Aigren Kaevandus OÜ pöördumine

Meie: 03 .06.20 20 Janne Tamm Eesti Geoloogiateenistus [email protected] Pöördume Teie poole seisukoha saamiseks. Võrumaal asuva Aigren Kaevandus OÜ üheks majandustegevuse valdkonnaks on maavarade (liiv, kruus, dolokivi) kaevandamine ehitusmaterjali de tootmiseks. Aigren Kaevandus OÜ tegutseb valdavalt Lõuna-Eestis. Tootmise laiendamiseks, varustuskindluse tagamiseks ning tarbijate vajaduste rahuldamiseks ehituses kasutatava dolokivi järele taotleb Aigren Kaevandus OÜ Valgamaal, Rõuge vallas(endine Mõniste vald), Kalkahju dolokivimaardlas kaevandamisluba. Loa taotlemiseks on Aigren Kaevandus OÜ pöördunud Keskkonnaameti poole. Loa menetlemine peatati kuna looduskaitse huvirühmade poolt algatati Kalkahju dolokivi maardla alal looduskaitseala loomine (Peetri Maastikukaitseala laiendamiseks maardla territooriumile ning seejärel Karisöödi looduskaitseala loomiseks). Vabariigi Valitsuse 26.02.2019 määrusega nr 11 kinnitati „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri“, millega võeti muuhulgas kaitse alla Karisöödi looduskaitseala, kuid kavandatava tegevuse ala on kaitseala territooriumist välja jäetud. Kaevan damis loa eeltingimuseks on keskkonnamõju hindamise läbiviimine, millega Aigren Kaevandus OÜ alustas juba 2013. aastal, koostades koos KMH juhteksperdiga KMH programmi, avalikustas selle ning viis läbi avalikustamise koosoleku. Programmi menetlemine peatus looduskaitseala loomise ajaks. Pärast looduskaitseala piiride täpsustumist sai Aigren Kaevandus OÜ programmi kooskõlastamisega jätkata. Keskkonnaministeerium, kes on KMH programmi heakskiitja, seadis KMH ja kaevan damis loa menetluse jätkamise eeltingimuseks Kalkahju dolokivikarjääri avamise riikliku huvi olemasolu ning potensiaalse teeninduspiirkonna varustuskindluse välja selgitamise, kohustades selleks arendajat, Aigren Kaevandus Oü-d(Koopia Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti kirjadest). Aigren Kaevandus OÜ pöördus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole ning viimane vastas oma kirjaga(15.11.2019 nr17-1/18-0148/8495), et kuna Lõuna- Eestis on g e oloogilistest tingimustest sõltuvalt võimalused lubja või dolokivi kaevandada ülimalt piiratud, seega selle varustuskindlus problemaa t iline ning seetõttu ka riigi huvi ressurssi kasutada olemas . 15.05.2020 esitas Aigren Kaevandused OÜ lepingupartner ELLE OÜ Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks Kalkahju dolokivi kaevandamise KMH programmi. Tagasisidena asus Keskkonnaamet muuhulgas seisukohale, et „ enne KMH programmi heakskiitmist tuleb täpsustada, kas Kalkahju dolokivikarjääris kaevandamise korral oleks tegemist olulise riikliku huviga või mitte “.(28.05.2020 nr 6-3/20/8955-2). Lisaks viitab Keskkonnaamet MKM 25.02.2020 kirjale nr 17-1 /18-0148/9218-3, mis käsitleb Kalkahju läheduses asuva Naha dolokivikarjääri riigi huvi väljaselgitamist, kus tõdetakse: „ Varustuskindlusest lähtudes ei ole ülekaalukas riigi huvi veel selge ja hetkel ei toeta Naha dolokivikarjääri maavara kaevandamise loa KHM ja taotluse menetluse jätkamist.“ Keskkonnaamet on seejärel analüüsinud riigi huvi oma 11.03.2020 kirjas nr 6-3/20/3832 ning jõudnud järeldusele „ Keskkonnaamet seisukohale, et puudub oluline (ülekaalukas) riigi huvi ning Naha dolokivikarjääri avamine ei ole põhjendatud ja seega ei ole mõttekas maavara kaevandamisloa KMH ja taotluse menetluse jätkamine .“ Keskkonnaamet asub seisukohale, et enne KMH programmi heakskiitmist on vajalik selgitada Kalkahju karjääri rajamise vajalikkus, seda põhjendada ja võimalikke asukoha alternatiive hinnata . K ä esolevaks hetkeks t ehtud töö tulemusena oleme seisukohal, et Kalkahju dolokivikarjääri avamine on vajalik riigi huvist lähtuvalt, kuna Kalkahju dolokivikarjääri potensiaalses teeninduspiirkonnas puudub varustuskindlus samaväärse kvaliteediga maavara, s.o. dolokivi osas täielikult, laiemas piirkonnas on varustuskindlus puudulik, kuid on teada, et vajadus materjali järele on selgelt olemas. Kõige kriitilisem vajadus dolokivi järele on riigiteede korrashoiuks. Eriti puudutatud on Valga maakonna kõvakatteta teed, mille kevadiste taastamistööde jaoks ei ole sobivat materjali mõistliku veokauguse ulatuses. Samuti