Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus

04.10.2023 nr 25 MINISTRI MÄÄRUS Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus Määrus kehtestatakse kohtuekspertiisiseaduse § 10 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (1) Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (edaspidi instituut) on riiklik ekspertiisiasutus, kes tegutseb kohtuekspertiisiseaduse, oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel. (2) Instituut on Justiitsministeeriumi hallatav riigiasutus, oma ülesannete täitmisel esindab instituut riiki. (3) Instituudi ingliskeelne nimetus on Estonian Forensic Science Institute. § 2. Asukoht Instituudi asukoht on Tallinn. Instituudi postiaadress on Tervise 20, 13419 Tallinn. Instituudi mujal asuvate üksuste asukohad ning postiaadressid määrab instituudi direktor. § 3. Sümbolid (1) Instituudil on sõõrikujuline 35-millimeetrise läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad „Eesti Kohtuekspertiisi Instituut”. (2) Instituudi struktuuriüksustel võib olla oma nimetusega pitsat. (3) Instituudil on oma nimetusega dokumendiplangid, mille kasutamise kord määratakse kindlaks instituudi asjaajamiskorras. (4) Instituudil on kergelt kumer, kahekihiline, ristikujuline, 40-millimeetrise läbimõõduga teenetemärk, mille alusrist on emailitud musta läbipaistva emailiga, pealmine sõõr on oksüdeeritud ja osaliselt välja puhastatud. Teenetemärgi materjal – alusristil tombak, üle hõbetatud – proov 925, pealmine sõõr ja rist – hõbe, proov 925. (5) Instituudil on kahekihilisest kangast, valgel taustal lipp värvilise logoga, mis on servatud hõbehalli tooni narmastega ja varustatud kahe samas toonis lipunööriga. Lipu mõõtmed on 105–165 sentimeetrit. § 4. Eelarve (1) Instituudil on oma eelarve. (2) Instituudi kulud kaetakse riigieelarvest, koostööprojektides osalemisest tulenevatest eraldistest, Euroopa Liidu toetustest ja instituudi tegevusvaldkonnaga seotud tasuliste teenuste osutamisest laekuvast tulust. (3) Instituudi eelarve kinnitab, seda muudab ja selle täitmist kontrollib valdkonna eest vastutav minister. § 5. Aruandekohustus Instituut on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes suunab ja koordineerib instituudi tegevust ning teostab instituudi üle teenistuslikku järelevalvet õigusaktidega sätestatud korras. 2. peatükk Ülesanded, struktuur ja juhtimine § 6. Ülesanded Instituudi ülesanded on: 1) kohtu, prokuratuuri, uurimisasutuse, väärteo kohtuvälise menetleja, haldusorgani või muu isiku taotlusel oma pädevusvaldkonnas ekspertiiside ja uuringute tegemine, nende nõuetekohane vormistamine ning tellijale väljastamine; 2) spetsialisti osavõtu tagamine oma pädevusvaldkonnas uurimisasutuse ja prokuratuuri taotlusel tõendite kogumisel; 3) süüteoasjades määratud ja lepingupartnerite kaudu teostatavate ekspertiiside või uuringute tegemise koordineerimine; 4) riiklike registrite, ekspertiisivaldkondade andmekogude, kollektsioonide ja võrdlusnäidiste kogude pidamine; 5) ekspertiisialaste konsultatsioonide andmine; 6) oma pädevusvaldkonnas metoodikate ja juhendite koostamine; 7) ekspertiisitegevust toetava arendus- ja teadustegevuse ning rakendusuuringute tegemine; 8) oma pädevuse piires rahvusvahelises ekspertiisitegevust puudutavas teabevahetuses osalemine; 9) Eestis eurovõltsingute analüüsikeskusena tegutsemine kohtuekspertiisiseaduse § 11 lõikest 8 tulenevalt; 10) Eesti ja välisriikide ekspertiisi-, korrakaitse-, õppe- ja teadusasutustega ning erialaseltside ja - organisatsioonidega koostöö tegemine; 11) töötulemuste analüüsimine ja vajalike aruannete koostamine; 12) instituudi strateegia koostamine ja arengukava elluviimine; 13) instituudi valduses oleva riigivara valdamine, kasutamine ja käsutamine õigusaktidega ettenähtud tingimustel ja korras; 14) kõrgkoolis õpetatavate kohtuekspertiisiga seonduvate erialade üliõpilastele ja residentidele praktika baasasutuseks olemine; 15) põhitegevuse ja väliskoostöö raames läbiviidavate koolituste, töötajate tööalase välja- ja täiendusõppe korraldamine ja koordineerimine; 16) ekspertiisialase täienduskoolituse korraldamine; 17) muude õigusaktidega pandud ülesannete täitmine. § 7. Struktuuriüksused ja töötajate koosseis (1) Instituudi struktuuriüksused on osakonnad ja talitused. (2) Instituudi struktuuriüksuse ülesanded, asukohad ja tööpiirkonnad kinnitab direktor käskkirjaga. (3) Instituudi töötajate piirarv on 161. (4) Instituudi töötajate koosseisu kinnitab direktor käskkirjaga. (5) Töötajate ülesanded, pädevus, alluvus ja asendamine sätestatakse ametijuhendites. § 8. Osakonnad ja nende põhiülesanded (1) Instituudil on järgmised osakonnad: 1) biomeetriaosakond; 2) DNA-osakond; 3) dokumendiosakond; 4) infotehnoloogiaosakond; 5) keemiaosakond; 6) kohtuarstlikud osakonnad; 7) liiklusosakond; 8) tehnikaosakond; 9) toksikoloogiaosakond. (2) Osakondade põhiülesandeks on ekspertiiside ja uuringute tegemine, oma valdkonnas koolituste läbiviimine ning registrite ja andmekogude pidamine õigusaktides sätestatud korras. § 9. Talitused ja nende põhiülesanded Instituudi talitused ja nende põhiülesanded on järgmised: 1) asjaajamistalitus, mille põhiülesandeks on instituudi dokumentide haldamine, teabehalduse korraldamine ja arendamine, andmekaitsealase töö korraldamine ning dokumentide arhiveerimise tagamine; 2) kvaliteeditalitus, mille põhiülesandeks on instituudi juhtimissüsteemi toimimise ja sellega seonduva sisekontrolli korraldamine; 3) majandustalitus, mille põhiülesandeks on instituudi vallata antud riigivara haldamine, hoonete ja tehnovõrkude hoolduse ja remondi tagamine ning korraldamine, hanketegevuse korraldamine, riigihangetega seotud tegevuste koordineerimine ning instituudi raamatupidamistoimingute tegemine vastavalt toimemudelile; 4) personalitalitus, mille põhiülesandeks on instituudi personalitöö korraldamine, koolituste koordineerimine ja registreeritud eraekspertide nimekirja pidamine. § 10. Instituudi juhtimine (1) Instituudi juhtkonna moodustavad direktor, arenduse asedirektor, teaduse asedirektor, kvaliteedijuht ja personalijuht. (2) Instituudi tööd juhib instituudi direktor, kellega sõlmib, muudab ja lõpetab tähtajalise töölepingu valdkonna eest vastutav minister. (3) Direktori ajutisel äraolekul asendab teda arenduse asedirektor, kelle äraolekul asendab teaduse asedirektor, viimase äraolekul direktori määratud töötaja. § 11. Direktori ja asedirektori ülesanded (1) Instituudi direktor: 1) juhib instituudi tegevust ja korraldab ise või asedirektorite kaudu instituudi tööd; 2) korraldab instituudi strateegia ja arengukava koostamist ning nende perioodilist ülevaatamist; 3) kehtestab instituudi töötajate koosseisu § 7 lõikes 3 sätestatud arvu piires; 4) annab instituudi töö juhtimiseks käskkirju, kinnitab instituudi struktuuriüksuste ülesanded, arengukavad, tegevuskavad, reeglid töökorraldusele, asjaajamiskorra, palgajuhendi ja muud töökorralduslikud dokumendid; 5) vastutab instituudi tegevust korraldavate õigusaktide täitmise eest ja annab aru valdkonna eest vastutavale ministrile või tema volitatud isikule; 6) esindab instituuti suhetes riigi- ja omavalitsusorganitega, samuti teiste asutuste ja institutsioonidega ning rahvusvahelises suhtluses või volitab selleks esindaja; 7) sõlmib instituudi nimel lepinguid ja annab volitusi instituudi nimel lepingute sõlmimiseks või instituudi esindamiseks, sealhulgas esindamiseks kohtus; 8) koostab instituudi eelarve eelnõu ja esitab selle valdkonna eest vastutavale ministrile; 9) käsutab instituudi rahalisi vahendeid, teeb eelarve detailse jaotuse ülesannete täitmiseks ning tagab nende