Kiri

Siseministeerium Meie 02.11.2023 nr 8-1/7148 [email protected] Pikk 61 15065, Tallinn Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Justiitsministri määruse eelnõu „Vanglas biomeetriliste andmete võtmise, edastamise ja kontrollimise kord“. Palume võimalusel vastata ühe nädala jooksul, hiljemalt 13.11.2023. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister Lisaadressaadid: Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Andmekaitse Inspektsioon Anne Kruusement 53321991 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 1.11.2023 MINISTRI MÄÄRUS Vanglas biomeetriliste andmete võtmise, edastamise ja kontrollimise kord Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 18 lõigete 5 ja 7 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määrusega kehtestatakse kinnipeetava: 1) daktüloskopeerimise ja näokujutise võtmise kord; 2) sõrmejälgede ja näokujutise automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS) edastamise kord; 3) DNA-proovi võtmise kord; 4) DNA-proovi ning biograafiliste andmete, tema daktüloskopeerimise, temalt näokujutise ja DNA-proovi võtmisel saadud andmete riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse (edaspidi register) edastamise kord; 5) isikusamasuse kontrollimiseks ja isiku tuvastamiseks andmete töötlemise kord. (2) Kinnipeetav daktüloskopeeritakse ning temalt võetakse näokujutis ja DNA-proov esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolme kuu pärast kinnipeetava vanglasse vastuvõtmisest arvates, kui neid toiminguid ei ole tehtud eelvangistuse ajal või varem kriminaalmenetluse käigus, või juhul, kui on vaja kontrollida varem võetud jälgede, kujutise või proovide andja isikusamasust. (3) Enne daktüloskopeerimist, näokujutise ja DNA-proovi võtmist selgitatakse kinnipeetavale daktüloskopeerimise, näokujutise ja DNA-proovi võtmise eesmärki, õiguslikku alust ja toimingu sooritamise viisi. (4) Käesolevas määruses sätestatut kohaldatakse ka vahistatutele, kui vangistusseadusest ei tulene teisiti. (5) Kinnipeetava daktüloskopeerib ja näokujutise võtab asjakohaste oskustega isik. Daktüloskopeerija ja näokujutise võtja peab olema läbinud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi EKEI) korraldatud daktüloskopeerimise ja näokujutise võtmise koolituse. (6) DNA-proovi võtab vanglas tervishoiutöötaja või muu asjakohaste oskustega isik. Proovi võtja peab olema läbinud EKEI korraldatud DNA-proovi võtmise koolituse. § 2. Daktüloskopeerimine ja näokujutise võtmine (1) Daktüloskopeerimine käesoleva määruse tähenduses on kinnipeetavalt tema kümne sõrme vajutusjälgede, pööratud jälgede, peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjälgede võtmine. (2) Näokujutis käesoleva määruse tähenduses on kujutis isiku nägu iseloomustavatest füüsilistest tunnustest, mis on kinnipeetavalt võetud tehnilise seadme abil. (3) Võimaluse korral kasutatakse daktüloskopeerimiseks ja näokujutiste võtmiseks elektroonilist hõivejaama. (4) Lõikes 3 nimetatud hõivejaama puudumise korral kantakse isiku biograafiaandmed ning daktüloskopeerimise ja näokujutise võtmise andmed Vabariigi Valitsuse 28. septembri 2023. a määrusega nr 87 kehtestatud „Riikliku süüteomenetluse biomeetriaregistri põhimäärus“ (edaspidi RSBR põhimäärus) lisas 1 esitatud biomeetria võtmise vormi üldosale. Daktüloskopeerimisel saadud sõrme- ja peopesajäljed kantakse sama määruse lisas 2 esitatud biomeetria võtmise vormi sõrmejälgede kaardile (edaspidi sõrmejälgede kaart). Näokujutis salvestatakse selleks sobivale andmekandjale. (5) Sõrmejälgede kaardile jälgede võtmiseks kasutatakse sõrmejäljepastat ja -rullikut või spetsiaalset sõrmejäljepatja. (6) Sõrmejälgede kaardi esimesele küljele võetakse vastavatesse lahtritesse kindlaksmääratud järjestuses kõik isiku sõrmejäljed pöörates ja kontrolljäljed vajutades ning kaardi tagumisele küljele peopesa ja kirjutaja-peopesa jäljed vajutades. (7) Enne jälgede võtmist võib isiku käenaha papillaarkurrustikku töödelda jäljekujutise kvaliteeti parandava vahendiga. (8) Daktüloskopeerimisel saadud jäljekujutis peab vastama järgmistele nõuetele: 1) olema terviklik ja kontrastne; 2) kajastama võimalikult maksimaalselt sõrme esimese lüli ja peopesa naha papillaarkurrustiku ala; 3) kujutis ei tohi olla määrdunud ega libisenud. (9) Näokujutis peab vastama järgmistele nõuetele: 1) isik on fotografeeritud otsevaates, profiilivaates vasakult ja paremalt ja