on dolokivi ratsionaalne kasutada kogu Lõuna-Eesti riigiteede ehituseks ja säilitamiseks laiemalt(suuremad objektid: Maanteeameti kattega riigiteede rekonstrueerimine 2018-2022a:Tee 69, Võru-Kuigatsi-Tõrva ca 35km;Tee 52, Rõngu-Viljandi ca 27km; ). Küllalt suur tarbija potensiaalses teeninduspiirkonnas on RMK, kelle materjali vajadus metsateedede ehitamiseks viimasel kümnendil on olnud ca 1 miljon tonni . Lisandu vad veel tsiviil-ja üldehitus, mille üks suuremaid projekte saab olema idapiiri ehitus ning materjali vajadus teistes lähedalasuvats maakondades. Eeltoodu t arvesse võttes pöördume Eesti Geoloogiateenistuse kui põhimäruse järgi riigiasutustele maapõuekasutuse alaseid ettepanekuid tegeva riigiasutuse poole, soov ides Teie seiskukohta, kas : Kalkahju dolokivikarjääris kaevandamise korral oleks tegemist olulise riikliku huviga või mitte ? Kas karjääri rajamine Kalkahju on vajalik ning põhjendatud? Kas piirkonnas on alternatiivseid võimalusi dolo- ja lubjakivi nõudluse rahuldamiseks? Milliseid meetmeid tuleks rakendendada, kui varustuskindlus piirkonnas puudub? Teie vastust ootama jäädes, Anti Leedu Aigren Kaevandus OÜ +3725288025 [email protected] LISAD: 26.06.2019 Aigren Kaevandus OÜ kiri MKM´i 15.11.2019 MKM Vastus Aigren KaevandusOÜ´le 25.02.2020 Keskkonnaameti kiri Naha Dolkivikarjääri riigi huvi väljaselgitav kiri 28.05.2020 Keskkonnaameti kiri Meie:28.06.2019 Majandus –ja kommunikatsiooniministeerium Hr Timo Tatar Pöördume Teie poole seisukoha saamiseks. Võrumaal asuva Aigren Kaevandus OÜ üheks majandustegevuse valdkonnaks on maavarade (liiv, kruus, dolokivi) kaevandamine ehitusmaterjali tootmiseks. Aigren Kaevandus OÜ tegutseb valdavalt Lõuna-Eestis. Tootmise laiendamiseks, varustuskindluse tagamiseks ning tarbijate vajaduste rahuldamiseks ehituses kasutatava dolokivi järele taotleb Aigren Kaevandus OÜ Võrumaal, Rõuge vallas(endine Mõniste vald), Kalkahju dolokivimaardlas kaevandamisluba. Loa taotlemiseks on Aigren Kaevandus OÜ pöördunud Keskkonnaameti poole. Loa menetlemine peatati kuna looduskaitse huvirühmade poolt algatati Kalkahju dolokivimaardla alal looduskaitseala loomine (Peetri Maastikukaitseala laiendamiseks maardla territooriumile ning seejärel Karisöödi looduskaitseala loomiseks). Vabariigi Valitsuse 26.02.2019 määrusega nr 11 kinnitati „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri“, millega võeti muuhulgas kaitse alla Karisöödi looduskaitseala, kuid kavandatava tegevuse ala on kaitseala territooriumist välja jäetud. Kaevandamisloa eeltingimuseks on keskkonnamõju hindamise läbiviimine, millega Aigren Kaevandus OÜ alustas juba 2013. aastal, koostades koos KMH juhteksperdiga KMH programmi, avalikustas selle ning viis läbi avalikustamise koosoleku. Programmi menetlemine peatus looduskaitseala loomise ajaks. Pärast looduskaitseala piiride täpsustumist sai Aigren Kaevandus OÜ programmi kooskõlastamisega jätkata. Keskkonnaministeerium, kes on KMH programmi heakskiitja, seadis KMH ja kaevandamisloa menetluse jätkamise eeltingimuseks Kalkahju dolokivikarjääri avamise riikliku huvi olemasolu ning potensiaalse teeninduspiirkonna varustuskindluse välja selgitamise, kohustades selleks arendajat, Aigren Kaevandus Oü-d(Koopia Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti kirjadest). Aigren Kaevandus OÜ hinnangul on tegemist üsna koormava suunisega loa menetleja poolt, kuivõrd Aigren Kaevandus OÜ-l eraettevõtjana on keeruline välja selgitada riiklike huve, varustuskindlusest lähtuvalt. Samuti puuduvad ettevõtjal sellise ülesande täitmiseks vajalik pädevus ning piisavalt laiapõhjaline andmete kogum. Kuivõrd antud eeltingimuse täitmine on ettevõtte kaevandamiseloa menetlusprotsessi kiirendamise huvides vajalik, oleme kaasanud spetsialiste ning töötanud läbi avalikult kättesaadavad materjalid. Tehtud töö tulemusena oleme seisukohal, et Kalkahju dolokivikarjääri avamine on vajalik riigi huvist lähtuvalt, kuna Kalkahju dolokivikarjääri potensiaalses teeninduspiirkonnas puudub varustuskindlus samaväärse kvaliteediga maavara, s.o. dolokivi osas täielikult, laiemas piirkonnas on varustuskindlus puudulik, kuid on teada, et vajadus materjali järele on selgelt olemas. Kõige kriitilisem vajadus maavara, s.o. dolokivi