Vabariigi Valitsuse korralduse „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Muhu Vallavalitsus [email protected] Meie 16.05.2020 nr 1.1-10/3646-1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks Austatud proua/härra Esitan Teile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu ja selle seletuskirja. Palun Teie arvamust hiljemalt 14 päeva jooksul kirja saamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa: Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskiri Sama: Lääneranna Vallavalitsus, Saaremaa Vallavalitsus, Maanteeamet, Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Geoloogiateenistus Heddy Klasen 611 3233 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 2  Vabariigi Valitsuse korraldus „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ Lisa Planeeringuala asukoht ja piir  EELNÕU 08.05.2020 KORRALDUS Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Planeerimisseaduse § 27 lõike 6 ja § 28 lõike 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 2 alusel: 1. Algatada Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2. Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eesmärk on kavandada püsiühendus (sild või tunnel) üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Püsiühendus on riigile kuuluv tee (riigimaantee). Suure väina püsiühendusega koos kavandatakse selle toimimiseks, sh turvalisuse tagamiseks vajalik taristu. 3. Riigi eriplaneeringu planeeringuala paikneb maismaal Saare maakonnas Muhu vallas Võiküla küla, Kuivastu küla, Mõega küla, Oina küla, Rässa küla, Tusti küla ja Võlla küla territooriumitel ning Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu aleviku, Hanila küla ja Esivere küla territooriumitel. Merealal hõlmab planeeringuala osa Suurest väinast. Planeeringuala suurus on 9 200 ha. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas. 4. Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu koostamist ning keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab Rahandusministeerium. 5. Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa: Planeeringuala asukoht ja piir  Vabariigi Valitsuse korralduse „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse Rahandusministeeriumi ettepanekul Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi taotletud Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks, sh turvalisuse tagamiseks vajaliku taristu riigi eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Riigi eriplaneeringu koostamist korraldab Rahandusministeerium. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talituse riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Heddy Klasen (tel 611 3233, e-post [email protected]), planeeringute osakonna nõunik Külli Siim (tel 611 3129, e-post [email protected]) ja planeeringute osakonna juhataja asetäitja Tiit Oidjärv (tel 611 3151, e- post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist õigusosakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (tel 611 3549, e-post [email protected]). 2. KORRALDUSE EESMÄRK Korralduse eesmärk on algatada riigi eriplaneering ja KSH, et kavandada püsiühendus (sild või tunnel) üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Püsiühendus on riigimaantee (riigitee). Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse mereala ja maismaad hõlmav terviklik ruumilahendus püsiühenduse (silla või tunneli) ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse püsiühenduse toimimiseks vajalikud trassid ja tehnovõrgud, kergliiklusteed, elektri- ja sidevarustus jmt, määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg-s 1 nimetatud asjakohased riigi eriplaneeringu ülesanded. Praegusel ajal teenindavad mandri ja Muhu saare vahelist Virtsu-Kuivastu liini kaks parvlaeva: Piret ja Tõll. Suvisel tipphooajal teenindab liini lisaks parvlaev Regula. Laevad kuuluvad vedajale TS Laevad OÜ. Maanteeamet tellib liinile lisamahtu, sest olemasolevate laevade ressurss on suviti ammendunud. Selleks on TS Laevad OÜ-l plaanis soetada veel üks parvlaev, mille hinnanguline maksumus on 21–25 mln eurot. 2019. aastal oli Virtsu- Kuivastu liini teenuse kogukulu 16 135 914,27 eurot. Piletite müügist saadud tulu moodustas 8 276 744,82 eurot ning riigipoolne toetus liinile oli 7 859 169,45 eurot. TS Laevad OÜ ja riigi vahel sõlmitud leping kehtib kuni 30.09.2026. Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise eesmärk on teha ettevalmistused Suure väina püsiühenduse rajamiseks. 