poolprofiili vaates eest vasakult ja eest paremalt ; 2) otsevaates kujutisel peavad olema nähtavad mõlemad silmad ja kõrvad, silmad peavad olema avatud ja isiku näoilme peab olema neutraalne; 3) kujutis peab olema terav ja kogu nägu peab olema nähtav. § 3. Daktüloskopeerimisel ja näokujutise võtmisel saadud andmete edastamine (1) Elektroonilise hõivelahenduse abil võetud sõrmejäljed ja näokujutis kantakse andmekogusse ABIS, isiku biograafiaandmed ning sõrmejälgede ja näokujutise võtmise andmed kantakse registrisse. Elektroonilise hõivelahenduse abil andmekogusse ABIS ja registrisse kantud andmed loetakse edastatuks andmekogusse ABIS ja registrisse kandmise hetkest. (2) Biomeetria võtmise vormi üldosale kantud isiku biograafiaandmed ja daktüloskopeerimisel ja näokujutise võtmisel saadud andmed ning sõrmejälgede kaardile kantud andmed edastatakse turvalisel viisil 30 päeva jooksul kinnipeetava daktüloskopeerimisest ja näokujutise võtmisest arvates EKEI-le andmete andmekogusse ABIS ja registrisse kandmiseks. (3) Kui näokujutis on salvestatud andmekandjale, mida ei edastata EKEI-le, kustutatakse näokujutis andmekandjalt kohe pärast andmete EKEI-le edastamist. (4) Sõrmejälgede ja näokujutise võtmise kohta tehakse märge kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogusse. § 4. DNA-proovi võtmine (1) DNA-proovi võtmine käesoleva määruse tähenduses on kinnipeetavalt süljeproovi võtmine. (2) Proovi võtmise vahend on ühekordne vatipulk, mille võib ühekorrapakendist välja võtta vahetult enne proovi võtmist. (3) Proov võetakse kahe vatipulgaga kinnipeetava suuõõne kaapimise teel, vältides proovi saastumist. Mõlemad vatipulgad kinnitatakse eraldi samasse proovi hoidmiseks ettenähtud ühekorrakarpi. (4) Proovi karbile märgitakse proovi andnud kinnipeetava nimi ja isikukood, proovi võtja nimi ja proovi võtmise kuupäev. Proovi võtmise kohta täidetakse RSBR põhimääruse lisas 1 kehtestatud biomeetria võtmise vormi üldosa. (5) Karp DNA-prooviga suletakse viisil, mis välistab karbi avamise ja taassulgemise karpi vigastamata. DNA-prooviga karpi ja sellega seotud biomeetria võtmise vormi hoitakse koos. (6) DNA-proovi võtmise kohta tehakse märge kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute andmekogusse. § 5. DNA-proovi säilitamine ja edastamine (1) Karpi, mis sisaldab DNA-proovi, säilitatakse ja edastatakse kaitstuna otsese päikesevalguse ja soojus- või niiskusallika eest, samuti pakendit kahjustava mehaanilise mõjutuse eest. Prooviga karpi ei tohi paigutada kilekotti. (2) Proove säilitatakse ja edastatakse selliselt, et proovidele ei pääseks ligi õigustamata isikud. (3) Pakendatud proov koos biomeetria võtmise vormi üldosaga edastatakse 30 päeva jooksul proovi võtmisest EKEI-le, kes kannab andmed registrisse. (4) Kui määruse § 2 lõikes 3 nimetatud hõivelahenduse puudumise korral võetakse sõrme- ja peopesajäljed sõrmejälgede kaardile ja näokujutis salvestatakse selleks sobivale andmekandjale, siis kantakse isiku biograafiaandmed ja andmed daktüloskopeerimise, näokujutise ja DNA-proovi võtmise kohta ühisele RSBR põhimääruse lisas 1 kehtestatud biomeetria võtmise vormi üldosale ning see edastatakse samal viisil ja tähtajal koos lõikes 3 nimetatud pakendatud prooviga ja § 2 lõikes 4 nimetatud sõrmejälgede kaardiga. (5) Proovide vedamise korraldab vangla. § 6. Daktüloskopeerimisel, näokujutise ja DNA-proovi võtmisel sunni kohaldamine (1) Kui kinnipeetav keeldub daktüloskopeerimisest, näokujutise võtmisest või DNA-proovi andmisest, hoiatab vanglateenistuse ametnik kinnipeetavat sunni kohaldamisest selgelt, arusaadavalt ja kuuldavalt. (2) Kui DNA-proovi võtmiseks kohaldatakse sundi, võtab DNA-proovi tervishoiutöötaja. (3) Vahetu sunni kohaldamise korral peab daktüloskopeerimise ning näokujutise ja DNA-proovi võtmise juures olema lisaks toimingu tegijale vähemalt kaks vanglateenistuse ametnikku või töötajat. (4) Kinnipeetava suhtes sunni kohaldamise ja tema terviseseisundi kontrolli tulemus protokollitakse justiitsministri 5. septembri 2011. a määruses nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas” ette nähtud korras. § 7. Isikusamasuse kontrollimiseks ning isiku tuvastamiseks andmete töötlemine Vangistusseaduse § 18 lõikes 6 nimetatud juhtudel teeb vanglateenistuse ametnik kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu kaudu päringu andmekogusse ABIS kinnipeetava isikusamasuse kontrollimiseks või isiku