KeMi seisukohad Ruu kaitseala kohta

Hr Andrus Umboja Teie 19.08.2019 nr 10-9/2969 Jõelähtme Vallavalitsus Meie 18.10.2019 nr 8-2/19/4499-3 Seisukoha edastamine seonduvalt Ruu küla lähiümbruse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmisega Austatud härra Umboja Palusite 19.08.2019 kirjaga nr 10-9/2969 Keskkonnaministeeriumi, kui kinnistute Ojaveere, Anija metskond ja Anija metskond 12 riigivara valitseja seisukohta seoses kavandatava Ruu küla lähiümbruse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmisega. Selgitame, et metsanduslike piirangute seadmisel peavad need olema põhjendatud ning aitama täita kavandatava kaitseala kaitse-eesmärki. Oma kirjas olete välja toonud ka mõningad võimalikud piirangud, mh viitate ka minimaalsele liitumisajale ja lankide minimaalsele vahekaugusele, mis aga metsaseadusest puuduvad alates aastast 2014. Selle asemel on kehtiva metsaseaduse kohaselt oluliseks mitte raieperioodide vaheline aeg ja kaugus vaid metsa uuenemine ning eraldiste looduslikud piirid. Rajatavate riiklike kaitsealade puhul ei seata enam piiranguid lankide vahekaugusele vaid piiratakse lankide üldpindala. Samuti on kavandatavate piirangute hulgas puhtpuistute rajamise keeld. See ei ole põhjendatud, arvestades ala metsade olemasolevat struktuuri. Liivastel luidetel on enamlevinumaks puistu tüübiks männikud, seega sellise piirangu seadmine võib muuta ala üldilmet, kuna olemasolevate puhtmännikute raie järgselt tuleks ala uuendada segapuistutega, mis aga võib vähendada ala rekreatiivset potentsiaali. Kavandatud on ka biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetiste kasutamise keeld. Metsaseaduse kohaselt on metsade väetamine mineraalväetistega keelatud. Taimekaitsevahendite ja biotsiidi kasutamist metsas reguleerib metsa majandamise eeskiri, mille kohaselt on pestitsiidide kasutamine lubatud üksnes Keskkonnaameti poolt koostatud metsakaitseekspertiisi alusel. Seega tuleb kindlasti põhjendada, miks juba riiklike õigusaktidega seatud piirangud ei ole piisavad ala kaitse tagamiseks ning kindlasti kaaluda, kas mingitel juhtudel tuleb seda siiski võimaldada, nt võib taimekaitsevahendite kasutamine olla vajalik võõrliikide tõrjel (nt Sosnovski karuputk). Lisaks selgitame, et Ojaveere kinnistu (katastritunnusega 24505:002:0251) kattub Jägala lubjakivi maardlaga, kus ehituslubjakivi on arvele võetud aktiivse tarbevaruna 3028 tuh m3 ja aktiivse Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 reservvaruna 6356 tuh m3. Eesti Geoloogiateenistuse 2018. aasta uurimistöö „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ kohaselt kuulub Jägala lubjakivi maardla Harju maakonna tähtsamate ehituslubjakivi maardlate hulka, mis asub suuremas osas Väo kihistu avamusel, kus levib Eesti kõige kvaliteetsem ehituslubjakivi ning mille kaevandamiseks on soodsad mäetehnilised tingimused. Seoses hoogustunud ehitustegevusega on nõudlus kvaliteetsete ehitusmaavarade järele oluliselt tõusnud, mistõttu on Harju maakonnas kvaliteetse ehituslubjakivi varu seis muutunud kriitiliseks. Varustuskindlus on tagatud ainult 6,88 aastaks. Mitme Tallinna ja Harju maakonna suurema ehitusprojekti (nt Rail Baltic ehitus, Tallinn-Narva mnt Kostivere ja Loksa eritasandiliste ristmike ehitus, Tallinna väikese ringtee ehitus) edukaks elluviimiseks suureneb kvaliteetse ehituslubjakivi vajadus, mistõttu toodud varustuskindlus lähituleviku tegelikku olukorda ei iseloomusta (varu jääk väheneb kiiremini). Maapõueseaduse § 14 lõike 1 kohaselt tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel haldusorganil tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine, juurdepääs maavarale ja maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine. Kuivõrd kaitse alla võetaval alal keelataks mh maavarade kaevandamine, siis on Keskkonnaministeerium seisukohal, et Ojaveere kinnistule kohaliku tähtsusega kaitseala moodustamine on vastuolus nimetatud sättega ja seega on lubamatu, kuna kaitseala moodustamine ei võimaldaks juurdepääsu suure nõudlusega kvaliteetsele ehitusmaavarale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Harry Kuivkaev, 626 2964 [email protected] Karli Ligi, 626 0749 [email protected] Priit Põldma Jõelähtme Vallavalitsus [email protected] Teie 20.07.2020 nr 10-9/2751 Meie 13.08.2020 nr 8-2/19/4499-10 