dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Eesti Geoloogiateenistus
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Eesti Geoloogiateenistus · 8. veebruar 2021
Viit
9-3/21-12
Registreeritud
8. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9 Maavarade osakonna töö korraldamine
Sari
9-3 Osakonna kirjavahetus
Toimik
9-3/2021
Vastutaja
Maris Lanno (Kasutajad, Üldosakond)

Failid

  • 📎17-120-0100808-1 08.02.2021 Väljaminev kiri.asice827 KB
  • 📎E-kiri.pdf435 KB

Sisu (failidest)

Eesti Geoloogiateenistus [email protected] Meie 08.02.2021 nr 17-1/20-0100/808-1 F. R. Kreutzwaldi tn-5 44314, Rakvere Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele tuuleparkide rajamise analüüs Austatud Sirli Sipp Kulli EL-i pikaajaline energia- ja kliimapoliitika suunab liikmesriike vähendama oma CO2 heitmeid ning selleks suurendama taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust. Seetõttu on Eesti üks prioriteete energeetika valdkonnas tuvastada taastuvenergeetika (sh tuuleenergia) arendamiseks sobilikke alasid. Saavutamaks Eesti riiklikud taastuvenergia eesmärke1 aastaks 2030 näeme, et on kasulik kaaluda, kas taastuvenergeetika arendamiseks on sobilikke alasid ka maardlate territooriumil, kuid kohtades, mis pole maavarude kaevandamise mõistes lähiajal prioriteetsed. Näiteks saaks rajada tuuleparkide maavaravarudele, mida geoloogilises mõttes lähitulevikus (20+ aasta perspektiivis) kasutusele ei võeta. Oleme Eesti Geoloogiateenistuse töötajatega sellel teemal suhelnud, et võimalikke tegevusi ning nende ressursikulu kaardistada. Selle töö tulemusena oleme kokku pannud lähteülesande uurimaks võimalikke asukohti Kirde-Eesti ja Kesk-Eesti tuulepotentsiaaliga piirkondades. Töö eesmärgiks on analüüsida, kas ja mis tingimustel on võimalik ajutiselt rajada taastuvenergia tootmisseadmeid (nt tuuleparke) maardlatele. Tööde teostamiseks vajalikud kulud (täpsemalt kirjeldatud lisas) kaetakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt 2021. aasta lõpus, mil on ka tööde tähtaeg. 1 Aastal 2030 peab taastuvenergia osatähtsus moodustama vähemalt 42% energia summaarsest lõpptarbimisest (sh 40% elektri summaarsest lõpptarbimisest). https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik- energia-ja-kliimakava-aastani-2030 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika asekantsler Kristo Kaasik 6256465 [email protected] 2 (2) Lisa Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele taastuvenergeetika rajamise analüüsi lähteülesanne 1. Töö vajadus ja eesmärk EL-i pikaajaline energia- ja kliimapoliitika suunab liikmesriike vähendama oma CO2 heitmeid ning suurendama taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust. Riiklikus energia- ja kliimakavas on planeeritud 2030. aastaks jõuda 42%-lise taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest. 2019. aastal moodustas taastuvelektri osatähtsus elektri summaarsest lõpptarbimisest 22% (toodang 2,15 TWh)1. 2030. aastaks peab taastuvelektri osatähtsus suurenema ligi kaks korda, 40%-ni2. Suurima kasvupotentsiaaliga on meie hinnangul tuuleenergia. Taastuvenergia toodangu suurenemise ning seeläbi fossiilkütustest sõltuvuse vähenemise saavutame vaid juhul, kui riik on loonud taastuvenergia arendamiseks sobiva keskkonna. Saavutamaks Eesti riiklikud taastuvenergia eesmärgid aastaks 2030 ning tulenevalt mitmesugustest piirangutest (sh riigikaitselased) on suurenenud vajadus leida taastuvenergia arendamiseks sobilikke alasid. Üks võimalus taastuvenergeetika projektide laiemaks arendamiseks on planeerida taastuvenergeetika projekte vähemperspektiivsete maardlatega kattuvatel