Kiri

Saatja: Janne Tamm <[email protected]> Saadetud: 28.04.2020 16:16 Adressaat: Tiit Kaasik <[email protected]>; Sirli Sipp Kulli <[email protected]>; Jaak Jürgenson <[email protected]> Koopia: Maris Lanno <[email protected]>; Heikki Bauert <[email protected]> Teema: FW: infopäring ja teabenõue. Fwd: Vastus teabenõudele Manused: image003.jpg; Einasto Rein ekspertasvamus Ruu kaevandusele 2017 08 .rtf Tere Saadan edasi vastused Harjumaa ehitusmaavarade kohta esitatud küsimustele. Manuses on Rein Einasto ekspertarvamuse fail, milles esitatud seisukohtadele ja küsimustele vastasin allolevas kirjas. Tervitades Janne From: Janne Tamm Sent: Tuesday, April 28, 2020 12:22 PM To: '[email protected]' <[email protected]> Cc: [email protected] Subject: RE: infopäring ja teabenõue. Fwd: Vastus teabenõudele Tere Tänan küsimuste eest! Toon siia kõigepealt lingi Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) aruande materjalidest „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“, mis valmis 2018. aastal: https://www.egt.ee/et/eesmargid-tegevused/maapoueressursside-otsingud-ja- uuringud/projektid/harju-ehitusmaavarad Kindlasti olete sellega tutvunud, kuigi kahjuks Teie saadetud analüüsis selles aruandes esitatud andmeid ei ole käsitletud. Alustan sellest, et tõepoolest, ehituslubjakivi arvele võetud varu kogused on suured, kaasa arvatud Harjumaal. Kuid millist kivimit ja kus kaevandada, need otsused sõltuvad eelkõige paekivi kvaliteedist ja see kvaliteet on piirkonniti väga erinev, ka Harjumaal. Nagu öeldakse, maavara saab kaevandada seal, kus see asub. Rein Einasto arvamuses on väidetud, et ehituslubjakivi varustuskindlus on tagatud nii terves Eestis kui ka Harjumaal. Kuid ehituslubjakivi jaguneb kvaliteedi järgi kõrgemargiliseks ja madalamargiliseks ehituslubjakiviks ning kriitiline on olukord kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlusega, seda juba pikemat aega, kindlasti tekkis see juba üle kümne aasta tagasi. Ka Teie kirjas nimetatud „“Ehitusmaavarade kasutamise riiklikus arengukavas 2011–2020” on ptk 3.7. prognoositud, et viimastel aastatel hoogustunud ehitustegevus on praegu pidurdunud, kuid võib eeldada, et hoolimata üldise majandustegevuse ajutisest langusest muutub ehitusmaavarade varu – eelkõige killustiku tootmiseks vajalik lubjakivivaru – kriitiliseks juba lähiaastatel, kui ammenduvad tähtsamad karjäärid Tallinna ümbruses ja käivituvad mahukad teedeehitustööd“. See seisukoht ei olnud eraldi välja toodud ainult kõrgemargilise ehituslubjakivi kohta, vaid üldistus on tehtud kogu ehituslubjakivi kaevandatava varu kohta. Teatavasti on varustuskindlus kriitilises seisus, kui kaevandatavat varu jätkub vähem kui 10ks aastaks. Arengukava koostati aastatel 2008–2010 (olin selle arengukava koostamise eest vastutav peaspetsialist Keskkonnaministeeriumis), kui majandus oli languses ja ehitusmaavarasid tarbiti vähem. Seetõttu ei ole praegu asjakohane ka sellel arengukaval peatuda, sest see on lõpetatud juba aastal 2017 ja alates sellest ajast on ehitustegevus olnud kasvutrendis ning Vabariigi Valitsusel on kavas riigiteede ehituse ning remondi mahtusid tunduvalt suurendada, eelkõige 2+2 riigiteede rajamisel. Lisan Eurostati väljavõtte, kust on hästi näha ka Eesti ehitusmahtude pidev kasv alates 2016. Eespool lingiga viidatud aruandes „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ on toodud nõuded ehituslubjakivi kvaliteedi kohta (lk 27). Kõrgemargiline ehituslubjakivi: kivimist saadav ehituskillustik on kasutamiskõlblik teedeehituses, kui killustiku purunemiskindlus vastab kategooriale LA≤30, siis saab toota II ja III klassi ehituskillustikku, mis on vajalik eelkõige riigiteede ehituseks ja remondiks. Niisuguse kvaliteediga ehituslubjakivi saab kaevandada Harjumaal põhiliselt Väo kihistu avamusel, täpsemalt siis, kui maardlas