Ettepanek Eesti merepõhja uurimise tõhustamiseks

Keskkonnaministeerium Teie: Narva maantee 7a, Tallinn 15172 [email protected] Meie: 26.03.2020 nr 11-3/20-57 Ettepanek Eesti merepõhja uurimise tõhustamiseks Eesti, kui mereriigi, kohustuseks on kindlustada meie territooriumiga piirneva mere keskkonnasäästlik ja jätkusuutlik kasutamine, tagades olemasolevate ökosüsteemide säilimise. Selle ülesande täitmisel on määravaks tingimuseks alusandmete olemasolu sh meregeoloogilised uuringud, mis annavad meile vajalikke baasteadmisi merepõhja elupaikade kaardistamiseks, mere- ja rannaala ruumiliseks planeerimiseks, mere- ja rannikualade kaitsmiseks, merepõhja ressursside otsimiseks, kaardistamiseks ja kasutamiseks, avamererajatiste projekteerimiseks ning riskijuhtimise kaardistamiseks. Euroopa Liidu direktiividest (vt lisa 1) ja teistest õigusaktidest lähtuvatest kohustustest ning praktilistest vajadustest tulenevalt on käesoleval hetkel ettevalmistamisel mitu olulist projekti: merealade planeering, mereseire programmi uuendamine jt. Üha suurenev huvi kasutamaks erinevate eesmärkidel merealasid ja seal leiduvaid ressursse (maavarasid) on suurendanud vajadust usaldusväärsete andmete järgi sest meie senised baasteadmised mere alla jäävate alade geoloogiast on puudulikud ning hädasti oleks vajalik ühtse, Eesti rannikumere (iseäranis merepõhja) geoloogiat hõlmava andmebaasi loomine. Käsil on kogu Eesti merealade ruumilise planeeringu koostamine, sealhulgas mitmed mereala kasutust hõlmavad projektid: avamere tuulepargid, gaasi- ja sidekaablid, Saaremaa püsiühendus, pumphüdroelektrijaamad, vajadus merepõhja mineraalsete maavarade järele, FinEst Link (Tallinn–Helsinki tunnel), sadama-alade ja veeteede projekteerimine jms. Et järgida mereala säästvat kasutamist on Eesti Geoloogiateenistus (EGT) kõigi nimetatud projektide elluviimisel teinud spetsiifilisi uuringuid merepõhja geoloogia, setete leviku ja koostise, keskkonnaseisundi ning maapõue ressursside kohta. EGT on oma põhimääruses seadnud prioriteetseteks tegevusaladeks merealade geoloogilise kaardistamise, merepõhjasetete ja merekeskkonna hindamise, rakendusuuringute tegemise ning merealadega seonduvate ettepanekute esitamine valitsusasutustele. EGT omab nii pikaajalist kogemust ja kompetentsi, kui ka kaasaegset meregeoloogiliste uuringute tegemiseks vajalikku aparatuuri. Viimase aja oluliseks merepõhja keskkonnageoloogiliseks uuringuprojektiks oli aastatel 2015- 2016 Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi abil läbi viidud projekt SedGoF (Hinnangu andmine merekeskkonna ökosüsteemi põhiseks korraldamiseks Soome lahe merepõhja ja setete näitel), mille raames digitaliseeriti eelnevate uuringute põhjal koostatud Soome lahe meregeoloogilised kaardid ja arendati välja metoodika merepõhja seisundi hindamiseks põhjasetete alusel. Arvestades kliimamuutuste prognoose ning selle mõju merepõhja keskkonna seisundile peame oluliseks viia läbi SedGof projektile analoogne projekt Liivi lahes. Selgitamaks merepõhja keskkonnamuutusi kiireneva kliimamuutuste ja Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 intensiivistuva majandustegevuse tingimustes, millega kaasneb järjest suurenev toiainete merre kandumine ja drastiline anoksia levik merepõhjas. Seejuures on väga oluline välja selgitada/prognoosida, kuidas mõjutavad Liivi lahes laialdaselt levinud Fe-Mn konkretsioonide aladel toimuvad geokeemilised muutused kogu lahe ökoloogilist seisundit. Samas on oluline pöörata tähelepanu rannikul ja madalmeres toimuvate protsesside (hüdrodünaamilised protsessid, kulutus ja kuhjumine, hüdroloogilised ja hüdromorfoloogilised muutused) kirjeldamisele, selgitamaks looduslike ja inimtegevuse mõjul toimuvaid muutusi. Soojeneva