Eesti Geoloogiateenistus 01.04.2020 Kontaktisik: Sirli Sipp -Kulli GEOKOHT OÜ HINNAPAKKUMINE Käesolev hinnapakkumine on esitatud Eesti Geoloogiateenistus e poolt otsekontaktide kaudu soovitud tööle „Juhend argilliidi käitlemiseks“. Töö eesmärk on anda ülevaade graptoliitargilliidi olemusest, selle ohtlikkusest ja ohutu käitlemise võimalustest. Juhend annab suuniseid lahendamaks olukordi, kus graptoliitargilliit väljatakse looduslikust olekust mingi tegevuse kõrvalnähtusena (nt ehitamine, puuraukude/kaevude puurimine jms), mille eesmärk ei ole graptoliitargilliidi kaevandamine. Juhend annab ülevaate nii graptoliitargilliidiga kaasnevatest ohtudest keskkonnale ja inimese tervisele kui ka põhjendatud tehnoloogi li stest lahendustest nende ohtude minimeerimiseks. Väljatud graptoliitargilliidi käitlemise kohta suuniste andmisel on silmas peetud nii käitlemist tekkekohas, käitlemist kuskil mujal (sh transpordiga seotud küsimused) ja üleandmist teisele isikule käitlemiseks. On toodud praktilisi näiteid. Juhendi põhimõtteline ülesehitus on järgmine: 1. SISSEJUHATUS: mis on graptoliitargilliit ? 2. Graptoliitargilliidi esinemine Eestis 3. Kuidas graptoliitargilliiti ära tunda? 4. Graptolliitargilliidiga seonduvad tervise- ja keskkonnamõjud 4.1. Radoon 4.2. Isesüttimine 4.3. Leostumine 5. Maapõuest eemaldatud graptoliitargilliidi käitlemine KOKKUVÕTE Juhend põhineb pakkumise tegija pika-ajalisel kogemusel (27 aastat) ja ekspertiisil (diplom geoloogias, magistrikraad keskkonnakaitses, doktorikraad keemiatehikas , doktoritöö argilliidi keskkonnamõjude teemal Maardu puistangutes) argilliidi füüsikalis -keemiliste muundumisprotsesside kohta atmosfääritingimustes. Juhend on oma olemuselt populaarteaduslik kokkuvõte, kus ei esitata viiteid teaduskirjandusele. Juhend esitatakse küljendamata tekstina Wordi formaadis. Joonised on vormistatud eskiisidena, mis võivad vajada täiendavat töötlust juhendi kujunduse ühtlustamisel. Juhendi fotomaterjali valikul on viidatud vajadusele saada fotode kasutamiseks litsents või kasutada võimalust toetuda Eesti Geoloogiateenistuse fotoarhiivile või teha uusi fotosid töötajate poolt. Juhendi tekst väldib ettevõtjate ja arendajate poolt raskesti mõistetavaid termineid, vajadust omada geoloogia alaseid teadmisi (näiteks stratigraafia kohta) ning on kirjutatud selgelt mõistetavas populaarteaduslikus stiilis. Lisa: näide sissejuhatuse tekstist. Pakkumuse maksumus: 40 töötundi, töötunni maksumus 50 eurot (km-ta), kokku 2000 eurot + käibemaks. Pakkumus kehtib 8. aprillini 2020. Töö tähtaeg lepitakse kokku lepinguiste läbirääkimiste käigus. Erik Puura, GeoKoht OÜ juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa. Näide sissejuhatuse tekstist SISSEJUHATUS – mis on graptoliitargilliit ? Settekivim g raptoliitargilliit on ühekorraga savikivim ja põlevkivi. Lihtsustatult on tegemist sadu miljoneid aasta id tagasi settinud mudaga, mis on aegade jooksul tihenenud ja kivistunud. Eestis esineval graptoliitargilliidil on olnud mitmeid nimesid – must kilt, diktüoneemakilt , diktüoneemaargilliit . Kuna tegemist ei ole kildaga (kilt on moondekivim, argilliit settekivim) ja varasemalt kivimile nime andnud graptoliit Dictyonema flabelliforme on täpsustatult Rhabdinopora flabelliformista , siis kasutatakse mõistena just graptoliitargilliiti . Rahvapäraste nimetustena on olnud kasutusel mudakivi ja konnatahvel. Graptoliitargillidis sisalduvateks peamisteks mineraalideks on savimineraalid, kaaliumpäevakivi, kvarts ja püriit, lisaks põlevkividele iseloomulik orgaaniline aine – kerogeen . Põlevkivina on Eesti graptoliitargilliidi kütteväärtus 4,2–6,7 MJ/kg . See on ligikaudu 2 korda väiksem kui Eesti energeetikas ja keemiatööstuses kasutatud kukersiidil ning seetõttu ei ole argilliidi kasutamine ainult energia ja/või õli saamiseks majanduslikult otstarbekas. Lisaks sisaldab graptoliitargilliit keskmisest palju kõrgemas (10-600 korda) kontsentratsioonis mitmeid metallilisi elemente – reeniumi , molübdeeni, kaadmiumi, arseeni, uraani, pliid, antimoni, tsinki, vanaadiumi. Hetkel puuduvad tehnilised lahendused, mis võimaldaksid argillidis sisalduvaid elemente majanduslikult otstarbekalt kontsentreerida ja eraldada. Samas, eriti seoses taastuvenergeetika arenguga, vajadus mitmete argillidis sisalduvate elementide järele maailmas kasvab. Seetõttu nimetatakse graptoliitargilliiti ka tulevikumaavaraks ning sobilike tööstuslike tehnoloogiate väljatöötamise maht tõenäoliselt samuti kasvab. Seejuures tuleb juba ennetavalt tähelepanu pöörata ka võimalike tootmisjääkide keskkonnaprobleemidele.