Seisukoha edastamine seonduvalt Ruu küla lähiümbruse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmisega Austatud härra Põldma Täname Teid kirja eest, millega teavitasite, et Jõelähtme Vallavolikogu otsuse „Ruu küla lähiümbruse kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskirja kinnitamine“ selle ning lisade 1-3 eelnõuga seonduv avalik arutelu toimub 6. augustil 2020.a algusega kl 16:00 Jõelähtme vallamajas vallavolikogu saalis. Lisaks toote kirjas välja, et Jõelähtme valla üldplaneering Ojaveere kinnistul (katastritunnus 24505:002:0251), mis kattub Jägala lubjakivimaardlaga, maavara kaevandamist ette ei näe ning puudub ka karjääri rajamist võimaldav detailplaneering. Olete seisukohal, et viited probleemidele ehituslubjakivi varustuskindlusega on vaieldavad, kuna varustuskindluse mõiste sisustamisel on mitmeid küsitavusi ning riigi huvid ehitusmaavarade kaevandamise osas on ebapiisavalt määratletud. Ehituslubjakivi kasutamise osas on olemas mitmeid alternatiive, näiteks graniidi kasutamine või põlevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine kasutamine. Lisate, et Ojaveere kinnistul ehituslubjakivi kaevandamine ei oma määravat tähendust Harju maakonna ehituslubjakiviga varustamisel, kuivõrd piirkonnas on olemas mitmeid teisi tegutsevaid ja perspektiivseid karjääre. Esmalt selgitame, et kuivõrd kavandataval loodusobjekti alal keelataks maavarade kaevandamine, siis oleme jätkuvalt seisukohal, et Ojaveere kinnistule kohaliku tähtsusega kaitseala moodustamine on vastuolus maapõueseaduse § 14 lõikes 1 toodule, mille kohaselt tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel haldusorganil tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine, juurdepääs maavarale ja maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine. Seega on kaitseala moodustamine Ojaveere kinnistule lubamatu, kuna kaitseala moodustamine ei võimaldaks juurdepääsu suure nõudlusega kvaliteetsele ehitusmaavarale. Kavandatava kaitseala moodustamise kohta oleme väljendanud oma seisukohta 4. mail 2020.a kirjaga nr 8-2/19/4499-5 ja 25. juunil 2020.a kirjaga nr 8-2/19/4499-8. Lisaks on seisukoha esitanud Ojaveere kinnistu volitatud asutus Maa-amet, kes esitas oma seisukoha 4. mail 2020.a kirjaga nr 1-5/20/6175-2. Seisukoht esitati Keskkonnaministeeriumile. Märgime, et Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Keskkonnaministeerium on jätkuvalt samadel seisukohtadel, mis puudutavad maavara kaevandamise piiramist ja keelamist. Selgitame, et võimalik vastuolu planeeringutega ei saa olla kaevandamist välistavaks asjaoluks, kuna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise keskkonna ja looduskeskkonna arengu suundumused ning vajadused on ajas muutuvad ning muutustega tuleb ruumilises planeerimises arvestada. Oleme seisukohal, et riigi huvid ehitusmaavarade kaevandamise, sealhulgas kõrgemargilise ehituslubjakivi, osas on täpselt määratletud. Riiklike huvide kaalumiseks kasutatakse varustuskindluse tagatuse analüüsi, milleks kasutatakse juhendit „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringualade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“. Harju maakonna kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlust on analüüsinud Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Geoloogiateenistus. Kõik nimetatud asutused on seisukohal, et Harju maakonna kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandatav varu on kriitilises seisus. Seisuga 3. august 2020.a on Jägala lubjakivimaardla teeninduspiirkonnas kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus tagatud ainult 5,9 aastaks. Harju maakonna kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlust on analüüsitud ka mitmes uuringus ja uurimistöös. Teede Tehnokeskus AS-i poolt 2017.a koostatud uuringus „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring1“ ja Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2018.a koostatud uurimistöös „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas 2“ on kirjeldatud Harju maakonna kõrgemargilise ehituslubjakivi kriitilist olukorda. Ehituslubjakivist ehituskillustiku tootmisel peab arvestama, et kõik ehituslubjakivi varud ei sobi kvaliteetse ehituskillustiku tootmiseks. Teostatud geoloogiliste uuringute andmete ja laboratoorsete uuringute