Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027, radooni riikliku tegevuskava, radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ja kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027 rakendusplaani aastateks 2018‒2021 kinnitamine

KÄSKKIRI Tallinn 23.01.2020 nr 1-2/20/44 Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027, radooni riikliku tegevuskava, radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ja kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027 rakendusplaani aastateks 2018‒2021 kinnitamine Kiirgusseaduse § 26 lõike 3 ja § 28 lõike 2 alusel: 1. Kinnitan kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027, radooni riikliku tegevuskava, radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ja kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027 rakendusplaani aastateks 2018‒2021. 2. Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonnal avaldada kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027, radooni riiklik tegevuskava, radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava ja kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027 rakendusplaan aastateks 2018‒2021 ministeeriumi veebilehel. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemise päevast arvates, esitades kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Saata: Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaamet, AS A.L.A.R.A., Terviseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Eesti Geoloogiateenistus  KINNITATUD Keskkonnaministri käskkirjaga „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027, radooni riikliku tegevuskava, radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ja kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027 rakendusplaani aastateks 2018‒2021 kinnitamine“ KIIRGUSOHUTUSE RIIKLIK ARENGUKAVA 2018–2027  Tallinn 2019 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Seosed teiste valdkondade strateegiate ja arengukavadega ning osalevad institutsioonid . 6 1.1. Seosed teiste valdkondade strateegiate ja arengukavadega ......................................... 6 1.2. Seosed rahvusvahelise õigusega .................................................................................. 6 1.3. Arengukava valmimises osalevad institutsioonid........................................................ 7 1.3.1. Koostajad .............................................................................................................. 7 1.3.2. Isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi arengukava vastu ............. 8 2. Kiirgusohutuse olukord Eestis 2018. aastal ........................................................................ 9 2.1. Kiirgusohutuse tagamine ............................................................................................. 9 2.1.1. Kiirgusohutuse taristu .......................................................................................... 9 2.1.2. Kiirgustegevus .................................................................................................... 13 2.1.3. Kiirgusohutuse järelevalve ................................................................................. 17 2.2. Kiirgusohutusalase teadlikkuse suurendamine ja pädevuse tagamine ...................... 18 2.2.1. Kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine ...................................................... 18 2.2.2. Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine ....................................................... 23 2.2.3. Kiirgusalane teadus- ja arendustegevus ............................................................. 24 2.2.4. Üldine kiirgusteadlikkus .................................................................................... 25 2.3. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine .......................................................................... 27 2.4. Kiirgushädaolukorraks valmisolek ............................................................................ 29 2.5. Looduskiirgus ............................................................................................................ 31 2.5.1. Kiirgusseire ........................................................................................................ 31 2.5.2. Joogivesi ............................................................................................................. 33 2.5.3. Radoon ............................................................................................................... 35 2.5.4. Ehitusmaterjalid ................................................................................................. 35 2.6. Meditsiinikiiritus ....................................................................................................... 36 2.6.1. Patsiendi kiirgusohutus ...................................................................................... 37 2.6.2. Kvaliteet ............................................................................................................. 39 3. Kiirgusohutuse tagamise strateegilised eesmärgid ........................................................... 40 4. Juhtimisstruktuuri kirjeldus .............................................................................................. 48 4.1. Arengukava elluviimises osalevate asutuste rollijaotus ............................................ 48 4.2. Arengukava tulemuslikkuse hindamine..................................................................... 48 5. Arengukava maksumuse prognoos perioodiks 2018–2021 .............................................. 50 2 6. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ja protsessi avalikustamine .............................. 56 6.1. Keskkonnamõju strateegiline hindamine................................................................... 56 6.2. Avalikustamine .......................................................................................................... 56 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 57 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 59 Lisa 1. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava .............................................. 61 Lisa 2. Radooni riiklik tegevuskava ......................................................................................... 61 Lisa 3. Kiirgusohutuse riikliku arengukava rakendusplaan 2018–2021 .................................. 61 3  Sissejuhatus Kiirgusohutuse tagamist võib määratleda kui inimese ja keskkonna kaitseks korraldatavat kiirgustegevuse reguleerimist ning asjakohase seire ja järelevalve korraldamist. Kiirgusohutuse tagamiseks tuleb kindlaks määrata, milliseid eesmärke peab Eesti teatud ajavahemiku kestel saavutama, mida vältima, kes ja mil viisil ning kui suures ulatuses peab keskkonna kiirguse kahjustava mõju eest kaitsmisega või inimese tervist kahjustava tegevuse vältimisega tegelema. Kõik need probleemid vajavad integreeritud ja ratsionaalseid lahendusi ning selleks ongi vajalik kiirgusohutuse riiklik arengukava. Tänaseks on kiirgusohutuse tagamine muutunud piirmäärade täitmise jälgimisest kiirgusohutuse kvaliteedisüsteemi osaks. Kiirgusohutuse tagamise planeerimine pikemaks perioodiks on keeruline, aga vältimatult vajalik kõigis kiirgustegevuse valdkondades. Kiirguskaitse hõlmab väga erinevaid tegevusalasid: meditsiini, tööstust, valmisolekut kiirgussündmusteks, keskkonnaseiret jne. Kiirgusohutuse tagamiseks on oluline pidev ja tasakaalustatud areng kõikidel nendel aladel. Kõige tõenäolisemad kiirgusohuallikad Eestis on kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete eiramine ja liiklusavarii radioaktiivseid aineid vedava veokiga. Ohuolukorra võivad tekitada avariid naabermaade tuumaelektrijaamades, avariid radioaktiivsete jäätmete käitlemisel, varastatud või leitud radioaktiivne aine. Ohtu võivad kujutada ka kiirgusallikad, mida käideldakse ilma kiirgustegevusloata või loaga sätestatud tingimusi rikkudes. Unustada ei tohi ka seda, et kiirgusallikaid võivad kasutada ründevahendite valmistamisel terroristid, ning tuumarelva kasutamist sõjalises konfliktis. Inimese kaitsel liigse kiirituse eest tuleb kindlasti arvesse võtta looduslikku kiirgust, näiteks joogivees sisalduvaid radionukliide ja hoonete siseõhu radoonisisaldust. Kiirgusohutuse korraldamine nõuab mõtestatud ning eesmärgipärast lähenemist. Kiirguskaitse ja sellest sõltuv kiirgusohutuse tagamine on oma olemuselt interdistsiplinaarne tegevus – täppis-, loodus- ja ühiskonnateaduste kompleks ning selle igapäevane rakendamine. Selles arengukavas määratakse kiirguskaitse arengu prioriteedid aastani 2027 ning püstitatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmed ja tegevussuunad. Arengukava üldeesmärk on kiirgusohutuse tagamine. Arengukava strateegilised alleesmärgid on järgmised:  tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine;  tagatud on kiirgusohutusalane teadlikkus ja pädevuse suurendamine;  vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte;  tagatud on valmisolek kiirgussündmuste ennetamiseks ja lahendamiseks;  vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte;  tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus. Alleesmärkide põhjal on tegevusvaldkonnad järgmised: kiirgusalane koolitus, kiirgusteadlikkus, radioaktiivsete jäätmete käitlemine, kiirgussündmused, looduskiiritus ning meditsiinikiiritus. Nende valdkondade arendamine on vähemasti järgmisel kümnel aastal oluline. 4 Arengukavas on püstitatud kuus strateegilist alleesmärki, mille saavutamiseks on detailsemalt kavandatud vajalikud tegevussuunad. Määratud tegevussuunad on aluseks arengukava konkreetse perioodi rakenduskava koostamisele. Rakenduskavas on määratud eri institutsioonide rollid, tegevuse rahastamise vajadus ja võimalused, samuti tegevuse tulemuslikkuse indikaatorid. Kiirgusohutuse riikliku arengukava ülesehitus on järgmine: ● praeguse olukorra analüüs, sh kiirguskaitse valdkonna probleemide ning olemasolevate võimaluste analüüs (tegevusvaldkondade kaupa); ● kiirguskaitse strateegilised alleesmärgid, eesmärgi saavutamise mõõdetavus (mõõdikud), eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuse rakendamisviisid (tegevussuunad); ● arengukava elluviimise korraldus, koostöö ja rollijaotus eri osaliste vahel (sh eri valdkondades) kiirguskaitse eesmärkide saavutamiseks (sh nii eri institutsioonide või nende üksuste kohustused kui ka eri sektorite koostöö ja rollid), kiirguskaitsepoliitika tulemuslikkuse hindamise korraldamine, tagasiside saamine arengukava täitmiseks kasutatud meetmete tulemuslikkuse (sh tulemuste kvaliteedi) ja tõhususe kohta; ● arengukava elluviimiseks, kavandatud meetmete rakendamiseks, püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalike rahastamisallikate ja -võimaluste prognoos. KORAKi eesmärk on kiirguskaitse korraldamine järgmise kümne aasta kestel, et tagada Eestis optimaalne kiirgusohutus, kiirguskaitse toimimine ja areng. 5 1. Seosed teiste valdkondade strateegiate ja arengukavadega ning osalevad institutsioonid 1.1. Seosed teiste valdkondade strateegiate ja arengukavadega KORAK põhineb strateegial Säästev Eesti 21 ja on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 edasiarenduseks kiirguskaitse alal. Keskkonnastrateegias aastani 2030 on käsitletud vajadust arvestada käesolevat kiirgusohutuse arengukava. Paralleelselt võetakse arvesse seonduvate valdkondade arengukavasid ja strateegiaid – Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2019–2022 (kiirgusohutuse tagamine); Keskkonnaministeeriumi kriisireguleerimisplaan (valmisolek hädaolukordadeks); rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 (radoonist tingitud terviserisk; uus arengukava on 2018. a seisuga väljatöötamisel); mitme meditsiinieriala, sh Eesti radioloogia arengukava aastateks 2011–2020; Eesti töötervishoiu arengukava aastani 2020; heaolu arengukava 2016–2023 (tööpoliitika ja töökeskkonna lähtealused); Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2010; hädaolukordade ennetamine ja tagajärgede leevendamine) ning siseturvalisuse arengukava 2015–2020 (valmisolek kiirgusõnnetusteks; uus arengukava on 2018. a seisuga väljatöötamisel). Nimetatud arengukavade ja strateegiate seonduvust käesoleva arengukavaga käsitletakse KORAKi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes. 1.2. Seosed rahvusvahelise õigusega Kiirgusohutuse arengu suunamisel tuleb arvestada nii riigisiseste kui ka rahvusvahelisel tasandil võetud kohustustega. Peamised kohustused on seotud Euroopa Liidu lepingu ning EURATOMi lepinguga. Arengukava koostamisel lähtutakse järgmistest rahvusvahelise õiguse dokumentidest:  tuumaavariist operatiivse teatamise konventsioon. Konventsiooni kohaldatakse mis tahes avarii korral, mille tagajärjel radioaktiivsed osakesed paiskuvad või võivad paiskuda keskkonda ja toovad või võivad tuua kaasa radioaktiivsete heitmete kandumise üle riigipiiride ning millel võiks kiirgusohutuse seisukohalt olla tähendus teisele riigile;  tuumaavarii või kiirgusavariiolukorra korral abi andmise konventsioon. Osalisriigid teevad konventsiooni sätete kohaselt koostööd omavahel ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuriga (edaspidi IAEA) viivitamatu abi andmiseks tuumaavarii või kiirgusavarii olukorras, et vähendada nende tagajärgi ning kaitsta elu, vara ja keskkonda radiatsiooni ja radioaktiivsete heitmete mõju eest;  tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsioon ja selle muudatus. Konventsiooni kohaldatakse rahuotstarbel kasutatava tuumamaterjali suhtes selle riigisisesel kasutamisel, hoidmisel ja vedamisel ning rahvusvaheliselt veetava tuumamaterjali suhtes;  Viini konventsiooni ja Pariisi konventsiooni rakendamise ühine protokoll, mis loob seose Viini konventsiooni ja Pariisi konventsiooni vahel, laiendades vastastikku mõlema konventsiooniga kehtestatud tuumakahjustuste tsiviilvastutuse erirežiimi eeliseid; 6   tuumarelvade leviku tõkestamise leping ning Eesti Vabariigi Valitsuse ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vaheline kokkulepe kaitsemeetmete rakendamise kohta seoses tuumarelvade leviku tõkestamise lepinguga. Eesti kohustub rakendama kaitseabinõusid kogu rahuotstarbelise tuumatooraine või spetsiaalse lõhustuva aine suhtes oma territooriumil, et sellist ainet ei saaks kasutada tuumarelvade ega muude tuumalõhkeseadeldiste valmistamiseks;  kaitsemeetmete kokkuleppe lisalepped määravad tuumamaterjali arvestuse raportite esitamise IAEA-le, rahvusvaheliste inspekteerimiste sageduse ja kontrollitavad objektid;  Eesti ja IAEA kokkuleppe lisaprotokoll kaitsemeetmete rakendamise kohta seoses tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga suurendab IAEA-le esitatavate andmete hulka ning inspektorite õigusi;  kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioon. Eesmärk on kaitsta inimest ja keskkonda tsiviilvaldkondades tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumakütuse käitlemisel tekkivate ohtude eest, rakendades ohutu käitlemise põhimõtteid;  tuumaohutuse konventsioon ja selle Viini deklaratsioon. Eesmärk on kohustada maismaal tuumarajatisi omavaid riike säilitama ohutuse kõrge taseme, määrates rahvusvahelised standardid, mida need riigid peavad järgima. Arengukava koostamisel on lähtutud Euroopa Liidu Nõukogu järgmistest direktiividest:  direktiiv 2013/59/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom;  direktiiv 2006/117/Euratom, 20. november 2006, radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta;  direktiiv 2014/87/Euratom, 8. juuli 2014, millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik;  direktiiv 2011/70/Euratom, 19. juuli 2011, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks;  direktiiv 2013/51/Euratom, 22. oktoober 2013, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete ainete eest. Lisaks nimetatutele on arengukava koostamisel järgitud Euroopa Komisjoni, IAEA ja UNSCEAR juhendmaterjalidest. 1.3. Arengukava valmimises osalevad institutsioonid 1.3.1. Koostajad Arengukava koostamist korraldas Keskkonnaministeerium. Arengukava töötati välja Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi koostöös, samuti olid kaasatud eelnimetatud ministeeriumite 7 hallatavad asutused: Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, AS A.L.A.R.A., Terviseamet, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet. Keskkonnamõju ja keskkonnajuhtimissüsteemide seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punkti 1 kohaselt tehti käesoleva arengukava keskkonnamõju strateegiline hindamine. See on kohustuslik, kuna KORAKi alusel kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindaja leidmiseks korraldati riigihange, mille tulemusena valiti mõju hindajaks eksperdid OÜst Alkranel. KORAKi keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus hinnati arengukava eesmärkide elluviimiseks kavandatud tegevuste ning nende võimalike alternatiivide eeldatavat nii positiivset kui ka negatiivset mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale ning varale arengukava alameesmärkide kaupa. Hindamisel märgiti negatiivse mõju vältimise ja positiivse mõju suurendamise võimalused ning kui negatiivset mõju ei olnud võimalik vältida, pakuti välja selle leevendamise või heastamise meetmed arengukava tasemel, anti soovitused negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks projektide tasemel. 1.3.2. Isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi arengukava vastu Arengukava koostamisel arvestati lisaks koostajatele ka teiste isikute ja asutustega, kellel võis olla põhjendatud huvi arengukava valmimise vastu, ning peeti oluliseks mitmesuguste huvigruppide kaasamist. Kiirgusseaduse § 26 sätestab kiirgusohutuse riikliku arengukava koostamise eesmärgi ning KeHJSi § 37 arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja § 41 KSH aruande avalikustamise. KeHJSi alusel nimetatakse KSH programmis asutused ja isikud ning valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendavad organisatsioonid, keda tuleb kaasata. Institutsioonid, kelle arvamust arengukava ning keskkonnamõju strateegilise hindamise kohta küsiti, on lisaks arengukava koostamisse kaasatud ministeeriumitele ja nende hallatavatele asutustele järgmised:  Kultuuriministeerium  Maaeluministeerium  Haridus- ja Teadusministeerium  Linnade Liit  Maaomavalitsuste Liit  Lääne-Harju Vallavalitsus  Saue Vallavalitsus  Saku Vallavalitsus  Sillamäe Linnavalitsus  Veterinaar- ja Toiduamet  Tööinspektsioon  Eesti Geoloogiateenistus  Eesti Keskkonnaühenduste Koda  Eesti Radioloogia Ühing. Huvitatud isikutelt ning asutustelt tulnud ettepanekuid käsitletakse peatükis „Avalikustamine“. 