7-7/134 Viru-Nigula valla üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu (eskiislahenduse) avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud

VIRU-NIGULA VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale Teie Meie 25.01.2021 nr 7-7/134 Viru-Nigula valla üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu (eskiislahenduse) avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud Viru-Nigula valla ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus vallavalitsuses ja valla raamatukogus (Kundas, Aseris ja Viru-Nigulas) 09.12.2020-11.01.2021. ÜP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimuvad: 9. veebruaril kell 17 Kunda klubis (Lasteaia tn 4, Kunda linn) 10. veebruaril kell 17 Viru-Nigula rahvamajas (Kunda tee 8, Viru-Nigula alevik) 11. veebruaril kell 17 Aseri rahvamajas (Keskpõik 1, Aseri alevik). Viru-Nigula valla ÜP koostamise ja planeeringu KSH algatas Viru-Nigula Vallavolikogu 27. juunil 2018. a otsusega nr 83. ÜP koostatakse kogu Viru-Nigula valla territooriumi kohta, planeeringuala piir ühtib valla piiriga, pindala 312,58 km². ÜP ja KSH aruande eelnõu materjalid ning ülevaade avaliku väljapaneku kestel laekunud ettepanekutest ja vallavalitsuse seisukohtadest on Viru-Nigula valla kodulehel https://viru- nigula.ee/uldplaneering-viru-nigulas Samas avaldame ka täpsema info avalike arutelude toimumise korralduse kohta. Lisa 1. Viru-Nigula valla üldplaneeringule ja keskkonnamõjude strateegilisele hindamisele laekunud ettepanekud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Einar Vallbaum vallavanem Eve Ojala-Bakradze + 372 5884 5035 [email protected] _________________________________________________________________________________ Kasemäe tn 19 Telefon 325 5960 Konto EE252200221011939622 44107 Kunda linn e-post: [email protected] registrikood 75020500 Viru-Nigula vald www.viru-nigula.ee Kaasatavate nimekiri Haljala vallavalitsus Lüganuse vallavalitsus Vinni vallavalitsus Rakvere vallavalitsus Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Päästeamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Põllumajandus- ja Toiduamet Kaitseliit Põllumajandusuuringute Keskus SA Erametsakeskus Eesti Keskkonnaühenduste Koda MTÜ Eesti Erametsaliit SA Eestimaa Looduse Fond MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus Elektrilevi OÜ Eesti Lairiba Arenduse SA Eesti Gaas AS Telia Eesti AS Elisa Eesti AS Tele 2 Eesti AS Levikom Eesti OÜ Adven Eesti AS Kunda Vesi AS Estonian Cell AS Wibax Tank AS Kunda Nordic Tsement AS Karo Mets OÜ Viru-Nigula vallas asuvad ettevõtted Viru-Nigula vallas asuvad mittetulundusühingud MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit Valga Puu OÜ Inka Investments Estonia OÜ Riigi Kinnisvara AS OÜ Metsagrupp Eesti Geoloogiateenistus Virumaa Koostöökogu MTÜ Partnerid MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing MTÜ  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Lisa 1 Viru-Nigula valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise hindamisele laekunud ettepanekud Sisukord Veterinaar- ja Toiduamet ................................................................................................... 3 Päästeamet ...................................................................................................................... 3 Muinsuskaitseamet ............................................................................................................ 3 Maa-amet ...................................................................................................................... 10 Politsei- ja Piirivalveamet ................................................................................................. 23 Terviseamet ................................................................................................................... 23 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ......................................................................... 25 Keskkonnaamet .............................................................................................................. 27 Lennuamet ..................................................................................................................... 51 Transpordiamet .............................................................................................................. 51 Veeteede Amet ............................................................................................................... 59 Siseministeerium ............................................................................................................ 59 Kaitseministeerium.......................................................................................................... 60 Rahandusministeerium .................................................................................................... 62 Keskkonnaministeerium ................................................................................................... 66 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ..................................................................... 72 Maaeluministeerium ........................................................................................................ 75 Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) .............................................................................. 77 Haljala vallavalitsus ......................................................................................................... 80 MTÜ Eesti Erametsaliit ..................................................................................................... 80 Levikom ......................................................................................................................... 81 Randar Türkel ................................................................................................................. 81 Eestimaa Looduse Fond (ELF) ........................................................................................... 83 Elering. .......................................................................................................................... 83 1 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Baltic Tank AS ................................................................................................................ 83 AS Estonian Cell.............................................................................................................. 83 Kunda Sadam AS ............................................................................................................ 84 Ants Tull ........................................................................................................................ 86 Lontova elanikud............................................................................................................. 89 Evelyn Mägi .................................................................................................................... 89 Sadama 7T8 OÜ .............................................................................................................. 90 Sunly OÜ ....................................................................................................................... 90 Enefit Green AS .............................................................................................................. 91 PurBus OÜ (Tõnu Tamm) ................................................................................................. 93 Priit Vehm ...................................................................................................................... 94 Margit Vasiljuk ................................................................................................................ 95 2 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine ÜP etapp, kirja Nr Osapool Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse seisukohad kuupäev ja nr AMETID 1 Lähteseisukohad Leida üldplaneeringuga asukoht taudistunud Ettepanekuga ei arvestata. Lähtume Ra- 13.07.2018 nr 1.1- põllumajandusloomade võimalike matmispaikade handusministeeriumi ja VTA vahel toimu- Veterinaar- ja 23/6410 osas nud koosoleku tulemusest, et üldplanee- Toiduamet ring ei ole parim vahend kriisiolukordade teema lahendamiseks. 2 Lähteseisukohad Üldplaneeringus tuleb kindlasti ette näha tuletõrje Ettepanekuga arvestatakse. ÜP määrab tu- 12.11.2018 nr 7.2- veevarustus, see on oluline tagamaks kohaliku letõrje veevõtukohad ja juurdepääsud jm Päästeamet 1/18046-1 elukeskkonna turvalisust. Siseministri määruse nr info vastavalt üldplaneeringu täpsusast- 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja mele. nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 54 lg 1, 2, 3 alusel on oluline määrata üldplaneeringu Ettepanek kajastub: lähteseisukohtade (LS) ptk seletuskirjas ja joonistel tuletõrje veevõtukohtade 2.2. punkt 3. asukohad, -juurdepääsud, -tüübid, -kitsendused ja tingimused rajamise kohustuse kohta. 3 Eelnõu Esitatud üldplaneeringu (edaspidi ÜP) ja keskkon- Korraldame täiendava koosoleku koos 18.12.2020 nr 1.1- namõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) Muinsuskaitseametiga ning täpsustame Muinsuskaitse- 7/1063-2 aruande eelnõu arutati Muinsuskaitseameti menet- koostöös seisukohti. amet luskomisjoni 01.12.2020 koosolekul (protokoll nr 441). Komisjon tunnustas eelnõus tajutavat valla initsiatiivi kohaliku pärandiga tegelemisel, tuues esile kaheksa miljööala kavandamise ja 20. sajandi arhitektuuripärandi ning maaehituspärandi objek- tide väärtustamise. Komisjoni liikmed on veendu- nud, et pärandobjektid iseloomustavad piirkonna kultuurmaastiku ajalist mitmekihilisust ning vääri- vad hoidmist ja laiemat teadvustamist. 3 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Samas juhtis komisjon tähelepanu, et eelnõu koos- tamisel ei ole siiski vajalikul määral käsitletud riik- liku kaitse all olevat kultuuripärandit, sh puudub ülevaade vallas asuvatest kultuurimälestistest, ana- lüüsimata on planeeringulahendusega kaasnev mõju kultuurimälestiste säilimisele, kirjeldamata mäles- tistele avanevad iseloomulikud vaated, käsitlemata arheoloogiapärand. Mälestised näitavad piirkonna kultuurmaastiku aja- list mitmekihilisust, mistõttu tuleb planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arves- tada nende kui avaliku väärtusega (MuKS § 3 lg 7). Muinsuskaitseamet on koostanud juhendi https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/fi- les/content-editors/Arhitektuur/uldplanee- ringu_koostamise_juhend_muinsuskaitse- amet_03.02.20.pdf, milles on suunised ja ettepane- kud, kuidas planeerimisel kultuuripärandit käsitleda ning selle erinevate osadega ruumi kasutamisel ja kujundamisel arvestada. Muuhulgas on seal (lisa 1, lk14) soovitus käsitleda kultuurimälestisi kokkuvõt- likult tabeli või nimekirjana, tuues välja mälestise seisundi, kasutusfunktsiooni, leevendused, kavan- datavad tegevused, vajadusel mälestisi liigiti gru- peerides. Sellise analüüsi abil on võimalik hinnata planeeringuga kavandatavate maakasutuse juhtots- tarvete võimalikku mõju pärandile ning näha ette leevendavad meetmed negatiivse mõju ära hoidmi- seks. Arheoloogiamälestiste puhul on lisaks riigi kaitse all olevatele ka hulgaliselt varem avastatud või eel- datavat arheoloogiapärandit, mida tuleb samuti ruu- milisel planeerimisel silmas pidada. ÜP koostamise 4 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine käigus tuleb teadaolevate ja võimalike arheoloogili- selt väärtuslike alade määratlemiseks analüüsida ar- hiiviandmeid, leiuteateid ja muid ajalooallikaid (ko- hanimed, ajaloolised kaardid, geoloogiline andmes- tik jms). Analüüsi eesmärk on märgilistele muistis- tele säilimistingimuste määratlemine ja alade piirit- lemine, kus kaevetööde eel (ehitamine, kaevanda- mine jm) tuleb läbi viia arheoloogilised uuringud maastikul. Arvestades, et arheoloogiapärandi paik- nemist on selliselt analüüsitud vaid üksikutel juhtu- del, on Muinsuskaitseamet valmis praeguse ÜP koostamisel andma Viru-Nigula valla jaoks esmase sisendi. Prognoosi käigus välja tulnud alade puhul tuleb pla- neeringusse kanda viited selle kohta, et prognoosi- tud tõenäolistel arheoloogiapärandirikastel aladel tuleb eelnevalt küsida Muinsuskaitseameti seisu- kohta arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta kõigil juhtudel, kus ÜP näeb ette detailpla- neeringu koostamist. Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) kohustusega tegevuste kavandami- sel, sh ka juhul kui KMH nõudest loobutakse, tuleb arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3) Muinsuskaitseametiga kooskõlastada igal juhul, sõltumata sellest, kas tegemist on arheoloo- giaprognoosi käigus märgitud aladega või mitte. Tuginedes muinsuskaitseseadusele ja planeerimis- seadusele otsustas komisjon tagastada ÜP ja KSH aruande eelnõu täienduste tegemiseks: 1. Lisada kultuurimälestiste ülevaade ja analüüs. 1. Korraldame koosoleku koos Muinsus- kaitseametiga ning täpsustame koostöös seisukohti. 5 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 2. Käsitleda mälestistele avanevaid iseloomulikke 2. Korraldame koosoleku koos Muinsus- vaateid ning kanda need joonisele „väärtused ja pii- kaitseametiga ning täpsustame koostöös rangud“. seisukohti. 3. Täpsustada p 4.1 (lk 33) „Tingimused kultuuri- ja 3. Tegemist on kultuuriväärtuste üldtingi- ehituspärandi säilitamiseks ja kasutamiseks“ ning mustega, mis kohalduvad nii kultuurimä- siduda nõuded konkreetsete objektidega. Praeguses lestistele, XX saj arhitektuuripärandile, sõnastuses ei selgu milliseid objekte väärtuslikuks maaehituspärandile, militaarpärandile kui ja hoidmisväärseks peetud on. ka miljööväärtuslikele aladele. Konkreetsemad tingimused on toodud ala- peatükkides. 4. Täpsustada p 4.1.2 (lk 34) „XX sajandi arhitek- 4. XX saj arhitektuuripärandi objekte ei tuuripärand“, kas peatükis väljatoodud objektid võeta kohaliku kaitse alla, kuid neid kä- määratakse planeerimisseaduse kontekstis kohalikul sitletakse kui väärtuslikke objekte, mille tasandil kaitstavateks väärtuslikeks üksikobjekti- olemasolu ja säilimisega tuleb erinevate deks. Soovitame objekte just sellisel viisil üldpla- tegevuste kavandamisel arvestada. neeringus käsitleda. 5. Korrigeerida KSH aruande p 7.10 (lk 66) „Mõju 5. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt on kultuuripärandile“ viimast, vastuolulise sõnastusega riikliku kaitse all teatud osa KSH aruande lõiku. peatükis 7.10 käsitletavatest kultuuriväär- tustest (kultuurimälestised), ülejäänutel Muinsuskaitseamet soovib Viru-Nigula valla riiklik kaitse puudub. See on viidatud üldplaneeringu koostajate ja tellijatega kohtuda, et lõigu teksti mõte ning vastuolu me siinko- esitatud nõudeid selgitada. hal ei tuvasta. Kui Muinsuskaitseamet on seisukohal, et tekstis on vastuolu, siis pa- lume välja tuua, milles see täpselt seis- neb, et teaksime teha vajalikud korrektuu- rid. Lähteseisukohad 1. Viru-Nigula valla üldplaneeringu koostamisel tu- 1. Ettepanekuga arvestatakse planeerin- 12.02.2019 nr 1.1- leb lähtuda riikliku kaitse all olevatest kultuurimä- gulahenduse väljatöötamisel. 7/242-1 lestistest ja nende kaitsevöönditest. LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub 6 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 2. Üldplaneeringu koostamisel tuleb silmas pidada, 2. Arheoloogiaeksperdi kaasamise vaja- et mitmesuguste ehitus-, kaeve- ja mullatööde käi- dus selgub üldplaneeringu koostamise gus võib varasemale inimtegevusele sobilikelt käigus, tulenevalt kavandatavast tege- maastikelt välja tulla kultuuriväärtusega leide või vusest. arheoloogilist kultuurikihti. Otstarbekas on kesk- konnamõjude hindamisel kaasata arheoloogiaeks- LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub. perti, kelle ülesanne on hinnata üldplaneeringuga kavandatavate maastikku oluliselt muutvate aren- duste (nt uued tiheasustusalad, kaevandused-karjää- rid jms) mõju võimalikule ja veel leidmata arheo- loogiapärandile. 3. Muinsuskaitseamet palub teada anda keskkonna- 3. Võetakse teadmiseks. mõjude strateegilise hindamise algatamisest või al- gatamata jätmisest ka juhtudel, kui alal ei ole riik- LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub. liku kaitse all olevat kultuurimälestist. Selline tegut- semine annab meile võimaluse andmebaasist kont- rollida, kas alale jääb arheoloogiaobjekte, mis on teada, kuid ei ole riikliku kaitse alla veel jõudnud. 4. Kultuuripärandi käsitlemisel lähtuda 2018. a Ra- 4. ÜP lahenduse väljatöötamisel lähtu- handusministeeriumi koostatud juhises „Nõuandeid takse juhisest ja valla väärtustest. üldplaneeringu koostamiseks“ ptk 4.7 (vt https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplanee- LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub. ringu_juhis_final.pdf). Kultuuripärand ei ole vaid Muinsuskaitseseaduse alusel kultuurimälestiseks tunnistatud objektid ja alad vaid kultuuriväärtuslik keskkond laiemalt. 5. Üldplaneeringu ülesanded on vastavalt planeeri- 5. LS ptk 2.2 punktis 16 näeb ette mil- misseaduse § 75 (1) 16) ka miljööväärtuslike alade jööväärtuslike alade ja väärtuslike ük- ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende sikobjektide määramist (vt ka punkt 4 kaitse-ja kasutustingimuste seadmine. seisukohta). Planeeringu käigus kaalu- takse toodud objektide käsitlemist. XX saj. Arhitektuuripärandi objektid 7 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine lisatakse LS ptk 2.2. tabelisse. LS täpsustatakse. Viru-Nigula valla territooriumil asub rida väärtus- likke 20. sajandi arhitektuuri inventeerimisel kaar- distatud hooneid, mida soovitame säilitada ja hoida nende arhitektuurset väärtust läbi üldplaneeringus miljööväärtuslikuks alaks või väärtuslikuks üksi- kobjektiks tunnistamise: 1. Kunda-Malla vallamaja; 2. Kihelkonnakool, Maarja 2 Viru-Nigulas; 3. Lontova sadama hoonestus; 4. Kivitee Viru-Nigula surnuaia ees; 5. Kunda raudteejaam; 6. Elamu, Lasteaia 2, Kundas; 7. Veetorn-elamu, Kasemäe 17, Kundas; 8. EELK Kunda Kolmekuninga kirik, Mere tn 7 Kundas; 9. Kalvi vallamaja 6. Muinsuskaitseamet juhib tähelepanu järgmistele 6. Teemasid analüüsitakse vastavalt kavanda- analüüsimist vajavatele teemadele ja vajadusele tavale tegevusele, üldplaneeringu vajadustele hinnata planeeringu elluviimisega kaasneda võivaid ja üldplaneeringu täpsusastmele. mõjusid: 1) erinevate ajaperioodide kultuurpärandi kihistused Lisame, et: ja nende väärtus. Väärtust võiks omistada ajaloo- sündmustega või kohapeal tuntud muistenditega 2) leidmata leidude kaitsesse suhtume tähele- seotud paikadele, kultuuritegelaste elu ja tegevu- panuga, kuid samas oleme seisukohal, et täien- sega seotud paikadele, kohalikele inimeste enese- dava piirangu seadmine igasugusele arenduste- teadvustamise ja samastumise kohtadele; gevusele ei ole proportsionaalne. 2) võimalikud arheoloogiliselt väärtuslikud alad. LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub. Piirkondi, kus arheoloogiamälestiste kontsentrats- ioon on eriti suur, tuleb arvestada mälestistele sobi- liku keskkonna säilitamisega ning asjaoluga, et muinas- ja keskaegsete asustuskeskuste läheduses 8 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine võib olla veel leidmata kultuuriväärtusi (asulakohti, kalmeid, rauasulatuskohti jms). Mälestiste rühmale sobilik keskkond on traditsiooniline ajaloolise asustusstruktuuriga maastik; 3) olemasolevad ja potentsiaalsed miljööväärtusli- 3.-7.) arvestatakse vastavalt ÜP täpsusastmele kud alad. Väärtuskriteeriumiteks võivad olla nii ja võimalustele antud teemasid suunata. tüüpilisus kui erilisus. Et määrata küladesse ehita- mise ja maakasutamise tingimused, soovitame ana- lüüsida külade väljakujunenud struktuuri ja pidada oluliseks nende säilitamist. Oluliseks tuleb pidada väärtusliku miljööga külade krundi suurusi, hoones- tuse ja kujundamise elemente, hoonestusstruktuuri ja maakasutust. Uut hoonestust ja maakasutust tuleb sobitada vanaga olemasolevaid väärtusi rikkumata. Väärtuslikud on piirkonnad, kus on algupäraselt säi- linud taluarhitektuuri, on jälgitav ajalooline asustusstruktuur ja teedevõrk, traditsiooniline maakasutus; 4) ajalooliselt väärtuslikud objektid, sh hooned, mo- numendid, sillad, teed, tähised jne ning nende säili- miseks vajalike tingimuste seadmine; 5) maastikupilt, sh vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele, vaatekoridoride määratlemine; 6) väärtuslike maastike piiride täpsustamine. Kesk- konna kultuuristamisel varasemate põlvkondade töö väärtustamine. Ajaloolise väärtusega on maastiku- muster, kus võib leida muinasaegseid, mõisaaeg- seid, taluaegseid ja kolhoosiaegseid maastikke. Olu- lised on maastikud, kus on kiviaiad, -vared, lahtised madalad kraavid, alleed, veskite paisud, veskijärved jms. 7) kultuurilise eripära säilimine talude planeeringu- tes, ehitistes, rajatistes, aedades, parkides jm. 9 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 4 Eelnõu 1. Joonisel Maakasutus ei ole Aseri II savikarjääri 1. Määratud puhke ja loodusliku maa-ala juht- 17.12.2020 nr 6- (kaevandamisloa nr KMIN-049; loa omaja Wiene- otstarve ei takista kuni kaevandusloa kehtivuse Maa-amet 3/20/17244-2 berger AS) mäeeraldisele ja selle teenindusmaale lõppemiseni maavara kaevandamisega seotud märgitud mäetööstusmaad, vaid puhke ja looduslik tegevusi. Antud maa-ala puhul on valla huvi maa-ala. Seletuskirja peatükis 3.5.11. Mäetööstuse see tulevikus kasutusse võtta puhke- ja loodus- maa-ala on märgitud (tsiteerin): „Maavara kaevan- liku maa-alana, millele osas annab suunised damiseks ja töötlemiseks kasutatav ala, kuhu on lu- määratav maakasutuse juhtotstarve. Mingeid batud rajada maavara kaevandamiseks ja selle tee- piiranguid see hetkel mäeeraldisele kaasa ei nindamiseks vajalikke hooneid ja rajatisi. Mäetöös- too. tuse maa-ala hõlmab olemasolevaid ja perspektiiv- seid mäeeraldisi koos teenindusmaaga“. Lisaks on viidatud, et teenindusmaa on kaevandamiseks mõel- dud maa-ala mäeeraldise kohal ja/või ümber. Kar- jääride puhul on teenindusmaa vähemalt sama suur kui mäeeraldis, enamasti suurem. KSH aruande eel- nõu peatüki Kokkuvõte alapeatükis Mõju maavara- dele ja maardlatele on märgitud, et üldplaneerin- guga antakse mäetööstusmaa juhtotstarve nendele mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele, kuhu on antud maavara kaevandamisluba ja kus luba on me- netluses. Lisaks on KSH aruande eelnõu samas pea- tükis märgitud (tsiteerin): „Aseri II savikarjäärile antakse ÜP-ga puhke ja loodusliku maa-ala juhtots- tarve. Kuna karjääril on kehtiv maavara kaevanda- mise luba, siis saab see realiseeruda pärast kaevan- damisloa kehtivuse lõppu. KSH annab siinkohal soovituse kaaluda võimaluse jätmist savi edasiseks kaevandamiseks, mille otstarbekus võib taastuda tu- ruolukorra muutumisel“. Sarnast mõtet on korratud ka KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maava- radele ja maardlatele. Palume kehtivate kaevanda- mislubadega mäeeraldistele ja nende teenindusmaa- dele määrata mäetööstusmaa juhtotstarve ning läh- tuvalt seletuskirja ja KSH aruande eelnõu sisust määrata perspektiivse mäetööstusmaa juhtotstarve 10 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine nendele aladele, kus Keskkonnaametis on menetlu- ses maavara kaevandamise taotlus. Märgime, et Aseri II savikarjääri mäeeraldisel ja selle teenindus- maal on võimalik puhke ja loodusliku maa-ala juh- totstarbe määramine peale karjääri korrastamist ja kaevandamisloa lõppemist. Praegune kaevandamis- luba kehtib kuni 2029. aastani, võimalik on ka loa pikendamine. Püsiva iseloomuga ehitiste rajamise võimalusega maakasutust saab planeerida peale maavara ammendumist. 