aladel. Sellisel juhul paikneksid võimalikud tuuleparkide rajamiseks sobilikud alad maardlatel, mida lähitulevikus (20+ aasta perspektiivis) kasutusele ei võeta. Töö eesmärgiks on analüüsida, kas ja mis tingimustel on võimalik ajutiselt rajada taastuvenergia tootmisseadmeid (tuulepargid, päikeseelektrijaamad) maardlatele. Mitmed kohalikud omavalitsused kavandavad tuuleenergia tootmiseks sobilikke alasid oma üldplaneeringuga või kohalik omavalitsuse eriplaneeringuga Lääne- ja Ida-Virumaal 2024. aastal riigikaitselistest kõrguspiirangutest vabaneval alal3 ning Kesk-Eesti „vöös“ (joonis 1), kus riigikaitselised kõrguspiirangud võimaldavad teatud kõrgused tuulikuparke juba praegu ehitada. Nimetatud kõrguspiirangutest tulenevalt on tuuleparkide rajamiseks on praegu sobilikke alasid 21% (9600 km2)-l Eesti maismaast. Seetõttu on otstarbekas analüüsida, kas ja mis tingimustel (nt olenevalt maavara kvaliteedist, vajadusest varustuskindlusest ja 1 https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares 2 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 3 https://www.mkm.ee/et/uudised/valitsus-investeerib-kirde-eesti-taastuvenergia-arengusse võimalikust kaevandamise perioodist) on võimalik taastuvenergia tootmisseadmeid (eelkõige tuuleparke) rajada ka maardlatele, mis nendel aladel paiknevad. Joonis 1. Tuuleparkide arendamiseks sobilikud alad maismaal Üldplaneeringute koostamisel tuleb kohalikel omavalitsustel arvestada tuuleenergeetika arendamiseks alade valikutel erinevate piirangutega (riigi-ja looduskaitselised piirangud, kohaliku kogukonnaga seotud kitsaskohad jms). Täna on enamik planeeringuid veel eskiisi koostamise staadiumis ning sellest tulenevalt on võimalik kohalikel omavalitsustel taastuvenergeetika alasid planeerida maardlate piirkonda juhul, kui teostatud analüüsist selgub, et teatud maardlate või nende osadel saab teatud tingimustel sellist vahekasutuse võimalust kaaluda. Näiteks saaksid tuulepargid olla nö „vahekasutus“ ajani, mil tekib vajadus ning võimalus (nt mil on majanduslikult mõistlik) maavaravaru kasutusele võtmiseks. Kehtiva õigusliku raamistiku kohaselt pole ühelgi juhul võimalik kinnitatud maavaravarudega aladel kavandada tegevusi, mis halvendavad varu kaevandamist või varule ligipääsu. Seda ka juhul, kui maavaravaru nii pea kasutusele võtta pole plaanis. Seetõttu s otstarbekas analüüsida, millistele maardlatele ning millistel tingimustel (sh milliseks perioodiks) on võimalik taastuvenergeetika tootmisseadmeid vahekasutusena rajada vahekasutusena. 2. Taustteave ja töö alusmaterjal Maapõuepoliitika põhialused aastani 20504 (edaspidi Maapõuepoliitika) võeti vastu Riigikogus 06.06.2017. Selle dokumendi järgi uuritakse ja kasutatakse maapõue ning seal leiduvaid loodusvarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades seejuures sotsiaalseid, majanduslikke, julgeoleku, geoloogilisi ja keskkonnaalaseid aspekte. Töö eesmärk tuleneb eespool kirjeldatud Maapõuepoliitika visioonist, mille tagamiseks on vaja omada piisavalt head ülevaadet ehitusmaavarade ressurssidest ning nendega seonduvast kasutamisest ja varustuskindlusest, et maavarade kasutamine oleks riigi huviga kooskõlas ning keskkonnaalaselt säästlik ja jätkusuutlik. Töö tegemiseks vajalikud algandmed ehitusmaavarade maardlate, perspektiiv- ja levialade, mäeeraldiste, kaevandamismahtude, geoloogiliste uuringute ja nende taotluste ning kaevandamisloa taotluste kohta saab keskkonnaregistri maardlate nimistust. Ressursi leviku ja kaevandamisvõimaluste kirjeldamiseks, maavara kvaliteedi hindamiseks ning varustuskindluse arvutamiseks saab täiendavalt kasutada EGT