8 2. Kiirgusohutuse olukord Eestis 2018. aastal 2.1. Kiirgusohutuse tagamine 2.1.1. Kiirgusohutuse taristu Keskkonnavaldkonnas toimus aastatel 2015 ja 2016 õigusaktide kodifitseerimine ning keskkonnaseadustiku üldosa seadust (edaspidi KeÜS) täiendati 2015. ja 2016. aastal kiirgust käsitlevate sätetega. Keskkonnaõiguse kodifitseerimise käigus jõustus 01.11.2016 uus kiirgusseadus. Uue tervikteksti koostamise eesmärk oli eelkõige peatükkide sisemise struktuuri ühtlustamine. Seaduse sisu jäi 2004. aasta kiirgusseadusega võrreldes suures osas samaks, kuid tehti siiski mitu sisu täpsustavat ja põhimõttelist muudatust. Koos uue kiirgusseadusega taaskehtestati ning uuendati ka kõik seaduse alamaktid. 2017. aasta 15. augustil jõustunud kiirgusseaduse muudatusega võeti Eesti õigusesse üle nõukogu direktiiv 2014/87/Euratom, 8. juuli 2014, millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (edaspidi direktiiv 2014/87/Euratom). 2018. aasta 6. juulil jõustunud muudatusega võeti üle nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (edaspidi direktiiv 2013/59/Euratom). 2018. aasta KeÜSi ja kiirgusseaduse muudatusega jõustus nõue esitada digitaalselt allkirjastatud kiirgustegevusloa taotlus ning vormistada kiirgustegevusluba ja selle andmise otsus digitaalselt allkirjastatuna keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kaudu. Samuti kaasnes KeÜSi ja kiirgusseaduse muudatusega kiirgusallikate ja tuumamaterjali registri pidamine KOTKASes. KOTKAS on andmekogu, mille eesmärk on lihtsustada keskkonnakomplekslubade ja kiirgustegevuslubade taotlemist ja menetlemist, loaga seotud seire-, aruandlus- ja muude kohustuste täitmist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust. Kiirgusseaduse järgi korraldab kiirgusohutustegevust oma pädevuse piires Keskkonnaministeerium (edaspidi KeM) Keskkonnainspektsiooni (edaspidi KKI) ja Keskkonnaameti (edaspidi KeA) kaudu, kaasates selleks teisi asjaomaseid asutusi ning võttes muu hulgas arvesse valdkonnapõhiseid käitamiskogemusi, otsustusprotsessi tulemusi, asjaomase tehnoloogia arengut ja teadusuuringuid. Kui KeMi ülesanne on kiirgusohutusalase poliitika kujundamine ja valitsemisala juhtimine, siis KKI ja KeA ülesandeks on selle poliitika elluviimine, seadustega pandud ülesannete täitmine, kiirgusvaldkonna juhtimine ja riiklik järelevalve. Mõlemad asutused osalevad ka poliitikasuundade, arengukavade ning programmide koostamisel. KeMi, KeA ja KKI tegevusvaldkonnad ja ülesanded on sätestatud nende asutuste põhimääruses1. KeA põhiülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutuse, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda vastava valdkonna õigusaktide väljatöötamises. KKI põhiülesandeks on järelevalve looduskeskkonna ja -varade kasutamise üle, menetledes selleks nii keskkonnaalaseid väär- kui 2011. aastast ka kuritegusid. Mõlemad asutused osalevad kriisireguleerimisega seotud ülesannete täitmisel. Kiirgusohutuse tagamisse 1 Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määrus nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“; keskkonnaministri 20.05.2014 määrus nr 13 „Keskkonnaameti põhimäärus“, keskkonnaministri 31.03.2009 määrus nr 12 „Keskkonnainspektsiooni põhimäärus“. 9 on kaasatud järgmised ministeeriumid ning nende allasutused: 1) Siseministeerium korraldab riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kriisireguleerimise valdkonnaga seotud tegevusi ning koordineerib oma allasutuste (Häirekeskus, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet) osalemist kiirgussündmustes; 2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab muu hulgas energeetika, elamumajanduse, ehituse ja transpordi (sh transpordi infrastruktuur, veondus, transiit, logistika ja ühistransport) valdkonnaga seotud tegevusi. Kiirgusohutuse seisukohast on oluline looduskiirgusest tulenevate ohtude minimeerimine ehitiste planeerimise, projekteerimise ja ehitamise nõuete kaudu. Ministeeriumi allasutused, kes on kaasatud kiirgusohutuse tagamisse, on riigile kuuluv aktsiaselts A.L.A.R.A., Maanteeamet ja Eesti Geoloogiateenistus. Ministeerium vastutab radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamise korraldamise eest. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise ning nende vaheladustamisega tegeleb AS A.L.A.R.A. Maanteeamet võtab vastu ja väljastab ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (edaspidi ADR) (sh ohtlike veose klass 7 – radioaktiivsed materjalid) kohase autojuhi koolituse tunnistuse ning teeb muid ADRi nõuete kohaseid toiminguid. Eesti Geoloogiateenistus tegeleb radooniuuringutega. Ministeerium koordineerib energeetika valdkonna arengut, sh tuumaenergeetika kasutamist; 3) Sotsiaalministeeriumi vastutusala on muu hulgas rahva tervise kaitsmine ning arstiabi korraldamine. Kiirgusohutuse tagamisse kaasatud ministeeriumi allasutused on Terviseamet ja Tööinspektsioon. Terviseamet analüüsib järelevalve käigus joogivee kvaliteedi kohta kogutud teavet ja teeb tervisohtude riskianalüüse, turujärelevalvet meditsiiniseadmete üle, korraldab meditsiinikiiritusega seotud tegevusi ameti pädevuse piires, samuti tervishoiutöötajate ja tervishoiuteenuse osutajate pädevuse hindamist, koordineerib tervishoiuteenuste kvaliteeti ning annab selles arvamusi ja hinnanguid; peab tervishoiutöötajate riikliku registrit, korraldab kiirabi ja tervishoiu hädaolukorraks valmisolekut ja hädaolukorra lahendamist ning elutähtsate teenuste toimepidevust oma pädevuse piires. Tööinspektsioon kontrollib tööruumide õhu radoonisisalduse mõõtmist; 4) Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuulub muu hulgas tollipoliitika kavandamine ja elluviimine. Kiirgusohutuse tagamisse on kaasatud Maksu- ja Tolliamet, kes kontrollib üle piiri veetavaid kaupu ning haldab piiriületuskohtades kiirgusseirevõrku kaubas radioaktiivse materjali avastamiseks. 5) Maaeluministeeriumi kiirgusohutuse tagamisse kaasatud allasutus Veterinaar- ja Toiduamet teeb põllumajandustoodete seiret ning toiduohutusega seotud järelevalve toiminguid. Vabariigi Valitsus algatas 28.09.2018 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine) eelnõu2. Soovituse keskkonnavaldkonna ühendameti loomiseks on KeMile esitanud ka Rahandusministeerium 2016. aastal koostatud riigiülesannete analüüsis3 ning 2018. aastal Riigikontroll ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise järelauditi4 kommentaarides. Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt lähtuks KeA ja KKI ühendamine riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine. KeA ja KKI põhiülesanded kattuvad osaliselt. Samuti kattuvad KKI ja KeA rollid osaliselt kriisireguleerimisega seotud ülesannete täitmisel, mis ei 2 http://eelnoud.valitsus.ee/main#FryQJSX6. 3 Riigiülesannete analüüs (Rahandusministeerium, mai 2016). 4 https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/557GetPage/1/557Year/- 1/ItemId/1008/amid/557/language/et-EE/Default.aspx. 10 hõlbusta kriisijuhtumite lahendamist. Ühendasutus liidaks KeA ja KKI põhifunktsioonid, seejuures jäävad mõlema asutuse põhiülesanded senisel kujul kehtima. Ühendasutuse nimena jääks kasutusse Keskkonnaamet, mis on piisavalt üldine, et katta asutuse kõigi ülesannete ulatust ja olemust. Kiirgusvaldkonnas tuleks ühendasutuse loomisel luua võimalus kiirgusele spetsialiseerunud inspektorite ametisse nimetamiseks ning neile valdkondlike koolituste võimaldamiseks. Spetsialiseerumisega tagatakse kiirgusvaldkonnas tulemuslikum ning kvaliteetsem järelevalve ning inspektorite kiirgusalase pädevuse suurendamine. Kiirgusohutuse tagamiseks kasutatavate kiirgusmõõteseadmete mõõtetulemuste kvaliteedi hoidmiseks on tarvis mõõteseadmeid regulaarselt kontrollida (kalibreerida). Eestis puudub täna võimalus neid mõõteseadmeid kontrollida, mistõttu on vaja suurendada seadmete kalibreerimise võimalusi. Selleks tuleb rajada rahvusvahelistele nõuetele vastav kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiskeskus (ingl Secondary Standard Dosimetry Laboratory (SSDL)), kus toimub järelevalves, kiirgussündmuste lahendamisel ja erinevates kiirgustegevustes kasutatavate kiirgusmõõteseadmete usaldusväärne, kiire ja kvaliteetne kalibreerimine, mis parandab mõõtetulemuste kvaliteeti ning seeläbi vähendab kiirgusohtu inimesele ja keskkonnale. 2015. aasta juulis kinnitas keskkonnaminister käskkirjaga radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava (vt lisa 1), mille koostamise vajadus tulenes 2008. aastal heaks kiidetud KORAKist 2008–2017 (edaspidi KORAK 2008–2017) ja selle rakendusplaanist. 2011. aastal jõustus nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom, 19. juuli 2011, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (edaspidi direktiiv 2011/70/Euratom), mis seadis täpsemad nõuded riikliku radioaktiivse jäätmete käitlemise tegevuskava koostamise kohta. Seetõttu täiendati ka tegevuskava eelnõu direktiivi 2011/70/Euratom rakendamise juhise nõuete järgi. Liikmesriigid pidid esitama komisjonile esimese aruande nimetatud direktiivi rakendamise kohta hiljemalt 23. augustiks 2015 ja seejärel iga kolme aasta tagant ühendkonventsioonis ette nähtud läbivaatamis- ja aruandlusnõuete põhjal. Kiirgusseaduse alusel võib arengukava elluviimiseks või kiirgusohutuse korraldamise ja tõhustamise eesmärkide saavutamiseks koostada KORAKi valdkondade kohta tegevuskavad. Käesoleva KORAKi raames esitatakse radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonna all uuendatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava, mis on KORAKi lisa ning mida ajakohastatakse vastavalt vajadusele. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava eesmärkidega arvestatakse KORAKi rakendusplaanis. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas esitatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika kohaselt tuleb Eestisse rajada radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik 2040. aastaks. Aastail 2014–2015 dekomissioneerisid rahvusvahelised eksperdid Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonid ning tegid radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud5 (edaspidi lõppladustuspaiga eeluuringud). Vabariigi Valitsus võttis 28. aprilli 2016. a kabinetinõupidamisel vastu põhimõttelise otsuse Eestisse radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava käsitleb ka looduslikke radioaktiivseid aineid sisaldavate jääkide (NORM-jääk) ja jäätmete (NORM-jäätmed) käitlemise poliitikat. Kiirgusseaduses on sätestatud kohustus teha Eestis kord kümne aasta jooksul kiirgusohutuse riiklik audit. See nõue tuleneb direktiivist 2014/87/Euratom. Kiirgusohutuse riiklik audit on 5 http://alara.ee/wp-content/uploads/2018/08/kodulehtPaldiskieeluuringudlopparuanne.pdf. 11 kiirgusohutuse suurendamise eesmärgil korraldatav audit, mille käigus hinnatakse riigi kiirgusohutuse õiguslikku ja organisatsioonilist korraldust ning kiirgus- ja tuumaohutust tagavaid asutusi. Auditisse kaasatakse rahvusvaheliselt tunnustatud kiirguseksperte. Eksperdihinnangute tulemustest teavitatakse liikmesriike ja Euroopa Komisjoni. Sellist teenust on riikidel võimalik tellida Rahvusvaheliselt Aatomienergiaagentuurilt (IAEA) Integrated Regulatory Review Service´i missiooni (edaspidi IRRS missioon). IRRS missiooni käigus tuvastatud parandusvajaduste täitmise hindamiseks peab hiljemalt nelja aasta pärast toimuma järelaudit rahvusvaheliselt tunnustatud kiirgusekspertide osavõtul. IRRS missioon toimus Eestis 4.–14. septembrini 2016. Missiooni käigus hinnati riigi kiirgusohutuse õiguslikku ja organisatsioonilist raamistikku ning pädevaid reguleerivaid asutusi, samuti inspekteerimist. IRRS missiooni tulemustest valmis aruanne6, milles antakse soovitusi ja tehakse ettepanekuid kiirgusohutuse riikliku korralduse parandamiseks. Kuigi võrreldes KORAK 2008–2017 rakendusperioodiga on täpsustunud kiirgusohutustegevuses osalevate asutuste ülesanded, märkisid rahvusvahelised eksperdid aruandes siiski, et kiirgusohutuse tagamisel esineb regulatiivsete funktsioonide kattuvust. Samuti viidati osade valdkondade kohta kiirgusohutuse tagamisse kaasatud asutuste vähesele koostööle ja infovahetusele (nt järelevalve korraldus tervishoiuteenuse osutajate üle, infovahetus radioaktiivse aine transpordist). Lisaks leiti, et on vaja täpsustada ja täiendada kiirguse kasutamist eri valdkondades kiirgusohutust kindlustavate meetmetega, võttes arvesse valdkonna spetsiifikat. Kuigi valdav osa soovitusi ja ettepanekuid on kirjutatud kiirgusseadusesse, vajavad mõned neist siiski põhjalikumat analüüsi. Neid kajastatakse käesolevas KORAKis vastavate peatükkide all. IRRS missiooni järelmissioon toimus Eestis 3.–9. märtsini 2019. Nädal aega Eestis viibinud IAEA ekspertide meeskond andis Eesti tuuma- ja kiirgusohutuse tagamise meetmetele positiivse hinnangu – võrreldes 2016. aastaga on olukord paranenud. Ajakohastatud on riiklikku kiirgusohutuspoliitikat ja -strateegiat ning õigusaktid on viidud vastavusse IAEA standarditega. Samuti on paranenud kiirgusohutuse järelevalve. Toodi välja, et Eesti peab looma jätkusuutliku süsteemi kiirgusohutuse spetsialistide koolitamiseks ning täiendama õigusakte radioaktiivsete jäätmete lõppladustamist käsitlevate sätetega. Järgmine kiirgusohutuse riiklik audit tuleb korraldada 2026. aastal ning selle ettevalmistustega alustatakse hiljemalt 2025. aastal. IRRS missiooni ettevalmistusprotsessi korraldab KeM ja protsessi on kaasatud KeA ja KKI, aga samuti Sotsiaalministeerium ja Terviseamet ning vajaduse korral kiirgusohutuse tagamisega seotud teised ministeeriumid ja asutused. Nõukogu direktiiv 2011/70/EURATOM, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks, kohustab Eestit vähemalt kord kümne aasta jooksul hindama kiirgusohutuse riiklikku korraldust, pädevat reguleerivat asutust, riiklikku programmi ja selle rakendamist.. Hindamisteenust on riikidel võimalik tellida IAEA-lt kui nn ARTEMIS missiooni (Integrated Review Service for Radioactive Waste and Spent Fuel Management, Decommissioning and Remediation mission). ARTEMIS missiooni käigus tuvastatud parandusvajaduste täitmise hindamiseks toimub kahe kuni nelja aasta pärast järelmissioon, kuid selle vajadus sõltub tegelikust situatsioonist või selle korraldamine lepitakse kokku ARTEMIS missiooni lähteülesandes. 6 https://www.envir.ee/sites/default/files/irrs_estonia_final_report_2016-11-10_.pdf. 12 Esmakordne ARTEMIS missioon Eestis toimus 24. märtsist 1. aprillini 2019 ning selle käigus hindasid rahvusvahelised eksperdid Eesti radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikku korraldust. Rahvusvahelised eksperdid tõid välja, et Eesti on oma väga väikese radioaktiivsete jäätmete tekke juures suutnud luua nende käitlemiseks terviklahendused. Auditi järeldustes anti soovitusi Eestisse 2040. aastaks kavandatava radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalike tegevuste planeerimiseks. Samuti rõhutati, et radioaktiivsete jäätmete käitlemise korraldamisel peavad lisaks Keskkonnaministeeriumile võtma vastutuse ka teised asjaomased ministeeriumid. Kiirgusseaduse alusel võib arengukava elluviimiseks või kiirgusohutuse korraldamise ja tõhustamise eesmärkide saavutamiseks koostada KORAKi valdkondade kohta tegevuskavad. Käesoleva KORAKi raames koostatakse looduskiirituse valdkonna all radooni riiklik tegevuskava, mis on KORAKi lisa. Tegevuskava koostamise vajadus tuleneb direktiivi 2013/59/EURATOM artiklist 103. Direktiiv kohustab liikmesriike vastu võtma riikliku tegevuskava elamutes, üldkasutatavates ehitistes ja töökohtadel seoses radooni sisseimbumisega eri allikatest, näiteks pinnasest, ehitusmaterjalidest või veest, tuleneva radoonikiirituse pikaajalise riski ohjamiseks. Radooni riikliku tegevuskava koostamist koordineerib KeM koostöös KeAga. Tegevuskava kooskõlastatakse Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga. Tegevuskava ajakohastatakse regulaarselt vastavalt vajadusele ning selle eesmärke arvestatakse KORAKi rakendusplaanide koostamisel. 2.1.2. Kiirgustegevus Kiirgustegevuseks on vajalik kiirgustegevusluba, mille annab Keskkonnaamet ning milles sätestatud tingimuste täitmist kontrollib Keskkonnainspektsioon. Eestis on välja antud umbes 630 kiirgustegevusluba. Kiirgusallikaid kasutavad tööstus- ja teenusettevõtted, tervishoiuteenuse ja veterinaarteenuse osutajad, teadus- ja uurimisasutused ning valitsusasutused. Kiirgustegevusluba on vaja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ja sellega seotud tegevusteks, radioaktiivse aine vedamiseks, sisse-, välja- ja läbiveoks, samuti kiirgusallika paigaldus-, hooldus- ja remonditeenuse osutamiseks. Enamik kiirgustegevuslube (u 75%) on antud tervishoiuteenuse osutajatele, kellele järgnevad lubade arvu poolest tööstusettevõtted ja veterinaarteenuse osutajad. Kiirgusallika kasutamise valdkonnad pole võrreldes KORAK 2008–2017 kehtivusperioodiga muutunud. Lähemal ajal pole ka uute kiirgusallikate kasutusele võtmist ette näha – see sõltub nii rahvusvaheliste õigusaktide muutmisest kui ka olulistest arengutest majanduses (uued tehnoloogiad). Olulisim muudatus kiirgusvaldkonnas on lõppladustuspaiga rajamise otsuse vastuvõtmine Vabariigi Valitsuse poolt 2016. aastal. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik tuleb Eestisse rajada 2040. aastaks. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas ja lõppladustuspaiga eeluuringutes esitatud kokkuvõtte kohaselt peab lõppladustuspaiga rajamisele eelnema põhjalik analüüs ja õigusaktide täiendamine, kuna praegusest õiguslikust raamistikust ei piisa lõppladustuspaiga rajamiseks. Samuti märgitakse, et lisaks kiirgusseadusele ja selle alusel kehtestatud määrustele tuleb muuta ka ehitiste kavandamist ja rajamist käsitlevaid õigusakte, et sätestada lõppladustuspaiga rajamise nõuded. Kiirgusseaduse alusel tuleb kiirgustegevusloa taotlemiseks radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseks 13 kohaldada avaliku menetluse sätteid ning KeHJSi alusel on see tegevus olulise keskkonnamõjuga, mida tuleb hinnata, et selgitada välja kavandatava tegevusega kaasneda võiv mõju ning informeerida avalikkust. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustamisega võtab Eesti endale esmakordselt kohustuseks radioaktiivsete jäätmete lõpliku kõrvaldamise, millega varasem kokkupuude Eestil puudub. Seetõttu on Eestil mõistlik arendada selle valdkonna õigusnorme projektipõhiselt, ostes teenuse sisse. Kiirgusseaduse alusel liigitatakse kiirgustegevus kiirgustöötaja kiirgustegevusest aastas saadava efektiivdoosi alusel väikese, mõõduka ja suure ohuga tegevuseks. Lisaks liigitub suure ohuga kiirgustegevuseks, sõltumata kiirgustöötaja aastas saadavast efektiivdoosist, muu hulgas kõrgaktiivse kiirgusallika kasutamine ja radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamine. Uue kiirgusseaduse jõustumisega kaasnes 2016. aastal oluline muudatus, mille kohaselt väikese ohuga kiirgustegevusele antakse kiirgustegevusluba tähtajatult. Varem kehtisid kõik kiirgustegevusload ohuastmest sõltumata kuni viis aastat. Mõõduka ja suure ohuga kiirgustegevusele antakse kiirgustegevusluba endiselt kuni viieks aastaks. Väikese ohuga kiirgustegevusload moodustavad umbes 73%, mõõduka ohuga kiirgustegevusload 26% ja suure ohuga kiirgustegevusload 1% lubade koguarvust. Enne uut kiirgusseadust väikese ohuga kiirgustegevuseks välja antud load kehtivad kuni loa kehtivusaja lõpuni. Hiljemalt 2021. aasta lõpuks on enne uut kiirgusseadust väikese ohuga kiirgustegevuseks antud kiirgustegevuslubade kehtivus lõppenud ning sestpeale on kõik väikese ohuga kiirgustegevused reguleeritud tähtajatu kiirgustegevusloaga. Kuigi väikese ohuga kiirgustegevuseks antakse lubasid tähtajatult, tehakse nende üle järelevalvet samadel alustel, mis on kiirgusseaduses sätestatud suure ja mõõduka ohuga kiirgustegevuseks. Alates 2018. a esimesest poolest esitatakse kiirgustegevusloa taotlusi, neid menetletakse ja väljastatakse KOTKASe kaudu, samas andmebaasis peetakse ka kiirgusallikate ja tuumamaterjali registrit. Varem toimus kiirgustegevusloa taotlemine ja menetlemine, loaga seotud seire, aruandluse ning muude loaga seotud kohustuste täitmine KeA dokumendihaldussüsteemis. Andmeid sai esitada nii elektrooniliselt kui ka paberil. Kiirustegevusloa andmine vormistati samuti KeA dokumendihaldussüsteemis, kuid luba väljastati paberil. Kiirgustegevuslubade, aga ka kiirgusallikate ja tuumamaterjali kohta olid eraldi registrid, kuhu andmeid sisestati käsitsi. KOTKASesse sisestatakse ja säilitatakse andmeid digitaalselt. Nii taotlus kui ka kiirgustegevusluba vormistatakse ja allkirjastatakse digitaalselt ning edastatakse KOTKASe kaudu. Kiirgustegevusloa taotlemine ja menetlemine, loaga seotud seire, aruandlus ning muude loaga seotud kohustuste täitmine, samuti kogutud andmete säilitamine, kasutamine ja kättesaadavus on varasemaga võrreldes palju lihtsam. Süsteemi on sisse ehitatud vormid ja juhendid ning andmed koondatakse mitmest registrist (kiirgustegevusloa taotlused, kiirgustegevusload, kiirgusallikad). KOTKASesse on üle kantud kõik kehtivad kiirgustegevusload. See tagab, et loaga seotud seire ja muud andmed, aga ka loa muutmisega seotud andmed asuvad ühes süsteemis ja teave konkreetse kiirgustegevusloaga seotud tegevuste kohta on kompaktsena kättesaadav. KOTKASe arendamine on pidev protsess. Uue kiirgusseadusega sätestati radioaktiivse kiirgusallika kategooria mõiste ja kehtestati määrus, milles on muu hulgas kirjeldatud radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad ja kiirgusallika füüsilise kaitse nõuded sõltuvalt kiirgusallika kategooriast. Rahvusvaheliselt pööratakse üha rohkem tähelepanu radioaktiivse aine füüsilise kaitse nõuete kehtestamisele ja rakendamisele seoses julgeoleku tagamisega. Seetõttu tehakse arendustööd radioaktiivse aine kasutamisele alternatiivse tehnoloogia väljatöötamiseks, näiteks radioaktiivset ainet sisaldava 14 seadme asendamine röntgenseadmega. Lähemal ajal võib ette näha osade radioaktiivset ainet sisaldavate seadmete väljavahetamist röntgenseadmete vastu. 2018. aastal jõustunud kiirgusseaduse muudatusega käsitletakse varasemast oluliselt täpsemalt looduslike kiirgusallikatega seotud tegevust, loetledes toimingud, mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajatele või elanikele suuremat kiiritust, kui on kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi piirmäär, ning kelle kaitseks tuleb rakendada meetmeid. Looduslike kiirgusallikatega seotud toimingutega võib kaasneda looduslike NORM-jääkide või NORM-jäätmete teke. Keskkonnaametil on õigus nõuda tööandjalt kiirgusseaduse alusel ka kiirgusohutushinnangut, milles on hinnatud NORM-jääkide või NORM-jäätmete tekke- ja käitlemisvõimalusi. Kiirgusseaduses viidatud toiminguteks, mille korral oleks vaja hinnata ka NORM-jääkide/jäätmete võimalikku teket ja vajaduse korral nende käitlemisvõimalusi, on üldjuhul vaja muud keskkonnaluba. Selleks et ennetada olukordi, kus planeeritakse ja taotletakse lube tegevuseks, mille käigus võib esineda NORM-jääkide/jäätmete tekke risk, kuid mis võib tegevuse planeerimise käigus jääda siiski hindamata, on vaja seaduse tasemel sätestada, et keskkonna kasutamisega seotud loa taotlemise käigus kiirgusseaduses loetletud looduslike kiirgusallikatega seotud toimingute korral tuleb lisaks muudele dokumentidele esitada ka kiirgusohutushinnang. See annaks muu hulgas ülevaate ka planeeritava tegevuse tulemusena tekkivast looduslike radionukliididega saastunud materjalist. Kiirgusohutushinnang võimaldaks otsustada tehnoloogia ja/või materjali radioaktiivsuse seire vajaduse üle, kusjuures seire tingimused määrataks keskkonna kasutamisega seotud loas (keskkonnaluba va kiirgustegevusluba, keskkonnakompleksluba või muu luba). Efektiivsema preventiivse kontrolli tagamiseks võimaliku NORM-jäägi ja NORM-jäätme tekke vältimise/vähendamise üle on vaja kehtestada KeÜSis nõue esitada keskkonnaloa taotlemisel kiirgusseaduses nimetatud toiminguteks kiirgusohutushinnang. KeÜSi muudatus tõhustaks muu hulgas KeA eri sisuosakondade vahelist tööd. IRRS missioon tõi samuti puudusena välja vähese kontrolli NORM-jäägi ja NORM-jäätme võimaliku tekke üle ning NORM-materjalide käitlusstrateegia puudumise. IRRS eksperdid soovitasid NORM-jäägi ja NORM-jäätme käitlemisega seotud temaatikat kajastada radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas. Kiirgusohutuse paremaks tagamiseks on KeA oma arengukavas 2019–2022 välja toonud vajaduse muuta kiirgustegevuse ohuastmete määramise aluseid. Kiirgusseaduse kohaselt piirdub kiirgustegevuse ohuastmete määramine kiirgustöötaja kiirgustegevusest aastas saadava doosi hindamisega ega võta arvesse kiirgusallika endaga seotud riske. Kiirgustegevuse ohuastmete määramisel tuleb arvestada eri komponentide (rajatis, ruumid, kiirgusallikas, kiirgusdoos) mõju. Kiirgustegevuse ohuastmete paremaks määramiseks analüüsitakse riigis tehtavaid kiirgustegevusi ning kiirgustegevuses kasutatavaid kiirgusallikaid, tuginedes rahvusvahelisele parimale praktikale. Analüüsimisel kasutatakse muu hulgas IAEA radioaktiivse aine liigitamise juhendeid, kus on ära toodud potentsiaalsed terviseriskid radioaktiivse ainega seotud avarii korral. Nende juhendite alusel koostatud analüüsi tulemusena uuesti määratletud kiirgustegevuse ohuastmed võimaldavad kiirgusohutusnõuete proportsionaalsemat rakendamist. IRRS missioon osutas, et kiirgusohutusnõuete proportsionaalne rakendamine lähtuvalt kiirgustegevuse eripärast ja selle potentsiaalsest mõjust pole alati tagatud. Samuti viitas, et radioaktiivse aine kasutamisel ei lähtuta selle potentsiaalse mõju hindamisel IAEA radioaktiivse aine liigitamise süsteemist. Kiirgustegevuse ohuastmete määramise aluste muutmiseks on vaja muuta kiirgusseadust ja selle alamakte. 15 Kiirgusseaduses on defineeritud kiirgustegevusloa omaja vastutus. Kiirgustegevusloa omaja vastutab kiirgusseaduses ja loa tingimustes sätestatud kohustuste täitmise eest, et tagada kiirgusohutus ning töötajate kaitse mis tahes loa omaja valduses oleva kiirgusallika või tegevusega seotud kiirgusolukorras. IRRS missioon tõi välja, et kuigi kiirgustegevusloa omaja vastutus on selgelt määratud, puudub nõue, mis keelab kiirgustegevusloa omajal pakkuda kiirgustöötajale kaitse- ja ohutusmeetmete rakendamise asemel hüvitist. Hüvitisena võib käsitelda lisatasu, erikindlustuse, tööaja või lisapuhkuse saamist. Kui näiteks tervisekontrolli andmete põhjal selgub, et töötaja ei pruugi tervislikel põhjustel enam jätkata tööd, siis tööandja teeb endast kõik võimaliku mõistlikkuse piires, et pakkuda töötajale sobivat alternatiivset töövõimalust. Kiirgusseaduse alusel peab kiirgustegevusloa taotleja muu hulgas esitama kiirgusallika ohutustamise kava, milles esitatakse teave kiirgusallika kasutamise lõpetamise protseduuride kohta. Kiirgusseaduses on toodud dekomissioneerimise definitsioon – see on kõik toimingud ja meetmed, mida rakendatakse üksikisiku suhtes kiirgusohtu kujutava rajatise tegevuse osaliseks või täielikuks lõpetamiseks ning hõlmab ka rajatise desaktiveerimist ja osalist või täielikku demonteerimist. Dekomissioneerimist käsitletakse kiirgustegevusena seoses tuumakütusetsükli rajatisega. Kui dekomissioneerimine on seotud kiirgustegevuse lõpetamisega, siis kiirgusallika ohutustamine ei pruugi tähendada kiirgustegevuse lõpetamist. Kiirgusallika ohutustamisel võib samas kohas kasutusele võtta uue kiirgusallika. Kiirgustegevuse lõpetamisele järgneb reeglina üleminekuperiood, mis on ettevalmistusaeg dekomissioneerimiseks, mille eesmärk on kiirgustegevuse asukoha vabastamine kiirgusohutusnõuete kohaldamisest. Dekomissioneerimiseks esitatakse plaan, millel