tuvastamiseks. Andmeid töödeldakse esitlusinfona. (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar kantsler  Justiitsministri määruse „Vanglas biomeetriliste andmete võtmise, edastamise ja kontrollimise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Seoses kohtuekspertiisiseaduse (KES) tervikteksti jõustumisega 2023. aasta 1. septembril on vajalik kehtestada määrus „Vanglas biomeetriliste andmete võtmise, edastamise ja kontrollimise kord“, mille volitusnorm tuleb vangistusseaduse (VangS) § 18 lõigetest 5 ja 7. Kuni 2023. aasta 31. augustini kehtinud VangS-i alusel oli antud justiitsministri 10. märtsi 2015. a määrus nr 81 „Vanglas daktüloskopeerimise ja sõrmejälgede kaardi edasisaatmise ning DNA-proovi võtmise ja edasisaatmise kord“ (edaspidi koos vangla kord). Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Anne Kruusement (620 8203, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen (5307 4485, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Senisega võrreldes tehtava muudatuse taustast üldisemalt 2023. aasta 1. septembril jõustunud KES-i §-ga 17 asutati riiklik süüteomenetluse biomeetriaregister (RSBR), liites seniste riikliku sõrmejälgede registri ja riikliku DNA-registri regulatsioonid. Kuni 2023. aasta 31. augustini kehtinud vangla kord (see on kehtetu alates 2023. aasta 1. septembrist KES-i uue tervikteksti jõustumise tõttu) korraldas biomeetriliste andmete võtmist ja nimetatud registritesse edastamist. Ühe põhjusena on vaja teha muudatused vangla korras registrite nimetuste muutumise tõttu. Samuti on määrusesse tehtav muudatus seotud automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekoguga (edaspidi andmekogu ABIS või ABIS), mille õiguslik alus tuleneb 2021. aasta 15. juulil jõustunud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest ning selle alusel Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. a määrusega nr 125 kehtestatud „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi põhimäärusest“ (edaspidi ABIS-e põhimäärus). ABIS on ühtlasi ka tehniline lahendus2, mis koosneb sellisest riistvarast ja tarkvarast, mis võimaldab hõivata ja säilitada biomeetrilisi andmeid (sõrmejälgi ja näokujutisi) ning võrrelda biomeetrilisi andmeid üks ühele ja üks mitmele. Sõrmejälgede ja näokujutise biomeetriliste andmete hoidmiseks kasutatakse andmekogu ABIS kesksüsteemi ehk spetsiaalset tehnilist lahendust. Varem hoiti sõrmejälgi andmekogus AFIS 3, näokujutiste hoidmise kohta ei ole analoogset korda olnud. Kui sõrmejälgede biomeetriaandmeid hoiti AFIS-es, paiknesid daktüloskopeeritud isikute biograafiaandmed ja sõrmejälgede võtmise andmed füüsilisel kujul peetavas paberkartoteegis. Nüüd paiknevad need 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/118032015008 2 Tehniline lahendus pärineb IDEMIA-lt, kes võitis vastava hanke: https://www.idemia.com/ 3 Sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteem (ingl automated fingerprint identification system, AFIS), vt https://ec.europa.eu/home-affairs/pages/glossary/automated-fingerprint-identification-system-afis_en 1 andmed ABIS-e tehnilise lahenduse eraldi osas. KES-i regulatsiooni järgi kuuluvad isikute biograafiaandmed ja biomeetria võtmise andmed RSBR-i põhimääruse regulatsiooni alla. DNA-proovist saadud DNA-profiilid ehk biomeetrilised andmed on olnud siiani ja on edaspidi andmebaasitarkvaras CODIS 4 , mida ei ole tehniliselt võimalik ega plaanis ABIS-ega liita. Erinevalt teistest biomeetrilistest tunnustest on DNA-profiil CODIS-es väljendatud sellisel kujul, et ei anna ilma eriteadmisteta ja spetsiaalseid tehnilisi vahendeid kasutamata mingit informatsiooni ega ole võrreldav teise inimese DNA-ga. Isikute biograafilised andmed ja DNA võtmisega seotud andmed on praegu Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (EKEI) nende IT-üksuse loodud isikuandmete hoidlas ning mõlemate andmete hoidmine ja töötlemine oli siiani korraldatud DNA-registri põhimäärusega. Alates KES-i jõustumisest 2023. aasta 1. septembrist reguleerib kõigi DNA-prooviga seotud andmete töötlemist RSBR-i põhimäärus. Häälenäidiseid on plaanis hakata koguma tulevikus ja selleks soetatakse spetsiaalne andmebaasitarkvara. Analoogselt DNA-proovidega tuleb tehnilise võimekuse loomise korral määrata häälenäidistega seotud andmete töötlemine kindlaks RSBR-is. Praegu RSBR-i põhimäärus häälenäidiste regulatsiooni ei sisalda, kuna selle kasutuselevõtuks