TÖÖVÕTULEPING nr. 9-1/20-70-1
Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi tellija), mida esindab põhimääruse alusel direktor Sirli Sipp
Kulli,
ja
GeoKoht OÜ, (edaspidi töövõtja), mida esindab juhatuse liige Erik Puura ning keda edaspidi
nimetatakse pool või koos pooled, leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi leping):
1. Üldsätted
1.1. Lepingu esemeks on graptoliitargilliidi käitlemise juhendi koostamine, milles antakse
ülevaade graptoliitargilliidi olemusest, selle ohtlikkusest ja ohutu käitlemise
võimalustest (edaspidi töö). Lepingu eseme täitmise tingimused on toodud lepingu Lisas
1.
1.2. Töövõtja poolt tehtavad tööd on määratletud lepinguga ja selle lisaga. Töövõtjale
laieneb ka nende tööde ja toimingute teostamise ning teenuste osutamise kohustus, mis
ei ole lepingus otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad
lepinguga seotud tööde hulka. Viimati nimetatud tööde ja toimingute teostamine ning
teenuste osutamine ei kuulu teistsuguse kirjaliku kokkuleppe puudumisel eraldi
tasustamisele ning töövõtja teostab need tööd, toimingud, teenused lepingu raames.
1.3. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu tekstist, lepingu lisast ning lepingu
muudatustest, milles võidakse kokku leppida pärast lepingu sõlmimist. Lepingu
lahutamatuks osaks on pakkumus. Juhul, kui lepingu dokumentides on vastuolu,
prevaleerib lepingu tekst koos lisadega ning seejärel pakkumus. Hiljem sõlmitud
lepingu muudatuste osas kehtib põhimõte, et hilisem muudatus prevaleeriv ajaliselt
varasema muudatus ees.
1.4. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes muud tahteavaldused, mida pooled
on teinud lepingu ettevalmistamise käigus.
2. Lepingu täitmine
2.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab töövõtja, et on piisavalt tutvunud töö teostamise
mahuga ja muude lepingu tingimuste täitmiseks vajalike asjaoludega, tal ei ole
pretensioone ega täiendusi esitatud materjalide kohta ning need on piisavad töö
lepingujärgseks teostamiseks ning ta ei ole rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva
õigusakti sätet ega ühtegi varem sõlmitud lepingust või kokkuleppest tulenevat
kohustust.
2.2. Teostatava töö nõuded on toodud Lisas 1.
2.3. Töö teostamise tähtaeg on 29.05.2020.
2.4. Kui töövõtja kasutab töö teostamiseks alltöövõtjaid, kohustub ta nõudma oma
alltöövõtjatelt teostatava töö kvaliteedi vastavust lepingu tingimustele, samuti
kokkulepitud tähtaegadest kinnipidamist. Töövõtja vastutab töö teostamisel
kasutatavate alltöövõtjate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest.
2.5. Töövõtja kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates
vastavate asjaolude ilmnemisest, kirjalikult teatama tellijale selliste asjaolude
ilmnemisest, mis takistavad lepingu alusel tööde kohast teostamist või lõpetamist,
kvaliteeti, tähtaegu või maksumust. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil
informeerimiskohustuse täitmine töövõtjale ilma tellija vastavasisulise nõusolekuta
automaatselt õigust ületada tööde lepingu maksumust, teostamise tähtaegu või mitte
kinni pidada lepinguga tööde suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest.
2.6. Töövõtja teavitab töö valmimisest viivitamata tellijat.
2.7. Töö üleandmine ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena tellija poolt.
2.8. Tellija kohustub hiljemalt 3 tööpäeva jooksul töö üle vaatama ning vajadusel esitama
töövõtjale oma pretensioonid seoses töö mittevastavusega lepingule, andes lisatähtaja
paranduste tegemiseks.
2.9. Töö vastuvõtmisel allkirjastavad pooled töö üleandmise-vastuvõtmise akti
(edaspidi akt). Aktis peab olema välja toodud lepingunumber, teostatud tööd ja
väljamaksmisele kuuluv summa koos käibemaksuga.