on ettevõtte kavatsustest lähtuvalt kolm etappi: esialgne dekomissioneerimise plaan; plaani uuendamine seoses seadmete ja tehnoloogia muutumisega või ettenägematute olukordade tekkimisega ning rajatise käitamise andmetega, sh toimunud avariid, ja ka õigusaktide muudatused; lõplik dekomissioneerimise plaan. Dekomissioneerimiseks kiirgusohutusnõuete kehtestamiseks ja vajaduse korral täiendavate mõistete sätestamiseks kiirgusseaduses tuleb koostada analüüs, tuginedes rahvusvahelistele juhenditele ja parimale praktikale. IRRS missioon juhtis samuti tähelepanu dekomissioneerimisnõuete puudumisele kiirgusseaduses. Kiirgusseadus sätestab kiirgustegevusloa omaja kohustuse korraldada kiirgustöötajate isikudooside seiret ning seireandmete esitamise doosiregistrisse, kuhu kantakse ka väliskiiritusest põhjustatud efektiivdoosi suurus. Kui kiirgustöötaja saab olulist kiiritust radionukliidide sissevõtu tõttu, peab kiirgustegevusloa omaja korraldama kiirgustöötajale radionukliidide sissevõtust saadavate isikudooside hindamise või mõõtmised. Eestis puuduvad laborid, kes omavad kogukeha loendurit või teevad bioloogilist analüüsi radioaktiivsuse hindamiseks inimese kehas. Samas on Eestis vähe kiirgustegevusi, kus kasutatakse lahtised kiirgusallikaid, need piirduvad tuumameditsiini ning teadus- ja arendustegevusega. Seetõttu on tuleb analüüsida radionukliidide sissevõtust põhjustatud efektiivdoosi hindamise vajadust ning võimalikke hindamismeetodeid, nagu otsene ja kaudne hindamine. Analüüsi käigus tuleb hinnata ka kiirgusseaduse või selle alusel antud määruse muutmise vajadust. IRRS missioon tõi samuti välja asjaolu, et riigis puudub võimalus radionukliidide sissevõtust põhjustatud doosi hindamiseks. Eestis puudub hetkel sisekiirituse hindamiseks kogu keha skänner ja pole võimalik teha bioanalüüse. Kuna selliste võimaluste loomine on kallis ning teenuse vajajaid vähe, tuleb koostada analüüs sobiva sisekiirituse hindamise metoodika leidmiseks ja rakendamiseks ning uurida võimalusi kehaskänneri või bioanalüüside kasutuselevõtu kohta Eestis. Hetkel ei ole teada seadmete hinnad, nende ülalpidamiskulud, metoodika jmt ega nende 16 kahe sisekiirituse hindamise metoodika plussid ja miinused või alternatiivsete sisekiirituse hindamise metoodikate kasutuselevõtu võimalused. 2.1.3. Kiirgusohutuse järelevalve Kiirgusohutuse riiklikku järelevalvet teeb kiirgusseaduse järgi Keskkonnainspektsioon. 2018. aastal lisati kiirgusseaduse nõuete täitmise üle järelevalve tegijate hulka ka Tööinspektsioon, kes kontrollib koos Keskkonnainspektsiooniga määruse „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ nõuete täitmist. Kiirgusohutuse riikliku järelevalve tegemisse on kaasatud ka Terviseamet (edaspidi TA). Riiklik järelevalve toimub Keskkonnainspektsiooni peadirektori kinnitatud iga-aastase tööplaani alusel. Planeerimisel lähtutakse IAEA juhenddokumentidest. Objektide valikul lähtutakse sellest, et suure ohuga kiirgustegevusi kontrollitakse igal aastal, mõõduka ohuga objekte iga kahe-kolme aasta järel ja väikese ohuga objekte vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Valik on ka riskipõhine, s.t pööratakse tähelepanu aegunud ja/või aeguma hakkavatele kiirgustegevuslubadele ning ka järelkontrollile. Lisaks plaanilistele kontrollimisele tehakse ka plaaniväliseid kontrolle nendel objektidel, mille kohta on laekunud väärteoteated. Järelevalvemenetlusega seotud andmete korrastatud kogumiseks ja analüüsimiseks on kasutusel andmekogu ametliku nimetusega „Objekti kontrollimise andmekogu süsteem“ ehk OKAS. Inspektoritele on tagatud ligipääs kiirgustegevuslubade andmetele infosüsteemis KOTKAS ning vastupidi. 2016. aasta IRRS missiooni käigus märgiti ühe probleemkohana seda, et KOTKASe ja OKASe vahel puudub link, mis hõlbustaks KeA töötajatel kiirgustegevuslubade menetlemisel arvesse võtta järelevalve tulemusi ning tagaks inspektoritele kiire ligipääsu kiirgustegevusloa andmetele. Registritevahelised seosed tekitatakse nende arendamise käigus. Objektide valikul lähtutakse eelkõige ohuastmest ning kontrollivajaduse sagedusest, mitte niivõrd tegevusvaldkonnast. Sama põhimõtte järgi kontrollitakse kõiki kiirgustegevuslubasid, mis on antud nii tööstuse, transpordi, teeninduse kui ka meditsiini valdkonda. Eri valdkondade jaoks on välja töötatud juhendmaterjalid ja kontroll-küsimustikud, mis põhinevad IAEA soovitustel, riigisisesel õigusel ja kiirgustegevusloaga sätestatud tingimustel. Meditsiiniasutustele väljastatud kiirgustegevusload moodustavad ca 75% kõigist väljastatud kiirgustegevuslubadest ning seetõttu tehakse ka kõige rohkem järelevalvetoiminguid selles valdkonnas. Keskkonnainspektsioon koostab pärast igat kontrolli protokolli, mis võib olla kas vabas vormis või spetsiaalne kontrollnimekiri. Koostatud on kiirgustegevuse inspekteerimise valdkondlikud juhised, näiteks radioaktiivsete materjalide veo, tööstusliku radiograafia, statsionaarsete mõõteseadmete kasutamise, röntgendiagnostika, hambaröntgeni, kiiritusseadmete kiirgustegevuslubade inspekteerimiseks. Mõningate suure ohuga kiirgustegevusloa omajate inspekteerimiseks on koostatud ka eraldi ettevõttepõhised kontrollnimekirjad. Alates 2016. aasta novembrist väljastatakse väikese ohuga kiirgustegevusteks kiirgustegevuslube tähtajatult. 2021. aasta lõpuks on välja vahetatud kõik varem viieaastase kehtivusajaga kiirgustegevusload. Seejuures suureneb KKI roll kiirgusohutuse tagamisel oluliselt, kuna puudub vajadus vähemalt kord viie aasta jooksul uue kiirgustegevusloa taotlemiseks. 17 Meditsiiniasutustes teeb KKI järelevalvet kiirgustegevusloas kajastatud aspektide üle. TA kontrollib kiirgust emiteeriva seadme vastavust kehtestatud nõuetele ning veendub, et selle korralise hoolduse on teinud pädevad isikud. Inspekteerimise protseduuride ühtlustamiseks on välja töötatud kiirgustegevuse inspekteerimise juhendmaterjal tööplaanide koostamiseks, kontrollitavate objektide valikuks, kontrolli plaani koostamiseks, kontrolli ettevalmistamiseks ja tegemiseks, samuti on välja töötatud ning kiirgustegevuse järelevalves rakendatud põhiliste kiirgustegevuste kontrollimise protseduurid. 2018. aasta 6. juulil jõustunud kiirgusseaduse muudatusega lisati järelevalve tegijate hulka Tööinspektsioon (TI), kes teeb järelevalvet keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ nõuete täitmise üle koos KKIga. TI kontrollib tööandjate rutiinse järelevalve käigus muude füüsikaliste ohutegurite seas ka seda, kas radooni on mõõdetud (küsib mõõtetulemuste protokolli), kui töökoht asub määruse lisas loetletud radooniohtlikuks alaks tunnistatud KOVi territooriumil maa all, hoone maa-alusel korrusel või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub. Olukordades, kus radooni viitetase on ka pärast ehituslike parandusmeetmete võtmist korraldatud mõõtmiste andmetel ületatud, on tööandja kohustatud teavitama Keskkonnaametit. Tööruumide õhu radoonisisaldus peab olema mõõdetud hiljemalt 2023. aasta 1. juuliks. Sellele eelneval perioodil on järelevalveasutuste ülesandeks tegeleda radoonialase teavitustööga, mis on suunatud eelkõige tööandjatele. Samuti keskendutakse TI ja KKI inspektorite koolitamisele, et suurendada nende radoonialast pädevust. Tähelepanu on vaja pöörata ka asutustevahelisele koostööle radoonivaldkonnas. Kiirgusseaduse alusel kehtestas tervise- ja tööminister 19. detsembril 2018. a määruse nr 71 „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“. 2018. aastal jõustunud kiirgusseaduse muudatuse käigus lisati määrusesse diagnostilised referentsväärtused. Kuna kiirgusseaduse kohaselt pole Terviseamet (TA) järelevalve tegijana nimetatud, siis on praegu ka nimetatud määruse üle järelevalve tegijaks KKI. Täpsustamist vajavad sätted, mis reguleerivad järelevalveasutuste rolli meditsiinivaldkonnas. Probleemile on tähelepanu juhtinud ka IAEA 2016. aastal koostatud IRRS missiooni raportis. Teabevahetuse ja järelevalve paremaks korraldamiseks tuleb täiendavalt analüüsida järelevalve toimimist ning seaduste omavahelist kooskõla ja vajaduse korral neid täpsustada. Üks võimalus on ka sõlmida asutustevaheline koostöökokkulepe, millega määratakse kindlaks TA ja KKI ülesanded järelevalve tegemisel ning infovahetus kiirgustegevuslubade teemal. 2.2. Kiirgusohutusalase teadlikkuse tagamine ja pädevuse suurendamine 2.2.1. Kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine Eestis pakutava kiirgus- ja tuumaohutusega seotud õppe (sh tasemeõpe ja koolitused) võib jagada nelja gruppi: 1) üldhariduslikud koolitused/kursused ja tasemeõpe haridus- ja täiendkoolitusasutustes, 2) kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti koolitused, 3) kiirgusekspertide koolitused, 4) reguleerivate asutuste töötajate koolitused. 