2. Joonise Maakasutus kohaselt on Rannu lubjakivi- 2. Korrigeerime maakasutust, eemaldame toot- maardlal asuval Viru katastriüksusel (tunnus mismaa. 15401:002:0199) määratud tootmise maa-ala juh- totstarve. Kehtiva üldplaneeringu (endine Aseri valla territoorium, Aseri valla üldplaneeringu osa- vallaplaneering on kehtestatud Aseri Vallavolikogu 28.09.2004 otsusega nr 138) kohaselt jääb antud ala põllumajandusmaale. Kuigi seletuskirja tabeli Tabel 2. Maa-ala juhtotstarvete ja katastriüksuse sihtots- tarvete omavahelised seosed järgi on tootmise maa- alale mäetööstusmaa ja turbatööstusmaa sihtotstar- vete määramine lubatud, palume Viru katastriüksu- sel tootmise maa-ala määrata vaid Rannu lubjakivi- maardlaga mitte kattuvale alale, kuna püsiva iseloo- muga ehitusõigust lubava juhtotstarbe määramine lubjakivimaardla alale halvendab maavara kaevan- damisväärsena säilimise ning maavarale juurde- pääsu osas olemasolevat olukorda ja on seega vas- tuolus MaaPS §-ga 14. Tagamaks maavara kaevan- damisväärsuse ja maavarale juurdepääsu säilimist palume Viru katastriüksusel Rannu lubjakivimaard- laga kattuvale alale tootmise maa-ala juhtotstarvet mitte määrata. 11 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 3. Tabeli Tabel 2. Maa-ala juhtotstarvete ja katast- 3. Selgitame, et ala kaevandamisväärsena püsi- riüksuse sihtotstarvete omavahelised seosed koha- mine on meie hinnangul tagatud. ÜP seletus- selt on mäetööstuse maa-alale lubatud teiste seas nii kirjas ptk-s 3.5 on kirjas, et „Kõrvalotstarbed tootmismaa, transpordimaa kui ka jäätmehoidla on lubatud juhul kui need ei kahjusta juhtots- maa. Palume tabelit täpsustada, et transpordimaa ja tarbe rakendamist.“ jäätmehoidla maa kavandamine on mäetööstuse maa-alale lubatud siis, kui mäetööstuslikud tegevu- sed on lõppenud ja maavara on ammendunud või on saadud MaaPS alusel maardla suhtes muu kooskõ- lastus. 4. Seletuskirja peatükis 3. Maakasutus-ja ehitustin- 4. Arvestame ettepanekuga, täiendame seletus- gimused on üldiste ehitustingimuste all märgitud, et kirja. „Maardlatel, kus on antud luba maavara edasisel tegevuste arendamisel tuleb üldjuhul väl- kaevandamiseks, on nii üksikute puude raiu- tida ulatuslikke raadamisi nõudvaid arendusi niitu- mine kui ka metsa raadamine lubatud seadu- del, metsades ja soodes. Seletuskirja peatükis ses sätestatud korras.“ 3.5.11. Mäetööstuse maa-ala on mäetööstuse maa- ala tingimuste seas toodud (tsiteerin): „Maavarade kaevandamise planeerimisel tuleb avaldada mini- maalselt mõju maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele ja metsanduslikule kasutusele“. Peatükis 4.2.3. Rohevõrgustik on rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste all märgitud (tsitee- rin): „Metsamaa raadamine rohevõrgustiku aladel ei ole lubatud. Raadamise vajaduse kaalumisel tuleb täiendavalt koostada eksperthinnang koos leevenda- vate tingimuste määramisega, tagamaks rohevõr- gustiku sidususe säilimine“ ning „Rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paikne- vad metsaga kaetud alad, kuna metsaalad on olulise tähtsusega ökoloogilistes protsessides ja inimese kultuurilises taustas ning elulaadis“. Peatükis 4.2.4. Väärtuslik maastik on väärtuslike maastike säilita- miseks ja kasutamiseks toodud tingimuste all mär- gitud (tsiteerin): „Maastikuliste väikevormide (sh 12 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine kiviaiad, tarad, üksikud puud ja silmapaistvad puu- degrupid, alleed, kivihunnikud), endiste talukohtade jms maastikku kujundavate elementide säilitamine“. Seejuures asuvad maardlad joonise Maakasutus ko- haselt rohevõrgustikul ning joonise Väärtused ja piirangud kohaselt väärtuslikul maastikul. Taga- maks maavara kaevandamisväärsuse ja maavarale juurdepääsu säilimist palume seletuskirjas täpsus- tada, et maardlatel, kus on antud luba maavara kae- vandamiseks, on nii üksikute puude raiumine kui ka metsa raadamine lubatud ning eksperthinnangut nõutakse vaid kaevandamisloa andja kaalutlusot- suse tulemusel, mitte igakordselt. 5. Joonise Piirkondlikud ehitustingimused kohaselt 5. Üldplaneeringuga ei ole seatud lausalist ko- jäävad maardlad detailplaneeringu kohustusega ala- hustust DP koostamise kohustuseks kaevan- dele. Seletuskirja peatükis 3.3. Detailplaneeringu duste ja karjääride avamisele ja laiendamisele. koostamise kohustus on märgitud, et detailplanee- Tulenevalt PlanS § 125 lg 3 on avaliku huvi ringu koostamine on nõutav seaduses toodud aladel olemasolul kohaliku omavalitsuse volikogul ja juhtudel ning täiendavalt üldplaneeringuga mää- õigus põhjendatud juhul algatada DP. ratud detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel. Samas peatükis on detailplanee- ringu koostamise kohustusega juhtudena toodud (tsiteerin): „Olulise avaliku huvi korral, mis väljen- dub ruumilises mõjus naaberkinnistutele või ehitise kavandatud piirkonnale laiemalt ning tegevuse mõju väljendub eelkõige piirkonna tavapärase ehi- tusmahu olulises suurenemises või transpordivoo- gude või külastajate hulga suurenemises või vi- suaalse mõju, müra, tooraine või tööjõu vajaduse suurenemises ehitise kavandatavas asukohas võrrel- des senisega“ ja „Väärtuslikel maastikel (vt jaotis 4.2.4) võimalike konfliktalade (sh uute hoonestu- salade, maakasutuse muutmise kavade, tuulegene- 13 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine raatorite, mobiilsidemastide, vesiehitiste jt maasti- kul domineerima jäävate objektide) arendamise suunamisel“ ning „Väärtuslikel põllumajandusmaa- del (vt jaotis 4.5) massiivide killustamist, vähene- mist või sihtotstarbelist kasutamist mõjutava aren- damise suunamisel“. KSH aruande eelnõu peatükis 7.9. Mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele on samuti viidatud väärtuslikel põllumajandusmaadel detailplaneeringu koostamise kohustusele. Seejuu- res jäävad joonise Väärtused ja piirangud kohaselt maardlatele nii väärtuslik maastik kui ka väärtuslik põllumajandusmaa. Nimetatud detailplaneeringu koostamise juhud vas- tavad ka kaevandamistegevusega alustamisega seonduvale. Maa-amet on seisukohal, et kaevan- duste ja karjääride avamisele ja laiendamisele de- tailplaneeringu koostamise kohustuse määramine lausalisena, iga maavarakaevandamise loa taotluse korral, ei ole põhjendatud ning on vastuolus MaaPS §-ga 14, kuna kaevandamisluba antakse õigusakti- dega sätestatud korras ja tingimustel ning maavara kaevandamine kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi detailplaneeringu koostamist. MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohalda- takse kaevandamisloa andmise ja muutmise menet- lusele haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid. Maavara kaevandamise loa taotluse menet- lus on avalik protsess ning loa taotluse menetlusele kaasatakse nii kohalikomavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Loa andja saadab kaevandamisloa taot- luse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arva- muse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha ko- halikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus saab hinnata kaevandamisloa taotlusega tutvumisel de- 14 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine tailplaneeringu algatamise otstarbekust ja teha vaja- dusel põhjendatud kaalutlusotsuse detailplaneeringu algatamiseks. Palume üldplaneeringu seletuskirjas ja KSH aruande eelnõus täpsustada, et mäetööstus- maade määramisel, uute kaevandamiskohtade ava- misel ja olemasolevate karjääride laiendamisel tuleb kohaliku omavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsuse korral koostada detailplaneering. 6. Joonise Maakasutus järgi jäävad maardlad rohe- 6. Selgitame, et mõistet „üldjuhul“ kasutame võrgustikule ja joonise Väärtused ja piirangud järgi ÜP-s vastena sõnadele „enamasti“ ja „valda- väärtuslikule maastikule ning väärtuslikule põllu- valt“, mis annab üldreegli, kuid lubatud on ka majandusmaale. Seletuskirja peatükis 3.5.11. Mäe- erandid. tööstuse maa-ala on mäetööstuse maa-ala tingi- muste seas toodud (tsiteerin): „Maardla kasutusele- võtul üldjuhul vältida alasid, mis asuvad väärtusli- kel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ning rohevõrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb enne tegevuse alustamist analüüsida kaasnevaid mõjusid ning kaaluda vajadust läbi viia keskkonna- mõju hindamine. Ala väärtused tuleb säilitada mak- simaalselt“. Peatükis 4.2.4. Väärtuslik maastik on väärtuslike maastike säilitamiseks ja kasutamiseks toodud tingimuste all märgitud (tsiteerin): „Maard- late kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väär- tuslikel maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ja kavandada negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed. Väärtusliku maas- tiku väärtuste säilimise vajadusega arvestada kae- vandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamis- tingimuste andmisel ja nende alusel korrastamispro- 15 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine jekti koostamisel“. Peatükis 4.5. Väärtuslik põllu- majandusmaa on väärtuslike põllumajandusmaade säilitamise tingimuste all märgitud (tsiteerin): „Põl- dude läheduses olev looduslik taimkate, samuti ük- sikud puud ja puude grupid põldudel, hekid, metsa- ribad tuleb üldjuhul säilitada. Sellised loodusliku taimestikuga kaetud alad võimaldavad suurendada põllumajanduspiirkondade bioloogilist mitmekesi- sust ja moodustavad kohaliku tasandi rohevõrgus- tiku. Nende alade metsastamine vms maastiku ava- tust kaotav tegevus peab olema põhjendatud ja läbi kaalutud“. Eeltoodud vormingute kasutamise korral halvendab üldplaneering maavara kaevandamisväärsena säili- mise ning maavarale juurdepääsuosas olemasolevat olukorda ja on seega vastuolus MaaPS §-ga 14. Kuna sõna „üldjuhul“ võidakse tõlgendada „kind- lasti/alati“ tähenduses ning seletuskirjas ei ole sõna tähendust defineeritud, siis palume maavarale juur- depääsu tagamiseks asendada üldplaneeringu sele- tuskirjas eelmises lõigus tsiteeritud lausetes sõna „üldjuhul“ sõnaga „võimalusel“. Samuti palume se- letuskirja peatükki 4.2.4. Väärtuslik maastik täien- dada, et maardlate kasutuselevõtul võimalusel väl- tida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel ning peatükis 3.5.11. Mäetööstuse maa-ala mäetööstuse maa-ala tingimustes täiendada, et väärtuslikel põllu- majandusmaadel, väärtuslikel maastikel ning rohe- võrgustikus tuleb alade väärtused võimalusel säili- tada maksimaalselt. 7. Joonise Maakasutus järgi asuvad maardlad rohe- 7. Täiendame sõnastust. „Metsamaa kõlviku võrgustikul. Seletuskirja peatükis 4.2.3. Rohevõr- muutmine on lubatud vaid juhul kui on antud gustik on tugiala tingimuste all märgitud (tsiteerin): kaevandusluba.“ „Tugialadel asustuse laienemisel või maakasutuse 16 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine muutmisel tuleb kaasata vastava ala ekspert, et hin- nata selle mõju keskkonnale ja rohevõrgustiku toi- mimisele (uuring, eksperthinnang või -arvamus)“ ning „Metsamaa kõlviku muutmine on keelatud“. Selgitame, et kaevandamise alustamise eelduseks on sihtotstarbe muutmine mäetööstusmaaks ning metsa olemasolul ka selle täielik raadamine. Iga- kordse eksperthinnangu, uuringu või arvamuse nõude seadmise ning metsamaa kõlviku muutmise keelu korral on planeering vastuolus MaaPS §-ga 14, kuna halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise ning maavarale juurdepääsu osas olema- solevat olukorda. Palume üldplaneeringu seletus- kirja täiendada, et maardlatega kattuvatel aladel nõutakse eksperthinnangut, uuringut või arvamust vaid loa andja kaalutlusotsuse tulemusena, mitte igakordselt ning maardlatel on metsamaa kõlviku muutmine lubatud, kui vastavatel aladel on saadud MaaPS alusel kaevandamisluba. 8. Joonise Väärtused ja piirangud järgi asuvad 8. Võtame teadmiseks. maardlatel väärtuslikud põllumajandusmaad. Sele- tuskirja peatükis 4.5. Väärtuslik põllumajandusmaa on märgitud, et väärtusliku põllumajandusmaa mää- ratlemise ja kasutustingimuste seadmise üldine ees- märk on tagada nende säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajan- duslikuks tegevuseks. Keskmisest kõrgema bonitee- diga põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss on väärtus, mida tuleb kasutada eelkõige toidu tootmise eesmärgil. Samas peatükis on väär- tuslike põllumajandusmaade säilitamise tingimuste all toodud (tsiteerin): „Väärtuslikku põllumajandus- maad kasutatakse üldjuhul põllumajanduslikuks te- gevuseks ning nende väärtus ei tohi ajas kahaneda. 17 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Muude tegevuste kavandamine väärtuslikele põllu- majandusmaadele ei ole välistatud, kuid see peab olema põhjendatud ja hoolikalt läbi kaalutud, vaja- dusel tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid põllumajan- dusmaadele. Muu maakasutuse osas tuleb eelistada tegevusi, mis ei põhjusta väärtuslike põllumajan- dusmaade olulist vähenemist, massiivide killusta- mist ega kahjusta nende sihtotstarbelist kasutamist tulevikus“. Maa-amet nõustub väitega, et väärtusli- kel põllumajandusmaadel on võimalikud ka muud tegevused peale põllumajandusliku tegevuse. 9. Joonise Taristu kohaselt kulgeb perspektiivne 9. Selgitame, et tegemist on perspektiivse ühendustee üle Kunda savimaardla (registrikaart nr ühendusteega (nt köisraudtee vms) 21) ning mäeeraldise Mereäärne savikarjäär (kae- Kronkskalda ja Kunda supelranna vahel. vandamisloa nr KMIN-065, loa omaja AS Kunda Ühendustee on kajastatud põhimõttelise sirg- Nordic Tsement, kehtiv kuni 30.03.2048) ja selle joonena ning selle trass ei ole täpselt paigas. teenindusmaa. Seletuskirja peatükis 5.1.2. Sõidu- teed on märgitud sõidutee ehitamise tingimusena (tsiteerin): „Uute teede rajamise kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja pii- rangutega (kaitstavad loodusobjektid, rohevõrgus- tik, väärtuslik põllumajandusmaa vms), kõikide õi- gusaktidest tulenevate tingimuste ning vajalike kooskõlastustega“. Maa-amet nõustub, et uute teede rajamise kavandamisel tuleb arvestada seletuskirjas nimetatud piirangutega, kuid rõhutame, et maardla- tele uute taristuobjektide rajamine saab toimuda al- les peale maavara ammendumist või kui selleks on saadud MaaPS alusel kooskõlastus või luba. Üldplaneeringu dokumentidest ei selgu, millistel täpsematel asjaoludel on AS-ile Kunda Nordic Tsement antud kaevandamisloaga alale planeeritud perspektiivne ühendustee. Palume perspektiivne ühendustee Mereäärse savikarjääri mäeeraldise ja 18 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine teenindusmaa alale planeerida ainult juhul, kui sel- lega nõustub kaevandamisloa omaja. Palume esi- tada üldplaneering AS-ile Kunda Nordic Tsement arvamuse andmiseks ja AS-i Kunda Nordic Tsement arvamus edastada teadmiseks Maa-ametile või lisada üldplaneeringu dokumentide hulka. Pa- lume üldplaneeringu seletuskirjas täpsemalt selgi- tada perspektiivse ühendustee üle Kunda savi- maardla planeerimise vajadust ja ajalist ning tehni- list võimalikkust. 10. Joonise Taristu kohaselt asuvad perspektiivsed 10. Ettepanekuga on juba varasemalt arvesta- tuuleenergeetika alad nii maardlatel kui ka kehtiva- tud. tel ning taotletavatel mäeeraldistel ja nende teenin- dusmaadel. Seletuskirja peatükis 5.2.8.1 Tuuleener- Selgitame, et ÜP kohaselt on tuuleenergeetika gia on toodud, et maardlatel tuleb lähtuda tuu- aladel DP kohustus. PlanS alusel kehtestatud leenergia tootmisel kaalutlusotsusest (sh mõju hin- määruse „.Planeeringute koostamisel koostöö damisest) ning tuuleenergia tootmiseks seatud tingi- tegemise kord ja planeeringute kooskõlasta- muste all on toodud (tsiteerin): „Tuuleparkide ka- mise alused“ kohaselt tuleb teha koostööd ja vandamine maardlatel, kus on moodustatud mäee- kooskõlastada planeering Maa-ametiga kui raldis, on võimalik pärast kaevandamistegevuse planeeringualal asub Keskkonnaregistri lõppemist ning üldjuhul pärast maavara ammendu- maardlate nimistus olev maardla või selle osa. mist“ ning „Tuulepargi kavandamisel asukohta, kus see võib mõjutada maapõue seisundit ja kasutamist, tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid ja mõjude oluli- sust“. KSH aruande eelnõu peatüki Kokkuvõte ala- peatükis Mõju maavaradele ja maardlatele on mär- gitud, et arvele võetud maardlate ja mäeeraldistega kattuvad osaliselt ka tuuleparkide arendamiseks põ- himõtteliselt sobivad alad. Tuuleparkide kavanda- mine nendel aladel on võimalik pärast kaevanda- mise lõppemist ning üldjuhul pärast maavara am- mendumist. Sarnast mõtet on korratud ka KSH aruande eelnõu peatükkides 7.8. Mõju maavaradele 19 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine ja maardlatele ja 9.8. Meetmed maardlate ja maa- varade kaitseks. Palume seletuskirjas ja KSH aruande eelnõus täpsustada, et maardlatel on tuule- parkide rajamine võimalik vaid peale maavara am- mendumist või kui selleks on saadud MaaPS alusel kooskõlastus või luba ja seda hoolimata asjaolust, kas maardlal on juba olemasolev mäeeraldis või seda alles hakatakse tulevikus taotlema. Palume üldplaneeringu seletuskirjas tuua välja põhimõte, et üldplaneeringus maardla alale perspektiivse tuu- leenergeetika ala märkimine ei tähenda MaaPS alu- sel maardla alale tuuleparkide rajamiseks antava kooskõlastuse olemasolu. Maardla alale tuulepargi rajamiseks detailplaneeringu koostamine, projek- teerimistingimuste või ehitusloa vm sarnase doku- mendi taotlemine vajab igakordselt MaaPS alusel kooskõlastuse või loa saamist. 11. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maava- 11. Maardlaid ja mäeeraldisi me joonistel ei radele ja maardlatele on märgitud (tsiteerin): „Üle- kajasta. Lisad ja nende nr-d vaatame üle ning vaate maardlate ja mäeeraldiste paiknemisest Viru- sellest lähtuvalt korrigeerime viiteid KSH Nigula valla territooriumil annab Joonis 3, maard- aruandes. late ja nende maavaravarude ning mäeeraldiste kohta vt täpsemalt Viru-Nigula valla ÜP Lisa 5“. Märgime, et lisa 5 esitatud materjalide hulgas ei ol- nud. 12. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maava- 12. Korrigeerime KSH aruannet. radele ja maardlatele on märgitud (tsiteerin): „Val- las toimuva kaevandamise kõrval on oluline arves- tada ka naabervaldades toimuva kaevandamisega, mis on funktsionaalselt seotud või mõjutab Viru- Nigula valda (nt Rakvere vallas Kunda lubjakivi- maardlas asuv AS Kunda Nordic Tsement lubjaki- vikarjäär ulatub kuni 1 km ulatuses Viru-Nigula valla alale ning võimalik on karjääri perspektiivne 20 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine laienemine)“. Täpsustame, et Kunda lubjakivi- maardlas (keskkonnaregistri maardlate nimistu re- gistrikaart nr 18) AS-le Kunda Nordic Tsement kuuluvad Toolse-Lääne lubjakivikarjääri (loa nr KMIN-124), Aru-Lõuna lubjakivikarjääri (loa nr KMIN-050) ja Aru-Lõuna II lubjakivikarjääri (loa nr L.MK/329568) mäeeraldised ega nende teenin- dusmaad ei ulatu Viru-Nigula valla territooriumile. Palume KSH aruande eelnõud täpsustada. Maa-amet nõustub 24.11.2020 kirjaga nr 7-7/1337 edastatud Viru-Nigula valla üldplaneeringu lahen- dusega tingimusel, et täiendatakse ja täpsustatakse planeeringu materjale vastavalt eelpool toodud mär- kustele. Märkustega arvestamata jätmise korral on planeering vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menet- lemisega. Palume esitada üldplaneering enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile. Lähteseisukohad 1. Edastatud Viru-Nigula valla üldplaneeringu KSH 1.-2. KSH VTK täpsustatakse vastavalt ettepa- väljatöötamise kavatsuse dokumendi peatükis 6.1. nekule. 18.02.2019 nr 6- Geoloogia ja maavarad on kirjeldatud (tsiteerin): KSH VTK täpsustatakse. 3/19/2197-2 „Maavara kaevandamisload on väljastatud Kunda ja Suurkõrtsi lubjakivimaardlas, Kunda ja Aseri sa- vimaardlas, Varudi turbamaardlas ning Toolse liiva- maardlas” ning (tsiteerin): „Täiendavad kaevanda- misloa taotlused on esitatud kaevandamiseks Kunda ja Suurkõrtsi lubjakivimaardlas, Letipea lii- vamaardlas ning Varudi turbamaardlas”. Täpsus- tame, et seisuga 14.02.2019 on keskkonnaregistri andmetel Viru-Nigula vallas kaevandamisload an- tud Kunda lubjakivimaardla, Kunda ja Aseri savi- maardlate, Varudi turbamaardla ning Toolse liiva- maardla mäeeraldistel. Kaevandamise loa taotlused 21 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine on menetluses Suurkõrtsi lubjakivimaardlas, Leti- pea liivamaardlas ja Varudi turbamaardlas. Viru-Ni- gula vallas Suurkõrtsi lubjakivimaardlas kehtivat kaevandamise luba ei ole ning Kunda lubjakivi- maardlas kaevandamise loa taotlust menetluses ei ole. 2. Lisaks on KSH väljatöötamise kavatsuses märgi- tud maardlate loetelus Eesti põlevkivimaardla Ul- jaste uuringuvälja maardlaosa (keskkonnaregistri maardlate nimistu registrikaart kaart nr 31) pinda- lana 133,16 ha. Täpsustame, et Uljaste uuringuvälja pindala on maardlate nimistu andmetel 2560,41 ha. Palume KSH väljatöötamise kavatsuses Uljaste uuringuvälja pindala täpsustada. 3. Selleks, et edaspidises planeerimisprotsessis 3.-4. Suunistega planeeringulahenduse koosta- oleks võimalik arvestada keskkonnaregistri maard- miseks arvestatakse planeeringu järgmistes late nimistus arvel olevate maardlatega, palume etappides. üldplaneeringu jooniste koostamisel kasutada kesk- LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub. konnaregistris arvel olevate maardlate piire. Kesk- konnaregistri seaduse § 6 kohaselt peab planeerin- gute koostamisel kasutama üksnes keskkonnare- gistrisse kantud keskkonnaandmeid. Üldplanee- ringu ja KSH aruande koostamise lihtsustamiseks soovitame küsida keskkonnaregistri maardlate ni- mistust ajakohane väljavõte. Palume planeeringu koostamisel maardlate aladel arvestada MaaPS-s sätestatuga. 4. Palume planeeringus anda mäetööstusmaa juh- totstarve olemasolevate mäeeraldiste ja nende tee- nindusmaade aladele ja reserveeritava mäetööstus- maa juhtotstarve nendele aladele, kus on menetlu- ses maavara kaevandamise loa taotlus. Vajadusel võib mäetööstusmaade juhtotstarbest eraldada tur- batööstusmaa juhtotstarbe. 22 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 5 Eelnõu Politseil puuduvad ettepanekud Viru-Nigula valla Võtame teadmiseks. 28.12.2021 nr 1.11- üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hin- Politsei- ja Piiri- damise aruande eelnõu väljatöötamise osas. valveamet 11/641-2 Lähteseisukohad Ettepanekud puuduvad. - 20.02.2019 nr 1.11- 11/98-2 6 Eelnõu KSH aruandes lk 110 märgitakse, et „Karjääride re- Tähelepanekuga on juba varasemalt konstrueerimisel uute tehisveekogude tekkimisel tu- arvestatud. 