiigi kaevamisega. Tegu
on erinevate andmete alusel keskaega dateeritud puidust konstruktsiooniga, mis oli ilmselt rajatud
selleks, et ületada mõisast põhja suunda jäävat niisket jõeäärset loduala.
2.3. Funktsionaalsete seoste analüüs
Planeeritav maa-ala paikneb Järva maakonnas Albu külas. Jäägrivilla kinnistu, mis on kasutusel aktiivse
puhkekompleksina, jääb üldplaneeringuga määratud tiheasustusalale ning on ka visuaalselt seotud
hoonestatud külatuumikuga. Lombi kinnistu, mis paikneb põhilisest külahoonestusest teisel pool Ambla
jõge, asub hajaasustatud alal.
Planeeringuala piirneb ida suunas Albu mõisa pargiga, mis olulise kultuuri- ja loodusväärtusliku
objektina soodustab Jäägrivilla kinnistu puhketurismiga seotud ärifunktsioone. Samuti jääb kogu
planeeringuala endise Albu valla üldplaneeringu alusel Albu mõisa tootmishoonete pärandkultuuri
objektide alale ehk on seeläbi seotud mõisaansambli hoonetekompleksiga.
Planeeritav ala on seotud ka erinevate üldplaneeringuga määratud väärtuslike maastike aladega.
Esiteks jääb Lombi kinnistule väärtusliku maastiku ala LMA1 (Ambla jõe äär teest kivisillani) ja teiseks
piirneb planeeringuala läänest väärtusliku maastiku alaga LMA6 (Albu, lubjaahju). Kuna mõlema
väärtusliku maastiku oluliste väärtustena on rõhutatud käänulisele Ambla jõele avanevad vaated, on
kogu planeeringualal oluline seotus ümbritseva maastikuga. Oluline vaatefookus on ka planeeringualast
lõunasse jääv muinsuskaitsealune Albu mõisa kivisild. Täiendavalt jääb planeeringualast põhja suunas,
teisele poole 15141 Kaalepi-Lehtmetsa teed üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslik hoonestusala
EMA8 (Albu ridaküla), mis samuti rõhutab ümbritseva maastiku väärtuslikkust ja ajaloolisust ning on
vaateliselt seotud Albu maaliliste põllumajandusmaastikega.
Planeeringualast kirdes, teisel pool 15141 Kaalepi-Lehtmetsa teed asuvad mitmed tootmisettevõtted.
Visuaalselt on tegu üsna massiivsete hoonekompleksidega, mis samas on osa piirkonna
ettevõtluskeskkonnast ning seonduvad oma funktsioonilt ka Albu piirkonnale omase põllumajandusliku
Kobras AS töö nr 2020-132 9
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
maakasutusega. Planeeringualalt tootmispiirkond aga ei paista, mistõttu planeeritava ala miljööd antud
piirkond märkimisväärselt ei mõjuta.
Planeeringuala funktsionaalsed seosed on ära toodud joonisel 2.
2.4. Planeeringualal kehtivad kitsendused
Planeeringuala keskelt voolab läbi Ambla jõgi (VEE1084200), mille piiranguvööndi laius on 100 m,
ehituskeeluvööndi laius 50 m ja veekaitsevööndi laius 10 m tavalisest veepiirist. Ambla jõgi on vastavalt
Keskkonnaregistri andmetele avalikult kasutatav ning selle kallastele jääb 4 m laiune kallasrada.
Planeeringualal puuduvad kaitsealuste taime- või loomaliikide elupaigad, ent Keskkonnaregistri
koosluste seire alusel elutsevad Ambla jõe planeeritava ala piirkonnas saarmad ja koprad.
Planeeringualast vahetult itta jääb looduskaitsealune Albu mõisa park, kus Keskkonnaregistri alusel
esinevad III kaitsekategooria liigid harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) ja sulgjas õhik (Neckera
pennata). Planeeringualal ega selle läheduses ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealasid ega
kaitstavaid loodusobjekte.
Planeeringualale jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik (tunnus LTA1000001) ala, mis
katab täielikult Jäägrivilla ning osaliselt Lombi kinnistut. Samuti on Albu piirkond tihedalt kaetud
karstialadega ning kuulub seega nõrgalt kaitstud põhjaveega alade hulka.
Planeeringualale ei jää muinsuskaitsealuseid objekte, kuid Jäägrivilla kinnistu piires kuulub
planeeringuala kinnismälestiste (Albu mõisa park, Albu mõisa peahoone, Albu mõisa ait ja Albu mõisa
sild) kaitsevööndisse.
Planeeringuala piirneb põhjast osaliselt 15141 Kaalepi-Lehtmetsa riigimaanteega, mille kaitsevöönd
on 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast.
Planeeringualal kehtivad mõningad kitsendused seoses erinevate rajatistega. Planeeringuala Jäägrivilla
kinnistut läbib elektri madalpinge õhuliin alla 1 kV tunnusega Mikumärdi. Vastavalt ehitusseadustiku
määrusele „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele
esitatavad nõuded“ on kuni 1kV pingega õhuliini kaitsevöönd 2 m mõlemal pool liini telge.
Planeeritaval alal paiknevad ka Telia Eesti AS sideehitised, mis maa-ala idaosas kulgevad risti üle
Jäägrivilla kinnistu ning läbivad planeeringuala lõunaosas Lombi kinnistut. Sideehitiste kaitsevöönd on
ehitusseadustiku määruse „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi
tähistusele esitatavad nõuded“ alusel 1 m mõlemal pool sideehitist. Lisaks jäävad planeeringuala
Jäägrivilla kinnistu osale kanalisatsiooni- ja veetorustikud, mille kaitsevööndid on 2 m mõlemal pool
torustike telgjoonest.
Planeeringuala lõunaosa riivab Vürmeri kinnistule jääva puurkaevu sanitaarkaitseala, mis on vastavalt
veeseadusele 50 m puurkaevust.
Olemasolev olukord on kajastatud joonisel 3.
Kobras AS töö nr 2020-132 10
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
3. Üldplaneeringu muutmise põhjendus
Skeem 2. Planeeringuala kujutav väljavõte endise Albu valla üldplaneeringust. Punaste täppidega alad tähistavad
väärtusliku maastiku alasid. Roosa alaga on tähistatud ärimaa. Rohelise mustriga on märgitud looduskaitsealune
Albu mõisa park. Punase katkendjoonega on tähistatud detailplaneeringu kohustusega ala (tiheasustatud piirkond),
tumerohelise katkendjoonega reovee kogumise ala ning pruuni peenikese katkendjoonega ühisveevärgi- ja
kanalisatsiooni ala. Tumepruuni pidevjoonega on tähistatud riigimaantee, musta ühe läbikriipsutusega joonega
riigimaantee sanitaarkaitsevöönd ning halli ristjoonega riigimaantee teekaitsevöönd. Punase pidevjoonega on
tähistatud eratee ja kahe läbikriipsutusega joonega kohaliku tee kaitsevöönd. Lilla punktjoonega on tähistatud
perspektiivne jalg- ja jalgrattatee ning rohelise punktjoonega matkarada. Sinise plussjoonega on tähistatud Ambla
jõe piiranguvöönd, musta plussjoonega Ambla jõe ehituskeeluvöönd. Musta pidevjoonega on ära toodud
planeeringuala paiknemine.