arvele võetud varu koosneb peamiselt Väo kihistu ehituslubjakivist (kaart aruande lisas 2, Väo kihistu avamuse levik tähistatud tumeda rohekashalli värvusega maakonna põhjaosas). Nendeks maardlateks on: Harku – varustuskindlus 8ks aastaks; Maardu – varustuskindlus 3ks aastaks; Väo – varustuskindlus 7ks aastaks; Jägala – ei ole kaevandatud. Varustuskindluse andmed on seisuga 13.11.2018, kaevandatavates maardlates jätkub varu alla 10 aasta. EGT on varustuskindluse hindamisel lähtunud ka Harjumaa geoloogilisest ehitusest ja sellest tulenevalt maakonnas leviva paekivi kvaliteedist ning keskkonnatingimustest. Tallinn ja ülejäänud Harjumaa vajavad praegu ja tulevikus suuremas koguses kõrgemargilist ehituslubjakivi (aruandes vajaduse tabel 13, lk 163), sh eriti Maanteeamet, kuid juba praeguste kaevandamismahtude juures on olukord kriitiline, võrreldes 2013–2017 keskmist kaevandamise mahtu aastas ja edaspidiseid vajadusi. Kõrgemargilise ehituslubjakivi maardlad peavad olema avatud, s.t kaevandatavad nii ida- kui ka läänepool Tallinna, eeskätt Harku ja Jägala, sest läbi linna killustiku vedu ei ole mõeldav ja ka nende puhul ainult ühest maardlast ei piisaks. Kindlasti on olulised ka Väo ja Maardu maardla. Maanteeameti andmetel on Vabariigi Valitsuse 2019-2023 tegevusprogrammis maakondade tee- ehituse mahud oluliselt suuremad, võrreldes varasemate prognoosidega (nt Tallinn-Pärnu 2+2 maantee suurprojekt jm). Seetõttu ei saa praegust olukorda enam käsitleda Ehitusmaavarade arengukava kohaselt. Madalamargilisest ehituslubjakivist saab valmistada IV klassi ehituskillustikku või kasutada täiteks (sel juhul ei vasta ka IV klassile). Sellega on samaväärne põlevkivi kaevandamisega kaasnev aheraine. Lühidalt pakutud alternatiividest: 1. Jägala maardla plokil 2 on eraomanduses olevad katastriüksused. Kui maa kuulub eraomanikule, siis saab seal teha geoloogilist uuringut ja kaevandada ainult maaomaniku loal. Mul puudub teave, kas ettevõtjad on maaomanikega võimalikust kaevandamisest rääkinud. Kõik saab alguse ikkagi maaomaniku nõusolekust. Kas see alternatiiv on eksperdi või valla ettepanek? Kohalikule kogukonnale peaks olema vastuvõetavam, kui kaevandamine on ümbritsetud metsaga ja ei toimu lagedal alal (põllumaal). 2. Nagu eespool kirjutasin on need dokumendid praeguste vajaduste jaoks aegunud ja aherainest ei saa riigiteede ehituseks ning remondiks vajaliku kvaliteediga ehituskillustikku. 3. Ehitiste alt kaevandamisega tuleb arvestada ka muude (hüdrogeoloogiliste) tingimustega ja teede ehituseks nii saadav kivimi kogus ei ole märkimisväärne. Kui pindala on 3000m2, siis väljatav lubjakivi kogus võib olla kuni 30 tuh m3, mis teedeehituse jaoks koguseliselt ei oma erilist tähtsust ja samas võib teha ehitise projekti tunduvalt kallimaks. Aga detailsemalt ei taha seda konkreetset näidet kommenteerida, kuna ma ei ole projektiga kursis. Üldjuhul muidugi, kui tingimused lubavad, tuleks ehitiste alt kvaliteetne kivim ära kaevandada, kui see peaks olema ka majanduslikult otstarbekas. Selle otstarbekuse kohta  selline näide: kui rajatava tee alt lubjakivi ära kaevandada ja pärast on vaja see killustikuga uuesti täita, siis nii ei ole mõtet tegutseda. Samas ka positiivseks näiteks on koguja tee rajamine Jõelähtmes prügila juures – lubjakivi eelnev kaevandamine oli igati mõistlik. 