järele on riigiteede korrashoiuks. Eriti puudutatud on Valga maakonna kõvakatteta teed, mille kevadiste taastamistööde jaoks ei ole sobivat materjali mõistliku veokauguse ulatuses. Samuti on dolokivi ratsionaalne kasutada kogu Lõuna-Eesti riigiteede ehituseks ja säilitamiseks laiemalt(suuremad objektid: Maanteeameti kattega riigiteede rekonstrueerimine 2018-2022a:Tee 69, Võru-Kuigatsi-Tõrva ca 35km;Tee 52, Rõngu-Viljandi ca 27km;).Küllalt suur tarbija potensiaalses teeninduspiirkonnas on RMK, kelle materjali vajadus metsateedede ehitamiseks viimasel kümnendil on olnud ca 1 miljon tonni. Lisandub veel tsiviil-ja üldehitus, mille üks suuremaid projekte saab olema idapiiri ehitus. Oluline on ka, et Keskkonnaministri käskkirjaga nr 655 (28.06.2013) on kantud keskkonnaregistri maardlate nimistusse Kalkahju uuringuruumi piires pindalal 77,60 ha asuva Kalkahju dolokivimaardla kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru – 4 054 tuh m3. Eeldame, et kui riik on geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud maavara keskkonnaregistris arvele võtnud, siis on seda tehtud arvestades riigi huve. Eeltoodust arvesse võttes soovime Teie seiskukohta, kas lähtudes riigi seisukohast on maavarade kaevandamine Kalkahju dolokivimaardlas oluline? Milliseid meetmeid tuleks rakendendada, kui varustuskindlus puudub? Teie vastust ootama jäädes, Anti Leedu Aigren Kaevandus OÜ +3725288025 [email protected]  Anti Leedu Teie 15.10.2019 nr [email protected] Aigren Kaevandus OÜ [email protected] Meie 15.11.2019 nr 17-1/18-0148/8495 Vastus pöördumisele Austatud Anti Leedu Oma pöördumises selgitasite, et tootmise laiendamiseks, varustuskindluse tagamiseks ning tarbijate vajaduste rahuldamiseks ehituses kasutatava dolokivi järele taotleb Aigren Kaevandus OÜ Võrumaal, Rõuge vallas(endine Mõniste vald), Kalkahju dolokivimaardlas kaevandamisluba ja selle loa taotlemiseks olete pöördunud Keskkonnaameti poole. Andsite teada, et Keskkonnaministeerium, kes on KMH programmi heakskiitja, seadis KMH ja kaevandamisloa menetluse jätkamise eeltingimuseks Kalkahju dolokivikarjääri avamise riikliku huvi olemasolu ning potentsiaalse teeninduspiirkonna varustuskindluse välja selgitamise, kohustades selleks arendajat, Aigren Kaevandus Oü-d. Oma 28. juunil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) saadetud pöördumises palusite seepärast MKMi seisukohta, kas lähtudes riigi seisukohast on maavarade kaevandamine Kalkahju dolokivimaardlas oluline. Küsisite samuti, milliseid meetmeid tuleks rakendada, kui varustuskindlus puudub. Kaevandamisloa taotlemist ka taotluse menetlemist reguleerib Maapõueseaduse § 49. Keskkonnaamet (https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/maapou/korduma- kippuvad-kusimused-maapou-valdkonnas) kinnitab, et kaevandamisluba väljastatakse, kui loa menetlemisel ei selgu põhjust, miks peaks loa andmisest keelduma. See tähendab, et on olemas kõik vajalikud kooskõlastused, näiteks eramaal kaevandamise soovi korral maaomaniku nõusolek, kohaliku omavalitsuse ja maavarade komisjoni nõusolek tegevusele. Samuti ei tohi kaevandataval alal olla kaevandamist välistavaid piiranguid, näiteks looduskaitselisi objekte, kus kaevandamine on keelatud. Kaevandamisega kaasnev keskkonnamõju peab olema väike või seda peab olema võimalik leevendada tasemeni, mis ei välista kaevandamist. Kui soovitakse kaevandada aluspõhja maavara või riigile kuuluval maal, siis on oluline ka riigi huvi olemasolu kaevandataval alal. Vastuseks Teie pöördumisele saame kinnitada, et Lõuna –Eestis on geoloogilistest tingimustest sõltuvalt võimalused lubja või dolokivi kaevandada ülimalt piiratud, seega selle materjali Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 varustuskindlus problemaatiline ning seetõttu ka riigi huvi ressurssi kasutada olemas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika asekantsler Ene Jürjens 6256327 [email protected] 2 (2)  Ülle Luiks Teie 26.05.2020 Keskkonnaministeerium [email protected] Meie 28.05.2020 nr 6-3/20/8955-2 Ettepanekud Kalkahju dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise programmi kohta Esitasite Keskkonnaametile ülevaatamiseks Kalkahju dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi, mis