tulemuste põhjal asub Jägala lubjakivimaardlas valdavalt kõrgemargiline ehituslubjakivi, mis on kõlblik kvaliteetse ehituskillustiku tootmiseks. Oluline on selgitada, et põlevkivi kaevandamisel tekkivat aherainet ja Jägala lubjakivimaardlas levivat kõrgemargilist ehituslubjakivi ei saa pidada võrdväärseteks maavaradeks, kuna kivimite kvaliteedinäitajad on erinevad. Nimetatud kivimitest toodetud ehituskillustiku klassi määramiseks on kõige olulisemad kvaliteedinäitajad purunemiskindlus (LA kategooria) ja külmakindlus (F), mis määratakse standardite EVS-EN 1097-2 ja EVS-EN 1367-1 alusel. Need nõuded ehituskillustikule on esitatud ka keskkonnaministri määruses nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Põlevkivi kaevandamisel tekkivast aherainest ei ole võimalik toota kvaliteetset ehituskillustikku, mis vastaks purunemiskindlusele LA30, kuid Jägala lubjakivimaardlas levivast kõrgemargilisest ehituslubjakivist on võimalik toota kvaliteetset ehituskillustikku purunemiskindlusega LA30. Kõrgemargilise ehituslubjakiviga võrdväärseks maavaraks saab pidada graniiti, kuid Eestis graniiti ei kaevandata ja arvestades Eesti geoloogiat ning maavara kaevandamise tehnoloogilisi võimalusi ei ole graniidi kaevandamine ehituskillustiku tootmiseks praegusel hetkel majanduslikult otstarbekas. Jägala lubjakivimaardla kuulub Harju maakonna tähtsamate ehituslubjakivi maardlate hulka, mis asub suuremas osas Väo kihistu avamusel, kus levib Eesti kõige kvaliteetsem ehituslubjakivi ning 1 Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring 2 Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas mille kaevandamiseks on soodsad mäetehnilised tingimused. Jägala lubjakivimaardlal on kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandamine tähtis Harju maakonna ehituslubjakiviga varustamisel, kuna piirkonnas olevad karjäärid ja maardlad on ammendumas ning piirkonnas on kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus kriitilises seisus. Lisaks ei asu piirkonnas perspektiivseid karjääre, kus oleks võimalik maavara kaevandada, kuna perspektiivsetel aladel on käimas maavara geoloogilise uuringu loa taotluste menetlused ning perspektiivseid alasid, kuhu oleks võimalik esitada maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus, piirkonnas ei leidu. Siinkohal on oluline välja tuua, et Jõelähtme Vallavolikogu ei toeta piirkonnas perspektiivsetel aladel maavara geoloogiliste uuringute läbiviimist, mistõttu on väga raske väita, et piirkonnas on olemas mitmeid perspektiivseid karjääre. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk minister Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Harry Kuivkaev, 626 2964 [email protected] Andrus Umboja Jõelähtme Vallavalitsus [email protected] Teie 02.06.2020 nr 10-9/1882 Meie 25.06.2020 nr 8-2/19/4499-8 Seisukoha esitamine Jõelähtme Vallavolikogu otsuse „Ruu küla lähiümbruse kaitse alla võtmine ja kaitse- eeskirja kinnitamine“ eelnõule Austatud härra Umboja Saatsite 02.06.2020 kirjaga nr 10-9/1882 teate kavandatava loodusobjekti „Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav Ruu loodusobjekti“ kaitse alla võtmise otsuse eelnõuga tutvumise võimalustest. Teate kohaselt otsuse eelnõuga ja teiste menetlusdokumenditega on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku käigus, mis kestab ajavahemikul 08. juuni kuni 29. juuni 2020. Lisaks on toodud, et avaliku väljapaneku kestel on võimalik kirjalikult või elektrooniliselt esitada menetlusega seotud ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid. Nimetatud kaitstaval loodusobjektil on kavas seada piirangud metsa majandamisele ja maavara kaevandamisele. Saatsime Teile 04.05.2020 kirjaga nr 8-2/19/4499/5 seisukoha Jõelähtme Vallavolikogu otsuse „Ruu küla lähiümbruse kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskirja kinnitamine“ eelnõule. Siinkohal on oluline välja tuua, et meie seisukoht ei ole muutunud ja jääme esitatud seisukoha juurde, mis saadeti Teile 04.05.2020 kirjaga. Järgnevalt toome uuesti välja meie seisukoha. Esmalt selgitame, et kaitse-eeskirja eelnõu punkt 2.2. sätestab muuhulgas, et säilitada tuleb koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus. Soovime juhtida Teie tähelepanu sellele, et alal asuvad valdavalt palumetsade tüübirühma kuuluvad metsad ehk