22.12.2020 nr 9.3- Terviseamet leb eelistada veekogude määramist avalikult kasuta- Meetmed supluskohtade ohutuse ja 4/20/10543-2 tavaks, et kohalikel elanikel oleks takistusteta või- veekvaliteedi tagamiseks on toodud KSH malik neid puhkeotstarbel kasutada.“ Oluline on aruande peatükis 9.12.2 ning ÜP seletuskirja märkida, et kuna need rekonstrueerimisel tekivad peatükis 4.2.5.2. veekogud on avalikul kasutusel olevad suplusko- had, siis need peavad ka vastama määruse nr 63 nõuetele. Lähteseisukohad 1. Joogivee kvaliteet 1.-7. Planeeringu väljatöötamisel arvestatakse 26.02.2019 nr 9.3- Olemasolevate kui ka uute asustuspiirkondade pla- hea elukeskkonna tagamiseks ja teemade 4/19/791-2 neerimisel tuleks arvestada joogivee ressursi olema- lahendamiseks antud suunistega ning seatakse solu ja joogivee kvaliteedi nõuetega. Salvkaevude tingimused vastavalt üldplaneeringu reostustundlikkuse tõttu ei soovita amet planeerimi- täpsusastmele, kavandatavale tegevusele ja sel uute salvkaevude rajamist joogiveeallikatena. vajadustele. Lähtuvalt veeseaduse § 28 lg 1 on veehaarde sani- taarkaitseala joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise välti- miseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsen- datakse tegevust ja piiratakse liikumist. Sellest tule- nevalt tuleks vältida ehitiste planeerimist veehaarde sanitaarkaitsealadele. 2. Supluskohad 23 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Supluskohad peavad vastama Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määruse nr 74 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ nõuetele. Nimetatud nõue kehtib nii ametlikele kui mitteametlikele supluskohtadele. Vastavalt Euroopa Direktiivi nõuetele ja eeltoodud määruse § 5 korraldab supluskoha omanik või val- daja suplusvee seire vastavalt seirekalendrile ning andmed veekvaliteedi kohta kuuluvad avalikustami- sele. Kui supluskohas ei teostata suplusvee uurin- guid, siis tuleks suplejaid teavitada, et kasutatav veekogu ei ole supluskoht ning suplusvee kvaliteeti ei kontrollita. 3. Müra Planeeringus tuleb arvestada olemasolevate ja pla- neeritavate maanteedega, paigutades elamualad neist piisavalt kaugele, tagamaks keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, mää- ramise ja hindamise meetodid“ toodud normtase- mete vastavus. Amet ei soovita müra- ja saastetund- like objektide (elamud, mänguväljakud, lasteasutu- sed, koolid, hooldekodud) planeerimist tiheda liik- lussagedusega teede (maantee, raudtee, tänav) lähe- dusse. Uute teede projekteerimisel arvestada liiklu- sest tulenevate negatiivsete mõjudega ning sellega, et tagatud oleksid kehtivad müra-, õhusaaste ja vib- ratsiooni normid. 4. Radoon Elamutes ja ühiskasutusega hoonetes võib radoon põhjustada olulist riski tervisele. Aladel, kus on teada, et radoonisisaldus pinnaseõhus ületab luba- tud piirväärtuse (50 kBq/m3), tuleb elamute, olme- ja teiste samaotstarbeliste hoonete projekteerimisel 24 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine eelnevalt teha detailsemaid radoonialaseid uurin- guid. Vajadusel tuleb ehitamisel rakendada radooni- kaitse meetmeid (EVS 840:2017 „Juhised radooni- kaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasole- vates hoonetes“). Sellega välditakse majade siseõhu rikastumist radooniga üle lubatud piiri (200 Bq/m3). 5. Mitteioniseeriv kiirgus Planeeringus tuleb arvestada sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr 38 „Mitteioniseeriva kiir- guse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteio- niseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“. 6. Valgusreostus Planeeringus tuleb arvestada ka võimaliku valgus- reostusega (nt uute kergliiklusteede rajamisel) ja vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. 7. Kaitsevööndid Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel soovitame lähtuda põhimõttest, et kaitsevöönditesse (riigimaanteed, kohalikud teed, elektriliinid jne) ei planeeritaks uusi elamuid ega sotsiaalobjekte. Tähelepanu tuleb pöörata ka võimalikele perspektiivsetele teedele ning kaitsevöönditele. 7 Lähteseisukohad Edastame ettepanekud, mis puudutavad raudteeohu- 1.-5. Ettepanekutega arvestatakse planeerin- 27.02.2019 nr tuse valdkonda seoses üldplaneeringu gulahenduse väljatöötamise käigus vastavalt Tarbijakaitse ja 16-6/19-0432-002 ruumilise arenguga (näiteks planeeritav rööbast- kavandatavale tegevusele. Tähelepanu pööra- Tehnilise Järele- ranspordi ühendus Kunda sadamaga) ning takse ohutuse tagamisele. valve Amet võivad olla kitsendavateks tingimusteks ja/või mõ- LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub. jutada inimeste tervist ja heaolu: 25 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 1) Maa sihtotstarvete määramisel, samuti näiteks elamupiirkondade planeerimisel ja rajamisel tuleb analüüsida inimeste võimalikud liikumisteed (sh pendelliikumine üle raudtee), et olemasolevad ülesõidu- ja käigukohad oleksid võimalikult palju kasutatavad (poleks vaja näiteks eraldi ületuskohti, piisab platvormide juures kõiki rööpapaare ületa- vaid ülekäikudest). Reeglina pole uute samatasandi- liste ületuskohtade rajamine kuigi otstarbekas. 2) Juhul kui planeeritakse uusi raudteeülekäigukohti (sh kergliiklusteede rajamise käigus), tuleb need la- hendada selliselt, et liikumisteed oleksid üheaegselt nii ohutud kui ka optimaalsed – arvestatakse väljakujunenud liiku- misteid, vajadusel eraldatakse raudtee ümbritsevast keskkonnast vajalikus ulatuses aiaga, likvideeritakse omavoliliselt tekkinud ületuskohad. Nõutav turvavarustus ületuskohtadel peab olema toimiv ja lahendatud nii, et seda kasutataks õigesti (märgistus nähtav, puudub möödapõike võimalus). 3) Võimalusel tuleb vältida raudteeni ulatavate tu- piktänavate projekteerimist, sest see loob soodsa võimaluse ebaseaduslike raudteeületuskohtade tek- keks. Ebaseadusliku (illegaalse) ületuskoha all mõistetakse nn isetekkelist raudteeületuskohta, mil- lel puudub hooldaja ja mis ei ole ette nähtud raudtee ületamiseks. Isetekkelised raudteeületuskohad kuju- tavad endast ohtu selle ületajale ega vasta ületus- koha nõuetele. 4) Palume juba planeeringu tasandil võimalusel nõuet raudtee ääres asuvate lasteasutuste, vä- lispordirajatiste (staadion) ja elamute kruntide raud- teepoolse külje piiramiseks aia või 26 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine läbipääsmatu taimestikuga, et vältida laste ja elamu- piirkonnas ka loomade ootamatut sattumist raudteemaale. 5) Raudteeni ulatuda võivate haljasalade osas (näi- teks pargid, puhkealad) soovitame mitte planeerida kõrghaljastust (puid sh viljapuid) rööbas- teele lähemale kui 10 m äärmisest rööpast, põhjusteks on nii tuleohutuse kui ka nähtavuse tagamise vajadus raudteel. 8 Eelnõu 1. KSH aruande eelnõu punktis 7.17 on kirjutatud, 1. Korrigeerime KSH aruannet. 11.01.2021 nr 6- et: „Veel on olemas Lääne-Virumaa valdade ühine Keskkonnaamet 5/20/19652-2 jäätmejaam MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus, mis asub Rakvere vallas“. MTÜ Lääne-Viru Jäätme- keskuse puhul on osalus ka Rakvere linnal, mitte üksnes valdadel. MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus asub Vinni valla territooriumil, mitte Rakvere val- las. 2. KSH aruande eelnõu punktist 9.15 „meetmed 2. Üldplaneeringu täpsusastmes kavandame te- jäätmekäitluse arendamiseks“ ei selgu, milliseid gevusi, mis vajavad ruumilist planeerimist. meetmeid plaanib vald veel (peale jäätmejaama) ra- ÜP-s on pööratud tähelepanu olemasoleva kendada jäätmete liigiti kogumiseks. Vastavalt Kunda jäätmejaama ja hetkel rajatava Aseri keskkonnaministri 16.01.2007 määrusele nr 4 „Ol- jäätmejaama toimimisele. Kunda linnas on mejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete määratud perspektiivne kompostimisväljaku liigitamise alused“ tuleb tekkekohas liigiti koguda asukoht. Aseri jäätmejaama ja perspektiivset vähemalt järgmised jäätmeliigid: paber ja kartong Kunda kompostimisväljakut on käsitletud ka (20 01 01); plastid (20 01 39); metallid (20 01 40); KSH aruandes. Täiendavate jäätmete kogumis- klaas (20 01 02); biolagunevad aia- ja haljastujäät- või käitluskohtade kavandamiseks üldplanee- med (20 02 01); biolagunevad köögi-ja sööklajäät- ringu koostamisel vajadus puudub. Kui edas- med (20 01 08); bioloogiliselt mittelagunevad aia- pidi tekib vajadus, siis on see võimalik toot- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03); pakendid mismaal või juhtotstarbeta alal ÜP-s toodud (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 maakasutus- ja ehitustingimuste alusel. Lisaks 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 on seletuskirja ptk-s 5.2.10 välja toodud tingi- mused jäätmemajanduse arendamiseks. 27 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpaken- did (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpa- kendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esi- tatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid; puit (20 01 38); tekstiil (20 01 10, 20 01 11); suur- jäätmed (20 03 07); probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36); käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähista- tud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid si- saldavad või nendega saastunud pakendid jäätme- koodiga 15 01 10*. Kuidas valla üldplaneering loetletud jäätmeliikide liigiti kogumisele ja tekkekohas sortimisele kaasa aitab? Näiteks satub endiselt segaolmejäätmete hulka biolagunevaid jäätmeid, mis tuleks tegelikult eraldi kokku koguda. Mida valla üldplaneering selle probleemi lahendamise osas ette näeb? Kas on plaa- nis rajada juurde jäätmejaamasid? 3. KSH aruandes kaevandamise käsitlemisel ava- 3. Kaevandamise vajalikkusega on ÜP KSH liku huvina võiks planeeringu koostamisel arves- aruandes arvestatud läbi hindamise, et kas ÜP tada ka kaevandamise vajalikkusega, et tagada va- lahendus arvestab maavara kaevandamisväär- rustuskindlus. Märkida, et kaevandamistegevuse sena säilimise ja maavarale juurdepääsu taga- saaduseks on materjal, mida kasutatakse näiteks mise põhimõttega. Varustuskindluse käsitle- teedeehituseks ja –renoveerimiseks (liiv, kruus) või mine ei ole ÜP KSH ülesanne. Kaevandussaa- toormena energeetikatööstuses (küttematerjali saa- duseks oleva materjali kohta info lisamist ei miseks). pea me vajalikuks, kuna mõjuhindamise kon- tekstis see lisandväärtust ei anna. 4. KSH aruande lk 64 on kirjas: Karjääri ammendu- 4. -5. Korrigeerime KSH aruannet. misel tuleb koostada korrastamisprojekt, see koos- kõlastada kohaliku omavalitsuse ja Keskkonname- tiga ning projekt ette nähtud aja jooksul ellu viia. 28 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Selgitame selgitab, et korrastamisprojekti korraldab loa omaja korrastamistingimustest lähtuvalt (maa- põueseadus; edaspidi MaaPS §81 lg 2). See on kae- vandatud maa korrastamisprotsessi esimene samm. Pöörame tähelepanu sellele, et MaaPS § 81 lõike 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingi- muste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust (ja juhul, kui kaevandatud maa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiran- guvööndis, ka Kaitseministeeriumi arvamust). Seega ei ole tegelikult kehtiva MaaPS alusel kohus- tust korrastamisprojekti kinnitamise või mittekinni- tamise menetlusse kohalikku omavalitsust kaasata. Vaatamata sellele, et Keskkonnaamet võib sellist praktikas kasutada, ei tohiks strateegilises doku- mendis seda kajastada kui kohustust või tingimust korrastamisprojekti kooskõlastamiseks. Soovi kor- ral võib kohalik omavalitsus korrastamistingimusi kooskõlastades paluda endale kooskõlastamiseks esitada ka korrastamisprojekt. Keskkonnaamet pa- lub lk 64 eelviimast lõiku vastavalt eelnenule korri- geerida. 5. KSH aruande tekstis on mitmel korral „Keskkon- naamet“ kirjutatud ühe „a-ga“. Palume see doku- mendis läbivalt üle kontrollida. 6. Viru-Nigula valla üldplaneeringu eskiislahendu- 6.-8. Täiendame ja korrigeerime ÜP seletus- ses palume korrigeerida lk 31 viimases punktis sõna kirja sõnastust. „Keskkonnaametiga“. 7. Üldplaneeringu eskiislahenduses lk 31 on punkt: „Maardlate kasutuselevõtul lubja-ja dolokivikarjää- rides arvestada olemasoleva probleemiga, et karjää- ris põhjavee välja pumpamisel jäävad lähedal asu- vad kaevud kuivaks.“ Märgime, et isegi juhul, kui 29 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine on olemasolevaid tõestatud juhtumeid, kus kaevan- damistegevuse tagajärjel on karjääri mõjuraadiuses jäänud kaevud kuivaks, ei ole see reegel. Palume li- sada juurde täpsustus, näiteks: „ …võivad karjääri mõjuraadiuses asuvad kaevud jääda kuivaks“. 8. Pöörame tähelepanu ka terminite õigele kasuta- misviisile. Näiteks “kaevandus“ on maapõueseadus § 75 lg 4 tähenduses maavara allmaakaevandami- sega tegelev tootmisüksus. Pealmaa kaevandamise korral on õige kasutada sõna „karjäär“. Sellest tule- nevalt peab vahet tegema ka terminitel „kaevanda- mistegevus“ ja „kaevandustegevus“. Samuti palume kasutada sõna „kaevandusala“ asemel „kaevandatud ala“. Vastavalt sellele palume korrigeerida lk 57 olevad ebakorrektsed terminid. 9. Puhke- ja looduslikul maa-alal on üldplaneeringu 9. Täiendame sõnastust. „Raiete kavandamisel eskiislahenduses ühe tingimusena toodud (lk 29): tuleb tagada ala puhkeväärtuse säilimine.“ „Tagada kõrghaljastuse või metsa säilimine võima- likult suures mahus. Raiete kavandamisel lähtuda ala puhkeväärtusest.“ Palume täpsustada, mida see sisuliselt tähendab (seletada põhimõtted ja tuua välja konkreetsed tingimused, mida on kohustuslik või soovituslik raietel järgida). 10. Puhke- ja looduslikul maa-alal on üldplanee- 10. Täiendame sõnastust. „Tiheasustusaladel ringu eskiislahenduses ühe tingimusena toodud (lk ja nendega külgnevatel aladel.“ 29): „Puhkealadel paiknevad suure puhkeväärtu- sega (eelkõige suure külastajate hulgaga) metsad jätta avalikuks kasutamiseks, vajadusel arendada välja vajalik taristu. Raiete kavandamisel lähtuda ala puhkeväärtusest.“ Need alad võiksid olla kaar- dile kantud. Sarnaselt eelnevale punktile, palume täpsustada ka raiete kavandamise põhimõtteid. 30 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 11. Pärandkultuuriobjektide peatükis on toodud (lk 11. Põlispuude säilitamise kaugus sõltub konk- 38): „Pärandkultuuri objekti ümbritseval alal säili- reetsest objektist ning selle määramine ei tada põlispuud.“ Soovitatav on täpsustada kui kau- kuulu ÜP täpsusastmesse. gel objektist. 12. Rohevõrgustiku peatükis on toodud (lk 40): 12. Korrigeerime sõnastust, et raadamine on „Metsamaa raadamine rohevõrgustiku aladel ei ole üldjuhul keelatud. Raadamise lubamisel tuleb lubatud. Raadamise vajaduse kaalumisel tuleb tagada rohevõrgustiku sidususe säilimine. Si- täiendavalt koostada eksperthinnang koos leevenda- dususe säilimiseks vajalike tingimuste määra- vate tingimuste määramisega, tagamaks rohevõr- miseks koostatakse eksperthinnang, va kait- gustiku sidususe säilimine.“ Metsaseaduse § 32 lg 1 sevööndiga ehitise korrashoiuks vajalike kohaselt on raadamine raie, mida tehakse, et või- nõuete täitmiseks. maldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Metsaseaduse § 3 lg 2 kohaselt loe- takse metsaks juba maatükki pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähe- malt 30 protsenti. Raadamist võib olla vajalik teha mh nt maaparandussüsteemide ja teede hooldamisel või rekonstrueerimisel ning elektriliinide hooldami- sel ja laiendamisel, rääkimata uute rajamisest. Raa- damist on vaja teha ka ajutiselt kasutusest välja jää- nud põllumaa taas põllumaana kasutusele võtmisel (kui põllumaa on ajutiselt kasutusest väljas ja vahe- peal on alale kasvanud metsa tunnustele vastav puittaimestik, siis selle likvideerimiseks tuleb metsa raadata). Palume arvestada, et raadamise keelamisel on keelatud ka kõik eespool kirjeldatud tegevused. Soovitame kaaluda, kas eksperthinnang on raada- mise lubamiseks igal juhul vajalik. 13. Rohevõrgustiku tugialade ühe tingimusena on 13. Raietele rohevõrgustikus piiranguid seatud toodud (lk 41): „Looduslike ja/või pool-looduslike pole. Raietegevus ei muuda ala looduslikku alade osatähtsus ei tohi langeda alla 90%.“ Palume või poollooduslikku olemust. täpsustada, mida peetakse silmas loodusliku ala all 31 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine ning juhul, kui see tähendab ka raiepiiranguid, pa- lume lisada sellekohased täpsustused. 14. Kui on alasid, kus Keskkonnaametil tuleb met- 14. Võtame teadmiseks. sateatiste menetlemisel ja raiete osas otsuse tegemi- sel võtta arvesse mistahes üldplaneeringuga seatud konkreetseid piiranguid, siis palume need edastada uue üldplaneeringu jõustudes kaardikihina Kesk- konnaametile, et need saaks kanda otse metsaregist- risse. Vastasel korral on meil piirangutega keeruline arvestada. Kaardikihtide olemasolu on eriti vajalik seetõttu, et metsateatiste menetlus toimub ka auto- maatkontrollina, st et kõik teatised ei jõua ametnike menetlusse. 15. Üldplaneeringu eskiislahenduses ei kajasta 15. Täiendame sõnastust ptk 4.2.1. ükski joonis kaitstavaid loodusobjekte sh Natura Oleme üldplaneeringu koostamisel arvestanud 2000 võrgustiku alasid, kuigi üldplaneeringu eskiis- kaitstavate loodusobjektidega. ÜP seletuskirjas lahenduse p 4.2.1 (lk 38) kohaselt on kaitstavate lk 5 oleme märkinud põhimõtte, millega ka- loodusobjektide hetkeseis kajastatud. Keskkon- vandame joonistel „Väärtused ja piirangud“ ja naamet on seisukohal, et kaitstavate loodusobjek- „Taristu“ vaid üldplaneeringuga kavandata- tide ajakohane info tuleb kanda üldplaneeringu vaid objekte ja alasid. Riiklikest registritest pä- kaardile näiteks joonisele 3 (väärtused ja piiran- rinevat infot üldplaneeringu joonistel ei kajas- gud), liikide puhul tuleb arvestada looduskaitsesea- tata, va taustainfona vajalikud taristuobjektid duse (edaspidi LKS) § 53. ja ehituskeeluvöönd. 16. LKS § 35 lg 31 kohaselt määratakse korduva 16. Täiendame seletuskirja. üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, Korduva üleujutusala piir mererannal on 1 loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks 1 meeter meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. Täien- kaldajoone kõrgusväärtusest. Üldplaneeringus kor- dame ka KSH aruannet korduva üleujutusala duva üleujutusega ala piiri mererannal hinnatud ei piiri osas. ole (vastav käsitlus puudub üldplaneeringus). Üldplaneeringu eskiislahenduse p 4.2.55 (lk 46) ja KSH aruande p 7.19 (lk 102) üleujutusohu piirkon- dade ja üleujutusohuga seotud riskipiirkondade 32 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine kohta toodud info ei võrdu LKS § 35 lg 31 sätesta- tuga. Korduva üleujutusega ala piiri määramisel pa- lume juhinduda Keskkonnaministeeriumi kirjast (12.05.2020 nr 8-2/20/2084) kohalikele omavalit- sustele ja selles viidatud Keskkonnaagentuuri koos- tatud analüüsist „Suurte üleujutusaladega sisevee- kogude ja mererannikul korduva kõrgvee taseme poolt mõjutatud alade määra- mine“(https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/de- fault/files/elfinder/article_files/aruanne.pdf). 17. Üldplaneeringu eskiislahenduse p 3.1 (lk 14) on 17. Võtame teadmiseks. toodud, et tiheasutusala võib oma piiridest välja kasvada ainult juhul, kui see on loogiline maastiku- liselt, logistiliselt või kogukondlikult. Kunda linna (mere lähedus, linna läbib Kunda jõgi) ja Aseri ale- viku (mere lähedus) puhul tuleb ka arvestada, et LKS § 41 lõike 2 kohaselt saab olemasolevat tihea- sustusala laiendada rannale või kaldale (st ranna või kalda piiranguvööndi ulatuses) üksnes kehtestatud üldplaneeringu alusel. 18. Üldplaneeringuga tehakse mitmes kohas ettepa- 18.-19. Täpsustame ehituskeeluvööndit lähtu- nek ranna ja kalda ehituskeeluvööndi (edaspidi valt punktist nr 16 ning lisame täpsemad põh- EKV) vähendamiseks. Juhime tähelepanu, et Kesk- jendused ehituskeeluvööndi vähendamiseks. konnaamet annab oma seisukoha EKV vähendami- sele LKS § 34 nimetatud eesmärke kaaludes LKS§ 40 sätestatud korras peale üldplaneeringuvastuvõt- mist. Samuti juhime tähelepanu, et EKV vähenda- mine on erand, mida võidakse rakendada ainult väga põhjendatud juhtudel. EKV vähendamise ette- panek peab sisaldama piisavalt infot ja põhjendusi kavandatava tegevuse kohta, st miks on tegevuse el- luviimiseks EKV vähendamine hädavajalik. Hetkel menetluses olevates materjalides (KSH aruande 33 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine avalikustamine) on EKV vähendamist puudutav kä- sitlus väga üldine ja sisustamata (põhjendamata). 19. Üldplaneeringu eskiislahenduses (p 4.2.5.1) on märgitud, et EKV vähendamine olemasoleva hoo- nestusega aladel võimaldab õue-ja avalike alade funktsionaalsemat kasutust, vajalike ehitiste (abi- hoone, väliköök, terrass, sillutatud tee, väikevormid jms) rajamist kinnistule. Keskkonnaamet juhib tä- helepanu, et EKV vähendamist ei saa taotleda ala- del ja juhtudel, mis kuuluvad LKS § 38 lõigetes 4 ja 5 sätestatud erandite alla (abihooned hajaasustuses elamute juurde õuemaale, esmakordsed juurdeehiti- sed mahus kuni 1/3 olemasolevast mahust, tehno- võrgud ja rajatised, avalikud teed jne). Eeltoodut ar- vestades on EKV vähendamise ettepanekud vajalik üle vaadata. 20. Juhime tähelepanu, et LKS § 38 lg 3 p 3 sätesta- 20. Võtame teadmiseks. tud erand, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld su- pelranna teenindamiseks vajalikele rajatistele, keh- tib üksnes rajatistele, mitte hoonetele ja LKS § 38 lg 5 p 2 sätestatud erand üksnes sadama sihtotstar- beliseks kasutamiseks ettenähtud ehitisele sadama- seadusemõistes. Hoonete ehitamiseks supelranna alal ja sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks mit- teettenähtud ehitiste rajamiseks on vajalik taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist kas üldplaneeringu või detailplaneeringu menetluses. 21. Kui üldplaneeringus on soov rakendada LKS § 21. Teeme Keskkonnaametiga täiendavat 38 lõiget 5, st kavandada rannale ja kaldale erand- koostööd teema täpsustamiseks ja lahenduste juhtude alla kuulvaid ehitisi, siis peavad need leidmiseks. üldplaneeringu lahenduses olema kajastatud vähe- malt sellises täpsusastmes, et oleks võimalik nende ehitiste iseloomu ja ligilähedast asukohta tuvastada. 34 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Näiteks avalikud juurdepääsud rannal ja kaldal (su- pelrandade, supluskohtade, rannal asuvate puhke- kohtade juurde), sadamate puhul on oluline, mis tüüpi või mastaapi sadamaehitistega on tegu. Kui üldplaneering erandjuhtumeid piisava täpsusega ei käsitle, on ehitiste püstitamiseks vajalik koostada detailplaneering. Näiteks on üldplaneeringuga ka- vandatud Kunda sadama laiendamine ning kaubasa- damale lisaks reisiterminali ja jahisadama rajamine, Aseri sadama, Kalvi ja Mahu väikesadamate väl- jaehitamine, kuid sadamaehitisi piisava täpsusega kajastatud ei ole. KSH aruande p 7.15.2 (lk 91) ko- haselt toimub sadamate rajamine, laiendamine ja re- konstrueerimine vastavate tegevuslubade (keskkon- naluba vee erikasutuseks, ehitusluba) alusel. Kui üldplaneeringulahendust ei muudeta, tuleb loete- lusse lisada ka detailplaneering. 