on Keskkonnaministeeriumile esitatud heaks kiitmiseks. Keskkonnaamet jääb oma 27.02.2019 kirjas nr 6-3/19/2643-2 (edaspidi Keskkonnaameti kiri) avaldatud seisukohtade juurde, et enne KMH programmi heakskiitmist tuleb täpsustada, kas Kalkahju dolokivikarjääris kaevandamise korral oleks tegemist olulise riikliku huviga või mitte, kuna sellest võib olulisel määral sõltuda KMH suund või KMH koostamise vajadus üldse. Juhtisime oma kirjas tähelepanu, et kehtiva Mõniste valla üldplaneeringu alusel on kaevandamine kõnealusel alal välistatud. Vastavalt ”Maapõuepoliitika põhialustele aastani 2015“ ning vastavalt maavarade kasutamist puudutavale pikaajalisele strateegiadokumendile „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ tuleb tegevuse lubamise menetluses võimalikult palju arvestada kohaliku tasandi huvisid, kuid kui tegemist on olulise riikliku huviga, peab lõpliku otsuse tegemise õigus olema Vabariigi Valitsusel. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Riigi huvi esinemist või puudumist analüüsitakse vastavalt keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“. KMH programmi juures olevas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) 15.11.2019 kirjas nr 17-1/18-0148/8495 ei ole olulist riiklikku huvi Kalkahju maardla kohta analüüsitud ega isegi nimetatud. Kirjas märgitakse: „ Lubja- või dolokivi varud on Lõuna- Eestis ülimalt piiratud, selle materjali varustuskindlus problemaatiline ning seetõttu ka riigi huvi ressurssi kasutada olemas“. Sellest aga ei järeldu, et Kalkahju maardlal on tegemist olulise riikliku huviga, et oleks põhjendatud ja vajalik oleks nii kohaliku tasandi huvidest kui ka vähem kui 100 m kaugusel asuva Natura 2000 võrgustikku kuuluva Peetri jõe loodusala soodsa seisundi kaitsmise kohustusest mööda minna. Keskkonnaametile teadaolevalt pole üheski riiklikus dokumendis sätestatud, et Kalkahju maardla kasutuselevõtuks on olemas kaalukas avalik ja riiklik huvi. Ka Võru maakonnaplaneeringus 2030+ on väljatoodud, et maardlate kasutuselevõtul välditakse alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Lisame juurde MKM 25.02.2020 kirja nr 17-1/18-0148/9218-3, mis käsitleb Kalkahju läheduses asuva Naha dolokivikarjääri riigi huvi väljaselgitamist, kus tõdetakse: „Varustuskindlusest lähtudes ei ole ülekaalukas riigi huvi veel selge ja hetkel ei toeta Naha dolokivikarjääri maavara kaevandamise loa KHM ja taotluse menetluse jätkamist.“ Keskkonnaamet on seejärel analüüsinud riigi huvi oma 11.03.2020 kirjas nr 6-3/20/3832 ning jõudnud järeldusele „Keskkonnaamet seisukohale, et puudub oluline (ülekaalukas) riigi huvi ning Naha dolokivikarjääri avamine ei ole põhjendatud ja seega ei ole mõttekas maavara kaevandamisloa KMH ja taotluse menetluse jätkamine.“ Seetõttu vajab MKM 15.11.2019 kirjas nr 17-1/18-0148/8495 toodud seisukoht täpsustamist enne KMH programmi heaks kiitmist. KMH programmi koostamine on üks olulisemaid etappe KMH korraldamisel, kuna sellega lepitakse kokku KMH ulatus ning detailsus. KMH täidab vaid siis oma eesmärki, kui aruandes on põhjalikult ja arusaadavalt analüüsitud olulisi keskkonnamõjusid ning esitatud põhjendatud hinnangud. Selleks on vaja programmis määrata, kuidas kogutakse KMH-ks vajalikud andmed. Rõhutame, et kavandatav tegevus mõjutab oluliselt elustikku, maastikku ja inimeste heaolu. Antud piirkonna maastikud on riikliku tähtsusega ning leidub suurel hulgal üle-euroopalisi loodusväärtusi. Nende väärtuste säilimiseks ja olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks on oluline koguda võimalikult täpsed andmed. Keskkonnaamet ei nõustu programmi koostaja väitega, et uuringu/metoodika parameetrid selguvad hindamise käigus ja esitatakse aruandes. Metoodika kirjelduse aste peab olema selline, et otsustajal on võimalik otsustada, kas kirjeldatud uurimuse teostus on KMH eesmärgiga kooskõlas ja usaldusväärsust tagav. Keskkonnaameti hinnangul on väga oluline, et programmis nähakse ette, et KMH aruandes tuuakse välja oluliselt mõjutatavate loodusväärtuste (nt Peetri jõgi, kalaliik harjus) seireparameetrite piirväärtused (pH, BHT, toiteelementide kontsentratsioonid, liikide arvukus), mis näitavad antud loodusväärtuse seisundi muutusi kaevandamisest