4. Varustuskindluse analüüsi tehes küsisime infot Tallinn-Peterburi maantee kohta ka Maanteeametilt. Saime vastuseks, et Peterburi tee Smuuli ristmik-Väo lõik kuulub Tallinna linnale. Peterburi tee viimine 5 m süvendisse eeldab eritasandiliste ristmike (Smuuli, Kuuli, Gaasi, Betooni, Mustakivi tee) ja suures mahus uute juurdepääsuteede ehitamist piirkonnas. Peterburi tee on Eesti üks suurima liiklusega teid ca 30 000 autot/ööpäevas (sh 3000 veoautot ja bussi). Eritasandiliste sõlmede ja süvendiga kaasnevad linnale täiendavad hoolde- ja ekspluatatsioonikulud (kommunikatsioonid ja sadeveesüsteemid, täiendav valgustus, haljastus jm). Maanteeameti seisukoht (2018. a): kõrgemargilise lubjakivi varustuskindlus Harjumaal on 3-4 aastat. Kõrge kvaliteediga lubjakivi on vajalik Tallinna ja kogu Harjumaa teede ehituseks ja remondiks, et liiklus funktsioneeriks normaalselt. Planeeritava Tallinna uue ringraudtee ehitus (paralleelselt Rail Balticuga) muudab ehitusmaavarade varustuskindluse veel halvemaks. Need Maanteeameti seisukohad olen edastanud ka Jõelähtme vallale. 5. Geoloogilise uuringu lubade taotlused, kui maaomanik on nõusoleku andnud, tuleks menetlusse võtta ja võimaluse korral (arvestades looduskeskkonna tingimusi) ka lubada geoloogilist uuringut teha, eriti Harjumaal kõrgemargilise ehituslubjakivi maardlate piirkonnas, sest olukord on varustuskindlusega kriitiline. Lisaks sisaldab igasugune geoloogiline uuring ka riigi huvi, sest peale võimalike maavarade saame infot uuritava ala geoloogilise ehituse kohta, mis on vajalik geoloogilise kaardistamise andmete täiendamiseks. Ekspertarvamuse kokkuvõttega ei saa kuidagi nõustuda. Kõrgemargilise ehituslubjakivi varustuskindlus on Harjumaal kriitiline juba pikemat aega. Tahaks väga loota, et see ei saaks takistuseks 2+2 riigiteede rajamisel. Kui soovite veel infot, siis saan vastata ka telefoni teel. Tervitades Janne Tamm vanemgeoloog Maapõueressursside osakond Eesti Geoloogiateenistus [email protected] +372 51 033 74 www.egt.ee From: [email protected] <[email protected]> Sent: Monday, April 27, 2020 8:01 PM To: Janne Tamm <[email protected]> Cc: [email protected] Subject: Re: infopäring ja teabenõue. Fwd: Vastus teabenõudele Tere Janne! Vaatasin Teie esitluse materjale, mis on üleval GT kodulehel, mille kohaselt on varude seis kriitiline.  Harjumaa varustuskindluse aruande tutvustus (ettekanne), Eesti Geoloogiateenistus (4.53 MB, PDF) Samas Riigikontrolli analüüs näitab, et juba avatud kaevandustes on lubjakivi kaevandamisvarusid 20-ks aastaks, prof Rein Einasto analüüs näitab, et neid varusid on isegi 70-ks aastaks. (lisatud lühendatud variant). Loodan, et oskate neid erinevusi kommenteerida. Ette tänades Maido Pajo 01.04.2020 11:15 kirjutas Janne Tamm: Tere Kohtumine Jõelähtme vallas toimus 22.okt 2018. Kuid sellel arutelul EGT ei tutvustanud uurimistöö tulemusi Harju maakonna kohta, sest töö oli alles pooleli. Tutvustasime töö eesmärki, vajadust, Harjumaa ehitusmaavarade olukorda jne; toimus vabas vormis infovahetus. Meie protokolli ei teinud, võimalik, et tegi Jõelähtme Vallavalitsus. Minul ametlikku protokolli sellest kohtumisest kahjuks ei ole. Palun andke teada, kui Teil on EGT-le küsimusi Harjumaa ehitusmaavarade uurimistöö kohta. Lugupidamisega Janne Tamm vanemgeoloog maapõueressursside osakond Eesti Geoloogiateenistus +372 51 033 74 www.egt.ee From: [email protected] <[email protected]> Sent: Tuesday, March 31, 2020 7:10 PM To: Janne Tamm <[email protected]> Cc: [email protected]; [email protected] Subject: infopäring ja teabenõue. Fwd: Vastus teabenõudele Tere! Lisatud KKM vastusest minu teabenõudele selgub, et Harju maakonna vastava uuringu tulemuste tutvustamine Jõelähtme vallas toimus oktoobris 2018. Juhul kui Teil (EGT-l) on selle ürituse protokoll, palun saata see mulle tutvumiseks teabenõude korras. Ette tänades Maido Pajo Jõelähtme valla kodanik 56986456 -------- Esialgne kiri -------- Pealkiri:Vastus teabenõudele Kuupäev:31.03.2020 16:34 Saatja:[email protected] Saaja:[email protected] Tere Teile on saadetud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument pealkirjaga "Vastus teabenõudele", mis on registreeritud 31.03.2020 16:16 numbriga 2-10/20/13-2. Lugupidamisega Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a, 15172 Tallinn telefon 626 2802 [email protected] www.envir.ee