sihipärase ja otstarbeka kasutamise; 10) korraldab instituudi valduses oleva riigivara heaperemehelikku ja sihipärast kasutamist riigivaraseaduses sätestatud korras; 11) korraldab instituudi tegevusega seotud õigusaktide eelnõude kavandite koostamist ja edastab asjakohased ettepanekud Justiitsministeeriumile; 12) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid instituudi põhimääruse muutmise kohta; 13) sõlmib ja lõpetab töölepingud instituudi töötajatega, kinnitab ametijuhendid, kohaldab töötajatele ergutusi ja teeb hoiatusi; 14) korraldab ekspertiisitegevusega seotud töötajate taustakontrolli; 15) teostab teenistuslikku järelevalvet instituudi tegevuse üle ja korraldab riskide hindamist; 16) korraldab instituudi juhtimissüsteemi ja sisekontrolli süsteemi rakendamist; 17) täidab teisi õigusaktidega või valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud isiku antud ülesandeid. (2) Instituudi asedirektor: 1) osaleb instituudi juhtimises ja asendab direktorit tema äraolekul; 2) koordineerib instituudi teadus- ja arendustegevust; 3) planeerib ja juhib saadud volituste piires osakondade ja talituste tegevust; 4) täidab teisi instituudi direktori antud ülesandeid; 5) vastutab oma valdkonnas instituudi tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuete täpse ja otstarbeka täitmise eest. (3) Instituudi asedirektorite täpsemad ülesanded ja ülesannete jaotus arenduse asedirektori ja teaduse asedirektori vahel määratakse ametijuhendiga. § 12. Struktuuriüksuse juhi ülesanded (1) Struktuuriüksuse juht: 1) juhib vahetult struktuuriüksuse tööd, tagab struktuuriüksuse ülesannete täitmise ning vastutab struktuuriüksusele määratud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest; 2) teeb ettepanekuid arendus- ja teadustegevuseks; 3) koostab valdkondliku arengukava; 4) korraldab töötajate kompetentsuse seiret ja teeb ettepanekuid töötajate pädevuse tagamiseks; 5) analüüsib töötulemusi ja koostab ülevaateid üksuse tegevusest juhtkonnale; 6) teeb juhtkonnale ettepanekuid struktuuriüksuse koosseisu, töökorralduse, töötajate töötasustamise, ergutuste või hoiatuse kohaldamiseks; 7) koostab, allkirjastab või kooskõlastab dokumente vastavalt volitusele, töökorralduse reeglitele ja instituudi asjaajamiskorrale; 8) esindab struktuuriüksust ning annab struktuuriüksuse nimel arvamusi ja kooskõlastusi; 9) täidab teisi struktuuriüksusele määratud või direktori või asedirektori antud ülesandeid. (2) Struktuuriüksuse juhi täpsemad ülesanded määratakse ametijuhendiga. § 13. Teadus- ja arendusnõukoda (1) Teadus- ja arendusnõukoja eesmärk on instituudis kohtuekspertiisialase teadus- ja arendustegevuse toetamine, sellekohase teabe vahendamine, läbitöötamine, tutvustamine, arutelude korraldamine ning vajaduse korral juhtkonna ja kolleegide nõustamine. (2) Teadus- ja arendusnõukoja töökorra, liikmed, esimehe ja aseesimehe kinnitab direktor käskkirjaga. 3. peatükk Ümberkorraldamine ja lõpetamine § 14. Ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine Instituut korraldatakse ümber või tema tegevus lõpetatakse kohtuekspertiisiseadusega. 4. peatükk Rakendussätted § 15.Töötajate koosseisu kinnitamine ja muudatused osakondades (1) Paragrahvi 7 lõikes 4 sätestatud instituudi töötajate koosseisu kinnitab direktor käskkirjaga ühe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates. (2) Paragrahvi 8 lõike 1 punktides 1, 6 ja 9 nimetatud osakonnad asuvad uue nimetuse ja koosseisuga oma põhiülesandeid täitma ühe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Justiitsminister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar Kantsler  Justiitsministri määruse „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Seoses kohtuekspertiisseaduse (KES) tervikteksti vastuvõtmisega 18.01.2023. a Riigikogus ning selle jõustumisega 01.09.2023.a on vajalik kehtestada määrus „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus”, mille volitusnorm tuleb KES § 10 lõikest 3. Kuni 01.09.2023.a kehtiva seaduse alusel oli antud justiitsministri 14.12.2007.a määrus nr 51 1 „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus“. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Anne Kruusement (620 8203, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Muudatuse taustast üldisemalt Kuni 31.08.2023. a kehtinud KES-i järgi oli ekspertiisiasutuse põhiülesandeks ekspertiiside tegemine, kuid ekspertiisiasutusel on ka laiem roll, mis on 01.09.2023. a jõustunud seaduses nimetatud ja mida reguleeritakse käesoleva määrusega. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil (EKEI) on oluline roll rahvusvahelise kohtuekspertiisialase teadmuse keskusena Eestis, mis arendab valdkondlikku koostööd nii rahvusvaheliselt kui ka riigi sees. EKEI nimetuses olev instituut viitab samuti sellele, et tegemist ei ole pelgalt laboriga, vaid teadusasutusega. EKEI-s tegeletakse nii palju kui võimalik eri ekspertiisivaldkondade arendustega ja lisaks teadustegevusega laiemalt. Näiteks taotletakse teadusrahastust selleks, et välja töötada just Eestile sobiv metoodika, mis võimaldab kohtueksperdil anda kvaliteetsemat ning tõsikindlamat arvamust. Lisaks tegeleb EKEI vajalike registrite haldamisega ja on rahvusvaheliseks teabevahetuseks pädev asutus. Tänapäevase ja teaduslikel alustel toimiva ekspertiisitegevuse jaoks on oluline, kui mitmes ekspertiisiliigis on näidiste kogud või kollektsioonid, näiteks relvakogu; kuulide ja padrunite näidiste kogu; isikut tõendavate dokumentide kogu võltsingute avastamiseks jne. KES § 10 lõikest 3 tuleneb volitusnorm justiitsministrile EKEI põhimääruse kehtestamiseks. Põhimäärus täpsustab EKEI struktuuri, osakondade põhiülesandeid, eri tasandite juhtimise põhimõtteid, finantseerimise aluseid, kvaliteedinõudeid jt EKEI organisatsioonilisi küsimusi, mida ei ole otstarbekas seaduse tasandil reguleerida. Kehtestatava määruse eelnõu 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/117122021011 1 Paragrahvis 1 sätestatakse, et EKEI on riiklik ekspertiisasutus, kes tegutseb õigusaktide alusel (lõige 1). Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 kohaselt on EKEI Justiitsministeeriumi hallatav riigiasutus, kes oma ülesannete täitmisel esindab riiki (lõige 2). Lõikes 3 sisaldub instituudi ingliskeelne nimetus Estonian Forensic Science Institute. Paragrahviga 2 kehtestatakse EKEI asukoht ning postiaadress (lõikes 1), milleks on Tervise 20, 13419 Tallinn. EKEI-l on üksusi üle Eesti, kokku neljas piirkonnas (lisaks Tallinnale Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel). Määrusega ei ole otstarbekas nende aadresse sätestada, sest üksuse kolimisel või aadressi või postiindeksi muutumisel tuleks sel juhul muuta määrust. Mujal asuvate üksuste asukohad ja postiaadressid määrab instituudi direktor. Paragrahvis 3 reguleeritakse instituudi sümboleid. Lõike 1 kohaselt on EKEI-l pitsat, mis on sõõrikujuline, 35-millimeetrise läbimõõduga, selle keskel on väikese riigivapi kujutis ning sõõri ülemist äärt mööda on kirjutatud sõnad «Eesti Kohtuekspertiisi Instituut». Lõike 2 kohaselt võib EKEI struktuuriüksustel olla oma nimetusega pitsat. Lõike 3 kohaselt on EKEI-l oma nimetusega dokumendiplangid, mille kasutamise kord määratakse kindlaks instituudi asjaajamiskorras. Lõiked 4 ja 5 reguleerivad instituudi teenetemärki ja lippu, sätestades mõlema puhul nende täpse kuju, suuruse ja materjali. Paragrahvi 4 kohaselt on EKEI-l oma eelarve (lõige 1), mille kinnitab justiitsminister, kelle pädevuses on ka eelarve täitmise kontrollimine (lõige 3). Lõikes 2 on öeldud, et EKEI kulud kaetakse riigieelarvest ning muudest täiendavatest