tulenevate otseste või kaudsete mõjude tõttu. Samuti tuleb programmis välja tuua, et nende piirväärtuste puhul kirjeldatakse aruandes ka vajalikud meetmed ja seiremetoodika. Eeltoodust lähtuvalt palume KMH programmi täiendada Keskkonnaameti kirjas toodud ettepanekute osas järgnevalt: 1. KMH programmi peatükki 4.2 lisada kaart, kuhu kantakse lisaks lk 55 olevale skeemile läbiviidavate uuringute asukohad: 1) lk 36 nimetatud kahe jõelõigu asukohad; 2) vee-elustiku kompleksuuringu ala; 3) müra mõõtmise punktid; 2. KMH programmi peatükis 4.5 jääb selgusetuks, millist konkreetset mõju hinnatakse tabelis 2 esitatud skaala alusel, seetõttu tuleb seda täpsustada ja lisada täpne loend. 3. KMH programmi peatükis 4.6. on vajalik täiendada hindamismetoodikate kirjeldust: 1) Mõjuvaldkondades on loetelus eraldi mõju populatsioonidele, taimedele ja loomadele ning mõju liikidele. Palume täpsustada, milles seisneb selle loetelu mõju hindamise erinevus. 2) Täpsustada kahele üksikobjektile avalduva mõju hindamise metoodika. 3) Kuna tegemist on ulatusliku maastiku muudatusega, tuleb välja tuua metoodika maastike ja kultuuripärandi hindamiseks. 4. Palume selgitada, milles seisneb erinevus kompleksuuringu (viidatud lk 34 tabelis) ja lisas 3.2 kirjeldatud jõelõigu uuringu (lk 36) vahel. 5. Palume selgitada, kuidas saadakse kaevandamisest mõjutatud Peetri jõe või Ura oja veekvaliteedi ja kvantiteedi andmed. Lk 21 on kirjas, et mõju olulisuse hindamisel hinnatakse iga mõju osas algset seisundit ja projektist tuleneva muutuse suurust. 2 (3)  6. Palume täpsustada, kas Peetri jões, Ura ojas ning maardlal ettenähtud puurkaevus on juba uuringuid alustatud. Lisada selgitus, mitu aastat on metoodiliselt vaja neid uuringuid teha, et saada objektiivsed tulemused. 7. Hindamisel on vajalik välja tuua ka oluliste mõju aspektide (nt liigvee hulk, pH jne) mõju suurused ja igale olulisele mõjule ka vastav leevendusmeede. 8. Palume täpsustada, miks lisade 3, 4 ja 5 metoodika pole kajastatud KMH programmi peatükis. 9. Palume lisada KMH programmi peatükki 4 alapeatükk, kus kirjeldatakse, kuidas toimub KMH aruandes alternatiivide võrdlus ja leevendusmeetmete kirjeldus. Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet jätkuvalt seisukohal, et esmalt on vajalik selgitada Kalkahju karjääri rajamise vajalikkus, seda põhjendada ja võimalikke asukoha alternatiive hinnata. Natura 2000 võrgustikku esitatud loodusalade kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja liikide soodsa seisundi säilitamine on Eesti Vabariigi kohustus ja sellest tulenevalt samuti oluline riiklik huvi. KMH programmi tuleb aga eeltoodud märkuste alusel täiendada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Lõuna regioon Lisa: 1. MKM kirja fail „17_118_01489218_3 25_02_2020“ 2. Keskkonnaameti kirja fail „Riigi huvi väljaselgitamine Naha dolokivikarjääri maavara kaevandamise loa KMH ja taotluse menetluses“ Siret Punnisk 799 0913 (KMH küsimused) [email protected] Pille Saarnits 523 3848 (looduskasutuse küsimused) [email protected] 3 (3)  Teie 11.02.2020 nr 6-3/19/18832-5 Keskkonnaamet [email protected] Meie 25.02.2020 nr 17-1/18-0148/9218-3 Narva mnt 7a 15172 Tallinn, Eesti Riigi huvi väljaselgitamine Naha dolokivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse menetluses Austatud Martin Nurme Oma kirjas Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) on Keskkonnaamet palunud riigi huvi väljaselgitamiseks ministeeriumi seisukohta Võru maakonnas Rõuge vallas Karisöödi külas asuva Naha dolokivimaardla Naha dolokivikarjääri mäeeraldisele maavara kaevandamise loa keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) ja taotluse menetluse jätkamiseks. Samuti soovisite teada, kas maavara kaevandamine taotletaval alal on oluliselt vajalik riigi majandushuvides või riigi infrastruktuuri objektide varustamiseks maavaraga. Hinnangu koostamisel võtsime aluseks hetkel kooskõlastatud Teehoiukava aastateks 2020 – 2030 ning arvestasime Marinova karjääri laiendamisplaane. MKM on seisukohal, et varustuskindlusest lähtudes ei ole ülekaalukas riigi huvi veel selge ja hetkel ei toeta Naha dolokivikarjääri maavara kaevandamise loa KHM ja taotluse menetluse jätkamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika asekantsler Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Margus Raha 625 6406 [email protected] 2 (2)  Tiit Ploom aktsiaselts KIIRKANDUR [email protected] Meie 11.03.2020 nr 6-3/20/3832 Riigi huvi väljaselgitamine Naha dolokivikarjääri maavara kaevandamise loa KMH ja taotluse menetluses Esitasite Keskkonnaametile 18.11.2019 kirja (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.11.2019 kirjana nr 6-3/19/18832), kus palute enne keskkonnamõju hindamise programmi avalikku arutelu Keskkonnaametil välja selgitada maapõueseaduse § 55 lõike 2 punktile 10 riikliku huvi olemasolu või selle puudumine. Aktsiaselts KIIRKANDUR (registrikood 10111516, aadress Harju maakond, Harku vald, Harkujärve küla, Järvekalda tee 1, 76902) esitas Keskkonnaametile 20.06.2013 maavara kaevandamise loa taotluse ehitusdolokivi kaevandamiseks Võru maakonnas Rõuge vallas (endine Mõniste vald), Karisöödi külas, Naha dolokivimaardla Naha dolokivikarjääri mäeeraldisel (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis Postipoiss 20.06.2013 nr PVV 10-5/13/15691-1 all). Maavara kaevandamise loa taotluse menetluse raames algatas Keskkonnaamet 30.08.2013 kirjaga nr PVV 10-5/13/15691-11 keskkonnamõju hindamise, mis jäi seoses Peetrijõe maastikukaitseala laiendamise ning laane- ja salumetsade kaitse ala võtmise menetlusega pooleli. Tänaseks on mõlemad eelpool nimetatud menetlused lõppenud ning aktsiaselts KIIRKANDUR soovib jätkata Naha dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamisega. Maavara kaevandamise luba taotletakse Võru maakonnas Rõuge vallas Karisöödi külas katastriüksustele Mõniste metskond 3 (katastritunnus 49301:003:0600, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%), mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletav mäeeraldis asub Naha dolokivimaardlas (registrikaardi nr 0923). Taotletava mäeeraldise pindala on 23,54 ha ja mäeeraldise teenindusala pindala on 37,70 ha. Kaevandamisloa taotluse kohaselt on seisuga 01.01.2013 mäeeraldise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru kogus 1713 tuh m3 ja kaevandatav varu ehitusdolokivil 1647 tuh m3. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 70 tuh m3. Maavarade kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Taotletava loa kehtivusaeg on 25 aastat. Kuivõrd kaevandada soovitav maavara (ehitusdolokivi) kuulub riigile, analüüsis Keskkonnaamet taotletava Naha dolokivikarjääri optimaalse teeninduspiirkonna varustuskindlust järgnevatest kriteeriumitest lähtuvalt. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 I Analüüsiti, kas taotletav tegevus on vajalik maavarade säästliku ja jätkusuutliku kasutamise tagamiseks. Taotletav tegevus on vajalik, kui 1) loa andmisega hoitakse ära majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teke; 2) loa andmine tagab kasutusel oleva mäeeraldise lamamis oleva maavara täieliku väljamise; 3) loa andmine tagab korrastamistingimuste otstarbekama täitmise; 4) loa andmine tagab planeeringutest või riigi infrastruktuuri laiendamise vajadustest tingitud tegevuste raames maapõue ja maavara kaitse nõuete täitmise ning maavara ratsionaalse kasutamise. Keskkonnaameti hinnangul Naha dolokivikarjääri kaevandamisloa taotlus ühegi eelnimetatud punkti alla ei lähe, kuna 1) Taotletav mäeeraldis jääb Naha dolokivimaardla (reg.kaart 0923) lääneossa, ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru 1. plokile, hõlmates sellest ca 78%. Aktiivse tarbevaruna kinnitatud varuplokist ei taotleta mäeeraldist eraomandisse kuuluvale kinnistule Leppora (katastritunnus 49301:003:0070), kuna ei saadud kokkuleppele maa-omanikuga. Mäeeraldisest on välja jäetud ka kitsas riba 1. ploki idaosast, kus ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru kattub Äühvoja kalda piiranguvööndiga(keskkonnaregistri kood VEE1158703). Taotletavalt mäeeraldiselt on ka tulevikus võimalik ilma olulisi lisakulutusi tegemata maavara väljata. Tegemist on täiesti uue mäeeraldisega kus varem kaevandamist ei ole toimunud; 2) tegemist ei ole olemasoleva mäeeraldise laiendamisega sügavuti vaid täiesti uue mäeeraldisega kus varem kaevandamist ei ole toimunud; 3) mäeeraldise kasutuselevõtt ei ole vajalik olemasolevate