22. Üldplaneeringus (joonis 1 Maakasutus) on ran- 22. Juhtotstarve annab suunised ala kasutami- nal ja kaldal mitmes kohas kavandatud senise maa- seks tulevikus ja alade kasutuselevõtmisel tu- kasutuse muutmisi võimaldades ka ehitustegevust, leb arvestada alal kehtivate piirangutega, sh kuid ettepanekut EKV vähendamiseks tehtud ei ole. ehituskeeluvööndi ulatusega. Üldjuhul me ei Näiteks Kunda sadamast idas alates veepiirist toot- kajasta seadusest tulenevaid nõudeid/tingimusi mismaa, puhke-ja virgestusalad (P1 ja P2) mere ÜP seletuskirjas, kuna need võivad olla ajas ääres Aseris, Kalvis, Mahus ja Kunda linnas jõe muutuvad. Käesoleval ajal ei ole ehituskee- ääres. Maa-alade kasutustingimustesse tuleb lisada, luvööndi vähendamise ettepanekut tehtud, et tegevused määratud aladel on võimalikud koos- kuna selleks ei ole ÜP koostamisel vajadust. kõlas veeseaduses (§ 119) ja LKS (6. peatükk) sä- testatud kitsendustega. 23. Üldplaneeringu eskiislahenduse p 4.1.5 on mil- 23. Täiendame seletuskirja joonealuse märku- jööväärtusliku alana muuhulgas määratud ka Kunda sega. vesiveski kompleks ning seatud tingimuseks taas- Kunda vesiveski kompleksi määramine mil- tada vesiveski unikaalne kanalite süsteem ja par- jööväärtuslikuks alaks ja Kunda mõisa paisu li- giarhitektuur koos kunstkärestiku ja tiikidega. Sa- samine pärandkultuuriobjektide nimekirja ei 35 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine muti on tehtud ettepanek Kunda mõisa paisu lisami- ole põhimõtteliselt vastuolus Natura kaitse-ees- seks pärandkultuuriobjektide nimekirja. Keskkon- märkidega. ÜP-s tuleb arvestada kõikide väär- naamet juhib tähelepanu, et Kunda jõgi kuulub tustega, sh piirkonna ajaloo- ja kultuuriväärtu- Kunda jõe hoiualana Sirtsi loodusala koosseisus sed. Kuna kõiki osapooli rahuldava lahenduse Natura 2000 alade võrgustikku, kus kaitse-eesmär- leidmine seoses Kunda mõisa paisuga ja ajaloo- kideks on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas lise miljöö taastamise võimaluste üle otsusta- nimetatud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse mine nõuab ÜP üldistusastmest oluliselt täpse- ning II lisas nimetatud liikide –võldase (Cottus co- mat analüüsi ja lahendusi, siis saab ja tuleb selle bio), hingu (Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar), teemaga edasi tegeleda juhtumipõhiselt järgmi- jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja paksukojalise jõe- ses etapis ning soovitav on jõuda kompromiss- karbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.LKS § 32 lg lahenduseni. 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja Täiendame vastavalt ka KSH aruannet. kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala (Sirtsi loodusala) kaitsekorralduskavas 2016-2025 on kaitse-eesmärkide saavutamisel pari- maks meetmeks (tuginedes eksperthinnangutele) peetud hüdroenergia tootmise lõpetamist, paisude või paisutuse likvideerimist, kalade rändeteede ava- mist ja paisjärvede all olevate jõeosade taastamist looduslähedasel kujul sh ka Kunda mõisa paisu juu- res. Üldplaneeringu seatud eesmärk Kunda vesi- veski kanalite süsteemi taastamiseks ja paisu säilita- miseks on Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkidega vas- tuolus. Kunda vesiveski kompleksi taastamise küsi- must KSH aruandes käsitletud/hinnatud ei ole. 24. Üldplaneeringuga (eskiislahenduse p 4.2.5.2, 24. Üldplaneeringu koostamise hetkel ei ole joonis 3) on määratud kohalike kogukondade jaoks näha vajadust perspektiivse juurdepääsutee ra- väärtuslikud puhkekohad rannal ja kaldal, kuhu tu- jamiseks, vaid selleks kasutatakse olemasole- leb tagada avalik juurdepääs. Üks puhkekoht ja kolm avalikku juurdepääsu on kavandatud Letipea 36 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine maastikukaitsealale ning kaitsealaga piirnev veeala vaid metsateid. Juurdepääsuvajaduse kajasta- on ette nähtud surfamiseks. Juurdepääs antud alale mise eesmärgiks on säilitada juurdepääs sur- puudub, uue tee rajamine võib mõjutada Letipea fialale. loodusala, mis jääb kohaliku tee ja mere vahele. Juurdepääs tuleb tõenäoliselt rajada läbi loodusala, samuti suureneb ala külastuskoormus. KSH aruan- des ei ole neid tegevusi hinnatud. Puhkekohtade ja uute avalike juurdepääsude rajamisel ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse tuleb arvestada ka LKS § 38 sätestatud kitsendustega sh lõigetes 4 ja 5 toodud eranditega, samuti eeltoodud p 7 toodud põhimõte- tega. 25. Tuuleparkide rajamiseks on üldplaneeringus 25. Teeme Keskkonnaametiga täiendavat määratud selleks põhimõtteliselt sobivad alad, kus koostööd alade ja tingimuste täpsustamiseks. (eskiislahenduse p 5.2.8.1, lk 62) tuulepargi või ük- siku tuuliku rajamine täpsustatakse/otsustatakse de- tailplaneeringu koostamise käigus ning mõju oluli- sust hinnatakse KeHJS sätestatud korras. Nimetatud on ka välistavad kriteeriumid, mida võeti arvesse põhimõtteliselt sobivate alade määramisel. Viru-Ni- gula valla ÜP on tuuleenergia tootmist välistavateks aladeks kaitse-ja hoiualad, Natura 2000 võrgustiku linnu-ja loodusalad ja nende puhvervööndid (500 m, Sirtsi loodusalal 1000 m), I kaitsekategooria liigi merikotka püsielupaiga puhvervöönd 2000 m ja väike-konnakotka püsielupaiga puhvervöönd 500 m. Ülejäänud kaitstavad loodusobjektid (II ja III kaitsekategooria liigid, liikide püsielupaigad) ei ole välistavad, tuulepargi või tuulikute rajamist nende läheduses tuleb kaaluda. Näiteks on tuulepargi alaks sobiv ala määratud Lüganuse valda jääva Kuresoo metsise püsielupaiga piiri äärde, II kaitsekategooria liigi kanakulli piiritletud elupaiga (KLO9122562) ja 37 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine tuulepargi ala vahel on u 160 m, Varudis on ala lä- heduses kanakulli elupaik (KLO9127209) ja ala peal kaitsealuste taimeliikide kasvukohad. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKK) on oma kirjas 30.11.2020 nr 1-2/20/2924 „Tuulikuparkide rajami- seks sobilike alade eelvaliku metoodikast“ teinud ettepanekud tuulikuparkide rajamiseks sobilike alade eelvaliku tegemiseks ja metoodika ühtlusta- miseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel. EKK ettepaneku kohaselt on õigusta- tud kõikide kaitstavate loodusobjektide sh projek- teeritavate välistamine ja nt kõikidel kotkastel sh ka väike-konnakotkal arvestada puhvriga 2000 m pü- sielupaigast. Metsise püsielupaiga puhul peaks kindlasti arvestama 1000 m puhvriga, mille puhul on kindel, et negatiivne mõju on suure tõenäosu- sega välistatud. Samuti tuleks jälgida, et elupaik ei jääks tuulikute tõttu isolatsiooni teistest elupaika- dest st säiliks tuulikuvaba metsamaa koridor (kori- dori laius peaks olema 1-2 km). Juhul, kui on tege- mist tõenäolise lindude rändekoridoriga (kindlasti on selleks kõik rannikualad), siis tuleks tuulepargi planeerimise käigus nõuda kevad-ja sügisrände pe- rioodil 3D radaruuringut. Samuti on olulised erine- vate liikide toitumisalad ja erinevate elupaikade va- helised liikumisteed (nt nahkhiired, merikotkas), seetõttu tuleks välistada ka rohevõrgustiku alad. Merikotka puhul on vajalik arvestada, et tuulepargi ala ei jääks pesitus ja toitumisala vahele tagamaks toitumislendude ohutust. Lähtuvalt eeltoodud ette- panekutest palume üldplaneeringulahendus üle vaa- data ja korrigeerida. Palume tutvuda ka varasemalt nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu raames tuuleenergeetika ja rohevõrgustiku teemali- ses eksperthinnangus (K. Sepp, M. Külvik ja J. 38 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Raet, 2011. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-alal maakonnaplaneeringu tuuleenergee- tika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs rohe- võrgustiku osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leevendavate meetmetest. Eesti Maaülikool). 26. Üldplaneeringu eskiislahendus ja KSH aruanne 26. Selgitame, et senine valdav praktika ei käsitle Viru-Nigula valda jääva rohevõrgustiku üldplaneeringute koostamisel ei erista koha- hierarhilisust. Näiteks rohevõrgustiku planeerimis- liku tähtsusega tugialasid maakondlikest ega juhend (R. Kutsar, P. Metspalu, K. Eschbaum, S. riiklikest. Ehitustegevuse kavandamist rohe- Vahtrus, K. Sepp, 2018. Rohevõrgustiku planeeri- võrgustiku alale tuleb igal juhul põhjalikult misjuhend) on lk 18 märkinud: „Lisaks RV ruumi- kaalutleda ning sealjuures lähtuda kohalikust elementide määratlemisele (tugiala, rohekoridor) tu- kontekstist. leb üldplaneeringus välja tuua RV vastavus hierar- hilisele tasemele ehk väärtusklassile: riiklik, maa- kondlik, kohalik tugiala.... Hierarhilised tasemed annavad olulist infot otsustajale hilisemal RV tingi- muste rakendamisel. Näiteks uushoonestuse luba- mine riikliku tähtsusega tugialale vajab veelgi põh- jalikumat kaalumist kui ehitustegevuse kohaliku tähtsusega tugialale.“ Eeltoodust lähtuvalt palume üldplaneeringulahendus üle vaadata ja korrigeerida. 27. KSH aruanne p 6.1 (lk 31) on toodud, et valda 27. Korrigeerime KSH aruannet. jääv Kunda jõega kattuv Sirtsi loodusala paikneb Linnuse ja Siberi külade alal. Info pole täpne, Sirtsi loodusalal asuv Kunda jõe alamjooks jääb Kunda linna territooriumile. Palume parandada. 28. Üldplaneeringu eskiislahenduses on punktis 28. Üldplaneeringu seletuskirja mitteliigseks 4.2.5.3 Puhkekohad öeldud, et: „Üldplaneeringuga koormamiseks ei ole teksti täiendavaid jooni- on määratletud kohalike kogukondade jaoks väär- seid lisatud. ÜP seletuskiri ja selle Joonised 1- tuslikud puhkekohad rannal ja kaldal.“ Puhkekohad 4 on selle lahutamatuks osaks. on leitavad jooniselt 3, mis on eraldi fail üldplanee- ringu eskiislahendusest ja KSH aruandest. Samuti 39 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine on võimalik visuaalset infot rohevõrgustikust, väär- tuslikest põllumaadest, miljööväärtuslikest aladest jm objektidest näha joonistelt 1-4, mis on eraldi fai- lid. Teeme ettepaneku lisada jooksvalt peatükkide juurde kaardipildid vastava teema visuaalse kujuta- misega, mis aitaks teemasse süveneda ja kaasa mõelda. 29. Arusaamatuks jääb üldplaneeringu lisade süs- 29. Täname ettepanekute eest, täpsustame li- teem. KSH aruande peatükis 4 oli öeldud, et: „Eel- sade numeratsiooni ja nendele viitamist. datavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldus on toodud Viru-Nigula valla ÜP Lisas 5 –ülevaade Viru-Nigula vallast“. Lisa 5 polnud avalikult üleval kodulehel ega lisatud teistele dokumentidele ning avaldati telefonitsi küsimise peale. Lisa 4 on Viru- Nigula valla üldplaneeringu KSH VTK dokument ja lisa 1 joonis „Strateegilised ruumieesmärgid“. KSH aruande peatükis 7.1.5.4 on toodud lause: „Ülevaade Viru-Nigula vallas olevatest sademevee- süsteemidest on toodud ÜP lisas 2.“Tekib küsimus mis ja kus on lisad 2 ja 3? Teeme ettepaneku num- merdada kõik lisadokumendid ning lisada KSH aruande lõppu leheküljed lisade nimetustega ning avaldada lisad koos üldplaneeringu eskiislahenduse ja KSH aruandega. 30. KSH aruandes on läbivalt kasutatud lühendit 30. Korrigeerime KSH aruannet. KeMiN. Kui antud lühendiga on silmas peetud Keskkonnaministeeriumit, siis juhime tähelepanu, et korrektne lühend on KeM. 31. Lisas 5 on lk 19 mainitud, et: „Tegeleda tuleb 31. Lisa 5 on valla arengukava koostamise käi- Kunda suletud prügilast väljuvate nõrgvetega.“ gus valminud dokument ning ÜP lähteseisu- KSH aruandes ega üldplaneeringu eskiislahenduses kohtades ei ole vastava teema käsitlust vajali- pole mainitud Kunda suletud prügilat ega sellest kuks peetud. väljuvat nõrgvett. 40 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 32. Teeme ettepaneku lisas 5 välja tuua kõik ette- 32.-34. Lisa 5-s on koondatud info olemas- võtted Viru-Nigula vallas, kes omavad keskkonna- oleva olukorra kohta asjakohastes aspektides luba. seisuga märts-detsember 2019 ning seda ÜP koostamise käigus jooksvalt ei täiendata. Teie poolt viidatud teemasid on arvesse võetud ÜP koostamisel ja KSH läbiviimisel sellises ulatuses ja mahus, mis ÜP ja selle KSH täpsu- sastet ja ülesandeid silmas pidades vajalik. 33. Teeme ettepaneku lisa 5 tabelit 6 täiendada keskkonnaregistrikoodidega ning EELISest välja- võtte ajaga ning kujutada neid ülevaatlikult kaardi- pildil, mida täiendada ka kaitsealuste liikide kujuta- misega juhindudes LKS § 53. Samuti tuleb üldpla- neeringus käsitleda kaitstavate loodusobjektide kat- tuvust puhke- ja virgestusaladega, külastustaristuga. Arvestada tuleb ka projekteeritavate objektidega. 34. Lisas 5 on käsitletud sadevett ning vee- ja kana- lisatsioonisüsteemi, kuid täielikult puudub käsitlus põhjaveest. Palume olemasoleva olukorra ülevaadet täiendada. 35. KSH aruande peatükis 7.5 on mainitud järgmist: 35.-36. Korrigeerime viiteid. „Rohevõrgustiku konfiguratsioonis tehtud olulise- mad muutused on esitatud Viru-Nigula valla rohe- võrgustiku analüüsis (vt ÜP seletuskirja lisadest).“ Kust on leitav vastav lisa? 36. KSH aruande alapeatükis „Jalg-ja jalgrattateed“ on korduvalt viidatud üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.1.4-le, kuid vastav peatükk asub seletuskirja peatükk 5.1.5-s. 37. KSH aruande peatükis 9.12.3.„Nõuetekohase 37. Seletuskirja ptk-s 3.5.3 on tootmise maa- välisõhu kvaliteedi tagamine“ võiks kaaluda toot- ala ning ptk-s 6.5 nõuetekohase välisõhu kvali- teedi tagamise tingimused välja toodud. 41 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine mistegevusest lähtuvate negatiivsete mõjude lee- Tootmistegevused, sh kasutatavad tehnoloo- vendamiseksmeetmete hulka lisada ka punkti mitte giad, tegevuste läbiviimise aeg, töökorraldus planeerida elamualade lähedale tootmishooneid-ja vms on väga erinevad, mistõttu on erinevate maid. tegevuste mõju välisõhu kvaliteedile erinev. Seega ei ole me automaatselt välistanud ka tootmisalade ja elamualade lähestikku paikne- mist. Seda, milline tootmistegevus millisesse asukohta sobib, on juhtumipõhine kaalumine konkreetse tegevuse kavandamisel. 38. Üldplaneeringus on käsitletud ohtlikke ettevõt- 38. Kasutame ORME nimekirjas oleva tuule- teid ja keskkonnaohtlikke objekte, kuid võiks lisada pargi mõistet, kuid ei kavanda konkreetseid ka käsitluse olulise ruumilise mõjuga objektidest. tuuleparke. Üldplaneeringuga on määratud Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 4 kohaselt on tuuleparkide arendamiseks põhimõtteliselt so- üldplaneeringu ülesanne olulise ruumilise mõjuga bivad alad, kus tuleb läbi viia täiendavad pla- ehitise asukoha valimine. Olulise ruumilise mõjuga neeringud ja mõjuhindamised, mille tulemusel ehitiste nimekiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse selgub alale tuuleparkide rajamise võimalik- 01.10.2015 määrusega nr 102 „Olulise ruumilise kus. mõjuga ehitiste nimekiri“. Üldplaneeringuga tuleb valida oluliste ruumiliste mõjuga ehitiste asukohad, juhul kui neid planeeritakse. 39. Üldplaneeringus võiks käsitleda ka küsimusi 39. Teadaolevat hetke müraolukorda on käsit- millised on piirkondade praegused müratasemed letud ning võimalikke probleemkohti analüüsi- ning kas on hetkel probleeme; kas kavandatavad tud KSH aruandes (ptk 7.14.3). müra normtasemed (keskkonnaministri 16.12.2016 Selle tulemusi on mh arvesse võetud maakasu- määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtase- tuse planeerimisel ja maa-aladele kasutustingi- med ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hinda- muste määramisel. mise meetodid” Lisa 1) on saavutatavad ja kui pole, kas on vaja maad reserveerida (nt müratõkkeks, müravalliks) eesmärkide saavutamiseks; kas ja kuhu on otstarbekas määratleda vaikseid alasid. 40. Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada ko- 40. Teadaolevalt sellised kohad vallas puudu- haliku tähendusega üleujutusaladega, mis on tingi- vad, kus ühiskanalisatsiooni või liigvee ärajuh- timise puudustest on tingitud üleujutused. 42 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine tud näiteks ühisvoolse kanalisatsiooni või lahk- voolse sademeveekanalisatsiooni vooluhulga vastu- võtuvõime puudustest või elamupiirkondades la- hendamata liigvee probleemidest. Üldplaneeringus tuleb kaardistada kohaliku tähendusega üleujutus- riskiga alad, kuhu on vajalik kavandada kombinee- ritud sademeveelahendused. Täpsemad juhised üldplaneeringute koostamiseks on toodud kombi- neeritud sademevee strateegias: https://www.en- vir.ee/sites/default/files/1_sk_7.11.2018_0.pdf Pa- lume üldplaneeringut täiendada. 41. Üldplaneeringus tuleb käsitleda nitraaditund- 41. Nitraaditundlik ala ei ulatu Viru-Nigula likke alasid, mis on inimtegevuse suhtes tundliku- valda. mad ning seetõttu vajavad suured tähelepanu. Pa- lume üldplaneeringut täiendada. 42. Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 protokollilise 42. Täiendame KSH aruannet. otsusega kinnitati Ida-Eesti vesikonna veemajan- duskava. Üldplaneeringus palume vastata järgmis- tele küsimustele: Millised on alasse jäävad veeko- gumid? Mis on nende eesmärgid, sh keskkonnaees- märgid ja meetmeprogrammis ettenähtud meetmed? Kas veekogumite kasutus tagab eesmärkide täitmise ja nende säilimise? Palume üldplaneeringut täien- dada. 43. KSH aruandes lk 13 on öeldud, et: „Pinnase ra- 43. Täiendame KSH aruannet ja ÜP seletus- dooni sisaldus Viru-Nigula vallas ulatub normaal- kirja ennetavalt radoonikaitsemeetmete raken- sest kõrgeni. Madala radoonisisaldusega on üksnes damise kui alternatiivse võimalusega uurin- Malla, Mahu ja Letipea piirkond, iseäranis kõrge ra- gule. Automaatselt ennetavate meetmete ra- dooni sisaldusega endine Aseri valla piirkond. Ala- kendamise kohustuse seadmist ei pea me põh- del, kus radooni (Rn) sisaldus pinnaseõhus ületab jendatuks, kuna olenevalt kavandatavast tege- lubatud piirväärtuse (50 kBq/m3) ning nendega vuse olemusest ja ulatusest, võib hoopis mõõt- piirnevatel normaalse radoonisisaldusega (30-50 miste teostamine osutuda majanduslikult ots- kBq/m3) aladel tuleb teha detailsemad radooniriski tarbekamaks. Meile teadaolevalt on Eestis ka 43 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine uuringud enne elamute, olme-ja teiste samaotstarbe- vähemalt üks ettevõte, kes omab akrediteerin- liste hoonete projekteerimist ning vajadusel raken- gut radoonisisalduse mõõtmiseks pinnases ja dada radoonikaitse meetmeid“ ning radooni on kä- siseruumides: Tulelaev OÜ, akrediteerimistun- sitletud KSH aruande peatükkides 7.14.5 ning nistus nr L295 (kehtiv 01.10.2020 – 9.12.5. 30.09.2025). Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et õigusakti tase- mel on nõue mõõtetulemuste jälgitavusele (millest omakorda tuleneb mõõtja pädevuse nõue) kehtesta- tud ainult tööruumide õhu radoonisisalduse mõõt- miseks (Keskkonnaministri määrus 30.07.2018 nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohus- tused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“). Radooni mõõtmist pinnaseõhus ei reguleeri ükski õigusakt ja seega on vastava pädevuse tõestamise ainus viis akrediteering, mida hetkel Eestis keegi ei oma. Teeme ettepaneku kaaluda planeerimise ja projekteerimise faasis pinnaseõhu radoonimõõtmise nõude seadmisest loobumist ja selle võimalikku asendamist radooniprobleemi ennetavate meetmete planeerimisega mitte nõuda pinnaseõhus radooni mõõtmist, vaid ennetavalt, lähtudes juba olemasole- vast informatsioonist, radoonivastaste meetmete ka- sutamist, mis võib kokkuvõttes pikas perspektiivis osutuda kindlamaks ja odavamaks viisiks. Lähteseisukohad Kaitstavate loodusobjektide sh Natura alade ja Kaitstavate loodusobjektide sh Natura liikide leiukohtade käsitlus alade ja liikide leiukohtade käsitlus 01.03.2019 nr 6- 5/19/27-2 1. Objektid kajastada üldplaneeringus, sh joonisel, 1.-4. Antud suunised on üldplaneeringu liikide leiukohtade puhul arvestada looduskaitsesea- lahenduse väljatöötamiseks ning nendega duse (edaspidi LKS) § 53. arvestatakse planeeringulahenduse koos- 2. Arvestada Keskkonnaregistri ajakohaste andme- tamise etapis. tega. ÜP-s kajastada kaitstavate loodusobjektide 44 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine ajaline seis (EELIS-e väljavõtte aeg) ning märkida, LS ja KSH VTK parandamise vajadus et andmed võivad olla ajas-ruumis muutuvad. puudub. 3. Arvestada konkreetsete objektide kaitse-eeskirja- dega ja neis seatud tingimustega, samuti aladele 5. ÜP koostamise käigus kaalutakse la- koostatud kaitsekorralduskavadega ning vajadusel hendusi Kunda jõe esimese ajaloolise ka liigi ja elupaiga kaitse-tegevuskavadega. paisu säilitamiseks ja kalalahenduse raja- 4. I ja II kaitsekategooria liikide info kajastada miseks. kooskõlas LKS § 53. Keskkonnaameti hinnangul võib kõiki kaitsealuste liikide leiukohti ja liikide LS p 2.2. p 31 sõnastatakse ümber. püsielupaiku kujutada ühe tingmärgiga v.a I kaitse- kategooria liigi ringikujulised püsielupaigad. Vas- tav märkus lisada üldplaneeringu teksti ja/või le- gendi. 5. ÜP lähteseisukohtade punktis 31 on planeeringu ühe eesmärgina nimetatud „Kunda jõe esimese aja- loolise hüdroelektrijaama paisutuse ja paisu säilita- mine ning töösse rakendamine hüdroenergia tootmi- seks ja kalalahenduse rajamiseks“. Keskkonnaamet on seisukohal, et tegemist ei ole ÜP-ga lahendatava küsimusega. Kunda jõe I paisu osas tuleb lähtuda Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2018 kohtuot- susest nr 3-16-478. Veekogude kaitsevööndite (piiranguvöönd, ehi- Veekogude kaitsevööndite (piiranguvöönd, tuskeeluvöönd, veekaitsevöönd) käsitlus ehituskeeluvöönd, veekaitsevöönd) käsitlus 1. Arvestada erisustega kaitsevööndite lähtejoone määramisel (LKS § 35 lõiked 4 ja 5). Keskkon- 1.-5. Kaalutakse ÜP koostamise käigus ja naamet on seisukohal, et vastavalt LKS § 35 lõige EKV vähendamise analüüsimisel (sh vor- 31 tuleks korduvalt üleujutatava ala piiri st ka ehi- mistamise võimalusi). tuskeeluvööndi (edaspidi EKV) lähtejoone määra- misel rannikul võtta aluseks üleujutatavale alale ise- LS ja KSH VTK parandamise vajadus loomulik taimkate (sh roostik, rannaniidud) ja mul- puudub. lastik (sooldunud rannikumullad). Kui rakendatakse teisi põhimõtteid, tuleb see üldplaneeringus lahti kirjutada ning selgitada, kuidas on see kooskõlas 45 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine LKS ranna ja kaldakaitse eesmärkidega. Samuti tu- leb arvestada täiendavaid kohapõhiseid asjakoha- seid andmeid (nt veetasemete andmed). 2. EKV ulatuses võtta arvesse ka erandeid tekitavad olukorrad, milleks on metsamaa erisus LKS § 38 lõikes 2 ja tiheasustusala erisus LKS § 38 lõige 1 punktis 3. Metsamaa erisust käsitleda seletuskirjas, mitte planeeringu joonisel, kuna olukord on ajaliselt muutuv. 3. ÜP seletuskirjas ja joonistel määratleda üheselt olemasolevad, laiendatavad ja moodustatavad tihea- sustusalad, juhindudes ka LKS §-st 41. 4. Tuua välja olulisemad LKS § 38 lõigetes 4 ja 5 erisuste alla kuuluvad objektid, nt tiheasustusalal olemasolev ehitusjoon, supelrannad, planeeritavad avalikult kasutatavad teed (sh kergliiklusteed), pla- neeritavad tehnovõrgud ja rajatised, sadamad, sildu- mis- ja randumiskohad ning nende juurdepääsud. 