ei ole tehnilist lahendust. Tehnilise võimekuse tekkimisel on vaja muuta RSBR-i põhimäärust. Kokkuvõtteks saab öelda, et kõikide biomeetriliste tunnuste töötlemiseks on kaks eraldi hoidlat, mis võivad olla kas eraldi andmebaasitarkvarad või eraldi osad samas tehnilises lahenduses, ning need on koondatud juriidiliselt RSBR-i põhimääruse regulatsiooni alla. Sellest põhimõttest lähtub ka käesoleva määrusega kehtestatav vangla kord. Kehtestatava määruse eelnõust Paragrahvis 1 sätestatakse kinnipeetava daktüloskopeerimise ja temalt näokujutise ning DNA-proovi võtmise üldtingimused, mis tulenevad VangS-i § 18 lõigetes 5 ja 7 sätestatud volitusnormidest. VangS § 18 kohaselt daktüloskopeeritakse vanglasse karistust kandma saabunud isik ning temalt võetakse näokujutis ja DNA-proov isikusamasuse kontrollimise, isiku tuvastamise ning süütegude avastamise ja tõkestamise eesmärgil. Daktüloskopeerimine, näokujutise ja DNA-proovi võtmine on vajalik üksnes juhul, kui neid toiminguid ei ole tehtud eelvangistuses või varem sama kriminaalmenetluse raames. Suur osa kahtlustatavaid ja süüdistatavaid daktüloskopeeritakse ning nendelt võetakse näokujutis ja DNA-proov juba kriminaalmenetluse käigus. Kui vahistatutel tehakse nimetatud toimingud arestimajas, peab vangla kontrollima, kas konkreetse kinnipeetava puhul on lisatud märked daktüloskopeerimise, näokujutise ja DNA-proovi võtmise kohta kinnipeetava isiklikku toimikusse. Kui kinnipeetavalt on siiski vaja võtta vanglas sõrmejäljed, näokujutis või DNA-proov, korraldatakse nende võtmine käesoleva määrusega. Lõige 1 sisaldab toimingute loetelu, mida määrusega korraldatakse. Punkti 1 kohaselt kehtestatakse kinnipeetava daktüloskopeerimise ja näokujutise võtmise kord. Kui sõrmejäljed ja näokujutis kantakse andmekogu ABIS põhimääruse 5 kohaselt ABIS-esse, siis nimetatud andmete edastamise kord kehtestatakse käesoleva määrusega (punkt 2). Samuti kehtestatakse kinnipeetavalt DNA-proovi võtmise kord (punkt 3) ning DNA-proovi ja isiku biograafiliste andmete, tema daktüloskopeerimise, temalt näokujutise ja DNA-proovi võtmisel saadud andmete riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse (edaspidi RSBR) edastamise kord 4 The FBI’s Combined DNA Index System (CODIS). https://www.fbi.gov/services/laboratory/biometric- analysis/codis/codis-and-ndis-fact-sheet#CODIS 5 RT I, 21.12.2022, 18 2 (punkt 4). Nende andmete edastamine võib olla nii elektrooniline kui ka füüsiline. Punkti 5 kohaselt sisaldab määrus ka isikusamasuse kontrollimiseks ning isiku tuvastamiseks andmete töötlemise korda, mille kehtestamise kohustus on justiitsministril VangS-i § 18 lõike 7 kohaselt ning andmete töötlemine ise on reguleeritud kehtestatava määruse §-s 7. Kui selgub, et kinnipeetavat ei ole varem daktüloskopeeritud või temalt ei ole võetud näokujutist ega DNA-proovi, või juhul, kui on vaja kontrollida varem võetud jälgede või proovide doonori isikusamasust, peab vangla kõnealused toimingud tegema kolme kuu jooksul isiku vanglasse saabumise päevast arvates (lõige 2). Kuna andmekogusse ABIS ja RSBR-i kantud andmeid kasutatakse kriminaalmenetluses süütegude avastamise ja tõkestamise eesmärgil, on vajalik, et isikute andmed jõuaksid riiklikesse registritesse võimalikult kiiresti. See aitab kaasa süütegude tõhusamale menetlemisele. Enne daktüloskopeerimist, näokujutise või DNA proovi võtmist selgitatakse kinnipeetavale daktüloskopeerimise, näokujutise või DNA proovi võtmise eesmärki, õiguslikku alust ja kohaldamise viisi, et tagada toimingu läbipaistvus ja isiku õiguste parem kaitse (lõige 3). Kuigi määruse eelnõus räägitakse kinnipeetavast, kes peamiselt on süüdimõistetu, kohaldatakse määrust ka vahistatutele (lõige 4), kui VangS-is ei ole sätestatud teisiti. VangS § 90 kohaselt kohaldatakse VangS-i üldisemalt ka vahistatutele, kui seadusega ei ole kehtestatud erandeid. Kinnipeetavalt võetavate jälgede ja proovide kvaliteedi tagamiseks nähakse määrusega ette nõuded isikutele, kes daktüloskopeerivad ning võtavad näokujutise ja DNA-proovi (lõiked 5 ja 6). Sõrme- ja peopesajäljed ning näokujutise võtab vanglas ametnik või töötaja (ei pea olema vanglaametnik), kes on läbinud EKEI korraldatud erikoolituse ja omandanud asjakohased oskused, et tagada saadavate andmete kvaliteet. (lõige 5). DNA-proovi võtmise õigus on vanglas tervishoiuteenust osutaval meditsiinitöötajal või muul asjakohaste oskustega isikul, kes on