Saatja: Eda Andresmaa <
[email protected]>
Saadetud: 08.01.2021 09:37
Adressaat: <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; KAUR Üldkontakt <
[email protected]>; KeA Info
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; info transpordiamet <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; Info <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>
Koopia: Reet Talkop <
[email protected]>; Harry Liiv <
[email protected]>; Kersti
Liivorg <
[email protected]>; Anastasiia Kovtun-Kante <Anastasiia.Kovtun-
[email protected]>; Anastasia Petrova <
[email protected]>; Taimo Aasma
<
[email protected]>; Herki Tuus <
[email protected]>; Karin Kroon
<
[email protected]>
Teema: EK avalik konsultatsioon merede ja ookeanide seire kohta ("Ookeaniseire – jagatud
vastutus")
Manused: image001.png; image002.png; ocean_observation_27_11_2020_kysimustik tyhi.pdf
Tere
Informeerime Teid Euroopa Komisjoni algatusest ja avalikust konsultatsioonist mereseire
efektiivsemaks muutmiseks ja seireandmete parema kättesaadavuse korraldamiseks:
2020.a oktoobris avaldas Euroopa Komisjon algatuse „Ookeaniseire – jagatud vastutus“ (Ocean
observation – sharing responsibility). Algatuse eesmärk on luua ELi ühine lähenemisviis merede
ja ookeanide seires, et seirataks-mõõdetaks vaid korra ja kasutataks saadud andmeid mitmel
eesmärgil. Komisjon on teinud ettepaneku EL õigusakti väljatöötamiseks mereseiretegevuste
ühiseks kavandamiseks ning riikide ja ELi tasandi koostööraamistiku loomiseks.
2020.a novembri lõpus algas nimetatud algatuse avalik konsultatsioon, et koguda tagasisidet ja
lahendusettepanekuid mereseire peamiste probleemide kohta (nt mõõteriistad, seiretegevused,
mõõtmis- ja analüüsimetoodikad jne) nii seirega otseselt tegevatelt isikutelt, seiretulemuste
kasutajatelt kui muudelt huvigruppidelt, et saada võimalikult laiu ja esinduslikke seisukohti.
Konsultatsiooni eesmärgid on:
• koguda fakte, seisukohti ja arvamusi mere- ja ookeaniseire praeguste kitsaskohtade ning
nende lahendamisvõimaluste ja eelistuste kohta;
• tagada, et kõik sidusrühmad – erasektor, riigiasutused, kodanikuühiskond ja teadlased –
oleksid piisavalt esindatud;
• koguda uut teavet, sealhulgas tegevuskavu, poliitikaülevaateid, uuringuid ning
tegevuspõhimõtete, meetmete ja tehnoloogia analüüse.
Avalik konsultatsioon annab kõigile huvilistele võimaluse Komisjonile tagasiside esitamiseks.
Avalikule konsultatsioonile saab vastata veebilehel 19. veebruarini 2021 (sh valida sobiv
vastamiskeel).
Keskkonnaministeerium riikliku mereseire korraldajana plaanib samuti avalikule konsultatsioonile
vastata. Ootame oma vastuse kujundamiseks teie sisendit hiljemalt 25. jaanuariks 2021 e-postile
[email protected]. Juhul, kui soovite oma organisatsiooni või ettevõtte nimel avaldada
arvamust eraldi, tuleks täita avaliku konsultatsiooni veebilehelt leitav online-küsimustik
(küsimustiku pdf-fail näidiseks lisatud).
Lugupidamisega
Eda Andresmaa
Nõunik | Merekeskkonna osakond
Adviser | Marine Environment Department
+372 6262 987 |
[email protected] | http://www.envir.ee/
Keskkonnaministeerium | Ministry of the Environment of Estonia | Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, Eesti
Ookeaniseire ELis
Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud.