pohla ja mustika kasvukohatüübi puistud. Selle tüübirühma puistutest valdav osa on männikud, kasvab ka kuuske ja arukaske. Kasvukoha iseärasustest ja looduslikest tingimustest tulenevalt ei pruugi igal eraldisel olla võimalik liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamine. Küll aga on oluline, et võimalusel seda siiski tehakse. Seetõttu soovitame kaaluda sõnastuste täpsustamist, et "Võimalusel tuleb säilitada koosluse liigiline ja vanuseline mitmekesisus". Kaitse-eeskirja eelnõu punktiga 3.1. keelatakse raietööde läbiviimine ajavahemikul 15. aprillist kuni 15. juunini. Soovime juhtida Teie tähelepanu sellele, et praegusel hetkel on Keskkonnaministeeriumis väljatöötamisel looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse sätestada, et loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil on pindalaliselt kaitse alla võetud kaitstavatel loodusobjektidel metsa raie keelatud ajavahemikul 15. aprillist kuni 15. juulini. Lisaks eelnevale soovitame punkti 3.3. sõnastust kaitse-eeskirjas täpsustada. Soovitaksime sõnastust kujul "alustada uut lageraiet enne, kui vahetult kõrval asuva uuenenud lageraielangil kasvavate puude kõrgus jääb alla 1,0 m". Tänane metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri on metsa uuenenuks lugemise koha pealt väga detailne. Lisaks on metsaseaduses eraldi defineeritud sõna "mets", mis muudab eelnõu praegust sõnastust mõneti Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 segaseks. Soovitatud sõnastuses on viidatud nii metsaseaduse mõttele, et lank peab olema uuenenud kui ka soovile seada noorendiku minimaalsele kõrgusele täiendavaid kriteeriume. Märgime, et maa-alal, kuhu kavandatakse kaitstav loodusobjekt, paikneb mh Ojaveere kinnisasi (katastritunnus 24505:002:0251), mille omanik on Eesti Vabariik, riigivara valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Maa-amet, kui nimetatud kinnisasja volitatud asutus esitas 04.05.2020 kirjaga nr 1-5/20/6175-2 Keskkonnaministeeriumile kavandatava kaitstava loodusobjekti kohta seisukohad (lisatud kirjale). Keskkonnaministeerium on jätkuvalt samadel seisukohtadel, mida on väljendanud Maa-amet oma 04.05.2020 saadetud kirjas. Oluline on välja tuua, et Ojaveere kinnisasi kattub Jägala lubjakivi maardlaga, kus ehituslubjakivi on arvele võetud aktiivse tarbevaruna 3028 tuh m3 ja aktiivsereservvaruna 6356 tuh m3. Eesti Geoloogiateenistuse 2018. aasta uurimistöö „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ kohaselt kuulub Jägala lubjakivi maardla Harju maakonna tähtsamate ehituslubjakivi maardlate hulka, mis asub suuremas osas Väo kihistu avamusel, kus levib Eesti kõige kvaliteetsem ehituslubjakivi ning mille kaevandamiseks on soodsad mäetehnilised tingimused. Seoses hoogustunud ehitustegevusega on nõudlus kvaliteetsete ehitusmaavarade järele oluliselt tõusnud, mistõttu on Harju maakonnas kvaliteetse ehituslubjakivi varu seis muutunud kriitiliseks. Varustuskindlus on tagatud ainult 6,7 aastaks (seisuga 11.06.2020). Mitme Tallinna ja Harju maakonna suurema ehitusprojekti (nt Rail Baltic ehitus, Tallinn-Narva mnt Kostivere ja Loksa eritasandiliste ristmike ehitus, Tallinna väikese ringtee ehitus, 2 + 2 riigiteed) edukaks elluviimiseks suureneb kvaliteetse ehituslubjakivi vajadus, mistõttu toodud varustuskindlus lähituleviku tegelikku olukorda ei iseloomusta (varu jääk väheneb kiiremini). Märgime, et maapõueseaduse § 14 lõike 1 kohaselt tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel haldusorganil tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine, juurdepääs maavarale ja maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine. Kuivõrd kavandataval loodusobjekti alal keelataks mh maavarade kaevandamine, siis oleme seisukohal, et Ojaveere kinnistule kohaliku tähtsusega kaitseala moodustamine on vastuolus nimetatud sättega ja seega on lubamatu, kuna kaitseala moodustamine ei võimaldaks juurdepääsu suure nõudlusega kvaliteetsele ehitusmaavarale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk minister Lisa: Maa-ameti seisukohad Jõelähtme Vallavolikogu otsuse „Ruu küla lähiümbruse kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskirja kinnitamine“ eelnõu.asice Teadmiseks: Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]) Harry Kuivkaev, 626 2964 [email protected]