läbinud EKEI korraldatud erikoolituse. Muu isiku all mõeldakse erikoolituse läbinud vanglaametnikku, sest proovi võtmine ei ole keeruline protseduur ning selleks piisab erikoolitusel omandatud teadmistest ja oskustest (§ 1 lg 6). Eespool viidatud EKEI korraldatav spetsiaalne koolitus ei hõlma mitte ainult seda, kuidas võtta vatipulgaga DNA-proovi või kuidas hõivata sõrmejälgi, vaid ka seda, kuidas kasutada sõrmejälgede võtmiseks ja andmete edastamiseks hõivejaama või kuidas täita biomeetria võtmise vorme. Seepärast ei ole tehtud erandit ega vabastatud koolituse läbimisest tervishoiutöötajad, kes ilmselt ei vaja õpetust DNA-proovi võtmiseks, kuid võivad vajada koolitust biomeetria võtmise vormi korrektse täitmise kohta. Paragrahv 2 reguleerib isiku daktüloskopeerimist ja näokujutise võtmist. Kuigi tegemist on kahe erineva biomeetrilise tunnusega, reguleeritakse neid koos sel põhjusel, et mõlemaid biomeetrilisi andmeid töödeldakse andmekogus ABIS. Lõikes 1 antakse daktüloskopeerimise definitsioon, mis on vastavuses KES-i § 17 lõikes 2 ja ABIS-e põhimääruse § 21 lõikes 1 esitatuga. Lõikes 2 antakse näokujutise võtmise definitsioon kõnesoleva määruse tähenduses, s.o tehnilise seadme abil võetud kujutis isiku nägu iseloomustavatest füüsilistest tunnustest. Näokujutise 3 puhul ei ole andmebaasis tegemist ainult fotoga, vaid teatud tunnustele vastava infotehnoloogilise andmehulgaga, mille süsteem genereerib etteantud algoritmide kaudu. Näokujutise loomiseks vajalik andmehulk saadakse digitaalse kaameraga fotografeerides või spetsiaalse tööjaamaga isiku näokujutist hõivates. Andmekogusse salvestatud näokujutis on hiljem otsingumootori abil teiste näokujutistega automaatselt võrreldav. Lõikes 3 öeldakse, et võimaluse korral kasutatakse daktüloskopeerimiseks ja näokujutiste võtmiseks elektroonilist hõivelahendust, mis koosneb vastavast tarkvarast ja riistvarast e hõivejaamast. VangS-i § 18 lõige 1 kohustab vanglat võtma kinnipeetavalt näokujutist vaid turvalise tehnilise lahenduse olemasolul. Lõige 4 sätestab, et kui tehnilist hõivelahendust ei ole, võetakse sõrme- ja peopesajäljed paberkaardile. Kuna näokujutist ei saa paberile võtta, salvestatakse see sobivale andmekandjale. VangS-i § 18 lõige 1 lubab sel juhul näokujutise ka võtmata jätta. Lõikes 4 esitatud regulatsioon käsitleb nii sõrmejälgede kui ka näokujutise võtmisel tehtavaid toiminguid ühesugustena. Hõivelahenduse puudumise korral täidetakse biomeetria võtmise vormi üldosa6, mis sisaldab andmeid kõikide biomeetriliste tunnuste võtmise kohta ühes dokumendis, st et üks ühine üldosa täidetakse nii sõrmejälgede, näokujutise kui ka DNA-proovi võtmise kohta ning vormil tehakse märge vastava biomeetrilise tunnuse juures. Kui näiteks näokujutist ei võeta, siis seda vormil ei märgita. Biomeetria võtmise vormi üldosa ei sisalda biomeetriat, vaid: a) isiku biograafiaandmeid; b) andmeid biomeetria võtmise kohta (kes biomeetria võttis, millal, millises menetluses jne); c) andmeid võetud biomeetria kasutamise eesmärkide kohta. Tehnilise hõivejaama puudumise korral võetud sõrme- ja peopesajäljed kantakse biomeetria võtmise vormi sõrmejälgede kaardile7, mis on samasugune kui kuni 2023. aasta 31. augustini kehtinud KES-i alusel kehtestatud biomeetria võtmise vormi sõrmejälgede kaart. Kui näokujutis võetakse vaatamata tehnilise lahenduse puudumisele, salvestatakse see sobivale andmekandjale, näiteks fotoaparaadi mälukaardile, arvuti mälupulgale või muule taolisele. Praktikas on EKEI koostanud vanglatele juhendmaterjalid, kus on täpsed juhised selle kohta kuidas toimida biomeetria võtmisel hõivejaamaga ja ilma selleta ning määruses ei ole otstarbekas liiga detailselt seda reguleerida. Lõigetes 5–8 on kindlaks määratud sõrmejälgede ning peopesa ja kirjutaja-peopesa jälgede võtmisega seonduv. Reeglid on kooskõlas EKEI-s kasutusel oleva metoodika ja rahvusvaheliste nõuetega. Materjal peab olema kvaliteetne ning sisaldama ulatuslikku ja täpset teavet kontrollitava isiku naha papillaarkurrustiku kohta. Seetõttu tuleb võrdlusmaterjali võtmiseks valida vahendid ja võtted, mis tagavad naha papillaarkurrustiku detailide selge ja täpse kujunemise võrdlusjälgedes. Sõrmejälgede kaardile jälgede võtmiseks kasutatakse sõrmejäljepastat ja -rullikut või spetsiaalset sõrmejäljepatja. Enne jälgede võtmist võib isiku käenaha papillaarkurrustikku töödelda jäljekujutise kvaliteeti parandavate vahenditega. Võetav jäljekujutis peab olema terviklik ja kontrastne, see peab kajastama võimalikult üksikasjalikult 6 Lisa 1, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28. septembri 2023. a määrusega nr 87 „Riikliku süüteomenetluse biomeetriaregistri põhimäärus“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/103102023016). 