kliima tingimustes kasvavad oluliselt rannaerosiooniga kaasnevad purustused ning seeläbi moodustuvate setete transport sügavamale merealale, põhjustades olulisi muutusi merepõhja ökosüsteemis, kui ka laevateedel ja sadamaaladel. Kahjuks ei võimaldanud ka mere valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA) projekti „Eesti mereala innovaatiliste analüüsi- ja hinnangumeetodite arendamine ning testimine pilootalal“ piiratud eelarve ja ajakava luua ühtset metoodikat, mis arvestaks piisavalt ka merepõhja geoloogiat (morfoloogia, setete koostis, levik ja ökoloogiline seisund, geoloogiline ehitus jne.) kui merekeskkonna üht olulisemat valdkonda elupaikade kaardistamise väljatöötamisel. Eeskujulikuks näiteks sellise metoodika rakendamisel on Norras tehtav projekt „Mareano“, mille raames Norra Geoloogiateenistus (NGU) kaardistab Norra merepõhja, setete koostist, saasteaineid, biotoope ja elupaiku. NGU kui doonorriigi partneri kogemust võiks kindlasti rakendada ka käimaoleva EMP programmi täitmisel. Silma pidades eeltoodut, teeb Eesti Geoloogiateenistus ettepaneku arvestada EMP (Euroopa majanduspiirkonna riikide Norra, Islandi ja Liechtensteini koostööprogrammi) keskkonnaprogrammi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine’’ merekeskkonna tegevustega, mis oleks suunatud merepõhjasetete ja rannikuala keskkonnaseisundi hindamisele ja ökosüsteemipõhisele korraldamisele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor Sten Suuroja Meregeoloogia ja geofüüsika osakonna juhataja [email protected] 2 (3) Lisa: 1. Euroopa Liidu direktiividest tulenevad rannalähedase ala kaardistamisega seotud kohustused Lisa 1. Euroopa Liidu direktiividest tulenevad rannalähedase ala kaardistamisega seotud kohustused Andmeid tuleb koguda vööndist, kus toimub suur osa setete liikumisest ja kus paiknevad olulisemad merepõhjakoosluste elupaigad. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivid 2008/56/EÜ (merestrateegia raamdirektiiv) ja 2000/60/EÜ (veepoliitika raamdirektiiv) märgivad ära vajaduse koguda infot keskkonna seisundi kohta, et vastu võtta tõepärasest informatsioonist lähtuvaid otsuseid. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/89/EL, millega kehtestati mereruumi planeerimise raamistik, on soovitatud mereruumi planeerimisel võtta arvesse maa ja mere koostoimet. Samuti tuleb hinnata mereala keskkonnaseisundit, et lülitada plaanide ja programmide koostamisse ja vastuvõtmisse keskkonnakaalutlusi. Merestrateegia Raamdirektiiviga seonduvalt kogutakse ja analüüsitakse andmeid vastavalt Euroopa Komisjonile esitatud mereseire programmile (tunnuse D6, Merepõhja terviklikkus ja D7, Hüdrograafilised muutused). Kriteeriumite põhiselt (füüsiline kahju) jälgitakse substraadi omadusi ja hüdrograafilis-ruumilisi muutusi. Surveteguritena ja mõjudena jälgitakse muutusi setete liikumises, nende blokeerimist, mudastumist, abrasiooni ja akumulatsiooni (survetegurid ja mõjud: Füüsiline kadu ja kahju). Veepoliitika Raamdirektiivist lähtuvalt jälgitakse merepõhja hüdromorfoloogiat ja selle muutumist. Hüdromorfoloogiast tulenevalt kaardistatakse elemendid, mis hõlmavad veesügavuse vaheldumist ja merepõhja geoloogilist ehitust. Üleujutusdirektiiviga seotult määratakse võimaliku üleujutuse määr, hinnatakse ranna ja rannanõlva prognoositavaid muutusi võimalike üleujutuste tagajärjel. Mereruumi planeerimise direktiiviga seonduvalt antakse sisend vastavalt rannavööndis jälgitud litodünaamilistele protsessidele, millega selgitatakse rannaprotsesside senine areng ning prognoositakse muutusi, et tagada maakasutuse optimaalne planeerimine. Vajalik eeskätt sadamate ehitusel, sildade, tunnelite ja teede rajamisel, puhkemajanduse planeerimisel. 3 (3)