Kehtivas üldplaneeringus ei ole planeeritavale maa-alale juhtotstarbeid määratud. Käesoleva
detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Lombi kinnistu virgestus- ja supelranna maa-alaks ning
Jäägrivilla kinnistu äri- ja teenindusettevõtte maa-alaks. Detailplaneeringuga kavandatakse Jäägrivilla
kinnistule uue grillimaja ehitamist ning Lombi kinnistu heakorrastamist ja arendamist: tiigi ja jõe vahelise
maapinna vertikaalplaneerimist, tiigi kallaste korrastamist, avalikult kasutatava ranna-ala ning parkla,
samuti jalgtee rajamist ning kämpingute püstitamist (vt joonis 4 „Põhijoonis“).
Kuivõrd suur osa planeeringualast jääb Ambla jõe ehituskeeluvööndisse, samuti on Lombi kinnistu
määratud väärtuslikuks maastikuks LMA1, kuhu hoonete rajamine ei ole lubatud, on detailplaneeringus
kavandatud tegevuste elluviimiseks vajalik muuta kehtivat Albu valla üldplaneeringut.
Lombi kinnistule määratud väärtusliku maastiku LMA1 (Ambla jõe äär teest kivisillani) väärtustena on
määratletud jõekäärud, jõeääred ja kivisild ning vajalike tegevustena jõeäärte puhastamine ja niitmine.
Lombi kinnistu on valdavalt olnud võsastunud lammiala, lähiaastatel on lisandunud tiigi rajamise käigus
tekkinud pinnasekuhjad ehk kokkuvõtvalt ei ole üldplaneeringus määratletud väärtuste vaadeldavus
käesoleval juhul tagatud. Nii nähakse detailplaneeringuga ette maa-ala korrastamine ning osaline
avamine avalikuks kasutuseks, rajades tiigi äärde avalikult kasutatav ranna-ala, parkla ning jalgtee, mis
võimaldab külastajatel paremini vaadelda nii Ambla jõe väärtuslikuks määratud jõekääre kui suunata
vaateid muinsuskaitsealusele kivisillale.
Kobras AS töö nr 2020-132 11
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
Kehtiva üldplaneeringu väärtuslike maastike peatüki alusel ei ole LMA1 alale lubatud hoonete
ehitamine. Seda ei saa aga Lombi kinnistu piires lugeda täielikult põhjendatud kitsenduseks, kuivõrd
tegu on eraomandisse kuuluva kinnistuga, millel on tulenevalt oma asukohast ja seotusest Jäägri Villa
kompleksiga oluline turismi- ja puhkepotentsiaal. Selleks, et leida tasakaalu maastikuväärtuste ning
eraomaniku huvide vahel, pakub käesolev detailplaneering välja Lombi kinnistu lääneosasse
hoonestusala, kuhu oleks lubatud rajada kas üks suurem kämpingumaja või mitu väikest
kämpinguhoonet. Hoonete asukoha valikul on arvestatud maa-alalt avanevate vaadete ning väärtusliku
maastiku väärtustega, samuti peetud ehitusõiguse määramisel silmas Albu valla üldplaneeringu juhiseid
selle osas, et väärtusliku maastiku alale ehitamisel tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning
hooned hoolikalt maastikku sobitada.
Lisaks väärtusliku maastiku alale kehtib planeeringualal olulise kitsendusena Ambla jõe
ehituskeeluvöönd, mis hõlmab olulise osa Lombi ning enamiku Jäägrivilla kinnistust. Selleks, et
võimaldada parima, maa-ala ruumilisi, keskkonnakaitselisi ja funktsionaalseid aspekte arvestava
ruumilahenduse elluviimist, teeb käesolev detailplaneering ettepaneku üldplaneeringu muutmiseks,
vähendades konkreetsetes asukohtades Ambla jõe ehituskeeluvööndit kuni veekaitsevööndini.
Ehituskeeluvööndi vähendamise asukohad tulenevad planeeringuga kavandatud konkreetsete uute
ehitiste-rajatiste püstitamisest (Jäägrivilla kinnistu grillimaja, muinsuskaitsealuse kivisilla infotahvel) või
ehitustegevuseks liigituvatest tegevustest (Lombi kinnistu vertikaalplaneerimine ja tiigi kallaste
korrastamine vee ülejooksu ärahoidmiseks).
Tegu on kaalutletud ettepanekuga, mis võtab arvesse planeeringu koostamisele eelnenud
keskkonnamõju eelhinnangut, ümbritseva keskkonna seisundit ning Jäägri Villa olemasolevat ning
kavandatava puhkeala potentsiaalset sotsiaalmajanduslikku mõju. Täpsem analüüs ehituskeeluvööndi
vähendamise osas on ära toodud seletuskirja peatükis 4.5 „Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek“.
Ülevaate üldplaneeringu muutusest annavad skeemid 2 ja 3.
Käesolev detailplaneering ei ole vastuolus Järvamaa maakonnaplaneeringuga 2030+.
Kobras AS töö nr 2020-132 12
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
Skeem 3. Üldplaneeringu muutmise ettepanek. Musta pidevjoonega on märgitud planeeringuala piir ning sinise
katkendjoonega olemasolev ehituskeeluvöönd. Erkroosa ala tähistab ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut.
Kobras AS töö nr 2020-132 13
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
4. Planeerimisettepanek
4.1. Planeeringu kontseptsioon
Käesoleva planeeringu eesmärgiks on näha ette Albu külas asuva puhkeväärtusliku potentsiaaliga ala
edasiarendamine ning täiendavate kasutusfunktsioonide pakkumine. Planeeringualal asuv Jäägri Villa
on kohaliku ettevõtluskeskkonna ja turismisektori arengu mõttes oluline puhkeasutus, mis toob piirkonda
tegevusi ja külastajaid.
Maa-ala puhkeväärtuslikkust toetavad nii läheduses asuvad kultuurimälestised, ümberkaudne maaliline
põllumajandus- ja loodusmaastik kui käänuline Ambla jõgi, mis planeeringuala keskelt läbi voolab.
Hetkel on planeeringuala Jäägrivilla kinnistu ulatuses aktiivselt kasutuses, ent arengupotentsiaali
piiravad Ambla jõe veekaitselistest piirangutest tekkivad kitsendused, mis ei võimalda õuealale rajada
uusi ehitisi või rajatisi.
