Kiri

18.03.2021 nr 7-4/21/5838 Sõrve looduskaitseala moodustamine ja kaitse- eeskirja eelnõu avalik väljapanek Austatud menetlusosaline Teavitame Teid, et keskkonnaministri 16. aprilli 2019. aasta käskkirjaga nr 313 on algatatud määruse „Sõrve looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu menetlus Sõrve looduskaitseala moodustamiseks, mida viib läbi Keskkonnaamet. Eelnõukohase määrusega moodustatakse looduskaitseala, liites olemasolevad püsielupaigad ja laiendades kaitstavat ala. Moodustatava Sõrve looduskaitseala maastik on mitmekesine: põhjaosas leidub looduslikus seisus loometsi, liigirikkaid looniite ja rabakooslusi, lõunaosas laiuvad luitemännikud ning edelapiiril Vääna jõe äärsed lamminiidud koos vanajõgedega. Suur osa kaitsealast on kaetud metsaga, kus leidub kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti. Kaitseala moodustamise ettepaneku tegi Harku Vallavalitsus 2006. aastal. Kaitse-eeskirja eelnõu dokumentide avalik väljapanek toimub 22.03.2021 kuni 10.05.2021. Materjalidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee ja Harku Vallavalitsuse kodulehel www.harku.ee. Kinnistute paiknemist looduskaitseala suhtes ja kinnistutele planeeritud tsoneeringut saab vaadata kaardimaterjalilt, sh kasutada veebipõhist kaardirakendust, mis on kättesaadav ülalpool toodud aadressil koos kasutamisjuhisega. Kaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja eelnõu tutvustamiseks korraldame avaliku väljapaneku ajal teemade kaupa järgmised koosolekud: 1) sissejuhatav koosolek ja metsandusteemad 8.04 kell 15, 2) maapõu ning kaevandamine 15.04 kell 15, 3) ehitamine ning üldküsimused 22.04 kell 15. Eelnõu avalik arutelu, kus tutvustatakse laekunud ettepanekuid, toimub 17.06 kell 15. Koosolekud toimuvad veebirakenduse Microsoft Teams vahendusel. Koosolekul osalemiseks ja osalemiseks vajalike linkide saamiseks palume end registreerida, saates kirja e-postile [email protected]. Lingi koosolekuga liitumiseks lisame ka vähemalt üks päev enne koosolekut Keskkonnaameti kodulehele. Kui COVID-19 olukord on juuniks kontrolli alla saadud ning riigi tegevusjuhistele vastavalt on võimalik kontaktse avaliku Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 arutelu korraldamine, informeerime Keskkonnaameti lehel kontaktse arutelu toimumisest vähemalt nädal aega ette. Parandusettepanekud ja vastuväited Sõrve looduskaitseala moodustamise ja kaitse- eeskirja eelnõu kohta palume esitada kirjalikult Keskkonnaametile (Roheline 64, 80010 Pärnu või [email protected]) hiljemalt 10.05.2021. Kui nimetatud tähtajaks ei ole kaitse-eeskirja eelnõu kohta parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestame, et vastuväited puuduvad. Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu ministeeriumitevahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti 2022. aastal. Lisainfo: Kerttu Elm, looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist tel 5689 3674, e-post [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Kotter juhtivspetsialist looduskaitse planeerimise büroo Lisad: 1. Sõrve looduskaitseala kaitse-eeskirja määruse eelnõu 2. Sõrve looduskaitseala määruse eelnõu seletuskiri 3. Sõrve looduskaitseala määruse eelnõu kaart Kerttu Elm 5689 3674 [email protected] 2 (2)  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Sõrve looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk (1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Harju maakonnas Harku vallas Ilmandu, Liikva, Muraste, Rannamõisa, Sõrve, Vahi ja Viti külas ning Saue vallas Vatsla külas asuv ala, mille nimeks saab Sõrve looduskaitseala1 (edaspidi kaitseala). (2) Kaitseala kaitse-eesmärk on: 1) kaitsta, säilitada, taastada ja tutvustada terviklikku loodusmaastikku, maastikuilmet, alal asuvaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike; 2) kaitsta kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need liigid on merikotkas (Haliaetus albicilla), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), kanakull (Accipiter gentilis), jumalakäpp (Orchis mascula), kõdu- koralljuur (Corallorhiza trifida), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) ja põõsasmaran (Potentilla fruticosa). (3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele viieks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. (4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Kaitseala piir Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas2. § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas3 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted § 5. Lubatud tegevus (1) Kaitsealal on lubatud viibida, püüda kala, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 12 punktis 3 sätestatud ajal Sõrvemetsa sihtkaitsevööndis. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse kaitsealal viibimiseks ka kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusi sihtkaitsevööndis. Viibimise ajalisi piiranguid ei kohaldata järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. (3) Kaitsealal on telkimine lubatud piiranguvööndis. Sihtkaitsevööndis on telkimine lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Muudel juhtudel on telkimine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. (4) Kaitsealal on lõkke tegemine lubatud õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Muul juhul on lõkke tegemine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. (5) Kaitsealal on lubatud: 1) sõidukiga sõitmine teedel; 2) jalgrattaga sõitmine ka radadel; 3) punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel on sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ning piiranguvööndis liinirajatiste hooldustöödel ja metsa- või põllumajandustöödel. § 6. Vajalik tegevus Kaitsealal on poollooduslike koosluste aladel vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine. § 7. Keelatud tegevus (1) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. § 8. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk Sihtkaitsevöönd § 9. Sihtkaitsevööndi määratlus (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. (2) Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit: 1) Muraste raba sihtkaitsevöönd; 2) Ilmandu sihtkaitsevöönd; 3) Tugamanni sihtkaitsevöönd; 4) Sõrve sihtkaitsevöönd; 5) Sõrvemetsa sihtkaitsevöönd. § 10. Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk (1) Muraste raba sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on raba- ja metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. (2) Ilmandu ja Tugamanni sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluse taastamine ja selle arengu tagamine loodusliku protsessina, looduse mitmekesisuse säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. (3) Sõrve sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsakoosluse taastamine ja selle arengu tagamine loodusliku protsessina, looduse mitmekesisuse säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. (4) Sõrvemetsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on merikotka pesitsusala kaitse ja metsakoosluse arengu tagamine loodusliku protsessina. § 11. Lubatud tegevus (1) Sihtkaitsevööndis, välja arvatud Sõrvemetsa sihtkaitsevööndis liikumispiirangu ajal, on lubatud kuni 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas ja kuni 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas ja rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas; 2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 3) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine; 4) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile; 5) olemasolevate rajatiste hooldustööd. § 12. Keelatud tegevus Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) inimeste viibimine Sõrvemetsa sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini; 4) ehitise püstitamine, välja arvatud tee või tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ning tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks. 4. peatükk Piiranguvöönd § 13. Piiranguvööndi määratlus (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. (2) Kaitsealal on Sõrve piiranguvöönd. § 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste elustiku mitmekesisuse, poollooduslike koosluste ja kaitsealuste liikide kaitse. § 15. Lubatud tegevus (1) Piiranguvööndis on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi; 2) kuni 150 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) rohkem kui 150 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud; 2) veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine; 3) ehitise püstitamine, välja arvatud hoonete püstitamine metsamaale ja liigirikkale rohumaale; 4) turberaie, välja arvatud veerraie, pindalaga kuni kaks hektarit; 5) lageraie hall-lepikutes pindalaga kuni üks hektar. (3) Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel, välja arvatud hall-lepikutes, ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. § 16. Keelatud tegevus (1) Piiranguvööndis on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õue- ja põllumaal. (2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. 