3. EELNÕU SISU Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus PlanS § 27 lg 6 ja § 28 lg 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 2 1 alusel Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning KSH. PlanS § 4 lg 2 p 5 kohaselt tuleb riigi eriplaneeringu raames hinnata ka planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Kavandatav Suure väina püsiühendus on riigi eriplaneeringu objekt PlanS § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. PlanS § 27 lg 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee ja selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab PlanS § 27 lg-s 1 nimetatud tingimustele. Kavandatav Suure väina püsiühendus on olulise ruumilise mõjuga ehitis PlanS § 6 p 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Suure väina püsiühendus on olulise ruumilise mõjuga ehitis eelkõige seetõttu, et püsiühendusest tingituna muutuvad transpordivood ja külastajate hulk ning kavandataval püsiühendusel on visuaalne mõju. Nimetatud mõjud ulatuvad suurele territooriumile. Kavandatava Suure väina püsiühenduse asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline huvi PlanS seletuskirja järgi saab riiklike huvide all eelkõige mõista kogu riiki hõlmavaid üldisi huve. Riiklik huvi võib olla näiteks seotud riigikaitse või julgeolekuga, energia tootmise või üleriigilise transpordiga. Riikliku huvi alla kuulub näiteks ka looduskaitse ning muinsuskaitse, sest tegu on kohalikust tasandist kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma. 1 Riigikohtu halduskolleegium on täiendavalt selgitanud, et ehitise asukoha vastu võib esineda suur riiklik huvi ka seetõttu, et ehitisel või selle kasutamisel võib olla oluline negatiivne kõrvalmõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele.2 PlanS seletuskirja järgi peaks riigi eriplaneeringu koostamise eelduseks olev suur riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk arengukavadest, strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt dokumentidest, kus riik on väljendanud oma huve.3 Lisaks on riiklik huvi ka mõju või seosed teiste riikidega, seega võib planeeritav riiklikku huvi kandev ehitis olla ühtlasi ka rahvusvahelise huvi objektiks.4 1 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde, lk 41. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573- 8339-4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus 2 RKHKm 11.10.2018, 3-17-2132, p 11. 3 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde (viide 1), lk 80. 4 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde (viide 1), lk 41. 2 Riik on enda huvi Suure väina püsiühenduse vastu väljendanud mitmetes strateegilistes dokumentides. Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368 „Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kehtestamine“ kehtestatud üleriigilises planeeringus5 selgitatakse, et Saare maakonna ligipääsetavuse parandamiseks võib riik teha otsuse rajada püsiühenduse üle Suure väina, mis lühendaks maanteesõidukite ülesõiduaega. Üleriigilise planeeringu joonisel 7 on Suure väina püsiühendus kajastatud kui potentsiaalne fikseeritud ühendus. Suure väina püsiühendus on kajastatud ka riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 „Saare maakonnaplaneering 2030+“ kehtestatud Saare maakonnaplaneeringus6 ja riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70 „Maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamine Lääne maakonnas Haapsalu linnas, Lääne-Nigula vallas, Vormsi vallas ja Pärnu maakonnas osaliselt Lääneranna vallas“ kehtestatud Lääne maakonnaplaneeringus7. Joonis 1. 2011. aastal koostatud „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kavas“ esitatud Suure väina püsiühenduse alternatiivid. Trass II ja trass III tähistavad silla ja trass III T tunneli trassialternatiivi. Punktiiriga on tähistatud olemasolev parvlaevaühendus. Lääne maakonnaplaneeringus on kavandatava Suure väina püsiühenduse silla- ja tunnelivariandi maismaaotste alternatiivid kajastatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 10.03.2006 korralduse nr 170 alusel koostatud „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo 5 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf 6 https://maakonnaplaneering.ee/saare-maakonnaplaneering 7 https://maakonnaplaneering.ee/laane-maakonnaplaneering1 3 perspektiivse korraldamise kavale“ (edaspidi kava) (joonis 1).8 Kava koostamisel viidi läbi ka KSH9, kuid kava ei ole tänaseni kehtestatud. Saare maakonnaplaneeringus on kavandatava Suure