5. EKV korrigeerimine ja vähendamine ning suu- rendamine (LKS § 40). ÜP lähteseisukoha kohaselt taotletakse ÜP ka EKV vähendamist. Keskkon- naamet juhib tähelepanu, et EKV vähendamine on LKS kohaselt erand ning lubatud vaid põhjendatud vajaduse korral. ÜP peab seega sisaldama sisulisi põhjendusi EKV vähendamiseks. Samuti juhime tä- helepanu, et uue ÜP kehtestamisega kaotavad kehti- vuse ka varasemad EKV vähendamised. Kohalikud omavalitsused võivad viia uue ÜP koostamise raa- mes läbi varasemate ÜP-ga antud EKV vähenda- mise kaardistamise, millega kehtestuksid varase- mate EKV vähendamiste nõusolekud ja need kan- duksid uude planeeringusse. Seega tuleb EKV vä- hendamise kaardistamisel (joonisel) ning seletuskir- 46 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine jas või lisas kujutada/loetleda varasemad EKV vä- hendamised. ÜP tööprotsessi ja/või kooskõlasta- mise käigus annab Keskkonnaamet seisukoha, kas varasemad EKV vähendamised jäävad kehtima ja nendega võib uue ÜP puhul arvestada (kui olud on muutunud, siis võib erandjuhul olla vajalik uus EKV vähendamise kaalumine). Juhul kui koosta- tava ÜP raames ei viida läbi EKV kaardistamist ja/või ei tooda välja veekogusid, kus eelmiste ÜP- ga on EKV-d vähendatud, siis automaatselt varase- mad nõusolekud EKV vähendamiseks uude planee- ringusse üle ei kandu. Natura hindamine (eelhindamine ja asjakohane Natura hindamine (eelhindamine ja asjako- hindamine) hane hindamine) 1. Arvestada lisaks otsestele mõjudele ka kaudseid ja kumuleeruvaid mõjusid. Hindamise üheks väl- 1. Arutatakse ÜP ja KSH koostamisel. jundiks võiks olla teadaolevate objektide-juhtude määratlemine, mille puhul on edaspidistes etappides LS ja KSH VTK parandamise vajadus vajalik asjakohase hindamise läbiviimine. puudub. Välisõhu temaatika käsitlemine Välisõhu temaatika käsitlemine 1. Palume ÜP ja KSH väljatöötamise kavatsuses ka- sutatud mõisted viia vastavusse atmosfääriõhu 1. Nõustume ettepanekuga: tekstis kasutatakse kaitse seaduses (edaspidi AÕKS) ja tööstusheite viidatud mõisteid. seaduses (edaspidi THS) kehtestatud mõistetega (saasteallika asemel heiteallikas, kompleksloa ase- KSH VTK täpsustatakse. mele keskkonnakompleksluba jne). 2. 2. Keskkonnaametil tekkisid KSH väljatöötamise kavatsuse alapeatükis 7.1. „Heited õhku, välisõhu kvaliteet“ toodud andmete kohta järgmised tähele- 2.1. Teksti täiendatakse 2017. a seireand- panekud: metega. 2.1. Alapeatükis on toodud tsitaat AS Kunda Nordic Tsement käitise kontrolli aruandest (15.03.2018 nr KSH VTK täpsustatakse. 47 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 1078583): „2016. aastal tehtud Kunda linna ümb- 2.2, 2.4, 2.5, 2.6, 2,7 ja 2.8. Nõustume et- ruse tolmuseirest selgub, et võrreldes varasemaga tepanekuga. on aasta keskmine tolmusisaldus õhus vähenenud ja piirväärtuse ületamisi ei ole registreeritud.“ KSH VTK täpsustatakse. Keskkonnaamet juhib Teie tähelepanu, et 2018. aastal on valminud „Kunda linna ja ümbruse tolmu- 2.3 ja 2.9 selgitame, et üldplaneeringu ta- seire 2017. a“ aruanne, mille kohaselt 2017. aastal sandil ei ole põhjendatud keskkonnaloa ületati PM10 kehtestatud 24 tunni piirväärtust ümberkirjutamine. KSH VTK raames kokku 7 korral. Keskkonnaamet on seisukohal, et koostatud ülevaate eesmärk on anda ülev- ÜP ja KSH väljatöötamise kavatsuses tuleb lähtuda aade ettevõtetest/tegevustest, millest võib uuematest andmetest või kajastada rohkem and- tekkida oluline heide ning koondteave meid, sh ka kõige viimased. nende tegevuste kohta, tuues välja oluli- 2.2 AS Kunda Nordic Tsement keskkonnakomp- sema. Komplekslubade puhul on juba luba leksloa õige number on 18399, mitte KKL/18399. ise viiteks olulise heite/mõju võima- 2.3 Keskkonnaamet on seisukohal, et käitise kirjel- likkuse kohta. Katlamajade puhul kasuta- damisel ei ole korrektne viidata ühele/kahele hei- tava kütuse liik, lisateabeks on katelde teallikale, kui tootmisterritooriumil on neid üle võimsus või kütusekulu aastas; väikse- kümne. Samuti pole korrektne käitise kirjeldami- mate seadmete puhul ei ole ka nende and- seks kasutada erinevat tüüpi andmeid (kütuse kulu mete esitamine põhjendatud. KSH koosta- tunnis/aastas/pole üldse toodud kogus). misel analüüsitakse viidatud allikaid de- tailsemalt, kuid ka KSH aruandesse ei kir- 2.4 Vastavalt Keskkonnaameti andmetele tegutseb jutata ümber loa detaile, vaid peamiselt Viru-Nigula vallas lisaks veel Aktsiaselts Baltic nende põhjal tehtud järeldused. Tank (õhusaasteluba nr L.ÕV.LV-184260). 2.5 AS Estonian Cell käitise kontrolli aruanne nr LS ja KSH VTK parandamise vajadus 1074793 õige kuupäev on 07.09.2017, mitte puudub. 07.09.2018. 3. Nõustume, KSH VTK-le lisatakse 2.6 Adven Eesti AS katlamaja (mis asub aadressil Kunda linna mürakaart. Võidu tn 10) õige õhusaasteloa number on L.ÕV/329091 mitte L.ÕV/300656. KSH VTK dokumenti täiendatakse. 2.7 Õhusaasteluba nr L.ÕV/300656 on väljastatud katlamajale, mis asub aadressil Maarja tn 7, Viru- 48 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Nigula alevik, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maa- kond. 2.8 Õhusaasteloa nr L.ÕV.IV-199914 raames tegut- seb katlamaja vaid aadressil Rahva tn 9 Aseri alevik Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond. Kooli tn 2 Aseri alevik Viru-Nigula vald Lääne-Viru maakond asuvale katlamajale on väljastatud paikse heiteallika käitaja registreeringu tõend (käitaja on OÜ Aseri Kommunaal, tõendi nr PHRR/332308). 2.9 Käitiste õiged tegevusalad, mille load antud on toodud vastavate lubade peal. Palume andmed üle kontrollida ning vajadusel korrigeerida. 3. ÜP ja KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 7.3. „Müra ja vibratsioon“ on toodud, et 2018. aas- tal Kunda linna kohta on koostatud mürakaart. Keskkonnaamet on seisukohal, et mürakaarti tuleks käsitleda ÜP ja KSH väljatöötamise kavatsuse li- sana. Jäätmemajandus Jäätmemajandus 1. KSH väljatöötamise kavatsuses, nt peatükk 7 „Keskkonnatervis“ ei ole käsitletud jäätmemajan- 1. Jäätmete temaatika lisatakse KSH VTK duse temaatikat ja jäätmete käitlemisega seonduvat dokumenti vastavalt ÜP täpsusastmele ptk mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. 7. 2. Üldplaneeringu lähteseisukohtades ei ole käsitle- tud jäätmejaama(sid) ega ohtlike jäätmete kogumis- KSH VTK dokumenti täiendatakse. punkti(e). Näiteks Keskkonnaametile 10.01.2019 esitatud Viru-Nigula valla korraldatud jäätmeveo 2. LS dokumenti lisatakse Aseri jäätme- hankedokumentidest „Korraldatud jäätmeveo ai- jaama kavandamise vajadus ptk 2.2. punkt nuõiguse andmine Viru-Nigula vallas“ nähtub, et 2. Kompostimisväljakute asukohad ja vald korraldab hanke jäätmete kogumiseks Aseri nendes käideldavad jäätmeliigid täpsustu- jäätmejaamas. Aseri jäätmejaama veel rajatud ei ole vad planeeringu koostamise käigus. Oht- 49 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine ning Keskkonnaamet leiab, et üldplaneeringu doku- like jäätmete kogumispunktide (nt pata- mentides peab uue jäätmejaama rajamist (planeeri- reide kogumine jms) kavandamine väljub mist) käsitlema ja kirjeldama. Lähteseisukohtade ÜP täpsusastmest. punktis 2 on välja toodud kompostimisväljakute ka- vandamine, kuid ei ole kirjeldatud kuhu komposti- LS täpsustatakse. misväljakud planeeritakse ning milliseid jäätmeliike seal käideldakse. Muud tähelepanekud, ettepanekud Muud tähelepanekud, ettepanekud 1. ÜP lahenduse väljatöötamisel kasutatavate alus- 1. ÜP kui strateegilise arengudokumendi tase- materjalidena ei ole nimetatud: looduskaitse aren- mel arvestatakse strateegiliste looduskaitseliste gukava, 2007. a Riigikontrolli aruannet randade ja dokumentidega. LS ptk 2.3. lisatakse loodus- kallaste kaitse kohta, kliimamuutustega kohanemise kaitse arengukava ja kliimamuutustega koha- arengukava aastani 2030 (Keskkonnaministeerium), nemise arengukava aastani 2030 (Keskkonna- samuti ka kaitstavate loodusobjektide kaitse-eeskir- ministeerium). jasid, kaitsekorralduskavasid, liigikaitse tegevuska- vasid. LS täpsustatakse. 2. Seoses käimasolevate vääriselupaikade inventuu- ridega (RMK, ELUS) on oodata ka vääriselupaiga 2. Võetakse teadmiseks. andmestiku uuenemist. 3. Pöörata tähelepanu vaba põhjaveevarude olema- LS ja KSH VTK parandamise vajadus solule ja nende ajakohastamise vajadusele ning Va- puudub. bariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016. a kinnitatud veemajanduskavaga perioodiks 2015‒2021 ettenäh- 3. Arvestatakse planeeringu kootamisel. tud meetmetele põhjaveekogumite ja pinnaveeko- gumite seisundi parandamiseks. LS ja KSH VTK parandamise vajadus 4. KSH väljatöötamise kavatsuses on märgitud, et puudub. „täiendavad kaevandamisloa taotlused on esitatud kaevandamiseks Kunda ja Suurkõrtsi lubjakivi- 4. Nõustume, täpsustus lisatakse. maardlas, Letipea liivamaardlas ja Varudi turba- maardlas.“ Siin võiks olla täpsustus selle kohta, KSH VTK täpsustatakse. millise seisuga on andmed esitatud, kuna see on ajas muutuv. 50 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 9 Eelnõu Lennuametile teadaolevalt puuduvad Viru-Nigula Võtame teadmiseks. vallas avalikult kasutatavad lennuväljad, kopteriväl- Lennuamet 26.11.2020 nr 4.6- jakud või navigatsiooniseadmed. Ka ei ulatu ühegi 8/20/5018-2 teadaoleva lennuvälja lähiümbrus Viru-Nigula valla territooriumile. Eeltoodust tulenevalt puuduvad Lennuametil ettepanekud Viru-Nigula valla üldpla- neeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule. Lähteseisukohad Ettepanekud puuduvad. - 04.03.2019 nr 4.6- 8/19/408-2 10 Eelnõu Oleme tutvunud planeeringu ja KSH materjalidega 1. ning palume planeeringu seletuskirja, jooniseid P 1.1.2 – Tingimusega on eelnevalt arvestatud. Transpordiamet 14.01.2021 nr 7.1- ning KSH aruande eelnõud korrigeerida järgnevalt: ÜP-s on Tallinn-Narva mnt-d Viru-Nigula 2/21/1158-1 1. Planeeringu seletuskirjas pole käsitletud meie et- valla territooriumil käsitletud kui oluliselt tepanekute p 1.1.2, 1.1.3, 3.5, 3.10. muudetavat teelõiku. Oleme määranud liikluse maa-ala juhtotstarbe, mis on mõeldud erinevate maanteerajatiste ka- Planeeringu kooskõlastamisel palume esitada meie vandamiseks. Täpsem lahendus selgub täpse- ettepanekutele vastava ülesehitusega ülevaade (nt mate projektidega. tabelina) nende arvestamise või mittearvestamise P 1.1.3 – Tingimusega on eelnevalt arvestatud. kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. Täpsem lahendus selgub järgmiste planeerin- gutega, nt riigi eriplaneering. P 3.5 – Tingimusega on eelnevalt arvestatud. Tingimus on kajastatud üldiste ehitustingi- muste ptk-s. Mis tähendab, et sellega tuleb ar- vestada igasuguse ehitustegevuse kavandami- sel mitte ainult DP kohustuse korral. P 3.10 – Ettepanekuga ei arvestata, sest see toob kaasa täiendavad piirangud maaomani- kele ja tehnoloogilise vööndiga soovitud ees- märgid on tagatavad ka teekaitsevööndiga. 51 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 2. Planeeringu seletuskirja p 3. „Maakasutus- ja ehi- 2. Täiendame sõnastust lähtuvalt ruumi sääst- tustingimused“ alapeatükis „Üldised ehitustingimu- mise printsiibist, et „Tehnovõrkude kavanda- sed“ on lause: „Tehnovõrkude kavandamisel eelis- misel eelistada nende paiknemist sõidutee tada nende paiknemist sõidutee transpordimaal. transpordimaa või selle kaitsevööndis. Täp- Täpsema asukoha väljaselgitamiseks riigitee trans- sema asukoha väljaselgitamiseks riigitee pordimaal teha koostööd Maanteeametiga“, mis on transpordimaal või selle kaitsevööndis teha vastuolus meie ettepanekute p 3.13. koostööd Maanteeametiga”. 3. Planeeringu seletuskirja p 5.1.5 „Jalg- ja jalgrat- 3. Täiendame sõnastust lähtuvalt ruumi sääst- tateed“ on lause: „Jalg- ja jalgrattateid on lubatud mise printsiibist, et „Jalg- ja jalgrattateid on rajada olemasoleva teemaa laiendusena“, mis on lubatud rajada olemasoleva teemaa laiendu- vastuolus meie ettepanekute p 3.7. sena või teekaitsevööndisse“. 4. Lisada planeeringu seletuskirja p 5.2.4. „Sademe- 4. Ettepanekuga ei arvestata. Sademeveelahen- veekanalisatsioon“ meie ettepanekute p 3.12. dus tuleb leida igal konkreetsel juhul vastavalt sademevee kogustele ja kohalikele eripäradele. Juhul, kui ilmneb vajadus juhtida sademevesi riigitee kraavidesse, siis kooskõlastatakse see Maanteeametiga. 5. Planeeringu joonise „Strateegilised eesmärgid“ 5. Arvestame ettepanekuga, täiendame joonist. leppemärkide loetelust puudub riigitee nr 2 Tallinn – Narva lõiku kujutav tingmärk, samas kui seal on olemas teise kujundusega leppemärk „Sõidutee“. 6. Kanda kaardirakendusele ning planeeringu joo- 6. Ettepanekuga ei arvestata, kuna ÜP kon- nistele kõikide riigiteede numbrid. tekstis ei oma need tähendust. 7. KSH aruande eelnõu p 7.15.4 „Sademevee ära- 7. Liiva-õlipüüdur ei pruugi olla igal konk- juhtimise võimalused“ täiendada aruande eelnõu reetsel juhul siiski sobiv lahendus, kuna tehni- teksti järgmise märkusega: bussijaamade, suurte lise lahenduse valik sõltub nii konkreetsest te- tootmisüksuste parklate ja muude parklate sademete gevusest, keskkonnast kui ka piirkonna reosta- vesi kogutakse ja juhitakse esmaseks puhastamiseks tuse tasemest. Konkreetne puhastamistehno- läbi õli-liivapüüduri. loogia jääb projekteerija otsustada. 52 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 8. KSH aruande eelnõu p 7.16.1 „Tuuleenergeetika“ 8. Ettepanekuga on ÜP seletuskirjas juba ar- tuua välja piirangud riigiteede äärde ehitamisel (vt vestatud, vt taastuvenergeetika ptk-s tuuleener- meie ettepanekud p 3.9). gia tootmiseks toodud tingimuste all. Lähteseisukohad 1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja koha- Kõiki ettepanekuid kaalutakse ÜP koosta- like teede üldise asukoha määramine: mise käigus. Teadaolevalt toimub teede- 14.03.2019 nr 15- 1.1. Integreerida planeeringusse riigihalduse mi- võrgustikuga seonduvate teemade läbiaru- 2/19/5379-3 nistri 27.03.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtesta- tamine Planeerijate Ühingu ja RPLO ja tud Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ (en- Maanteeameti ühisseminaridel (nt dise Viru-Nigula valla ulatuses) ja Ida-Viru maava- 25.03.2019), mille käigus võivad ÜP’de nema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 esitatavad tingimused veel täpsustuda või kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringuga muutuda. 2030+ (endise Aseri valla ulatuses) kavandatud tee- devõrgustik. LS ja KSH VTK parandamise vajadus Juhime tähelepanu, et: puudub. 1.1.1. Riigitee nr 1 Tallinn-Narva (E20) ca km 118,5-120,00 lõigule märkida kavandatav transpor- disõlm. 1.1.2. Terve Viru-Nigula valla ulatuses märkida rii- gitee nr 1 oluliselt muudetava teelõiguna. Kajastada seletuskirjas, et oluliselt muudetava teelõiguna tä- histatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eel- dada, et liiklemise sujuvuse tagamiseks, liiklusohu- tuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine, sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täienda- vate sõiduradade ehitamine, olemasolevate ristu- miskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandi- liste ristumiskohtade rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga. Eelpool 53 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine loetletud meetmete rakendamist lühematel teelõiku- del käsitletakse lokaalse meetmena ning üldplanee- ringus eraldi ei tähistata. 1.1.3. Kajastada üldplaneeringu seletuskirjas Lääne- Viru maakonnaplaneeringu 2030+ peatükis 5.2 kir- jeldatud põhimõte, et riigitee nr 1 õgvenduse või- malik asukoht ja tehnilised lahendused täpsustuvad järgnevate planeeringute ja projektidega, mille koostamisel tuleb arvestada kõigi seadustest tulene- vate nõuete, kitsenduste ja piirangutega. 1.2. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata perspektiiv- sete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalg- teede) üldised asukohad. 1.3. Määrata olemasolevate ja kavandatud teede funktsioonid: näiteks kohalik tee, avaliku kasutu- sega eratee. Riigiteedeks määramine ja riigiteede kohalikeks teedeks määramine toimub koostöös Maanteeametiga. 2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, seal- hulgas tänava kaitsevööndi laiendamine, riigitee kaitsevööndi vähendamine: 2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse käsitlemisel läh- tuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul sama parag- rahvi lõikest 3. 2.2. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väl- jaspool linna/alevikku või vastupidi katkeb asula- keskkonnas hoonestamata looduslikel aladel, kaalub Maanteeamet kohaliku omavalitsuse põhjenduste alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist või EhS § 71 lg 3 tuleneva kait- sevööndi laiuse suurendamist. 54 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 2.3. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kait- sevööndi laiuseid kajastav joonis esitada Maan- teeametile GIS või CAD formaadis. 3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingi- muste määramine: 3.1. Määrata tingimus, et riigitee kaitsevööndisse üldjuhul hooneid ei kavandata. Juhul, kui hoonete kavandamine on põhjendatud väljakujunenud hoo- nestusjoonega, määrata tingimus, et arendaja peab arvestama liiklusest tulenevate häiringute (müra, saaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga. Normidele vastavuse tagamine, leevendavate meetmete kasutu- sele võtmine ja finantseerimine on arendaja kohus- tus. 3.2. Soovitame müratundlikke alasid/objekte riigi- teede mõjupiirkonda mitte planeerida. 3.3. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele, määrata tin- gimus mitut kinnistut teenindava eratee avalikult kasutatavaks määramiseks, vajadusel transpordimaa kavandamiseks ja vastavalt EhS-le teeregistrisse kandmiseks. 3.4. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele määrata tin- gimus, et kinnistute maakorralduslikul jagamisel tu- leb juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatava- tel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt. 3.5. Määrata tingimus, et riigiteega külgneva ehitus- tegevuse kavandamisel detailplaneeringu koosta- mise kohustuseta alal, tuleb reeglina kasutada juur- depääsuks kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega. 55 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 3.6. Terviklike ruumilahenduste saavutamiseks rii- giteedelt juurdepääsude kavandamisel selgitada välja avalik huvi, määrata kohustus detailplanee- ringu koostamiseks juhul kui arendusalale puudub olemasolev juurdepääs ja / või on vajalik juurdepää- sude tagamine / säilitamine avalikult kasutatavalt teelt ala lähinaabritele. 3.7. Jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada väljapoole riigitee transpordimaad. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivõimalusi kergliik- lustee rajamiseks eramaadel, määrata tingimus, et projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks antakse läbi avatud menetluse. 3.8. Määrata tingimus, et põhjendatud juhul tuleb suurendada kaevandatavatele aladele juurdepääsu- teede, kaasa arvatud riigiteede, kandevõimet või viia neid muul moel liikluskoormusega vastavusse. 3.9 Määrata rajatise asukoha kooskõlastamise vaja- dus riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus (tuulikute puhul lisada labade pikkus) on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. 3.10. Arvestades riigiteede võimalikku teemaa laiendamise vajadust teede rekonstrueerimise käi- gus, kaaluda riigiteedele 20 m laiuste tehnoloogi- liste vööndite määramise vajadust äärmise sõiduraja välimisest servast tee ohutuse tagamiseks, perspek- tiivseteks teede õgvenduseks ja laiendusteks, ko- guja- ja kergliiklusteede välja ehitamiseks, avalikes huvides vajalike tehnovõrkude- ja rajatiste paiguta- miseks ning teede püsivust tagava veerežiimi paran- damiseks. Kuni 10 m teekaitsevööndi puhul lugeda 56 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni 10 m. Maakasu- tustingimuseks seada, et tehnoloogilises vööndis ehitustegevuse planeerimisel tuleb tee ohutuse taga- miseks kaasata Maanteeamet. 3.11. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust ja vastavust. Tingimuste määramisel lähtuda asjaolust, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede üm- berehitamise kohustust. Tingimuste määramisel ta- gada ühistranspordiga ligipääsetavus. 3.12. Tingimuste määramisel lähtuda asjaolust, et riigitee kui rajatise püsivuse ja toimimise tagami- seks üldjuhul ei juhita arendusalade sademevett rii- gitee kraavidesse. 3.13. Tehnovõrkude kavandamist riigitee transpor- dimaale tuleb vältida kuna transpordimaa on vajalik eelkõige tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste paigutamiseks. 3.14. Planeeringu koostamisel lähtuda eesmärgist soodustada ühissõidukite eeliskasutamist, vähenda- des sellega transpordi negatiivset mõju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi. 4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine: 4.1. Lähtuda riigitee funktsioonist teenindada eel- kõige läbivat liiklust ja arvestada et, kohalikku liik- lust teenindab eelkõige kohalik tee. Planeeringula- hendusega vältida kohaliku liikluse suunamist tran- siitliiklusega teele. 4.2. Arendusalade juurdepääsud lahendada läbi ko- gujateede, mis on ühendatud riigiteega ühise ristu- 57 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine miskoha kaudu. Määrata perspektiivse ja olema- soleva suletava juurdepääsu asukoht avalikult kasu- tatavale teele. 4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavan- dada piirkonna liiklussagedust suurendavad arendu- sed keskustesse. 4.4. Vältida planeeringulahedust, mis tingib vaja- duse hajaasustusega piirkonnas riigitee pidevaks ületamiseks. 4.5. Põhimaanteedele uusi samatasandilisi ristumis- kohti mitte kavandada. Kohalike teede liitumine põ- himaanteedega toimub ainult üldplaneeringuga ka- vandatud eritasandiliste ristumiskohtade (sõlmede) kaudu. Arvestada, et olemasolevad üksikute kinnis- tute ristumiskohad säilivad senise maakasutuse tar- beks ega pruugi jääda pikas perspektiivis kasutu- sele. 4.6. Liiklejate ohutuse tagamiseks ja riigitee korra- kohaseks kasutamiseks ei ole parkimine riigiteel lu- batud. Arendusalade, sh avaliku kasutusega alade, planeerimisel (puhkealad, supluskohad jm) kavan- dada lahendus, kus parkimine toimub väljaspool rii- giteed ja alaga samal teepoolel. 5. Märkused KSH väljatöötamise kavatsusele: 5.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulene- vaid negatiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, vi- suaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja tervi- sele lähtudes kavandavast üldplaneeringu lahendu- sest. 5.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel, sh aren- daja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt. 58 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 5.3. Käsitleda KSH-s tööstuse- ja kaevandamisega seotud objektid ning analüüsida võimalike väljaveo- teede, sh riigiteede, vastavust kavandatavale tege- vusele. Analüüsist lähtuvalt näha ette teede kande- võime tõstmine, meetmed liiklusohutuse tagami- seks, vms meetmed. 