2.10. Tellija võib tugineda töö või selle muudatuste nõuetele mittevastavusele ka mõistliku
aja jooksul pärast tööde vastuvõtmist ning seda ka juhul, kui tellija oleks võinud tööde
mittevastavuse avastada ka tööde teostamise käigus või üleandmisel ja vastuvõtmisel.
2.11. Töövõtja võib tööd pärast selle lõplikku vastuvõtmist tellija poolt kasutada oma õppe-,
teadus- ja arendustegevuses.
2.12. Lepingu lõppemise või lõpetamise korral või tellija nõudmisel on töövõtja kohustatud
viivitamatult tagastama tellijale kõik tema valduses olevad tellijalt saadud dokumendid,
muud infokandjad ja tehnilised vahendid. Tagastamine vormistatakse
üleandmise-vastuvõtmise aktis.
3. Töövõtjale makstav tasu
3.1. Lepingu kogumaksumus on 2400 (kaks tuhat nelisada) eurot, mis sisaldab tasu töö
täitmise eest, kõiki töö täitmise kulusid ja makse (edaspidi tasu).
3.2. Töövõtja esitab arve pärast punktis 2.9 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akti
allkirjastamist poolte poolt.
3.3. Töövõtja esitab arve e-arvena Eesti Geoloogiateenistusele.
3.4. Arve tasumise tähtaeg on 21 päeva.
3.5. Arve, mille töövõtja väljastab enne poolte poolt vastava akti allkirjastamist, ei kuulu
tasumisele.
4. Poolte vastutus
4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele
poolele tekitatud otsese kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju
ulatuses.
4.2. Lepingus või selle lisades sätestatud kohustuste rikkumise korral on tellijal õigus nõuda
töövõtjalt leppetrahvi 0,02% lepingu hinnast valmimata, üle andmata või puudusega töö
maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest kuni kohustuste rikkumise
kõrvaldamiseni.
4.3. Tellijal on õigus töö eest tasumisel vähendada lepingu tasu leppetrahvi summa võrra.
4.4. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on
tellijal õigus teha töövõtjale hoiatus ettepanekuga rikkumine tellija poolt määratud
täiendava mõistliku aja jooksul kõrvaldada.
4.5. Kui töövõtja talle antud täiendava mõistliku aja jooksul ei täida lepingust tulenevaid
kohustusi või ei teata rikkumise vabandavatest asjaoludest, on tellijal õigus leping
lõpetada. Sellisel juhul tasub tellija ainult nõuetekohaselt teostatud töö eest.
4.6. Juhul, kui töövõtja ei teosta tööd nõuetekohaselt, on tellijal õigus alandada tasu osas,
mille võrra töö jäi täitmata.
4.7. Lepingu olulise rikkumise tuvastamise korral on tellijal õigus leping üles öelda ning
nõuda sisse leppetrahv ning tekitatud kahju.
4.8. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee
uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks
lepingurikkumiseks, tekkib tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt
täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt
isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja
poolt, jätta lepingus ettenähtud tasu maksmata ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt
lõpetada.
4.9. Töövõtja kohustub hüvitama kõik faktilised ja dokumenteeritud kulud ja kahjud, mis
tekivad tellijale seoses töövõtja poolt töö teostamisel esinevate defektide või
puudustega.
4.10. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisel, on töövõtjal õigus
nõuda tellijalt viivist 0,02% päevas tähtaegselt tasumata summalt.
4.11. Pooltel on õigus esitada leppetrahvi või viivise nõue teise poole vastu 60 päeva jooksul
arvates päevast, mil õigustatud pool sai teada leppetrahvi või viivise nõude tekkimisest.
4.12. Leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi
nõudmine ei mõjuta tellija õigust nõuda töövõtjalt täiendavalt ka kahju hüvitamist. Kui
sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama
rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib
õiguskaitsevahendi tellija.
4.13. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta
lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled lepingu sõlmimisel
ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud).
4.14. Kui töövõtja on kasutanud lepingu täitmisel vastuolus õigusaktidega autoriõigustega
kaitstud teost, et vastuta tellija sellise teose kasutamisega töövõtjale või kolmandatele
isikutele tekitatud kahju eest. Töövõtja kohustub hüvitama tellijale kõik nõude
esitamisega kaasnevad kahjud täies ulatuses viivitamatult peale vastava nõude saamist
tellijalt.
5. Poolte esindajad ja teadete edastamine
5.1. Tellija esindaja on maapõueressursside osakonna juhataja Tiit Kaasik, tel 51908839,
e-posti aadress
[email protected].
5.2. Töövõtja esindaja on juhatuse liige Erik Puura, tel
506 9882, e-posti aadress
[email protected].
5.3. Kõik teated seoses lepingu täitmisega esitatakse telefoni või e-posti teel lepingus
nimetatud aadressil või aadressil, mida üks pool on teisele teatanud. Nõue, mis
esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis.
5.4. Pooled on kohustatud kirjalikult teatama oma nime, juriidilise aadressi, kontaktnumbrite
(telefoni, e-posti aadressi), pangarekvisiitide, kontaktisiku või mõne muu olulise
rekvisiidi muutumisest viie päeva jooksul muudatuste toimumisest arvates. Vastasel
korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte rekvisiidid kehtivad ja nende
kohaselt saadetud teated on pooled kätte saanud.
6. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
6.1. Leping loetakse sõlmituks, kui viimane pooltest on digiallkirjastanud lepingu ja kehtib
kuni 29.05.2020 või kuni kõigi lepingus sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmiseni.
6.2. Lepingut võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingut muuta
sooviv pool esitab muudatusettepanekud teisele poolel kirjalikult, kes on kohustatud
ettepaneku läbi vaatama ja teisele poolele vastama hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul
arvates ettepaneku saamisest.
6.3. Lepingu muudatused jõustuvad pärast allkirjastamist poolte poolt või poolte poolt
kirjalikult määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised.
6.4. Lepingu võib lõpetada igal ajal poolte kokkuleppel.
6.5. Lepingu ülesütlemise korral tasub tellija teostatud töö eest, mille kohta on koostatud
poolte poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt.
7. Lõppsätted
7.1. Tööd teostavad isikud ei tohi olla tellija töötajad (teenistujad) ega tellija töötajatega
(teenistujatega) seotud juriidilised isikud. Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva
lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või kontrollorgani liige on tellija
töötaja (teenistuja) või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub tellija
töötajale (teenistujatele).
7.2. Töövõtja ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile,
elektroonilisele meediale, üldsusele või teisele auditooriumile, välja arvatud tellija
eelneval kirjalikul nõusolekul. Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab töövõtja ka
kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste
täitmisel.
7.3. Leping ega lepingu täitmise käigus saadud teave ei kuulu avalikustamisele
kolmandatele isikutele ilma teise poole nõusolekuta va juhul, kui see on õigusaktide
kohaselt poolele kohustuslik. Erandina on poolel õigus avaldada informatsiooni
kolmandatele isikutele kui see on vajalik lepingu kohaseks ja efektiivseks täitmiseks
ning pool paneb vastavatele isikutele samasuguse avalikustamisekeelu.
7.4. Töövõtja võib lepingust tulenevad kohustused anda üle kolmandale isikule üksnes tellija
eelneval kirjalikul nõusolekul. Eeltoodu kehtib ka siis, kui lepingu või selles
kokkulepitud õiguste ning kohustuste kolmandale isikule üleandmine toimub töövõtja
poolt ettevõtte üleandmise tulemusena.
7.5. Tellijal on õigus keelduda lepingu üleandmisest, kui lepingu omandajal puudub
töövõtjaga vähemalt samaväärne ettevalmistus ja kogemus, mis tagaks lepingu eesmärgi
saavutamise ja lepingu tingimuste vähemalt samaväärse täitmise.
7.6. Kui töövõtja annab ettevõtte või sellega seotud lepingu üle ilma tellija nõusolekuta, on
tellijal õigus leping ühepoolselt üles öelda ning töövõtja on kohustaud hüvitama tellijale
tekkinud kahju.
7.7. Töövõtja vastutab kõigi isikute eest, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste
täitmisel. Töövõtja peab tagama, et meeskonna ühelgi liikmel ei teki lepingu täitmise
käigus huvide konflikti. Juhul, kui üks pool saab teada võimalikult huvide konfliktist,
on ka kohustatud viivitamatult teatama sellest teisele poolele, tuues välja huvide
konflikti ulatuse.
8. Vaidluste lahendamine
8.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõppemisest või vastutuse kohaldamisest
tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel.
8.2. Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu kokkulepet saavutada, lahendatakse vaidlused
Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras Harju Maakohtus.
8.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb
sõnade tavapärasest tähendusest. Lepingu tõlgendamise aluseks ei või olla ebaõige
tähistus ega väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu. Juhul kui poolte ühist
tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise
poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral
mõistma.
8.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingu tingimustega, igaühele neist
tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste
tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab lepingu tingimuse seaduslikuks või
kehtivaks. Kahtluse korral tuleb väljendeid, millel võib olla rohkem kui üks tähendus,
mõista viisil, mis sobib kõige rohkem lepingu olemuse ja eesmärgiga.
8.5. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et pooled ei ole teadlikud või tegelikult kokku
leppinud tingimustes, mis on nende õiguste ja kohustuste määramiseks oluline, kui võib
eeldada, et leping oleks sõlmitud ka ilma selles tingimuses kokku leppimata. Sellisel
juhul kohaldatakse tingimust, mis on antud asjaolu arvestades mõistlik, lähtudes poolte
tahtest, lepingu olemusest, eesmärgist ja heast usust.