väina püsiühenduse silla- ja tunnelivariandi maismaaotste alternatiivide trasside kulgemist täpsustatud arvestades kava KSH soovituslikke leevendusmeetmeid (joonis 2). Veel selgitatakse Saare maakonnaplaneeringus, et Arenguvajaduste täpsustumisel koostatakse maakonnaplaneeringu jätkutegevusena riigi eriplaneering. Riigi eriplaneeringuga teostatakse asukohavalik ning määratakse püsiühenduse täpne asukoht Saare ja Lääne maakonna piirnevas sisemeres. Joonis 2. Joonisel on punase punktiiriga tähistatud Saare maakonnaplaneeringus täpsustatud Suure väina püsiühenduse maismaa otste trassialternatiivide kulgemine Muhu saarel 2011. a kava trassikoridoride sees. Lisaks on Suure väina püsiühendus kajastatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019– 2023 10 transpordi ja taristu valdkonna punktis 14.15: Algatame riikliku eriplaneeringu 8 https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/plan_november_est_final.pdf 9 https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/suur_vain_ksh_aruanne_heakskiitmiseks_est_201 1-05-31.pdf; https://www.mnt.ee/et/tee/saaremaa-pusiuhenduse-arendamine#tab-4 10 Vabariigi Valitsuse 30.05.2019 korraldusega nr 130 kinnitatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019– 2023. 4 Saaremaa silla rajamise võimaluste kaardistamiseks, küsides seejuures kohaliku kogukonna arvamust. Suur riiklik huvi kavandatava Suure väina püsiühenduse vastu seisneb selleski, et ehitisega võib kaasneda oluline negatiivne mõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele, mh merekeskkonnale, Natura aladele jt piirkonna loodusväärtustele, sh elusloodusele (eelkõige silla puhul) ning põhjavee seisundile (eelkõige tunneli puhul). Võimalik rahvusvaheline huvi kavandatava Suure väina püsiühenduse vastu on seotud sellega, et tõenäoliselt oleks kavandatava ehitise riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise korral tegemist piiriülese mõju hindamise juhtumiga, kuhu tuleb kaasata naaberriigid. Võimalik rahvusvaheline huvi on seotud ka sellega, et kavandatav tegevus võib mõjutada viigerhülge elupaikasid ja liikumisteid. Viigerhüljes on 2019. a andmetel väljasuremisohus olev ja HELCOM-i punasesse nimekirja kantud liik. Suure väina püsiühenduse korral kavandatakse riigimaanteed PlanS § 27 lg-s 2 on loetletud konkreetsed ehitised, mille puhul koostatakse riigi eriplaneering eeldusel, et nende asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Mõeldud on eelkõige ehitisi, mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaal-majanduslik areng. Selliste ehitiste hulka kuulub ka riigimaantee koos selle toimimiseks vajalike ehitistega. Kavandatava püsiühenduse puhul on tegemist riigimaanteega (riigiteega). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et PlanS § 27 lg 2 esitab näitliku loetelu ehitistest, mille (ja mille toimimiseks vajalike ehitiste) puhul tuleb riigi eriplaneeringu koostamisel küll igal üksikjuhul ära näidata, et need vastavad PlanS § 27 lg- s 1 väljendatud tingimustele, kuid mille puhul nende tingimuste täitmist seaduse tasemel eeldatakse. Selle lõike teine funktsioon on kehtestada loetelu objektidest, mille planeerimisel on riigi eriplaneering planeeringuliigina kohustuslik, kui PlanS § 27 lg 1 esimese lause tingimused on täidetud.11 Lähtudes eelnevast on Suure väina püsiühendus riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt PlanS § 27 lg-te 1 ja 2 kohaselt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga riigimaantee, mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. Lisaks kavandatakse Suure väina püsiühendust avalikku veekogusse, mis on PlanS § 27 lg 1 järgi samuti riigi eriplaneeringu olemuslikuks tunnusteks. Eelnõu punkti 2 järgi on riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise eesmärk kavandada püsiühendus (sild või tunnel) üle Suure väina mandrilt Muhu saarele. Püsiühendus on osaks kavandatavast ja olemasolevast riigimaanteest. Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse mereala ja maismaad hõlmav terviklik ruumilahendus püsiühenduse ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse püsiühenduse toimimiseks ja turvalisuse (sh liiklusturvalisuse) tagamiseks vajalikud trassid ja tehnovõrgud, kergliiklusteed, elektri- ja sidevarustus, määratakse maakasutus- ja https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023.pdf 11 RKPJKo, 18.01.2019, 5-18-4, p 74. 5 ehitustingimused ning lahendatakse muud PlanS § 126 lg-s 1 nimetatud asjakohased riigi eriplaneeringu ülesanded. Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist: 1) asukoha eelvaliku tegemisest ja 2) valitud asukohas detailse lahenduse koostamisest. Pärast riigi eriplaneeringu ja KSH algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks asukoha eelvalik, mis on riigi eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise alus. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Eelnõu kohase Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu puhul kaalutakse 2011. aasta kavas valitud silla- ja tunneli alternatiive ning protsessi käigus esitatavaid põhjendatud alternatiive. Muhu saarel arvestatakse täiendavalt Saare maakonnaplaneeringus püsiühenduse maismaaotste kulgemise osas tehtud täpsustustega. Seejuures kaalutakse lisaks erinevatele asukohtadele asjaolu, kas püsiühendus on mõistlikum ja otstarbekam rajada mere alla tunnelina (joonisel 1 trass IIIT) või üle mere sillana (joonisel 1 trassid II ja III). Nn 0-alternatiivina käsitletakse reisijate ja kaubavedude jätkumist parvlaevadega, sh keskkonnasõbralike parvlaevadega ja nn 0A alternatiivina oluliselt parandatud parvlaevaühendust. Pärast asukoha eelvaliku otsuse ja KSH esimese etapi aruande vastuvõtmist koostatakse riigi eriplaneeringu detailne lahendus asukoha eelvaliku etapis valituks osutunud silla või tunneli trassialternatiivile, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud PlanS § 126 lg 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust. 12 Detailse lahenduse koostamisel viiakse KSH läbi keskkonnamõjude hindamise täpsusastmes. Eelnõu punktis 3 esitatakse riigi eriplaneeringu algatamisel teadaolev planeeringuala ja selle suurus, sh planeeringuala piir (joonis 3). Riigi eriplaneeringu planeeringuala paikneb maismaal Saare maakonnas Muhu vallas Võiküla küla, Kuivastu küla, Mõega küla, Oina küla, Rässa küla, Tusti küla ja Võlla küla territooriumitel ning Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu aleviku, Hanila küla ja Esivere küla territooriumitel. Merealal hõlmab planeeringuala osa Suurest väinast, mis on nii Natura 2000 võrgustiku ala kui ka HELCOM- i ökoloogiliselt ja/või bioloogiliselt oluline mereala13. Planeeringuala suurus on 9 200 ha. Kavandatava Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu planeeringuala moodustamisel arvestati 2011. aasta kavas valitud ning Lääne maakonnaplaneeringus kajastatud ja Saare maakonnaplaneeringus täpsustatud püsiühenduse perspektiivsete trassialternatiivide asukohtadega maismaal ning võimalusega, et protsessi käigus tehakse põhjendatud ettepanek täiendavate alternatiivide kaalumiseks. Planeeringuala moodustamisel jäeti kolme trassialternatiivi ümber 1,5 km suurune puhverala, et arvestada trassialternatiivide asukoha muutmise vajaduse ja täiendavate alternatiivide lisamise võimalusega. Seejuures on oluline märkida, et kavandatava ehitise mõjuala on suurem, kui riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisel teadaolev planeeringuala. Seepärast hõlmab kavandatava 12 PlanS § 43 lg 1. 13 Väinameri on valitud HELCOM-i Ecologically or Biologically Significant Marine Area-ks (EBSA) https://maps.helcom.fi/portal/home/item.html?id=94d51618ca5a4210adcd98e01beec0ff. 6 ehitisega kaasnevate mõjude hindamine suurema territooriumi kui planeeringuala, kuid planeeringualas toimub Suure väina püsiühenduse kavandamiseks vajaliku tervikliku ruumilahenduse loomine. Joonis 3. Taotletava Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu planeeringuala piir. Eelnõu punkti 4 kohaselt korraldab Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu koostamist Rahandusministeerium. Vastavalt PlanS § 27 lg-le 7 on riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja üldreeglina Rahandusministeerium. Ainult PlanS 27 lg 7 teises lauses kehtestatud erijuhtumitel võib Vabariigi Valitsus otsustada, et riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on Kaitseministeerium või Siseministeerium. Rahandusministeerium kaasab teiste hulgas planeeringu koostamisse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Muhu Vallavalitsuse, Lääneranna Vallavalitsuse, Saaremaa Vallavalitsuse, Maanteeameti, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Keskkonnaameti. Eelnõu punkti 5 järgi saab Vabariigi Valitsuse korraldusega lisaks Riigi Teataja veebilehele tutvuda Rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute veebilehel14. 