mäeeraldiste korrastamistingimuste otstarbekamaks täitmiseks sest seal ei ole varem kaevandatud; 4) olemasolevate andmete põhjal ei ole varu väljamine vajalik maavara kaitse nõuete täitmiseks või ratsionaalseks kasutamiseks seoses maardla alal planeeritavate tegevustega. Taotletaval Naha dolokivikarjääri mäeeraldise alal ei ole varem kaevandamist toimunud, ala on looduslik rohu-ja metsamaa. Naha dolokivikarjääri kaevandamise mäetehnilised tingimused on kõrge põhjavee taseme tõttu keerulised. Kogu varu jääb põhjaveetasemest madalamale. Kasuliku kihi keskmine paksus on 7,3 m, kattekihi paksus 3,3 m. Kaevandamine on võimalik vee alt, milleks tuleks veetaset alandada ca 5 m. Juhul kui kasulik kiht kuivendatakse kogumahus, tuleks veetaset alandada ca 11 m. Eelnevalt tuleb lasta veel settebasseinis selgineda, kust see suunatakse Äühvoja kaudu Peetri jõkke. Peetri jõgi on registreeritud esinduslikuks elupaigatüübiks 3260, mis on üheks Peetri jõe loodusala kaitse-eesmärkidest. Samuti on Peetri jõgi arvatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Keskkonnaagentuuri veekogumite seisundiinfo kohaselt on Peetri jõgi määratud väga hea ökoloogilise seisundi klassi. Naha dolokivikarjääri mäeeraldis asub Rõuge (endine Mõniste) valla rohelise võrgustiku Peetri jõe tugialal. Võru maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on mainitud, et Peetri jõe maastikukaitseala ulatub peaaegu Eesti territooriumi kõige lõunapoolsema Naha külani, keskne asula Karisöödi karjamõis. Ala üldine soovitus on matkaradade- ja teede arendamine kuna ala sobib looduspuhkuseks. RMK esitas oma 29.11.2010 kirjaga nr 3-1.13/1281 „Mõniste valla üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamise aruande mittekooskõlastamine“ seisukoha, mitte nõustuda riigimetsa sihtotstarbe muutmisega mäetööstusmaaks Peetri jõe maastikukaitseala ja Eestimaa lõunapoolseima tipu Naha küla vahetus läheduses. 2 (4) II Analüüsiti, kas taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas on tagatud varustuskindlus. Varustuskindluse tagatuse analüüsimise juures selgitati 1) kas kaevandamiseks taotletavast mäeeraldisest kuni 50 km kaugusel paikneb samaväärse maavara kaevandamiseks varem antud mäeeraldisi; 2) kui suur on antud piirkonnas samaväärse maavara kaevandamiseks varem antud mäeeraldiste kaevandatav jääkvaru kokku; 3) milline on olnud maavara kasutamise intensiivsus kaevandamiseks taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas viimase viie aasta jooksul. Seisuga 01.12.2019 ei jää keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel taotletava Naha dolokivikarjääri mäeeraldise optimaalsesse teeninduspiirkonda, arvestades veoteedega mitte ühtegi mäeeraldist, kus kaevandatakse ehitusdolokivi. Lähim dolokivimaardla, Marinova dolokivimaardla, jääb Naha dolokivikarjääri mäeeraldisest linnulennult 60 km kaugusele. Marinovo dolokivikarjääris kaevandab AS TREV-2 Grupp kaevandamisloa nr L.MK/325632 ja Marinovo II dolokivikarjääris kaevandab OÜ Aigren kaevandamisloa nr L.MK/326117 alusel ehitusdolokivi. Ehitusdolokivi kaevandatava jääkvaru kogus eelpool loetletud kahel mäeeraldisel kokku on ligikaudu 1154 tuh m³. Viimase 5 aasta tarbimismahte arvestades kaevandati piirkonnas igal aastal ehitusdolokivi ligikaudu 81,4339 tuh m³. Seega on taotletava mäeeraldise 60 km teeninduspiirkonnas ehitusdolokivi varustuskindlus tagatud ligikaudu 14,17 aastaks. Keskkonnaamet menetleb praegu veel kahe kaevandamisloa taotlust Marinovo dolokivimaardlas. Neist üks puudutab OÜ Aigren soovi laiendada praegust karjääri põhja suunas umbes 17 hektari võrra, kust oleks võimalik järgneva 30 aasta jooksul kaevandada keskmiselt 50 000 m³ dolokivi aastas. Teise menetluses oleva kaevandamisloa on esitanud OÜ Askersund Trading Marinova III karjääri avamiseks. Selle taotletava mäeeraldise pindala on üle 23 hektari ning sealt soovitakse 30 aasta jooksul kaevandada keskmiselt 60 000 m³ dolokivi aastas. Lisaks on Naha kavandatavast karjäärist 1 kilomeetri kaugusel asuvas Kalkahju dolokivimaardlas (reg.kaart 0787) samuti määratud dolokivi tarbevaru, ning seal on samuti maavara kaevandamise loa taotlus on menetlemisel (OÜ Aigren). Lähim tegutsev dolokivikarjäär asub Naha dolokivimaardlale Läti