18 Praegu toimuvad Eestis suhteliselt regulaarselt koolitused kiirgustöötajatele ja kiirgusohutuse spetsialistidele, samas ülejäänud eelnimetatud gruppidele pakutakse õpet harvem või üldse mitte. Samuti on katkenud kiirgusohutuskoolituse järjepidevuse tagamine loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. Ilma haridusasutuste toeta ei ole kiirgusalaste teadmiste tase Eestis jätkusuutlik. Haridusasutuste pakutavad kiirgusohutuskoolitused Üheksakümnendate aastate keskpaigast alates on kiirgusohutus lülitatud mitme Eesti kõrgkooli õppekavasse. Tallinna Ülikoolis on kiirgusega seonduv leidnud kajastust eelkõige keskkonnaseirega seotud teemade käsitlemisel. Tartu Ülikoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on meditsiinivaldkonnale suunatud kiirgusvaldkonna ainekursuseid, näiteks kiirgusbioloogia ja kiiritusravi alused; meditsiinis kasutatavad kiirgused; kiirgusbioloogia jne. Peamiselt on kiirgusloengud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli radiograafia ja radioloogiatehniku õppekavas. TÜ meditsiiniteaduste valdkonnas on diplomieelses arstiõppes radioloogia-alane koolitus korraldatud õppekavade järgi. Radioloogia-alane õppetöö toimub III ja V õppeaastal ja sisaldab muu hulgas ka kiirgusohutust, kiirguse optimaalse kasutamise põhialuseid ja uuringutele suunamise põhjendatuse põhimõtteid. Kuid õppetöö maht on liiga väike, võimaldades üksnes põgusat tutvumist radioloogiaga. Tähelepanu tuleks pöörata diplomieelses arsti- ja hambaarstiõppes meditsiinikiiritusalase koolituse mahu piisavusele. Olemasoleva õppe raames võiks võimaluse piires põhjalikumalt käsitleda meditsiinikiirituse ohutusnõudeid ja meditsiinikiirituse meetodite kliinilist kasutamist. Samuti tuleks tähelepanu pöörata arstide ja eriarstide täiendkoolituse süsteemile, et oleks tagatud meditsiinikiirituse alaste teadmiste laiapõhjaline ja nüüdisaegne tase. Terviseameti tervishoiutöötajate registris oli 2018. aasta lõpu seisuga kokku 261 radioloogi. Tervise Arengu Instituudi 2017. aasta andmete põhjal oli töötavaid radiolooge 199, lepinguliselt täidetud ametikohti 174,6 ning tegelikult täidetud ametikohti 156,8. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA raames koostatud uuringu „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: tervishoid“ kohaselt on radioloogide osakaal kogu arstkonnast umbes 4%. Radioloogia on ka üks erialasid, mille residendid on väljendanud kõhklust, kas neil õnnestub residentuuri lõpetamisel leida meelepärast tööd. Radioloogia residentuur kestab Eestis viis aastat. Radioloogide pädevust hindab Eesti Radioloogide Ühing. Tervise Arengu Instituudi 2017. aasta andmete põhjal on töötavaid radioloogiatehnikuid (sh radioloogiaõed) 411 ning lepinguliselt täidetud ametikohti 361,4. Eelviidatud OSKA raames koostatud uuringu kohaselt on radioloogiatehnikute (sh radioloogiaõed) arv perioodil 2013–2015 suurenenud 8% võrra ning jätkab kasvamist ka tulevikus. Samuti ei prognoosita radioloogiatehnikutest erialaspetsialistide puudust. Radioloogiatehniku õpe kestab Eestis 3,5 aastat ja selle tulemusena omandatakse rakenduskõrgharidus. Võimalusena saab jätkata magistriõppes radiograafia õppekaval. Samuti saab jätkata õpinguid välismaal või Eestis meditsiinifüüsika, rahvatervise, majanduse jms valdkondades. Meditsiinifüüsika eksperdina tohib tegutseda füüsiline isik, kellel on volitatud biomeditsiinitehnika inseneri või sellega võrdsustatud kutsetunnistus diagnostilise radioloogia, nukleaarmeditsiini või kiiritusravi erialal. Volitatud biomeditsiinitehnika inseneri kutsetunnistus (Eesti ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tase 8) saadakse pärast asjakohase eriala omandamist ning vähemalt nelja-aastase praktilise töökogemuse olemasolul. Kokku on 19 Eestis SA Kutsekoda andmetel 19 volitatud biomeditsiinitehnika inseneri. Meditsiiniteaduste valdkonnas on võimalus kasutada ka IAEA tehnilise koostöö projektide raames korraldatavaid täienduskoolitusi, kuid see võimalus kahaneb (need projektid on mõeldud eelkõige arengumaadele). Tähelepanu tuleks pöörata tasakaalustatud koolitus- ja täiendkoolitussüsteemi arendamisele, et tagada meditsiinikiirituse (sh kiirgusohutusalase) koolituse kättesaadavus kõigi erialade arstidele, radioloogiatehnikutele ja meditsiinifüüsikutele. Kõige põhjalikumalt leidsid loodus- ja täppisteaduste valdkonnas kiirguskaitsega seotud teemad käsitlust Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika vastavates loengukursustes. Kahjuks enam kiirgusohutusalaseid loengukursuseid ei korraldata. Kiirguskaitse põhimõtete õpetamine ei kuulu praegu ühegi loodus- ja täppisteaduste valdkonna õppekava kohustuslikku ossa, kuid hinnata tuleks selle õppekursuse tagasitoomist ning lülitamist õppekavadesse. Kui pole võimalik luua kiirguskaitse põhialuste loengukursust, siis võiks mõne Eesti kõrgkooli juures rakendada e-õppeprogrammi, mille haldamine pärast valmimist oleks oluliselt vähem ajakulukam. Aluseks saaks võtta näiteks BeSt programmi raames valminud e-kursuse „Kiirguskaitse“, mille sihtgrupiks oli valdavalt Tartu Ülikooli Türi Kolledži ning Avatud Ülikooli üliõpilased. Selle e-kursuse materjalid on TÜ elektrooniliste õppematerjalide hulgas siiani avalikult kättesaadavad, viide: https://dspace.ut.ee/handle/10062/14234. Aastaid on Tartu Ülikooli Teaduskool pakkunud gümnasistidele võimalust saada täiendavaid teadmisi eri valdkondades. Üheks selliseks on ka kiirgusohutust käsitlev kursus „Kosmilisest kiirgusest tuumajaamani“. Tegemist on internetikeskkonnas toimuva kursusega ning igal aastal osaleb kursusel umbes 20 noort. Kursus annab eelkõige ülevaate meid ümbritsevatest erinevatest kiirgusallikatest. Põhiliste kiirgusohutusnõuete direktiivi 2013/59/Euratom ülevõtmisega Eesti õigusesse sätestati õigusakti tasandil nõuded ka radooniohuga arvestamisele. Sellega seoses on suurenenud vajadus projekteerimise ja ehitusega seotud õppekavade täiendamiseks looduskiirguse, eelkõige radooni valdkonnas. Selle eesmärgiks on suurendada ehituse valdkonna spetsialistide teadlikkust radoonist ja radooni kaitsemeetmetest, millega tuleks arvestada nii ehitiste projekteerimisel kui ka renoveerimistöödel. Kiirgusalase koolitusvaldkonna edendamine on vajalik ka üldise ohutuskultuuri parandamiseks ja juurutamiseks. Seda nii kiirgustegevusloa omajatele kui ka reguleerivate asutuste töötajatele. Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti koolitus Koolitusfirmade pakutavad koolitused on peamiselt suunatud kiirgustöötajatele või kiirgusohutusspetsialistidele. Enamasti puudub koolitusfirmadel sellisteks koolitusteks pädevus ning seetõttu kasutatakse valdkonnaga seotud inimeste abi ning koolitusfirma tegeleb valdavalt koolituste korraldusliku poolega. Kui aastaid olid koolitused suunatud peamiselt kiirgustöötajatele, siis viimasel ajal on tekkinud ka eraldi kategooriana koolitused kiirgusohutuse spetsialistidele. Selle arengu taga on eelkõige täiendused õigusaktides. 2016. aasta kiirgusseaduse muudatusega lisati seadusesse kiirgusohutuse spetsialisti mõiste ning keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määrust nr 57 „Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti kiirgusohutusalase koolitamise nõuded“ täiendati kiirgusohutuse spetsialisti kiirgusohutusalase koolitamise nõuetega. Oluliselt täiendati ka 20 koolitusnõudeid kiirgustöötajatele. Määrus sätestab, et kiirgustöötajad peavad olema läbinud nii esmase koolituse kui ka täienduskoolitused. Koolitusfirmad lähtuvad koolituste planeerimisel määruses esitatud kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti esmase koolituse sisu nõuetest. Eestis kiirgustöötajatele mõeldud koolitused annavad ülevaate kiirgusohutuse teoreetilistest alustest ja kiirguskaitse põhimõtete praktilisest elluviimisest. Kiirgusohutuse spetsialisti koolitus hõlmab lisaks põhjalikumale teoreetilisele ettevalmistusele ka praktilisi harjutusi. Esmaseid koolitusi ja täienduskoolitusi teeb kiirgustöötajatele vähemalt kolmeaastase kiirgusohutuse valdkonnas töötamise kogemusega spetsialist või kehtivat tunnistust omav kiirgusekspert. Koolitusi kiirgusohutuse spetsialistidele teeb kehtivat tunnistust omav kiirgusekspert. Mõned koolitusfirmad üritavad pakkuda ka rohkem suunatud koolitusi – näiteks kiirgusohutuse koolitus hambaraviasutustele, kuid enamik koolitustest keskendub kiirgusohutuse üldpõhimõtete tutvustamisele. Sellise olukorra tingib ka asjaolu, et kui hambaraviasutused moodustavad päris suure osa väljastatud kiirgustegevuslubade omajatest, siis ülejäänud tegevusvaldkonnad on esindatud tagasihoidlikumalt ning suunatud lähenemise kasutamine on raskendatud. Nii ajaliselt kui ka logistiliselt on keerulisem jõuda olukorrani, kus koolituse majanduslikult õigustatud tegemiseks on piisavalt sarnaste tegevuste kiirgustöötajaid. Samas veelgi keerulisem on olukord kiirgusohutuse spetsialistide puhul. Kuigi mõned koolitused reklaamivad ennast kui praktilise suunitlusega koolitusi, on valdavalt siiski tegemist klassiruumi tingimustes toimuvate koolitustega. Kiirgusekspertide koolitus Eestis puuduvad võimalused kiirgusekspertide koolitamiseks. Keskkonnaministri 27. oktoobri 2016. a määruses nr 45 „Kiirguseksperdi kiirgusohutuse koolituse õppekava, kutseoskusnõuded, tunnistuse taotlemise kord, taotluse vorm ja tunnistuse vorm“ sätestatud kiirguseksperdi koolituse õppekava juurutamine Eestis on keeruline. Euroopa Liidu liikmesriikides korraldati kiirgusekspertide koolitamise teemaline küsitlus ning mitu riiki nentisid, et sellise koolitussüsteemi ülesehitamine riigisiseselt on liialt kallis ning praktikas ka suhteliselt võimatu ülesanne. Eesti puhul tuleb arvestada, et kiirgusekspertide arv riigis jääb suure tõenäosusega kümne ringi. Hetkel on Eestis seitse kvalifitseeritud kiirguseksperti, kes juba