Lombi kinnistu ulatuses on planeeringuala alakasutatud – tegu on olnud võsastunud maa-alaga, mis
nüüd on seoses tiigi rajamisega kaetud pinnasekuhilatega. Kuigi Lombi kinnistu on üldplaneeringus
määratletud väärtuslikuks maastikuks, ei avaldu ala külastajatele hetkel potentsiaalsed jõekäärude ja
jõekallaste ning kivisillale avanevate vaadetega seotud väärtused. Planeeringu lähtekohaks on soov
soodustada ümbruskonna ettevõtlust, edendada turismipotentsiaali ning avada jõeäärset ala rohkem
kohalikele elanikele, pidades sealjuures silmas Ambla jõe loodusväärtust.
Jäägrivilla kinnistule on võimaldatud puhkekompleksi arendamiseks täiendav hoonestusala grillimaja
rajamiseks. Hoonestusala paiknemisel on silmas peetud maastikule avanevaid vaateid.
Suurem osa planeeringu tegevustest on koondunud Lombi kinnistule, kuhu on ette nähtud rajada
avalikult kasutatav rekreatsiooniala koos ranna ja väikese matkarajaga. Samuti kavandatakse
planeeringuga uue kämpinguhoone rajamist. Kämpinguhoone on paigutatud väärtuslikuks maastikuks
määratud maa-ala servale, et maksimaalselt säilitada jõe ja muinsuskaitsealuse kivisillaga seotud
vaatekoridore. Kämpingu asukoht tagab ühelt poolt nende kasutajatele privaatsuse, ent teisalt ei
vähenda maa-ala avalikku kasutust.
Olemasolevat tiiki on ette nähtud laiendada, et anda sellele loodusmaastikusse paremini sobituv
ruumikuju. Tiigi rajamisest tekkinud pinnasevallid tuleb ära kasutada avalikult kasutatava parkla-ala
tasandamiseks, kämpinguhoone aluse ettevalmistamiseks ning tiigi ja jõe vahelise maa-ala tõstmiseks,
et vältida kevadise suurvee ajal vee ülevoolu tiigist jõkke.
Tiigi äärde on planeeritud avalik ranna-ala, mis on paigutatud tiigi põhja- ja loodekaldale, et tagada
ranna avatus suvisele päikesele. Ümber tiigi on planeeritud väike matkarada, mis ühendab Lombi
kinnistu väikeste Ambla jõge ületavate jalgsildade abil Jäägrivilla kinnistuga. Matkaraja serva jääb mõisa
vana karjasilla asukoht, mis on soovitav maastikus visuaalselt markeerida ning varustada infotahvlitega,
mis tutvustaksid külastajatele mõisa ajalugu ning leitud objekti avastamislugu ja tausta.
Kobras AS töö nr 2020-132 14
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
Avaliku rekreatsiooniala teenindamiseks on planeeringuga kavandatud väikese, kuni 8-kohalise parkla
rajamine planeeringuala loodeosasse. Juurdepääs parklale toimub Lubjaahju kinnistule jäävalt
Lubjaahju teelt.
Juurdepääs kämpingutele on tagatud Lubjaahju ja Kivisilla teede kaudu. Kämpinguid teenindab nii
Jäägrivilla kinnistul asuv olemasolev parkla, kui ka täiendav planeeritud väike parkimisala vahetult
kämpingute kõrval.
4.2. Planeeritava ala kruntide moodustamine
Käesoleva planeeringuga planeeringuala olemasolevat krundistruktuuri ei muudeta.
4.3. Kruntide ehitusõigus
Kruntide ehitusõigus on esitatud põhijoonisel (joonis 4) paiknevas tabelis „Kruntide andmete ja
ehitusõiguse tabel“.
Väljaspool hoonestusala on lubatud rajada ehitusloa kohustuseta hooneid ja rajatisi vastavalt
ehitusseadustikule, samuti paigaldada valdaja ja omaniku loal ajutisi müügikioskeid.
4.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine
Käesoleva planeeringuga on kavandatud kaks hoonestusala – üks Lombi kinnistu lääneosas, teine
Jäägrivilla kinnistu olemasolevate hoonetega piiratud õuel.
Jäägrivilla kinnistu hoonestusala on paigutatud krundi põhjaosasse ning sellesse on haaratud kogu
puhkekompleksi õueala. Kuivõrd suurem osa Jäägrivilla kinnistust jääb Ambla jõe ehituskeeluvööndisse
ning seetõttu on võimalused puhkekompleksi arendamiseks väga piiratud, teeb käesolev planeering
ettepaneku vähendada Jäägrivilla kinnistu õuealale planeeritud hoonestusala osas Ambla jõe
ehituskeeluvööndit veekaitsevööndini. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on ära toodud
peatükis 4.5 ning planeeringulahenduse põhijoonisel (joonis 4). Selliselt võimaldatud suurem
hoonestusala tagab, et kompleksi arendamiseks saab leida parima arhitektuurse lahenduse, mis
sealjuures arvestab parimal võimalikul moel ümbruskonna väärtuslikule maastikule avanevate
vaadetega. Uue hoonestusala piiritlemisel on arvestatud Ambla jõe veekaitsevööndi, õueala ulatuse
ning kinnistu piiridega.
Lombi kinnistu hoonestusala on moodustatud kämpingute rajamiseks. Hoonestusala jääb väljapoole
Ambla jõe ehituskeeluvööndit. Kuivõrd Lombi kinnistule rajatud tiigi veepeegli pindala jääb ka pärast
planeeringuga kavandatud kallaste korrastamist alla 1 hektari, ei klassifitseeru see veeseaduse mõistes
veekoguks, mistõttu sellele ei kohaldu seaduses ette nähtud veekaitselised piiranguvööndid. Siiski on
hoonestusala piiritlemisel arvestatud tiigi kaldavööndiga ning liigutatud hoonestusala välispiir tiigi uuest
planeeritud piirist 4 m kaugusele. Vahetult tiigi kaldale on kämpingute piirkonnas tähistatud täiendav
rajatiste ehitamise piirkond, et markeerida ala, kuhu koondada erinevaid paadisildu või veekogu äärde
Kobras AS töö nr 2020-132 15
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
ulatuvaid terrasse. Kämpingute hoonestusala teised piirid on seotud Lombi kinnistu piiri ning Kivisilla
tee paiknemisega.
Hoonetevahelised kujad on lahendatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.03.2017 määrusele nr 17
“Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“, mille § 22 lg 2 kohaselt
peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui
kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele,
kui rajatis võimaldab tulelevikut.
4.5. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
Jäägrivilla kinnistu ja Jäägri Villa omanik soovib jätkata puhkekompleksi arendamist arendamist ja
näeb vajaliku tegevusena ette uue grillimaja rajamise õuealale. Praeguses olukorras ei ole täiendav
ehitustegevus krundi piires aga realistlikult võimalik, sest praktiliselt 75% maaüksuse pindalast jääb
Ambla jõe ehituskeeluvööndisse. Kuivõrd Jäägri Villa puhkekompleksi näol on tegu Järva valla Albu
piirkonna seisukohalt olulise turismiasutusega, on põhjendatud lugeda nende laiendamissoovi olulise
positiivse ühiskondliku ja sotsiaalse mõjuga tegevuseks. Lisaks, kuna Jäägrivilla kinnistu on ka
käesoleval hetkel aktiivses kasutuses ning heakorrastatud, ei ole tegu looduslike elupaikade mõttes
märkimisväärse alaga.
