Kiri

KORRALDUS 30. november 2020 nr 1-3/20/929 Abissaare II liivakarjääri korrastamistingimuste esitamine I. ASJAOLUD AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, aadress Pärnu mnt 463, Tallinn 10916) esitas 02.07.2020 kirjaga nr T800-1/8360-3 Keskkonnaametile taotluse Abissaare II liivakarjääri korrastamistingimuste väljastamiseks (registreeritud 02.07.2020 Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis numbriga 12-1/20/11252). AS-le TREV-2 Grupp on antud maavara kaevandamise luba (edaspidi kaevandamisluba) nr L.MK/331651 (kehtivusajaga kuni 30.08.2033), mille alusel kaevandatakse Abissaare liivamaardla (registrikaardi nr 0084) Abissaare II liivakarjäär mäeeraldisel ehitusliiva, ehituskruusa ja täiteliiva. Abissaare II liivakarjäär asub Põlva maakonnas Kanepi (endine Valgjärve) vallas Sulaoja külas riigile kuuluvatel katastriüksustel, mille volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Põhjapoolne ala asub katastriüksusel Erastvere metskond nr 87 (katastritunnus 85603:001:0588) ja lõunapoolne ala katastriüksusel Erastvere metskond nr 90 (katastritunnus 85603:001:0008). Mäeeraldise pindala on 24,78 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 33,82 ha. Kaevandamisloale kantud korrastamise suunaks on metsamaa ja veekogud. Kaevandamisloale nr L.MK/331651 on Maanteeameti ettepanekul seatud kõrvaltingimused: 3. Teekaitsevööndis teostada kaevandamist Maanteeametiga kooskõlastatud projekti alusel tagamaks maapõuetoe, rajades riigimaantee ja karjääri vahele ohutusvalli ning kujundades maanteepoolse karjääri külje nõlvusega 1:2 (veealuse kaevandamise puhul 1:3); 4. Korrastamisega tuleb alustada esimesel võimalusel ning üle 4 m kõrguse nõlva tekkel näha ette meetmed erosiooni ja maalihete vältimiseks. Seega loeb Keskkonnaamet korrastamistingimuste andmisel menetlusosaliseks ka Maanteeameti. II. KAALUTLUSED 2.1. Õiguslik alus Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lg 1 ja § 81 alusel peab kaevandamisloa omaja kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. Kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi korrastamisprojekti) alusel. Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa omaja Keskkonnaameti esitatud korrastamistingimustest lähtuvalt. Korraldusega esitab Keskkonnaamet kaevandamisloa omajale korrastamistingimused, lähtudes keskkonnamõju hindamise soovitustest, (juhul kui see on hinnatud), kaevandamisloale kantud korrastamise suunast, maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamustest. Juhul, kui kaevandatud maa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, arvestatakse ka Kaitseministeeriumi arvamust. Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele, tuleb korrastamisprojekti koostamisel lähtuda maapõueseaduses sätestatud nõuetest MaaPS § 81 lg 9. Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lg 5 alusel 27.10.2020 kirjaga nr 12-1/20/11252-2 Kanepi Vallavalitsuse ja maaomaniku volitatud asutuse Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) ning Maanteeametilt arvamust Abissaare II liivakarjääri korrastamistingimuste väljastamiseks. Kanepi Vallavalitsus nõustus korrastamistingimustega ja ei esitanud täiendavaid ettepanekuid. RMK ja Maanteeamet ei esitanud korrastamistingimuste väljastamise osas Keskkonnaametile arvamust ega ettepanekuid. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 tuleb enne haldusakti andmist anda menetlusosalisele võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet edastas 27.10.2020 kirjaga nr 12-1/20/11252-2 korrastamistingimuste eelnõu AS TREV-2 Grupp. AS TREV-2 Grupp teavitas 13.11.2020 e-kirjaga, et on dokumendi kätte saanud ja ettepanekuid ei ole. 2.2. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 2 ja § 27 lg 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu, selle kohta kas kaevandatud maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Loa taotleja kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lõigete 3 ja 4 alusel ei ole antud juhul keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik. Vastavalt määruse § 3 punktile 12 on vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine, suuremal kui 25 hektari suurusel alal, pealmaakaevandamisega kaevandatud maa korrastamisel. Eelhindamisel ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumisel lähtub otsustaja keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ toodud kriteeriumidest. Vastavalt KeHJS § 6¹ lõikele 1 esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega eelhinnangu andmiseks vajaliku teabe, soovitatavalt tuginedes keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Seega teavitab Keskkonnaamet, et koos arendaja poolt pakutava üle 25 ha suuruse liiva-kruusakariääri korrastamise lahendusega (korrastamisprojektiga) tuleb esitada ka korrektne teave vastava eelhinnangu koostamiseks ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumiseks. 2.3. Reoveesette ja/või püsijäätmete kasutamine Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel tuleb juhinduda jäätmeseadusega kehtestatud jäätmehierarhiast, kus jäätmetekke vältimine peab olema kõige prioriteetsem tegevus. Kui jäätmeteket ei ole võimalik vältida (näiteks reoveesette ja ehitus- lammutusjäätmete teket), siis tuleb leida võimalusi jäätmete korduskasutuseks või ringlusse võtuks. Karjääride korrastamisel on teatud juhtudel mõistlik kasutada reoveesetet ja püsijäätmeid. Näiteks on 2 (3) töödeldud reoveesette segamisel karjääri mullaga võimalik saavutada kõrge orgaanilise aine sisaldusega toitainerikas ja sobiva mullareaktsiooniga tehismuld, mis sobib ideaalselt rohttaimede ja puude kasvuks karjääride bioloogilisel korrastamisel. Reoveesette kasutamine rekultiveerimisel tuleb järgida keskkonnaministri 30.12.2002 määruse nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded“ nõudeid. Püsijäätmed sobivad karjääri korrastamisel täiteks. Täitmisel peab ettevõte jälgima, et taaskasutatav materjal ei sisaldaks ohtlikke aineid üle kehtestatud piirnormide ning ei sisaldaks orgaanikat (oksad, lehed jms). Jäätmete hulgas, mida kasutatakse karjääri korrastamisel ei tohi olla klaasi, plasti jms jäätmeid, mis võivad klassifitseeruda püsijäätmeteks, kuid mille puhul tuleb vastavalt jäätmehierarhiale eelistada ringlusse võttu uute toodete valmistamisel. Püsijäätmete kasutamisel tuleb järgida keskkonnaministri 21.04.2004 määrusega nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ kehtestatud nõudeid. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS §-le 81 lg 2 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes AS TREV-2 Grupp taotlusele, otsustan: 3.1 Anda AS TREV-2 Grupp maavara kaevandamise loa nr L.MK/331651 alusel kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks järgmised korrastamistingimused: 3.1.1 Korrastamisel lähtuda käsiraamatust „Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat“, vajadusel kaasata korrastamisprojekti koostamisse keskkonna- või liigiekspert; 3.1.2 Kaevandatud maa korrastada metsamaaks ja tehisveekogudeks, mille valdav sügavus peab olema vähemalt 2 meetrit. Veekogu rajamisel tuleb kaldad kujundada selliselt, et need ei kujutaks ohtu seal liikuvatele inimestele ega loomadele; 3.1.3 Võimalusel kasutada korrastamisel töödeldud reoveesetet (bioloogilisel korrastamisel kasvusubstraadi osana) ja/või püsijäätmeid; 3.1.4 Korrastamisega tuleb alustada esimesel võimalusel ning üle 4 m kõrguse nõlva tekkel näha ette meetmed erosiooni ja maalihete vältimiseks; 3.1.5 Korrastamisprojekt kooskõlastada RMK-ga enne heakskiitmist; 3.1.6 Koos korrastamisprojektiga esitada Keskkonnaametile andmed eelhinnangu koostamiseks ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumiseks. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo keskkonnaosakond Saata/teadmiseks: AS TREV-2 Grupp ([email protected]), Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]), Maanteeamet ([email protected]), Kanepi Vallavalitsus ([email protected]) Moonika Aunpuu maapõuespetsialist maapõuebüroo 3 (3)