A
Sissejuhatus
Üldiselt tunnistatakse, et ookeanil on oluline, mõnikord domineeriv roll meie planeedi sooja- ja
süsinikutsüklis, et ookeani elurikkus on hõimkonna tasandil suurem kui maismaal, ning et ookean hoiab
elus sinist majandust. Enneolematud ja kiirenevad muutused temperatuuris, happesuses, jääkattes ja
veetasemes ning inimtegevusest tingitud ohud loodusele suunavad neid protsesse nüüd tundmatutele
radadele. Kuid see pole kõik. ELi liikmesriikide poolt 2020. aasta alguses esitatud riiklikest kliima- ja
energeetikakavadest ilmneb, et taastuva avamereenergia kavandatud laiendamine, et seista vastu
sellistele muutustele, muudab Euroopa mereakvatooriumi 2030. aastaks põhjalikult.
Muutuste, ohtude ja võimalustega toimetulekuks on vaja teadmisi mineviku kohta, mida on võimalik saada
vaid hoolika seire teel. Seire all mõistame iga tegevust, mis mõõdab merekeskkonna ja selle toetatava elu
seisundit ja dünaamikat - rannikust süvamereni, merepõhjast merepinnani. Seega hõlmab see erinevaid
tegevusi alates laborisse toodud proovide analüüsist kuni automatiseeritud seadmeteni, mis saadavad
signaale laevadele või seirejaamadele. Siinkohal ei käsitle me orbiidil tiirlevatelt satelliitidelt saadetud
andmeid, mida käsitletakse Copernicuse programmi raames. Samuti ei käsitle me juurdepääsu seirele, mis
on omakorda hõlmatud Euroopa mereseire- ja andmevõrgustiku (EMODnet) algatusega.
Konsultatsiooni eesmärk on koguda arvamusi ELi ja selle liikmesriikide ookeaniseire tulemuslikkuse,
tõhususe ja eesmärgipärasuse kohta ning selle kohta, kuidas seda saaks parandada. Küsimustikule
vastamine võtab aega umbes 15 minutit. Lõpuni täitmata küsitlust on võimalik salvestada ja täitmist hiljem
jätkata.
B Teie andmed
* 1 Minu vastus on järgmises keeles:
1
bulgaaria
eesti
hispaania
hollandi
horvaadi
iiri
inglise
itaalia
kreeka
läti
leedu
malta
poola
portugali
prantsuse
rootsi
rumeenia
saksa
slovaki
sloveeni
soome
taani
tšehhi
ungari
* 2 Vastan kui
akadeemiline või teadusasutus
ettevõtjate ühendus
ettevõtja/äriorganisatsioon
tarbijaorganisatsioon
ELi kodanik
keskkonnaorganisatsioon
ELi mittekuuluva riigi kodanik
vabaühendus
avaliku sektori asutus
2
ametiühing
muu
* 3 Eesnimi
* 4 Perekonnanimi
* 5 E-posti aadress (ei avalikustata)
* 6 Tegevusulatus
rahvusvaheline
kohalik
riiklik
piirkondlik
* 7 Organisatsiooni nimi
kuni 255 tähemärki
* 8 Organisatsiooni suurus
mikroorganisatsioon (1-9 töötajat)
väikeorganisatsioon (10-49 töötajat)
keskmise suurusega organisatsioon (50-249 töötajat)
suurorganisatsioon (250 või rohkem töötajat)
9 Organisatsioonile läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber
kuni 255 tähemärki
Kontrollige, kas Teie organisatsioon on registreeritud läbipaistvusregistris. See on vabatahtlik andmebaas
organisatsioonidele, kes soovivad mõjutada ELi otsustusprotsessi.
* 10 Päritoluriik
Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik.