9. Poolte rekvisiidid
Töövõtja: Tellija:
GeoKoht OÜ Eesti Geoloogiateenistus
Ranna tee 1-6, 51008 Tartu F. R. Kreutzwaldi 5 44314, Rakvere
Registrikood 11967917 Registrikood 77000387
Telefon: +372 506 9882 Telefon: +372 630 2333
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
Erik Puura Sirli Sipp Kulli
Juhatuse liige Direktor
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Eesti Geoloogiateenistus 01.04.2020 Kontaktisik: Sirli Sipp -Kulli GEOKOHT OÜ HINNAPAKKUMINE Käesolev hinnapakkumine on esitatud Eesti Geoloogiateenistus e poolt otsekontaktide kaudu soovitud tööle „Juhend argilliidi käitlemiseks“. Töö eesmärk on anda ülevaade graptoliitargilliidi olemusest, selle ohtlikkusest ja ohutu käitlemise võimalustest. Juhend annab suuniseid lahendamaks olukordi, kus graptoliitargilliit väljatakse looduslikust olekust mingi tegevuse kõrvalnähtusena (nt ehitamine, puuraukude/kaevude puurimine jms), mille eesmärk ei ole graptoliitargilliidi kaevandamine. Juhend annab ülevaate nii graptoliitargilliidiga kaasnevatest ohtudest keskkonnale ja inimese tervisele kui ka põhjendatud tehnoloogi li stest lahendustest nende ohtude minimeerimiseks. Väljatud graptoliitargilliidi käitlemise kohta suuniste andmisel on silmas peetud nii käitlemist tekkekohas, käitlemist kuskil mujal (sh transpordiga seotud küsimused) ja üleandmist teisele isikule käitlemiseks. On toodud praktilisi näiteid. Juhendi põhimõtteline ülesehitus on järgmine: 1. SISSEJUHATUS: mis on graptoliitargilliit ? 2. Graptoliitargilliidi esinemine Eestis 3. Kuidas graptoliitargilliiti ära tunda? 4. Graptolliitargilliidiga seonduvad tervise- ja keskkonnamõjud 4.1. Radoon 4.2. Isesüttimine 4.3. Leostumine 5. Maapõuest eemaldatud graptoliitargilliidi käitlemine KOKKUVÕTE Juhend põhineb pakkumise tegija pika-ajalisel kogemusel (27 aastat) ja ekspertiisil (diplom geoloogias, magistrikraad keskkonnakaitses, doktorikraad keemiatehikas , doktoritöö argilliidi keskkonnamõjude teemal Maardu puistangutes) argilliidi füüsikalis -keemiliste muundumisprotsesside kohta atmosfääritingimustes. Juhend on oma olemuselt populaarteaduslik kokkuvõte, kus ei esitata viiteid teaduskirjandusele. Juhend esitatakse küljendamata tekstina Wordi formaadis. Joonised on vormistatud eskiisidena, mis võivad vajada täiendavat töötlust juhendi kujunduse ühtlustamisel. Juhendi fotomaterjali valikul on viidatud vajadusele saada fotode kasutamiseks litsents või kasutada võimalust toetuda Eesti Geoloogiateenistuse fotoarhiivile või teha uusi fotosid töötajate poolt. Juhendi tekst väldib ettevõtjate ja arendajate poolt raskesti mõistetavaid termineid, vajadust omada geoloogia alaseid teadmisi (näiteks stratigraafia kohta) ning on kirjutatud selgelt mõistetavas populaarteaduslikus stiilis. Lisa: näide sissejuhatuse tekstist. Pakkumuse maksumus: 40 töötundi, töötunni maksumus 50 eurot (km-ta), kokku 2000 eurot + käibemaks. Pakkumus kehtib 8. aprillini 2020. Töö tähtaeg lepitakse kokku lepinguiste läbirääkimiste käigus. Erik Puura, GeoKoht OÜ juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa. Näide sissejuhatuse tekstist SISSEJUHATUS – mis on graptoliitargilliit ? Settekivim g raptoliitargilliit on ühekorraga savikivim ja põlevkivi. Lihtsustatult on tegemist sadu miljoneid aasta id tagasi settinud mudaga, mis on aegade jooksul tihenenud ja kivistunud. Eestis esineval graptoliitargilliidil on olnud mitmeid nimesid – must kilt, diktüoneemakilt , diktüoneemaargilliit . Kuna tegemist ei ole kildaga (kilt on moondekivim, argilliit settekivim) ja varasemalt kivimile nime andnud graptoliit Dictyonema flabelliforme on täpsustatult Rhabdinopora flabelliformista , siis kasutatakse mõistena just graptoliitargilliiti . Rahvapäraste nimetustena on olnud kasutusel mudakivi ja konnatahvel. Graptoliitargillidis sisalduvateks peamisteks mineraalideks on savimineraalid, kaaliumpäevakivi, kvarts ja püriit, lisaks põlevkividele iseloomulik orgaaniline aine – kerogeen . Põlevkivina on Eesti graptoliitargilliidi kütteväärtus 4,2–6,7 MJ/kg . See on ligikaudu 2 korda väiksem kui Eesti energeetikas ja keemiatööstuses kasutatud kukersiidil ning seetõttu ei ole argilliidi kasutamine ainult energia ja/või õli saamiseks majanduslikult otstarbekas. Lisaks sisaldab graptoliitargilliit keskmisest palju kõrgemas (10-600 korda) kontsentratsioonis mitmeid metallilisi elemente – reeniumi , molübdeeni, kaadmiumi, arseeni, uraani, pliid, antimoni, tsinki, vanaadiumi. Hetkel puuduvad tehnilised lahendused, mis võimaldaksid argillidis sisalduvaid elemente majanduslikult otstarbekalt kontsentreerida ja eraldada. Samas, eriti seoses taastuvenergeetika arenguga, vajadus mitmete argillidis sisalduvate elementide järele maailmas kasvab. Seetõttu nimetatakse graptoliitargilliiti ka tulevikumaavaraks ning sobilike tööstuslike tehnoloogiate väljatöötamise maht tõenäoliselt samuti kasvab. Seejuures tuleb juba ennetavalt tähelepanu pöörata ka võimalike tootmisjääkide keskkonnaprobleemidele.