5. peatükk Lõppsätted § 17. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 18. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 16. aprilli 2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/313 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse seletuskirjas. § 19. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Kaitseala moodustatakse keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määrusega nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Vatsla ja Tugamanni kanakulli püsielupaiga ning keskkonnaministri 3. veebruari 2011. a määrusega nr 10 „I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Sõrvemetsa käpaliste püsielupaiga põhjal. 2 Kaitseala välis- ja vööndi piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 3 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Kaja Kallas Peaminister Tõnis Mölder Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa. Sõrve looduskaitseala  Vabariigi Valitsuse määruse „Sõrve looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega moodustatakse Sõrve looduskaitseala ja kehtestatakse selle kaitsekord. Sõrve looduskaitseala (edaspidi ka kaitseala) asub Harju maakonnas Harku vallas Ilmandu, Liikva, Muraste, Rannamõisa, Sõrve, Vahi ja Viti külas ning Saue vallas Vatsla külas. Kaitseala territoorium on osaliselt juba praegu kaitse all Vatsla merikotka, Sõrve merikotka, Vatsla kanakulli, Tugamanni kanakulli ja Sõrvemetsa käpaliste püsielupaigana. Eelnõukohase määrusega moodustatakse looduskaitseala, liites olemasolevad püsielupaigad ja laiendades kaitstavat ala. LKS § 13 lõike 1 alusel määratakse looduskaitsealale ühtne kaitsekord. Kaitsealal on väga mitmekesine loodusmaastik, ala põhjaosas leidub looduslikus seisus loometsi, liigirikkaid looniite ja rabakooslusi, lõunaosas laiuvad luitemännikud ning edelapiiril Vääna jõe äärsed lamminiidud koos vanajõgedega. Suur osa kaitsealast on kaetud metsaga, kus leidub kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kerttu Elm (tel 680 7913, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880, e-post [email protected]), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada, taastada ja tutvustada terviklikku loodusmaastikku, maastikuilmet, alal asuvaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on merikotkas (Haliaetus albicilla), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), kanakull (Accipiter gentilis), jumalakäpp (Orchis mascula), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) ja põõsasmaran (Potentilla fruticosa). Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Sõrve looduskaitseala kaitse all olemise eelduseks on alale eesmärgiks seatud väärtuste tüüpilisus, esteetilisus, ohustatus ja haruldus. Tüüpilisus ja esteetilisus. Kaitseala hõlmab Põhja-Eesti paepealsetele aladele tüüpilisi loodusmaastikke, milleks on loometsad ja alvarid. Väärtust lisab see, et kuigi kaitseala paikneb Tallinna lähistel tiheasustusalade vahel, on seal võrdlemisi suurel ja kompaktsel alal säilinud looduslikuna Eestile tüüpilisi metsa-, niidu- ja sooalasid. Loodusmaastike suur osakaal linnalähedases piirkonnas annab kaitsealale suure esteetilise väärtuse ja pakub võimaluse tutvustada loodusväärtusi. Ohustatus ja haruldus. Terviklik loodusmaastik pakub elupaiku ja refuugiumit paljudele liikidele. Kuigi metsad on osaliselt inimtegevusest tugevasti mõjutatud, on säilinud ka elustiku suuremale mitmekesisusele viitavaid metsakooslusi, sh vääriselupaiku. Loodusmaastikku ohustavad enim jäädavad muutused: peamiselt uued kaevandused, ehitamine ja suured raietööd. Loodusmaastikus leidub ka inimtegevusest negatiivselt mõjutatud alasid, kus võib vajalikuks osutuda koosluste hea seisundi taastamine. Merikotkas (Haliaetus albicilla) on Eesti punase nimestiku 2019. aasta hinnangu järgi ohualtis seisus ja on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina I kaitsekategooria liikide hulka. Merikotkas on Eesti rannikualadel ning suurte siseveekogude ja jõgede lähedal levinud haudelind, kelle arvukus on viimastel kümnenditel suurenenud, kuid ajaloolist arvukuse taset ei ole seni saavutatud. Pesa ehitab merikotkas meelsamini männikutesse ning pesapuuna eelistab mändi ja haaba. Merikotkas pesitseb vanades metsades, kus pesapaigaks oleva metsa keskmine vanus on lehtmetsades 90 aastat ja okasmetsades 120– 130 aastat. Merikotka populatsiooni ohustavad keskkonnamürgid, sobivate pesapuude nappus ja pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine, toitumisalade kvaliteedi halvenemine, hukkumine elektriliinides, teedel ja tuuleparkides ning vähesel määral ka lindude tahtlik tapmine ning munade ja poegadega kauplemine (Merikotka kaitse tegevuskava, 2013). Kanakull (Accipiter gentilis) on Eestis hajusalt levinud haudelind, kes on Eesti punase nimestiku 2019. aasta hinnangu järgi ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Kanakulli arvukus on viimasel ajal märkimisväärselt vähenenud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 300–500 paari kanakulle, kuid veel 15 aastat tagasi oli arvukus kaks korda suurem. Kanakull eelistab pesapaigana vanu metsaosasid, kus leidub suuri ja vanu puid. Liiki ohustavad Eestis pesapaikade hävimine raiete tõttu ja toidubaasi vähenemine, samuti uuendusraie, mille käigus hävitatakse sobivaid elupaiku ja killustatakse suuremad metsaalad (Kanakulli kaitse tegevuskava, 2015). Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) elutseb Eestis luitemännikutes ning metsajõgede ja - järvede ümbruse segametsades. Ta on tüüpiline suluspesitseja, kes kasutab pesitsemiseks tavaliselt musträhni vanu pesakoopaid. Pesitsevad karvasjalg-kakud kannatavad sageli metsnugiste rüüste tõttu. Vaenlasteks on ka suuremad kakulised ja kullilised. Pärast händkaku arvukuse suurenemist on karvasjalg-kakke oluliselt vähemaks jäänud, praegu arvatakse pesitsevat vaid 200–400 haudepaari. Talvituvaid linde võib olla meie metsades 100–1000 (https://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/karvasjalg-kakk-e-laanekakk). Karvasjalg-kakk on Eesti punase nimestiku 2019. aasta hinnangu järgi ohualtis seisus ning arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Peamine ohutegur on lageraied ja suurte õõnsate puude kadumine metsamaastikust (Liigi ohustatuse hinnang, 2019. EELIS). Laanerähn (Picoides tridactylus) on üle Mandri-Eesti laialt levinud haudelind, kes asustab suuremaid metsamassiive, kuid kelle levik ja asustustihedus on lokaalse iseloomuga. Laanerähnil on kindlad elupaigaeelistused: vanad okaspuuenamusega metsad, kus on piisavalt kahjustatud ja surnuid puid. Eesti punase nimestiku 2019. aasta hinnangu järgi on laanerähn ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Liigi arvukust on meil hinnatud pigem suurenevaks ja praegu võib Eestis elutseda 2000–3000 paari laanerähne. Peamiseks ohuteguriks peetakse intensiivset metsamajandamist (Laanerähni tegevuskava eelnõu, 2012). Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) kuulub kaitstavate loomaliikide II kaitsekategooriasse, kuid Eesti punase nimestiku 2019. aasta hinnangu järgi on ta arvatud mitteohustatud ehk soodsas seisundis (least concern) liikide hulka. Praegu on valgeselg- kirjurähn levinud Eesti mandriosas, kus teda arvatakse pesitsevat 3000–6000 paari. Liik asustab peamiselt vanemaid leht- ja segametsi, kuid elutseb ka suuremates parkides, puisniitudel, jõeäärsetes puuribades, talumaastikus jm. Elupaigavalikul on talle eriti olulised püstiseisvad kuivavad ja surnud puud, milles olevatest putukatest ja nende vastsetest ta peamiselt toitub. Seetõttu on ta tundlik ka metsamajanduse suhtes. Eestis on liigi arvukus pidevalt suurenenud, kuigi 1990. aastatel oli väike langus (Valgeselg-kirjurähni liigitegevuskava eelnõu, 2014). Jumalakäpp (Orchis mascula) kasvab kuivematel päris- ja looniitudel, puisniitudel, hõredamates loometsades, ka tammikutes. Liik on lubja- ja valguslembene. Eestis leidub paiguti, tavalisem on Lääne-Eestis, eriti saartel. Peamine ohutegur on leiukohtade võsastumine või muul moel kadumine, näiteks arendustegevuse käigus. Metssead kahjustavad aeg-ajalt käpaliste populatsioone ulatuslike tuhnimiste käigus (Sugukond käpalised (Orchidaceae) kaitse tegevuskava eelnõu). Eesti punase nimestiku 2017. aasta hinnangu järgi on jumalakäpp ohulähedases seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida) on üks Eesti kolmest käpaliseliigist, millel puuduvad rohelised lehed ja mis kogu elutsükli jooksul sõltub seensümbiondist ehk on seentoiduline. Liik asustab Eestis märgi metsi, soid ja veekogude kaldaid. Kõdu-koralljuurt ohustab eelkõige kasvukoha kuivendamine, seega tuleb säilitada kasvukohti looduslikuna ja vajaduse korral taastada kasvuala looduslik veerežiim (Sugukond käpalised (Orchidaceae) kaitse tegevuskava eelnõu). Eesti punase nimestiku 2017. aasta hinnangu järgi on kõdu-koralljuur ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) kasvab peamiselt Lääne-Eesti saartel ja mandri loodeosas. Liik on lubjalembene, kasvab kiviaedadel ja paepragudes. Taime ohustavad ehitustegevus (sh teede, mänguplatside jne rajamine), häirimine ja liiklus, kaevandamine (sh liiva ja savi kaevandamine, kivimurrud) ja tallamine. Kasvukohtades tuleb kindlasti vältida elupaiga kahjustamist, näiteks kivide lõhkumine või tallamine. Liiki võib ohustada ka elupaiga võsastumine. Eesti punase nimestiku 2017. aasta hinnangu järgi on pruun raunjalg ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Põõsasmaran (Potentilla fruticosa) levib Eestis looduslikult vaid loodeosas looniitudel, kuid kasvukohtades leidub seda sageli massiliselt. Mujal Eestis on põõsasmaran haruldane, kuid kasvuala laieneb pidevalt ja seetõttu on arvatud, et liik on meil kultuurist metsistunud. Liiki ohustab kasvukohtade ülesharimine, kinnikasvamine või metsastamine, samuti ehitustegevus (Liigi ohustatuse hinnang, 2017. EELIS). Eesti punase nimestiku 2017. aasta hinnangu järgi on põõsasmaran ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Sõrve looduskaitseala kaitse all hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, kelle soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse (LKS § 14 lõige 2) teostamisel lähtutakse sellisel juhul LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse nõuetest. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal. Teadaolevatest II ja III kaitsekategooria liikidest, mida ei ole loetletud kaitseala kaitse- eesmärgina, leidub keskkonnaregistri andmetel kaitsealal järgmisi kaitsealuseid liike: värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis), musträhn (Dryocopus martius), väike- kirjurähn (Dendrocopos minor), öösorr (Caprimulgus europaeus), rukkirääk (Crex crex), herilaseviu (Pernis apivorus), hiireviu (Buteo buteo), sookurg (Grus grus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), sõõrsilmik (Lopinga achine), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), rohukonn (Rana temporaria), rabakonn (Rana arvalis), tähnikvesilik (Triturus vulgaris), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), soomurakas (Rubus arcticus), aas-karukell (Pulsatilla pratensis), roomav öövilge (Goodyera repens), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), harilik ungrukold (Huperzia selago), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), suur käopõll (Listera ovata), pruunikas vöötnarmik (Phellodon fuligineoalbus), hall hundiseenik (Boletopsis grisea), haavanääts (Junghuhnia pseudozilingiana) ja taiga- peenpoorik (Skeletocutis odora). Nende liikide puhul tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib tuginedes LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks. 2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus Sõrve looduskaitseala on piirkonna ainus terviklikult säilinud kompaktne metsaala, millel on oluline tähtsus loodusliku mitmekesisuse säilimisel. Ala asub pealinna läheduses ja sellel on tänu valglinnastumisele suur ehitussurve. Lisaks paiknevad seal ehitusmaavarana arvel olevad alad. Ala kaitse alla võtmine on oluline eeskätt kaitsealuste liikide kaitse eesmärgil, mis vee- või valgusrežiimi muutumisel kaoks. Majandustegevuse piiramine takistab ala edasist killustumist lageraie tagajärjel ja säilitab kaitsealustele taimeliikidele sobivad tingimused. Merikotka (Halieaetus albicilla) pesitsemine alal on teada üle kümne aasta, selle aja jooksul on liik viibinud ühes piirkonnas ja praegu on kasutusel järjekorras kolmas pesa. Sõrve uuringuala merikotkaterritooriumist järgmised asuvad 25 ja 35 km kaugusel idas ning 20 km kaugusel läänes. Vatsla 07 (KLO9102463) pesa raielangi nurgas seemnepuul on leitud 2007. aastal ja tol korral oli pesitsus edukas. Pesitsemisest on sellel pesal veel andmeid aastast 2009, kuid järgnevatel aastatel on see olnud asustamata. Praegu kasutavad kotkad Vatsla 14 (KLO9118621) pesa, mis on männi otsas. Sealsed vaatlusandmed on aastast 2014, kui pesitsus oli edukas. Kotkad on jäänud sinna pessa ja viimased andmed aastast 2018 näitavad, et ka siis oli pesa asustatud. Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) pesitseb tavaliselt musträhni vanades pesakoobastes. Sõrve looduskaitsealal elab tõenäoliselt üks karvasjalg-kakupaar. Keskkonnaregistrisse on 2017. aastal lisatud kaitseala piiresse kaks sobivat elupaika. Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) on vanemate niiskete leht- ja segametsade liik, kellele on olulised seisvad surnud lehtpuud. Sellist sobivat elupaika leidub Sõrve looduskaitsealal peamiselt põhjaosas. Kavandatava Sõrve looduskaitseala linnustiku inventuuri käigus 2018. aastal peibutati rähne 153 punktis ning kaitseala asustustiheduseks metsamaal saadi 0,17 paari/km2, ala põhjaosas 0,30 paari/km2. Sõrve uuringuala põhjaosa asustustihedus on omane väga soodsale elupaigale. Arvukushinnang kogu uuringualale on 4‒6 paari. Laanerähn (Picoides tridactylus) eelistab vastupidiselt eelmistele liikidele kuivanud okaspuude, peamiselt kuuskede, lähedust ning temale sobilikke elupaiku on peamiselt kaitseala kesk- ja lõunaosas. Kavandatava Sõrve looduskaitseala linnustiku inventuuri käigus 2018. aastal peibutati rähne 153 punktis ja saadi vaid kahe territooriumi tõlgendamiseks vajalikke kontakte. Kaitseala metsamaal saadi asustustiheduseks 0,09 paari/km2, ala kesk- ja lõunaosas 0,15 paari/km2. Tegu on ainsa liigiga, kelle loendustulemus ei pruugi peegeldada tegelikku asustustihedust, sest ala kesk- ja lõunaosas on veel mitu liigile sobivat elupaika. Arvukushinnang kogu kaitsealale on 3‒5 paari. Kanakulli (Accipiter gentilis) pesitsemine Sõrve looduskaitsealal on teada aastakümneid, keskkonnaregistrisse on kantud viis pesa kahest pesapaigast. Kanakulli leiukohas (KLO9120645) oli territoorium viimasel vaatlusaastal (2018) asustatud ja pesas oli kaks lennuvõimestunud poega. Vatsla (KLO9111722) ja Naistesoo (KLO9102770) pesad olid 2018. aastal asustamata. Sõrve looduskaitseala on oma veel küllalt tervikliku metsaga kanakullile väga esinduslik ja väärtuslik elupaik, kus on lisaks pesametsale säilinud kvaliteetset toitumisala ja saakliike (nt laanepüü). Sõrve küla territooriumil asub Sõrvemetsa käpaliste püsielupaik (4,2 ha), kus asub u 150-taimeline kõdu-koralljuure populatsioon. Alale jäävad lisaks jumalakäpa, kahelehise käokeele, roheka käokeele, vööthuul-sõrmkäpa ja balti sõrmkäpa kasvualad. Lisaks on väljaspool hoiuala leitud vööthuul-sõrmkäpa, roheka käokeele, jumalakäpa, balti sõrmkäpa, kahelehise käokeele, hariliku ungrukolla ja aas-karukella kasvukohad. Rohunditerikkamates piirkondades on sobivad tingimused roomava öövilke jaoks, keda hoolimata ebasoodsast aastast (2017) mõnes kohas siiski leidus. Poollooduslikel rohumaadel asuvad paekivi paljandid, mis on kasvukohaks pruunile raunjalale (Kavandatava Sõrve looduskaitseala uuringuala koosluste ja botaanikaalane uuring, 2017‒2018). Kaitsealal on ka heas seisus põõsasmarana kasvukoht (KLO9340903), mis on sellele piirkonnale iseloomulik taim (Keskkonnaregister, 2020). 