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 14 https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/ruumiline-planeerimine/riigi-eriplaneeringud 7 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. KAVANDATAVA PÜSIÜHENDUSE EELDATAVAD MÕJUD Kavandatava Suure väina püsiühenduse KSH jt asjakohaste mõjude hindamine ning mõjude hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi riigi eriplaneeringu raames. Riigi eriplaneeringu algatamise järel selgitatakse esimeses etapis välja kavandatava püsiühenduse asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute, sh linnustiku ja mereimetajate uuringute vajadus ning koostatakse uuringute lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse. Riigi eriplaneeringu koostamisel peab mõjude hindamine hõlmama ka PlanS § 4 lg 2 p-s 5 nimetatud asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamist. Näiteks on üheks oluliseks küsimuseks seoses kavandatava püsiühendusega, kas ja millises ulatuses mõjutab püsiühendus rahvastikutrende ja turismi. Püsiühenduse kavandamisel tuleb arvestada ka korrakaitse, päästevõimekuse ja julgeoleku aspektidega ning selgitada edasise parvlaevaühenduse vajalikkus. Üks olulisematest mõjudest on eeldatavasti kavandatava Suure väina püsiühenduse mõju Natura 2000 aladele ning laiemalt keskkonnale. Püsiühenduse rajamise piirkonnas asuvad Väinamere linnu- ja loodusala, mis mõlemad kuuluvad Euroopa Liidu Natura 2000 alade võrgustiku koosseisu. Siseriiklikult on ala kaitstud Väinamere hoiualana. Väinameri on oluline mitmete erinevate väärtuste koondumisalana, mistõttu on Väinameri määratletud HELCOM-i ökoloogiliselt ja/või bioloogiliselt oluliseks merealaks. Selles on palju olulisi lindude toitumisalasid, sealt lendab rändeperioodil läbi üle miljoni veelinnu. Olulisemateks loodusväärtusteks, mida püsiühendus võib mõjutada, on mereelupaigad, rändveelinnud ja hülged, sh väljasuremisohus olev viigerhüljes. Ka asuvad piirkonnas mitmete kalaliikide jaoks olulised koelmu- ja rändealad. Eesti Keskkonnaühenduste Kodagi (EKO) juhtis 22.04.2020 kirjas15 tähelepanu sellele, et Suure väina püsiühendust kavandatakse Euroopa Liidu tähtsusega Natura 2000 võrgustiku alale. Seetõttu tuleb riigi eriplaneeringu protsessis pöörata erilist tähelepanu mh linnustikule ja mereimetajatele (hüljestele) ja korraldada vajalikud uuringud. 7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA VAJALIKUD KULUD 7.1. Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise otsusest teavitatakse PlanS § 28 lg 6 alusel 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Vabariigi Valitsuse ja Rahandusministeeriumi veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Lisaks Saare maakonna, Pärnu maakonna ja Lääne maakonna maakonnalehtedes. Rahandusministeeriumile kaasnevad kulud ajalehtedes teadete avaldamisega. Kulu suurus on ligi 3000 eurot. 15 https://adr.rik.ee/ram/dokument/7213985 8 Vastavalt PlanS § 28 lg-le 7 teavitatakse riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest arvates kirjalikult ministeeriume jt valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb, Riigikogu, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi, isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikuid, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sh valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu. Planeeringualale jäävate maaomanike (üle 1500 maaomaniku) riigi eriplaneeringu algatamisest teavitamise kulu tähitud kirjadega on ligi 4500 eurot. 7.2. Korralduse täitmisega seotud kulud Suure väina püsiühenduse kavandamiseks koostatav riigi eriplaneering, sh KSH, uuringud, eskiisprojektid ja eelprojekt rahastatakse riigieelarvest. Riigieelarvesse kavandatakse riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalikud vahendid etappide kaupa vastavalt täpsustunud eelarvele. Riigi eriplaneeringu maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Planeeringu asukoha eelvaliku etapi, sh uuringute ja eskiisprojektide maksumus täpsustub pärast planeeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse protsessi. Planeeringu detailse lahenduse, sh uuringute ja eelprojekti maksumus täpsustub pärast asukoha eelvalikut. Tabelis on esitatud riigi eriplaneeringu indikatiivne maksumus käibemaksuga ja kestvus arvestades Keskkonnaministeeriumi ja Maanteeameti hinnanguid ning riigi eriplaneeringu turu-uuringu tulemusi: Kulu Maksumus Kestvus Riigi eriplaneeringu 100 000 eurot 1 aasta lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus koos uuringute lähteülesannetega Riigi eriplaneeringu asukoha 250 000 eurot 3–5 aastat