11 Eelnõu Juhime tähelepanu, et planeeringu alal asuvad navi- Täiendame seletuskirja ja joonist. gatsioonimärgid Kunda sadamakai tulepaak, Kunda Veeteede Amet 18.12.2020 nr 6-3- sadama paadikai tulepaak, Kunda sihi alumine tule- 1/2986 paak, Kunda sihi ülemine tulepaak, Letipea tuletorn ning vastavalt majandus- ja kommunikatsioonimi- nistri 06. detsembri 2002 a määrusele nr 26 „Ehitus- tegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahe- tus läheduses või mõjupiirkonnas“ § 4 lg 1 järgi tu- leb navigatsioonimärgi vahetus läheduses ja selle mõju piirkonnas ehitustegevus kooskõlastada Vee- teede Ametiga. Palume seda käsitleda üldplaneeringu seletuskirjas ja kanda navigatsioonimärgid üldplaneeringu jooni- sele. MINISTEERIUMID 12 Lähteseisukohad LS ja KSH VTK osas ettepanekud puuduvad. 1. Arvestatakse edasiste etappide käi- 28.02.2019 nr 13- Samas palume informeerida ministeeriumit gus. Siseministeerium 3/334-2 tulevikus juhul, kui planeeritakse valla territooriumile ehitada või rajada kõrgemaid ehitisi LS ja KSH VTK parandamise vajadus (hooned, tuulepark vms), et saaksime analüüsida, puudub. kuidas ehitised võivad mõjutada ministeeriumi sideteenuste levi. 59 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 13 Eelnõu 1. Palume korrigeerida seletuskirja punkti 3.5.13. 1.1 Korrigeerime sõnastust lähtuvalt MaaKatS 12.01.2021 nr 12- „Riigikaitse maa-ala“ sõnastust. § 18¹ lg-st 7. Kaitseministee- 1/21/3921 1.1 Praegu on tekstis märgitud riigikaitse maa-ala 1.2 Täiendame seletuskirja, et hetkel pole, aga rium definitsioon järgmiselt: „Üleriigilise kui tuleb mõni objekt, siis tuleb arvestada tähtsusega riigikaitseliste ehitiste maa-ala. Alale järgmiste piirangutega. võib kavandada sõjaväeosa, kaitsejõudude asutust, kaitseväe polügooni, laskevälja vms riigi- kaitsega seonduvat hoonet või ehitist.“ Juhime tähelepanu, et ehitusseadustiku § 115 lõike 1 järgi on riigikaitseline ehitis ainult Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseminis- teeriumi valitsemisala valduses olev ehitis, sealhulgas riigikaitseline tee. Viru-Nigula valla ter- ritooriumil praegu riigikaitselisi ehitisi ei asu ning koostatava üldplaneeringuga neid ka ei kavan- data. Nii on märgitud ka KSH aruande tekstis. Samas on üldplaneeringu kaardirakenduselt ja joo- nistelt näha, et riigikaitsemaa juhtotstarve (sama leppemärk, nagu on märgitud seletuskirja punktis 3.5.13) on märgitud sellistele maaaladele, mis ei ole Kaitseministeeriumi valitsemisala ehitiste maa-alad. Seega ei ole üldplaneeringu seletuskiri ja kaart praegu omavahel kooskõlas. Vastuolu kõrvaldamiseks palume seletuskirja punk- tis 3.5.13 muuta riigikaitse maa-ala definitsiooni ja sõnastada see nii, et riigikaitsemaa mõiste kataks kõiki maakatastriseaduse § 181 lõikes 7 nimetatud funktsioone. 1.2 Samas seletuskirja punktis on märgitud tingimu- sed ehitamiseks ja ruumiliseks planeerimiseks riigikaitselise ehitise piiranguvöön- dis. Nimetatud tingimused on küll õiged, kuid 60 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine soovitame kaaluda, kas nende tingimuste sätesta- mine Viru-Nigula valla üldplaneeringus on vajalik, arvestades asjaolu, et riigikaitselisi ehitisi ega nende piiranguvööndeid vallas ei asu ning üldplaneeringuga neid praegu ei kavandata. 2. Palume korrigeerida seletuskirja punktis 5.2.8.2 2. Täiendame sõnastust. „Päikeseenergia“ märgitud tingimusi. 2 (2) Praegu on tekstis ühe tingimusena märgitud, et päi- keseelektrijaamade detailplaneeringud, projekteerimistingimused ja ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Palume see asendada tingimusega: “Päikeseelektri- jaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele.“. 3. Letipea neeme on Lääne-Viru maakonnaplanee- 3. Ei arvesta. Lähtuvalt valla arengukavast ja ringus käsitletud kui võimalikku merele ÜP-ga kavandatud strateegilistest orienteeritud harjutusala. Samuti on see riigikaitse- ruumieesmärkidest (ptk 2.3.3) on Mahu- lise alana markeeritud ka koostatavas Eesti Letipea rannikuäärne ala kavandatud mereala planeeringus. Arvestades riigikaitse aren- elamupiirkonnaks. Laskeala kajastamine ÜP-s gukava ja Kaitseväe võimearendusi suureneb tekitaks konflikte valla seatud eesmärkides pikemas perspektiivis tõenäoliselt maalt merele elamualade ettevalmistamisel ja mereäärsete laskmisvõimaluste vajadus. Nende võimaluste kinnisvaraarenduste paremal tutvustamisel. tagamiseks analüüsitakse kindlasti ka Letipea neeme. Seetõttu palume kajastada võimalikku Letipea neeme riigikaitselist kasutust ka Viru-Ni- gula üldplaneeringu joonistel ja seletuskirjas. Võimalik riigikaitseline väljaõpe ei välista kategoo- riliselt piirkonna elamuarendust, kuid soovitame seda võimalusel vältida ning võimalike piirangutega arvestada. 61 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 4. Juhime tähelepanu, et Viru-Nigula valla territoo- 4. Täiendame seletuskirja ptk 5.2.8.1 seoses riumile on võimalik elektrituulikuid ja kompensatsioonimeetmete rakendumise tuuleparke rajada alles pärast Kirde-Eesti osaliselt eeldatava algusaja osas Kirde-Eestis. tuuleenergeetikale avavate riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete rakendumist, mis eelda- tavalt toimub 2024. aasta lõpuks. Ka sel juhul tuleb mistahes kõrgusega elektrituulikute püstita- mine kooskõlastada Kaitseministeeriumiga ning alustada selleks koostööd võimalikult varases eta- pis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselised tingimused elektrituulikute rajamiseks. Palume seda kajastada ka üldplaneeringu seletuskirjas. Lähteseisukohad 1. Üle 28 m kõrged ehitised ning mistahes kõrgu- 1.-2. Ettepanekutega arvestatakse planee- sega tuulikud ja tuulepargid kogu valla territooriu- ringulahenduse väljatöötamisel. 04.03.2019 nr 12- mil võivad mõjutada riigikaitselise ehitise töövõi- 1/19/489 met. Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada LS ja KSH VTK parandamise vajadus kõigi mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite ja tuu- puudub. leparkide ning üle 28 m kõrguste ehitiste planeerin- gud, projektid, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitusteatised. Koostööd Kaitseministeeriumiga on soovitatav alustada võimalikult varases etapis. 2. Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutavad metsaseaduse § 36 alusel metsaalasid riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks ka väljaspool harjutusvälju. Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. 14 Lähteseisukohad 1. Üldplaneeringu koostamisel palume kasutada Ra- 1.-4. Ettepanekud on suunised planee- 07.03.2019 nr 14- handusministeeriumi koostatud nõustikku „Nõuan- ringu üldiseks koostamiseks ja teatud tee- Rahandusminis- 11/794-3 deid üldplaneeringu koostamiseks“, mis on kätte- made lahendamiseks üldplaneeringus. Et- teerium saadav aadressil https://planeerimine.ee/seadus-ja- juhendid/yp-noustik/ , ning hanke korraldamisel 62 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Rahandusministeeriumi ja Eesti Planeerijate tepanekutega arvestatakse planeerin- Ühingu koostatud juhendmaterjali „Soovitused ruu- guprotsessis ja planeeringulahenduse väl- milise planeerimise konsultatsioonihanke läbiviimi- jatöötamisel. seks“, mis on kättesaadav aadressil https://planeeri- mine.ee/seadus-ja-juhendid/soovitused-ruumilise- LS ja KSH VTK parandamise vajadus planeerimise-konsultatsioonihanke-labiviimiseks/. puudub. Palume tutvuda ka teiste eelnimetatud veebilehel olevate asjakohaste juhendmaterjalidega. 2. Erinevate keskuste arengu kavandamisel võtta lähtealuseks Lääne-Viru maakonnaplaneeringus toodud keskuste võrgustik, keskuste hierarhia ning teenustasemed, endise Aseri valla aladel arvestada Ida-Viru maakonnaplaneeringut. Asustuse arengut suunavate juhiste osas tuleb lähtuda maakonnapla- neeringutes sätestatud põhimõtetest. 3. Lääne-Viru maakonnaplaneeringus käsitletakse eraldi piirkonnana Lääne-Viru maakonna rannikuala, sealhulgas peetakse Viru-Nigula valda üheks oluliseks rannikuala piirkonnaks. Palume üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada maakonnaplaneeringu peatükiga 3.8 „Rannikuala“ ning maakonnaplaneeringu lisas 12 toodud põhimõ- tetega. 4. Üldplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 2.2 „Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded“ toodud tabeli punktis 4 on kirjas, et üldplaneeringu koosta- mise raames kaalutakse võimalikke maa-alasid ja määratakse olulise ruumilise mõjuga ehitiste raja- mise tingimused. Juhime tähelepanu sellele, et kaa- lumise aluseks tuleb võtta Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõ- juga ehitise nimekiri“. 63 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 5. Üldplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 2.2 5. Nõustume ettepanekuga. „Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded“ toodud tabeli punktis 12 on märgitud, et ranna ja kalda ehi- LS täpsustatakse. tuskeeluvööndi vähendamise ettepanekuid tehakse üldplaneeringu koostamise raames. Palume punkti täiendada selliselt, et ehituskeeluvööndi vähenda- mine peab olema hoolikalt kaalutletud ja põhjenda- tud. 6. Üldplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 2.2 6. Valla seisukoht on antud küsimuses „Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded“ toodud täpsustunud ning üldplaneeringu raames tabeli punktis 31 on märgitud taudistunud põlluma- antud teemat ei lahendata (vt ka vastus- jandusloomade matmispaikade võimalikkuse kaalu- seisukohta VTA-le). mine (sh rajamise tingimused ja kaasnevad mõjud). Märgime, et matmispaikade valikul on ruumikasu- LS täpsustatakse, ptk 2.2 punkt 31. eemal- tusele oluline mõju, kuna seab ümbritsevale maaka- datakse vastav ülesanne. sutusele olulisi kitsendusi, seejuures iga kitsendus peab olema põhjendatud, proportsionaalne ja ühe- selt mõistetav. Tuleb põhjalikult kaaluda, kas ini- mese elu ja tervise kaitseks operatiivset tegutsemist vajavas hädaolukorras on üldplaneeringu järgimine alati võimalik. Samuti peab kaaluma, kas sellisel põhjusel on üldplaneeringutes üldiste pikaajaliste kitsenduste seadmine maakasutusele mõistlik. 7. Üldplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 3.2 7. Ootame ministeeriumist sisulist põh- „Üldplaneeringu ja KSH eeldatav ajakava“ tabelis jendust küsimusele, miks üldplaneering on märgitud, et üldplaneering kavatsetakse kehtes- tuleb kehtestada Vallavolikogu üksikakti tada vallavolikogu määrusega. Siinkohal märgime, (st otsusega), mitte üldaktiga (st määru- et kuna planeeringud on üksikaktid, siis PlanS § 91 sega). lõike 1 kohaselt kehtestatakse uus üldplaneering ko- haliku omavalitsuse volikogu otsusega. LS täpsustatakse vastavalt hetkel kehti- vale PlanS-le. 64 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 8. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 373 8. Ettepanekuga arvestatakse, LS doku- lõike 6 kohaselt on maakonna arengustrateegia mendi ptk 2.3 lisatakse Lääne-Viru maa- üldplaneeringu koostamise alus. Sellest tulenevalt konna arengustrateegia 2030+. palume arvestada lähiajal volikogude poolt heaks kiidetava Lääne-Viru maakonna arengustrateegia LS täpsustatakse. 2030+. Antud hetkel on oluline uue maakondliku arengustrateegia sidumine ruumilise planeerimi- sega. 9. Juhime tähelepanu asjaolule, et Vabariigi Valit- 9. Ettepanekuga arvestatakse, LS doku- suse 25. mai 2017 korraldusega nr 157 algatati üle- mendi ptk 2.3 lisatakse Eesti mereala pla- riigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piir- neering. neva rannikuala, samuti majandusvööndi teemapla- neering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. LS täpsustatakse. Hetkel koostatakse planeeringu eskiislahendust ja mõjude hindamise eelnõud, millega palume üldpla- neeringu koostamise käigus arvestada. 10. Palume lisada Viru-Nigula valla veebilehele 10. Ettepanekuga on arvestatud. jooksva informatsiooni valla üldplaneeringu koosta- mise ja KSH läbiviimise kohta, et hoida avalikkust LS ja KSH VTK parandamise vajadus planeeringu koostamise protsessiga pidevalt kursis. puudub. 11. Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisuko- 11. Ettepanekuga arvestatakse, täpsusta- hade peatükis 3.1. „Koostöö ja kaasamine“ on esita- takse LS ptk 3.1. tud nimekiri, kellega tuleb üldplaneeringu koosta- misel koostööd teha või keda tuleb planeeringu LS täpsustatakse. koostamisse kaasata. Palume lisada koostöö tegijate ja kaasatavate nimekirja Majandus- ja Kommuni- katsiooniministeerium (mereäärsed väikesadamad), Keskkonnaministeerium (maapoliitika kujunda- mine, reformimata riigimaad), Siseministeerium (riigipiiri lähedus), Veterinaar- ja Toiduamet (taud- istunud põllumajandusloomade matmispaikade määramise võimalikkus), Riigimetsa Majandamise Keskus (riigimets planeeringualal), Elektrilevi OÜ 65 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine ja Elering AS (elektriliinid planeeringualal), aktsia- selts Eesti Gaas (gaasivõrk planeeringualal), Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS ja Tele2 Eesti AS (sidepaigaldised planee- ringualal). 15 Eelnõu Oleme tutvunud veebilehel https://viru-ni- 1. ÜP seletuskirja peatükis 3.5.5 on too- 08.01.2021 nr 7- gula.ee/uldplaneering-viru-nigulas kättesaadavate dud hooned ja rajatised, mida võib ühis- Keskkonnaminis- 15/19/508-5 materjalidega ning meil ei ole avaliku väljapaneku kondlike ehitise juhtotstarbega maa-alale teerium etapis kinnisasjade, mille riigivara valitseja on püstitada. ÜP täpsusastmes ei ole määra- Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus Maa- tud perspektiivseid ehitisi, mida antud ka- amet osas ettepanekuid, kuid maaüksuste kohta, tastriüksustele kavandatakse. mille osas on maareformi toimingud lõpule viimata soovime märkida eeldusel, et tegemist on MaaRS § 31 lõikes 2 nimetatud maaga järgmist: 1. Aseri alevikus asuvale Nooruse tn 7 (katastritun- nus 90301:001:0229) ja Kunda linnas asuvatele Ka- levi tn 2 (katastritunnus 90301:001:0357) ning Ka- semäe tn 19c (katastritunnus 90301:001:0382) maaüksustele on üldplaneeringu eskiisiga kavanda- tud ühiskondliku ehitise maa-ala maakasutuse juh- totstarve. Palume informatsiooni milliste perspek- tiivsete ehitiste jaoks maakasutust kavandatakse. Lisaks soovime üldplaneeringu eskiisi ja KSH aruande eelnõu kohta märkida järgmist: 2. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja peatükis 3. 2. Korrigeerime sõnastust. Maakasutus- ja ehitustingimused (lk. 12) on üldiste ehitustingimuste all välja toodud punkt, kus sätesta- takse, et „edasisel tegevuste arendamisel tuleb üld- juhul vältida ulatuslikke raadamisi nõudvaid aren- dusi niitudel, metsades ja soodes“. Leiame, et aren- duste kavandamine mujale, kui looduslikele aladele on mõistlik ning eesmärgipärane. Aga juhime tähe- lepanu sellele, et raadamiseks nimetatakse raiet, 66 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks (metsaseadus § 32). Raadamist ei tehta seega niitudel ning seda ei pruugita rakendada ka soodes. Soovitame punkti sõ- nastust täpsustada järgnevalt: „edasisel tegevuste arendamisel tuleb üldjuhul vältida ulatuslikku maakasutuse muutust nõudvaid arendusi niitudel, metsades ja soodes“. 3. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja peatüki 3.5.6. 3. Korrigeerime seletuskirja teksti, sama Puhke ja looduslik maa-ala (lk 29) tingimuste loe- sisuga põhimõte eemaldatud. telu kahes viimases punktis mõlemas kordub põhi- mõte, et „raiete kavandamisel lähtuda ala puhke- väärtustest“. 4. Palume üldplaneeringus välja tuua, kas Viru-Ni- 4. Rohevõrgustiku analüüsi koostamisel gula valla rohevõrgustiku ruumistruktuur moodus- on lähtutud maakonnaplaneeringutega ka- tab ühtse terviku naabervaldade rohevõrgustikuga. vandatud võrgustikust (sh piiriüleses osas) ning üldplaneeringuga kavandatav võrgustik on sellega kooskõlas. 5. Palume üldplaneeringus selgitada, mil määral 5. Rohevõrgustiku puhul on oluline võr- kattub rohevõrgustik looduskaitseseaduse (edaspidi gustiku toimimine ning üksikuid eraldi- LKS) alusel kaitstavate aladega, juhul kui kõik seisvaid kaitsealuseid objekte ei ole võr- kaitstavad alad ei ole rohevõrgustikku arvatud, pa- gustikku hõlmatud. Nendel kehtivad eral- lume selgitada põhjust. diseisvad looduskaitselised piirangud. 6. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja peatüki 4.2.3. 6. Täiendame sõnastust, et raadamine ro- Rohevõrgustik (lk 39-41) tingimuste loetelus on hevõrgustiku aladel ei ole üldjuhul luba- välja toodud, et metsamaa raadamine rohevõrgus- tud. tiku aladel ei ole lubatud. Samas on sama punkti järgmises lauses kirjas, et „Raadamise vajaduse Täpsustame, et põldude vahel paiknevate kaalumisel tuleb täiendavalt /..../“. Esimesel juhul metsaga kaetud alade puhul oleme tingi- raadamine keelatakse, aga järgneva lause mõte vii- muse sõnastanud üldiselt ilma täpseid pii- tab sellele, et raadamine on siiski teatud tingimustel ranguid välja toomata. Täiendame sõnas- lubatud. Seega soovitame punkti esimest lauset täp- 67 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine sustada sõnaga „/…/ ei ole üldjuhul lubatud“. Sa- tust, et „Säilitada põllumaade vahel paik- muti on tingimuste loetelus punkt, mis sätestab, et nevad haljasribad ja puittaimestikuga kae- rohevõrgustiku tugevdamiseks tuleb „säilitada põl- tud alad“. lumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad“. Palume täpsustada, millega on antud juhul tegemist – kas põllumassiive ja -tükke omavahel eraldava puittaimestikuga kaetud ribadega või on tegemist metsamaaga metsaseaduse tähenduses ning mida tä- hendab selles kontekstis nende alade säilitamine. Oluline on silmas pidada, et juhul, kui planeeritakse seada omandile kasutustingimusi, siis peavad need olema selgelt välja toodud ja üheselt arusaadavad. Seetõttu leiame, et selles punktis tuleb sõnastust täpsustada. 7. KSH aruande eelnõu peatükis 7.5. Mõju rohevõr- 7. Vaatame sõnastuse üle ja täiendame va- gustikule on selgitatud, et üldplaneeringuga täpsus- jadusel. tatakse ja korrigeeritakse maakonnaplaneeringutega määratud rohevõrgustikku ja olulisemad muutused on esitatud Viru-Nigula valla rohevõrgustiku ana- lüüsis (üldplaneeringu lisa 2). Palume selgitada, milliseid muutusi on silmas peetud lisas 2 (lk 3), kus öeldakse, et rohekoridorid on ajas kiiremini muutuvad või muudetavad. Tulenevalt PlanS-ist on rohevõrgustiku eesmärk säilitada eri tüüpi ökosüs- teeme (looduslikke ja pool-looduslikke), mistõttu eeltoodud sõnastus ei ole selge – maakasutusmuutu- sed ei tohi kahjustada koridoride sidusust. 8. Lisas 2 (lk 5) on öeldud, et loomade liikumiskori- 8. Selgitame, et tegemist on igakordse ko- doride puhul on oluline, et koridorides oleks olemas hapõhise kaalutlusotsusega, mida ei saa minimaalne elustiku jätkusuutlike liikumisvõimalusi üldplaneeringu täpsusastmes täpsemini tagav loodusliku taimestikuga vöönd. Palume täp- kirjeldada. sustada, millistele tingimustele vastav loodusliku 68 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine taimestikuga vöönd tagab elustikule jätkusuutlikud liikumisvõimalused. 9. KSH aruande eelnõus lk 51 on selgitatud, et pla- 9. Rohevõrgustiku servaalade korrigeeri- neeringu senise koostamise käigus vaadati üle täht- mine jääb üldplaneeringu täpsusastmesse. samad olemasolevad ja võimalikud uued rohealad Rohevõrgustiku analüüsis on täpsemalt rohevõrgustiku sidususe tagamiseks. Selle käigus käsitletud rohevõrgustikku vähemsobivaid on muudetud ka rohevõrgustiku piire. Näiteks rohe- alasid ning eraldiseisvalt on välja toodud võrgustiku alade servadest lõigati välja väärtuslikke suuremad muudatused. põllumajandusmaid ja muid võrgustikku vähemso- bivaid alasid. Palume selgitada, millised olid need muud rohevõrgustikku vähemsobivad alad, mis ser- vadest välja lõigati ja mis kaalutlustel seda tehti ar- vestades, et – nagu on välja toodud ka üldplanee- ringu eskiisi seletuskirjas lk 39 – rohevõrgustikku eesmärk on eri tüüpi ökosüsteemide ühendamine ühtseks süsteemiks ning seega võivad rohevõrgus- tiku hulka kuuluda ka inimtekkelised haljastud, puhkealad, mänguväljakud, kalmistud, spordirajati- sed, ökoduktid, rohekatused jm elustikku ning öko- süsteemi teenuseid toetavad rajatised. 10. Üldplaneering näeb muuhulgas ette mitmete ro- 10. Üldplaneeringu täpsusastmes on korri- hekoridoride kitsenemise (näiteks Pada jõe ja geeritud/täpsustatud maakonnaplaneerin- Kunda jõe kaldavööndis). Kitsamate ribaelementide gust tulenevaid rohevõrgustiku koridore. puhul on eeldatavasti erinevate rohevõrgustikus toi- Koridorid on teatud kohtades küll kitsene- muvate maakasutusmuutuste või väljaspool toimi- nud, kuid läbipääs on tagatud. Rohevõr- vate tegurite mõju koridoride funktsioneerimisele gustiku analüüsis on täpsemalt käsitletud oluliselt suurem kui varem. Palume koridoride kitsamate ribaelementide funktsionaalsuse mahu vähenemist KSH aruande eelnõus lähemalt säilitamist. käsitleda ja selgitada, kuidas kitsamate ribaelemen- tide puhul on tagatud nende toimimine ja võime puhverdada võimalikke ebasoodsaid mõjusid. Pa- lume anda hinnang, milline avatud-suletud alade osakaal kitsastel koridoridel nende toimimise tagab 69 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine ning lisada üldplaneeringusse kasutustingimused, mis selle tagaksid. 11. KSH aruande eelnõu peatükis 7.5. Mõju rohe- 11. Täiendame KSH aruannet. võrgustikule käsitletakse peamiselt tuuleparkide ja taristuobjektide arendamise võimalikke mõjusid ro- hevõrgustiku sidususele ja toimimisele. Oleme sei- sukohal, et KSH aruande eelnõud on oluline täien- dada ja tuua välja, kas ja millised teised tegevus- valdkonnad võivad mõjutada rohevõrgustiku sidu- sust ja toimimist, sh avatud ja suletud alade osa- kaalu rohekoridorides ja tugialadel, ning kas ja kui- das tuleks üldplaneeringus neid valdkondi suunata. 12. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja peatükis 3.1. 12. Võtame teadmiseks. Tiheasustusala (lk 14) on tiheasustusala tingimu- sena välja toodud, et tiheasustusala võib oma piiri- dest välja kasvada ainult juhul, kui see on loogiline maastikuliselt, logistiliselt või kogukondlikult. Ju- hime siinkohal tähelepanu LKS-ist tulenevale nõu- dele, et tiheasustusala laiendamine ranna ja kalda piiranguvööndis võib toimuda ainult kehtestatud üldplaneeringu alusel. 13. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja peatükis 13. Täiendame seletuskirja, eemaldame 4.2.5. Rand ja kallas (lk 44) on ranna ja kalda alade tingimuse. kasutamise tingimusena välja toodud, et vältida ehi- tustegevust liigniisketel aladel. Teeme ettepaneku selguse huvides need alad välja tuua või kirjeldada, mis tingimusel on tegemist liigniiske alaga. 14. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja peatükis 14. Täiendame sõnastust. Üleujutustõe- 4.2.5.5 Üleujutusohuga alad (lk 46) on üleujutu- näosusega alade definitsioon on p 4.2.5.5 sohuga alade kasutustingimusena välja toodud, et sissejuhatavas lõigus. üldjuhul tuleb üleujutustõenäosusega alale ehita- mist vältida. Peatüki kohaselt ametlikke üleujutus- 70 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine piirkondi, mille kriteeriumiks on looduslik üleuju- Täiendame joonist, leppemärk muudetud tus, vallas ei ole. Palume täpsustada, mida on silmas selgemini eristatavaks. peetud üleujutusohuga alana ja üleujutustõenäosu- sega alana. Planeeringu joonise Väärtused ja pii- rangud legendi järgi on joonisele kantud üleujutu- sohuga alad ja märgalad, mis ei ole aga joonisel en- dal eristatavad leppemärgi sarnasuse tõttu. 