Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122 Meie: 22.02.2021 nr 1-4/21-19 Toetuskiri finantseerimistaotlusele „Eesti seismoloogilise seirevõrgu kaasajastamine“ On osutunud, et Eesti seismojaamade võrk vajab kaasajastamist nii, et jaamade arvu tuleb suurendada kasutades nüüdisaegseid seadmeid ja andmekogumise lahendusi. Uuenduste põhiline vajadus tuleneb ülesandest läbi viia seismoseiret Eesti riikliku keskkonnaseire programmi osana. See on siiski vaid üks seismiliste andmete kasutusvaldkondadest. Maavõngete registreerimine, sh nii looduslikud maavärinad kui tehnogeensed sündmused, on üks geoteaduslike alusuuringute osa. Sellise teabe kasutamisvõimalused laienevad ka rakendusuuringutele, nt seismilise ohu hindamiseks tundlike konstruktsioonide projekteerimisel ja rajamisel. See vajadus saab tulevikus olema tänasest suurem. Soome riik pidas vajalikuks algatada 2021. aastal uuringuprojekti, mille käigus hinnatakse piirkonniti seismilise ohu taset tuginedes geofüüsikalistele ja geoloogilistele andmetele. Eesmärgiks on toota avalikuks kasutamiseks andmestik ja kaardimaterjal, mis iseloomustab loodusliku seismilisusega kaasnevat ohtu tundlikele ehitistele, aga eriline rõhk on seismilise ohu hindamisel seoses maapõue rajatavate geotermiliste sügavpuuraukudega. Senine Soome kogemus näitab, et kilomeetreid sügavate keskkonnasõbraliku energia tootmiseks ette nähtud puuraukudega võib kaasneda indutseeritud maavärinate toimumine. Sellise seismilisuse mõju on oluline mõõta, uurida ja kvantitatiivselt hinnata nii inseneeria kui ka ühiskondliku vastuvõetavuse vaatepunktist. Soome Akadeemia rahastatud projekti eestvedajaks on Helsingi Ülikooli Seismoloogia Instituut ja sellega on liitunud mitmed Soome uuringuasutused. Partneritena osalevad seismoseire eest vastutavad instantsid naabermaadest Rootsist, Norrast, Venemaalt ja Eestist, sh Eesti Geoloogiateenistus. Põhifookus on seismilise ohu hindamisel Soome riigi piires, aga uuringuala ulatub katma ka Eesti territooriumi. Seniks pole Eesti riigi osas seismilist ohtu sihilikult hinnatud. Tulevikus on ka Eestis perspektiivne hakata kasutama maasoojust energiaallikana geotermiliste sügavpuuraukude näol. On oluline omada kvantitatiivset seismoloogilist teavet ja hinnang seismilise ohu taseme kohta nii olukorras, kui puurauke pole veel rajatud kui ka siis, kui need juba eksisteerivad on kasutamisel. Eesti saab osaleda seismilise ohu hindamises sellest võimalikult palju kasu lõigates, kui ise järjekindlalt panustab kogudes võimalikult kvaliteetseid seismoloogilisi andmeid. Eeldus selle plaani realiseelisemiseks on meie riikliku seismilise seirevõrgu laiendamine ja kaasajastamine esimesel võimalusel. Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor 2 (2)