Geoloogiafondi materjale (aruanded, kaardid jm faktiline materjal) ja geoloogilise kaardistamise andmeid. Vajaduse korral tehakse täiendavaid üldgeoloogilisi uurimistöid puursüdamike saamiseks, et määrata kivimite omadusi. Juhul kui selliste tegevustega kaasneb täiendav kulu lisaks punktis 5 esitatule, lepitakse nende tegevuste teostamises ja rahastamises eraldi kokku. Sellesse töösse on vaja kaasata ka Maa-amet, sest õiguslik alus kooskõlastada maardlale tuuleparkide rajamist ainult Maa-ametil. Sellest tulenevalt on vajalik erinevad töökorralduslikud küsimused ja kriteeriumid asutuste vahel kokku leppida ning töö käigus pidevalt tegevusi koordineerida, et saavutada analüüsi püstitatud eesmärk. 3. Töö sisu Töö esitatakse Tellijale aruande vormis tervikliku ülevaatena maardlatel taastuvenergeetika (tuulepargid, päikeseelektrijaamad) vahekasutusena arendamiseks potentsiaalsete alade ning seonduvate tingimuste ja piirangute kohta. Hinnang maavarade kohta antakse 4 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/maapoue- strateegia varustuskindlusest ja majanduslikust mõistlikkusest lähtudes, mis üldjuhul ei piirdu ainult ühe maakonnaga ja võib hõlmata ja kogu Eestit üldiselt. Töö käigus antakse hinnang võimalike maardlatel vahekasutusena taastuvenergeetika arendamiseks sobilike asukohtade osas hinnang Kirde-Eesti piirkonnas ning Kesk-Eesti „vöös“ (joonis 1). Juhul kui kavandatavate tuuleparkide alad kattuvad maavarade perspektiiv- ja levialadega, siis on vaja ka nende alade kohta teha analüüs ning vajaduse korral läbi viia täiendavaid puurimistöid uue materjali saamiseks, näiteks kivimilise koostise uuringute tarbeks. Juhul kui selliste tegevustega kaasneb täiendav kulu lisaks punktis 5 esitatule, lepitakse nende tegevuste teostamises ja rahastamises eraldi kokku. 1. Tööde vahearuanne esitatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) hiljemalt juunis 2021. Lõpparuande mustand esitatakse 2021. aasta novembris. Töö teostamiseks vajalikud töökohtumised seotud osapooltega (sh vahearuande ja lõpparuande mustandi tutvustus) lepib kokku ja korraldab EGT. Töö lõpparuande tutvustamiseks huvipooltele korraldab EGT eraldi kohtumise. 4. Töö tulemus Töö tulemusena koostatav aruanne (sh kaardimaterjalid, läbilõiked) annab riigile geoloogiliselt põhjendatud info (võimalused, piirangud, tingimused) maardlatele vahekasutusena taastuvenergeetika tootmisseadmete kavandamise osas joonisel 1 kirjeldatud tuuleenergeetika arendamiseks sobilikel aladel. Seda infot peavad näiteks kohalikud omavalitsused saama kasutada oma üldplaneeringute koostamisel. 5. Töö maksumus ja tähtaeg Rahalisteks vahenditeks on MKM selle tegevuse täide viimiseks ette näinud viiskümmend tuhat eurot (50 000 €). See maksumus on lõplik ning sisaldab käibemaksu.. Hinnangus ei ole arvestatud võimalike puurtöödega, mis võivad osutuda vajalikuks andmete täpsustamiseks. Selliste tegevuste teostamise osas tuleb eraldi kokku leppida. Töö valmimise tähtaeg on detsember 2021. Saatja: <[email protected]> Saadetud: 08.02.2021 14:50 Adressaat: Info <[email protected]> Teema: Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele tuuleparkide rajamise analüüs Manused: 17-120-0100808-1 08.02.2021 Väljaminev kiri.asice Tere! Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Maardlatele ja maavarade perspektiiv- ning levialadele tuuleparkide rajamise analüüs Registreerimise kuupäev: 08.02.2021 Registreerimise number: 17-1/20-0100/808-1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected] http://www.mkm.ee
Allikas: Eesti Geoloogiateenistus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel