LIFE IP CleanEST projekti tegevuse C.9 aruanne

Merle Truu Teie 23.12.2020 Eesti Geoloogiateenistus [email protected] Meie 31.12.2020 nr 4-6/50/84-4 LIFE IP CleanEST projekti tegevuse C.9 aruanne Austatud proua Truu Edastasite 23.12.2020 Keskkonnaministeeriumile kooskõlastamiseks LIFE IP CleanEST (LIFE Grant Agreement no LIFE17 IPE/EE/000007) projekti tegevuse C.9 (Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas) aruande. Eelnevalt aruanne kooskõlastati Põhjaveekomisjoniga ja kinnitati istungil nr. 186, 24. novembril 2020. Kooskõlastamise vajadus Keskkonnaministeeriumiga tuleneb koostöökokkuleppe lepingu nr 4-6/50/3 punktist 4.6. Keskkonnaministeerium on tutvunud dokumentidega ja kooskõlastab aruande. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Harry Liiv Asekantsler Lisa: Gdovi uuring 22.12.2020 Tatjana Rõõm, 626 2852 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas (LIFE IP CleanEST, tegevuse C.9 aruanne) Rakvere 2020 RAKVERE 2020 0 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas KINNITATUD Eesti Geoloogiateenistuse Teadusnõukogu otsusega Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas ARUANNE Töögrupi juht: Merle Truu Töögrupi liikmed: Valle Raidla Soovitatav viitamine: Raidla, V., Truu, M., 2020. Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. Aruanne on valminud LIFE IP CleanEST projekti raames, mida rahastavad Euroopa Komisjoni LIFE programm ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. LIFE programmi rahastusleping nr LIFE17 IPE/EE/000007. Aruanne kajastab autori seisukohti ja Euroopa Komisjon ei vastuta sisu kasutamise eest. 2 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Sisukord Tabelite nimekiri ......................................................................................................................................... 4 Jooniste nimekiri ........................................................................................................................................ 4 Annotatsioon ........................................................................................................................................ 6 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 7 2. Uuringu ala ülevaade ......................................................................................................................... 11 2.1. Kambriumi-Vendi Gdovi ja Voronka põhjaveekogumid............................................................ 11 2.2. Ahtme veehaarde kirjeldus ....................................................................................................... 14 2.3. Piira veehaarde kirjeldus........................................................................................................... 16 3. Metoodika .......................................................................................................................................... 19 4. Tulemused ja analüüs......................................................................................................................... 24 5. Soovitused .......................................................................................................................................... 36 Kokkuvõte ................................................................................................................................................. 37 Summary................................................................................................................................................... 38 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................................. 40 Lisad .......................................................................................................................................................... 43 3 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Tabelite nimekiri Tabel 1. Seire- ja tarbepuurkaevud, millest käesoleva uuringu raames võeti 2019. a veeproovid...... 20 Tabel 2. Käesoleva uuringu raames kogutud veeproovide isotoop- ja keemilised analüüsid.............. 25 Jooniste nimekiri Joonis 1. Riiklikusse põhjaveeseiresse kaasatud Gdovi põhjaveekogumit avavate puurkaevude pikaajalised kloriidi sisaldused koos veetvõtuga ....................................................................................... 8 Joonis 2. Balti arteesiabasseini hüdrogeoloogiline läbilõige ................................................................... 9 Joonis 3. Kambriumi-Vendi Gdovi ja Voronka põhjaveekogumite piirid ............................................... 11 Joonis 4. Kirde-Eesti hüdrogeoloogilise läbilõike skeem. ...................................................................... 12 Joonis 5. Voronka ja Gdovi põhjaveekogumite puurkaevude ning Ahtme veehaarde (punane ovaal) paiknemine ............................................................................................................................................... 14 Joonis 6. Aasta keskmine veevõtt ja Cl- sisaldus Ahtme veehaarde puurkaevudes aastatel 2011 – 2019 .............................................................................................................................................. 15 Joonis 7. Voronka ja Gdovi põhjaveekogumite puurkaevude ning Piira veehaarde (punane ring) paiknemine ............................................................................................................................................... 17 Joonis 8. Aasta keskmine veevõtt ja Clˉ sisaldus Piira veehaarde puurkaevudes aastatel 1984 – 2019 .............................................................................................................................................. 18 Joonis 9. Puurkaevude asukohad, kust käesoleva uuringu raames koguti 2019. aastal veeproove ..... 19 Joonis 10. Uuringus kasutatud Voronka puurkaevude asukohad ............................................................ 22 Joonis 11. Uuringus kasutatud Gdovi ja Gdov+Voronka tüüpi puurkaevude asukohad ...........................23 Joonis 12. Piper diagramm uuringus kasutatud Virumaa Voronka ja Gdovi puurkaevudega .................. 24 Joonis 13. Voronka põhjaveekogumi Cl- sisaldus. Ruut – Gdov+Voronka tüüpi puurkaev; ring – Voronka puurkaev ................................................................................................................................................ 27 Joonis 14. Voronka põhjaveekogumi isotoopkoostis. Ruut – Gdov+Voronka tüüpi puurkaev; ring – Voronka puurkaev .................................................................................................................................... 27 Joonis 15. Voronka veekihi võimalik sooldumise skeem läbi reservis oleva Gdov+Voronka tüüpi puurkaevu ................................................................................................................................................ 28 4 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Joonis 16. Gdovi põhjaveekogumi isotoopkoostis. Ruut – Gdov+Voronka tüüpi puurkaev; ring – Gdovi puurkaev ................................................................................................................................................ 29 Joonis 17. Gdovi põhjaveekogumi Cl- sisaldus. Ruut – Gdov+Voronka tüüpi puurkaev; ring – Gdovi puurkaev …... ............................................................................................................................................ 29 Joonis 18. Ahtme veehaarde lähikonna Gdovi ja Gdov+Voronka tüüpi puurkaevude veevõtt ja kloriidi sisaldused aastate lõikes .......................................................................................................................... 30 Joonis 19. Piira veehaarde lähikonna Gdovi ja Gdov+Voronka puurkaevude veevõtt ja kloriidi sisaldused aastate lõikes ............................................................................................................................................ 31 Joonis 20. Ca2+ ja Na+ suhte muutus põhjavees tulenevalt kloriidi allikast ............................................. 32 Joonis 21. Kloriidi allikat indikeeriva Ca2+ ja Na+ suhte variatsioon Gdovi põhjaveekogumis. Ruut – Gdov+Voronka tüüpi puurkaev; ring – Gdovi puurkaev ........................................................................... 33 Joonis 22. Kloriidi sõltuvus Gdov+Voronka tüüpi puurkaevude filtrite pikkuste suhtest uuringuala piires ….….................................................................................................................................................. 34 5 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Annotatsioon Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogumi hea keemilise seisundiklassi üheks tingimuseks on kloriidi kontsentratsiooni kasvusuundumuste puudumine, mis viitaks inimtegevusest tingitud põhjavee sooldumisele. Gdovi põhjaveekogumis on registreeritud joogivee piirsisaldusest kõrgemaid kloriidi sisaldusi, mis piirab selle põhjavee kasutamist joogiveena. Uurigu eesmärgiks on selgitada kloriidi päritolu ja sisalduste tõusu põhjuseid Kohtla-Järve linna Ahtme veehaarde ja Rakvere linna Piira veehaarde Gdovi ja Voronka veekihte avavates puurkaevudes. Uuringu läbiviimiseks koguti 41 Voronka ja Gdovi põhjaveekogumisse kuuluvast puurkaevust veeproove põhjavee keemilise ja isotoopkoostise analüüsimiseks. Uuringu tulemusena järeldus, et kloriidi sisalduse tõus Rakvere linna Piira veehaarde Gdovi ja Voronka veekihte koos avavates puurkaevudes tuleneb tõusvast soolase vee sissevoolust aluskorrast ning Ahtme veehaardes lõunapoolsema, kõrge kloriidisisaldusega põhjavee sissetungist ja võimalikust magedama Voronka veekihi ammendumisest veehaarde keskosas. Välitöödel osalesid ja töö koostasid Valle Raidla ja Merle Truu. 6 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas 1. Sissejuhatus 23. oktoobril 2000. a võeti vastu Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestati ühenduse veepoliitikaalane tegevusraamistik. Direktiivi lisa V punkti 2 alusel on liikmesriigid kohustatud läbi viima põhjaveekogumite koguselist ja keemilist seiret, et hinnata põhjaveekogumite seisundit ning direktiivikohaste keskkonnaeesmärkide saavutamist. Põhjaveekogumi hea keemilise seisundiklassi üheks tingimuseks on kloriidi kontsentratsiooni kasvusuundumuste puudumine, mis viitaks inimtegevusest tingitud põhjavee sooldumisele. Seoses veevõtuga Tallinnas ja selle lähikonnas on Kambriumi-Vendi (Cm-V) põhjaveekihis täheldatud olulist soolsuse suurenemist, mida on seletatud kloriidirikka põhjavee tõusuga lamavast aluskorrast (Karro jt, 2004; Raidla jt, 2020). Ka Virumaal on Cm-V põhjaveekompleksis levivale veele piirkonniti omane joogivee piirsisaldusest 250 mg/l (Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61) kõrgemad kloriidi sisaldused (joonis 1), mis piirab Gdovi põhjaveekogumi (põhjaveekogum nr 1) põhjavee kasutamist joogiveena. Seisundi indikaatoriks Gdovi põhjaveekogumis on sätestatud kloriidi läviväärtuse 500 mg/l ületamine (Keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48). Riikliku põhjaveeseire käigus on täheldatud kloriidi läviväärtusest kõrgemaid kloriidi sisaldusi seni vaid Sillamäe seirekaevus (PK 2207; joonis 1), mille tehniline seisukord on aga hinnatud küsitavaks (Raidla jt, 2019a). Gdovi põhjaveekogumi kõrgemaid kloriidi sisaldusi on selgitatud põhjavee survepinna alanemisest põhjustatud soolasema vee sissetungiga aluskorra murenemiskoorikust (nt Savitskaja ja Viigand, 1994; Perens jt, 2010; Raidla jt 2012; Marandi jt, 2019). Lisaks on Gdovi kogumi kõrget kloriidi sisaldust seostatud lõunapoolse soolasema põhjavee sissetungiga (Savitskaja ja Viigand 1994; Raidla jt, 2009; Perens jt, 2010). Eesti asub Balti arteesiabasseini põhjanõlval, mis on osa suuremast Lääne-Venemaa settebasseinist. Tegemist on maakoore süviku ehk sünekliisiga, mis on pika geoloogilise aja jooksul (600 kuni 300 miljonit aastat) täitunud erinevate setetega (joonis 2), mille pooriruumi jäi ka suures koguses settimisaegset merevett (Pirrus, 2001). Tänaseks on see iidne merevesi ehk süngeneetiline põhjavesi (syn - kreek keel sama(aegne)) säilinud arteesiabasseini sügavamas osas (Lätis, Leedus, Kaliningradi oblastis, Poolas), kus mageda põhjavee sissetungi mõju on jäänud piiratuks või puudub hoopiski. Olemuslikult on Eesti Kambriumi-Vendi ja Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihtides leiduvate mineraalvete (nt Värska, Häädemeeste) puhul tegemist erinevat päritolu vete seguga, kus keemiliselt domineerib eelmainitud iidne, merelise päritoluga vesi (Raidla jt, 2009; Pärn jt, 2016; Gerber jt, 2017). Selle soolasema põhjavee täpne levik Põhja-Eestis on piiritlemata ning on võimalik, et kogumi piirialadel toimub süngeneetilist signaali kandva põhjavee pealetung, mis on tõstnud ka põhjavee soolsust Gdovi põhjaveekogumi lõunapoolsetes veehaaretes. 7 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Joonis 1. Riiklikusse põhjaveeseiresse kaasatud Gdovi põhjaveekogumit avavate puurkaevude pikaajalised kloriidi sisaldused koos veetvõtuga 8 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Gdovi põhjaveekogumi põhjaosas esineb aga ka puurkaeve, kus kloriidi sisaldused on märgatavalt madalamad kui kogumis tavapäraselt. Selle põhjuseks on sügavad ürgorud, mis lõikuvad sügavale aluspõhja, kohati kuni Gdovi liivakivini. Läbi nende veepideme katkestuste toimub oluline magedama põhjavee infiltreerumine Gdovi kogumisse põhjustades lokaalseid põhjavee magestumise ilminguid. Gdovi põhjaveekogumisse olid arvatud ka Gdov+Voronka tüüpi puurkaevud, kuigi Gdovi ja Voronka põhjaveekihid erinevad oluliselt oma loodusliku kloriidi sisalduse poolest, vastavalt 200 – 600 mg/l ja 10 – 200 mg/l (Savitskaja ja Viigand, 1994; Raidla jt, 2009). See on muutnud küsitavaks Gdovi ja segutüüpi (Gdov+Voronka) puurkaevude soolsuse võrreldavuse kuna magedam Voronka vesi võib avaldada olulist lahjendavat mõju puurkaevu vee soolsusele. Joonis 2. Balti arteesiabasseini hüdrogeoloogiline läbilõige (tehtud Raidla jt 2016 põhjal) Töö peamiseks eesmärgiks oli kloriidi tõusust ohustatud alade detailsem piiritlemine ning kloriidi päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamine Gdovi põhjaveekogumis. Samuti täpsustati Gdovi ja Voronka põhjaveekogumite ala, kus ürgorgudest lähtuv ülemiste põhjaveekihtide põhjavee sissevool mõjutab nende kogumite kloriidi sisaldust. Uuringus võeti suurema tähelepanu alla Rakvere linna Piira veehaare ja Kohtla-Järve linna Ahtme veehaare, kus kloriidi sisaldused erinevad märkimisväärselt kuigi hüdrogeoloogiliste ja tehniliste näitajate poolest on veehaarded väga sarnased. Töö käigus selgitati, 9 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas kas nende veehaarete Gdov+Voronka tüüpi puurkaevude kloriidi sisalduste ja veevõtu vahel esineb selget seost ning kas kaevudes domineerib pigem Gdovi või Voronka veekihile omane põhjavesi. Käesolev hüdrogeoloogiline uuring on koostatud vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) vahel 17. juulil 2019 sõlmitud koostöökokkuleppe lepingule nr 4-6/50/3. Nimetatud partnerlusleping on sõlmitud seoses projektiga LIFE IP CleanEST (LIFE Grant Agreement no LIFE17 IPE/EE/000007; 14. detsember 2018). EGT poolt läbi viidavad uuringud aitavad täita LIFE IP CleanEST projekti tegevuse C.9 eesmärke, mis on vajalikud veemajanduskava (VMK) 2015–2021 perioodi põhjavee meetmeprogrammi täitmise tagamiseks ja sisendiks järgneva perioodi VMK koostamisel. Uuring aitab kaasa Vabariigi Valitsuse 07. jaanuaril 2016. aastal kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimisele Ida-Eesti vesikonnas ja seatud eesmärkide elluviimisele. 10 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas 2. Uuringu ala ülevaade 2.1. Kambriumi-Vendi Gdovi ja Voronka põhjaveekogumid Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum paikneb Ida-Eesti vesikonnas Ida- ja Lääne-Viru maakonna territooriumil, levides Loksalt kuni Sillamäe idapiirini (joonis 3). Põhjaveekogumi piirid on määratletud võrdlemisi tinglikult. Kogumi põhjapiir kattub rannajoonega, kuid magedat vett on märkimisväärses koguses ka mere all (Perens jt, 2012). Põhjaveekogumi lõuna- ja idapiir on veelgi tinglikum kuna markeerib vaid kloriidi sisaldust 350 mg/l, mis oli varasemalt Gdovi põhjaveekogumi põhjaveele kehtestatud läviväärtus. Kogumi piirist väljaspool (ida ja lõuna suunas) Gdovi veekiht jätkub, kuid kuna seda ei ole seal võimalik suure soolsuse tõttu veevarustuses kasutada, siis on see osa veekihist põhjaveekogumist välja arvatud. Joonis 3. Kambriumi-Vendi Gdovi ja Voronka põhjaveekogumite piirid Gdovi põhjaveekogumi vettandva kivimi moodustab peamiselt segateraline Ediacara liivakivi ja aleuroliit, mille paksus Soome lahe rannikul ulatub 40 kuni 60 m, kuid väheneb lõuna suunas (joonis 4). Lateraalne filtratsioonikoefitsient on valdavalt 3 kuni 9 m/ööp. Liivakivi poorsus muutub vahemikus 0,05 kuni 0,5. Põhjaveekogumiga seotud põhjaveekihtide veejuhtivus on 100 kuni 500 m²/ööp (keskmine 240 m²/ööp; Marandi jt, 2019). 11 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Lasuvaks veepidemeks on Kotlini lademe (V2kt) aleuroliidid ja savid, mis levivad enamuse Virumaa ulatuses kuni 50 m paksuse lasundina, kiildudes välja Kunda-Tapa joonel (Vallner, 1997). Veepideme vertikaalne filtratsioonikoefitsient jääb vahemikku 10–8 kuni 10–5 m/ööp, mis näitab tugevat isolatsioonivõimet (Marandi jt, 2019). Põhjaveekogumi lamavaks veepidemeks on kristalne aluskord, mis juhib vähesel määral vett ainult selle murenenud ülemises osas (erideebit kaevudes vaid 0,1 kuni 0,2 l/(m·s); Perens ja Vallner, 1997). Murendi paksus Virumaal ulatub 20 kuni 60 m. Kuigi Gdovi põhjaveekogum on ülemisest Voronka põhjaveekogumist isoleeritud, on kogumite vahel loodud hüdrogeoloogiline seos läbi veehaarete, kuhu on rajatud n-ö segutüüpi kaevud (V2gd+vr), mis avavad nii Gdovi kui Voronka veekihte koos. Seega võib põhjaveekogumi teiseks lasuvaks veepidemeks lugeda Lükati–Lontova (Clk–ln) regionaalset veepidet, kus levivad samanimeliste Alam-Kambriumi kihistute aleuroliidid ja savid. Veepideme maksimaalsed paksused Kirde-Eesti rannikualadel ulatuvad 90 kuni 100 m, vähenedes lõuna suunas. Veepide on väga tugeva isolatsioonivõimega ja selle vertikaalne filtratsioonikoefitsient jääb enamasti vahemikku 10–10 kuni 10–5 m/ööp (Marandi jt, 2019). Lontova savid on osaliselt säilitanud oma plastsuse ning tektoonilised rikked neis ei mõjuta oluliselt lasumi filtratsiooniomadusi. Küll aga teevad seda sügavad ürgorud, mis kohati lõikavad veepideme täies ulatuses läbi. Seda peamiselt kogumi loodenurgas, kus glatsiaalset päritolu põhjaveed on ulatuslikul alal segunenud pindmiste põhjavetega või nende poolt täielikult asendatud. Lasuv Voronka põhjaveekogum kattub lääneosas Gdovi kogumiga, aga ida pool levib kuni Narva jõeni ja Peipsi järveni (joonis 3). Filtratsiooni parameeter on Voronka veekihis enamasti väiksem kui Gdovi veekihis ning ka vee soolsus ja kloriidi sisaldus on väiksem. Joonis 4. Kirde-Eesti hüdrogeoloogilise läbilõike skeem 12 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Põhjavesi liigub Gdovi (kui ka Voronka) põhjaveekogumis looduslikult loode suunas jälgides Balti arteesiabasseini alumiste põhjaveekihtide vete üldist liikumissuunda. Põhjaveekogumi looduslikuks väljealaks on Soome laht. Seoses kunagise intensiivse põhjaveevõtuga on väljakujunenud põhjaveevoolu suuna muutus Soome lahelt maismaa suunas ning põhjaveevool on jagunenud suuremate veehaarete (Rakvere, Jõhvi ja Kohtla-Järve) suunas (Vallner, 1997). Gdovi kogumi põhjavee looduslik survepind oli 0 kuni 2 m üle merepinna, kuid seoses intensiivse põhjavee tarbimisega on survepind oluliselt langenud. 1990ndate aastate alguseks oli põhjavee survepind kohati alanenud esialgsest looduslikust tasemest madalamale, kuni 50 m alla merepinna (Pererns jt, 2012). Hiljem on survepind tõusnud kuni praeguse tasemeni, 5 kuni 10 m alla Soome lahe veetaset. Viimastel aastatel on veetaseme tõus olnud 0,1 kuni 0,8 m aastas (Keskkonnaagentuur, 2019). Nii Gdovi kui lasuva Voronka põhjaveekogumite veed on kujunenud enam kui 10 000 aastat tagasi Eesti ala katnud mandriliustiku sulavetest tekkinud põhjavee ja lõunapoolse reliktse Na-Cl tüüpi süngeneetilise põhjavee segunemisel (Raidla jt, 2009) ning põhimõtteliselt on tegemist taastumatu loodusvaraga. Kogumid toituvad looduslikult basseini lõunapoolsete vete arvelt ja ürgorgude kohal läbi Kvaternaari setete infiltreeruvast sademete veest (näiteks Toila alevik, kus δ18O väärtus on −15,7‰, Vaikmäe jt, 2020). Oluline ürgorgude mõju Gdovi põhjaveekihi toitumisele võib olla ainult kogumi loodeosas (Kundast läänes), kus levib laialdane aluskorrani ulatuvate ürgorgude võrgustik. Samuti on ürgorgudest pärineva noorema põhjavee esinemine väga iseloomulik Voronka põhjaveekogumi loodeosale, kus glatsiaalne komponent põhjavees jääb valdavalt alla 10% (Raidla jt, 2009) ning levib kogumile ebatüüpiliselt madala kloriidisisaldusega Ca-HCO3 tüüpi põhjavesi, mis oma isotoopkoostiselt vastab pindmistele põhjavetele (Raidla jt, 2009, 2016). Gdovi põhjaveekogumi põhjavesi on keemiliselt koostiselt Na-Cl-HCO3-tüüpi, mineraalsusega 0,4 – 1,4 g/l sõltudes erineva geneesiga (glatsiaalne, süngeneetiline või meteoorne) põhjavete segunemisvahekordadest. Põhjavee mineraalsus suureneb kogumis ida ja lõuna suunas. Keemilist koostist on kujundanud ka liustiku sulavete poolt sisse kantud orgaanilised ühendid, mis on andnud põhjaveele looduslikult kõrged gaaside (peamiselt metaani ja lämmastiku) ning NH4+ sisaldused (Raidla jt 2019b). Gdovi põhjaveekogumisse kuuluvaid puurkaeve omavad mitmed suuremad Virumaa veehaarded (nt Kunda, Aseri, Toila, Ahtme, Sillamäe ja Rakvere). Kundas ja Sillamäel igapäevast veevõttu Gdovi veekihist siiski ei toimu, kuid Aseri ja Toila veevarustus sõltub suures osas Gdovi veekihist. Rakvere ja Ahtme veevarustus baseerub aga peamiselt n-ö segutüüpi kaevudel, mis avavad nii Gdovi kui Voronka põhjaveekogumeid koos. 13 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas 2.2. Ahtme veehaarde kirjeldus Ahtme veehaardesse kuuluvad 6 Gdov+Voronka tüüpi puurkaevu (katastrinumbrid: 50900, 50848, 50847, 50905, 50901, 50317), mis rajati 2011. aastal ning need paiknevad suhteliselt lähestikku Kohtla- Järve linna Ahtme linnaosa keskel (joonised 5 ja 6). Kohtla-Järve linna Järve ja Ahtme linnaosades varustatakse tarbijaid 2012. a rajatud Ahtme veetöötlusjaamas käideldud veega, kusjuures veeallikaks on Illuka vallas asuvad Kurtna-Vasavere Kvaternaari kaevud, millele võetakse lisavett eespool loetletud Ahtme veehaarde puurkaevudest (Metspalu jt, 2014). Lisaks varustab Ahtme veetöötlusjaam ka Kukruse linnaosa ja Jõhvi linna. Puurkaevud asuvad maa-alustes kambrites, betoonelementidest rajatud süvendites, mis on pealt kaetud paneelidega. Sissepääs pumplatesse on tagatud läbi maa peale avaneva luugi. Puurkaevudesse on paigaldatud sügavveepumbad, pumpade uputussügavus on 102 m (Metspalu jt, 2014). Ahtme piirkonna vee-ettevõtjaks on OÜ Järve Biopuhastus, kes teostab vastavalt vee erikasutusloale (L.VV/321751) vee kvaliteedi seiret Ahtme veehaarde puurkaevudes sagedusega üks kord kolme aasta jooksul (KOTKAS, 2020). Joonis 5. Voronka ja Gdovi põhjaveekogumite puurkaevude ning Ahtme veehaarde (punane ovaal) paiknemine Veevõtt veehaardes on olnud kaevu põhiselt varieeruv (joonis 6, lisa 1). Üldiselt on siiski veehaardes terviklikult veevõtt vähenenud. 2013. ja 2014. aastal oli kuue kaevu veevõtt kokku keskmiselt 1600 – 1800 m3/ööp (48 – 55 tuhat m3/kuu; 580 tuhat kuni 660 tuhat m3/a). Järgneval neljal aastal 14 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Joonis 6. Aasta keskmine veevõtt ja Cl- sisaldus Ahtme veehaarde puurkaevudes aastatel 2011 – 2019 15 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas oli kuue kaevu veevõtt kokku keskmiselt 925 – 1100 m3/ööp (28 – 33 tuhat m3/kuu; 340 tuhat – 400 tuhat m3/a). 2019. aastal on veehaarde kaevudest kokku võetud kuni 5 korda vähem vett kui algusaastatel – 360 m3/ööp (vahemikus 2,5 – 21 tuhat m3/kuu; 130 tuhat m3/a) (KAUR, 2020). Veehaarde rajamise ajal (2011. a) oli põhjavee survetase puurkaevudes 65,9 – 78,2 m sügavusel maapinnast (1,5 – 9,7 m alla merepinna; VEKA, 2020) ning 2019. aastal 64,9 – 71,0 m sügavusel (1,6 – 3,7 m alla merepinna; KAUR, 2020). Ahtme veehaarde kaevude puhul on iseloomulik vee kõrge soolsus, seejuures kloriidi sisalduse joogivee piirsisaldust (250 mg/l) ületavad kõikide puurkaevude veed. Kloriidi sisaldused ja nende amplituudid on kaevudes olnud üsna erinevad (magedaimal kaevul 215 kuni 609 mg/l ja soolaseimal 650 kuni 834 mg/l; joonis 6). 2.3. Piira veehaarde kirjeldus Rakvere linnas on kaks veehaaret: Piira veehaare ning Rakvere veehaare. Rakvere veehaarde kaevud on reservis. Piira veehaardesse kuuluvad 4 Gdov+Voronka tüüpi puurkaevu (katastrinumbrid: 2742, 14159, 14160, 14162) ja üks Voronka veekihti avav puurkaev (katastrinumber 10703), mis paiknevad suhteliselt lähestikku linna kaguosas (joonis 7) ning on Rakvere linna ühisveevärgi joogiveeallikaks. Piira veehaarde viie puurkaevu toorvesi pumbatakse ja puhastatakse 2001. aasta lõpuks valminud Piira veetöötlusjaamas. Rakvere linna veevõrguga on ühendatud Sõmeru ja Näpi alevik, Roodevälja, Taaravainu, Tõrma, Tõrremäe, Ussimäe, Mäetaguse ja Piira küla (Tamberg jt, 2018). Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni haldajaks on AS Rakvere Vesi, kellele on väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/328140 (kehtivuse algus 01.09.2020), mille kohaselt tuleb Piira veehaarde puurkaevudes teostada vee kvaliteedi seiret sagedusega üks kord kolme aasta jooksul kaevudes 10703 ja 14159 ning teistes sagedusega üks kord aastas (KOTKAS, 2020). Piira veehaare on aktiivses kasutuses alates 2001. aastast. Voronka veekihti avav puurkaev puuriti 1997. a ja alates 2007. a kuulub kaev riiklikku põhjaveeseiresse (Voronka põhjaveekogumi iga aastane keemiline seire). Gdov+Voronka tüüpi kaevud 14159, 14160 ja 14162 rajati aastal 1998, ainult puurkaev 2742 (Päikese tn) oli rajatud juba varem – 1984. aastal. 1990ndate aastate lõpus rajatud puurkaevude veevõtt on läbi aastate olnud suhteliselt stabiilne, jäädes valdavalt vahemikku 330 – 500 m3/ööp (10 – 15 tuhat m3/kuus; joonis 8 ja lisa 2). Mõnevõrra väiksem on veevõtt olnud kaevust 14162, kust algusaastatel võeti vett 160 – 250 m3/ööp (5 – 7 tuhat m3/kuus). Pikemalt on kasutuses olnud Päikese tn kaev 2742, mille veevõtt on olnud varieeruv – vahemikus 40 – 730 m3/ööp (1 – 30 tuhat m3/kuus). Aastatel 2001 – 2005 oli viie Piira veehaarde puurkaevu veevõtt kokku keskmiselt 1200 – 1500 m3/ööp (450 tuhat kuni 560 tuhat m3/a). Aastatel 2006 kuni 2019 veehaarde veevõtt suurenes – olles keskmiselt 1700 – 2000 m3/ööp (620 tuhat kuni 720 tuhat m3/a ; KAUR, 2020). 16 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Voronka veekihti avava puurkaevu 10703 põhjavee survetase oli 1997. a 97,0 m sügavusel maapinnast (11,5 m alla merepinna) ning 2004. aastal 95,0 m sügavusel (9,5 m alla merepinna; EGT, 2020). Gdov+Voronka tüüpi puurkaevude (14159, 14160, 14162) puurimisaegne (1998. a) põhjavee survetase oli 91,0 – 102,0 m sügavusel maapinnast (12 – 19 m alla merepinna) ning puurkaevu 2742 veetase oli 1984. a 93,1 m sügavusel maapinnast (13,1 m alla merepinna; joonis 8). Gdov+Voronka tüüpi puurkaevude 2742 ja 14159 põhjavee survetase oli 2004. a vastavalt 88,0 ja 91,0 m sügavusel maapinnast (8 m alla merepinna; EGT, 2020). Piira veehaarde Voronka veekihi puurkaevu 10703 põhjavee kloriidi sisaldus on olnud stabiilne, vahemikus 123,4 – 150,0 mg/l (joonis 8). Gdov+Voronka tüüpi puurkaevude puhul on põhjavee kloriidi sisaldused erinevad ja esineb joogivee piirsisalduse 250 mg/l ületamist. Alates 1998. a, mil uus veehaare rajati, on Gdov+Voronka tüüpi kaevudes 2742, 14159 ja 14162 märgata vähest Cl- sisalduse suurenemist (190 – 280 mg/l), samas on aga kaevus 14160 Cl- sisaldus vähenenud (251,8 – 140 mg/l). Joonis 7. Voronka ja Gdovi põhjaveekogumite puurkaevude ning Piira veehaarde (punane ring) paiknemine 17 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Joonis 8. Aasta keskmine veevõtt ja Clˉ sisaldus Piira veehaarde puurkaevudes aastatel 1984 – 2019 18 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas 3. Metoodika Uuringu läbiviimiseks koguti veeproove 41 Voronka ja Gdovi põhjaveekogumisse kuuluvast puurkaevust (asukohad ja andmed on esitatud joonisel 9 ja tabelis 1). Kaevude valikul lähtuti printsiibist, et saaks käsitleda kloriidi ruumilist variatsiooni (soolasema/magedama vee piirkond) ning Ahtme ja Piira veehaarde kaevude Cl- muutuseid. Väliparameetrid – vee elektrijuhtivus, pH, hapniku sisaldus ja temperatuur, mõõdeti EGT multimeetritega WTW Multi 3630 ja YSI Pro Plus nr 13L101287. Kogutud veeproovidest määrati Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ laboris Ca2+, Mg2+, K+, Na+, HCO3−, Cl−, SO42−, F−, Feüld, Fe2+, NO3−, NO2−, NH4+, Mn2+, vaba CO2, SiO2 sisaldused, PHT (permanganaatne hapnikutarve), üldkaredus, kuivjääk, värvus, läbipaistvus, hägusus ja lõhnaläve indeks. Osadest puurkaevudest võeti veeproovid ainult Ca2+, Mg2+, K+, Na+, HCO3−, Cl−, SO42−, NO3−, NH4+, Mn2+ sisalduste ja PHT (permanganaatne hapnikutarve) määramiseks. Põhjavee isotoopsuhted, δ2H, δ18O määrati Picarro analüsaatoriga Läti Ülikooli Geoloogiliste protsesside uurimis- ja modelleerimiskeskuses. Aruandes esitatud kaartide loomisel on kasutatud Maa-ameti WMS kaarditeenust seisuga september 2020. Joonis 9. Puurkaevude asukohad, kust käesoleva uuringu raames koguti 2019. aastal veeproove 19 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Tabel 1. Seire- ja tarbepuurkaevud, millest käesoleva uuringu raames võeti 2019. a veeproovid ülemise ülemise alumise alumise Kat. L- L- filtri filtri filtri filtri KKR kood Puurkaevu aadress veekiht algus lõpp algus lõpp nr EST_X EST_Y m maapinnast Perjatsi küla, 2966 PRK002966 6590247 715882 V2vr 94,0 115,2 pumbamaja 28 2196 PRK002196 Sillamäe, Tervise tn 16 6589481 712469 V2vr 131,0 154,0 Sillamäe, Tallinna mnt 2205 PRK002205 6589437 714261 V2vr 106,0 135,0 12d 16121 PRK016121 Jõhvi, Malmi tn 6a 6584830 695043 V2vr 153,2 169,7 Edise küla, Aiandi 2281 PRK002281 6587017 691450 V2vr 162,0 195,0 keskus 5 Piira veehaare, Ööbiku 10703 PRK010703 6579562 635396 V2vr 197,6 222,7 tn. 25a Roodevälja küla, Arkna 2705 PRK002705 6583573 635261 V2vr 178,9 206,9 tee 54 Vasta küla, Saeveski 23836 PRK023836 6593639 651601 V2vr 125,0 142,0 maaüksus 2392 PRK002392 Kalvi mõis 6596908 658052 V2vr 95,0 115,0 2771 PRK002771 Kunda, Jaama tn 13 6598622 643706 V2vr 101,3 121,5 Andja küla, Virukivi 15520 PRK015520 6594470 640566 V2vr 130,0 145,0 maaüksus Sagadi küla, Mõisa 5659 PRK005659 6601789 617922 V2vr 160,0 kinnistu Tiigi küla, Soone 2514 PRK002514 6602050 623618 V2vr 122,0 150,0 kinnistu Vihula küla, Pumbamaja 2508 PRK002508 6603144 623656 V2vr 100,0 133,0 kinnistu Võsu alevik, Vabaduse 52515 PRK052515 6606044 610525 V2vr 51,0 80,0 tn 18 Käsmu küla, Hundisoo 54701 PRK054701 6608825 607932 V2vr 60,0 80,6 tn 3 2578 PRK002578 Annikvere küla 6596260 623813 V2gd 162,6 228,5 2540 PRK002540 Kadrina, Kauba tn 27 6579842 622185 V2gd 199,0 271,0 Karepa küla, Kullo 2517 PRK002517 6603435 636493 V2gd 100,0 120,5 suvelaager Sillamäe, Tallinna mnt 2207 PRK002207 6589404 714083 V2gd 163,0 215,0 12c Sillamäe, pumbamaja 2216 PRK002216 6590339 712138 V2gd 165,0 221,0 24 2964 PRK002964 Püssi, Jõe tn 8 6584310 673918 V2gd 176,0 227,0 2272 PRK002272 Jõhvi, Linda tn 15 6585797 695041 V2gd 214,0 265,0 20 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas ülemise ülemise alumise alumise Kat. L- L- filtri filtri filtri filtri KKR kood Puurkaevu aadress veekiht algus lõpp algus lõpp nr EST_X EST_Y m maapinnast 2432 PRK002432 Toila sanatoorium 6591963 698908 V2gd 188,0 230,0 Sompa küla, Kasepõllu 2438 PRK002438 6585091 688496 V2gd 224,0 248,0 kinnistu 2775 PRK002775 Kunda, Koidu tn 6599111 641753 V2gd 148,0 200,0 Rannu küla, Pumbamaja 2423 PRK002423 6592099 661567 V2gd 165,0 208,4 kinnistu Vergi küla, Sadama tee 2494 PRK002494 6608834 618003 V2gd 82,6 117,0 35 50317 PRK050317 Ahtme, Ahtme mnt 75 6580973 695050 V2gd+vr 167,6 182,6 212,6 252,6 50905 PRK050905 Ahtme, Ahtme mnt 75b 6580783 695283 V2gd+vr 165,2 174,0 220,0 250,0 50901 PRK050901 Ahtme, Ahtme mnt 75a 6580855 695158 V2gd+vr 168,0 198,0 234,0 254,0 50847 PRK050847 Ahtme, Ahtme mnt 75c 6580702 695434 V2gd+vr 165,6 182,4 224,4 254,4 50900 PRK050900 Ahtme, Ahtme mnt 77c 6580503 695635 V2gd+vr 164,0 184,0 226,0 256,0 50848 PRK050848 Ahtme, Ahtme mnt 77 6580609 695550 V2gd+vr 167,0 187,0 229,0 259,0 14159 PRK014159 Rakvere, Ööbiku tn 25b 6579654 635542 V2gd+vr 193,0 216,0 243,0 260,0 14160 PRK014160 Rakvere, Ööbiku tn 25c 6579743 635665 V2gd+vr 191,0 216,0 246,0 260,0 14162 PRK014162 Rakvere, Ööbiku tn 25d 6579869 635484 V2gd+vr 193,0 218,0 244,0 260,0 2742 PRK002742 Rakvere, Päikese tn 9 6580027 635486 V2gd+vr 172,0 203,0 234,0 264,0 Roodevälja küla, V2gd+vr 10715 PRK010715 6585315 636086 158,0 178,0 197,8 225,0 Veehaarde kinnistu Haljala küla, Rakvere V2gd+vr 3126 PRK003126 6590119 628496 165,0 198,0 220,0 240,0 mnt 10a 2898 PRK002898 Vinni alevik, Põllu tn 3 6575227 638102 V2gd+vr 212,6 241,3 262,5 306,9 Gdovi ja Voronka põhjaveekogumite iseloomustamiseks ja Clˉ tõusust mõjutatavate veehaarete selgitamiseks kasutati Keskkonnaseire andmete kogumise ja avalikustamise infosüsteemi (KESE) andmeid, Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS andmekogu, VEKA veebileht), tarbekaevu omanikelt saadud andmeid, Keskkonnaagentuurilt (KAUR) saadud andmeid ning käesoleva töö raames kogutud veeproovide tulemusi. Valimist jäeti välja analüüsid, mille lahustunud ioonide laengutasakaal ületas 5% või analüüsis esines enam kui 50% ioonsisalduse kõrvalekalle pikaajalisest keskmisest. Seire- ja tarbekaevude pikaajaline veevõtu andmestik on koostatud KAURilt saadud andmetest ja EGT andmebaasidest. Lisaks saadi täiendavaid veeproovide analüüside tulemusi TTÜ Geoloogia instituudi andmebaasist (Vaikmäe jt, 2020). Käesolevas uuringus kasutati joonistel 10 ja 11 esitatud seire- ja tarbekaevude andmeid. Kõik uuringus kasutatud keemiliste analüüside tulemused on esitatud lisas 3. 21 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Joonis 10. Uuringus kasutatud Voronka puurkaevude asukohad 22 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Joonis 11. Uuringus kasutatud Gdovi ja Gdov+Voronka tüüpi puurkaevude asukohad 23 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas 4. Tulemused ja analüüs Uuringu käigus kogutud keemiline andmestik on esitatud tabelis 2. Segutüüpi (Gdov+Voronka) puurkaevude võrdlemisel ilmnes nende sarnasus pigem Gdovi kui Voronka põhjaveega (joonis 12). Vaid Gdovi kogumi loodeosas, kus segutüüpi puurkaevud on oluliselt magedamad kui mujal kogumis, domineeris segutüüpi puurkaevudes väga kloriidivaene vesi, mis on pigem sarnane sealsele Voronka veekihile (joonis 13). Voronka veekihi põhjavee isotoopkoostis (joonis 14) näitab, et laial rannikualal, Võsust kuni Kalvi mõisani, on Voronka veekiht avatud ülemisele, noorele põhjaveele tänu ulatuslikule Lontova veepidemesse lõikuvale ürgorgude võrgustikule. Kuna ürgorgudes täiteks oleva Kvaternaari setete (valdavalt liiv) veejuhtivus on üldjuhul parem kui Gdovi kivimitel siis pärineb enamik sealsete Gdov+Voronka tüüpi puurkaevude veest pigem Voronka kui Gdovi veekihist. Ürgorgudest läbindatud piirkonda jäävad vaid üksikud segutüüpi puurkaevud. Valdavalt on segutüüpi puurkaeve rajatud Kohtla-Järve, Jõhvi ja Rakvere ümbrusse, kus ürgorgude mõju pole täheldatud. Eespool toodule tuginedes võib Gdov+Voronka tüüpi puurkaeve käsitleda kui Gdovi põhjaveekogumi kaeve, välja arvatud kogumi loodeosas. Siiski võivad seisvad või halvasti tamponeeritud Gdov+Voronka tüüpi puurkaevud mõjutada Voronka põhjaveekogumi seisundit, põhjustades sealse põhjavee sooldumise kui põhjavee survetase Gdovi põhjaveekogumis kujuneb kõrgemaks kui lasuvas Voronka põhjaveekogumis (joonis 15). Joonis 12. Piper diagramm uuringus kasutatud Virumaa Voronka ja Gdovi puurkaevudega 24 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Tabel 2. Käesoleva uuringu raames kogutud veeproovide isotoop- ja keemilised analüüsid El. Lah. Lõhna- Vaba Kuiv- Üld- Läbi- Kat. Proovivõtu Temp. juht. δ18O δ12H K+ Na+ Ca2+ Mg2+ HCO3- Cl- SO42- F- NO3- NO2- NH4+ SiO2 Feüld Fe2+ Mn, KHTMn Värvus Hägusus läve nr Veekiht O2 pH CO2 jääk karedus paistvus kuupäev indeks nr 25° C ºC mg/l µS/cm ‰, VSMOW mg/l µg/l mgO/l mg-ekv/l mg/l Pt cm NTU 1 2966 V2vr 01.10.2019 10,4 0,036 845 8,6 -19,7 -147,2 5,4 190 9,6 4,38 242 170 5 0,66 0,1 <0,007 0,165 6 <1,0 514 140 110 11 2,2 0,42 20 >60 < 0,5 1 2 2196 V2vr 01.10.2019 10,5 0,017 870 8,8 -19,4 -144,8 6,1 190 11 5,83 180 200 <5 0,52 <0,09 <0,007 0,201 6,8 <1,0 509 120 104 21 2,9 0,51 20 >60 < 0,5 1 3 2205 V2vr 01.10.2019 10,4 0,036 1342 8,1 -18,8 -139,2 7,4 270 24 11 217 300 <5 0,56 <0,09 <0,007 0,241 6,6 1,5 804 170 86 30 2,8 1,04 20 >60 < 0,5 1 4 2281 V2vr 15.10.2019 12,7 0,1 849 8,2 -19,4 -144,9 5,5 180 12 6,1 196 166 <5 0,69 0,09 <0,007 0,176 7,3 1,1 470 200 180 21 2,3 0,54 20 >60 < 0,5 1 5 16121 V2vr 16.10.2019 11,5 0,1 912 8,2 -19,4 -144,1 5 200 12 10 190 206 <5 0,58 <0,09 0,011 0,072 6,9 <1,0 483 190 139 39 2,4 0,55 20 >60 < 0,5 1 6 10703 V2vr 17.10.2019 11,7 0,1 665 7,4 -20,2 -150,8 7,5 100 33 14 180 130 <0,2 0,49 <0,20 <0,016 0,21 6,5 2,5 520 370 370 62 1,2 2,8 20 >30 1 1 7 2705 V2vr 22.10.2019 8,2 0,2 394 7,4 -15,1 -111,1 9,3 40 30 15 230 16 1,3 0,6 <0,20 <0,016 0,23 6,4 5,3 380 660 640 29 <1 2,8 30 >30 5 1 8 23836 V2vr 19.11.2019 12 0,06 409 7,6 -12,4 -89,7 6,3 14 53 16 269 6,4 7 <0,09 0,304 99 1,1 9 2392 V2vr 19.11.2019 9,8 0,15 454 7,4 -11,9 -85,5 4,9 6,3 68 20 314 4,2 10 0,25 0,245 150 1,6 10 2771 V2vr 19.11.2019 10,1 0,04 466 7,8 -12,5 -90,1 8,4 25 55 21 317 8,7 8 0,14 0,312 67 1,3 11 15520 V2vr 19.11.2019 8,7 0,06 715 8,3 -20,3 -157,2 8,6 100 32 14 195 130 <5 0,18 0,404 33 2,2 12 2514 V2vr 21.11.2019 9,6 1,9 320 8,1 -12,3 -87,7 7,4 23 40 7,8 220 7 <0,2 <0,20 0,4 34 2,4 13 2508 V2vr 21.11.2019 10,2 0,03 366 8,2 -13,7 -99,4 7,5 51 34 14 180 36 <0,2 <0,20 0,37 42 1,8 14 52515 V2vr 21.11.2019 8,3 0,07 160 8,1 -12,3 -87,9 1,7 4,6 22 6,8 110 2 1,4 <0,20 0,19 140 1,1 15 54701 V2vr 21.11.2019 7,7 0,01 180 8,5 -12,1 -86,2 3,2 9,7 22 5,8 120 3,9 1,1 <0,20 0,6 89 1,6 16 2578 V2gd 11.09.2019 12,5 0,1 1338 7,8 -21,1 -158,1 9,4 140 98 17 364 235 <5 0,71 0,14 <0,007 0,726 7,2 6,2 996 670 380 69 3,5 3,12 50 58 9,34 1 17 2540 V2gd 11.09.2019 10,3 0,1 706 8,3 -20,5 -152,8 8 81 38 12 191 110 <5 0,61 0,11 <0,007 0,25 6,7 3,1 363 710 630 59 3,2 1,45 50 57 8,05 1 18 2517 V2gd 24.09.2019 8,9 1,8 770 8,0 -21,5 -161,1 7,6 87 40 15 190 140 <5 0,85 0,09 <0,007 0,927 6,4 4,8 382 1200 1000 42 2,4 1,6 40 41 8,22 1 19 2207 V2gd 01.10.2019 12,1 0,03 1955 8,5 -18,8 -140,0 8,3 420 16 9 157 520 <5 0,82 0,1 <0,007 0,196 7 2,4 1123 370 255 84 1,7 0,78 30 >60 4,31 1 20 2216 V2gd 01.10.2019 -18,3 -138,2 15 340 7,2 2,43 66 440 <5 0,78 0,11 <0,007 0,486 0,38 pH>8,3 906 4400 1850 110 3,7 0,28 30 14 56,4 1 21 2964 V2gd 15.10.2019 12,2 0,1 920 7,8 -20,0 -148,9 8 130 50 18 170 220 <5 0,95 0,13 <0,007 0,214 6,5 4,8 560 500 420 78 <1 1,99 20 60 4,03 1 22 2272 V2gd 16.10.2019 13,3 0,2 1759 7,9 -19,0 -141,5 10 290 60 24 167 460 5 0,88 0,09 0,012 0,133 6,9 2,9 1143 230 209 130 1,8 2,47 20 >60 1,57 1 23 2432 V2gd 16.10.2019 13,4 0,1 1432 8,0 -19,4 -144,2 9,2 230 52 19 156 380 <5 0,86 0,11 0,012 0,112 7,7 3,1 929 240 220 130 2,7 2,06 20 >60 0,96 1 24 2438 V2gd 16.10.2019 -19,6 -147,1 15 210 11 2,43 95 270 9 0,43 0,18 <0,007 1,631 0,48 pH>8,3 559 7600 5300 570 9,4 0,37 30 6 54,72 2 25 2775 V2gd 30.10.2019 10,5 0,7 1423 7,4 -21,5 -162,0 11 150 82 27 237 300 <5 0,85 <0,09 <0,007 0,485 7 8,8 893 1600 209 120 3,6 6,29 50 33 22 1 26 2423 V2gd 19.11.2019 11,4 0,04 980 8,1 -20,9 -155,7 9,9 110 69 20 242 200 <5 0,15 0,346 76 2,9 27 2494 V2gd 21.11.2019 8,8 0,05 333 8,2 -12,2 -86,8 6,4 20 40 12 210 13 <0,2 <0,20 0,76 48 1,4 28 5659 V2gd+vr 21.11.2019 10,9 0,09 269 7,8 -12,0 -84,5 4,4 9,9 30 15 190 3 <0,2 <0,20 0,24 120 2,1 29 50317 V2gd+vr 15.10.2019 13,3 0,1 2203 7,8 -18,5 -137,0 12 360 63 30 117 609 <5 0,74 <0,09 <0,007 0,229 7,4 3,9 1414 300 273 180 3,4 2,8 20 >60 2,99 1 30 50905 V2gd+vr 15.10.2019 13,3 0,1 2348 7,8 -18,5 -137,4 12 390 29 29 115 641 <5 0,75 <0,09 <0,007 0,249 7,4 3,8 1599 310 232 170 2,9 2,78 20 >60 3,08 1 31 50901 V2gd+vr 15.10.2019 13,3 0,1 2272 7,8 -18,5 -137,5 12 370 63 28 115 622 <5 0,74 0,13 <0,007 0,232 7,7 4,1 1476 280 226 170 1,44 2,73 20 >60 2,51 1 32 50847 V2gd+vr 15.10.2019 13,7 0,1 2536 7,8 -18,3 -135,9 12 420 65 31 114 701 <5 0,69 0,14 <0,007 0,236 7,5 4 1626 280 250 160 4,8 2,9 20 >60 2,78 1 33 50900 V2gd+vr 15.10.2019 13,3 0,2 2367 7,8 -18,5 -137,6 12 390 63 29 115 644 <5 0,71 0,13 <0,007 0,242 7,3 4 1539 290 210 170 2,3 2,77 20 >60 2,17 1 25 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas El. Lah. Lõhna- Vaba Kuiv- Üld- Läbi- Kat. Proovivõtu Temp. juht. δ18O δ12H K+ Na+ Ca2+ Mg2+ HCO3- Cl- SO42- F- NO3- NO2- NH4+ SiO2 Feüld Fe2+ Mn, KHTMn Värvus Hägusus läve nr Veekiht O2 pH CO2 jääk karedus paistvus kuupäev indeks nr 25° C ºC mg/l µS/cm ‰, VSMOW mg/l µg/l mgO/l mg-ekv/l mg/l Pt cm NTU 34 50848 V2gd+vr 15.10.2019 13,2 0,1 2211 7,8 -18,6 -138,0 10 350 54 27 121 563 <5 0,69 0,18 <0,007 0,24 7,3 3,6 1285 260 240 160 4,8 2,41 20 >60 1,84 1 35 14159 V2gd+vr 17.10.2019 12,4 0,1 1065 7,5 -20,2 -150,5 9,2 100 72 25 160 280 <0,2 0,83 <0,20 <0,016 0,25 6,4 4,8 840 1200 1200 65 <1 5,6 50 >30 5,6 1 36 14160 V2gd+vr 17.10.2019 11,8 0,1 802 7,7 -20,2 -150,7 8,1 92 41 19 180 180 <0,2 0,58 <0,20 <0,016 0,21 6,8 3,4 580 580 580 62 1,1 3,7 20 >30 2 1 37 14162 V2gd+vr 17.10.2019 12,2 1,8 1034 7,6 -20,0 -149,2 9,1 100 68 23 170 270 <0,2 0,84 <0,20 <0,016 0,25 6,4 4,8 830 1400 1200 59 <1 5,3 50 >30 6,2 1 38 2742 V2gd+vr 17.10.2019 12 0,1 1072 7,8 -20,2 -150,8 9,2 100 70 24 160 280 <0,2 0,87 <0,20 <0,016 0,25 6,8 4,8 780 1200 1200 56 <1 5,5 50 >30 5,1 1 39 10715 V2gd+vr 22.10.2019 10,9 0,1 804 7,2 -20,6 -153,2 8,3 100 43 21 170 190 <0,2 0,53 <0,20 <0,016 0,23 6,9 3,3 540 590 520 25 1,1 3,7 20 >30 2,1 1 40 3126 V2gd+vr 19.11.2019 10,7 0,013 664 8,2 -20,7 -154,0 8,8 81 35 18 194 120 <5 0,1 0,223 26 1,5 41 2898 V2gd+vr 19.11.2019 12 0,02 789 8,1 -20,0 -149,2 8,2 100 47 16 175 170 <5 0,1 0,217 69 <1 6,5- Piirsisaldus* 200 250 250 1,5 50 0,5 200 50 9,5 Voronka põhjaveekogumi läviväärtus** 250 Gdovi põhjaveekogumi läviväärtus** 500 *Sotsiaalministri määrus 61; ** Keskkonnaministri määrus 48 26 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Joonis 13. Voronka põhjaveekogumi Cl- sisaldus. Ruut – Gdov+Voronka tüüpi puurkaev; ring – Voronka puurkaev Joonis 14. Voronka põhjaveekogumi isotoopkoostis. Ruut – Gdov+Voronka tüüpi puurkaev; ring – Voronka puurkaev 27 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Joonis 15. Voronka veekihi võimalik sooldumise skeem läbi reservis oleva Gdov+Voronka tüüpi puurkaevu Ürgorgudest mõjutamata Gdovi põhjaveekogumi osas (δ18O on väiksem kui -18 ‰; joonis 16) jäävad kloriidi sisaldused valdavalt vahemikku 250 kuni 400 mg/l (joonised 17 ja 18). Märgatavalt kloriidirikkamad on vaid idapoolsed veehaarded Sillamäel ja Ahtmes (400 – 900 mg/l). Veelgi soolasemat põhjavett on leitud Narva-Jõesuust ja Mäetaguse küla piirkonnas (Savitskaja ja Viigand, 1994; Raidla jt, 2009, 2019b). Tinglikult võibki Sillamäe ja Jõhvi vahele tõmmata mõttelise joone, mis jaotab Gdovi põhjaveekihi läänepoolseks magedamaks (kattub suures osas ka Gdovi põhjaveekogumiga) ja idapoolseks soolasemaks osaks (joonis 17). Kuigi Gdovi põhjaveekogumi puurkaevudes esineb kloriidi sisalduste kõikumisi (joonised 1, 18, 19) ei saa neid üheselt siduda pikaajalise veevõtuga. Põhjuseks võib olla nii kohalik hüdrogeoloogia kui ka pikaaegsete kloriidisisalduse andmeridade vähesus. Veevõtu vähenemisele on järgnenud oluline kloriidi sisalduse langus vaid Toila puurkaevus nr 2464 (joonis 1E). Kuna puurkaev asub Toila ürgoru idanõlval, siis võib magestumist seostada eelkõige ürgoru mõjuga ja pidada lokaalseks muutuseks, mis ei kirjelda kogu põhjaveekogumit. Kloriidi sisalduse järsu languse põhjuseks puurkaevus nr 2464 võib olla ka Toila veevarustussüsteemi moderniseerimine 1983. ja 1984. aastal. Moderniseerimise käigus rajati asula lääneossa Gdovi veekihti avavad puurkaevud ning nende veevõtt muutis oluliselt kohalikku põhjavee bilanssi ja dünaamikat. 