Vabariigis Apes, mis jääb sellest 3,5 km kaugusele idasse. Ka selle karjääri materjali (killustikku) on erinevate ettevõtete poolt Lõuna-Eesti ehitusobjektidel kasutatud. Alternatiivina dolokivikillustikule saab kasutada ka kruuskillustikku. Seisuga 01.12.2019 jääb keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel taotletava Naha dolokivikarjääri optimaalsesse teeninduspiirkonda 50 mäeeraldist, millel kaevandatakse ehituskruusa. Ehituskruusa kaevandatava jääkvaru suurus eelpool loetletud mäeeraldistel kokku on ligikaudu 5711,093 tuh m³. Viimase viie aasta tarbimismahte arvestades kaevandati piirkonnas igal aastal ehituskruusa ligikaudu 206,0051 tuh m³. Seega on taotletava mäeeraldise optimaalses teeninduspiirkonnas ehituskruusa varustuskindlus tagatud ligikaudu 27,7 aastaks. Riigi huvi kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest koostatud juhendi (edaspidi ka juhend) punkti 5.1.2 kohaselt loetakse taotletav tegevus riigi huviga vastuolus olevaks juhul, kui varem antud mäeeraldiste piires kaevandada antud samaväärse maavara jääk rahuldab taotletava mäeeraldise 3 (4) teeninduspiirkonna vajadused enam kui 10 aastaks. Antud hetkel jätkub piirkonnas alternatiivina kasutatavat ehituskruusa ligikaudu 27,7 aastaks. Samuti märgib Keskkonnaamet, et juhendi punkt 6.1 näeb ette, et riigi huvi väljaselgitamisel tuleb olulist tähelepanu pöörata taotleja põhjendusele mäeeraldise saamiseks. Juhendi punktides 6.2.1 - 6.2.5 on selgelt välja toodud, milliseid hinnanguid ja alusdokumente peab mäeeraldise saamise põhjendus sisaldama. Aktsiaselts KIIRKANDUR ei ole kaevandamisloa taotluse seletuskirjas piisava põhjalikkusega esitanud hinnangut taotletava maavara nõudlusele taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas, lähtudes maavara kasutusalast ja kvaliteedinäitajast, hinnangut taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas kaevandada antud maavara ammendumisele, hinnangut taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas taotletava maavaravaru nõudluse rahuldamise kohta kaugematest piirkondadest tarnitava ressursi arvelt ega hinnangut taotletava mäeeraldise saamisega seotud eeldatavate sotsiaalsete, majanduslike ning looduskaitseliste mõjude kohta. Naha dolokivikarjääri kaevandamisloa taotluse seletuskirjas (punkt 1) on mäeeraldise saamise vajaduse põhjendamisel tuginetud põhiliselt sellele, et taotletava Naha dolokivikarjääri mäeeraldise potentsiaalsesse teeninduspiirkonda (50 km raadius) ei jää ühtegi mäeeraldist, milles kaevandatakse täpselt samaväärset maavara ning tuginedes eelnenule puudub antud piirkonnas ehitusdolokivi varustuskindlus. Keskkonnaamet palus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) seisukohta 10.12.2019 kirjaga nr 6-3/19/18832-2 riigi huvi väljaselgitamiseks Naha dolokivikarjääri maavara kaevandamisloa KMH ja taotluse menetluse jätkamiseks. Keskkonnaamet soovis teada, kas maavara kaevandamine taotletaval alal on oluliselt vajalik riigi infrastruktuuri objektide varustamiseks maavaraga või on riigi majandushuvides. Juhul kui selline vajadus või huvi eksisteerib, paluti seda põhjendada ja tuua välja seosed arengudokumentide, kavade või muude asjassepuutuvate dokumentidega. Paluti prognoosida ka seda, millal ajaliselt vajadus taotletava ala maavara järele võiks tekkida. MKM oli 25.02.2020 kirjas nr 17-1/18-0148/9218-3 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 25.02.2020 nr 6-3/19/18832-7) seisukohal, et varustuskindlusest lähtudes ei ole ülekaalukas riigi huvi veel selge ja hetkel ei toeta Naha dolokivikarjääri maavara kaevandamise loa KHM ja taotluse menetluse jätkamist. Hinnangu koostamisel võeti aluseks hetkel kooskõlastatud Teehoiukava aastateks 2020 – 2030 ning arvestati Marinova karjääri laiendamisplaanidega. Kõiki eelnevaid andmeid ning argumente analüüsides asub Keskkonnaamet seisukohale, et puudub oluline (ülekaalukas) riigi huvi ning Naha dolokivikarjääri avamine ei ole põhjendatud ja seega ei ole mõttekas maavara kaevandamisloa KMH ja taotluse menetluse jätkamine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo keskkonnaosakond Teadmiseks: Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]) Aare Mark 506 4227 [email protected] 4 (4)