TÖÖVÕTULEPING nr. 9-1/20-70-1
Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi tellija), mida esindab põhimääruse alusel direktor Sirli Sipp
Kulli,
ja
GeoKoht OÜ, (edaspidi töövõtja), mida esindab juhatuse liige Erik Puura ning keda edaspidi
nimetatakse pool või koos pooled, leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi leping):
1. Üldsätted
1.1. Lepingu esemeks on graptoliitargilliidi käitlemise juhendi koostamine, milles antakse
ülevaade graptoliitargilliidi olemusest, selle ohtlikkusest ja ohutu käitlemise
võimalustest (edaspidi töö). Lepingu eseme täitmise tingimused on toodud lepingu Lisas
1.
1.2. Töövõtja poolt tehtavad tööd on määratletud lepinguga ja selle lisaga. Töövõtjale
laieneb ka nende tööde ja toimingute teostamise ning teenuste osutamise kohustus, mis
ei ole lepingus otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad
lepinguga seotud tööde hulka. Viimati nimetatud tööde ja toimingute teostamine ning
teenuste osutamine ei kuulu teistsuguse kirjaliku kokkuleppe puudumisel eraldi
tasustamisele ning töövõtja teostab need tööd, toimingud, teenused lepingu raames.
1.3. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu tekstist, lepingu lisast ning lepingu
muudatustest, milles võidakse kokku leppida pärast lepingu sõlmimist. Lepingu
lahutamatuks osaks on pakkumus. Juhul, kui lepingu dokumentides on vastuolu,
prevaleerib lepingu tekst koos lisadega ning seejärel pakkumus. Hiljem sõlmitud
lepingu muudatuste osas kehtib põhimõte, et hilisem muudatus prevaleeriv ajaliselt
varasema muudatus ees.
1.4. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes muud tahteavaldused, mida pooled
on teinud lepingu ettevalmistamise käigus.
2. Lepingu täitmine
2.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab töövõtja, et on piisavalt tutvunud töö teostamise
mahuga ja muude lepingu tingimuste täitmiseks vajalike asjaoludega, tal ei ole
pretensioone ega täiendusi esitatud materjalide kohta ning need on piisavad töö
lepingujärgseks teostamiseks ning ta ei ole rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva
õigusakti sätet ega ühtegi varem sõlmitud lepingust või kokkuleppest tulenevat
kohustust.
2.2. Teostatava töö nõuded on toodud Lisas 1.
2.3. Töö teostamise tähtaeg on 29.05.2020.
2.4. Kui töövõtja kasutab töö teostamiseks alltöövõtjaid, kohustub ta nõudma oma
alltöövõtjatelt teostatava töö kvaliteedi vastavust lepingu tingimustele, samuti
kokkulepitud tähtaegadest kinnipidamist. Töövõtja vastutab töö teostamisel
kasutatavate alltöövõtjate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest.
2.5. Töövõtja kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates
vastavate asjaolude ilmnemisest, kirjalikult teatama tellijale selliste asjaolude
ilmnemisest, mis takistavad lepingu alusel tööde kohast teostamist või lõpetamist,
kvaliteeti, tähtaegu või maksumust. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil
informeerimiskohustuse täitmine töövõtjale ilma tellija vastavasisulise nõusolekuta
automaatselt õigust ületada tööde lepingu maksumust, teostamise tähtaegu või mitte
kinni pidada lepinguga tööde suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest.
2.6. Töövõtja teavitab töö valmimisest viivitamata tellijat.
2.7. Töö üleandmine ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena tellija poolt.
2.8. Tellija kohustub hiljemalt 3 tööpäeva jooksul töö üle vaatama ning vajadusel esitama
töövõtjale oma pretensioonid seoses töö mittevastavusega lepingule, andes lisatähtaja
paranduste tegemiseks.
2.9. Töö vastuvõtmisel allkirjastavad pooled töö üleandmise-vastuvõtmise akti
(edaspidi akt). Aktis peab olema välja toodud lepingunumber, teostatud tööd ja
väljamaksmisele kuuluv summa koos käibemaksuga.