3
Afganistan Ghana Lõuna-Aafrika Saint Kitts ja
Nevis
Ahvenamaa Gibraltar Lõuna-Georgia Saint Lucia
ja Lõuna-
Sandwichi
saared
Albaania Grenada Lõuna-Korea Saint-Martin
Alžeeria Gröönimaa Lõuna-Sudaan Saint-Pierre ja
Miquelon
Ameerika Gruusia Luksemburg Saint Vincent
Samoa ja Grenadiinid
Ameerika Guadeloupe Macau Saksamaa
Ühendriigid
Andorra Guami ala Madagaskar Sambia
Angola Guatemala Madalmaad Samoa
Anguilla Guernesey Malaisia San Marino
Antarktis Guinea Malawi São Tomé ja
Príncipe
Antigua ja Guinea-Bissau Maldiivid Saudi Araabia
Barbuda
Araabia Guyana Mali Seišellid
Ühendemiraadid
Argentina Haiti Malta Senegal
Armeenia Heardi ja Mani saar Serbia
McDonaldi
saarte ala
Aruba Hiina Maroko Sierra Leone
Aserbaidžaan Hispaania Marshalli Singapur
saared
Austraalia Honduras Martinique Sint-Maarten
Austria Hongkong Mauritaania Slovakkia
Bahama Horvaatia Mauritius Sloveenia
Bahrein Ida-Timor Mayotte Somaalia
Bangladesh Iirimaa Mehhiko Soome
Barbados Iisrael Mikroneesia Sri Lanka
4
Belau India Moldova Sudaan
Belgia Indoneesia Monaco Suriname
Belize Iraak Mongoolia Süüria
Benin Iraan Montenegro Svalbard ja
Jan Mayen
Bermuda Island Monteserrat Šveits
Bhutan Itaalia Mosambiik Taani
Boliivia Jaapan Myanmar/Birma Tadžikistan
Bonaire, Sint Jamaica Namiibia Tai
Eustatius ja
Saba
Bosnia ja Jeemen Nauru Taiwan
Hertsegoviina
Botswana Jersey Nepal Tansaania
Bouvet’ saar Jordaania Nicaragua Togo
Brasiilia Jõulusaar Nigeeria Tokelau
Briti India Kaimanisaared Nigeri Vabariik Tonga
ookeani ala
Briti Kambodža Niue Trinidad ja
Neitsisaared Tobago
Brunei Kamerun Norfolki saar Tšaad
Bulgaaria Kanada Norra Tšehhi
Burkina Faso Kasahstan Omaan Tšiili
Burundi Katar Paapua Uus- Tuneesia
Guinea
Cabo Verde Keenia Pakistan Türgi
Vabariik
Clippertoni saar Kesk-Aafrika Palestiina Türkmenistan
Vabariik
Cooki saared Kiribati Panama Turks ja
Caicos
Costa Rica Kolumbia Paraguay Tuvalu
Côte d’Ivoire’i Komoorid Peruu Uganda
Vabariik
5
Curaçao Kongo Pitcairn Ühendkuningrii
Demokraatlik k
Vabariik
Djibouti Kongo Vabariik Põhja-Korea Ühendriikide
hajasaared
Dominica Kookos- Põhja- Ühendriikide
Ühendus (Keelingi) Makedoonia Neitsisaared
saared
Dominikaani Kõrgõzstan Põhja- Ukraina
Vabariik Mariaanid
Ecuadori Kosovo Poola Ungari
Vabariik
Eesti Kreeka Portugal Uruguay
Egiptus Küpros Prantsuse Usbekistan
Antarktilised ja
Lõunaalad
Ekvatoriaal- Kuuba Prantsuse Uus-
Guinea Guajaana Kaledoonia
El Salvador Kuveit Prantsuse Uus-Meremaa
Polüneesia
Eritrea Lääne-Sahara Prantsusmaa Valgevene
eSwatini Laos Puerto Rico Vanuatu
Kuningriik
Etioopia Läti Réunion Vatikan
Fääri saared Leedu Rootsi Venemaa
Falklandi saared Lesotho Rumeenia Venezuela
Fidži Libeeria Rwanda Vietnam
Filipiinid Liechtenstein Saalomoni Wallis ja
Saared Futuna
Gabon Liibanon Saint- Zimbabwe
Barthélemy
Gambia Liibüa Saint Helena,
Ascension ja
Tristan da
Cunha
6
* 11 Privaatsussätted
Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas lubada andmed
avalikustada või jääda anonüümseks.
Anonüümne
Avalikustatakse ainult see, kellena vastate, Teie päritoluriik ja vastus. Muid
isikuandmeid (nimi, organisatsiooni nimi ja suurus, tunnusnumber
läbipaistvusregistris) ei avaldata.
Avalik
Koos Teie vastusega avaldatakse ka Teie isikuandmed (nimi,
organisatsiooni nimi ja suurus, tunnusnumber läbipaistvusregistris,
päritoluriik).