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kuna kaitsealal on peamiseks kaitse-eesmärgiks looduslike elupaikade ja liikide kaitse looduslike protsesside kaudu, rakendatakse kaitstava loodusobjekti tüübina looduskaitseala. Hoiuala kaitsekord ei võimalda mitme erineva rangusega vööndi moodustamist ja vajaliku piirangu rakendamist (nt liikumispiirang liikide häirimise vältimiseks pesitsusajal, jahi reguleerimine). Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi. 2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piirid Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (metsasihid, kraavide kaldad, mõõdistatud maaüksused) või selgepiirilise orientiiri puudumisel mõttelisi sirgeid koordinaatidega kirjeldatud punktide vahel. Koordinaadid on esitatud tasapinnaliste ristkoordinaatidena meetermõõdustikus ja geodeetilisel kujul. Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid 2020. aasta IV kvartali seisuga. Kavandatava looduskaitseala territoorium oli juba varem osaliselt kaitse all Vatsla merikotka, Sõrve merikotka, Vatsla kanakulli, Tugamanni kanakulli ja Sõrvemetsa käpaliste püsielupaigana. Sõrve looduskaitseala planeeritav pindala on 2279,5 ha, millest riigimaad on 1293,2 ha, eramaad 912,7 ha, munitsipaalmaad 28 ha ja omandivorm on välja selgitamisel 45,6 ha-l. Sihtkaitsevöönditesse jääb 1330,8 ha ja piiranguvööndisse 948,7 ha. Võrreldes kehtiva kaitsekorraga, kus püsielupaikadena on kaitse all 102,4 ha, laieneb kaitstava ala pindala 2177,1 ha, sihtkaitsevöönditesse lisandub 1228,4 ha (282,2 ha eramaad, 946,2 ha riigimaad) ja piiranguvööndisse 948,7 ha (553,4 ha eramaad, 360,8 ha riigimaad, 18,9 ha munitsipaalmaad ja 15,6 ha maad, mille omandivorm on välja selgitamisel). Eramaade pindalamuutused on järgmised. Eramaid on kaitsealal 882,5 ha. Varem kaitse all olnud olemasolevatest püsielupaikade sihtkaitsevöönditest jääb eramaad sihtkaitsevööndisse 44,7 ha. Lisanduvast seni kaitseta eramaast läheb sihtkaitsevööndisse 282,2 ha ja piiranguvööndisse 555,9 ha. Sihtkaitsevööndiga liidetakse alad, et tagada Muraste raba, metsaelupaikade, merikotka, kanakulli, karvasjalg-kaku, valgeselg-kirjurähni ja laanerähni jt kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Piiranguvööndiga liidetakse alad, et tagada vajalik puhver sihtkaitsevöönditele ning säilitada koosluste ja liikide mitmekesisus. Välispiiriga on hõlmatud Sõrve kõige olulisemad loodusväärtused ja kaitsealuste liikide elupaigad. Nendeks on Muraste raba, metsakooslused, merikotka, kanakulli ja rähnide elupaigad. Kaitse-eesmärgiks seatud liigid toimivad teiste liikide suhtes katusliikidena, seetõttu on kaitseala välispiiri ja tsoneeringu koostamisel kasutatud nende elupaiganõudlusi. Aluseks on võetud liikide kaitse tegevuskavad ja seal sätestatud nõuded. Merikotkast ja kanakulli kaitstakse pesapaiga ja pesa läheduses asuvate vanemate metsade kaitse kaudu (Sõrvemetsa, Sõrve ja Tugamanni sihtkaitsevöönd). Need metsad pakuvad elupaika ka teistele liikidele (valgeselg-kirjurähn, karvasjalg-kakk, laanerähn, värbkakk). Võrreldes OÜ Tirts ja Tigu koonduuringus tehtud kaitseala ettepanekuga väheneb planeeritava kaitseala pindala 561,9 ha võrra. Selle vähenemine on tingitud otsusest loobuda puhveralast, mille moodustas juba suures osas raiutud mets. Seal elavaid III kaitsekategooria liike saab kaitsta ka edaspidi LKS § 55 alusel, tegevuste planeerimisel tuleb ka väljaspool kaitseala arvestada isendikaitse nõuetega. Välispiir kulgeb kaitseala piiriks oleva metsasihi, raja, tee, Vääna jõe kalda, Harku oja, kuivenduskraavi kaitsealapoolses servas. Lisaks kulgeb kaitseala piir mööda kõlviku piiri, kiviaedu, katastripiire ja mõnes lõigus mööda mõttelist sirget. Välispiir jookseb mööda vööndite piiri ning mõttelised sirged kattuvad, need on kirjeldatud allpool. Vastavalt eelnõukohasele kaitse-eeskirjale koosneb kaitseala ühest piiranguvööndist (Sõrve) ja viiest sihtkaitsevööndist (Sõrvemetsa, Muraste raba, Ilmandu, Sõrve ja Tugamanni). Sõrvemetsa sihtkaitsevööndisse (koosneb kahest lahustükist, 19,3 ha ja 17,3 ha) jäävad merikotka pesapaigad, millest ühe on kotkad asustanud. Teine pesakoht jäetakse sihtkaitsevööndisse, et säilitada kotkaste jaoks sobivat pesitsuspaika. Pesitsuspaigad olid juba kaitse all püsielupaikadena. Sihtkaitsevöönd on piiritletud kuivenduskraavidega, metsasihtidega, teerajaga, kiviaiaga ja mõtteliste sirgetega. Kuivenduskraavid, tee ja metsasihid jäävad Sõrve sihtkaitsevööndisse. Mõtteline sirge kulgeb kiviaia punktist koordinaatidega 6587573,191 ja 526958,384 m punkti koordinaatidega 6587625,134 ja 527309,843 m ning sealt edasi punkti koordinaatidega 6587198,178 ja 527371,830 m. Järgmine mõtteline sirge kulgeb kuivenduskraavil olevast punktist koordinaatidega 6587097,852 ja 527012,517 m punkti koordinaatidega 6587362,013 ja 526944,713 m ning sealt kiviaial asuvasse punkti koordinaatidega 6587488,740 ja 526967,880 m. Teisel lahustükil kulgeb mõtteline sirge teel olevast punktist koordinaatidega 6586185,675 ja 526871,774 m kuivenduskraavil oleva punktini koordinaatidega 6586217,192 ja 526868,647 m. Muraste raba sihtkaitsevöönd (218,0 ha) on loodud Muraste raba ja sellega piirnevate metsade ja rohumaade kaitseks, vööndisse jäävad ka kaitse-eesmärgiks olevate liikide valgeselg- kirjurähni elupaik ja pruun-raunjala kasvukoht. Sihtkaitsevööndis asuvad metsad on enamasti erivanuselised liigirikkad sooviku- ja lodumetsad. Sihtkaitsevöönd on piiritletud kuivenduskraavidega, katastriüksuste piiridega, kõlviku piiridega, kiviaedadega, metsasihtidega ja mõtteliste sirgetega. Kuivenduskraavid jäävad sihtkaitsevööndisse, kuna nendega seotud tööd võivad mõjutada raba seisundit. Piiriks olevad metsasihid jäävad piiranguvööndisse. Esimene mõtteline sirge kulgeb kuivenduskraavil olevast punktist koordinaatidega 6590543,817 ja 523361,648 m üle tee kuivenduskraavil asuvasse punkti koordinaatidega 6590561,845 ja 523370,516 m. Järgmine mõtteline sirge kulgeb Eeriku-Põlma katastriüksuse (19801:001:1325) läänenurgast Palkoja katastriüksusel (19801:001:0113) oleva haritava maa kõlviku põhjapunkti koordinaatidega 6589714,500 ja 524656,360 m. Sealt mööda kõlviku piiri punkti koordinaatidega 6589656,310 ja 524604,810 m, kust kulgeb mõtteline sirge edasi Keila metskond 8 (19801:001:0142) katastriüksuse põhjanurka. Järgmine mõtteline sirge kulgeb kuivenduskraavi punktist koordinaatidega 6589023,080 ja 524127,186 m Väliloo (19801:001:0905) katastriüksuse läänenurka ja sealt edasi kiviaiani punkti koordinaatidega 6588886,323 ja 523718,717m. Ilmandu sihtkaitsevööndisse (106,6 ha) jäävad sooviku- ja lodumetsad ning valgeselg- kirjurähni pesitsuspiirkond. Piiritlemisel on kasutatud kuivenduskraave, kiviaedu, kõlvikupiire, katastripiire ning mõttelisi sirgeid. Metsasihid, kiviaiad ja kuivenduskraavid jäävad piiranguvööndisse. Mõtteline sirge kulgeb Keila metskond 377 (19801:001:1905) katastriüksuse kagunurgast Vahe-Hansu (19801:001:1287) katastriüksuse loodenurka. Mõtteline sirge kulgeb Jüriküla (19801:001:0179) katastriüksuse kagunurgast Sirina (19801:001:1205) katastriüksuse edelanurka. Järgmine mõtteline sirge kulgeb kiviaia punktist koordinaatidega 6588848,491 ja 526387,516 m järgmise kiviaiani punkti koordinaatidega 6588837,137 ja 526419,305 m. Kiviaia punktist koordinaatidega 6588501,649 ja 526195,363 m