Täiendavalt nähakse planeeringuga ette vajadus püstitada muinsuskaitsealuse kivisilla lähedusse,
Ambla jõe kalda-alale infotahvel-suunaviit, mis tutvustaks maa-ala külastajatele kivisilla ajalugu ning
juhataks neid liikuma mööda avalikku kasutusse määratud jalgteed üle Ambla jõe Lombi kinnistu
puhkealale. Kuna uus planeeritud jalgtee on kavandatud ühilduma mõisapargi teedevõrguga, jääb teede
sõlmpunkt vahetult kivisillast põhja, Ambla jõe kaldale. Arvestades, et infotahvel on mõistlik rajada just
teede ühenduskohta ning kivisilla lähedusse, hästi vaadeldavasse punkti, jääb infotahvli planeeritud
asukoht Ambla jõe ehituskeeluvööndisse.
Arvestades olemasolevat olukorda ning planeeritud tegevuste positiivset mõju piirkonna arengule,
samuti tõsiasja, et tegevustega ei ole ette näha olulist negatiivset keskkonnamõju ega Ambla jõe
seisukorra halvenemist, teeb planeering ettepaneku vähendada Jäägrivilla kinnistu õuealal ning
planeeritud infotahvli asukohas ehituskeeluvööndit Ambla jõe veekaitsevööndini.
Lombi kinnistule on rajatud ehitisregistrisse kantud tiik. Kuigi tiigi kaevamisel on eesmärgiks olnud
jälgida Ambla jõe ehituskeeluvööndit, riivab tiik osaliselt siiski ehituskeeluvööndi ala. Lisaks on tõsiseks
probleemiks tiigi ja Ambla jõe vaheline, Ambla jõe ehituskeeluvööndisse jääv madal maa-ala, mille
kaudu võib kevadise suurvee ajal tekkida ülevool tiigist jõkke. Seetõttu on möödapääsmatult vajalik ette
näha Lombi kinnistu tiigi ja jõe vahelise maa-ala vertikaalplaneerimine, et tagada looduskaitsealuse jõe
veekeskkonna kaitse.
Kobras AS töö nr 2020-132 16
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
Täiendavalt mõjutab Lombi kinnistu olemasolev seisukord (tiigi ebaloomulikult järsud kaldad,
pinnasehunnikud) negatiivselt Albu valla üldplaneeringuga määratud väärtuslikku maastikku. Albu valla
üldplaneeringu ja Järva maakonnaplaneeringu järgi peavad vaated väärtuslikele maastikele olema
avatud ning ilusat vaadet pakkuvad paigad tuleks siduda puhkekohtadega. Lombi kinnistu jääb
väärtusliku maastiku alale tähisega LMA1 (Ambla jõe äär teest kivisillani) ning piirneb läänest väärtusliku
maastikuga tähisega LMA6 (Albu, lubjaahju). Seetõttu on maastikulises mõttes olulised nii vaated Lombi
kinnistule kui sealt avanevad vaated ümbritsevale põllumajandusmaastikule. Samuti on tähtis säilitada
Kaalepi-Lehtmetsa teelt avanevad vaated Albu mõisa muinsuskaitsealusele kivisillale.
Üld- ja maakonnaplaneeringus välja toodud põhimõtteid arvestades on põhjendatud Lombi kinnistu
heakorrastamine selliselt, et säiliks avatud, vaateliselt ümbritsevaga seotud maastik. Samuti tuleb
positiivseks lugeda detailplaneeringuga kavandatud eesmärki avada suur osa seni läbipääsmatust
kinnistust avalikuks kasutuseks ning luua sinna puhkekohad, mis võimaldavad nii kohalikel kui
külastajatel saada osa Albu ümbruse avaratest põllumajandusmaastikest ning käänulise Ambla jõe
maalilistest soppidest.
Kokkuvõtvalt ei ole Lombi kinnistu olemasoleva olukorra säilitamine põhjendatud ega kooskõlas
kõrgema astme planeeringutes märgitud väärtuslike maastike ega Ambla jõe seisukorra tagamisega
seotud kaitse-eesmärkidega. Selleks, et likvideerida tiigi ülejooksuoht ning korrigeerida maa-ala
maastikulist ülesehitust, tuleb Lombi kinnistul läbi viia maapinna vertikaalplaneerimine. Kuna maapinna
planeerimine liigitub ehitusseadustiku alusel ehitustegevuseks ning maapinda tuleb tõsta kogu tiigi ja
jõe vahelisel maa-alal, on vajalik Lombi kinnistu piires vähendada ehituskeeluvööndit.
Ehituskeeluvööndi vähendamise ala Lombi kinnistul on ette nähtud avalikku kasutusse ning sinna on
planeeritud väike jalgrada. Selleks, et kaitsta Ambla jõe kaldaala, on jalgtee viidud jõest kaugemale,
samuti on planeeringus ette nähtud, et jõe ja tiigi vahelist ala tuleb hooldada niidukooslusena. Uusi
hoonestusalasid Lombi kinnistu piires endisesse ehituskeeluvööndisse ette nähtud ei ole.
Vastavalt detailplaneeringu algatamisel koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnangule1 ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ning puhke- ja virgestusala sihipärase
kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Seega, arvestades keskkonnamõju eelhinnangu
seisukohti, Lombi ja Jäägrivilla kinnistu arendamisega kaasnevat positiivset mõju piirkonna ettevõtlus-
ja puhkekeskkonnale ning tõsiasja, et Lombi kinnistu korrastamine aitab kaasa Ambla jõe veekaitseliste
ja üldplaneeringus välja toodud väärtuslike maastike kaitse-eesmärkide tagamisele, teeb käesolev
detailplaneering ettepaneku vähendada Lombi ja Jäägrivilla kinnistu piires konkreetsetes asukohtades
Ambla jõe ehituskeeluvööndit kuni veekaitsevööndini.
1 Triin Tõnisson. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. 2019
Kobras AS töö nr 2020-132 17
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek on ära toodud seletuskirja skeemil 3 ning
planeeringulahenduse põhijoonisel (joonis 4).
4.6. Arhitektuurinõuded ehitistele
Kõik planeeringu järgselt rajatavad ehitised peavad arhitektuurselt sobituma olemasolevasse
looduslikku ja puhkeväärtuslikku keskkonda. Käesoleva planeeringuga antakse alale siiski vaid üldised
arhitektuursed suunised. Vallavalitsuse kaalutlusotsusega on lubatud arhitektuuritingimuste hilisem
täpsustamine. Planeeringuga määratud arhitektuurinõuded on ära toodud tabelis 1.