Olen nõus isikuandmete kaitset käsitlevate sätetega
* 12 Vastan eraisikuna, kuid mu vaateid on kujundanud kogemus järgmises
organisatsioonis:
teadusasutus, v.a avaliku sektori kodanikuühiskonna
ülikoolid asutus organisatsioon
ülikool erasektori asutus mitte ükski neist, tegu
on isiklike vaadetega
* 13 Valige ainult üks variant
diplomieelne õpe muu töötaja
diplomijärgne õpe järeldoktoriõpe
14 Milline muu roll? (vabatahtlik)
* 15 Kuidas osalete ookeaniseires? (võite valida rohkem kui ühe vastusevariandi)
seire teostamine seire rahastamine muu
seire analüüs või seireseadmete, -
tulemuste kasutamine sensorite või -
platvormide
valmistamine
16 Mil määral osalete? (vabatahtlik)
7
17 Lisamärkused Teie seires osalemise kohta (vabatahtlik)
C Seire teostamises või rahastamises osalejatele
* 18 Mis liiki seire? (võite valida rohkem kui ühe vastusevariandi)
batümeetriline geoloogiline muu
bioloogiline (muu kui kalandus) kalandus
füüsiline (temperatuur, soolsus, keemiline
lained jne)
19 Mis liiki „muu“ seire?
* 20 Kus toimub seire, mida teostate või mille tulemusi kasutate? (võite valida
rohkem kui ühe vastusevariandi)
kuni ühe meremiili süvameres ei tea
kaugusel rannikust
mandrilaval mujal
21 Palun täpsustage
* 22 Kuidas toimub seire raames analüüs? (võite valida rohkem kui ühe
vastusevariandi)
proovide analüüs laboris pärast signaalide ei tea
töötlust laboris
reaalajalähedaselt muu
23 Palun täpsustage
24 Ligikaudu kui palju kulutab Teie organisatsioon seirele? (vabatahtlik)
8
Sealhulgas investeerimis- ja jooksvad kulud, tööjõukulud, laeva tööaeg, andmetöötlus, laborianalüüs.
Kasu on isegi suurusjärgust (võite seda täpsustada järgmises kastis).
€
25 On Teil märkusi kulude kohta? (vabatahtlik)
* 26 Mis on seire põhieesmärk?
See sõltub suuresti seiret rahastavast ministeeriumist või talitusest.
teadusuuringud hüdrograafia keskkonnaseire kait
(navigatsiooniks) se
kalavarude rannikualade kaitse ranniku- või mu
majandamine avameretegevuse u
kavandamine või
seire (sh
mõjuhinnangud)
* 27 Milline muu eesmärk?
28 Kas saaksite seda täpsemalt selgitada? (vabatahtlik)
* 29 Milline on rahastamisallikas?
avalik sektor nii avalik kui ka ei tea
erasektor
erasektor muu
* 30 Palun täpsustage
* 31 Kas seire toimub
9
lühema kui mittejätkusuutliku jätkusuutliku
viieaastase projekti rahastamisega rahastamisega
raames? pikaajalise projekti pikaajalise projekti
raames? raames?
32 Kas saaksite seda täpsemalt selgitada? (vabatahtlik)
* 33 Kas seire kavandamisel konsulteeritakse muude asutustega (v.a rahastav
asutus)?
teadusuuringuid keskkonnatalitus erasektoriga muude
haldava ega või -ametiga asutustega
talitusega
kalandust kaitseministeeriu teiste riikide Ei tea
haldava miga asutustega
talitusega
rannikualade kohalike või riikidevaheliste
kaitse eest piirkondlike organisatsioonid
vastutavad asutustega ega
asutustega
* 34 Palun täpsustage
35 Kas saaksite seda täpsemalt selgitada? (vabatahtlik)
36 Kas Teie seiret on rahastatud kõnealustest ELi vahenditest?
jah ei ei tea
* Euroopa Merendus- ja Kalandusfond
* Kalandusandmete kogumise määrus
* Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium
Teadusuuringute programm „Horisont 2020“
10
*
Muu (palun täpsustage)
* 37 Palun täpsustage
38 Kas Teie seirega panustatakse aruandlusse mõne kõnealuse ELi meetme
raames?