28 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Joonis 16. Gdovi põhjaveekogumi isotoopkoostis. Ruut – Gdov+Voronka tüüpi puurkaev; ring – Gdovi puurkaev Joonis 17. Gdovi põhjaveekogumi Cl- sisaldus. Ruut – Gdov+Voronka tüüpi puurkaev; ring – Gdovi puurkaev 29 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Joonis 18. Ahtme veehaarde lähikonna Gdovi ja Gdov+Voronka tüüpi puurkaevude veevõtt ja kloriidi sisaldused aastate lõikes 30 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Joonis 19. Piira veehaarde lähikonna Gdovi ja Gdov+Voronka puurkaevude veevõtt ja kloriidi sisaldused aastate lõikes Valdavalt on põhjavee sooldumise protsesse Virumaal põhjendatud võõrvee sissetungiga aluskorrast või veekihtide lõunapoolsest sügavamast osast (Savitskaja ja Viigand 1994; Raidla jt, 2009; Pärn jt 2016). Lõunapoolse süngeneetilise põhjavee keemiliste omaduste ja formeerumise kohta on avaldatud mitmeid uurimusi (Mokrik, 1997; Raidla jt, 2009; Pärn jt, 2016; Gerber jt, 2017). Teadmised aluskorra kivimites leviva põhjavee keemilise kui ka isotoopkoostise kohta on üsna piiratud ja usaldusväärset andmestikku on vaid üksikutest kaevudest. Ainuke pikem andmerida pärineb Kopli poolsaarelt (Karro jt, 2004). Hiljuti 31 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas lisandus keemilist andmestiku ka Jõhvi süvapuuraukudest PA1 ja PA2 (puuriti 2019. – 2020. a EGT tellimusel). Erinevalt süngeneetilise päritoluga põhjaveest on seni Põhja-Eesti aluskorrast saadud põhjavesi Cl-Ca, mitte Cl-Na tüüpi (Vingisaar, 1978) ning nii Kopli poolsaarelt pärinev kui ka Jõhvi süvapuuraukudest saadud põhjaveed paigutuvad Piperi diagrammil eemale süngeneetilise signaaliga põhjavetest (joonis 12). Piperi diagrammi „lahutusvõime“ ei anna siiski ühest vastust kui suurt osakaalu omab Gdovi põhjaveekogumi kloriidi sisaldustes aluskorra või süngeneetilise põhjavee mõjutused. Kloriidi kasvuga kaasnev Ca2+ või Na+ osakaalu muutus annab märksa selgema kaksikjaotuse indikeerimaks aluskorra või süngeneetilise põhjavee mõju puurkaevu vee keemilisele koostisele (joonis 20). Kloriidi tõusuga kaasnev Ca2+ osakaalu suurenemine on omane Gdovi põhjaveekogumi lääneosale, kus kloriidi kasv tuleb aluskorra põhjavee arvelt ning Na+ osakaalu kasv kogumi idaosas viitab süngeneetilise põhjavee mõjule (joonis 21). Ka Ahtme ja Sillamäe puurkaevude keemilise andmestiku nihkumine Piperi diagrammil Lõuna-Eesti mineraalvete ning Rakvere ja Kunda puurkaevude nihkumine aluskorraliste põhjavete suunas kinnitab (joonis 12), et süngeneetilise signaaliga põhjavee mõju on oluline vaid kogumi idaosas ning jääb margi- naalseks lääneosas. Seega võib eeldada, et kui Gdovi põhjaveekogumi lääneosas veevõtt Gdovi veekihist kas väheneb või lakkab, jääb kloriidi sisalduse suurenemine ajutiseks, sest aluskorra veeand on väga väike ning horisontaalsuunaline põhjavee vool magestab peagi lokaalse sooldumise. Kogumi idaosas on aga põhjavee hilisem magestumine vähetõenäoline kuna kogumi lõunapoolse soolasema põhjavee survetase on kõrgem kui rannikualal ning kohalike survetasemete depressioonide täitumine toimub valdavalt lõuna suunast. Kuna põhjavee keemiline andmestik Ida-Virumaalt on enne ulatuslikku põhjaveevõttu (50ndate esimene pool) äärmiselt lünklik või ebausaldusväärne, ei saa kindlalt väita, et sealne süngeneetilise põhja- vee mõju Gdovi põhjavee keemilisele koostisele on ulatusliku inimmõju tulem. Võimalik, et piirkonnas on juba looduslikult olnud põhjavesi soolasem ning inimtegevus suuri muutusi pole põhjustanud. Joonis 20. Ca2+ ja Na+ suhte muutus põhjavees tulenevalt kloriidi allikast 32 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Joonis 21. Kloriidi allikat indikeeriva Ca2+ ja Na+ suhte variatsioon Gdovi põhjaveekogumis. Ruut – Gdov+Voronka tüüpi puurkaev; ring – Gdovi puurkaev Kloriidi sisalduse muutused Ahtme ja Piira veehaaretes Valdavalt on Ahtme ja Piira veehaarete puurkaevude konstruktsioonid, paiknemine ja veevõtt üsna sarnased. Ka peaks nii aluskorra kivimitüüp kui ka vett juhtiva murenemiskooriku paksus (20 kuni 30 m) olema mõlema veehaarde asukohas sarnane (Koistinen, 1994; Liivamägi jt, 2014). Oluline erinevus veehaarete vahel ilmneb põhjavee kloriidi sisaldustes (Piiras suurusvahemikus 140 kuni 280 ja Ahtmes 300 kuni 850 mg/l; joonised 6 ja 8) ja veetüübis. Viimane paigutab Ahtme veehaarde tugevalt süngeneetilisest veest mõjutatud põhjaveeks samas kui Piira veehaarde (ja lähikonna puurkaevude) põhjavee keemiline koostis viitab vaid aluskorrast pärineva põhjavee mõjule (joonised 12 ja 20). Piira veehaardel, kus Gdovi põhjavesi saab täiendavat kloriidi aluskorrast, võib veevõtu kõrval sooldumist kontrollivaks teguriks olla lasuva murenemiskooriku paksus ja veeand (poorsus). Nii lühikesel lõigul (700 m), kus asuvad Piira veehaarde kaevud, ei tohiks suuri kõikumisi murenemiskooriku paksuses ja veeannis olla. Samas erinevad kloriidi sisaldused veehaarde puurkaevudes ning on olnud peale veehaarde kasutusse võttu (2001. a) kerges kasvutrendis. Kloriidi sisalduse kasv on eriti selgelt ilmnenud puurkaevus 33 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas nr 2474 peale veehaarde laiendust 2001. aastal, hoolimata veevõtu vähenemisest nimetatud puurkaevus (joonis 8). Teistest erineb puurkaev nr 14160, kus kloriidi sisaldused pigem langevad. Nimetatud puurkaev asub küll teistest veehaarde puurkaevudest ainult ≈200 m eemal, kuid ammutatava vee väiksem kloriidi sisaldus tuleneb pigem filtrite pikkustest (pikem filtri osa jääb Voronka veekihti ja lühem Gdovi veekihti). Ka teistes Piira veehaarde puurkaevudes ilmnes seos maksimaalsete kloriidi sisalduste ning Voronka ja Gdovi veekihte avavate filtrite pikkuste suhtest (joonis 22). Kuigi kloriidi sisaldused on Piira veehaarde puurkaevudes kasvanud tänu aluskorralise põhjavee tõusvale voolule on antud veehaardes kloriidi sisaldust kontrollivaks parameetriks pigem Voronka magedama põhjavee lahjendav mõju. Kui Voronka veekihti avava filtri osakaal kogu puurkaevu filtrist on väike kaasneb suurem tõenäosus ammutatava põhjavee sooldumiseks. Joonis 22. Kloriidi sõltuvus Gdov+Voronka tüüpi puurkaevude filtrite pikkuste suhtest uuringuala piires Ahtme veehaardes puurkaevu filtrite suhte ja maksimaalse kloriidi sisalduse vahel seost ei ilmnenud. Kuna Ahtme veehaardes levivad kloriidid pärinevad valdavalt basseini süngeneetilisest veest, mitte aluskorrast, siis peaks just nimelt siin selgelt ilmnema kaevu filtrite pikkuste suhte seos kloriidi sisaldusega. Ahtme veehaarde keskel asuvatel puurkaevudel oli väga sarnane kloriidi kõikumiste trend, mis ei sõltunud kaevu veevõtust. Veehaarde äärtel paiknevates puurkaevudes on kloriidi sisalduste kõikumised erinevad veehaarde keskel asuvatest puurkaevudest. Ühtlasi olid äärmiste puurkaevude kloriidi sisaldused ka tunduvalt madalamad kui veehaarde keskel (joonis 6). Valdavalt jäävad kloriidi sisaldused Jõhvi lähiümbruses alla 600 mg/l (joonis 18) kuid Ahtme veehaardes registreeritud maksimaalsed kloriidi sisaldused on ulatunud kuni 850 mg/l. Selle üheks põhjuseks on ulatuslik kõrgema mineraalsusega süngeneetilise põhjavee sissetung. Erinevused kloriidi sisaldustest veehaarde äärtel ja keskmes tulenevad Voronka veekihi madalamast veejuhtivusest võrreldes Gdovi veekihiga, mille tulemusena moodustuvad esimeses märksa ulatuslikumad põhjavee survetaseme alandused kui Gdovi 34 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas veekihis (Raidla jt, 2019a). Võimalik, et veehaarde poolt tekitatud lokaalse depresioonilehtri keskmesse jäävates puurkaevudes on Voronka veekihi survetase kriitiliselt madal ning veeand Voronka veekihti avavates filtrites on langenud nulli lähedaseks. Selle tulemusel on Voronka põhjavee magestav mõju Ahtme veehaarde keskmistes puurkaevudes praktiliselt kadunud ning ammutatava vee kloriidi sisaldus vastab Gdovi veekihi põhjavee kloriidi sisaldusele. Viimastel aastatel on veevõttu Ahtme veehaardest oluliselt vähendatud, millele on järgnenud ka mõningane kloriidi sisalduste langus. Võimalik, et veevõtu vähenemisega on põhjavee survetase Voronka veekihis tõusnud, millega koos on vähesel määral taastunud ka Voronka põhjavee magestav mõju puurkaevudes. Veehaarde seiskamisel võiks eeldada veehaarde keskel asuvate puurkaevude kloriidi sisalduste langemist äärmiste puurkaevude tasemele. Puurkaevu filtrite suhte ja maksimaalse kloriidi sisalduse vahelise seose üldistamine teistele veehaaretele jääb siiski küsitavaks. Kuigi joonisel 22 esitatud joone lähedusse jääb teisigi puurkaeve, seal hulgas ka Rakverest põhjapool asuv puurkaev nr 10711, võib nende paiknemine seal olla juhuslik. Joonisel 22 esitatud Rakvere piirkonna trendijoonest allapoole jäävate kaevude kloriidi sisaldused on küllalt ühtlased ja lähedased Voronka veekihi keskmisele kloriidi sisaldusele. Võimalik, et antud kaevudes on veevõtt nii väike, et valdav osa väljapumbatavast veest pärineb pumbale lähemast Voronka filtrist. Samas ei asetu need segukaevud Piperi diagrammil mitte Voronka vaid Gdovi põhjaveele tüüpilisele väljale. Olemasolevale andmestikule toetudes kujuneb arvamus, et nii Gdov+Voronka tüüpi kui ka Gdovi põhjaveekogumisse kuuluva üksiku puurkaevu sooldumine on eelkõige sõltuv ümbritsevas kivimis leviva põhjavee kloriidi sisaldusest. Teised mõjurid (veevõtt puurkaevust ja/või lähikonna puurkaevudest, filtrite pikkus ja asetus kivimi suhtes) omavad ka osa kloriidi maksimaalse sisalduse kujunemisel, kuid nende avaldumine on puurkaevuspetsiifiline (lokaalne) ning laiemates üldistustes nendele parameetritele tugineda ei saa. 35 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas 5. Soovitused  Vältida Gdovi põhjaveekogumis põhjaveevõtu kontsentreerumist mingile kitsale alale (vahemaa kaevude vahel vähem kui 300 m), kuna sellega kaasneb ala keskmesse jäävate kaevude sooldumine.  Vältida segutüüpi (Gdov+Voronka) puurkaevude rajamist. Konserveerituna võivad seda tüüpi puurkaevud soodustada Voronka põhjavee sooldumist.  Seadusandluses võiks selgesõnaliselt reglementeerida, et puurkaevu rajamise käigus tohib olla avatud ainult üks põhjaveekiht. Tuleks vältida nii ülemiste põhjaveekihtide vee sissevoolu puurkaevuga avatavasse alumisse põhjaveekihti kui ka alumiste veekihtide soolasema vee sissevoolu ülemisse puurkaevuga avatavasse põhjaveekihti.  Vältida suuremahuliste veehaarete rajamist Gdovi põhjaveekogumi ida- ja kaguossa, kuna sealsed veehaarded võivad peagi soolduda süngeneetilist signaali kandva põhjaveega. Tegemist on ilmselt pöördumatu protsessiga.  Hetkel on riiklik põhjavee seirevõrk koondunud põhjarannikule ning kogumi lõunaosas, kus on suur sooldumise risk, ei asu ühtegi seirekaevu. Eelkõige peaks seirevõrku täiendama piirkondades, kus toimub ulatuslik veevõtt (nt Rakvere ja Jõhvi piirkond).  Praegu on riiklikus seires ka kaks rannikul asuvat seirekaevu (PK 2494 ja PK 2464), mille isotoopkoostis näitab selgelt ürgorgude magestavat mõju. Sellised kaevud mõjutavad põhjaveekogumi seisundi hindamisel arvutatavaid põhjaveekogumi keskmiseid väärtuseid. Ka see asjaolu kinnitab seirevõrgu täiendamise vajalikkust eelkõige kogumi lõunaosas. 36 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Kokkuvõte Omaaegne Gdov+Voronka tüüpi puurkaevude arvamine Gdovi põhjaveekogumisse on üldiselt põhjendatud, kuid jääb küsitavaks kogumi loodeosas. Sealne Voronka põhjaveekogum on oluliselt mõjutatud ürgorgudest ning nende mõju võib ulatuda ka Gdovi põhjaveekogumisse läbi segutüüpi puurkaevude. Seega sarnaneb Gdovi kogumi loodeosas segutüüpi puurkaevude vesi Voronka põhjaveele. Kloriidi kasv Gdovi kogumis tuleneb kahest allikast, aluskorrast pärineva soolasema põhjavee tõusev vool ja/või lõuna ning idapool leviva süngeneetilise signaaliga kloriidirikka põhjavee sissetung Gdovi põhjaveekogumisse. Süngeneetilise signaaliga põhjavesi põhjustab ilmselt pöördumatu kloriidi sisalduse kasvu. Eelkõige on sooldumisest ohustatud Gdovi põhjaveekogumi kaguosa, kust toimub ka Ahtme piirkonna veevõtt. Voronka põhjaveekogumis sooldumisest ohustatud alasid ei tuvastatud, küll on aga kogumi loodeosa avatud ülemistele põhjaveekihtidele ning seega maapinnalt pärinevale reostusele. Selget seost põhjavee tarbimise ja kloriidide kasvu vahel Gdovi ja Gdov+Voronka tüüpi puurkaevudes ei tuvastatud. Gdovi kogumi puurkaevude kloriidi sisaldused on eelkõige kontrollitud ümbritsevas kivimis leviva põhjavee kloriidi sisaldusest. Teised mõjurid (veevõtt puurkaevust ja/või lähikonnast, filtrite pikkus, asetus kivimi suhtes) omavad ka osa kloriidi sisalduse kujunemisel, kuid nende avaldumine on puurkaevu spetsifiline (lokaalne) ning kogumiülestes üldistustes neid parameetreid kasutada ei saa või tuleb neisse suhtuda ettevaatlikult. Hetkel toimub kõige suuremahulisem Gdovi põhjaveekogumi vee tarbimine Piira ja Ahtme veehaardes. Kloriidi tõus Rakvere ümbruse Gdovi kogumisse kuuluvates puurkaevude tuleneb tõusvast soolase vee sissevoolust aluskorrast. Ahtme veehaarde puhul tuleb valdav kloriidi sisalduse kasv Gdovi veekihi lõunapoolsemate vete sissetungist ja magedama Voronka veekihi ammendumisest veehaarde keskosas. 