15. Lisaks juhime tähelepanu, LKS § 35 lõike 31 15. Täiendame seletuskirja. kohaselt määratakse üldplaneeringuga korduva Korduva üleujutusala piir mererannal on 1 üleujutusega ala piir mererannal. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse kor- meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. duvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal on ka PlanS kohaselt üks üldplaneeringuga lahendatavatest ülesannetest. Kui korduva üleujutusala piiri üldplaneeringuga määra- tud ei ole, asub see kogu Eesti mererannal, kus ra- kendub ranna veekaitse-, ehituskeelu- ja piiran- guvööndi arvestamisel lähtejoonena LKS-ist tule- nev ühe meetri piir kaldajoone kõrgusväärtusest (eraldi erandiks on kaldaastangud). Keskkonnami- nisteerium on edastanud kõigile mereäärsetele ko- halikele omavalitsustele sel teemal kirja – Korduva üleujutusega ala piiri määramisest (12.05.2020 kiri nr 8-2/20/2084, kättesaadav https://adr.en- vir.ee/et/document.html?id=7b0345b2-8281-4800- 8ac3-7ce5aa8b9d57). Palume üldplaneeringut selles osas täiendada. Palume Viru-Nigula Vallavalitsusel üldplaneeringu ja KSH aruande koostamisel arvestada käesolevas kirjas esitatud ettepanekutega ja hoida Keskkonna- ministeeriumit kursis üldplaneeringu ja KSH aruande edasise menetlemisega. 71 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 16 Lähteseisukohad Palume üldplaneeringute koostamisel tuuleenergee- Kõikide suunistega arvestatakse vastavalt tika alade kavandamisel võtta aluseks järgnevad põ- ÜP täpsusastmele taastuvenergeetika tee- Majandus- ja 13.03.2019 nr 17- himõtted: made lahendamisel ja maakasutuspõhimõ- Kommunikatsioo- 7/2019/2142 1. KOV üldplaneeringute koostamisel planeerimis- tete ning -tingimuste seadmisel. niministeerium seaduse § 75 lg 1 p 3-4 kohast ülesannet lahendades arvestada vajadusega leida tuuleenergia tootmiseks LS ja KSH VTK parandamise vajadus vajalikke alasid. Seejuures soovitab MKM lähtuda puudub. vähemalt järgmistest kriteeriumitest: elamute ja ühiskondlike hoonete ning elektrituu- likute vahekaugus mitte rohkem kui 1000 m, v.a ti- heasustusalad (linnad, alevid) 2000 m. Maaomaniku nõusolekul võib elektrituulikuid paigutada maao- maniku elamule lähemale kui 1000 m juhul, kui on tagatud nõuetele vastav müra normtase; puhke- ja virgestusalad tuuleparkidest puhvriga – 1000 m; elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel ar- vestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatava- tele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e. tiiviku diameeter). Kavandatud uute riigiteede (Via Baltica, Suure väina püsiühen- dus jne) puhul tuleb vähimat kaugust arvestada pla- neeringuga määratud trassikoridori servast. Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avali- kult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juh- tudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõu- solekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõr- gus (H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaaja- lisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemis asemel planeeringu koostamisel kasu- tada väljapakutud valemit. 72 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Näide: 200 m mastikõrguse ja 70 m labadega (roo- tori diameeter 140 m) elektrituuliku korral oleks va- hekaugus avalikust teest 1,5 x (200+140) = 1,5 x 340 = 510m. veekogud - puhverala ulatus võrdsustada vee- kogu ehituskeeluvööndiga. kalmistud - puhverala ulatus 500 m. 2. Soovitame soodustada üksiktuulikute rajamist et- tevõtlusaladel ning määrata antud piirkonnad sobi- vaks tuuleenergia alaks. Alates 2018. aastast saavad kohalikud tööstused ja ettevõtted rajada energia- tootmise juurest 6 km raadiuses enda elektritarbi- mise katmiseks otseliini, mis annab võimaluse kokku hoida võrgutasude pealt. See võib olla olu- line sisend kohaliku ettevõtluse konkurentsivõime suurendamiseks ning soodustada ka regionaalse energiatootmise arenemist. 3. Teha koostööd Kaitseministeeriumi ja Siseminis- teeriumiga selgitamaks välja alad kohaliku omava- litsuse piires, kus tuulikute ja riigikaitseliste ehitiste vaheline kontakt on eelduslikult minimaalne. Et mi- nisteeriumite vastav teave ei ole avalik, siis soovi- tame koostöö formaadiks lisaks kirjavahetusele ka kohtumisi. Kinnitame valmisolekut seda koostööd omaltpoolt vahendada. 4. Kaaluda võimalusi planeerida tuulikute rajamist ka rohelise võrgustiku aladele ja väärtuslikele maastikele. Elektrituulikute rajamine rohelise võrgustiku alale ei tohi oluliselt kahjustada rohelise võrgustiku toimimist ja sidusust. Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb elektrituulikute rajamisega kaasnevat mõju rohelise võrgustiku alale ja väärtus- likele maastikele hinnata. Seejuures palume lähtuda Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringute 73 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine tuuleenergeetika teemaplaneeringu sellekohaste soovitustega. 5. Pärnu, Saare, Lääne ja Hiiu maakonnas üldpla- neeringute koostamisel analüüsida, kas tuuleener- geetika teemaplaneeringute koostamisel tuuleener- gia tootmiseks sobilike alade valikuks kasutatud kriteeriumid on ka hetkel asjakohased, põhjendatud, motiveeritud ja vajalikud ning proovida leida täien- davalt uusi sobilikke alasid tuuleenergiale vastavalt punktis 1 toodud kriteeriumitele. Täna kehtivatesse Pärnu, Saare, Lääne ja Hiiu maa- konnaplaneeringutesse on sisse kantud tuuleener- geetika maakonna teemaplaneeringud, kus majan- duslikult tasuvaid (ehk reaalselt kasutatavaid) tuu- leenergia alasid on väga piiratult. Lisaks võtsid mit- med tollased kohalikud omavalitused kohaliku val- lavalitsuse või volikogu tasandil vastu otsuse, et teemaplaneeringuga ei määrata elektrituulikute arendusalasid valla territooriumile. Senine kogemus on näidanud, et kohalikud omava- litsused, kus täna juba eksisteerivad tuulepargid, teevad energiatootjatega aktiivset koostööd, mis enamasti väljendub ka tuuleenergia tootja rahalises panustamises kogukonna arengusse ja kohaliku ta- ristu väljaehitamises. Seega pole tuulepargi koha- liku omavalitsuse territooriumile lubamine koorem, vaid pigem kohaliku elu edendamise võimalus. Taolise koostöö soodustamiseks ja edasiarendami- seks on MKM ja Rahandusministeerium asunud välja selgitama regulatsioonide muutmise vajadust, eesmärgiga muuta tuuleparkide arendamine kohali- kele atraktiivsemaks. Selle aasta jooksul on plaanis viia läbi uuring, mis muuhulgas kaardistab ära KO- Vide ootused arendajatega koostöö osas. 74 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Päikeseenergia arendamisele ei ole sarnaseid piiran- guid kehtestatud. Sobilike alade planeerimisel soo- vitame ennekõike eelistada endiseid tööstusalasid ning väheväärtuslikke ja söötis olevaid põllumaid. 17 Eelnõu Keskendume oma seisukoha kujundamisel eelkõige 1. Ei ole asjakohane ettepanek, vaid muudab väärtusliku põllumajandusmaa ja selle kaitse- ja KOV-i edasise arengu planeerimise palju kee- Maaeluministee- 07.01.2021 nr 4.1- kasutustingimuste määramisega seotud küsimustele. rulisemaks. rium 5/2695-1 Anname teada, et 2020. aasta 17. detsembril esitas Täna ei ole Viru-Nigula vallas probleemiks, et Vabariigi Valitsus väärtuslikku põllumajandusmaad väärtuslikke põllumajandusmaid soovitakse käsitleva seaduse eelnõu (Maaelu ja massiliselt muul otstarbel kasutusele võtta. põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise Seega on mõistlik reguleerida nii palju kui va- ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise jalik ja nii vähe kui võimalik. seaduse eelnõu, edaspidi selles kirjas eelnõu) Riigikogule (eelnõude infosüsteemis EIS nr 20- Maa juhtotstarbed oleme määranud peamiselt 0226/08). Selleks, et tagada üldplaneeringus vaid tiheasustusaladel, kus põllumassiive, sh väärtuslike põllumajandusmaade ja nende kaitse- ja väärtuslikke põllumajandusmaid enam pole. kasutustingimuste osas selline lõpptulemus, mis ei Väärtuslikule põllumajandusmaale pole erineks seaduse eelnõus kavandatust, soovitame määratud juhtotstarvet, kuid seal tegevuste lähtuda selles eelnõus kavandatud mõistetest ja kavandamisel tuleb arvestada erinevate põhimõtetest. Maaeluministeerium esitab oma piirangutega, mis tagavad VPM säilimise. seisukohad ja arvamused kooskõlas nimetatud eelnõus toodud põhimõtetega. 1. Eskiislahenduse jaotises 2 „Hajaasustusala“ on märgitud, et hajaasustusalal ehitustegevuse kavan- damisel tuleb võtta arvesse hajaasustusele omast iseloomu ning struktuuri – hoonestust, põllumassii- vide, metsamaakõlviku, juurdepääsutee jms maaelu iseloomulike objektide paiknemist. Elamuehitusel on eelistatud vanade talukohtade kasutusele võt- mine ning ettevõtluse arendamisel tuleb eelistada olemasolevate äri- ja tootmisterritooriumide kasutu- sele võtmist logistiliselt sobivas asukohas, vajadu- sel neid alasid laiendades. Tabelis 2 on toodud maa- 75 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine ala juhtotstarvete ja katastriüksuse sihtotstarvete omavahelised seosed. Eeltoodust saab järeldada, et põllumajandusmaad on hajaasustusalad ning üldpla- neeringuga ei ole kavandatud määrata põllumajan- dusmaale, sealhulgas väärtuslikule põllumajandus- maale, põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasuta- mist tagavat juhtotstarvet. Märgime, et eelnõuga on kavandatud täiendada planeerimisseaduse § 75 lõi- kega 5, mille kohaselt tuleb määrata väärtuslikule põllumajandusmaale põllumajandusmaa sihtotstar- belist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. 2. Maaeluministeerium nõustub KSH hinnanguga 2. Võtame teadmiseks. ning leiab, et väärtusliku põllumajandusmaa ja selle kohta seatud kaitse- ja kasutustingimused on üldi- selt kooskõlas eelnõus sätestatud põhimõtetega ning nende rakendumise korral on väärtusliku põlluma- jandusmaa ja selle mullastik kaitstud. 3. Eskiislahenduse jaotises 5.2.4 „Sademeveekana- 3. KSH aruande peatükis 7.7 on toodud, et lisatsioon“ ja KSH aruande eelnõu jaotises 9.13.4 maaparandussüsteemi aladel tegevuste kavan- „Meetmed sademevee ärajuhtimise arendamiseks“ damisel tuleb juhinduda maaparandusseaduses on käsitletud sademeveesüsteemide arendamise põ- sätestatud korrast, seega KSH aruandes on sel- himõtted. Sellest ajendatuna peame vajalikuks osu- lega sisuliselt arvestatud. tada tähelepanu maaparandusseaduse §-s 53 sätesta- ÜP seletuskirjas seadusest tulenevaid kohus- tud maaparandussüsteemi lisavee juhtimist käsitle- tusi ei kajastata, kuna need võivad ajas muu- vatele õiguslikele põhimõtetele, sealhulgas maapa- tuda. randushoiukulude tasumise alustele. Lisavee maa- parandussüsteemi juhtimise korral suureneb maapa- randussüsteemi hoiutööde maht ning sellega seotud hoiukulud. Selgitame, et maaparandusseaduse § 53 lõikes 9 on sätestatud, et kui selle maaparandussüsteemi, mil- lesse lisavett juhitakse, ühishoiuks on moodustatud maaparandusühistu, osaleb maaparandussüsteemi lisavett juhtiv isik maaparandushoiukulude katmisel 76 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Põllumajandusameti määratud ulatuses. Muul juhul ehk olukorras, kus maaparandusühistut ei ole moo- dustatud, peab lisavett juhtiv isik korraldama maa- parandushoiutööde eest tasumise muudel asjaõigus- seadusest tulenevatel alustel. See tähendab, et igal juhul peaks isik, kes ehitustegevuse käigus või ehi- tamise tulemusena hakkab juhtima sadevett maapa- randussüsteemi, teadma, et tal lasub kohustus ta- suda lisavee juhtimisega kaasnevad maaparandus- hoiu kulud. Seda silmas pidades ning juhuks, kui sadevee juhtimiseks kavandatakse kasutada ka maaparandussüsteemi, peame õigeks, et kõnealuses jaotises käsitletakse ka lisavee maaparandussüsteemi juhtimisega seotud nõudeid. KOHALIKUD OMAVALITSUSED, ETTEVÕTTED, ERAISIKUD jt 18 Eelnõu 1. Palume eemaldada väärtuslike põllumaade hul- 1. Selgitame, et antud maaüksuste puhul on gast RMK halduses oleva maa osas järgmistel ka- tegemist osaga suurematest põllumassiividest. 11.01.2021 Riigimetsa Majan- tastriüksustel toodud väärtusliku põllumaa alad: Alla 1 ha suuruseid põllumassiive pole damise Keskus 90202:005:0326; 90202:005:0317; kajastatud ÜP-s. (RMK) 90202:003:0133; 90202:005:0323; 90202:006:0760 Kui need maa-alad asuvad servaaladel ja on ja 88703:003:0300. Põhjuseks on see, et need alad võsastunud, siis ÜP võimaldab nendel aladel väikesed (enamuses alla 1 ha), asuvad metsamassii- ka alternatiivset kasutust kui see on vide sees ja on tänaseks metsastunud või võsastu- põhjendatud. nud. 2. Teeme ettepaneku kõik väärtuslikud maastikud, 2. Väärtuslikud maastikud tulenevad Lääne- mis on määratud riigimetsamaadele koos üldplanee- Viru ja Ida-Viru maakonnaplaneeringutest. ringu koostajatega läbi arutada ja vajadusel uuesti Väärtuslik maastik on ümbritsevast suurema tsoneerida. kultuurilis-ajaloolise, esteetilise, loodusliku, Ei ole arusaadav, milliste põhimõtete järgi on väär- identiteedi- või puhkeväärtusega ala. Need tuslikud maastikud määratud ja kas sellega kaasne- väärtused pole maaüksuste põhised, vaid vad metsade majandamisele piirangud? hõlmavad suuremat ala, millele need on iseloomulikud. 77 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Üldplaneeringuga ei ole seatud otseseid piiranguid metsade majandamiseks väärtuslikel maastikel. 3. Tuuleparkide teemal on RMK seisukohal, üldpla- 3. Üldplaneeringuga ei ole kavandatud neeringut ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tuuleparke, vaid on näidatud selleks aruannet on vaja täiendada planeerimisseaduse pa- põhimõtteliselt sobivad alad, kus võib kaaluda ragrahv 4 lõikes 5 kirjeldatud planeeringu elluvii- tuuleparkide rajamist. Tuuleparkide rajamine misega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kul- ei välista metsade majandamist. Tuulepargi ja tuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avaldu- metsade koosmajandamine loob lisandväärtust vate mõjude hindamisega. Konkreetsemalt on vaja maa kasutamisel. Kõikidesse tuulepargi hinnata, millist mõju avaldab rajatav võimalik tuu- arendustesse kaasatakse maaomanikud ja lepark maa metsamajanduslikule kasutamisele ning elektrituuliku mõjualasse jäävad piirinaabrid. sellega seotud tööhõivele ja metsamajanduses loo- davale lisaväärtusele. 4. Läbirääkimist vajab perspektiivne ühendustee 4. Tegemist on perspektiivse ühendusteega (nt RMK maal, Kronkskallas-Kunda supelrand. Esita- köisraudtee vms) Kronkskalda ja Kunda tud kujul sirge joonena läbi RMK kinnistu ei ole supelranna vahel. Ühendustee on kajastatud arusaadav. põhimõttelise sirgjoonena ning selle trass pole täpselt paigas. 5. Maa juhtotstarbe alt palume eemaldada RMK 5. Maa juhtotstarbed on määratud halduses oleva maa osas järgmised katastriüksused: üldplaneeringu täpsusastmes, st et nende 5.1. Elamu maa-alad 34501:001:0061; määramisel ei ole lähtutud konkreetse 90301:001:0023; 90202:006:0229 ja maaüksuse piirist, vaid maa-ala kui terviku 90202:006:0780. Põhjuseks on see, et need on pla- arendamise kavandamisest. neeritud majandatavasse metsa. 5.1 Viidatud elamu maa-alade puhul on 5.2. Liikluse maa-alad 15401:002:0278 ja tegemist tiheasustusaladele jäävate 15401:002:0279. Põhjuseks on see, et need on pla- maaüksustega, kus oleme määranud maa-alale neeritud majandatavasse metsa ja ei ole arusaadav, juhtotstarbe. Elamu maa-alal ei ole seatud milleks see on vajalik. piiranguid raietele. 5.3. Mäetööstuse maa-ala 90202:001:0214. Ei ole 5.2 Liikluse maa-ala Tallinn-Narva mnt ümber arusaadav, milleks see on vajalik. on määratud vastavalt maakonnaplaneeringule 78 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine selleks, et arvestada maantee laienemise 5.4. Puhke- ja looduslikud maa-alad võimalikkusega. Seniks, kuni see areng pole 34501:001:0061; 90301:001:0020 ja realiseerunud, see piiranguid 90202:002:0272. Alad on planeeritud liigileiukohta- metsamajandmiseks kaasa ei too. desse, vääriselupaikadesse, Natura elupaikadesse Teekaitsevööndis tegutsemise kord tuleneb jms. ehitusseadustikust. 5.5. Tootmise maa-alad 90202:002:0272; 5.3 Tegemist on aktiivse mäeeraldise ja selle 90301:001:0023 ja 90202:002:0290. teenindusmaaga (Varudi turbamaardla). Põhjuseks on see, et need on planeeritud majandata- Mäetööstuse maa-ala selgitus on toodud ptk-s vasse metsa ja RMK kasutuses olevasse Malla lao- 3.5.11 platsi. 5.4 34501:001:0061 – Kunda linna rannaäärse puhkeala laiendamine piki rannikut. Tegemist on valdavalt loodusliku funktsiooniga, mis ei too eeldatavalt kaasa kahjulikke mõjusid looduskeskkonnale. 90301:001:0020 – Arvestame. Maa juhtotstarve eemaldatud. 90202:002:0272 – ÜP täpsusaste. 5.5 90202:002:0272 – ÜP täpsusaste. 90301:001:0023 – ÜP täpsusaste. 90202:002:0290 – Täiendasime tootmise maa- ala definitsiooni ÜP seletuskirjas. 6. Oleme üle vaadanud üldplaneeringu kaardiand- 6. Teeme koostööd RMK-ga. metes esitatud matkaradade kaardikihi RMK haldu- ses oleva maa ulatuses. Esitatud kujul planeeritud matkarajad lõikavad metsamassiive ja veekogusid ning ei ole arvestatud matkamiseks sobivaid loo- duslikke tingimusi ega metsaradasid. Palume eemaldada matkarajad RMK halduses oleva maa osas. Teeme ettepaneku kõik matkarajad, mis on 79 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine määratud riigimetsamaale koos üldplaneeringu koostajatega läbi arutada. 7. Palume hoida RMK-d informeerituna, millistel 7. Arvestame ettepanekuga ja teeme RMK-ga aladel üldplaneeringu menetluse käigus esitatakse koostööd. ettepanekuid alal esineva kõrgendatud avaliku huvi kohta. 19 Lähteseisukohad 1. Mõni eratee võib puudutada mõlema valla terri- 1. Ettepanekuga arvestatakse planee- tooriumit. ringulahenduse väljatöötamisel ja Haljala Vallavalit- 07.03.2019 Ettepanek on selgitada välja piiriüleste erateede teede avaliku kasutuse ettepane- sus olemasolu ja arvestada nendega avalikult kute tegemisel. kasutatavate teede ettepanekute tegemisel. LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub. 20 Lähteseisukohad 1. Kui üldplaneeringuga kavandatakse senist 1. Erametsaliitu kaasatakse planeerimisprot- metsamajandamise praktikat muuta, tuleb muudatu- sessi. Huvitatud osapooli teavitatakse vastavalt MTÜ Eesti Era- 01.02.2019 sega hõlmatud maaomanikke käsitleda PlanS §76-le. metsaliit planeerimisseaduse § 76 lõike 2 kohaselt isikuna, kelle õigusi planeering võib puudutada ning LS-i on lisatud MTÜ Eesti Erametsaliit ptk 3.1. § 76 lõike 4 kohaselt ka teavitada. Teavitamine peab olema individuaalne. 1. Ettepanekuga arvestatakse vastavalt PlanS- Planeerimisseaduse kohaselt tuleb üldplaneeringu ja le planeeringu koostamise käigus. keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub. erinevatest etappidest metsaomanikke, kelle õigusi planeering võib puudutada kaasata planeerimissea- duse § 81 lõike 1; § 82 lõike 4; § 85 lõike 1; § 87 lõigete (1) ja (5); § 88 lõigete (1) ja (3) sätteid jälgi- des. 2. Põhiseaduse § 32 kohaselt sätestab omandi kasu- tuse kitsendused seadus. Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks asula 80 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tege- misel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine. Metsaseaduse § 231 sätestab: planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanu- sele. Eeltoodust tuleneb, et planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 alusel ei saa planeeringuga lage- raiet keelata, saab seada piiranguid langi suuruse ja raievanuse osas. Lisaks eeldab senisele metsanduslikule tegevusele piirangute seadmine metsaseaduse § 231 alusel metsaomanikega kokkuleppe saavutamist. 21 Lähteseisukohad 1. Ettepanekud puuduvad LS ja KSH VTK osas. 1. Valdkonna laiemate suundadega arves- 18.02.2019 Ettepanek arvestada laiemalt uute suundadega: tatakse üldplaneeringu täpsusastmes. Levikom kauglugemine ja -juhtimine, ennetav hooldus, tehnoloogiate kombineerimine (maakaabel, LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub. juhtmeta raadiolink püsiühendus, mobiilne 4G ühendus) vajaliku signaali loomiseks kasutajaskonnale. 22 Eelnõu Palun arvestada järgmisi asjaolusid, mis parandak- 1.-2. ÜP-s on arvestatud Tigapalu tervisera- 12.12.2020 sid kogukonna eluolu. jaga, mis liigub mööda Kronkskalda pankran- Randar Türkel nikut kuni Võle-Vainupea-Kunda teeni. Toolse 1. Registreerida matkarajana kunda l piirilt 81 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Kronkskalda uuselamurajoonist pankrannikut pidi asub naabervallas, teeme koostööd Haljala val- kuni pärandkultuuri leiuni Toolsel asuva endiste lavalitsusega matkaraja edasise võimaliku kul- metsavahi maja varemeteni, kirjaniku- ajakirjaniku gemistrassi osas. Ott Kooli sünnikoduni. 2. OK sünnikodu juurest metsarada pidi tekib ring läbi Toolse LKA ja RMK alade Koidu tn lõppu. 3. Nimetatud raja keskpaika merepoolsesse ossa 3. Ei arvesta. ÜP-s on kajastatud ilusa vaatega võiks rajada kena vaateplatvormi vaatega Kunda la- koht Kronkskaldal, lisaks on kavandatud pers- hele. Vaade on avar: sadamast Toolse lossi vareme- pektiivne ühendustee (nt köisraudtee) teni. Samas on võimalus jälgida kevad- ja sügis- Kronkskalda ja Kunda sadama vahel. rände aegu arvukaid veelinde nagu haned, luiged, pardid jne. 4. Koidu tn lõppu RMK alale on hea kui rajatakse 4. Teema on liiga detailne ÜP täpsusastmes "legendaarne" lõuatõmbamisekoht. Võiks olla katu- käsitlemiseks. sealune , välikäimla, lõkkeplatsikoht puhkamiseks pingid. 5. Kunda linna elanikel puudub ka lemmiklooma- 5. Üldplaneeringu koostamisel kaalume antud dele jalutusrada looduses. Alles jäänud RMK met- alade määratlemist KAH aladena koostöös satukakestel on värbkaku, händkaku, kodukaku he- RMK-ga. rilasviu pesitsusalad. Kui Keskkonnaamet antud et- tepanekud kinnitab, suureneb KAH ala Kunda - Toolse piirkonnas. Säiliksid ka metsakoosluses ole- vad maikellukesed, harilikud lodjapuud jm vääris- elupaigad. Nimetatud rada kasutatakse linnaelanike, õpilaste ja tervisejooksjate, suusatajate poolt. Koht väärib loodusnautlejale suurt tähelepanu. Mainitud puhke- , matkaala on ainuvõimalik väljaspool Kunda linna piiride. 82 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 23 Lähteseisukohad 1. Teeme ettepaneku lisada planeeringu lähteseisu- 1. Ettepanekuga arvestatakse. Eesti mereala 22.02.2019 nr 3/21 kohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise planeering lisatakse LS ptk 2.3. Viru-Nigula Eestimaa Looduse väljatöötamise kavatsuse dokumentidesse nõue ta- valla üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise Fond (ELF) gada mõlemas protsessis kooskõla välja töötatava alused. riikliku merealade planeeringuga. LS dokumenti täiendatakse. 24 Eelnõu Palun teha Viru-Nigula KSH aruandes ptk 7.15.7 Parandame KSH aruannet. 11.01.2021 Mõju elektrivõrgule järgnev parandus: Kunda linna Elering varustatakse elektrienergiaga Kunda 110/6 kV ala- jaamast, mis saab oma toite Rakvere ja Püssi 330 kV alajaamadest. Lähteseisukohad 1. Edastame Elering AS-le kuuluvate olemasolevate 1. Ettepanekuga arvestatakse planeerin- 28.02.2019 nr 11- elektri- ja gaasitaristu objektide asukohad Viru- Ni- gulahenduse väljatöötamisel. 4/2019/98-2 gula vallas, mida tuleb üldplaneeringu koostamisel arvesse võtta. LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub. 2. Planeeringus arvestada elektrivõrgu kaitsevöön- dite ja gaasivõrgu kaitsevöönditega. 