7 Lisa 2, mis kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega „Riikliku süüteomenetluse biomeetriaregistri põhimäärus“ 4 sõrme esimese lüli ja peopesa naha papillaarkurrustiku ala ning ühtlasi ei tohi kujutis olla määrdunud ega libisenud. Lõikes 9 on kirjas nõuded näokujutisele, mille abil on võimalik tagada ühtne kvaliteet. Punkti 1 järgi tuleb näokujutis võtta otsevaates, kahes profiilivaates ja kahes poolprofiili vaates. Samad nõuded on kehtestatud ka andmekogu ABIS põhimääruse § 21 lõikes 2. Punktis 2 on veel rohkem täpsustatud, et otsevaates kujutisel peavad olema nähtavad mõlemad silmad ja kõrvad, silmad peavad olema avatud ja isiku näoilme peab olema neutraalne. Sellistele nõuetele vastav näokujutis tagab hiljem eduka automatiseeritud otsingu. Punktis 3 rõhutatakse, et kujutis peab olema terav ja kogu nägu peab olema nähtav. Kuna automatiseeritud otsing ei toimu fotode alusel, vaid infosüsteem võrdleb näo eri osade parameetritest genereeritud arvandmeid, on oluline võtta väga kvaliteetsed näokujutised. Paragrahv 3 määrab kindlaks daktüloskopeerimisel ja näokujutise võtmisel saadud andmete edastamise. Lõikes 1 on esitatud eelistatuim olukord, kus on võimalik võtta sõrmejäljed ja näokujutis elektroonilise hõivelahenduse abil. Sel juhul kantakse sõrmejäljed ja näokujutis pärast nende võtmist kohe andmekogusse ABIS, kinnipeetava biograafia ning sõrmejälgede ja näokujutise võtmise andmed kantakse samal ajal RSBR-i. Pärast kirjeldatud toimingute tegemist vanglas on sõrmejäljed ja näokujutis kohe olemas andmekogus ABIS ja RSBR-is ning täiendavat edastamist ei toimu – vajalikud andmed edastataksegi biomeetria võtmise ja sisestamise käigus. Lõiked 2 ja 3 reguleerivad tegevust olukorras, kui ei ole võimalik kasutada elektroonilist hõivelahendust. Sel juhul edastatakse andmed EKEI-sse kas füüsilisel kujul paberi peal (nt kulleriga) või elektrooniliselt muu turvalise kanali kaudu (nt krüpteeritult e-postiga). Andmed tuleb edastada EKEI-le 30 päeva jooksul kinnipeetava daktüloskopeerimisest ja näokujutise võtmisest arvates. Tähtaeg on oluline selleks, et andmed jõuaksid võimalikult kiiresti andmekogusse ja registrisse. EKEI sisestab saadud andmed vastavalt andmekogusse ABIS ja RSBR-i. Kirjeldatud viisil edastatavad andmed on järgmised: a) biomeetria võtmise vormi üldosa, mis täidetakse ühiselt kõigi võetud biomeetriliste tunnuste kohta, ning b) sõrmejälgede kaart. Lõikes 3 reguleeritakse eraldi näokujutise edastamist, mis on salvestatud selleks sobivale andmekandjale. Kui andmed edastatakse füüsilisel kujul, siis edastatakse ka andmekandja, kuhu on salvestatud näokujutis. Kui aga andmed edastatakse turvalise elektroonilise kanali kaudu, siis saadetakse samal viisil ka näokujutis. Sellisel juhul kustutatakse algselt andmekandjalt (nt fotoaparaadi mälukaardilt) näokujutis kohe pärast selle EKEI-le edastamist. Lõike 4 kohaselt tehakse sõrmejälgede ja näokujutise võtmise kohta märge kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute andmekogusse. Varem võeti kinnipeetavalt sõrmejäljed kahele sõrmejäljekaardile, millest ühte hoiti kinnipeetava isiklikus toimikus, kuid see ei ole enam vajalik, sest sõrmejälgi töödeldakse elektrooniliselt andmekogus ABIS ja vanglas paberi peal sõrmejäljekaarte ei säilitata. Paragrahv 4 sätestab DNA-proovi võtmise korra. DNA sisaldub kõigis tuumaga keharakkudes, mistõttu sobib DNA-ekspertiisiks erinev bioloogiline materjal, näiteks sülg, veri, nahk, luud, jne. Parimad tulemused saadakse sülje- või vereproovist. Kuivõrd kõigis ühe 5 inimese rakkudes on üldreeglina samasugune DNA, ei ole vahet, kas uurida sama inimese sülge, verd või luud – DNA-profiil tuleb ikka samasugune. DNA-proovi võtmise all mõistetakse käesoleva määruse tähenduses kinnipeetavalt süljeproovi võtmist (lõige 1). Lõigetes 2 ja 3 nähakse ette, kuidas tuleb DNA-proovi võtta. DNA-proov võetakse kinnipeetava (ehk doonori) suuõõne kaapimise teel ühekordse vatipulgaga viisil, mis väldib proovi kontaminatsiooni. Kontaminatsioon tähendab DNA-ekspertiisi kontekstis kõrvalise isiku bioloogilise materjali sattumist proovi või ekspertiisiobjektile. DNA-proov võetakse kahele vatipulgale, mis pannakse eraldi paigutatuna ja kinnitatuna ühte proovi hoidmiseks ettenähtud ühekorrakarpi. Lõikes 4 täpsustatakse DNA-proovi pakendi märgistamist. Pakkekarbile märgitakse kinnipeetava nimi ja isikukood, proovi võtja nimi ja proovi võtmise kuupäev. Lisaks tuleb täita biomeetria võtmise vormi üldosa. Kuna DNA-proovi ei saa võtta ega edastada elektrooniliselt, tuleb DNA-proov alati edastada füüsiliselt. Seega tuleb DNA-proovi võtmisel alati täita ka biomeetria võtmise vormi üldosa. Kui sõrmejälgi ja näokujutist ei saa võtta elektroonilise hõivelahenduse abil, täidetakse üks ühine üldosa vorm kõigi kolme biomeetrilise tunnuse kohta. Kui aga sõrmejäljed ja näokujutis võetakse hõivelahenduse abil, tuleb DNA-proovi võtmise kohta vorm ikkagi täita. Lõikes 5 määratakse kindlaks, et DNA-proovi sisaldav pakkekarp tuleb sulgeda selliselt, et seda ei saaks rikkumata avada ja taas sulgeda. Täidetud biomeetria võtmise vormi üldosa hoitakse koos DNA-prooviga. Lõikes 6 nähakse ette, et DNA-proovi võtmise kohta tehakse märge kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute andmekogusse. See tagab ülevaate, kellelt on biomeetria kogutud ning selle, et näiteks kinnipeetava teise vanglasse viimisel ei võetaks jälgi ja proove uuesti. Paragrahvis 5 sätestatakse DNA-proovi vanglas säilitamise ja EKEI-sse edasisaatmise kord. Lõiked 1 ja 2 sisaldavad nõudeid DNA-proovi sisaldava karbi säilitamiseks ja edastamiseks. Karpi tuleb kaitsta otsese päikesevalguse ja soojus- või niiskusallika eest, samuti mehaanilise mõjutuse eest. Prooviga karpi ei tohi paigutada kilekotti, kuna DNA-proove ei tohi pakendada umbsesse keskkonda. Proove tuleb säilitada ja edastada nii, et õigustamata isikutel puuduks juurdepääs proovidele. Lõige 3 kohustab vanglat edastama DNA-proovi koos täidetud biomeetria võtmise vormi üldosaga 30 päeva jooksul proovi võtmisest arvates EKEI-le andmete registrisse kandmiseks. DNA-prooviga seotud andmeid ei saa kanda registrisse keegi muu peale EKEI. Lõikes 4 tehakse viide määruse § 2 lõikes 3 nimetatud olukorrale, kui hõivelahenduse puudumisel võetakse sõrme- ja peopesajäljed sõrmejälgede kaardile ja näokujutis salvestatakse selleks sobivale andmekandjale ning muud andmed kantakse biomeetria võtmise vormi üldosale. Sel juhul täidetakse üks ühine vorm kõigi biomeetriliste tunnuste võtmise kohta. Ühiselt täidetud vorm saadetakse samal viisil ja samaks tähtajaks kui DNA-proov. Kui sõrme- ja peopesajäljed võetakse sõrmejälgede kaardile, siis edastatakse ka sõrmejälgede kaart, samuti näokujutis, kui see on salvestatud selleks sobivale andmekandjale. Lõikes 5 täpsustatakse, et DNA-proovide vedamise korraldab vangla. 6 Paragrahvis 6 sätestatakse isiku daktüloskopeerimine, temalt näokujutise ja DNA-proovi võtmine olukorras, kus nendeks toiminguteks kasutatakse sunnimeetmeid. Sunnimeetmete kohaldamise õiguse annab VangS § 18 lõige 8. Sunnimeetmeid on lubatud kohaldada üksnes juhul, kui isik keeldub vabatahtlikust daktüloskopeerimisest või näokujutise või DNA-proovi andmisest. Sunni kohaldamise korral tuleb tagada ohutus sunnile allutatud isiku elule ja tervisele. Kindlasti peab sunni kasutamine olema proportsionaalne ja järgima muid asjakohaseid nõudeid. Enne sunni kasutamist tuleb isikut hoiatada, et vabatahtlikust daktüloskopeerimisest, näokujutise või proovi andmisest keeldumisel on lubatud sunni rakendamine (lõige 1). Kuivõrd sunniviisilise DNA-proovi võtmisega võib kaasneda isiku vigastamise oht, peab proovi võtma tingimata meditsiinitöötaja või vangla arst (lõige 2). Selline nõue aitab vähendada vigastuste tekkimise ohtu ja tagab isiku tervise parema kaitse. Lõike 3 kohaselt peab sunniviisil daktüloskopeerimise või näokujutise või DNA-proovi võtmise juures viibima lisaks proovi võtjale vähemalt kaks vanglateenistusse kuuluvat isikut, et probleemide tekkimise korral oleksid olemas tunnistajad ning sunni rakendamisel vältida võimalikke probleeme kinnipeetava ja proovivõtja vahel. Lõige 4 teeb viite justiitsministri 5. septembri 2011. a määrusele nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“8, milles sätestatud reegleid tuleb järgida juhul, kui sunniviisilisel proovi võtmisel on vaja rakendada jõudu. Kuna sunniviisiline daktüloskopeerimine, näokujutise või DNA-proovi võtmine rikub tugevalt isiku põhiõigusi, peab kogu