Tabel 1. Arhitektuurinõuded
Hoonete katusekalle 0o – 45o
Hoonete katusekate looduslikud ja ökoloogilised materjalid, plekk, puit, katusekivi
Hoonete välisviimistluse looduslikud ja ökoloogilised materjalid, kivi, puit, klaas, krohv
materjal
Hoonete kohustuslik ei määrata
ehitusjoon
Piirded piirdeaedade rajamine pole maa-ala terviklikkust silmas pidades üldiselt
lubatud, erandiks on madalad, ruumi tsoneerivad piirded, mis ei takista
vaateid väärtuslikule maastikule
4.7. Teed, liiklus- ja parkimiskorraldus
Mootosõidukite ligipääsud planeeringualale on lahendatud olemasolevate teede kaudu ning
täiendavaid ristumisi riigimaanteega 15141 Kaalepi-Lehtmetsa tee ette ei nähta. Planeeringu
põhijoonisel (joonis 4) on ära näidatud maantee külgnähtavusala (piirkiirusel 50 km/h laiusega 12 m,
mis vastab maanteede projekteerimisnormi järgi hinnangule „hea“) ning Lubjaahju tee ja 15141 Kaalepi-
Lehtmetsa riigimaantee ristmiku nähtavuskolmnurgad (piirkiirusel 50 km/h suurusega 10x140 m, mis
vastavad hinnangule „hea“). Sõiduteega külgnev vaba ruum (liiklussagedusel alla 750 ja projektkiirusel
alla 60 km/h vastavalt tasemele „hea“ 3,1 m) on tagatud, kuivõrd planeeringualal ei ole maanteele
lähemale kui 12 m (ehk külgnähtavusalasse) planeeritud ühtegi ehitist ega rajatist.
Planeeringuala Jäägrivilla kinnistu osale on juurdepääs tagatud Mikumärdi tunnusega kohalikult teelt.
Planeeringuala Lombi kinnistu osale on juurdepääs tagatud erateede Kivisilla teelõik ja Lubjaahju tee
kaudu. Osaliselt kuulub Kivisilla teelõigu tee Lombi kinnistu koosseisu, ent osa teest, mis tagaks
ühenduse avalikus kasutuses Mikumärdi teega, jääb Vürmeri kinnistule. Selleks, et kokku leppida
erateede kasutamise tingimused planeeritud puhkeala kasutajatele, tuleb Kivilla teelõigule ja Lubjaahju
teele määrata juurdepääsuservituudid.
Planeeringulahendusega Lombi kinnistule kavandatud puhkefunktsioonide (rannaala, kämpingud,
jalgtee) rajamisel on ette näha mootorsõidukite arvu mõningast kasvu ennekõike Lubjaahju teel, mis
tagab otsejuurdepääsu uuele puhkealale. Lubjaahju tee seisukord on hetkel rahuldav ning tee
kandevõime piisav ka suuremate sõidukite teenindamiseks. Siiski tuleb planeeringulahenduse
Kobras AS töö nr 2020-132 18
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
elluviimisega paralleelselt hinnata tee seisukorda ning vajadusel leppida tee omanikuga kokku
tingimused tee parandamiseks ja hooldamiseks. Täiendavalt tuleb planeeringulahenduse elluviimise
käigus rajada riigitee 15141 km 8,996 Lubjaahju tee ristmikule tolmuvaba kate.
Planeeringuala parkimine on lahendatud vastavalt kavandatud funktsioonidele nii Jäägrivilla kui Lombi
kinnistul. Jäägrivilla kinnistut jääb teenindama olemasoleva majutushoone kõrvale rajatud 12-kohaline
parkla. Kuna planeeringulahenduses on arvestatud, et Lombi kinnistule jäävat rannaala ning kämpinguid
teenindavad antud maaüksusele rajatavad uued parklad, on Jäägrivilla kinnistu olemasoleva parkla
maht hinnanguliselt piisav ka Jäägri Villa puhkekompleksi edasiarendamisel planeeringulahenduses
kavandatud mahus.
Lombi kinnistule planeeritud puhkeala teenindamiseks on maa-ala põhjaosasse kavandatud väike, 8-
kohaline parkla. Parkla paigutamisel on arvestatud olemasoleva maastiku struktuuri ja reljeefi ning
ümbruskonnast avanevaid vaateid üldplaneeringuga määratud väärtuslikule maastikule ja
muinsuskaitsealusele Albu mõisa kivisillale, mistõttu ei osutunud võimalikuks parkla paigutamine
väljapoole riigimaantee 15141 kaitsevööndit (30 m). Küll aga on parkla viidud väljapoole riigimaantee
külgnähtavusvööndit (piirkiirusel 50 km/h laiusega 12 m, mis vastab maanteede projekteerimisnormi
järgi hinnangule „hea“) ning nähtud parklale ette ca 18 m pikkune eraldi juurdepääsutee, tagamaks, et
parklas manööverdavad sõidukid ei mõjutaks Lubjaahju tee ja riigimaantee ristmiku ohutust. Parkla
katendina on lubatud kasutada erinevaid vett läbilaskvaid puistematerjale.
Kämpingute teenindamiseks on vahetult kämpinguhoone kõrvale ette nähtud 5-kohaline parkla. Parkla
paigutamisel on arvestatud, et see jääks puhkeala serva, olulistest vaate- ja liikumiskohtadest teisele
poole planeeritud hoonestust. Parkla katendina on lubatud kasutada erinevaid vett läbilaskvaid
puistematerjale.
Kergliiklejate juurdepääsu tagamiseks on planeeringualale ette nähtud uue avalikult kasutatava jalgtee
rajamine. Uus tee ühendab loogiliseks tervikuks Jäägrivilla ja Lombi kinnistud, loob Lombi kinnistule
planeeritud rekreatsioonialale lisafunktsioone ning võimaldab külastajatel kahe Ambla jõele planeeritud
jalgsilla abil mugavalt liigelda uue puhkeala ning Albu mõisapargi vahel. Uue jalgraja laiuseks on
planeeritud 2 m, selle katendina on lubatud kasutada erinevaid vett läbilaskvaid puistematerjale. Kuigi
Jäägrivilla kinnistule planeeritud jalgtee ja lõunapoolne sild jäävad osaliselt asukohta, kus käesolev
planeering ei tee ettepanekut Ambla jõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks, sätestab
looduskaitseseaduse § 38 lõige 5, et ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või
kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele ega sillale.
Kuivõrd käesolev planeering on piiritletud Lombi ja Jäägrivilla kinnistutega, ei ole planeeringu
eesmärgiks lahendada 15141 Kaalepi-Lehtmetsa riigimaantee äärset perspektiivset kergliiklusteed.
Planeeringulahenduse ellu rakendamisel on arvestatud, et peamine kergliiklejate juurdepääs
planeeringualale toimub Albu mõisa suunast, kus asub Albu tiheasustatud ala ning piirkonna olulisemad
huvipunktid. Kuna kergliiklejate liikumine kahe kinnistu vahel on lahendatud planeeringuala siseselt, ei
ole seoses planeeringus kavandatud tegevustega oodata märkimisväärset kergliiklejate arvu kasvu piki
Kobras AS töö nr 2020-132 19
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
riigimaanteed, mistõttu ei ole möödapääsmatult vajalik planeerida maantee äärset kergliiklusteed Lombi
ja Jäägrivilla kinnistute arendamisega üheaegselt.