37 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Summary This hydrogeological study has been conducted in accordance with the cooperation agreement no. 4- 6/50/3 concluded on 17 July 2019 between the Ministry of the Environment and the Geological Survey of Estonia. This partnership agreement has been concluded in connection with the LIFE IP CleanEST project (LIFE Grant Agreement no. LIFE17 IPE/EE/000007; 14 December 2018). One of the conditions for good chemical status of the Cambrian-Vendian Gdov groundwater body is the absence of upward trends in chloride concentrations, which could indicate salinisation of groundwater due to human activities. However, chloride concentrations higher than the limit value for drinking water have been observed in the Gdov groundwater body, which limits the use of this groundwater as a drinking water source. The aim of the study was to clarify the origin and the reason for the increase of chloride concentrations in the Ahtme and Piira water intakes (wells opening both the Gdov and Voronka aquifers simultaneously). The correlation between chloride content and water abstraction in these wells was also studied. The goal was also to clarify if the water quality in these wells is mainly releated to the Voronka or Gdov aquifer. During the study, the origin and the reason for the increase in chloride content in Gdov groundwater body as a whole was also studied. During the study period, water samples were collected from 41 wells (opening Gdov and Voronka aquifers) for analysis of groundwater chemical and isotopic composition. The study concluded that the increase in chloride content in the wells of Piira water intake is due to the increasing inflow of saline water from the underlying crystalline basement. The increase in chloride content in the wells of Ahtme water intake is due to the intrusion of chloride-rich water from the southern deeper part of the Gdov aquifer. Additional cause for an increase in Ahtme water intake is the deplition of Voronka aquifer in the middle of the intake. The Voronka aquifer which has lower chloride concentration can cause dilution in the center of intake, but due to the deplition of Voronka aquifer Ahtme intake consumes water from Gdov aguifer (higher chloride contents). Clearly identifiable correlation between chloride content and water abstraction of the wells in these intakes was not detected. The wells which open the Gdov and Voronka aquifers simultaneously have more similarities to wells opening the Gdov aquifer than Voronka. Looking at the Gdov groundwater body as a whole, the study concluded that there are two reasons for the increase in chloride content. Firstly, the chloride comes from the underlying crystalline basement and this was mainly observed in the western part of the groundwater body. In the eastern part of the Gdov groundwater body the increse in chloride is due to the invasion of chloride-rich water (formation water) from the southern and eastern parts of the aquifer itself. Inflow of formation water is likely to cause an 38 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas irreversible increase in chloride. The south-eastern part of Gdov groundwater body is most likely vulnerable to this kind of salinisation (similar to the area near the Ahtme water intake). Based on the study, no threat to salinisation in the Voronka groundwater body was detected. However, there are areas in north-western part of Voronka groundwater body which are impacted by ancient burried valleys. In these areas Voronka and partly Gdov aquifers are connected to upper aquifers, which causes them to have lower chloride concentrations. These areas are also more easily exposed to pollution from the ground surface. 39 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Kasutatud kirjandus EGT hüdrogeoloogiline andmebaas (vaadatud oktoober 2020). Gerber, C., Vaikmäe, R., Aeschbach, W., Babre, A., Jiang, W., Leuenberger, M., Lu, Z.-T., Mokrik, R., Müller, P., Raidla, V., Saks, T., Waber, H.N., Weissbach, T., Zappala, J.C., Purtschert, R., 2017. Using 81Kr and noble gases to characterize and date groundwater and brines in the Baltic Artesian Basin on the one-million-year timescale. Geochim. Cosmochim. Acta 205, 187–210. Karro, E.; Marandi, A.; Vaikmäe, R. The origin of increased salinity in the Cambrian-Vendian aquifer system on the Kopli Peninsula, northern Estonia. Hydrogeol. J. 2004, 12, 424–435. KAUR, 2020. Keskkonnaagentuuri infopäringu vastus (juuli 2020). Keskkonnaagentuur, 2019. Põhjaveekogumite seire 2018. aasta aruanne. Tallinn http://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapJournal/index.html?appid=7ca1cfe4685143c8896e63abbbee1b70 # Keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 “Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted” Keskkonnaseire andmete kogumise ja avalikustamise infosüsteem (KESE) https://kese.envir.ee/kese/welcome.action Koistinen, T. (toimetaja), 1994. Precambrian basement of the Gulf of Finland and surrounding area, 1:1 mill. Geological Survey of Finland, Espoo. KOTKAS, 2020. Keskkonnaotsuste infosüsteem. https://kotkas.envir.ee/ Liivamägi, S.; Somelar, P.; Mahaney, W.C.; Kirs, J.; Vircava, I.; Kirsimäe, K. Late Neoproterozoic Baltic paleosol: Intense weathering at high latitude? Geology 2014, 42, 323–326. Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. 40 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Metspalu, H., Pekri, L., Hansen, R., Kärmas, K., OÜ Järve Biopuhastus, 2014. Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026. Töö nr 250-14 (JB19), AS Infragate Eesti, Tallinn. Mokrik, R., 1997. The Palaeohydrogeology of the Baltic Basin. Tartu University Press, Tartu, 1-138. Perens, R., Vallner, L., 1997. Water-bearing formation. Kogumikus: Geology and Mineral Resources of Estonia (toimetajad) Raukas, A., Teedumäe, A. Estonian Academy Publishers, Tallinn, 137–145. Perens, R., Savitski, L., Savva, V., Truu, M., Häelm, M., Jaštšuk, S., 2010. Eesti põlevkivimaardla põhjaveevarule hinnangu andmine. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. Perens, R., Savitski, L., Savva, V., Jaštšuk, S., Häelm, M., 2012. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. Pirrus, E., 2001. Eesti geoloogia. TTÜ Mäeinstituut, Tallinn, 1-72. Pärn, J., Raidla, V., Vaikmäe, R., Martma, T., Ivask, J., Mokrik, R., Erg, K., 2016. The recharge of glacial meltwater and its influence on the geochemical evolution of groundwater in the Ordovician-Cambrian aquifer system, northern part of the Baltic Artesian Basin. Applied Geochemistry 72: 125–135. Raidla, V., Kirsimäe, K., Vaikmäe, R., Jõeleht, A., Karro, E., Marandi, A., Savitskaja, L., 2009. Geochemical evolution of groundwater in the Cambrian-Vendian aquifer system of the Baltic Basin. Chemical Geology, 258, 219–231. Raidla, V., Kirsimäe, K., Vaikmäe, R., Kaup, E., Martma, T., 2012. Carbon isotope systematics of the Cambrian–Vendian aquifer system in the northern Baltic Basin: implications to the age and evolution of groundwater. Applied Geochemistry, 27, 2042–2052. Raidla, V., Kern, Z., Pärn, J., Babre, A., Erg, K., Ivask, J., Kalvāns, A., Kohán, B., Lelgus, M., Martma, T., Mokrik, R., Popovs, K., Vaikmäe, R., 2016. A δ18O isoscape for the shallow groundwater in the Baltic Artesian Basin. Journal of Hydrology 542: 254–267. Raidla, V., Polikarpus, M., Pärn, J., Tarros, S., 2019a. Põhjavee kloriidide sisalduse tõusu põhjuste ja päritolu uuring Sillamäel. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. Raidla, V., Pärn, J., Schloemer, S., Aeschbach, W., Czuppon, G., Ivask, J., Marandi, A., Sepp, H., Vaikmäe, R., Kirsimäe, K., 2019b. Origin and formation of methane in groundwater of glacial origin from the Cambrian- Vendian aquifer system in Estonia. Geochem. Cosmochim. Acta 251, 247–264. 41 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Raidla, V., Tarros, S., Pärn, J., Hunt, M., 2020. Viimsi valla ja Prangli saare joogi- ja põhjavee seire 2019. aastal. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere, 1-44. Savitskaja, L., Viigand, A., 1994. Aruanne kambriumi-vendi veekompleksi põhjavee mikrokomponentide ja isotoopkoostise uurimisest joogivee kvaliteedi hindamiseks Põhja-Eestis. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1” Tamberg, I., Uus, E., 2018. Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018– 2030. Töö nr 15-18, Keskkonnalahendused OÜ, Tallinn. Vingisaar, P., 1978. Eesti mineraalveed ja nende kasutamine. Toim: Kumari, E., Heinsalu, Ü., Viiding, H., Hang, V., Põhjavee Kasutamisest ja kaitsest Eesti NSV. ENSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, 54-71. Vaikmäe, R., Martma, T., Ivask, J., Kaup, E., Raidla, V., Rajamäe, R., Vallner, L., Mokrik, R., Samalavičius, V., Kalvāns, A., Babre, A., Marandi, A., Hints, O., Pärn, J. 2020. Baltic groundwater isotope-geochemistry database. Department of Geology, Tallinn University of Technology. https://doi.org/10.15152/GEO.488. Vallner, L., 1997. Groundwater flow. Kogumikus: Geology and Mineral Resources of Estonia (toimetajad) Raukas, A., Teedumäe, A. Estonian Academy Publishers, Tallinn, 145–152. VEKA veebileht, 2020 (Keskkonnaagentuuri poolt hallatav Eesti Looduse Infosüsteem /EELIS andmekogu/. VEKA veebileht on EELIS andmekogu osa, kus leidub veevaldkonnaga seotud info.) https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803 42 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Lisa 1. Kuupõhine veevõtt ja Cl- sisaldus Ahtme veehaarde puurkaevudes aastatel 2011 – 2019 43 Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Lisa 2. Kuupõhine veevõtt ja Cl- sisaldus Piira veehaarde puurkaevudes aastatel 1984 – 2019 44  Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Lisa 3. Uuringupiirkonna iseloomustamiseks kasutatud keemiliste ja isotoopanalüüside tulemused LIFE IP CleanEST projekti raames kogutud veeproovide tulemused ja lisa andmed: a - Vaikmäe jt, 2020; b - VEKA, 2020. Filtri asukoht Veetase Kaevu (toru Lah. El. Kuiv- Vaba Üld- Vär- Läbi- Hägu- Temp δ18O δ2H K+ Na+ Ca2+ Mg2+ NH4+ Feüld Fe2+ HCO3- Cl- SO42- NO3- NO2- F- SiO2 Mn KHTMn Vee- sügavus Vvr_alg Vvr_lõpp Vgd_alg Vgd_lõpp suud- O2 juht. jääk CO2 karedus vus paistvus sus Kat. nr L-EST X L-EST Y Kuupäev pH kiht mest) mg/l m ºC mg/l ‰, VSMOW mg/l μg/l mgO2/l mg-ekv/l cm NTU Pt 680a V2gd 6606720 597710 27.08.2013 145 8,0 -11,8 -84,1 4,0 11,2 30,7 5,5 0,10 0,16 146,4 11,7 <3,3 <0,4 <0,004 0,47 0,47 100 <0,4 <0,004 681 a V2gd 6606747 597710 1.02.1990 157 -22,1 1092 a V2gd 6591071 578815 12.11.2007 182 929 6,0 -21,4 2084a V2gd 6598190 728927 3.11.2011 211 1614 8,1 -18,4 -138,0 13,8 461,7 54,2 20,3 <0,05 183,0 1132,2 <0,1 <0,4 0,86 2138 b V2gd 6587008 685304 20.05.1982 257 7,5 8,0 131,5 47,5 18,5 0,15 0,30 164,8 215,9 8,0 0,4 0,003 8,5 2141 b V2gd 6589186 686765 25.05.1993 270 8,3 7,2 164,1 40,1 19,0 0,05 0,16 170,9 281,9 <3,3 0,4 0,003 8,7 2142a V2gd 6589831 685504 6.07.1994 265 8,0 -20,1 9,0 137,4 42,7 19,4 201,4 250,3 6,7 3,9 2144 b V2gd 6589381 685406 15.03.2000 261 7,9 7,8 129,2 46,7 17,1 0,27 0,63 189,1 228,3 2,0 0,4 0,003 7,3 2146 b V2gd 6588882 690068 15.03.2000 269 7,9 8,0 185,0 51,5 19,4 0,43 0,58 152,5 340,7 2,0 0,4 0,003 7,5 2207 V2gd 6589404 714083 1.10.2019 220 49,90 12,1 0,03 1955 8,5 -18,8 -140,0 8,3 420,0 16,0 9,0 0,20 0,37 0,26 157,0 520,0 <5 0,1 <0,007 0,82 1123 2,4 7 84 1,7 0,78 