kulgeb mõtteline sirge Kangru (19801:001:1588) katastriüksuse põhjanurka. Sama katastriüksuse idanurgast kulgeb mõtteline sirge Kanarbiku (19801:001:2263) katastriüksuse piiril asuvasse punkti koordinaatidega 6 588 384,265 ja 525 835,006m. Männarti (19801:001:1018) katastriüksuse kirdenurgast kõlvikupiiri punktini koordinaatidega 6588909,760 ja 525350,450 m. Sõrve sihtkaitsevööndisse (487,8 ha) jäävad Naistesoo, kanakulli, valgeselg-kirjurähni ja karvasjalg-kaku elupaigad ning kõdu-koralljuure kasvukoht. Piiritlemisel on kasutatud metsasihte, tee- ja rajaservi, kuivenduskraave, kõlvikupiire, kiviaedu, katastripiire ning mõttelisi sirgeid. Metsasihid, teed, rajad, kiviaiad ja kuivenduskraavid jäävad piiranguvööndisse. Sihtkaitsevöönd koosneb kahest lahustükist. Esimese lahustüki mõttelised sirged: Sõrve tee 47 (19801:001:1531) katastriüksuse piiri punktist koordinaatidega 6588019,214 ja 526389,853 m kulgeb sirge punkti koordinaatidega 6587967,347 ja 526511,579 m ja sealt edasi Sõrvemetsa (19801:001:0541) katastriüksuse edelanurka. Tooma (19801:001:1022) katastriüksuse punktist koordinaatidega 6587692,460 ja 526628,531 m kulgeb sirge õuemaa kõlvikupiirini punkti koordinaatidega 6587687,289 ja 526634,560 m, mööda kõlvikupiiri punkti koordinaatidega 6587641,690 ja 526645,960 m ning sealt järgmise õuemaa kõlvikuni punkti koordinaatidega 6587556,180 ja 526663,240 m. Teeäärsest punktist koordinaatidega 6587280,516 ja 526624,891 m kulgeb mõtteline sirge punkti koordinaatidega 6587305,080 ja 526594,837 m, sealt edasi punkti koordinaatidega 6587313,189 ja 526588,383 m ja siis punkti koordinaatidega 6587279,095 ja 526509,437 m. Sealt edasi Veetorni (19801:001:0479) katastriüksuse punkti koordinaatidega 6587317,085 ja 526493,822 m. Sama katastriüksuse punktist koordinaatidega 6587200,430 ja 526491,715 m punkti koordinaatidega 6587156,608 ja 526501,533 m. Sealt edasi punktist koordinaatidega 6587145,643 ja 526514,992 kõlvikupiiril oleva punktini koordinaatidega 6 587 126,670 ja 526 498,190 Vana- Sõrvemetsa (19801:001:0999) katastriüksuse läänenurgast Kuusiku (19801:001:2370) katastriüksuse kagunurka. Sihtkaitsevööndi teise lahustüki mõttelised sirged: Sepa (19801:002:1523) katastriüksusel asuvast punktist koordinaatidega 6586352,016 ja 529220,786 m kulgeb sirge tee kõrval asuvasse punkti koordinaatidega 6586321,492 ja 529317,396 m. Kuivenduskraavi kaldal asuvast punktist koordinaatidega 6585484,148 ja 528358,296 m kulgeb sirge Mari (72701:001:1293) katastriüksuse kagunurka. Järgmine mõtteline sirge saab alguse Talumetsa (72701:001:0284) katastriüksuse idanurgast kuivenduskraavil oleva punktini koordinaatidega 6586001,434 ja 527544,146 m ning sealt sirge edasi kuivenduskraavil olevasse punkti koordinaatidega 6585991,347 ja 527347,732 m. Mõtteline sirge kulgeb Tammi tee (19801:002:2112) katastriüksuse punktist koordinaatidega 6586656,995 ja 526597,558 m Soeva (19801:002:0833) katastriüksuse lõunanurka. Sama katastriüksuse punktist koordinaatidega 6586973,569 ja 526763,754 m kulgeb sirge Tammi tee katastriüksuse punkti koordinaatidega 6587004,925 ja 526764,740 m. Sealt edasi punkti koordinaatidega 6587022,663 ja 526827,589 m, kust sirge kulgeb üle tee Vanaaugu (19801:002:2326) katastriüksuse piirile punkti koordinaatidega 6587095,640 ja 526801,983 m. Urbla (19801:002:0663) katastriüksuse punktist koordinaatidega 6587087,945 ja 526595,822 m kulgeb sirge metsaraja punkti koordinaatidega 6587146,691 ja 526522,390 m. Mõttelised sirged kulgevad teel olevast punktist koordinaatidega 6587197,835 ja 526558,106 kõlvikupiiri koordinaatidega 6587186,413 ja 526571,667 ning sealt teel olevasse punkti koordinaatidega 6587191,353 ja 526580,472. Kõlvikupiiril olevast punktist koordinaatidega 6587142,422 ja 526596,651 kraavil asuvasse punkti koordinaatidega 6587156,358 ja 526646,646. Mõtteline sirge kulgeb Vilipi tee 28 (19801:002:0215) katastriüksuse kagunurgast Tammi tee 70 (19801:002:0216) katastriüksuse loodenurka. Sama katastriüksuse edelanurgast kulgeb mõtteline sirge üle Tammi tee Keila metskond 18 (19801:002:0207) katastriüksusel asuva kuivenduskraavi serval asuvasse punkti 6586738,430 ja 528777,721 m. Tugamanni sihtkaitsevööndisse (481,8 ha) on tsoneeritud kanakulli, valgeselg-kirjurähni, laanerähni ja karvasjalg-kaku elupaigad. Sihtkaitsevöönd koosneb kahest lahustükist. Piiritlemisel on kasutatud Vääna jõe kallast, kaldajooni, piirdeaedu, metsasihte, teeradu, kuivenduskraave, katastripiire ning mõttelisi sirgeid. Piiriks olevad jõgi, rajad, sihid ja kraavid jäävad sihtkaitsevööndist välja. Mõtteline sirge saab alguse metsaraja punktist koordinaatidega 6585601,010 ja 525793,339 m ning kulgeb punkti veekogu kaldal koordinaatidega 6585554,430 ja 525838,595 m. Mõtteline sirge kulgeb Kruusiaugu (19801:002:0769) katastriüksuse kagunurgast metsasihil asuvasse punkti koordinaatidega 6585320,362 ja 526511,744. Mõtteline sirge kulgeb kaldajoonel asuvast punktist koordinaatidega 6584010,604 ja 525148,302 teerajal asuvasse punkti koordinaatidega 6584031,522 ja 525178,614. Mõtteline sirge kulgeb teeraja punktist koordinaatidega 6584471,007 ja 525671,320 m kuivenduskraavil olevasse punkti koordinaatidega 6584485,248 ja 525667,577 m. Teisel lahustükil olev mõtteline sirge kulgeb Keila metskond 19 (19801:011:0105) punktist koordinaatidega 6583764,331 ja 524964,531 m punkti 6583876,056 ja 525183,291 m. Sõrve piiranguvööndisse (948,7 ha) jäävad III kaitsekategooria liikide elupaigad, metsa- ning rohumaad. Piiranguvöönd koosneb neljast lahustükist, selle piir ühtib suures osas välispiiriga ning on puhvriks ümber sihtkaitsevööndite. Piiritlemisel on kasutatud metsasihte, tee- ja rajaservi, kuivenduskraave, kõlvikupiire, kiviaedu ja nendevahelisi mõttelisi sirgeid, Vääna jõge, katastripiire ning mõttelisi sirgeid. Piiritlemisel kasutatud teed, rajad, metsasihid, kuivenduskraavid, kiviaiad, Vääna jõgi ja ojad jäävad välispiiriga kattumisel kaitsealast välja, kuid sihtkaitsevööndite piiriga kattumisel piiranguvööndisse, välja arvatud Muraste raba sihtkaitsevööndi piiriks olev kuivenduskraav. Mõtteline sirge kulgeb kuivenduskraavil olevast punktist koordinaatidega 6590046,157 ja 525387,982 järgmise kuivenduskraavini punkti koordinaatidega 6590076,215 ja 525407,917 m. Sõrvemetsa (19801:001:0541) katastriüksusel asuva rohumaa kõlviku punktist koordinaatidega 6587922,325 ja 526822,168 m punkti koordinaatidega 6587895,101 ja 526811,151 m ning sealt edasi punkti koordinaatidega 6587868,952 ja 526853,851 m. Sealt ümber kuuri punktist koordinaatidega 6587873,917 ja 526883,311 m Keila metskond 226 (19801:001:3199) katastriüksuse põhjanurka. Teel asuvast punktist koordinaatidega 6585719,531 ja 527168,674 kulgeb mõtteline sirge punktini kiviaial koordinaatidega 6585685,641 ja 527159,930. Kuusiku-Sepa (72701:001:0199) katastriüksusel asuva teeraja punktist koordinaatidega 6585134,053 ja 526835,059 m punkti koordinaatidega 6585094,296 ja 526846,882 m ja sealt kuivenduskraavil asuva punktini koordinaatidega 6585108,680 ja 527088,854 m. Sama kuivenduskraavi punktist koordinaatidega 6584983,632 ja 527094,662 m kuuri nurga juures oleva punktini koordinaatidega 6584974,138 ja 527190,697 m ja sealt järgmise kuivenduskraavil oleva punktini koordinaatidega 6584970,851 ja 527247,843 m. Idlasmaa (19801:011:0324) katastriüksuse loodenurgast Männiku (19801:011:0278) katastriüksuse kirdenurka. Nugise (19801:011:0065) katastriüksuse kirdenurgast kuivenduskraavi punktini koordinaatidega 6582410,128 ja 526838,820 m. Jalaka (19801:011:1680) katastriüksusel jõe kaldal punktist koordinaatidega 6583598,825 ja 525362,803 m katastriüksuse tipupunktini. Lembi (19801:011:0474) katastriüksuse kirdenurgast kuivenduskraavi punktini koordinaatidega 6583902,856 ja 524504,106 m. Metsatare (19801:011:0800) katastriüksuse kirdenurgast Keila metskond 20 (19801:011:0106) katastriüksuse edelanurka. Vaheliku (19801:001:1896) katastriüksuse kirdenurgast teeäärel olevasse punkti koordinaatidega 6587368,328 ja 526047,542 m. Väliloo (19801:001:0905) katastriüksuse piiril olevast punktist koordinaatidega 6588717,595 ja 524067,563 m punkti koordinaatidega 6588818,451 ja 524347,861 m. Väliloo (19801:001:0905) katastriüksuse idanurgast kõlvikupiiril asuvasse punkti koordinaatidega 6588710,705 ja 524480,689 ning sealt Keila metskond 322 (19801:001:2267) katastriüksuse loodenurka. Kaldapea (19801:001:0167) katastriüksuse piiril nurgapunktist koordinaatidega 6588809,520 ja 523727,718 m nurgapunkti koordinaatidega 6588761,775 ja 523654,255 m. Vahe-Mardi (19801:001:0181) katastriüksuse kirdenurgast Paulumetsa (19801:001:0193) katastriüksuse edelanurka. Paulumetsa (19801:001:0193) katastriüksuse nurgapunktist koordinaatidega 6589981,489 ja 525032,050 punktini kiviaial koordinaatidega 6589999,616 ja 525037,883. 