4.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Arvestades, et planeeritud maa-ala jääb Ambla jõe kallastele, on väga oluline leida tasakaal
heakorrastatud ja regulaarselt hooldatud puhkepiirkondade ning looduslikemate alade vahel. Kuivõrd
aktiivses kasutuses Jäägrivilla kinnistu on juba täies mahus heakorrastatud, pakutakse planeeringuga
välja, et Lombi kinnistu piires võiks sellele vastukaaluks säilitada-taastada ka looduslikumaid kooslusi.
Kuigi tiigi kaevetööde käigus on olemasolev maastik oluliselt muutunud ning ka jõe- ja tiigiäärse maa-
ala tõstmine toob kaasa täiendava häiringu, on planeeringuga jõe- ja tiigiäärne ala määratud
niidukooslusena hooldatavaks maa-alaks. Samuti on planeeringus tähistatud alad, kuhu tuleks rajada
kõrghaljastus. Sealjuures on oluline, et kõrghaljastatud aladele tagataks ka alustaimestu ja põõsarinde
olemasolu, et tagada esiteks maastikusse osaliselt suletud ruumide teke ning teisalt pakkuda loomadele
ja lindudele täiendavaid elupaiku.
Ala heakorra tagamiseks on supelranda, kämpingu parklasse ja sildade juure planeeritud prügikastid,
mida tuleb regulaarselt tühjendada, vältimaks prügi sattumist jõelammile või veekogusse.
4.9. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
4.9.1. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus
Jäägrivilla kinnistul säilib planeeringuga veevarustuse osas olemasolev olukord. Lombi kinnistule on
uute kämpingute teenindamiseks ette nähtud puurkaevu ja veetoru rajamine. Planeeritud puurkaevu
arvestuslik ööpäevane veetarve on alla kümne kuupmeetri, mistõttu rakendatakse selle ümber vastavalt
veeseaduse § 154 10-meetri suurune hooldusala.
Lähimad tuletõrje veevõtukohad asuvad Jäägrivilla kinnistu vahetus läheduses Mikumärdi tee ääres
ning 15141 Kaalepi – Lehtmetsa maanteel Ambla jõge ületava silla juures. Jäägrivilla kinnistust, mis
asub Albu küla tiheasustusega alal, jääb lähim tuletõrje veevõtukoht (Mikumärdi tee ääres Albu mõisa
katastriüksusel) ligikaudu 50 m kaugusele (vaata joonis 2 „Funktsionaalsed seosed“). Jäägrivilla
kinnistul asuv hoone liigitub tuleohutuse järgi II kasutusviisi alla (majutushooned) ning selle suurima
tuletõkkesektsiooni pindala jääb alla 800 m 2. Sellest tulenevalt on välise kustutusvee nõuetekohane
kogus V=3,6 x 10 x 3 = 108 m 3.
Lombi kinnistule planeeritud kämpinguhoonetest, mis asuvad kehtiva üldplaneeringu alusel
hajaasustusega alal, jääb lähim tuletõrje veevõtukoht (15141 riigimaanteel Ambla jõe äärne looduslik
tuletõrje veevõtukoht) ligikaudu 250 m kaugusele (vaata joonis 2 „Funktsionaalsed seosed“).
Planeeritud kämpinguhooned liigituvad tuleohutuse järgi II kasutusviisi alla (majutushooned) ning nende
suurima tuletõkkesektsiooni pindala jääb alla 800 m 2. Sellest tulenevalt on välise kustutusvee
nõuetekohane kogus V=3,6 x 10 x 3 = 108 m3.
Kobras AS töö nr 2020-132 20
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
Päästeautode ligipääs Jäägrivilla kinnistule on tagatud avalikus kasutuses Mikumärdi tee kaudu, mille
laius on üle 5,5 m ning katendiks asfalt. Päästeautode ümberpööramise kohana on ette nähtud kasutada
Albu mõisa katastriüksusel (12901:003:0243) asuvat platsi, mis jääb Jäägrivilla majutushoonetest
ca 50 m kaugusele.
Päästeautode ligipääs Lombi kinnistule planeeritud kämpingutele on tagatud Lubjaahju teelõigu
tunnusega kruusakattega eratee kaudu. Tee laius on ligikaudu 4,0 m ning selle seisukord tagab ka
raskemate masinate juurdepääsu. Planeeringus on siiski täpsustatud, et maa-ala arendamise käigus
tuleb Lubjaahju tee seisukorda täiendavalt hinnata ning tee olukorra halvenemisel leppida tee
omanikuga kokku meetmed tee hooldamiseks ja parandamiseks. Päästeautode ümberpööramine
planeeritud kämpingute juures on tagatud Lubjaahju ja Kivisilla teelõigu ristmikul asuva platsi abil.
Uue planeeritud puurkaevu ja veetoru põhimõttelised asukohad on ära toodud planeeringu põhijoonisel
(joonis 4). Täpsem lahendus pannakse paika edasise projekteerimise käigus. Tuletõrje veevõtukohtade
asukohad on ära toodud planeeringu funktsionaalsete seoste joonisel (joonis 2).
4.9.2. Reoveekanalisatsioon
Planeeringuala Jäägrivilla kinnistu piires säilitatakse olemasolevad reoveekanalisatsiooni torustikud.
Lombi kinnistule planeeritud kämpingute teenindamiseks on planeeringuga ette nähtud reovee
kogumismahuti või omapuhasti rajamine. Lubatud on üksnes sellised omapuhasti süsteemid, mida võib
rajada nõrgalt kaitstud põhjaveega alale.
Uue reoveemahuti ja kanalisatsioonitoru võimalik asukoht on ära toodud planeeringu põhijoonisel
(joonis 4). Täpsem lahendus pannakse paika edasise projekteerimise käigus.
4.9.3. Vertikaalplaneerimine, sademevesi ja drenaaž
Ühtset sademeveekanalisatsiooni planeeringualale ette ei nähta. Sademevesi immutatakse lokaalselt
vertikaalplaneerimise teel.
Selleks, et vältida kõrgvee ajal tiigi ja jõe vahelist ülevoolu, on ette nähtud kahe veekogu vahelist
maapinda tõsta ligikaudu absoluutkõrgusele 76.00.
Maapinna tõstmise ala on ära toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).
4.9.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus
Uusi elektriliitumisi planeeringuga ette ei nähta. Lombi kinnistule planeeritud kämpingute varustamiseks
elektriga pikendatakse Jäägrivilla kinnistu olemasolevat elektriliini Lombi kinnistule. Elektrikaabli
ühendus üle Ambla jõe luuakse uue planeeritud jalgsilla kaudu.
Uue elektrikaabli põhimõtteline asukoht on ära toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4). Täpsem
lahendus pannakse paika edasise projekteerimise käigus.
Kobras AS töö nr 2020-132 21
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
4.9.5. Gaasivarustus
Gaasitorustiku rajamist käesoleva planeeringuga ette ei nähta.
