Ettepanekute esitamine maapõueseaduse muutmise väljatöötamise kavatsusele

Keskkonnaministeerium Teie: 23.04.2020 nr 14-6/20/1795 Narva maantee 7a Tallinn 15172 Meie: 01.06.2020 nr 1-4/20-147 Ettepanekute esitamine maapõueseaduse muutmise väljatöötamise kavatsusele Keskkonnaministeerium on edastanud Eesti Geoloogiateenistusele maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) muutmise väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) ja palunud esitada oma ettepanekud hiljemalt 01.06.2020. Seaduse muutmise VTK-st nähtuvalt on selle eesmärk muutmise vajaduse analüüsimine järgmistel põhjustel: 1) praktikas ilmnenud probleemid MaaPS-i rakendamisel; 2) valdkonna jaotumine Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel, keskendudes ennekõike riigi huvile, sh varustuskindluse teemale; 3) tuleviku vajadusest lähtuvate lahenduste väljatöötamine, mis hõlmavad kontsessioonimenetlust tuleviku maavaradele ja uuritud ja kaevandatud maa korrastamise süsteemi ajakohastamist Eesti Geoloogiateenistus esitab MaaPS-i muutmise VTK juurde järgmised ettepanekud. 1. Kaaluda geoloogilise uuringu loa menetlemisel kohaliku omavalitsuse nõusoleku vältimatut vajalikkust. Põhjendus: geoloogilise uuringu luba ei anna selle saajale õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks ega garanteeri ettevõtjale kaevandamisluba. Küll aga annab maavara otsingu või uuringu eesmärgil tehtav geoloogiline uuring riigi seisukohalt olulist teavet uuritava ala geoloogilise ehituse, põhjavee liikumise ja seisundi ning kaitstuse kohta ning täiendab oluliselt mõõtkavas 1:50 000 tehtud või plaanitava geoloogilise kaardistamise andmeid. Praegune regulatsioon, kus geoloogilise uuringu loa andmine sõltub kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV-i) nõusolekust, pärsib maapõue uuringuid ning toob kaasa asjatuid kohtuvaidlusi ja täiendavat halduskoormust. Küll aga on kindlasti vajalik loa andmisest KOV-i õigeaegselt informeerida. 2. Kaaluda ehitusmaavarade puhul riigi huvi ja varustuskindluse mõiste ning kriteeriumide defineerimist seaduses ja sellega arvestamise kohustust geoloogilise uuringu loa ja kaevandamisloa andmise üle otsustamisel. Põhjendus: praeguses õigusruumis ei saa anda geoloogilise uuringu luba ja kaevandamisluba, kui puudub KOV-i nõusolek. Isegi juhul, kui selleks on olemas selge riigi huvi varustuskindlusest lähtuvalt. Vajalik on muuta arusaama ja õigussätteid ehitusmaavarade varustuskindluse kohta. Seejuures tuleb lahendada praegu rakendatava varustuskindluse arvutamise loogika kitsaskohad. Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 3. Täiendada ja täpsustada maardla mõistet ning üle vaadata maardlaga kaasnevad piirangud. Põhjendus: ehitusmaavarade puhul on juhtumeid, kus geoloogilise uuringuga piiritletud ja arvele võetud maavara lasund või selle osa järgib katastriüksuste piire, mis on aga maavara geoloogilise leviku seisukohalt ebaloogiline. Selle põhjuseks on enamasti asjaolu, et maardla toob kaasa piirangud, mida maaomanikud ei pruugi enda maale soovida. Seega geoloogilise uuringu tulemusena edaspidi arvele võetava maavara puhul tuleb maardlas seada kitsendused maa kasutusele ainult siis, kui selles maardlas varu kaevandamine tuleneb riigi huvist. Kui riigi huvi ei ole, teeb otsuse maa kasutamise kohta maaomanik. Võimalike tulevikumaavarade puhul, mille vastu on huvi Euroopa tasandil, on tänased maapõueseaduse alusel kehtestud uuringunõuded ning varude arvestus ilmselt ebapraktiline ning rahvusvaheliselt arusaamatu, mistõttu tuleb need üle vaadata. 4. Vaadata üle üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlemise ja uurimistöö tegemise nõuded. Põhjendus: osa loa taotlemise nõudeid on viidud määrusesse, mõned neist aga on seaduses. Kõik detailsemad nõuded võiksid olla sätestatud määruses, kus võiks kaaluda erisuste tegemist – näiteks teatud mõõtkavast alates ei ole graafilisel lisal otstarbekas maardlate ja katastriüksuste piiride lisamine. Samuti vajab kohandamist määruses toodud geoloogilise kaardistamise definitsioon, kus on loetletud 10 erinevat kaarti, mis selle käigus koostatakse. Selline sõnastus takistab näiteks maavarade teemakihti mõne teise kihiga kombineerida. Õigem oleks öelda, et toodetakse vastav andmestik. 5. Sätestada geoloogilise andmekogu loomine, mille koosseisu kuuluksid ka geoloogilise kaardistamise andmed, maardlate nimistu ja Eesti Geoloogiafond ning mille eest vastutav asutus on Eesti Geoloogiateenistus. Põhjendus: on loogiline, kui uuringute käigus saadud andmed, pikaajaliselt hoiustatud puursüdamikud, uuringuaruanded ning selle põhjal maardlana arvele võetav maavaravaru andmed on kajastatud ja kättesaadavad ühest andmekogust, mille eest vastutab üks asutus – Eesti Geoloogiateenistus. Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 sätestab, et maapõuealase info kogumine, säilitamine ja kättesaadavus peab olema korraldatud parimal moel. 6. Viia maapõue uuringute ja kasutamise korraldamine, varude kinnitamine ja arvestus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse. Põhjendus: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse kuulub riigi majanduspoliitika kujundamine muu hulgas tööstuse, energeetika, ehituse ja transpordi infrastruktuuri valdkonnas. Nendes valdkondade majanduspoliitika kujundamisel on oluline roll maavaravarude ja maapõue info kogumisel ning kasutamisel, mistõttu oleks mõistlik kogu maapõuekasutuse protsess koondada ühe ministeeriumi kui riigi huvi eest vastutaja pädevusse. Selline olukord ei vähendaks kuidagi Keskkonnaministeeriumi rolli otsustada maavarade kasutamisega seotud keskkonnamõjude üle. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor 2 (2)