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvaid loodusväärtusi (Keskkonnaregister, 2020 ning Sõrve piirkonna loodusväärtuste koonduuring ja kaitseala ettepanek, L. Klein, 2019). Lauri Kleini koostatud „Sõrve piirkonna loodusväärtuste koonduuring ja kaitseala ettepanek” koondab alal 2017. ja 2018. aastal tehtud elustiku uuringud. Uuringute eksperdid olid järgmised: maismaalimused ‒ Piret Kiristaja, putukad ‒ Priit Zingel, kahepaiksed ‒ Riinu Rannap ja Martin Jürgenson, imetajad ‒ Lauri Lutsar, taimed ja kooslused ‒ Kaie Eha ja Tõnu Ploompuu, samblikud ‒ Ave Suija, seened ‒ Veiko Kastanje, Irma Zettur ja Teele Jairus, linnud ‒ Aarne Tuule. Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal asuvate liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne muude huvide suhtes. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseadus (edaspidi PS) § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Metsamajandusliku ja kaevandamisalase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks on need piirangud vajalikud. Seniste kaitseala piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse käesoleva määrusega kehtetuks keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määruse nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” § 2 lõike 1 punkt 2 (Vatsla kanakulli püsielupaik) ja punkt 3 (Tugamanni kanakulli püsielupaik), keskkonnaministri 3. veebruari 2011. a määruse nr 10 „I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” § 2 lõike 1 punkt 2 (Sõrvemetsa käpaliste püsielupaik) ning looduskaitseseaduse § 50 lõike 2 alusel kaitse alla võetud Vatsla merikotka ja Sõrve merikotka püsielupaigad. Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud ühte piiranguvööndisse ja viide sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal kehtivad looduskaitseseaduses sätestatud piirangud määruses ettenähtud erisustega. Kaitsealal ei ole reguleeritud pilliroo ja adru varumist, kuna kaitsealal ei leidu pilliroogu ega adru. Ka ei reguleerita lautri ehitamist, mis ehitatakse mereranda ning ujuvvahendiga sõitmist, sest puuduvad sobilikud veekogud. 2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted Kogu kaitsealal kehtivad kaitsekorra üldpõhimõtted on kooskõlas looduskaitseseadusega, samas on määruses sätestatud mõningaid leevendavaid erisusi. Kaitsealal on lubatud viibida, püüda kala, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud Sõrvemetsa sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini. Erisus inimeste viibimisele sihtkaitsevööndis keelatud ajal kehtib kaitseala valitseja nõusolekul teostatavale teadustegevusele, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele ning järelevalve- ja päästetöödele. Liikumispiirangu aeg merikotka häirimatu pesitsemise tagamiseks tuleneb looduskaitseseadusest (§ 50 lõige 5). Inimeste liikumine Sõrvemetsa sihtkaitsevööndis väljaspool kaitsealuste lindude pesitsusperioodi kaitse- eesmärkide saavutamist ei takista. Kaitsealal on telkimine lubatud piiranguvööndis. Sihtkaitsevööndis on telkimine lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Muul juhul on telkimine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Piiranguvööndis ei ohusta telkimine kaitseala kaitse-eesmärke. Telkimisega kaasneb tallamismõju, mis võib sihtkaitsevööndis mõjutada õrnemaid kooslusi või kaitsealuseid taimeliike. Kaitsealal on lõkke tegemine lubatud õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Muul juhul on lõkke tegemine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Lõkkekohad kaitsealuste taimeliikide kasvukohtades võivad hävitada sealse elustiku ja ettevalmistamata kohas võib kaasneda tulekahjuoht. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal (sh õuealal) telkimisel ja lõkke tegemisel tuleb arvestada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 35 ja 36 sätestatud võõral maatükil telkimise ja lõkke tegemise korraga. Sõidukiga sõitmine on lubatud teedel, jalgrattaga ka radadel. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Muul juhul on sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ja kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas piiranguvööndis metsa- ja põllumajandustöödel. Muudel tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see kahjustab taimkatet ja kaitsealuste liikide kasvukohti. Sõrve looduskaitsealal on vajalik poollooduslike koosluste ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus: niitmine ning niidu servaaladel selle taastamiseks puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine, et tagada niidu säilimine ja sellest sõltuva elustiku (sh kaitsealuste putukaliikide) mitmekesisus. Need tööd lähtuvad eelkõige vajadusest saavutada võimalikult kiiresti koosluste ja liikide soodne seisund. Kaitsealale on inventeeritud 2,8 ha aruniitu, mis vajab hooldust ja servaaladel taastamist. Lisaks on kaitsealal veel umbes 100 ha rohumaid, mis võivad olla potentsiaalsed poollooduslikud kooslused. 2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda, anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist ning lisasööta jahiulukeid,. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. 2.5.4. Sihtkaitsevöönd 2.5.4.1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate loodusväärtuste säilitamiseks. Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit: Muraste raba, Ilmandu, Sõrve, Tugamanni ja Sõrvemetsa sihtkaitsevöönd. Muraste raba sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on raba- ja metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Ilmandu, ja Tugamanni sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste taastamine ja nende arengu tagamine loodusliku protsessina, looduse mitmekesisuse säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Sõrve sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsakoosluste taastamine ja nende arengu tagamine loodusliku protsessina, looduse mitmekesisuse säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Sõrvemetsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on merikotka pesitsusala kaitse ja metsakoosluse arengu tagamine loodusliku protsessina. 2.5.5.2. Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis Sihtkaitsevööndis, välja arvatud Sõrvemetsa sihtkaitsevööndis liikumispiirangu ajal, on lubatud kuni 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas ja kuni 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas. Rohkem kui 100 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud kohas ja rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Ettevalmistamata koht võib olla tundlik tallamisele (näiteks Muraste raba ja kaitsealuste taimeliikide kasvukohad), seega ei ole sinna mõistlik palju inimesi korraga lubada. Samuti on kaitsealal kaitsealuseid linnuliike, kelle pesade ümber liikumispiirangut ei ole. Seega saab üritusi nendest pesitsusajal eemale suunata ja lindude potentsiaalset häirimist takistada. Ürituste mõju sõltub nende iseloomust, läbiviimise kohast jm teguritest. Nende mõju ei ole võimalik lõplikult ette näha ja seetõttu jäetakse nende puhul kaitseala valitsejale igakordne kaalutlusotsus. Kaitsealal on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Kuna tegemist on spetsiifilise tegevusega, siis on igakordsel planeerimisel vajalik nõusolek kaitseala valitsejalt, kes saab seada lisatingimusi, et tagada kaitseväärtuste säilimine. Liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikud tööd võivad olla näiteks tehispesade paigaldamine kaitsealustele lindudele või võsa raiumine kaitsealuste taimeliikide kasvukohtades. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine. Piirangu eesmärk on anda lubava kaalutlusotsuse tegemise võimalus Põllumajandusametis arvel olevate maaparandussüsteemide hoiutöödele, kuna alati ei ole tegevus kaitse-eesmärgile kahjulik. Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse tähenduses maatulundusmaa kuivendamiseks ja niisutamiseks ning keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kantud maaparandusseaduse § 40 lõikes 1 nimetatud registrisse. Maaparandussüsteemide hoiutööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, on näiteks puittaimestiku raiumine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest puhastamine, truubiotsakute korrastamine ja voolutakistuse eemaldamine. Kui eemaldatakse voolutakistusena üksikuid esemeid, nagu langenud puud, suuremad kivid ja prügi, ei ole vaja kaitseala valitseja nõusolekut. Samuti ei ole nõusolekut vaja rohttaimede ja peenvõsa niitmiseks. Loodusliku veerežiimi taastamise võimalus on kaitse- eeskirja jäetud juhuks, kui selleks peaks ilmnema kaitsealustest liikidest või kooslustest tulenev vajadus. Kaalutlusotsus on vajalik, kuna maaparandussüsteemide hoiutööde ja veerežiimi taastamise mõju sõltub konkreetse tegevuse mahust ja asukohast, mida pole võimalik ette näha. Teatud juhul võib tööde tegemine olla möödapääsmatu (kui töö tegemata jätmisega kaasneks oluline mõju inimeste elule ja varale või on see vajalik kaitse-eesmärgi täitmiseks) või kahjulik (kui selle tulemusena häviksid eesmärgiks oleva elupaigad või kaitsealuste liikide kasvukohad), mistõttu tuleb seda igal üksikul juhul eraldi kaaluda. Loodusliku veerežiimi taastamiseks tehakse töid kaitsekorralduskava alusel ja maaomanikelt võetakse ka nõusolekud. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile. Selle all on mõeldud võimalust teha koosluste looduslikkuse ja mitmekesisuse suurendamiseks mõeldud tegevust (näiteks raba taastamise korral kujundusraie, aidata kaasa metsade taastumisele). Kui kaitse-eesmärgiks on spetsiifilise elupaiganõudlusega liikide kaitse, on koosluse kujundamine vajalik sellele liigile sobivate elupaikade või kasvukohtade kujundamisel. Kooslusi kujundatakse metsaseaduse § 28 lõike 4 punkti 6 kohaselt kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks kaitsekorralduskava või liigi kaitse tegevuskava alusel. Kinni peab pidama liikumispiirangust sihtkaitsevööndis Sihtkaitsevööndis on lubatud olemasolevate rajatiste hooldustööd, peamiselt selleks, et kaitseala tähiseid hooldada ja uuendada. Kuna kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud tehnovõrke ja kaitseala tarbeks rajatisi püstitada, siis on ka võimalus neid hooldada. 2.5.5.3. Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis Sihtkaitsevööndis on kooskõlas kaitse-eeskirjaga sätestatud erisustega keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndi peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitsealal lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit. Uute ehitiste püstitamine on keelatud, et vältida kaitsealuste liikide elupaikade ja väärtuslike metsaelupaikade kahjustamist. Kaitsealal on suures ulatuses tegemist metsamaaga ning ehitamise keeld on vajalik loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamiseks. Globaalselt on metsades kõige suurem bioloogilise mitmekesisuse tase, kui pidada silmas liike, geneetilist materjali ja ökoloogilisi protsesse. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud tee- või tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ning tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks. See säte võimaldab paigaldada loodushariduse eesmärgil infotahvleid, millel on tähtis osa külastajatele info jagamisel, ning rekonstrueerida teid. 2.5.6. Piiranguvöönd 2.5.6.1. Piiranguvööndi eesmärgid Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal on Sõrve piiranguvöönd. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste elustiku mitmekesisuse, poollooduslike koosluste ja kaitsealuste liikide kaitse. Piiranguvöönd on puhvervööndiks kaitsealuste liikide pesapaikade ja majandusmetsade vahel, see vähendab väljastpoolt tulevaid häiringuid ning säilitab alal asuvad poollooduslikud kooslused ja metsakooslused. 2.5.6.2. Lubatud tegevused piiranguvööndis Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades kaitse-eeskirjas sätestatud erisusi, mis on määratud §-des 6, 14 ja 15. Piiranguvööndis on lubatud kuni 150 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas ning kaitseala valitseja nõusolekul rohkem kui 150 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas. Inimeste liikumine piiranguvööndis on lubatud, kuid suuremate rahvakogunemiste korraldamine tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga, et vältida rahvaürituste korraldamist kaitsealuste liikide elupaikades ja kasvukohtades. Piiranguvööndis ei reguleerita kaitse-eeskirjaga ürituse korraldamist selleks ettevalmistatud kohas. Õuealad on ettevalmistatud kohad, kus üritusel osalejate arvule piiranguid ei ole ja kaitseala valitseja luba ei ole vajalik. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, kuna kaitsealale ei jää looduslikke veekogusid. Kaitseala olemasolevate tiikide puhastamine ja laiendamine ei ohusta üldiselt kaitse-eesmärke. Samas on oluline tegevuse asukoht ja selle maht, mis võib mõjutada mõne loodusliku koosluse toimimist. Kaitseala piirneb Vääna jõega. Pinnasetööde käigus vabanevad toitained ja mineraalained. Selleks et neid aineid ei kanduks suurel hulgal jõkke, on vajalik tööde tegemisel järgida lisanõudeid. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud ehitise püstitamine, välja arvatud hoonete püstitamine metsamaale ja liigirikkale rohumaale. Ehitustegevus on lubatud juhul, kui see ei kahjusta kaitse- eesmärke. Hoonete püstitamisel metsamaale ja liigirikkale rohumaale hävitatakse osa väärtuslikust kooslusest, tihti lisandub ühele hoonele veel mõni abihoone ja aed. Kaalutlusotsus on vajalik, et tagada loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilimine. Kaitseala valitseja hindab ehitustegevuse sobivust planeeritud piirkonda ja seab vajaduse korral lisatingimusi loa kooskõlastamiseks (eeskätt maatulundusmaal). Olemasolevate ehitiste lähedusse ehk õuealadele ehitamist üldiselt lubatakse, sest sellega ei muudeta oluliselt ala üldmuljet. Uued ehitised ei tohi hakata maastikupildis domineerima. Seega, kui planeeritakse paigaldada näiteks päikesepaneele koduhoovi ja rajatise alla ei jää kaitseväärtusi, siis ei kahjustata sellise tegevusega kaitse-eesmärke. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud lageraie hall-lepikutes langi pindalaga kuni 1 ha ja turberaie, välja arvatud veerraie, langi pindalaga kuni 2 ha. Metsa majandamine võib muuta maastikuilmet oluliselt ja häirida negatiivselt alal elavaid liike. Piiranguvööndis on metsade majandamine lubatud, kuid selle käigus tuleb arvestada loodushoiuga. Looduskaitseseaduse § 2 lõige 2 ütleb, et looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi. Metsamaastikku ei teki looduslikul teel kunagi suuri lagedaid alasid. Loodusliku häiringu korral ilmestab maastikku hõre mets, kus on pikali kukkunud puud, tüükad jms metsa struktuurielemendid, ehk üldmulje ei ole kunagi täiesti lage. Seega põhjustaks lageraie lubamine suurtel aladel maastikupildis tugevaid, loodusele mitte omaseid kontraste. Seejärel tekivad suurtel aladel ühevanuselised, taas loodusele mitte omased puistud. Turberaie lubamise, langipiirangu ja säilikpuude lisamahu seadmisega luuakse olukord, kus metsamajandamine sarnaneb oluliselt rohkem looduslikule protsessile. Maastikuilmes toimuvad väiksemad ja järkjärgulised muutused, tekivad mitmekesised ja erivanuselised puistud. Turberaietest keelatakse veerraied, kuna pikkade kitsaste lagedate koridoride tekkimine ei sobituks maastikku. Veerraie kahjuks kõneleb ka asjaolu, et selle pindala võib osutuda suuremaks kui lubatud hall-lepikute lageraielank ning nii kahjustuks kaitse-eesmärk. Hall-lepikutes on 1 ha suurused lageraielangid lubatud, kuna hall-lepp on lühiealine pioneerliik ning turberaievõtteid kasutades uueneb metsamaa sama puuliigiga. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 31 võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele metsaseadusest erinevaid piiranguid, kui need on vajalikud koosluse või kaitsealuse liigi säilimiseks. Lubatud lageraielangi suurusele on seatud piirangud võrreldes metsaseaduses lubatud suurima langi pindalaga, sest Sõrve piiranguvööndis ei ole suurepinnaline lageraie kooskõlas kaitse-eesmärgiga, mis puudutab tervikliku loodusmaastiku ilme ja kaitsealuste liikide elupaikade säilitamist. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raiel, välja arvatud hall-lepikutes, ühe hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Need tingimused on vajalikud, et tagada raiutavas puistus elustiku mitmekesisuse säilitamise seisukohast oluliste elementide säilimine, mis aitab säilitada nii konkreetses puistus kui ka kumulatiivselt piiranguvööndis tervikuna mitmekesist elustikku. 2.5.6.3. Keelatud tegevused piiranguvööndis Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, maavara kaevandamine, puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, v.a õue- ja põllumaal, puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel, v.a kaitseala valitseja nõusolekul, kui pinnas seda võimaldab. Need piirangud tulenevad otseselt looduskaitseseaduse § 31 lõikest 2 ja 3 ning on suunatud vööndi kaitse-eesmärkide saavutamisele. Uue maaparandussüsteemi rajamine on keelatud, sest uute süsteemide rajamine soodustab inimmõjuliste kõdusoometsade kujunemist. Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse tähenduses maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kinnisasja oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 1 tähenduses. Üksikud kraavid ei ole maaparandussüsteemid, vaid rajatised, ning vajaduse korral saab nende rajamist lubada, kui need ei kahjusta kaitse-eesmärke. Kaitsealal on keelatud maavara kaevandamine. Maavara kaevandamine rikub maastikuilmet, veerežiimi ja kooslusi, mistõttu on selline majandustegevus alal keelatud. Näiteks lubjakivi ja turba kaevandamisel, mis toimub avatud karjäärides, hävivad sealsed elupaigad ja sealsed liigid, muudetakse koosluste veerežiimi ja lisaks muutub ka maastiku esteetiline ilme. Maapõueseaduse § 95 lõike 1 järgi on maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku ja gaasi füüsilisest isikust kinnisasja omanikul õigus talle kuuluva kinnisasja piires võtta kaevandamisloata isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil. Puht- ja energiapuistute rajamine on keelatud, kuna see ohustab metsakoosluste soodsa seisundi säilimist. See ei tähenda, et metsaistutamise puhul ei tohi ainult üht liiki puid istutada, vaid edasise puistu hooldamise käigus ei tohi sealt teisi looduslikul teel uuenenud liike välja raiuda. Metsakoosluste soodne seisund on tagatud, kui puistu vanuseline ja liigiline koosseis on võimalikult mitmekesine ja sarnane loodusmetsadele. See loob soodsaid elupaigatingimusi eri liikidele. Puht- ja energiapuistute bioloogiline mitmekesisus on väike ning sobivad elutingimused on tagatud vaid vähestele liikidele. Kaitsealal on keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine mõjutab negatiivselt looduslikke ökosüsteeme ja elustikku, sest näiteks mürgitades soovimatut taime koosluses, võivad kaduda sealt ka vajalikud taimed või putukad. Väetiste kasutamisel veekogude läheduses võivad väetise vette sattumisel põhjustada veeõitsenguid jne. Põllu- ja õuemaad on tugevalt inimese poolt mõjutatud, mistõttu ei loeta neid alasid siinkohal looduslikeks või poollooduslikeks. Selle meetmega välistatakse ohtlike ainete sattumine looduslikesse kooslustesse, mis kahjustab elustikku. Puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel on keelatud, sest piiranguvööndis on ka märjemaid kasvukohatüüpe pehmel niiskel pinnasel, millel liikumine kahjustab pinnast ja metsataimestikku. Kaitseala valitseja võib siiski lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab, näiteks pikalt kestnud kuivade ilmade puhul. 3. Menetluse kirjeldus Lisatakse peale avalikustamist. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada koosluste ja seal leiduvate liikide kaitse. Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise. Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii strateegia Euroopa 2020 kui ka tegevuskava Ressursitõhus Euroopa. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 (EU Biodiversity Strategy for 2030), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2030. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Määruse jõustumisel on positiivne mõju sotsiaalvaldkonnale, kuna selle kaitsealaga säilitatakse suur maa-ala, kus saab edaspidi rekreatiivseid tegevusi ellu viia. Kuna Harku Vallavalitsus tegi kaitseala moodustamise ettepaneku, siis mõjub määruse jõustumine positiivselt ka regionaalarengule, aidates kaasa üldplaneeringuga seatud eesmärkide täitmisele. Määruse jõustumisel puudub oluline mõju riiklikule julgeolekule, majandusele ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Maamaksu laekub Harku vallale vähem ligikaudu 7000 eurot aastas ja Saue vallale vähem ligikaudu 261 eurot aastas. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisasja väärtusele vastava tasu eest. Sõrve looduskaitsealal on selliseid eramaid ligikaudu 282,2 ha. Maa-ameti tehingute andmebaasi alusel toimus Harku vallas 2019. aastal 385 ha maatulundusmaaga 109 tehingut kogusummas 7 340 978 eurot, seega on ühe hektari maatulundusmaa hind keskmiselt 19 067 eurot ning sihtkaitsevööndis oleva 282,2 ha maatulundusmaa sihtotstarbega eramaa riigile ostmise korral oleks selle hind ligikaudu 5 380 841,5 eurot. Kaitsealale jääb hooldamist vajavat lubjarikast aruniitu 2,8 ha. Lisaks on umbes 100 ha rohumaid, mis võivad olla potentsiaalsed poollooduslikud kooslused. Kehtivad toetusmäärad poollooduslike koosluste hooldamiseks on 150 eurot hektari kohta. Poolloodusliku koosluse hooldamisse võtmisega kaasneks riigile määruse kehtestamisega lisakulu 420 (+ 15 000) eurot aastas. Kaitsealal sihtkaitsevööndis asuva erametsamaa omanikule makstakse toetust, et kompenseerida metsaalade majandamisest saamata jäänud tulu. Toetuse määr on sihtkaitsevööndis asuva metsaala ühe hektari kohta 110 eurot aastas. Sihtkaitsevööndites on erametsa 267,2 ha, makstav toetus on 29 392 eurot aastas. Sõrve looduskaitseala moodustamisega arvatakse kaitseala koosseisu 1323,3 ha riigi metsamaad (millest oli varem juba 57 ha sihtkaitsevööndis püsielupaikadena). Riigimetsa Majandamise Keskuse arvutuste kohaselt jääb majandusmetsa range kaitse alla võtmisel riigil metsa majandamata jätmisel saamata tulu keskmiselt 156 eurot hektari kohta aastas. Sihtkaitsevööndisse tsoneeritakse täiendavalt 871,5 ha riigi omandis olevat metsamaad, sealt inventeerimisandmetega eraldisi on 823,4 ha. Arvestades alal asuva küpse ja valmiva metsa osakaalu (598,2 ha), kus lähima kümne aasta jooksul oleks võimalik raiet teha, on saamata jääv tulu keskmiste määrade järgi ligikaudu 93 319,2 eurot aastas. Piiranguvööndisse tsoneeritakse 407,2 ha riigi omandis olevat metsamaad, millest 270,2 ha-l on inventeerimisandmed. Vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse arvutustele on majanduspiirangutega metsade kavandatavaks raiemahuks ligikaudu 1/10 majandusmetsa lankide keskmisest, seega ulatub iga- aastane saamata jäänud puidutulu piirangute seadmisel ligikaudu 140,4 euroni hektari kohta aastas. Arvestades alal asuva küpse ja valmiva metsa osakaalu (164,1 ha), kus lähima kümne aasta jooksul oleks võimalik raiet teha, on saamata jääv tulu keskmiste määrade järgi ligikaudu 23 039,6 eurot aastas. Keskkonnaagentuuri uuringu kohaselt jääb keskmiselt 40% raieküpsetel aladel väljastatud metsateatistest realiseerimata (ebasoodsad ilmastikuolud, puiduturu olukord jne). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.