jah ei ei tea
* Merestrateegia raamdirektiiv
* Linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv
* Veepoliitika raamdirektiiv
* Mereruumi planeerimise direktiiv
* Nitraadidirektiiv
* Kalandusandmete kogumine
* Muu (palun täpsustage)
* 39 Palun täpsustage
* 40 Kas Teil on ülevaade kogu Teie riigi asutuste teostatud seirest?
jah osaliselt ei
41 Palun selgitage oma vastust (vabatahtlik)
* 42 Kas näete võimalusi tulevaseks seire ühiseks kavandamiseks ja varade
(laevade, seadmete, laborite) jagamiseks teiste organisatsioonidega oma riigis või
mõnes muus riigis?
(võite valida rohkem kui ühe vastusevariandi)
teadusuuringuid rannikualade kaitse kaitseministeeriu ei
haldava talitusega eest vastutavad miga tea
asutustega
11
kalandust haldava keskkonnatalitusega erasektoriga
talitusega
43 Palun selgitage oma vastust (vabatahtlik)
44 Millised tõkked takistavad jõupingutuste, vahendite või seadmete ulatuslikumat
jagamist?
üldse mitte veidi oluliselt seisukoht puudub
* stiimulite nappus
* ajanappus
* ressursside nappus
* info puudus teiste huvitatud osapoolte kohta
* vahendite kaotamise hirm
* kontrolli kaotamise hirm
* ebapiisavad eelised
* muu
45 Palun selgitage oma vastust (vabatahtlik)
* 46 Kas seire tulemused avaldatakse kasutuspiiranguteta?
jah osaliselt ei tea
jah, pärast tähtaja ei
möödumist
* 47 Palun selgitage, mida mõtlete „osaliselt“ all.
D Seireandmete kasutajatele
12
* 48 Kas teate, miks seire, mille tulemusi kasutate, teostati? (lubatud mitu
vastusevarianti)
teadusuuringud rannikualade kaitse kaitse
kalavarude keskkonnaseire muu
majandamine
hüdrograafia ranniku- või ei tea
(navigatsiooniks) avameretegevuse
kavandamine või seire
(sh mõjuhinnangud)
49 Milline muu eesmärk?
50 Kas Teie analüüsi on rahastatud kõnealustest ELi vahenditest?
jah ei ei tea
* Euroopa Merendus- ja Kalandusfond
* Kalandusandmete kogumise määrus
* Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium
* Teadusuuringute programm „Horisont 2020“
* Muu (palun täpsustage)
* 51 Palun täpsustage
52 Kas Teie analüüs toimub mõne kõnealuse meetme raames?
jah ei ei tea
* Merestrateegia raamdirektiiv
* Linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv
* Veepoliitika raamdirektiiv
* Mereruumi planeerimise direktiiv
* Nitraadidirektiiv
* Kalandusandmete kogumine
13
* Muu (palun täpsustage)
53 Palun täpsustage
* 54 Kas Teie prioriteet on
reaalajalähedased ülevaade piiratud pikad
vaatlused? ajavahemikust? aegread?
55 Palun selgitage oma vastust (vabatahtlik)
* 56 Milline aspekt parandaks tähelepanekute kasulikkust enim?