allikatest. Kuna KES § 11 lõige 4 lubab EKEI-l teha tasulisi ekspertiise ning sama paragrahvi lõike 7 kohaselt võib EKEI osutada oma põhitegevusega seotud teenuseid (st eelkõige tegutseda koolitajana), siis on lõikes 2 loetletud EKEI eelarve osana ka nendest tegevustest saadav tulu. EKEI tegutseb samuti KES § 10 lõike 1 kohaselt arendus- ja teadustegevusega, mis sisaldab muu hulgas teadusprojektide rahastuse taotlemist ning kasutamist. Paragrahv 5 käsitleb aruandekohustust. Kuna EKEI on Justiitsministeeriumi hallatav asutus, siis on ta aruandekohustuslik justiitsministri ees, kes suunab ja koordineerib EKEI tegevust ning teostab instituudi üle teenistuslikku järelevalvet õigusaktidega sätestatud korras. Paragrahvis 6 sisaldub loetelu EKEI ülesannetest. KES §-des 10 ja 11 on reguleeritud EKEI põhieesmärk, so ekspertiiside tegemine ning muude tegevus loetelu ja pädevus. Määruses ei korrata seaduses olevat regulatsiooni. Paragrahv 6 tekstis on loetletud EKEI ülesanded. Punktis 1 on täpsustatud EKEI põhiülesannet, ekspertiisitegevust. EKEI ülesandeks on taotluse alusel teha ekspertiise ja uuringuid oma pädevusvaldkonnas, need nõuetekohaselt vormistada ning tellijale väljastada. Punkti 2 kohaselt peab EKEI tagama spetsialisti osavõtu oma pädevusvaldkonnas uurimisasutuse ja prokuratuuri taotlusel tõendite kogumisel. Näiteks tuleneb see kohustus kohtuarstidele kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 85 lõikest 3. 2 Punkti 3 kohaselt on EKEI ülesandeks koordineerida süüteoasjades määratud ja lepingupartnerite kaudu teostatavate ekspertiiside või uuringute tegemist. Eelkõige puudutab see kohtupsühhiaatria ekspertiise, mida süüteoasjades tehakse peamiselt psühhiaatriahaiglates, kes on EKEI lepingupartnerid. Lepingupartneri regulatsioon tuleneb 1.09.2023. a jõustunud KES-i §-st 13. Punkt 4 kohustab EKEI-d pidama riiklikke registreid, ekspertiisivaldkondade andmekogusid, kollektsioonide ja võrdlusnäidiste kogusid. Näiteks on KES-is seaduse tasandil reguleeritud §- s 16 kohtuekspertiisi infosüsteem ja §-s 17 riiklik süüteomenetluse biomeetriaregister. Punktis 5 sisaldub EKEI ülesanne ekspertiisialaste konsultatsioonide andmise kohta, mida antakse nt prokuratuurile ja teistele uurimisasutustele ning tasuliste ekspertiiside tellijatele. Tegemist on tavapärase asutusevahelise koostööga, mis tagab kvaliteetsema ettevalmistuse ekspertiisiks ja võimaldab vältida liigset ressursikulu. Näiteks kui menetleja vajab ekspertiisi valdkonnas, kus Eestis seda ei tehta, ning ta vajab informatsiooni, kust ja kuidas tellida ekspertiisi, võib ta pöörduda konsulteerimiseks EKEI poole. KrMS § 95 lg 4 kohaselt võib menetleja taotleda ekspertiisi tegemist välisriigis. KES-is reguleerib seda täpsemalt § 14. Punkti 6 kohaselt on EKEI ülesandeks oma pädevusvaldkonnas metoodika ja juhendite koostamine. Näiteks on koostatud juhendmaterjal menetlejatele süüteoasjades kohtupsühhiaatria ekspertiiside tellimiseks. Punkti 7 alusel on EKEI ülesandeks ekspertiisitegevust toetava arendus- ja teadustegevuse ning rakendusuuringute tegemine. See ülesanne on 1.09.2023. a jõustunud KES § 10 lõikes 1 ka seaduse tasandil nimetatud EKEI ühe tegevusvaldkonnana. Punkt 8 nimetab EKEI ülesandena ka rahvusvahelises ekspertiisitegevust puudutavas teabevahetuses osalemise. See ülesanne on samuti nimetatud KES § 10 lõikes 1, mille kohaselt on EKEI rahvusvahelise kohtuekspertiisialase teadmuse keskus. See tähendab, et EKEI kui Eesti ainus riiklik ekspertiisiasutus esindab Eestit rahvusvahelistes erialaorganisatsioonides2 jm-s rahvusvahelises tegevuses. Punkt 9 sätestab EKEI ülesande Eestis eurovõltsingute analüüsikeskusena tegutsemiseks. See tuleneb KES § 11 lõikest 8, milles viidatud nõukogu määrus kohustab liikmesriike nimetama oma riigi pädeva asutuse, milleks on algusest peale olnud EKEI. Punkt 10 teeb EKEI ülesandeks teha koostööd Eesti ja välisriikide ekspertiisi-, korrakaitse-, õppe- ja teadusasutustega ning erialaseltside ja -organisatsioonidega. 