eelvalik ja KSH etapi uuringud 2,5 mln eurot etapi eskiisprojektid 2–5 mln eurot Riigi eriplaneeringu I etapp ca 4,9–7,9 mln eurot 4–6 aastat kokku Riigi eriplaneeringu detailne 165 000 eurot 3–5 aastat lahendus valitud alternatiivile ja KSH etapi uuringud 0,3–1,5 mln eurot etapi eelprojekt 10–30 mln eurot Riigi eriplaneering kokku ca 15–40 mln eurot 7–11 aastat 7.3. Riigi eriplaneeringu elluviimine tulevikus Praegusel ajal ei ole teada keskkonnakaitselisi, geoloogilisi vm põhjuseid, mis välistaksid Suure väina püsiühenduse kavandamiseks koostatava riigi eriplaneeringu elluviimise 9 tulevikus. See ei välista kirjeldatud asjaolude ilmsiks tulekut riigi eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise raames. Kui riigi eriplaneeringu koostamise ajal ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, siis võib Vabariigi Valitsus riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH PlanS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. 2018. aastal ajakohastati 2011. aasta kava finants- ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüs.16 Sotsiaalmajandusliku analüüsi tulemusel on kõik püsiühenduse alternatiivid (sh parvlaevaühendusega jätkamine) sotsiaalmajanduslikult tasuvad. Kõige kasulikum on ehitada lõunapoolne sild (joonisel 1 trass III), mille majanduslik nüüdispuhasväärtus (ENPV) on 472 mln eurot, sisemine tulumäär (ERR) on 14,4% ning tulu-kulu suhe 3,0. Püsiühenduse alternatiivide hinnangulised investeerimis- ja hoolduskulud käibemaksuga teisendatuna tarbijahinnaindeksi abil aastasse 2028: Alternatiiv (tähis joonisel 1) Ehitusmaksumus Hoolduskulu aastas Püsiühenduse pikkus Lõunapoolne sild (trass III) 390 mln eurot 6 mln eurot 8150 m Põhjapoolne sild (trass II) 584 mln eurot 9,6 mln eurot 6680 m Tunnel (trass IIIT) 620 mln eurot 12 mln eurot 7400–8450 m Finantsanalüüsis võrreldi kolme võimalikku finantseerimisskeemi: projekti finantseerimine riigieelarve tuludest, projekti finantseerimine riigi laenu või võlakirjade müügiga ning avaliku ja erasektori koostöös (PPP) finantseeritav projekt. Rahavooliselt on riigile soodsaim projekti finantseerimine riigi laenu või võlakirjadega. Arvestuslikult kõige kallim on projekti finantseerimine PPP skeemiga. Suure väina püsiühenduse finantseerimise skeem otsustatakse pärast riigi eriplaneeringu kehtestamist. 8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE Korraldus jõustub üldises korras. 9. KORRALDUSE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu koostamisel tehti koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Muhu Vallavalitsuse, Lääneranna Vallavalitsuse, Saaremaa Vallavalitsuse, Maanteeameti ja Keskkonnaametiga. Eelnõu esitati EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumitele, Keskkonnaministeeriumile, Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja rahandusministrile. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Muhu Vallavalitsusele, Lääneranna Vallavalitsusele, Saaremaa Vallavalitsusele, Maanteeametile, Eesti Geoloogiateenistusele, Keskkonnaametile ning Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Eelnõu kohta avaldasid arvamust /osa kirjutatakse pärast kooskõlastamiseks ja arvamuste avaldamiseks antud aja lõppemist/. 16 https://www.mnt.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/suure_vaina_pusiuhenduse_tasuvusanaluus_final_ 13112018.pdf 10 Kõigi esitatud seisukohtadega arvestamist või mittearvestamist on selgitatud käesoleva seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis. /tabel täidetakse pärast kooskõlastamiseks ja arvamuste avaldamiseks antud aja lõppemist/. 11 Lisa. Vabariigi Valitsuse korralduse „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud arvamuste arvestamise tabel Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus 1. … 12 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 18.05.2020 09:58 Adressaat: Info <[email protected]> Teema: Vabariigi Valitsuse korralduse „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks Manused: 1.1-103646-1 16.05.2020 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on Rahandusministeeriumi poolt edastatud dokument. Pealkiri: Vabariigi Valitsuse korralduse „Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks Registreerimise kuupäev: 16.05.2020 Registreerimise number: 1.1-10/3646-1. Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Tel. (372) 611 3558 e-mail: [email protected] www.rahandusministeerium.ee  Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.