1 kuni 2 valikut
sagedasemad vaatluste suurem vaatluste suurem
vaatlused katvus standardiseerimine
E Ookeaniseireseadmete ja -andurite tootjatele ja müüjatele
57 Kas müüte peamiselt avaliku või erasektori asutustele?
peamiselt avaliku peamiselt ligikaudu ei
sektori erasektori pooleks tea
58 Millised on müügi kitsaskohad?
olulised mõningased mõju puudub ei tea
* investeeringute nappus
* ebaaus konkurents
* suutmatus täita kliendi spetsifikatsioone
* suutmatus jääda kliendi eelarve piiresse
59 Palun selgitage võimalikke muid kitsaskohti või loetlege need (vabatahtlik)
14
F Ookeaniseire tähtsus
60 Miks me vajame ookeaniseiret?
kasutu kasulik asendamatu
* rannikualade kaitse
* ökosüsteemide kaitse
* varajased hoiatused murdepunktide kohta
* kalavarude majandamine
* kliimamuutustega kohanemine
* ohutu navigeerimine
* keskkonnameetmete järgimine
* ökosüsteemide mõistmine
* keskkonnamõju hindamine
* uue ranniku- või avameretegevuse kavandamine
61 Palun selgitage oma vastust. Või lisage mõni muu põhjus (valikuline)
62 Milliseid tulevasi määramatusi peame kitsendama? Pange tähtsuse järjekorda:
1 - kõige tähtsam)
See ei tähenda, et järjestuses tagapool olevaid punkte peetaks ebaoluliseks.
1 2 3 4 5 6 7 8
* jää sulamine
* inimtegevuse (v.a kliimamuutuste) mõju
mereelustikule
* kliimamuutuste mõju mereelustikule
* mereelustiku levik ja rikkus
* rannikualade vastupanuvõime
* süsinikubilanss
* ookeanivee ringlus
* erakorraliste sündmuste ulatus ja sagedus
15
63 Palun selgitage oma vastust (vabatahtlik)
16
64 Millised rahvusvahelised organisatsioonid või protsessid aitavad kaasa seire
korraldamisele?
asjakohane, kuid
seda võiks vaid
paremini vähesel seisukoht
asjakohane
kooskõlastada määral puudub
muude asjakohane
meetmetega
* JCOMM, okeanograafia ja
meremeteoroloogia ühine
tehnikakomisjon
* GEOSS, Maa seire süsteemide
süsteem
* G7
* Piirkondlikud
kalandusorganisatsioonid
* UNEP, ÜRO Keskkonnaprogramm
(muu kui UNEP/MAP)
* IOC, UNESCO valitsustevaheline
okeanograafiakomisjon
* FAO, ÜRO Toidu- ja
Põllumajandusorganisatsioon
* ICES, Rahvusvaheline
Mereuurimise Nõukogu
*
17
Piirkondlikud merekonventsioonid
(OSPAR, HELCOM, Barcelona
konventsioon, Musta mere
konventsioon)
* IHO, Rahvusvaheline
Hüdrograafiaorganisatsioon
* G20
* ÜRO algatus „Ookeaniteaduste
aastakümme kestliku arengu
hüvanguks“
* Muu
18
65 Milline muu rahvusvaheline organisatsioon või protsess?
66 Kas teate mõnd uut tehnoloogiat või algatusi, mida võiks laiemalt kasutada?
(Kui vastate „jah“, küsitakse Teilt lisateavet)
jah ei
* uued andurid
* uued platvormid
* kodanikuteadus
* vabatahtlikult osalevad laevad
* avameretuulikud
67 Millised andurid? (vabatahtlik)
68 Millised platvormid? (vabatahtlik)
69 Millised kodanikuteaduse programmid? (vabatahtlik)
70 Millised vabatahtlikult osalevad laevad? (vabatahtlik)
G Tulevased prioriteedid
71 Kuidas saaks ELi liikmesriikide poolset seiret parandada?
üldse seisukoht
veidi oluliselt
mitte puudub
* ELi vahendite suurem sidusus
19
* riiklike talituste töö parem kooskõlastamine
parem esindatus rahvusvahelistel foorumitel
* uue tehnoloogia kasutuselevõtt
* kodanikuteadus
* avaliku ja erasektori partnerlus
* merealade parem koordineerimine
* riiklike prioriteetide esitamine ELi tasandil
* seiremeetodite ulatuslikum standardiseerimine
* varade (andurite, platvormide jne) ulatuslikum
jagamine
72 Palun selgitage oma vastust või nimetage teine täiustamist vajav valdkond
(vabatahtlik)
* 73 Milline on ELi roll nende täiustuste toetamisel?
oluline väike puudub
74 Palun selgitage oma vastust (vabatahtlik)
75 Kas Teil on muid küsimusi, mida soovite tõstatada? (vabatahtlik)
20
76 Võite siia lisada täiendava teabega faili (vabatahtlik)
Fail võib olla suurusega kuni 1 MB
Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid
21