2 Näiteks on EKEI liige ENFSI-s (European Network of Forensic Science Institutes), mis on Euroopa kohtuekspertiisiasutuste koostöövõrgustik (64 asutust 36 riigist), mille eesmärk on kohtuekspertiisiasutuste koostöö edendamine ja kvaliteeditasemete ühtlustamine akrediteerimise kaudu, sh uurimisvaldkondade (ekspertiisiliikide) harmoneerimine. 3 Punkti 11 kohaselt peab EKEI analüüsima oma töö tulemusi ja koostama selle kohta vajalikke aruandeid. Kõnesoleva määruse § 5 kohaselt on EKEI aruandekohustuslik justiitsministri ees, kellele esitatakse regulaarselt tegevusaruandeid. Punkti 12 alusel on EKEI ülesandeks instituudi strateegia koostamine ja arengukava elluviimine. Punkti 13 alusel on EKEI ülesandeks tema valduses oleva riigivara valdamine, kasutamine ja käsutamine , mida tuleb teha sellekohaste õigusaktidega ettenähtud tingimustel ja korras. Punkti 14 alusel on EKEI ülesandeks kõrgkoolis õpetatavate kohtuekspertiisiga seonduvate erialade üliõpilastele ja residentidele praktika baasasutuseks olemine. Kuna ekspertiisivaldkond on väga spetsiifiline ja EKEI-l ei ole üldjuhul võimalik palgata tööle kogenud eksperte, siis on vaja nad ise välja õpetada ja selleks eelnevalt võimaldada üliõpilastel ja residentidel läbida praktika EKEI-s. Punkt 15 teeb EKEI-le ülesandeks koolitustegevuse nii oma põhitegevuse ja väliskoostöö raames, kui ka töötajate tööalase välja- ja täiendõppena. KES § 7 lg 1 punkt 6 nõuab kohtueksperdina tööle asumise eeldusena EKEI-s kohtueksperdi väljaõppe läbimist. Seda väljaõpet tulevastele ekspertidele peab EKEI ise pakkuma või koordineerima. Punkt 16 käsitleb samuti koolitustegevust, täpsemalt väliste partnerite koolitamist, milleks on enamasti kohtu, prokuratuuri ja uurimisasutuse töötajatele ekspertiisivaldkonna täienduskoolituse pakkumine. Samuti koolitatakse teisi koostööpartnereid, näiteks psühhiaatreid. Punkt 17 nimetab, et EKEI võib täita ka muid temale õigusaktidega pandud ülesandeid. Paragrahvis 7 on regulatsioon EKEI struktuuriüksuste ja töötajate koosseisu kohta. Lõige 1 ütleb, et EKEI-s on osakonnad ja talitused. Struktuuriüksuste täpsed ülesanded, asukohad ja tööpiirkonnad kinnitab direktor käskkirjaga (lõige 2). Lõikes 3 sätestatakse EKEI töötajate piirarv (161 töötajat), selle raames kinnitab täpse töötajate koosseisu, sh ametikohtade nimetused EKEI direktor käskkirjaga (lõige 4). Lõikes 5 täpsustatakse, et töötajate ülesanded, pädevus, alluvus ja asendamine sätestatakse ametijuhendites. Paragrahvis 8 loetletakse EKEI osakonnad ja nende põhiülesanded. Lõikes 1 on loetletud üheksa osakonda, mis on moodustatud EKEI-s tehtavate ekspertiisivaldkondade kaupa, arvestades, et lähedased valdkonnad on ühes osakonnas. Kuni 31.08.2023 kehtinud KES-i alusel kehtestatud põhimääruse järgi olid EKEI-s järgmised osakonnad: kohtuarstlikud ekspertiisiosakonnad, DNA-, dokumendi-, infotehnoloogia-, keemia-, liiklus-, sõrmejälje- ja tehnikaosakond. Kõnesoleva määrusega tehakse võrreldes varasemaga kaks muudatust. Punkti 1 kohaselt luuakse biomeetriaosakond senise sõrmejäljeosakonna asemele. 