4.9.6. Telekommunikatsioonivarustus
Planeeringualal säilitatakse olemasolevad sidekaablid. Täiendavate telekommunikatsioonivõrkude
rajamist käesoleva planeeringulahenduse käigus ette ei nähta.
4.9.7. Soojavarustus
Soojustorustiku rajamist käesoleva planeeringuga ette ei nähta. Uute planeeritud kämpingute
soojavarustus lahendatakse lokaalkütte baasil. Lubatud on kasutada taastuvenergia allikaid ja
meetodeid. Keelatud on kasutada rohkelt tahmavaid küttematerjale nagu kivisüsi.
4.9.8. Servituutide seadmise ettepanekud
Planeeringuga on ette nähtud juurdepääsuservituudid Lombi kinnistule juurdepääsu tagamiseks.
Servituutide põhimõttelised ettepanekud on ära toodud seletuskirja tabelis 2.
Tabel 2. Servituudi ettepanekud
Teeniv kinnisasi Servituudi valitseja Servituut/kasutusõigus
Lubjapõllu Lombi kinnistu igakordne
Tee servituut (juurdepääsutee)
kinnistu omanik
Lombi kinnistu igakordne
Vürmeri kinnistu Tee servituut (juurdepääsutee)
omanik
4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks
Käesoleva planeeringuga ei kavandata keskkonnaohtlikke objekte. Jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba
omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale, nõuetekohaselt taaskasutada või
kõrvaldada. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Prügikonteinerite
asukohad on orienteeruva asukohaga näidatud põhijoonisel (joonis 4).
Olulist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et ükski planeeritav tegevus ei tekitaks reostusohtu Ambla jõele.
Selleks tuleb veenduda, et Lombi kinnistule rajatav reovee kogumismahuti paigaldatakse nõuetele
vastava projekti alusel ning tagatakse selle ohutuskuja 5 m.
Ambla jõge ületavate jalgsildade rajamisel tuleb arvestada, et veeseaduse (edaspidi VeeS) § 196 lg 2
p 4 alusel tuleb tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval
veekogul või avalikul veekogul registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena. Jalgtee ja silla ehitamisel
tuleb arvestada ka, et VeeS § 119 p-i 6 alusel on veekaitsevööndis keelatud pinnase kahjustamine ja
muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või hajusheidet.
Seoses planeeringualale uute funktsioonide (rannaala, kämpingud) lisamisega on oodata mõningast
mootorsõidukite liikluskoormuse lisandumist. Kuna aga nii kämpingute kui ranna mahutavus on
Kobras AS töö nr 2020-132 22
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
planeeringus kavandatud pigem tagasihoidlik, ei tohiks lisanduv liikluskoormus tuua kaasa olulisi
lisahäiringuid ümbruskaudsetele elanikele. Kui liikluskoormusest tulenevate häiringute oluline kasv
peaks siiski toimuma, lasub planeeringualale kavandatud puhkeala valdajal kohustus rakendada
asjakohaseid leevendusmeetmeid.
Planeeritud puhkeala kasutust võib potentsiaalselt häirida planeeringualaga piirneva 15141 Kaalepi-
Lehtmetsa riigimaantee liiklus. Planeeritav rannaala jääb vahetult maantee piiranguvööndist välja,
sellest ca 30 m kaugusele, mistõttu tuleb arvestada, et maantee poolt põhjustatud müra ja vibratsioon
kanduvad ka puhkealale. Siiski on käesoleva planeeringu koostamise käigus hinnatud, et riigimaantee
liikluskoormus (491 sõidukit ööpäevas) on piisavalt väike, et mitte negatiivselt mõjutada puhkeala
kasutamist. Lisaks, kuivõrd planeeringualaga piirnevas lõigus on maantee kiiruspiirang 50 km/h, on
müra- ja vibratsioonitase võrreldav tavalise, pigem väiksema koormusega linnatänavaga. Kuna ei ole
alust prognoosida ka maantee liikluskoormuse märgatavat kasvu, ei näe käesolev planeering ette
vajadust puhkeala väljaarendamisega samaaegselt tegeleda müra ja vibratsiooni tõkestamiseks
mõeldud meetmete rakendamisega.
Kui maantee kasutuskoormus või kõnealuse lõigu kiiruspiirang peaksid märgatavalt tõusma, jääb Lombi
kinnistu omanikule kohustus arendada välja müra- ja vibratsiooni leevendavad meetmed. Riigimaantee
15141 omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud
häiringutest ning ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks.
Ala väljaehitamine peab toimuma nõuetekohaselt ning selle tehnoloogiline tase, loodusvarade
kasutamine, jäätme- ja energiamahukus peab olema võimalikult säästlik, et vähendada negatiivset
keskkonnamõju.
4.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Maa-ala heakorra ja turvalisuse tagamiseks on Jäägrivilla kinnistu õuealale ning kämpingute
ümbrusesse ette nähtud välisvalgustus.
4.12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama
seda tekitanud krundi omanik.
4.13. Planeeringu elluviimise tegevuskava
Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele
maakorralduslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualale koostatavad ehitusprojektid peavad
vastama Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.
Planeeringulahendusega seotud avaliku rannaala parkla tuleb valmis ehitada enne avaliku kasutusega
spordi- ja puhkerajatistele EhS lisa 2 kohase kasutusloa väljastamist.
Kobras AS töö nr 2020-132 23
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
Planeeringu elluviimisel arvestada, et kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega
tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada
vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigitee ristumiskoha ümberehitamise korral (EhS
§ 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet.
Kobras AS töö nr 2020-132 24
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
5. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte
Kokkuvõte kooskõlastustest ja koostööst planeeringu ajal on antud tabelis 3.
Tabel 3. Kooskõlastused ja koostöö
Asutuse või
ettevõtte nimetus / Kooskõlastuse tingimused või
Kuupäev Nimi ja amet
kinnistu nimetus seisukoht
ja tunnus
Kaitseministeerium
Keskkonnaamet
Maanteeamet
Muinsuskaitseamet
Päästeameti Lääne
päästekeskus
Terviseamet
Rahandus-
ministeerium
2020.10.29 Elektrilevi OÜ Tööjoonised kooskõlastada Maie Erik
täiendavalt. Elektrilevi OÜ
2020.10.28 Telia Eesti AS Näha ette kõik meetmed Raivo Saluste
olemasolevate liinirajatiste kaitseks Telia Eesti AS volitatud
tagamaks nende säilivus esindaja
ehitustööde käigus.
Projekteerimisel tuleb järgida
tehnovõrkudele kehtestatud
paigaldusnorme ja nõudeid. Juhul,
kui on vajalik Telia liinirajatisi
ümber paigutada, koostada
ümberpaigutamise projekt ja
ümberpaigutatud siderajatised
anda Teliale üle tasuta
asendusrajatistena.