2. Ettepanekuga arvestatakse planeeringulahenduse väljatöötamisel. LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub. 25 Lähteseisukohad 1. Täiendava raudteetrassi rajamine Kunda sada- 1. Ettepanekuga arvestatakse planeerin- 04.03.2019 mani suurendaks oluliselt ettevõtte tegevuse võima- gulahenduse väljatöötamisel. Baltic Tank AS lusi. LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub. 26 Lähteseisukohad 1. Seoses “Viru-Nigula valla üldplaneeringu kesk- 1.-3. Ettepanekut ja võimalusi kaalutakse 04.03.2019 konnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise üldplaneeringu koostamise käigus. AS Estonian Cell kavatsuse eelnõu” peatüki 2.2.4 “Tehniline taristu ja teed” alapeatükiga “Raudtee” teeme ettepaneku LS ja KSH VTK parandamise vajadus täiendava raudteetrassi rajamisel Kunda sadamani puudub. lisada raudtee pikenduse lisaharu Estonian Celli. 83 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 2. Seoses “Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähte- seisukohtade eelnõu” peatüki 2.2 “ÜPga lahendata- vad ülesanded” tabeli punktiga 1 “Transpordivõr- gustiku ja muu infrastruktuuri, sh kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määra- mine” teeme ettepaneku ettevõtlust toetava taristu tagamiseks tõsta lubatud rekka kaalupiirangut (praegu kehtiv kuni 52 tonni) Kunda tööstuste ja sadama vahelisele autotrassile (Jaama ja Uus-Sa- dama piirkond). Sellest lähtuvalt palume kaaluda ettepanekut renoveerida Kunda sild. 3. Seoses “Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähte- seisukohtade eelnõu” peatüki 2.2 “ÜPga lahendata- vad ülesanded” tabeli punktiga 18 “Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sh projekteeri- mistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitus- mahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja hajastusnõuete määramine” teeme ettepaneku kaaluda Estonian Celli laienemise otstarbeks naabruses olevaid kin- nistuid, toetamaks Viru- Nigula valla missiooni et- tevõtluse laienemiseks ja kindlaks tulevikuks. 27 Eelnõu Samuti juhime tähelepanu, et muudetava valla Täiendame seletuskirja. 12.01.2021 üldplaneeringu kohaselt jääks liitsiht loodava rohe- Kunda Sadam AS võrgustiku ala rohealasse (P1). Rohealas ei ole aga Raadamistööde osas rohealas sõnastust raadamistööd lubatud. Ilma regulaarseid raadamis- täiendatud – „Ei ole üldjuhul lubatud raa- töid liitsihil teostamata ei ole võimalik tagada tuu- damine.“ lepaakide eesmärgipärast tööd. Seetõttu palume vä- listada liitsihi ja tuulepaakide maa loodava rohe- Tuulepaagid lisatud ÜP joonisele ja sele- võrgustiku rohealast ja määrata see ala Sadama tuskirja, et tagada nende töövõime säili- maa-alaks. mine. 84 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine Maa juhtotstarbe muutmine sellel eesmär- gil ei ole vajalik. Lähteseisukohad 1. Rööbastranspordi võimaluste kaalumise juures 1. Ettepanekuga arvestatakse. 04.03.2019 näha ette Rakvere-Kunda kaubaraudtee pikenda- mise võimalus Kunda sadamani. Selleks näha ette LS täpsustatakse. võimalikud alternatiivsed raudteekoridorid, käsit- leda raudtee ristumiskonflikte Kunda jõe ja teedega, 2. - 4. Ettepanekuid analüüsitakse ja kaa- kõrguste konflikti jne. lutakse planeeringulahenduse koostami- 2. Tehnilise taristu ja teede teema juures näha ette sel. võimalus Kundas veel ühe liigi, torutranspordi ka- sutusevõtuga, täpsemalt toruühenduse rajamiseks LS ja KSH VTK parandamise vajadus Rakvere-Kunda kaubaraudtee lõppjaama ja Kunda puudub. sadama vahel, mis võimaldaks kordades suurendada läbi Kunda sadama töödeldavaid vedelkaupade 5. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepa- mahte. Tehnilised väljakutsed: torutranspordi või- nekuid kaalutakse põhjalikult planeeringu malike koridoride määramine, ristumised täna- koostamise käigus. vate/maanteega, looduskaitse meetmed jne LS ja KSH VTK parandamise vajadus 3. Tehnilise taristu ja teede teema juures töötada puudub. läbi mõjud, mis võivad tekkida autotranspordi tran- siitliikluse ohjamisega Kunda linnas: 2030+ prog- rammi raames mainitud regulaarne laevaühendus 6. Ettepanekut kaalutakse ÜP koostamise Soome ja Eesti vahel võib käivituda lähiaastatel. käigus. Sh. kaubaautode ootealad, sellega kaasnevad lisa- teenused ning võimalikud ohud. LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub. 4. Tehnilise taristu ja teede teema juures näha ette eesmärk anda Uus-Sadama tee kui Põdruse-Kunda- Pada tugimaanteed nr 20 Kunda sadama ja piiri- punktiga ühendav eratee üle riigile kasutamiseks avalikuna riigiteena (tugimaanteena). 5. Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi vähendamise teema all näha ette Madala kinnistu 85 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (34501:002:0017) kui Kunda sadama lõunaosa de- tailplaneeringu alaga külgneva ja Kunda linna üldplaneeringu kohaselt sadama arendusalas oleva, perspektiivsete sadamarajatistega kinnistu ehitus- keelu vööndi vähendamine Kunda sadama lõunaosa detailplaneeringus sätestatud ehituskeelu vööndi piirini (veepiirist 20 m). 6. Ettevõtluskeskkonna teema juures kaaluda nn tööstus- või tootmiskaitsepiirkondade kehtestamist, sh Kunda sadama tagalas, eesmärgiga mitte laien- dada olemasolevaid või luua uusi loodukaitsealasid. Viru-Nigula valla tööstuskaitsepiirkondade olema- solu annaks investoritele kindlustunnet ning “olete oodatud” signaali (vs näide Tartu miljarditehase ko- gemusest). Selline “kaitsepiirkond” annaks õiguse inimtegevusele erinevate tootmisprotsesside arenda- misel koos parima võimaliku tehnika rakendami- sega ning lisandväärtuse loomisega. Nt Aseri, Viru- Nigula ja Kunda tööstuste piirkonnad koos nende potentsiaalsete arengualadega. 28 Eelnõu 27.05.2020 toimus Lontovas avalik arutelu, mille Ei arvesta ettepanekuga. eesmärk oli kohalike elanike poolt välja pakkuda la- Ants Tull hendusi, et säiliks kvaliteetne elukeskkond ja samas Kvaliteetse elukeskkonna ja konkurentsi- tagada toimiv ettevõtlus. Üheks oluliseks ettepane- võimelise ettevõtluskeskkonna tagamise kuks uude üldplaneeringusse on tekitada rohekori- kompromissina lepiti Lontovas toimunud dor Stora Enso tagant, mis kulgeb Lontova teega koosolekul kokku, et ÜP planeeringula- paralleelselt Letipea teeni sarnaselt Viru-Nigula henduses määratakse puhke- ja loodusliku valla rohevõrgustiku kaardiga (üldplaneeringu kaar- maa-ala juhtotstarve Lontova ja Kunda dil tähistatud kui P1). Rohekoridor tagaks mitmed sadamapoolse tootmismaa vahelisel alal. olulised funktsioonid, mh oleks tegemist puhvera- 90301:001:0145 asub terves ulatuses ja laga tootmismaade ja elamute vahel, ala pakuks lee- 90301:001:0146 osaliselt ÜP-ga kavanda- vendust tolmu- ja müraprobleemidele, pehmendaks taval puhke- ja loodusliku juhtotstarbega konflikte ettevõtete ja inimeste vahel. Lisaks toi- maa-alal. 90301:001:0147 puhul on tege- miks rohekoridoris asuv Lontova tee virgestusalana, 86 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine kus käiakse kõndimas, jooksmas, rattaga sõitmas mist perspektiivse tootmismaa juhtotstar- ning kevaditi karulauku korjamas ehk ala on rek- bega, mis on kooskõlas valla strateegiliste reatsoonilise ja tervendava väärtusega. ruumieesmärkidega. Rohekoridori oluliseks ökoloogiliseks ülesandeks on tagada rohevõrgustiku toimimine nii maastikuli- Kunda jõe hoiuala Letipea metsadega sel kui ka lokaalsel tasemel, et saaksid levida erine- ühendav rohevõrgustiku koridor on ole- vad elurikkust tagavad looma-, taime- ja linnuliigid. masolevas ÜP lahenduses juba kajastatud Ala lõunaosas asub kaks vääriselupaika, mis paku- ning jääb Lontova ja Estonian Celli vahe- vad elupaika taime- ja loomaliikidele, keda mujal ei lisele maa-alale. leidu ja on seega jäänud haruldaseks. Vääriselupai- gas kasvab vanade saarepuude all karulauk, lompi- des sigivad kaitsealused kahepaiksed, vanu puid ka- sutavad elupaigana nahkhiired (enamik loodus- kaitse II kategooria), kaitsealustst lindudest pesitseb alal valgeselg-kirjurähn, kes vajab elamiseks ja toi- tumiseks nii surnuid puutüükaid kui ka lamapuitu. Seega on rohekoridoril vähemalt kaks olulist üle- sannet- ühelt poolt pakkuda inimesele erinevaid vir- gestavaid liikumisvõimalusi, kuid teisalt pakkuda kaitset haruldaseks jäänud liikidele. Ühtlasi tagab rohekoridori kestlikkus kvaliteetse elukeskkonna, selle kadumine aga halvendaks olulisel määral ela- mistingimusi Lontova inimestele. Eelnevast tulenevalt pakuti koosolekul välja lahen- dus, et tulevikus vältida tekkivaid konflikte, mis on seotud rohekoridoride või puhke- ja looduslike maa-alade kestmajäämisega, muuta riigile (vallale) kuuluvad katastriüksused maatulundusmaadeks (90301:001:0145, 90301:001:0146, 90301:001:0147), mis asuvad või kattuvad roheko- ridori või puhke ja looduslike maa-aladega, sest si- suliselt on tegemist looduslike maa-aladega. Ainult 87 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine nii oleksid võrdselt tagatud ja kaitstud kohalike ini- meste, ettevõtluse ja looduskaitselised väärtused. Palun lisada vastavalt Viru-Nigula valla rohevõr- gustiku analüüsile (Lisas 2), mis hõlmab rohevõr- gustiku kaarte lisaks P1 kihile (puhke ja looduslik maa-ala) rohekoridori ala (rohekoridor), mis ühen- daks Kunda jõe hoiuala (Natura 2000 ala) Letipea metsadega. Lisaks, palun kaaluda tulevikus loomade liikumis- Ei arvesta ettepanekuga. ÜP rohevõrgus- koridoride täiendavat kaardistamist ja uurimist, et tiku analüüsi käigus on käsitletud olemas- selgitada välja peamised imetajatele, eelkõige suu- olevaid kaarte ja Maanteeameti loomaõn- rulukitele (metskits, metssiga, põder, pruunkaru, netuste kaardirakendusse kantud andmeid. hallhunt, ilves) olulised rändekoridorid rohevõrgus- Liikumiskoridoride täiendav uurimine on tikus, mis tagavad nende populatsioonide ökoloogi- eraldiseisvate uuringute teema ega kuulu lise sidususe maastiku ja ka lokaalsel skaalal. ÜP täpsusastmes lahendatavate ülesannete hulka. Kolmas ettepanek üldplaneeringu „Looduslike ÜP-s tuleb arvestada kõikide väärtustega, sh väärtuste“ peatükki on soodustada paisude betoon- piirkonna ajaloo- ja kultuuriväärtustega. Kuna kehade eemaldamist Kunda jõelt. Paisude betoon- kõiki osapooli rahuldava lahenduse leidmine kehadel puudub muinsuskaitseline väärtus erinevalt seoses Kunda mõisa paisuga ja ajaloolise mil- muudest paisudega seotud objektidest, kuid need ta- jöö taastamise võimaluste üle otsustamine kistavad kalade rändeid (nt. harjus, meriforell, lõhi, nõuab ÜP üldistusastmest oluliselt täpsemat jõesilm) merest jõkke ja vastupidi. See võimaldaks analüüsi ja lahendusi, siis saab ja tuleb selle tee- soodustada eri kalaliikide populatsioonide kasvu maga edasi tegeleda juhtumipõhiselt järgmises Kunda jõel nagu Sindiski, mis omakorda võimaldab etapis ning soovitav on jõuda kompromissla- suurendada rannakalurite saaki ja sissetulekuid ning henduseni. tekkivad kärestikud soodustaksid seiklusturismi edendamist. Praegusel kujul paisud on ebaefektiiv- sed elektrienergia tootjad (sama koguse energiat saab toota palju keskkonnasõbralikumalt päikesepa- neelidest kui hüdroenergiast), takistavad siirdeka- lade populatsioonide järelkasvu ja nendest saadavat 88 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine majandustulu ning pärsivad seiklusturismi arengut Viru-Nigula vallas. 29 Lähteseisukohad 1. Lähtuvalt eelpool välja toodud ajaloolistest ja 1. Planeeringu koostamise käigus tutvus- 04.03.2019 looduslikest aspektidest soovivad kohalikud elani- tatakse elanikele sadama arenguplaane ja Lontova elanikud kud Sadama tee ja Lontova majade taga asuva tu- kaasatakse elanikke aruteludele. lundusmaa (katastri tunnusega 34501:001:0042; sihtotstarve 1: maatulundusmaa 100 %; pindala LS ja KSH VTK parandamise vajadus 13,4 h) sihtotstarbe muutmist planeeritavast töös- puudub. tusmaast elamumaaks, mis näekski tulevikus ette elamumaade või roheala rajamist rohekoridori näol (märgala kahepaiksete sigimiseks). Hetkel on antud maa-ala kaetud metsa, võsa ja loodusliku rohu- maaga. Mets ja võsa on maa-alal väga vajalik, sest summutavad müra ning takistavad tolmu ja teiste saasteainete levikut sadamast ja puiduterminalidest. Järelikult on taoline puhvertsoon tööstuse ja ela- mute vahel esmatähtis ala, mille tööstusmaaks muutmisel muutuvad elamistingimused kohalike jaoks olulisel määral, st langeb kinnisvara väärtus, turistide arv kahaneb, miljööväärtus kaob, kesk- konna olukord halveneb, kahaneb piirkonna ajaloo- line väärtus. Kõiki eelpool mainitud negatiivseid as- pekte annab vältida, kui Viru-Nigula vallavalitsus muudab ära senise üldplaneeringu, arvestades seal- hulgas kohalike inimeste soovidega, Lontova mit- mekülgse ajaloo ja väärtusliku loodusliku taustaga. 30 Lähteseisukohad 1. Palun lisada ettepanek Viru-Nigula valla üldpla- 1. Ehituskeeluvööndi vähendamise 14.03.2019 neeringusse vähendada Ojaküla küla Toolse jõe äär- ettepanekuid kaalutakse planee- Evelyn Mägi set ehituskeelutsooni laiust. ringu koostamise käigus põhjali- kult. Konkreetsem soov on taotleda Ojaküla küla Jaani kinnistu ehituskeelu tsooni vähendamist (katastri- tunnus 90201:001:0232). Kinnistu sihtotstarve on 89 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 100% elamumaa, kus ehituskeelutsoon piirab oluli- LS ja KSH VTK parandamise vajadus sel määral eramu ja infrastruktuuri ehitust. puudub. 31 Eelnõu Sadama 7T8 OÜ (registrikood 14543974) omab Arvestame tehtud ettepanekuga ning täp- 12.01.2021 Kunda linnas, Sadama tn. 7/8 ärimaad pindalaga sustame maa juhtotstarvet (Sadama tn 7/8 Sadama 7T8 OÜ 10999,0 m2 (katastritunnus 34501:002:0220). maaüksusele määrame ärimaa juhtots- tarbe) ja korrigeerime rohevõrgustiku ala Samal ajal alajaotuses "Strateegilised ruumieesmär- piire. gid" p2.3 on rohelise värviga märgitud kaardil "Rannikuäärne puhkeala" mis hõlmab ka krunti Sa- dama 7,8. Puhke maa-alal on keelatud uute hoonete ehitamine. Korrigeerida tuleks ka rohevõrgustiku alade ulatust kus saab arendada vaid rohevõrgustikuga arvestata- vat majandustegevust mis ei pruugi võimaldada an- tud krundil arendatavat tegevust. 32 Eelnõu 1. On arusaadav planeeringu koostaja soov täpsus- 1. Meie hinnangul ei ole välistatud tuule- 12.01.2021 tada tuulepargi või üksiktuuliku sobivust detailpla- parkide rajamine rohevõrgustiku aladele. Sunly OÜ neeringuga, kuid samas on oluline juba üldplanee- Oluline on tagada rohevõrgustiku säili- ringu koostamisel silmas pidada, et põhimõtteliselt mine, kuid tegemist on igakordse juhtumi- sobivatele aladele ei ole üldplaneeringuga kavanda- põhise analüüsiga. tud piiranguid. Näiteks kattuvad väga suures ulatu- ses perspektiivsed tuuleenergeetika alad ning rohe- võrgustiku alad. Üldplaneeringu eskiislahenduse lk 62 on välja toodud: „Tuulepargi kavandamisel ro- hevõrgustiku alale tuleb hinnata mõju võrgustiku sidususele ja toimimisele. Tuulikute asupaigad ning nendega seotud taristu tuleb paigutada nii, et rohe- võrgustikku ei killustata ja selle sidusus on tagatud. Samuti ei tohi langeda tugialade kvaliteet“. Meie hinnangul oleks asjakohane revideerida rohevõrgus- tiku alasid juba üldplaneeringu protsessi raames ning võtta arvesse üldplaneeringuga kavandatud 90 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine võimalikud tuuleenergeetika arendusalad, kuivõrd just üldplaneeringuga saab hinnata ja korrigeerida rohevõrgustiku piire ning selle sidusust kogu valla ulatuses. Täpsema sotsiaalsete- ja keskkonnamõ- jude hindamise jätmine detailplaneeringu faasi on arusaadav, kuna see nõuab detailsemaid uuringuid, kuid on tähtis, et üldplaneeringus määratud tuu- leenergeetika aladel oleks võimalik ka detailplanee- ringuid läbi viia ning mitte planeerida perspektiiv- setele tuuleenergeetika aladele ulatuslikku rohevõr- gustikku. 2. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu eskiisla- 2. Teeme koostööd Keskkonnaametiga henduse lehekülg 61 kohaselt on tuuleenergeetika tuuleenergeetika tootmiseks välistatud tootmiseks välistatud aladeks I kaitsekategooria alade puhvervööndite määramisel. Ebakõ- loomaliikide püsielupaigad ja muuhulgas merikotka lade ilmnemisel korrigeerime. püsielupaigast 2 km puhverala. Palume lähtuda sel- lest ka arendusalade määramisel. Praeguses lahen- duses ei ole arvestatud puhvri määramisel püsielu- paigaga, vaid I kaitsekategooria loomaliigi eluko- haga. Lisaks, KSH aruande eelnõu kohaselt: „meri- kotka püsielupaikadest on tuuleenergeetika arenda- miseks sobivad alad kavandatud vähemalt 2 km kaugusele, millega eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei kaasne. Suuremate tuuleparkide arendami- sel tuleb siiski hinnata tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri mõjusid ka kaugemal kui 2 km“. 33 Eelnõu 1. Seletuskirja leheküljel 61 on toodud järgnev joo- 1. Korrigeerime viidet. 22.12.2020 nr TO- nealune täpsustus: 31 Üldplaneeringu koostamise Enefit Green AS JUH-6/247 ajal on tuulepark PlanS kontekstis defineeritud kui mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omav- ahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadme- test, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Eeltooduga seonduvalt juhime tähelepanu, et täp- sustuses kajastatud viide Planeerimisseadusele 91 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (PlanS) ei ole korrektne. Esitatud sõnastuses on tuulepargi tähendus defineeritud Elektrituruseaduse § 42 lõike 2 alusel kehtestatud määruse Võrguees- kiri § 2 lõikes 19. Palume joonealuse täpsustuse sisu korrigeerida. 2. Tulenevalt olulise ruumilise mõjuga ehitise 2. Täiendame seletuskirja. (ORME) määratlusest on kuni 30 meetri kõrgune tuulik väiketuulik, millega tegeletakse projekti ta- Väiketuulikute rajamist ÜP ei käsitle. ÜP sandil. Üks üle 30 meetri kõrgune tuulik on valla esitab tingimused üksiktuulikutele (tuuli- kaalutlusotsus. Üldplaneeringus käsitletakse tuuli- kud, mis on kõrgemad kui 30m) ja tuule- kute asukohaks sobilike alasid alates kahest tuu- parkidele ORME tähenduses. likust, mis on kõrgemad kui 30 meetrit. Eeltoodust tulenevalt jääb ebaselgeks seletuskirjas kajastatud üksiktuuliku mõiste sisu ja selle täpsusta- mine läbi Olulise ruumilise mõjuga ehitise (ORME) määratluse väiketuulikuna. Lisaks juhime tähele- panu, et väiketuulikut või selle kõrgust ORME ei määra. Mida tähendab: „tegeletakse projekti tasandil“? Mida peetakse silmas määratluse „suuremate tuule- parkide“ all? Kas silmas on peetud tuulikute arvu, nende võimalikku kõrgust, (kogu)võimsust või mi- dagi muud? Selguse huvides palume nimetatud määratlus sisustada konkreetsete (arv)andmetega. 3. Seletuskirja punktis 5.2.8.2 Päikeseenergia on 3. Korrigeerime sõnastust lähtuvalt Kait- toodud järgnevad tingimused: seministeeriumi ettepanekust. „Päikesee- • „Päikeseelektrijaamade detailplaneeringud, pro- lektrijaam peab vastama õigusaktidega jekteerimistingimused ja ehitusprojektid tuleb koos- kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse kõlastada Kaitseministeeriumiga.“ nõuetele ja asjakohastele standarditele.“ Juhime tähelepanu, et Kaitseministeeriumiga koos- kõlastamine vajadus ja juhud on reguleeritud Ehi- tusseadustiku § 120. Oleme seisukohal, et esitatud 92 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine kujul ja sõnastuses kõiki eelnimetatud planeerimi- sega ja ehitamisega seonduvaid menetlusliike koor- mav üldine kohustuslik kooskõlastustingimus ei ole põhjendatud, selleks puudub regulatiivne vajadus ning see toob kaasa põhjendamatu haldusmenetlus- liku koormuse nii omavalitsuse kui Kaitseministee- riumi tasandil. 4. Oma sisult on vastuolulised järgnevad punktid: 4. Täpsustame tingimusi. • Oma majapidamise või ühe tootmiskompleksi tar- beks on lubatud päikesepaneelide lokaalne kasutu- selevõtmine elamu õuealal või tootmisterritooriumil (paneelid paigutatakse õuealale või hoonele); • Päikeseenergia tootmiseks kasutatava katastriük- suse miinimumsuurus on 1000 m²; Tutvudes Maa-ameti kaardirakenduses Viru-Nigula valla tänaste olemasolevate kruntide suurusega, siis torkab silma, et mitmedki ehitistega hõlmatud ela- mumaa ja tootmismaa sihtotstarbega krundid on väiksemad kui 1000 m2. Eeltoodust lähtuvalt jääb ebaselgeks, millistele asjaoludele tuginedes on mää- ratletud minimaalne katastriüksuse suurus, millel (sh ka ehitisele paigaldatuna) tohib toota päikesepa- neelide abil elektrienergiat. 34 Eelnõu Palun lisada ettepanek Viru-Nigula valla üldplanee- 1.-5. Teeme Keskkonnaametile ettepaneku 12.01.2021 ringusse vähendada Mahu küla põhjarannikul Mahu ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Ehi- PurBus OÜ (Tõnu ojast idapoole jääva ala/Mereranna kinnistu tuskeeluvööndi vähendamise võima- Tamm) (90202:006:0360) ehituskeeluvööndi ulatust, et säi- likkuse osas annab hinnangu Keskkon- litada ajaloolise rannaküla struktuuri. naamet. Põhjendused: 1. Ehituskeeluvöönd (EKV) 100 m piirab olulisel määral Mereranna kinnistu, mille sihtotstarve on 93 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 100% elamumaa, sihipärast kasutamist ja hoonesta- mist e. kompaktse õueala loomist erinevate hoone- tega. 2. EKA piirides väljaspoole jäävale alale ehitamist takistavad kinnistut läbivad Mahuranna tee ja Laura kinnistule viiv tee. 3. Kinnistu ehitusvõimalusi piirab ka Mahu oja, mille veekaitsevöönd on 25m. 4. Mahu oja ja Laura kinnistule viiva tee vaheline ala on ehituseks sobimatu soine pinnas, millel esi- neb üleujutusoht, kui meri on oja suudme kinni lü- kanud, 2018 sügis. 5. Mahu küla küllaltki kompaktse põhjaranniku sel- gelt piiritletaval alal (Mahu ojast ida poole) asuvad ajalooliselt hooned merele lähedal. Põhjaranniku keskmine hoonete kaugus merepiirist on hetkel ca 47m. Mereranna kinnistu ehituskeeluvööndi vähen- damine 50 meetrile looks teiste kinnistutega võrdse kohtlemise. Lähtudes eeltoodust palun arvestada ettepanekuga Mereranna kinnistu ehituskeeluvööndi vähendamise osas kuni 50 meetrile. 35 Eelnõu 1. Aseri Kesktänavalt peaks taastama vana tee, mis 1. Ei arvesta ettepanekuga. Antud teelõik 12.01.2021 kulgeb piki kallast läände (Nordi kinnistuni). jääb üldplaneeringuga kavandatava sa- Priit Vehm dama maa-alale ja tootmise maa-alale. 2. Samuti tuleks korda teha vana tee Reeskalda talu Kallasrada saab seni kasutada, kuni pole juurest Aseriaru teeni. Reeskalda tee pikendus sadamat ehitatud. Reeskalda kinnistul ei ole korralik tee. Teadmata isikud on toonud omaalgatuslikult, ilma kinnistu omanikega kooskõlastamata, telliskiviklibu meie- 2. Ei ole ÜP teema. metsa teele. 94 / 95  Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine 36 Eelnõu Teen ettepaneku rajada Kunda-Kaliküla kergliik- Ettepanekuga on juba varasemalt arvesta- 07.12.2020 lustee. tud. Kunda-Kaliküla jalg- ja jalgrattatee Margit Vasiljuk on planeeringulahenduses kajastatud. Asfalteeritud ja valgustatud kergliiklustee saaks al- guse Põdruse-Kunda-Pada ja Kunda-Selja ristist ning lõppeks Kunda-Selja tee ja Kaliküla väikekoha ristumisel. Eeldus tee rajamiseks on olemas, kuna on võimalik jätkata Kundast juba väljuvat, kuid an- tud teeristis lõppevat, kergliiklusteed. Kuupäev: jaanuar 2021 95 / 95