toiming olema põhjalikult fikseeritud, et selle õiguspärasust, vajalikkust, nõuetekohasust ja proportsionaalsust oleks vajaduse korral võimalik kontrollida. Paragrahvis 7 täpsustatakse isikusamasuse kontrollimiseks ning isiku tuvastamiseks andmete töötlemist, mis tuleneb VangS § 18 lõikest 6. Juhtumid, mil vangla võib töödelda isiku identiteediandmeid kinnipeetava isikusamasuse kontrollimiseks ja isiku tuvastamiseks tulenevad seadusest ja neid määruses üle ei korrata. Määrusega täpsustatakse, et päringud tehakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (VangS §-des 51–54 reguleeritud vangiregister) kaudu, kuid andmeid sinna ei salvestata, vaid neid töödeldakse esitlusinfona. Vanglas protsess toimub järgmiselt. Vangiregistri kaudu saab vanglaametnik minna isikusamasuse tuvastamiseks mõeldud rakendusse (so andmekogu ABIS isikutuvastuse portaal), kus on kohandatud eraldi vaade vangla jaoks. Isiku biomeetriliste andmete alusel saab vanglaametnik kindlaks teha, kas tegemist on sama isikuga. Selleks võtab vanglaametnik kinnipeetavalt soovitud biomeetrilised andmed ning isikutuvastuse portaal otsib sellele vastet. Vangiregistrisse logisid vm andmeid ei salvestu, samuti ei salvestu isikusamasuse kontrollimiseks või isiku tuvastamiseks võetud biomeetrilised andmed. Isikutuvastuse portaali jääb maha logi, kes portaalis käis ja mida tegi (millise päringu). Päritud isiku kohta andmeid ei salvestata, st tegemist on esitlusinfo, mitte salvestatava infoga9. Isikutuvastuse portaal võtab andmed ABIS-est VangS-i § 18 lõike 6 kohaselt. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 8 RT I, 22.11.2022, 11 9 Näiteks, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruses on kasutatud sama väljendit, „esitlusinfo“, see näitab riive ulatust – ehk see mida me ei salvesta, kuid mille töötaja pärib, mida vaatab, milles veendub, s.o esitlusinfo. See, mida töötaja pärib, vaatab ja salvestab enda infosüsteemi, on „salvestatav info“. 7 Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Kavandatav muudatus Kõnesolev määrus kehtestatakse VangS-i § 18 lõikes 5 oleva volitusnormi alusel. See regulatsioon seondub KES-i § 17 lg 9 alusel loodud RSBR-iga. Vangla korra kehtestamine on oluline registritesse kantavate andmete kvaliteedi tagamiseks ja andmetöötluse ühetaoliseks reguleerimiseks ning andmekaitsenõuetele vastavuse tagamiseks. Sihtrühm Määrus puudutab vanglatöötajad, kes kinnipeetavaid daktüloskopeerivad, neilt näokujutise ja DNA-proovi võtavad ning EKEI-sse edastavad. Seisuga 01.04.2023 töötas vanglateenistuses 1096 inimest 10 , kellest biomeetriliste andmete võtmisega puutub kokku umbes neljandik (25%). Määrus puudutab kohtueksperte (eelkõige sõrmejälje-, näo- ja DNA-eksperdid), mingil määral ka teisi EKEI töötajad, kes puutuvad kokku registriga. EKEI-s töötab seisuga 01.09.2023 kokku 133 inimest, kellest kohtueksperte on 64, kuid registriga puutub neist kokku u 30. Määrus puudutab kinnipeetavaid, keda vanglasse saabudes daktüloskopeeritakse ning kellelt võetakse näokujutis ja DNA-proov. Seisuga 04.09.2023 viibis vanglas 1643 süüdimõistetut11. Ei ole teada, kui paljudel nendest oli varem kriminaalmenetluse käigus võetud sõrmejäljed ja DNA-proov ning kui paljudelt võeti biomeetria siis, kui nad saabusid vanglasse karistust kandma. Kuna määrusega ei kehtestata sisult uut regulatsiooni võrreldes senisega, ei ole mõju puudutatud isikutele suur ja põhjalik mõjuanalüüs ei ole vajalik. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud Muudatusel puuduvad sotsiaalsed mõjud. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Kuna nii vangla kui ka EKEI tegevus jääb samaks, ei muutu ei kulud ega tulud. 5. Määruste rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 10 https://www.vangla.ee/et/uudised-ja-arvud/vanglateenistujate-ametnike-ja-tootajate-arv 11 https://www.vangla.ee/et/uudised-ja-arvud/2808-03092023-nadala-ulevaate 8 Määruse rakendamisega ei nähta ette lisakulutusi, kuna määrusega reguleeritavad tegevused tehakse plaanitud eelarve raames. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määrus on seotud 2023. aasta 1. septembril jõustunud KES-i terviktekstiga, see on seotud ka Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatava RSBR-i põhimäärusega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 1 kohaselt kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile ja Andmekaitse Inspektsioonile. 9