Lubjapõllu kinnistu
omanik
Vürmeri kinnistu
omanik
Kobras AS töö nr 2020-132 25
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
6. Joonised
Kobras AS töö nr 2020-132 26
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
Joonis 1. Asukohajoonis
Kobras AS töö nr 2020-132 27
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
Joonis 2. Funktsionaalsed seosed
Kobras AS töö nr 2020-132 28
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
Joonis 3. Olemasolev olukord
Kobras AS töö nr 2020-132 29
Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneering
Joonis 4. Põhijoonis
Kobras AS töö nr 2020-132 30
Järva Vallavalitsus Teie 29.10.2020 nr 7-1/2020/87-1
[email protected]
Meie 30.11.2020 nr 15-2/20/32256-5
Lombi ja Jäägrivilla detailplaneeringu
kooskõlastamine tingimusega
Olete esitanud Maanteeametile planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel kooskõlastamiseks Järva
maakonnas Järva vallas Albu külas asuva Lombi ja Jäägrivilla (katastritunnustega 12901:001:0239
ja 12901:003:0244) kinnistute detailplaneeringu (koostaja Kobras AS, töö nr 2020-132, edaspidi
planeering). Planeeritav ala ulatub osaliselt riigitee nr 15141 Kaalepi-Lehtmetsa (edaspidi riigitee)
8,88-9,0 kaitsevööndisse.
Planeeringu põhieesmärgiks on Ambla jõe ehituskeeluvööndi vähendamine. Lombi kinnistul
soovitakse olemasolev veekogu laiendada Ambla jõe ehituskeeluvööndisse, samuti soovitakse
Lombi ja Jäägrivilla kinnistud ühendada omavahel kahe sillaga ning ehitada Jäägrivilla kinnistul
ehituskeeluvööndisse grillimaja. Planeeringus määratakse asukohad parkimis-, supelranna- ja
kämpingualale. Riigitee kaitsevööndisse (väljaspoole külgnähtavusala) on planeeritud
sõiduautode parkla, kõrghaljastatud ala ja osa planeeringualal asuvaid ehitisi ühendavast jalgteest.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
kooskõlastame planeeringu tingimusel, et planeeringut täiendatakse enne vastuvõtmise otsuse
tegemist perspektiive jalg- ja jalgrattateega (kergliiklejatele juurdepääsu tagamine riigiteelt nr
15141 lähtudes üldplaneeringust).
Järgnevalt selgitame tingimuse sisu põhjalikumalt. Maanteeamet andis seisukohad planeeringu
koostamiseks 11.01.2019 kirjaga nr 15-2/58423-2, arvamuse planeeringu eskiislahenduse osas
30.07.2020 e-kirjaga ning tagasiside eskiislahenduse avalikustamise tulemuste kohta 14.10.2020
e-kirjaga. 30.07.2020 e-kirja punktis 1 viitasime, et planeeringu eskiisis on lahendamata
seisukohtades viidatud kergliiklejate juurdepääs riigiteelt nr 15141, arvestades alal kehtivas
üldplaneeringus planeeritud matkaraja ning perspektiivse jalg- ja jalgrattateega. Detailplaneeringu
eskiisi avaliku väljapaneku jooksul esitatud seisukohtade, ettepanekute ja arvamuste tabeli järgi
arvestas vald Maanteeameti ettepanekuid osaliselt („ei võta arvesse kergliiklustee planeerimist
maantee äärde, sest see ei ole käesoleva DP eesmärk ning kergliiklustee ala jääb ka
planeeringualast välja“). Lähtudes PlanS § 126 lg 4 ja 7 lahendatakse detailplaneeringuga
muuhulgas detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste,
sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha
ning liikluskorralduse põhimõtted. Planeeringu liikluskorralduse põhimõtted peavad sisaldama ka
kergliikluse planeerimise põhimõtteid. Jalg- ja jalgrattateed planeeritakse üldjuhul arvestades
tõmbepunktidega. Näiteks asub riigitee nr 15141 km 7,6-8,27 (Albu tee ristmikust kuni Ojaküla
tee ristmikuni) kergliiklustee riigitee vasakul teepoolel põhjusel, et samal teepoolel asuvad
hoonestatud alad. Riigitee lõigul Ojaküla teest kuni planeeringuala lääneküljel asuva Lubjaahju
teeni asuvad tõmbepunktid (Albu Põhikool, raamatukogu, rahvamaja, Albu toiduait, kauplus)
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
valdavalt riigitee vasakul teepoolel, samuti ka planeeringualale planeeritav supelrand. Nii alal
kehtiva kui koostatava Järva valla üldplaneeringu järgi on Albu küla läbiva riigitee nr 15141 äärde
ette nähtud jalg- ja jalgrattatee (koostatavas üldplaneeringus kergliiklustee). Koostatava
üldplaneeringu seletuskirja järgi „Üldplaneering ei määratle millisel pool sõiduteed kergliiklustee
(jalgratta- ja jalgtee) peab paiknema, ehk täpsem lahendus kujundatakse tee projekteerimise
käigus vastavalt kehtivatele normidele ja ruumilisele situatsioonile“. Ruumiline situatsioon
(tõmbepunktide asukohad) toetab kergliiklustee rajamist riigitee vasakule küljele. Arvestades, et
planeeringuala asub asula kiiruspiiranguga lõigu piiril ja visuaalselt juba maantee
liikluskeskkonnas (asula keskkonnast väljas) ning olemasoleva Albu silla laius ei võimalda jalgtee
projekteerimist sõidutee osana, peab jalgtee liiklejate ohutuse tagamiseks olema maanteeliiklusest
eraldatud – see aga tähendab vajadust reserveerida tee jaoks maa Lombi kinnistul (või moodustada
Lombi kinnistu osast eraldi transpordimaa krunt). Lähtudes majandus- ja taristuministri
05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“
(edaspidi normid) p. 7.4.2. lg-st 1 ja 3 peab vähemalt 2,0 m laiune jalgtee asuma sõiduteest
vähemalt 5,0 m kaugusel. Sõiduteest Lombi kinnistu piirini on ca 4,5 m, seega ulatub perspektiivse
jalgtee jaoks vajalik ala planeeringualal Lombi kinnistule. Palume planeeringus arvestada
üldplaneeringuga ja normides toodud nõuetega. Üldplaneeringus kavandatud jalgtee on
kavandatud küla läbivana ning lahendus, kus jalgtee kulgeb kurvilisena läbi erakinnistute, ei
pruugi olla pikas perspektiivis (kui jalgtee ehitatakse riigitee äärde ka planeeringualast lääne poole
jääval alal) kõiki osapooli rahuldav lahendus.
Oleme valmis tegema planeeringu koostaja ja koostamise korraldajaga planeeringu täiendamisel
koostööd.
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel
Maanteeametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel ning
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume Maanteeamet kaasata
projekteerimistingimuste menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering Maanteeametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad: 1-2020.10.09_DP_Albu_joonis_4_p6hijoonis.pdf
2020.10.29_DP_Albu_seletus.pdf
Marje-Ly Rebas
58581095
[email protected]
2 (2)