4 Biomeetriaosakonna loomise vajadus tuleneb uue valdkonna - näotuvastuse lisandumisest EKEI tegevusvaldkondade hulka alates 01.09.2023 jõustunud KES-iga. Uuel valdkonnal on väga suur ühisosa seni EKEI-s olnud sõrmejäljeekspertiisiga, kuna: • nii sõrmejälje- kui näoekspertiis toimub kujutiste võrdlusega; • mõlema eesmärgiks on seostada sündmuskoha kujutis konkreetse isikuga; • mõlema valdkonna peamine tööriist on sama – andmekogu ABIS3, kus paiknevad nii sõrmejäljed kui näokujutised ning otsing tehakse ABIS-e algoritmide abil. Nendel põhjustel on otstarbekas integreerida näotuvastus ja sõrmejälgedega tegelemine ühte struktuuri – biomeetriaosakonda. Uue osakonna aluseks on senine sõrmejäljeosakond, millega liitub näotuvastus. Punktiga 9 luuakse toksikoloogiaosakond, mis luuakse senise keemiaosakonna (punkt 5) jagamisel kaheks eraldi osakonnaks. Osakondade eraldamise peamine põhjus on vajadus tagada juhtimise selgus. Siiani on koos kaks erinevat valdkonda – puhta aine keemia ja toksikoloogia. Toksikoloogia on oma olemuselt lähedane pigem meditsiiniga, sest tegeleb peamiselt inimese seest leitud ainete uurimisega. Toksikoloogia valdkond on küll seotud kohtuarstidega, kuid ei sobitu siiski kohtuarstlikku osakonda, mistõttu luuakse eraldi toksikoloogiaosakond. Muudatusi ei tehta DNA-, dokumendi-, infotehnoloogia-, liiklus- ja tehnikaosakonna nimetustes (punktid 2–4 ja 7–8). Punktis 6 loetletud kohtuarstlikud osakonnad jäävad senisega võrreldes samaks, kuid loobutakse täiendist „ekspertiisi“. Kõik EKEI osakonnad on oma olemuselt ekspertiisiosakonnad, seepärast ei ole põhjendatud selle rõhutamine kohtuarstlike osakondade nimetuses. Kohtuarstlikud osakonnad on loetelus mitmuses, kuna nad on piirkondliku jaotuse alusel eraldiseisvad osakonnad: Põhja-Eesti kohtuarstlik osakond; Lõuna- Eesti kohtuarstlik osakond; Lääne-Eesti kohtuarstlik osakond ja Ida-Eesti kohtuarstlik osakond. Lõige 2 sätestab, et osakondade põhiülesandeks on ekspertiiside ja uuringute tegemine, oma valdkonnas koolituste korraldamine ning registrite ja andmekogude pidamine õigusaktides sätestatud korras. Paragrahvis 9 loetletakse tähestiku järjekorras EKEI talitused ja nende põhiülesanded. Punktis 1 on asjaajamistalitus, punktis 2 kvaliteeditalitus, punktis 3 majandustalitus ning punktis 4 on personalitalitus. Paragrahviga 10 reguleeritakse EKEI juhtimine. Lõikes 1 on loetelu EKEI töötajatest, kes moodustavad juhtkonna. Nendeks on direktor, arenduse asedirektor, teaduse asedirektor, kvaliteedijuht ja personalijuht. 3 Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122022018 5 Lõikes 2 täpsustatakse, et EKEI tööd juhib direktor, kellega sõlmib, muudab ja lõpetab tähtajalise töölepingu valdkonna eest vastutav minister. KES-is reguleerib seda § 10 lõige 4. Lõikega 3 määratakse asendamiste kord direktori ajutisel äraolekul. Esimesena asendab direktorit arenduse asedirektor, kuid ka tema äraolekul teaduse asedirektor. Kui nii direktor kui mõlemad asedirektorid on ära, siis asendab direktorit tema määratud töötaja. Paragrahvis 11 loetletakse direktori ja asedirektorite ülesanded. Lõikes 1 on sätestatud direktori ülesanded. Lõige 2 reguleerib asedirektorite neid ülesandeid, mis on mõlemal asedirektoril samad. Lõikega 3 sätestatakse, et asedirektorite täpsemad ülesanded ja ülesannete jaotus arenduse asedirektori ja teaduse asedirektori vahel määratakse ametijuhendiga. Paragrahviga 12 reguleeritakse struktuuriüksuse juhi ülesanded. Lõikes 1 sisaldub loetelu struktuuriüksuse juhi ülesannetest. Lõikes 2 sätestatakse, et struktuuriüksuse juhi täpsemad ülesanded määratakse ametijuhendiga. Paragrahvis 13 reguleeritakse teadus- ja arendusnõukoda. Lõige 1 sätestab teadus- ja arendusnõukoja eesmärgid, milleks on EKEI-s kohtuekspertiisialase teadus- ja arendustegevuse toetamine, sellekohase teabe vahendamine, läbitöötamine, tutvustamine, arutelude korraldamine ning vajaduse korral juhtkonna ja kolleegide nõustamine. Teadus- ja arendusnõukoda seondub KES § 10 lõikes 1 oleva EKEI tegevusvaldkonnaga, mille kohaselt on EKEI riikliku ja rahvusvahelise kohtuekspertiisialase teadmuse keskus, mis tegeleb ka arendus- ja teadustegevusega. Lõikes 2 sätestatakse, et teadus- ja arendusnõukoja töökorra, liikmed, esimehe ja aseesimehe kinnitab direktor käskkirjaga. Paragrahvis 14 on reguleeritud EKEI ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine, mida tehakse kohtuekspertiisiseadusega. KES §-ga 10 sätestatakse EKEI ainukese riikliku ekspertiisiasutusena. Kehtiv KES ei näe ette EKEI tegevuse ümberkorraldamist või lõpetamist ning selleks tuleb KES-i muuta. Paragrahvis 15 sisalduvad rakendussätted töötajate koosseisu kinnitamise ja osakondades tehtavate muudatuste kohta. Kuna muudatuste tegemiseks on vajalik määruse olemasolu, et viidata vastavatele sätetele, ei saa muudatusi teha enne määruse kehtestamist. Samas ei ole otstarbekas kehtestada kogu määruse jõustumist tulevikus ning seega antakse kahe muudatuse ettevalmistamiseks EKEI-le ühekuuline tähtaeg. 6 Lõikes 1 tehakse viide § 7 lõikes 4 sätestatud instituudi töötajate koosseisule, mille kinnitab EKEI direktor käskkirjaga ning selleks on rakendussätete järgi tal aega üks kuu määruse jõustumisest arvates. Lõikes 2 tehakse viide § 8 lg 1 punktides 1, 6 ja 9 loetletud osakondade koosseisule ja nimetustele, mis kõnesoleva määrusega muutuvad. Kuna muudatuste ettevalmistamine ja töötajate teavitamine võtab aega, siis tuleb rakendussätte kohaselt muudatused kehtestada ühe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Kavandatav muudatus Kehtestatakse uus EKEI põhimäärus terviktekstina, kuna muutus KES-i volitusnorm. Sisu poolest ei ole muudatused suured võrreldes seni kehtinud põhimäärusega ja nende mõju on vähene. Peamiselt on puudutatud isikud EKEI töötajad, keda on 1.09.2023 seisuga 133. Teistele asutustele või isikutele on mõju ulatus minimaalne ning põhjalik mõjuanalüüs ei ole seega vajalik. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Kuna ekspertiisiasutus toimib endisel viisil, ei muutu selles osas midagi. Põhimäärusega tehakse mõned muudatused ka EKEI senises struktuuris, mis ei tulene otseselt KES-i jõustumisest. Muudatused puudutavad mõnede osakondade nime muutust ja ühe osakonna jagunemist kaheks eraldiseisvaks osakonnaks. Sellega seoses on vaja teha muudatusi EKEI personali- ja muudes dokumentides. EKEI personalitalitusele tähendab see lühiajaliselt töökoormuse tõusu, millega on arvestatud. Osakondades tehtavad muudatused on vormilised, mitte sisulised, näiteks on vaja muuta dokumendiplankidel või kabinettide ustel osakonna nimi jne. Kohtuekspertiiside tegemiseks ei ole oluline, millise osakonna koosseisu ekspert kuulub, eksperditöö on samasugune. Mõningane kohanemisvajadus muudatustega on kahe osakonna juhatajatel ning senisest keemiaosakonnast eralduvat toksikoloogiaosakonda juhtima hakkaval eksperdil. EKEI peamise eesmärgi - ekspertiiside tegemise - kõrval on olulisel kohal ka ekspertiisialane arendus- ja teadustegevus ning rahvusvaheliseks teadmuskeskuseks olemine. Nimetatud roll ei ole samuti uus EKEI jaoks, kuid see on 01.09.2023. a jõustunud KES-iga korrektselt reguleeritud. Seega ei muutu EKEI töötajate töö teadus ja arendustegevusega seoses. 7 5. Määruste rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei nõua täiendavaid kulusid aga ei too kaasa tulusid. EKEI tegevus jätkub senisel kujul ja seni planeeritud eelarve raames ning 01.09.2023 kehtima hakanud kohtuekspertiisiseaduse alusel. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuna määrus on seotud 1.09.2023 jõustunud KES-iga ja määruse jõustumise edasilükkamine ei ole otstarbekas. Kahe muudatuse ettevalmistamiseks, mis vajavad määrusele viitamiseks selle kehtestamist, on koostatud rakendussätted, mis annavad ühekuulise tähtaja ettevalmistuste tegemiseks määruse jõustumisest arvates. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõul ei ole otsest puutumust teiste asutustega, kuid Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lg 1 nõuete kohaselt esitati eelnõu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile ning mõlemad kooskõlastasid eelnõu märkusteta. 8