2.10. Tellija võib tugineda töö või selle muudatuste nõuetele mittevastavusele ka mõistliku
aja jooksul pärast tööde vastuvõtmist ning seda ka juhul, kui tellija oleks võinud tööde
mittevastavuse avastada ka tööde teostamise käigus või üleandmisel ja vastuvõtmisel.
2.11. Töövõtja võib tööd pärast selle lõplikku vastuvõtmist tellija poolt kasutada oma õppe-,
teadus- ja arendustegevuses.
2.12. Lepingu lõppemise või lõpetamise korral või tellija nõudmisel on töövõtja kohustatud
viivitamatult tagastama tellijale kõik tema valduses olevad tellijalt saadud dokumendid,
muud infokandjad ja tehnilised vahendid. Tagastamine vormistatakse
üleandmise-vastuvõtmise aktis.
3. Töövõtjale makstav tasu
3.1. Lepingu kogumaksumus on 2400 (kaks tuhat nelisada) eurot, mis sisaldab tasu töö
täitmise eest, kõiki töö täitmise kulusid ja makse (edaspidi tasu).
3.2. Töövõtja esitab arve pärast punktis 2.9 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akti
allkirjastamist poolte poolt.
3.3. Töövõtja esitab arve e-arvena Eesti Geoloogiateenistusele.
3.4. Arve tasumise tähtaeg on 21 päeva.
3.5. Arve, mille töövõtja väljastab enne poolte poolt vastava akti allkirjastamist, ei kuulu
tasumisele.
4. Poolte vastutus
4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele
poolele tekitatud otsese kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju
ulatuses.
4.2. Lepingus või selle lisades sätestatud kohustuste rikkumise korral on tellijal õigus nõuda
töövõtjalt leppetrahvi 0,02% lepingu hinnast valmimata, üle andmata või puudusega töö
maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest kuni kohustuste rikkumise
kõrvaldamiseni.
4.3. Tellijal on õigus töö eest tasumisel vähendada lepingu tasu leppetrahvi summa võrra.
4.4. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on
tellijal õigus teha töövõtjale hoiatus ettepanekuga rikkumine tellija poolt määratud
täiendava mõistliku aja jooksul kõrvaldada.
4.5. Kui töövõtja talle antud täiendava mõistliku aja jooksul ei täida lepingust tulenevaid
kohustusi või ei teata rikkumise vabandavatest asjaoludest, on tellijal õigus leping
lõpetada. Sellisel juhul tasub tellija ainult nõuetekohaselt teostatud töö eest.
4.6. Juhul, kui töövõtja ei teosta tööd nõuetekohaselt, on tellijal õigus alandada tasu osas,
mille võrra töö jäi täitmata.
4.7. Lepingu olulise rikkumise tuvastamise korral on tellijal õigus leping üles öelda ning
nõuda sisse leppetrahv ning tekitatud kahju.
4.8. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee
uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks
lepingurikkumiseks, tekkib tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt
täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt
isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja
poolt, jätta lepingus ettenähtud tasu maksmata ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt
lõpetada.
4.9. Töövõtja kohustub hüvitama kõik faktilised ja dokumenteeritud kulud ja kahjud, mis
tekivad tellijale seoses töövõtja poolt töö teostamisel esinevate defektide või
puudustega.
4.10. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisel, on töövõtjal õigus
nõuda tellijalt viivist 0,02% päevas tähtaegselt tasumata summalt.
4.11. Pooltel on õigus esitada leppetrahvi või viivise nõue teise poole vastu 60 päeva jooksul
arvates päevast, mil õigustatud pool sai teada leppetrahvi või viivise nõude tekkimisest.
4.12. Leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi
nõudmine ei mõjuta tellija õigust nõuda töövõtjalt täiendavalt ka kahju hüvitamist. Kui
sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama
rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib
õiguskaitsevahendi tellija.
4.13. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta
lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled lepingu sõlmimisel
ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud).
4.14. Kui töövõtja on kasutanud lepingu täitmisel vastuolus õigusaktidega autoriõigustega
kaitstud teost, et vastuta tellija sellise teose kasutamisega töövõtjale või kolmandatele
isikutele tekitatud kahju eest. Töövõtja kohustub hüvitama tellijale kõik nõude
esitamisega kaasnevad kahjud täies ulatuses viivitamatult peale vastava nõude saamist
tellijalt.
5. Poolte esindajad ja teadete edastamine
5.1. Tellija esindaja on maapõueressursside osakonna juhataja Tiit Kaasik, tel 51908839,
e-posti aadress
[email protected].
5.2. Töövõtja esindaja on juhatuse liige Erik Puura, tel
506 9882, e-posti aadress
[email protected].
5.3. Kõik teated seoses lepingu täitmisega esitatakse telefoni või e-posti teel lepingus
nimetatud aadressil või aadressil, mida üks pool on teisele teatanud. Nõue, mis
esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis.
5.4. Pooled on kohustatud kirjalikult teatama oma nime, juriidilise aadressi, kontaktnumbrite
(telefoni, e-posti aadressi), pangarekvisiitide, kontaktisiku või mõne muu olulise
rekvisiidi muutumisest viie päeva jooksul muudatuste toimumisest arvates. Vastasel
korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte rekvisiidid kehtivad ja nende
kohaselt saadetud teated on pooled kätte saanud.
6. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
6.1. Leping loetakse sõlmituks, kui viimane pooltest on digiallkirjastanud lepingu ja kehtib
kuni 29.05.2020 või kuni kõigi lepingus sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmiseni.
6.2. Lepingut võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingut muuta
sooviv pool esitab muudatusettepanekud teisele poolel kirjalikult, kes on kohustatud
ettepaneku läbi vaatama ja teisele poolele vastama hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul
arvates ettepaneku saamisest.
6.3. Lepingu muudatused jõustuvad pärast allkirjastamist poolte poolt või poolte poolt
kirjalikult määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised.
6.4. Lepingu võib lõpetada igal ajal poolte kokkuleppel.
6.5. Lepingu ülesütlemise korral tasub tellija teostatud töö eest, mille kohta on koostatud
poolte poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt.
7. Lõppsätted
7.1. Tööd teostavad isikud ei tohi olla tellija töötajad (teenistujad) ega tellija töötajatega
(teenistujatega) seotud juriidilised isikud. Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva
lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või kontrollorgani liige on tellija
töötaja (teenistuja) või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub tellija
töötajale (teenistujatele).
7.2. Töövõtja ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile,
elektroonilisele meediale, üldsusele või teisele auditooriumile, välja arvatud tellija
eelneval kirjalikul nõusolekul. Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab töövõtja ka
kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste
täitmisel.
7.3. Leping ega lepingu täitmise käigus saadud teave ei kuulu avalikustamisele
kolmandatele isikutele ilma teise poole nõusolekuta va juhul, kui see on õigusaktide
kohaselt poolele kohustuslik. Erandina on poolel õigus avaldada informatsiooni
kolmandatele isikutele kui see on vajalik lepingu kohaseks ja efektiivseks täitmiseks
ning pool paneb vastavatele isikutele samasuguse avalikustamisekeelu.
7.4. Töövõtja võib lepingust tulenevad kohustused anda üle kolmandale isikule üksnes tellija
eelneval kirjalikul nõusolekul. Eeltoodu kehtib ka siis, kui lepingu või selles
kokkulepitud õiguste ning kohustuste kolmandale isikule üleandmine toimub töövõtja
poolt ettevõtte üleandmise tulemusena.
7.5. Tellijal on õigus keelduda lepingu üleandmisest, kui lepingu omandajal puudub
töövõtjaga vähemalt samaväärne ettevalmistus ja kogemus, mis tagaks lepingu eesmärgi
saavutamise ja lepingu tingimuste vähemalt samaväärse täitmise.
7.6. Kui töövõtja annab ettevõtte või sellega seotud lepingu üle ilma tellija nõusolekuta, on
tellijal õigus leping ühepoolselt üles öelda ning töövõtja on kohustaud hüvitama tellijale
tekkinud kahju.
7.7. Töövõtja vastutab kõigi isikute eest, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste
täitmisel. Töövõtja peab tagama, et meeskonna ühelgi liikmel ei teki lepingu täitmise
käigus huvide konflikti. Juhul, kui üks pool saab teada võimalikult huvide konfliktist,
on ka kohustatud viivitamatult teatama sellest teisele poolele, tuues välja huvide
konflikti ulatuse.
8. Vaidluste lahendamine
8.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõppemisest või vastutuse kohaldamisest
tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel.
8.2. Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu kokkulepet saavutada, lahendatakse vaidlused
Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras Harju Maakohtus.
8.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb
sõnade tavapärasest tähendusest. Lepingu tõlgendamise aluseks ei või olla ebaõige
tähistus ega väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu. Juhul kui poolte ühist
tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise
poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral
mõistma.
8.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingu tingimustega, igaühele neist
tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste
tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab lepingu tingimuse seaduslikuks või
kehtivaks. Kahtluse korral tuleb väljendeid, millel võib olla rohkem kui üks tähendus,
mõista viisil, mis sobib kõige rohkem lepingu olemuse ja eesmärgiga.
8.5. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et pooled ei ole teadlikud või tegelikult kokku
leppinud tingimustes, mis on nende õiguste ja kohustuste määramiseks oluline, kui võib
eeldada, et leping oleks sõlmitud ka ilma selles tingimuses kokku leppimata. Sellisel
juhul kohaldatakse tingimust, mis on antud asjaolu arvestades mõistlik, lähtudes poolte
tahtest, lepingu olemusest, eesmärgist ja heast usust.
9. Poolte rekvisiidid
Töövõtja: Tellija:
GeoKoht OÜ Eesti Geoloogiateenistus
Ranna tee 1-6, 51008 Tartu F. R. Kreutzwaldi 5 44314, Rakvere
Registrikood 11967917 Registrikood 77000387
Telefon: +372 506 9882 Telefon: +372 630 2333
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
Erik Puura Sirli Sipp Kulli
Juhatuse liige Direktor
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/