30 >60 4,3 2216 V2gd 6590339 712138 1.10.2019 230 35,05 -18,6 -137,9 15,0 340,0 7,2 2,4 0,49 4,40 1,85 66,0 440,0 <5 0,1 <0,007 0,78 906 pH>8,3 0,38 110 3,7 0,28 30 14 56,4 2232 a V2gd 6585084 669887 26.08.2002 240 967 7,7 -20,2 7,9 110,0 54,1 18,2 0,65 180,0 210,0 0,2 3,4 2242a V2gd 6592674 678371 7.06.2007 182 462 8,0 -20,3 11,0 110,7 44,1 20,7 164,7 218,4 6,6 2249a V2gd 6584332 682530 8.06.2007 255 547 7,3 -19,7 8,0 140,0 49,1 20,1 152,5 275,5 9,5 2266 a V2gd 6584478 694079 6.07.1994 280 7,4 -19,2 7,7 240,5 35,9 15,9 170,8 410,5 3,4 7 2269a V2gd 6583750 694499 8.06.2007 270 988 7,1 -18,8 2272 V2gd 6585797 695041 16.10.2019 270 13,3 0,2 1759 7,9 -19,0 -141,5 10,0 290,0 60,0 24,0 0,13 0,23 0,21 167,0 460,0 5,0 0,1 0,012 0,88 1143 2,9 6,9 130 1,8 2,47 20 >60 1,6 2282 b V2gd 6585456 694457 30.07.1992 270 7,8 8,0 262,8 46,9 20,2 0,05 0,23 152,5 438,9 <3,3 0,7 0,003 7,9 2312a V2gd 6583450 669910 26.08.2002 256 935 7,9 -20,1 7,5 110,0 48,5 16,3 0,37 160,0 200,0 0,2 3,4 2329 a V2gd 6582050 674743 6.07.1994 250 8,0 -20,0 8,3 122,0 43,7 17,1 158,7 231,5 17,9 4,5 2386 a V2gd 6585796 695107 29.06.2016 200 1133 7,9 -22,0 -158,8 8,8 120,0 69,0 20,0 <1,4 228,9 220,0 <4,5 <1,8 <1,4 1,10 2,20 2387a V2gd 6593780 662559 30.06.1994 197 7,4 -20,8 8,4 130,0 61,3 19,4 231,9 231,5 <3,3 4,7 2388a V2gd 6593948 662148 16.01.2008 185 548 7,8 -21,3 8,5 110,0 66,5 17,7 250,2 212,0 5,8 2400 a V2gd 6592298 669856 27.08.2002 160 1040 7,9 -21,0 8,2 120,0 67,8 17,7 0,39 250,0 220,0 0,2 3,2 2413a V2gd 6585454 669642 26.08.2002 230 1001 7,8 -20,2 8,1 110,0 60,2 16,8 1,20 190,0 210,0 0,2 4,2 2423 V2gd 6592099 661567 19.11.2019 220 11,4 0,04 980 8,1 -20,9 -155,7 9,9 110,0 69,0 20,0 0,35 242,0 200,0 <5 0,2 76 2,9 2432 V2gd 6591963 698908 16.10.2019 230 13,4 0,1 1432 8,0 -19,4 -144,2 9,2 230,0 52,0 19,0 0,11 0,24 0,22 156,0 380,0 <5 0,1 0,012 0,86 929 3,1 7,7 130 2,7 2,06 20 >60 1,0 2438 V2gd 6585091 688496 16.10.2019 260 73,22 -19,6 -147,1 15,0 210,0 11,0 2,4 1,63 7,60 5,30 95,0 270,0 9,0 0,2 <0,007 0,43 559 pH>8,3 0,48 570 9,4 0,37 30 6 54,7 2464a V2gd 6592851 700451 10.09.2013 201 7,3 -15,6 -114,4 7,3 89,7 42,9 24,8 0,15 1,94 262,4 161,3 <3,3 <0,4 0,004 0,57 2477 b V2gd 6586658 702511 21.08.1995 240 7,8 8,0 265,0 43,1 16,4 0,05 0,34 140,3 465,0 2,0 0,4 0,002 3,7 2488a V2gd 6591823 699657 4.07.1994 214 7,5 -15,1 7,0 112,6 40,9 17,1 256,3 149,2 <3,3 4,9 2494 V2gd 6608834 618003 21.11.2019 117 8,8 0,05 333 8,2 -12,2 -86,8 6,4 20,0 40,0 12,0 0,76 210,0 13,0 <0,2 < 0,20 48 1,4 2517 V2gd 6603435 636493 24.09.2019 120 8,9 1,8 770 8,0 -21,5 -161,1 7,6 87,0 40,0 15,0 0,93 1,20 1,00 190,0 140,0 <5 0,1 <0,007 0,85 382 4,8 6,4 42 2,4 1,6 40 41 8,2 2540 V2gd 6579842 622185 11.09.2019 271 10,3 0,1 706 8,3 -20,5 -152,8 8,0 81,0 38,0 12,0 0,25 0,71 0,63 191,0 110,0 <5 0,1 <0,007 0,61 363 3,1 6,7 59 3,2 1,45 50 57 8,1 2578 V2gd 6596260 623813 11.09.2019 228 12,5 0,1 1338 7,8 -21,1 -158,1 9,4 140,0 98,0 17,0 0,73 0,67 0,38 364,0 235,0 <5 0,1 <0,007 0,71 996 6,2 7,2 69 3,5 3,12 50 58 9,3 2632 a V2gd 6578749 697541 6.07.1994 270 7,8 -18,5 8,3 293,0 36,9 17,7 146,4 494,6 9,7 6,4 2738a V2gd 6581863 635012 14.07.2014 268 888 7,9 -20,3 -152,3 9,0 112,5 78,6 27,3 0,32 3,80 170,8 297,5 <3,3 24,7 <0,004 5,9 2756 b V2gd 6600575 643804 01.03.2000 168 7,8 10,0 140,0 82,6 27,1 0,96 0,40 244,0 302,4 2 0,4 0,003 10,2 2772 a V2gd 6598210 642568 27.08.2002 225 1470 7,9 -21,3 10,0 150,0 89,0 26,2 3,00 230,0 350,0 0,3 2,9 2773a V2gd 6598619 642428 27.08.2002 220 1385 8,1 -21,3 10,0 140,0 93,0 26,0 3,80 230,0 330,0 0,49 2,9 45  Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Filtri asukoht Veetase Kaevu (toru Lah. El. Kuiv- Vaba Üld- Vär- Läbi- Hägu- Temp δ18O δ2H K+ Na+ Ca2+ Mg2+ NH4+ Feüld Fe2+ HCO3- Cl- SO42- NO3- NO2- F- SiO2 Mn KHTMn Vee- sügavus Vvr_alg Vvr_lõpp Vgd_alg Vgd_lõpp suud- O2 juht. jääk CO2 karedus vus paistvus sus Kat. nr L-EST X L-EST Y Kuupäev pH kiht mest) mg/l m ºC mg/l ‰, VSMOW mg/l μg/l mgO2/l mg-ekv/l cm NTU Pt 2775 V2gd 6599111 641753 30.10.2019 205 10,5 0,7 1423 7,4 -21,5 -162,0 11,0 150,0 82,0 27,0 0,49 1,60 0,21 237,0 300,0 <5 <0,09 <0,007 0,85 893 8,8 7 120 3,6 6,29 50 33 22,0 2964 V2gd 6584310 673918 15.10.2019 235 12,2 0,1 920 7,8 -20,0 -148,9 8,0 130,0 50,0 18,0 0,21 0,50 0,42 170,0 220,0 <5 0,1 <0,007 0,95 560 4,8 6,5 78 <1 1,99 20 60 4,0 3323 a V2gd 6595669 653841 12.11.2007 207 1027 10,1 -21,1 4046 b V2gd 6590411 672055 28.02.1987 225 7,7 9,2 111,2 39,3 16,3 1,10 195,3 167,0 0,05 7 5433b V2gd 6611439 614449 21.06.1991 103 7,8 6,3 25,8 43,1 9,7 1,07 231,9 25,5 1,95 8,7 9026b V2gd 6581360 694796 18.09.2012 270 7,5 10,8 400,0 63,7 31,1 0,13 0,42 122,0 756,2 16,5 0,4 0,031 5,1 2772 V2gd 6598168 642593 19.11.2019 225 170,0 220,0 54,3 2143a V2gd+vr 6589550 685648 26.04.2006 255 138,0 170,2 212,5 250,0 813 7,7 -19,2 195,3 2145 b V2gd+vr 6587803 684073 27.03.1962 266 148,0 166,9 211,4 266,0 7,4 142,8 50,1 19,9 <0,05 <0,30 170,9 267,7 <3,3 <0,40 <0,003 2149 b V2gd+vr 6589266 685538 21.10.1972 260 148,0 168,0 225,0 255,0 7,6 10,3 160,0 47,5 20,1 <0,05 0,30 164,7 289,0 <3,3 <0,40 <0,003 2184b V2gd+vr 6590080 683294 3.04.1979 246 136,3 153,1 191,9 240,1 142,3 50,1 20,7 0,75 195,3 250,9 5,2 2185b V2gd+vr 6590290 683533 23.05.1978 247 147,6 50,1 18,2 0,60 213,6 245,0 <3,3 2219 b V2gd+vr 6588623 687787 13.02.1987 263 164,3 180,3 212,2 255,0 170,0 20,0 6,1 0,14 0,26 195,3 180,0 2,5 1,3 0,012 2248b V2gd+vr 6583282 680459 2.04.1959 263 150,0 170,8 217,0 263,0 7,6 291,1 30,0 6,1 0,05 0,05 213,5 388,1 10,0 2274b V2gd+vr 6585797 695045 4.07.1978 270 254,8 57,1 37,1 0,39 146,4 514,5 3,6 2275 b V2gd+vr 6585535 694132 16.07.1979 260 150,5 165,0 216,0 250,0 245,8 60,1 24,3 1,26 140,3 473,8 1,5 2279b V2gd+vr 6584844 692949 6.03.2000 265 165,0 185,0 220,0 259,0 8,1 6,7 211,1 31,1 11,8 <0,05 0,28 0,28 158,6 315,2 <3,3 <0,40 <0,003 2280 b V2gd+vr 6585463 694166 1.10.1953 261 168,0 176,0 206,0 255,0 7,2 229,5 62,0 16,9 0,04 1,25 1,19 170,8 399,1 20,0 2286 b V2gd+vr 6584531 693538 18.07.1961 260 174,6 194,9 232,8 260,0 7,8 274,0 65,4 26,6 0,10 134,2 538,2 0,03 2291b V2gd+vr 6582833 667146 22.05.1986 262 140,0 155,0 221,2 256,5 7,7 6,9 120,0 43,9 14,2 <0,05 0,18 183,1 217,4 <3,3 <0,40 0,026 <1 2299 a V2gd+vr 6583980 669460 6.09.2016 255 140,0 162,4 221,0 248,3 877 8,2 -20,0 -150,1 7,6 130,0 32,0 13,0 <1,4 152,6 180,0 <3,3 <1,8 <1,4 1,10 2315 b V2gd+vr 6583447 669886 18.12.1984 255 149,3 175,0 201,4 246,2 8,0 114,1 52,1 17,0 0,16 0,05 183,0 210,0 2,0 <0,40 0,003 2327b V2gd+vr 6583986 668980 17.12.1987 245 145,5 170,5 196,5 240,0 105,0 50,1 30,4 0,22 0,48 183,1 220,0 1,0 <0,40 <0,003 2,30 2328 b V2gd+vr 6584024 672639 21.07.1999 250 145,5 161,7 215,9 244,5 8,1 6,5 102,4 34,5 15,4 0,17 0,38 0,34 158,6 185,8 7,2 0,6 <0,003 2331 a V2gd+vr 6585771 672849 26.08.2002 225 124,0 145,0 187,0 220,0 867 7,9 -19,9 8,3 130,0 32,1 12,4 0,09 190,0 190,0 0,2 3,3 2,40 2349b V2gd+vr 6582642 686347 14.04.1970 262 7,1 193,3 38,7 15,7 <0,05 158,6 318,8 2,0 <0,40 0,03 2350b V2gd+vr 6582190 687603 13.03.2000 190 179,0 197,5 245,5 270,0 8,1 8,0 170,0 28,3 11,2 0,07 0,19 0,18 152,5 255,6 <3,3 <0,40 <0,003 1,20 2351 b V2gd+vr 6582120 687956 13.03.2000 270 176,0 194,5 246,0 270,0 7,8 8,7 190,0 52,5 21,3 0,09 0,34 0,34 134,2 378,6 <3,3 <0,40 <0,003 2,20 2384 a V2gd+vr 6593791 662554 7.06.2007 194 89,0 100,4 139,0 189,1 474 7,6 -20,4 <3,3 3,00 2384b V2gd+vr 6593791 662554 12.07.1999 194 89,0 100,4 139,0 189,1 7,8 8,6 106,6 64,1 19,4 0,5 1,21 1,20 244,0 198,5 <3,3 <0,40 <0,003 0,30 2476b V2gd+vr 6592398 699300 14.11.1985 215 103,0 132,0 168,0 210,0 8,2 12,0 270,0 38,3 23,2 <0,05 201,7 427,9 10,0 <0,40 <0,003 2480 b V2gd+vr 6583454 709993 21.06.1958 273 150,0 180,0 262,0 273,0 7,4 499,6 60,0 18,0 0,10 134,2 852,0 1,0 2641b V2gd+vr 6580928 695203 13.03.2000 270 174,7 194,7 225,0 270,0 7,6 10,4 355,5 65,1 27,7 0,14 0,95 0,95 115,9 679,3 <3,3 <0,40 <0,003 2656a V2gd+vr 6567352 693553 8.05.1997 288 7,8 -18,4 2656 b V2gd+vr 6567352 693553 14.10.1980 288 8,4 11,5 372,8 50,5 24,5 0,10 0,30 91,5 738,1 2,0 0,4 0,003 2742 V2gd+vr 6580027 635486 17.10.2019 270 172,0 203,0 234,0 264,0 12 0,1 1072 7,8 -20,2 -150,8 9,2 100,0 70,0 24,0 0,25 1,20 160,0 280,0 < 0,2 < 0,20 <0,016 0,87 780 4,8 6,8 56 <1 5,5 50 >30 5,1 2898 V2gd+vr 6575227 638102 19.11.2019 312 212,6 241,3 262,5 306,9 12 0,02 789 8,1 -20,0 -149,2 8,2 100,0 47,0 16,0 0,22 175,0 170,0 <5 0,1 69 <1 2911 a V2gd+vr 6574949 638089 30.06.1994 315 210,0 240,0 255,0 306,0 7,3 -20,1 6,8 87,2 28,3 10,3 158,6 125,1 <3,3 3,9 3126 V2gd+vr 6590119 628496 19.11.2019 245 165,0 198,0 220,0 240,0 10,7 0,013 664 8,2 -20,7 -154,0 8,8 81,0 35,0 18,0 0,22 194,0 120,0 <5 0,1 26 1,5 3348 a V2gd+vr 6569971 611441 29.08.2002 318 819 7,9 -19,9 7,9 97,0 43,7 14,8 1,10 170,0 190,0 0,2 3,5 4642 a V2gd+vr 6603117 603451 28.08.2002 130 322 7,2 -12,2 1,9 3,8 48,5 8,0 3,70 160,0 6,6 21,0 5,7 4787a V2gd+vr 6583710 681345 6.09.2016 249 1158 8,0 -20,0 -149,2 8,4 150,0 50,0 19,0 <1,4 152,6 299,0 0 <1,8 <1,4 2,00 10711b V2gd+vr 6585785 635921 5.10.1989 230 160,0 180,0 205,0 230,0 147,5 76,2 20,6 0,42 0,81 195,3 290,0 2,2 <0,40 0,019 10714 a V2gd+vr 6585395 636023 1.11.2011 235 349 -20,5 -153,8 5,8 72,1 43,4 14,1 1,51 176,9 173,8 <3,3 < 0,20 0,44 46  Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Filtri asukoht Veetase Kaevu (toru Lah. El. Kuiv- Vaba Üld- Vär- Läbi- Hägu- Temp δ18O δ2H K+ Na+ Ca2+ Mg2+ NH4+ Feüld Fe2+ HCO3- Cl- SO42- NO3- NO2- F- SiO2 Mn KHTMn Vee- sügavus Vvr_alg Vvr_lõpp Vgd_alg Vgd_lõpp suud- O2 juht. jääk CO2 karedus vus paistvus sus Kat. nr L-EST X L-EST Y Kuupäev pH kiht mest) mg/l m ºC mg/l ‰, VSMOW mg/l μg/l mgO2/l mg-ekv/l cm NTU Pt 10715 V2gd+vr 6585315 636086 22.10.2019 235 158,0 178,0 197,8 225,0 10,9 0,1 804 7,2 -20,6 -153,2 8,3 100,0 43,0 21,0 0,23 0,59 0,52 170,0 190,0 <0,2 < 0,20 <0,016 0,53 540 3,3 6,9 25 1,1 3,7 20 >30 2,1 14159 V2gd+vr 6579654 635542 17.10.2019 260 193,0 216,0 243,0 260,0 12,4 0,1 1065 7,5 -20,2 -150,5 9,2 100,0 72,0 25,0 0,25 1,20 1,20 160,0 280,0 <0,2 < 0,20 <0,016 0,83 840 4,8 6,4 65 <1 5,6 50 >30 5,6 14160 V2gd+vr 6579743 635665 17.10.2019 260 191,0 216,0 246,0 260,0 11,8 0,1 802 7,7 -20,2 -150,7 8,1 92,0 41,0 19,0 0,21 0,58 0,58 180,0 180,0 <0,2 < 0,20 <0,016 0,58 580 3,4 6,8 62 1,1 3,7 20 >30 2 14162 V2gd+vr 6579869 635484 17.10.2019 260 193,0 218,0 244,0 260,0 12,2 1,8 1034 7,6 -20,0 -149,2 9,1 100,0 68,0 23,0 0,25 1,40 1,20 170,0 270,0 <0,2 < 0,20 <0,016 0,84 830 4,8 6,4 59 <1 5,3 50 >30 6,2 50317 V2gd+vr 6580973 695050 15.10.2019 259 167,6 182,6 212,6 252,6 13,3 0,1 2203 7,8 -18,5 -137,0 12,0 360,0 63,0 30,0 0,23 0,30 0,27 117,0 609,0 <5 <0,09 <0,007 0,74 1414 3,9 7,4 180 3,4 2,8 20 >60 2,99 50847 V2gd+vr 6580702 695434 15.10.2019 256 165,6 182,4 224,4 254,4 13,7 0,1 2536 7,8 -18,3 -135,9 12,0 420,0 65,0 31,0 0,24 0,28 0,25 114,0 701,0 <3,3 0,1 <0,007 0,69 1626 4 7,5 160 4,8 2,9 20 >60 2,78 50848 V2gd+vr 6580609 695550 15.10.2019 260 167,0 187,0 229,0 259,0 13,2 0,1 2211 7,8 -18,6 -138,0 10,0 350,0 54,0 27,0 0,24 0,26 0,24 121,0 563,0 <5 0,2 <0,007 0,69 1285 3,6 7,3 160 4,8 2,41 20 >60 1,84 50869b V2gd+vr 6588507 687173 26.07.2011 260 165,0 185,0 227,0 257,0 8,0 8,4 171,0 49,5 19,0 0,23 0,33 115,9 310,0 <3,3 <0,45 0,011 50900 V2gd+vr 6580503 695635 15.10.2019 260 164,0 184,0 226,0 256,0 13,3 0,2 2367 7,8 -18,5 -137,6 12,0 390,0 63,0 29,0 0,24 0,29 0,21 115,0 644,0 <5 0,1 <0,007 0,71 1539 4 7,3 170 2,3 2,77 20 >60 2,17 50901 V2gd+vr 6580855 695158 15.10.2019 260 168,0 198,0 234,0 254,0 13,3 0,1 2272 7,8 -18,5 -137,5 12,0 370,0 63,0 28,0 0,23 0,28 0,23 115,0 622,0 <5 0,1 <0,007 0,74 1476 4,1 7,7 170 1,4 2,73 20 >60 2,51 50905 V2gd+vr 6580783 695283 15.10.2019 257 165,0 174,0 220,0 250,0 13,3 0,1 2348 7,8 -18,5 -137,4 12,0 390,0 29,0 29,0 0,25 0,31 0,23 115,0 641,0 <5 <0,09 <0,007 0,75 1599 3,8 7,4 170 2,9 2,78 20 >60 3,08 51040 b V2gd+vr 6593782 662539 24.04.2012 192 82,4 118,4 136,4 190,4 8,1 9,0 94,2 65,5 20,2 0,38 0,09 256,3 178,0 <3,3 <0,45 0,007 683 a V2vr 6606739 597714 15.06.1990 81 -13,4 686 b V2vr 6603741 601080 28.02.1990 69 7,5 7,0 44,6 24,5 10,6 0,05 0,10 134,2 73,8 6,4 687 b V2vr 6603167 601275 11.04.1997 85 7,9 4,2 21,7 22,7 6,0 0,15 0,28 109,8 25,5 2,0 0,1 0,003 0,60 6,1 688b V2vr 6602537 601357 28.02.1990 85 7,7 8,5 50,8 53,1 13,0 0,05 0,08 170,9 87,9 18,0 0,004 6,9 690a V2vr 6603814 601389 27.08.2013 103 8,1 -12,3 -87,6 3,3 7,5 18,8 4,3 <0,07 0,13 97,6 5,0 <3,3 <0,4 <0,004 0,23 719 a V2vr 6611155 595331 28.08.2002 154 986 7,8 -13,8 7,7 93,0 77,8 13,1 0,88 0,55 220,0 0,2 5,2 733 a V2vr 6598607 595423 28.08.2002 112 330 7,6 -12,6 5,5 18,0 36,1 9,5 0,31 0,14 190,0 13,0 1,9 3,6 745a V2vr 6596155 591319 25.09.2007 192 159 8,1 -12,0 6,9 22,4 4,1 109,8 6,4 <3,3 1047a V2vr 6613954 598365 01.07.2016 119 755 7,9 -14,1 -102,4 6,7 66,0 68,0 9,6 3,40 261,6 100,0 <4,5 <1,8 <1,4 0,63 1450a V2vr 6605772 611159 28.06.1994 103 7,6 -12,3 4,2 5,0 23,2 8,9 109,8 7,4 <3,3 11,4 2079 b V2vr 6598198 728906 10.03.1992 119 8,1 4,5 179,0 9,8 4,1 0,38 0,08 207,5 193,6 <3,3 3,3 0,003 8,1 2083a V2vr 6597293 728649 4.07.1994 120 7,4 -18,5 4,0 182,5 8,8 4,1 195,3 199,6 1,7 4,5 2085b V2vr 6595586 727269 29.06.1999 115 8,1 4,4 177,8 6,8 2,3 0,06 0,53 219,6 161,7 2,0 0,4 0,006 0,65 5,9 2088 a V2vr 6597265 728629 10.09.2014 120 627 8,3 -18,5 -139,0 4,4 165,0 7,0 3,0 <0,07 0,10 201,3 173,4 <3,3 <0,4 <0,004 7,2 2090 b V2vr 6599064 728957 20.08.1994 130 8,2 8,0 168,0 14,0 2,4 0,08 0,25 165,0 201,0 1,0 0,4 0,078 5,4 2092a V2vr 6598606 728716 4.07.2016 101 968 8,3 -18,5 -138,3 4,1 190,0 5,7 3,0 <1,4 207,1 200,0 <4,5 <1,8 <1,4 0,49 2093b V2vr 6596446 727740 2.08.1979 110 7,9 4,8 176,0 12,0 7,3 0,10 231,9 173,7 2,0 5,6 2100 b V2vr 6587399 738587 18.09.2007 160 12 8,1 4,0 203,1 6,8 2,4 0,07 0,12 183,0 206,7 3,3 0,4 0,004 6,5 2101b V2vr 6587403 738667 29.09.1998 160 12 8,3 4,5 183,4 7,6 5,1 0,05 0,31 158,6 207,8 25,1 4,5 0,006 4,5 2102 b V2vr 6587637 738602 6.07.1999 160 12 8,2 4,0 175,0 5,8 2,9 0,05 0,18 158,6 208,5 2,0 0,4 0,003 0,46 6,5 2104 b V2vr 6587331 734797 9.05.2000 203 8,2 4,4 153,6 9,0 7,9 0,05 0,46 207,5 160,2 2,0 0,4 0,003 7,8 2110b V2vr 6589849 738422 8.06.1988 160 7,7 4,5 204,8 5,2 1,2 0,26 183,1 211,7 2,0 0,4 0,003 2,6 2119 a V2vr 6592372 735978 10.09.2014 135 671 8,6 -17,8 -134,0 4,4 180,0 5,0 2,4 <0,07 0,36 183,0 197,8 <3,3 <0,4 <0,004 7,2 2156 b V2vr 6588529 683949 31.07.1948 200 7,9 2,0 151,3 23,3 7,5 0,30 176,9 190,0 5,8 11,2 2179b V2vr 6586845 703142 24.08.2005 165 7,6 2,0 10,0 18,6 8,6 0,07 0,33 122,0 7,1 3,3 0,4 0,004 13,6 2196 V2vr 6589481 712469 1.10.2019 160 44,15 10,5 0,017 870 8,8 -19,4 -144,8 6,1 190,0 11,0 5,8 0,20 0,12 0,10 180,0 200,0 <5 <0,09 <0,007 0,52 509 <1,0 6,8 21 2,9 0,51 20 >60 < 0,5 2197 a V2vr 6589791 714090 1.12.2011 150 -18,7 -140,4 8,0 205,0 30,4 11,1 3,83 219,7 318,4 2,7 <0,4 0,62 2198a V2vr 6590251 714321 9.09.2013 150 8,2 -16,8 -125,7 5,2 178,6 16,4 10,0 <0,07 0,96 213,6 198,1 <3,3 <0,4 <0,004 1,46 2204 b V2vr 6590230 712996 21.09.1999 130 8,0 6,0 214,7 18,4 8,3 0,24 0,20 207,4 244,3 2,0 0,4 0,003 0,59 5,3 2205 V2vr 6589437 714261 1.10.2019 135 10,4 0,036 1342 8,1 -18,8 -139,2 7,4 270,0 24,0 11,0 0,24 0,17 0,09 217,0 300,0 <5 <0,09 <0,007 0,56 804 1,5 6,6 30 2,8 1,04 20 >60 < 0,5 47  Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Filtri asukoht Veetase Kaevu (toru Lah. El. Kuiv- Vaba Üld- Vär- Läbi- Hägu- Temp δ18O δ2H K+ Na+ Ca2+ Mg2+ NH4+ Feüld Fe2+ HCO3- Cl- SO42- NO3- NO2- F- SiO2 Mn KHTMn Vee- sügavus Vvr_alg Vvr_lõpp Vgd_alg Vgd_lõpp suud- O2 juht. jääk CO2 karedus vus paistvus sus Kat. nr L-EST X L-EST Y Kuupäev pH kiht mest) mg/l m ºC mg/l ‰, VSMOW mg/l μg/l mgO2/l mg-ekv/l cm NTU Pt 2208b V2vr 6589515 713941 21.09.1999 135 8,2 5,1 200,0 9,8 5,3 0,05 0,19 207,4 196,8 2,0 0,4 0,003 0,46 5,6 2217b V2vr 6590225 715646 4.07.1994 124 12 7,2 4,5 197,0 11,6 6,0 0,05 219,7 192,2 1,9 0,4 0,003 0,84 4,2 2233 a V2vr 6589518 671614 29.11.2011 130 233 8,0 -20,1 -151,6 8,6 92,5 59,1 18,2 1,58 201,4 179,6 <0,1 <0,4 0,44 2260 a V2vr 6592545 678201 29.06.2016 125 865 8,0 -20,2 -150,7 6,9 120,0 34,0 12,0 <1,4 218,0 180,0 <4,5 <1,8 <1,4 0,59 2262b V2vr 6585126 694071 2.08.1978 180 8,1 3,8 154,0 9,6 8,1 0,10 189,2 190,7 <3,3 1 0,003 6,8 2281 V2vr 6587017 691450 15.10.2019 195 12,7 0,1 849 8,2 -19,4 -144,9 5,5 180,0 12,0 6,1 0,18 0,20 0,18 196,0 166,0 <5 0,1 <0,007 0,69 470 1,1 7,3 21 2,3 0,54 20 >60 < 0,5 2302 a V2vr 6582813 671456 26.08.2002 180 841 7,9 -19,7 6,9 140,0 22,5 7,3 0,16 190,0 180,0 0,2 3,3 2333b V2vr 6588056 720391 6.08.1987 200 7,8 4,8 196,4 9,8 4,9 0,05 0,44 256,3 171,2 <3,3 0,4 0,003 6,1 2,30 2389 a V2vr 6595409 661875 30.06.1994 105 7,3 -20,9 8,4 117,2 61,3 19,4 238,0 212,7 1,5 4,2 2392 V2vr 6596908 658052 19.11.2019 120 9,8 0,15 454 7,4 -11,9 -85,5 4,9 6,3 68,0 20,0 0,25 314,0 4,2 10,0 0,3 150 1,6 2470 a V2vr 6583586 710748 1.12.2011 180 339 -18,9 -143,2 9,0 157,8 22,7 7,6 3,67 216,6 201,5 <0,1 < 0,20 0,45 2473 b V2vr 6590497 703295 23.07.1996 140 7,7 1,5 6,3 48,5 16,3 0,16 1,31 231,9 7,5 10,8 0,1 0,012 13,8 2475b V2vr 6591199 703630 12.07.1999 132 8,2 2,8 23,1 12,6 6,4 0,16 2,38 115,9 12,8 2,0 0,4 0,003 1,11 12,5 2478 a V2vr 6592403 700692 10.09.2013 160 7,1 -12,4 -88,7 3,0 18,6 16,4 8,7 0,17 2,88 146,4 8,5 <3,3 <0,4 0,004 0,73 2485 b V2vr 6586665 703155 14.07.1999 168 7,9 1,7 8,8 17,4 5,3 0,05 0,33 97,6 7,4 2,0 0,4 0,003 0,83 11,9 2489b V2vr 6591480 704512 19.01.1982 126 7,7 3,0 13,5 45,5 19,9 0,70 0,30 244,1 7,1 25,5 0,4 0,01 2499a V2vr 6602949 623392 29.08.2002 130 360 9,0 -12,4 7,4 19,0 38,5 12,9 0,66 230,0 9,1 0,2 3,4 2508 V2vr 6603144 623656 21.11.2019 133 10,2 0,03 366 8,2 -13,7 -99,4 7,5 51,0 34,0 14,0 0,37 180,0 36,0 < 0,2 < 0,20 42 1,8 2509a V2vr 6607002 620400 29.08.2002 76 330 7,6 -12,0 6,5 12,0 40,9 11,9 0,63 220,0 4,7 0,3 3,4 2514 V2vr 6602050 623618 21.11.2019 150 9,6 1,9 320 8,1 -12,3 -87,7 7,4 23,0 40,0 7,8 0,40 220,0 7,0 < 0,2 < 0,20 34 2,4 2657 a V2vr 6566895 693828 5.09.2016 290 2810 8,0 -18,2 -135,7 20,0 460,0 54,0 27,0 <1,4 109,0 870,0 <3,3 <1,8 <1,4 <0,18 2705 V2vr 6583573 635261 22.10.2019 218 8,2 0,2 394 7,4 -15,1 -111,1 9,3 40,0 30,0 15,0 0,23 0,66 0,64 230,0 16,0 1,3 < 0,20 <0,016 0,60 380 5,3 6,4 29 <1 2,8 30 >30 5,0 2758 b V2vr 6599591 644053 1.03.2000 78 7,7 8,0 25,6 56,3 20,7 0,38 1,05 323,3 12,8 24,7 0,4 0,02 10 2764 b V2vr 6598489 643518 1.03.2000 141 8,0 8,8 55,9 34,1 14,7 0,21 0,32 280,6 21,6 2 0,4 0,003 7,3 2771 V2vr 6598622 643706 19.11.2019 126 10,1 0,04 466 7,8 -12,5 -90,1 8,4 25,0 55,0 21,0 0,31 317,0 8,7 8 0,1 67 1,3 2776 a V2vr 6599130 641793 29.11.2011 140 162 7,8 -14,2 -103,3 7,4 54,8 56,6 14,6 1,57 317,3 21,8 <0,1 < 0,20 0,45 2966 V2vr 6590247 715882 1.10.2019 125 29,20 10,4 0,036 845 8,6 -19,7 -147,2 5,4 190,0 9,6 4,4 0,17 0,14 0,11 242,0 170,0 5 0,1 <0,007 0,66 514 <1,0 6 11 2,2 0,42 20 >60 < 0,5 3403b V2vr 6582323 701797 15.06.1975 154 8,0 5,5 173,2 11,8 5,3 207,5 185,4 17,6 3434a V2vr 6576342 719641 5.09.2016 180 969 8,4 -19,1 -142,8 4,6 200,0 5,4 2,8 <1,4 228,9 170,0 <4,5 <1,8 <1,4 1,10 3435a V2vr 6577929 722890 24.09.2007 191 306 7,9 -15,6 120,0 25,5 11,9 366,1 52,1 8,2 3436b V2vr 6580465 714304 13.07.1999 180 7,9 4,3 177,8 8,8 4,1 0,05 0,17 195,2 198,5 2 0,4 0,003 0,42 6,8 3473 a V2vr 6601106 654502 26.08.2002 80 460 8,4 -11,7 4,1 4,8 63,8 16,5 3,10 290,0 6,0 2,6 5 3553a V2vr 6590760 653794 29.08.2002 123 543 7,5 -12,9 8,5 27,0 65,0 17,0 0,69 340,0 10,0 12 4,3 4018 V2vr 6563475 692172 11.09.2019 216 49,73 4225 b V2vr 6581089 670865 15.08.2017 175 8,2 6,0 143,8 21,2 7,5 0,07 0,67 195,2 165,2 3,3 0,4 0,004 6,1 4778a V2vr 6585091 694053 8.06.2007 180 561 7,4 -19,2 5432b V2vr 6607391 628054 12.12.1992 92 8,3 6,0 30,0 31,3 14,2 2,37 0,24 219,7 22,6 1,3 0,081 5,2 5438 b V2vr 6603816 612702 4.05.1988 120 8,3 4,4 16,8 20,6 6,3 112,9 22,0 5659 V2vr 6601789 617922 21.11.2019 160 10,9 0,09 269 7,8 -12,0 -84,5 4,4 9,9 30,0 15,0 0,24 190,0 3,0 < 0,2 <0,20 120 2,1 5807 b V2vr 6604258 647838 4.06.1991 75 5,0 4,7 66,1 18,8 299,0 14,2 19,8 10703 V2vr 6579562 635396 17.10.2019 222 11,7 0,1 665 7,4 -20,2 -150,8 7,5 100,0 33,0 14,0 0,21 0,37 0,37 180,0 130,0 < 0,2 <0,20 <0,016 0,49 520 2,5 6,5 62 1,2 2,8 20 >30 1 14298b V2vr 6605297 610181 8.01.1998 104 7,5 1,1 3,3 24,7 6,0 0,15 1,29 109,8 5,3 6,0 0,1 0,009 14362b V2vr 6610733 611189 2.04.1998 84 8,2 5,0 17,5 28,5 6,0 1,18 0,45 158,6 11,0 2,0 0,1 0,003 10,7 14672 b V2vr 6600441 643785 24.09.1998 75 7,9 8,0 25,0 54,5 22,8 0,71 0,98 305,0 14,5 23,0 0,1 0,003 48  Eesti Geoloogiateenistus / Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas Filtri asukoht Veetase Kaevu (toru Lah. El. Kuiv- Vaba Üld- Vär- Läbi- Hägu- Temp δ18O δ2H K+ Na+ Ca2+ Mg2+ NH4+ Feüld Fe2+ HCO3- Cl- SO42- NO3- NO2- F- SiO2 Mn KHTMn Vee- sügavus Vvr_alg Vvr_lõpp Vgd_alg Vgd_lõpp suud- O2 juht. jääk CO2 karedus vus paistvus sus Kat. nr L-EST X L-EST Y Kuupäev pH kiht mest) mg/l m ºC mg/l ‰, VSMOW mg/l μg/l mgO2/l mg-ekv/l cm NTU Pt 15124b V2vr 6608488 617844 4.02.2000 79 8,1 5,7 9,0 38,9 11,2 0,52 1,06 201,3 7,4 2,0 0,4 0,006 15375b V2vr 6606919 621660 29.07.2000 80 6,9 5,3 11,3 30,1 11,2 0,26 0,12 189,1 7,4 2,0 0,4 0,003 15520 V2vr 6594470 640566 19.11.2019 145 8,7 0,06 715 8,3 -21,4 -159,5 8,6 100,0 32,0 14,0 0,40 195,0 130,0 <5 0,18 33 2,2 16121 V2vr 6584830 695043 16.10.2019 180 11,5 0,1 912 8,2 -19,4 -144,1 5,0 200,0 12,0 10,0 0,07 0,19 0,14 190,0 206,0 <5 <0,09 0,011 0,58 483 <1,0 6,9 39 2,4 0,55 20 >60 < 0,5 16660a V2vr 6614025 595672 01.07.2016 109 1604 7,8 -14,9 -108,4 7,0 160,0 150,0 8,8 1,20 337,9 260,0 <4,5 <1,8 <1,4 0,72 16735b V2vr 6610495 611837 12.04.2003 84 7,7 5,3 15,7 28,3 7,7 1,42 1,31 164,7 10,3 2,0 0,4 0,034 17192 b V2vr 6603525 607765 21.04.1999 110 7,9 4,2 18,8 13,8 4,3 0,05 0,61 97,6 11,0 11,3 0,4 0,016 5,7 18013 a V2vr 6607289 628340 27.08.2013 86 7,9 -12,4 -87,8 6,0 23,8 31,7 9,6 1,19 1,11 213,5 10,3 <3,3 <0,4 <0,004 0,56 19316 b V2vr 6604498 611972 21.09.1995 90 8,1 15,6 24,2 14,0 9,7 0,05 0,24 128,1 5,0 36,5 0,4 0,003 21676b V2vr 6605857 609417 19.04.2006 100 7,6 1,0 3,5 20,4 5,0 0,07 0,77 79,2 7,1 9,7 0,4 0,005 10,6 21692 b V2vr 6601328 653576 27.04.2006 82 7,6 3,5 4,5 56,3 16,8 0,43 0,93 256,3 7,1 15,2 0,4 0,004 18 22834 b V2vr 6611586 610980 21.06.2008 95 7,0 6,5 35,4 29,3 8,3 0,66 0,06 213,5 20,2 3,3 0,4 0,004 23836 V2vr 6593639 651601 19.11.2019 142 12 0,06 409 7,6 -12,4 -89,7 6,3 14,0 53,0 16,0 0,30 269,0 6,4 7,0 <0,09 99 1,1 24135 b V2vr 6606989 606682 28.06.2008 113 6,5 2,0 5,3 22,0 4,7 0,10 0,17 97,6 8,5 3,3 0,4 0,004 10,3 24179 b V2vr 6591593 669395 20.08.2008 99 8,4 10,0 92,0 37,1 14,2 0,07 0,06 176,9 161,7 3,3 0,4 0,004 5,5 25533b V2vr 6603933 611986 1.10.2009 92 8,1 2,0 4,0 15,8 4,9 0,07 0,42 73,2 6,7 3,3 0,4 0,004 0,50 52515 V2vr 6606044 610525 21.11.2019 80 8,3 0,07 160 8,1 -12,3 -87,9 1,7 4,6 22,0 6,8 0,19 110,0 2,0 1,4 < 0,20 140 1,1 54701 V2vr 6608825 607932 21.11.2019 80 7,7 0,01 180 8,5 -12,1 -86,2 3,2 9,7 22,0 5,8 0,60 120,0 3,9 1,1 < 0,20 89 1,6 PA1* PR2 05.03.2020 700 -11,7 -80,9 9,2 592 2380 47,6 4157,1 31,2 PA2* PR2 05.03.2020 700 -11,7 -81,9 7 181 650 28 89,4 23,6 *Aluskorra puuraukude keemiliste analüüside tulemused on esialgsed 49