töötavad valdkonnas aastaid ning kuna kiirguseksperdi litsents kehtib viis aastat, siis mitmele kiirguseksperdile on see juba kas teine või kolmas tööperiood. See tähendab ka seda, et need inimesed on leidnud endale koolitusvõimalused. Täiendavalt lisandub ehk uusi kiirguseksperte paari aasta jooksul. Kindla koolitusvajaduseta on ülimalt keeruline ka koolitussüsteemi üles ehitada. Seda enam, et hetkel puudub Eestis isegi algtasemel kiirgusohutusalase koolitamise võimalus. Võttes arvesse aga piiratud kiirgusekspertide arvu, siis selle puhul on problemaatiline sellise koolitusvõimaluste tagamise finantsiline pool, samas on keeruline ka leida sobivaid koolitajaid. Kiirgusekspertide puhul on lisaks koolitusele oluline kogemuste omamine ning eksperdiks saamine eeldab ka eelnevat töötamist valdkonnas. Samas ei ole kiirgusekspertide järele suurt vajadust, mis tuleneks õigusaktidest. Kiirgusseadus sätestab juhud, kus on vajalik konsulteerida kiirguseksperdiga, kuid range kohustus kiirgusekspert kaasata on vaid kiirgustegevuse rajatiste projekti ja uute kiirgusallikate kasutuselevõtmisel. Ülalnimetatud määrusega täpsustati oluliselt kiirguseksperdile esitatavaid nõudeid ning tunnistusi hakati välja andma valdkonna põhjal. Valdkonna täpsustuse puudumine tekitas varem probleeme, kui kiirgustegevusloa taotleja või omaja soovis tellida kiirguseksperdilt nõustamisteenust. Tunnistus eeldas justkui teadmisi kõigis valdkondades, kuid 21 meditsiinivaldkonna spetsialist ei ole siiski pädev nõustama radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas ja vastupidi. Riigisiseselt oli küll teada, milline on eksperdi n-ö põhivaldkond, kuid tunnistusel see ei kajastunud. Uus süsteem on muutnud ekspertidele tunnistuste väljastamise selgemaks ning võimaldab orienteeruda ka teenuse tellijail. Suure tõenäosusega võib väita, et enamik Eesti kiirguseksperte teeb kiirguseksperdi tööd täiendava kohustusena ning meil puuduvad täiskohaga kiirguseksperdina töötavad inimesed. Kokkuvõtvalt võib öelda, et riiklikul tasandil on kiirgusekspertide esmase koolituse organiseerimine hetkel keeruline ning sellega seotud kulud ei ole vastavuses võimaliku saadava kasuga. Lisaks tuleb arvestada asjaolu, et uusi kiirguseksperte lisandub suhteliselt harva ning olemasolevad kiirguseksperdid on oma esmase koolituse juba läbinud. Kuna erinevaid koolitusvõimalusi on võimalik leida rahvusvahelisel tasandil, siis on kiirgusekspertidel olemas võimalused ise tagada enda (täiend)koolitamine. Reguleerivate asutuste töötajate koolitamine Kiirgusvaldkonda reguleerivate asutuste hulka kuuluvad Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaministeerium, Terviseamet, Päästeamet, Kaitsepolitsei, Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Tööinspektsioon, A.L.A.R.A. AS. Kuna reguleerivate asutuste kohustused on erinevad, siis võib määrata erinevalt ka nende asutuste töötajate vajaminevate teadmiste tasemed. Keskkonnainspektsiooni inspektorite koolitamine on olnud regulaarne ning toimunud igal aastal koostöös Keskkonnaameti kiirgusosakonnaga. Koolitusprogrammi on välja töötanud KeA kiirgusosakond ning seda täiendatakse vastavalt KKI vajadustele. Kiirgustegevuse valdkonna spetsiifikaga seotud küsimustes nõustavad KeA kiirgusosakonna spetsialistid KKI inspektoreid vastavalt vajadusele, koostöö ja infovahetus järelevalveküsimustes toimub pidevalt. Lisaks osalevad KKI inspektorid IAEA korraldatavatel seminaridel ja kursustel. KKI üldised kiirgusalased teadmised on tänu regulaarsetele koolitustele oluliselt paranenud, kuid inspektoreid on vaja täiendavalt koolitada ka spetsiifilistes kiirgustegevusvaldkondades, näiteks tööstuses kasutatavate kiirgusallikate ohutusnõuded. Lisaks koolitustele tuleks infovahetuse parandamiseks ja kogemuste jagamiseks korraldada KeA ja KKI kohtumisi ka seminari vormis. Kiirgusvaldkonna koolitusi on vaja korraldada ka teistele järelevalvega tegelevatele asutustele, näiteks radooni kontsentratsiooni mõõtmise koolitusi Tööinspektsiooni töötajatele. Sellise koolituse korraldas Keskkonnaministeerium 2016. aastal radooni mõõtmisega tegelevatele ettevõtetele ja järelevalveasutustele. Koolitusvajadus on ka kiirgussündmusteks valmisoleku valdkonnas. Teadlikkus on ebapiisav ja vajab parandamist esmareageerijatel ja reguleerivate asutuste töötajatel, kes võivad tööülesannete täitmisel kiirgusallikatega vahetult kokku puutuda (Päästeameti (edaspidi PäA) päästeüksus, Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), kiirabi ja Maksu- ja Tolliamet (edaspidi EMTA)), mistõttu ei osata ohtu hinnata ega olemasolevaid vahendeid kasutada. Kaitsepolitseil (edaspidi KAPO) ja PäA erikeemiatalitusel on 2018. aasta seisuga olemas teadlikkus ja pädevus, kuid pädevuse säilitamiseks on vaja täiendkoolitusi. Samuti vajab A.L.A.R.A. AS regulaarset avariikiirituse olukorra kõrvaldamise alast koolitust. KeA korraldab kord aastas nädalase kiirgusohutuskoolituse, mis on avatud ka asutusevälistele inimestele. Siiani on sellel osalenud lisaks KeA töötajatele ka Keskkonnaministeeriumi ametnikud ja KKI inspektorid, samuti Maksu- ja Tolliameti ja Terviseameti töötajad. 22 Lisaks KeA korraldatavale iga-aastasele kiirgusohutuskoolitusele on vaja koostada ja käivitada veebikursus „Sissejuhatus kiirguskaitsesse“ ning seda regulaarselt uuendada. E-õppe programmi mooduli koostamisel võiks aluseks võtta näitekst IAEA CONNECT platvormi. Võttes arvesse, et kiirgusohutusega seotud teadmisi on Eestis hariduse omandamise käigus suhteliselt keeruline saada, siis tähendab see seda, et tavaolukorras on kiirgusega seotud ametikohale asuv inimene sageli ilma eriliste valdkondlike teadmisteta. Kuigi on võimalus kasutada rahvusvahelisi koolitusvõimalusi, oleks vaja tagada emakeelne sissejuhatus teemasse. Veebikursuse eeliseks on ka see, et selle võib läbida kohe uuele töökohale asumisel. Põhikoolituse käigus käsitletavad teemad peaks hõlmama vähemasti järgmist:  ioniseerivast kiirgusest põhjustatavad bioloogilised efektid;  looduslikud ja tehislikud kiirgusallikad;  keskkonna kiirgusseire;  kiirgusallikate kasutamine: teadus, tööstus ja meditsiin;  kiirgusohutuse põhiprintsiibid;  kiirgussündmused;  kiirgusohutust käsitlev õigus jne. Tegemist on teemadega, mida peaks teadma kõik kiirgusvaldkonnaga seotud ametnikud. Kuna kursust vajavate inimeste hulk on väike ning samuti varieerub see aastate lõikes, siis on sobiv kasutada just eelkõige veebikursust. Otstarbekas oleks, kui kursuse eest vastutab konkreetne isik, kes kontrollib vähemasti kord aastas üle esitatud info ajakohasuse ning samuti aitaks vajaduse korral kursuse läbijaid. Eestis ei korraldata reguleerivate asutuste töötajate koolitusi spetsiifilistel kiirgusteemadel (sellise võimaluse loomine pole valdkonna spetsiifilisuse tõttu ka mõistlik). Probleemi leevendamiseks kasutatakse IAEA tehnilise koostöö raames pakutavaid koolitusi. Koolitusel osalejate arv aga on piiratud, mis toob kaasa selle, et kõik koolitusvajadusega töötajad ei saa osaleda koolitusel. Samas on vähe ressursse ka selleks, et saata koolitusele töötaja, kes tagasi tulles teisi edasi koolitaks, sest vastavasisulised koolitused on kallid ning IAEA pakutavad võimalused ei kattu alati riigi vajadustega. Üheks leevenduseks on kasutada rahvusvaheliste koolituste „võõrustamise“ (pakkuda koolituse toimumiskohta) võimalust, tänu millele saaksime koolitusele kaasata rohkem Eesti osalejaid. 2.2.2. Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Kui kiirgustegevusloa omajatel on vajalikud kiirgustöötajad ja kiirgusohutuse spetsilistid, siis reguleerivatel asutustel on pädevate töötajate leidmine sageli raskendatud ning ka ühe töötaja lahkumine avaldab väga suurt mõju. Eestis oli 2018. aasta lõpu seisuga seitse kiirguseksperti. Kiirgustegevusloa omajate juures on ametisse nimetatud ligikaudu 60 kiirgusohutuse spetsialisti. Keskkonnaameti kiirgusosakonnas töötas 16 inimest ning Keskkonnaministeeriumis tegelevad kiirgusvaldkonnaga kaks inimest. Keskkonnainspektsioonis teevad põhitööle lisaks kiirgusohutusalast järelevalvet 15 inspektorit. Radioaktiivsete jäätmete käitleja ASi A.L.A.R.A. juures töötas kümme spetsialisti. Üldiselt on reguleerivate asutuste kiirgusvaldkonna spetsialistide senine arv riiklike vajaduste katmiseks 23 olnud piisav. Seoses uue kiirgusvaldkonna – radooni – reguleerimisega õigusakti tasandil on 2019. aastal KeAsse vaja luua lisaks vähemalt üks radoonispetsialisti ametikoht, et toime tulla radoonialase nõustamise ja ruumide siseõhu radooni mõõtmise suurenenud nõudlusega. Kiirgustegevusloa omajate inspekteerimise kvaliteedi parandamiseks ja KKI inspektorite kiirgusalase pädevuse suurendamiseks tuleks aastatel 2019–2021 luua võimalus kiirgusvaldkonnale spetsialiseerunud inspektorite ametisse nimetamiseks. Kiirgusvaldkonna vajaduste rahuldamiseks piisaks, kui ametisse oleks määratud kaks selle valdkonna inspektorit. ELi direktiividest ja rahvusvahelistest konventsioonidest tuleneva täiendava aruandluse mahu suurenemise tõttu on täiendava ametikoha loomise vajadus aastatel 2019–2021 ka KeMil. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest vastutava ASi A.L.A.R.A. töökoormuse suurenemine on alates 2020. aastast seotud radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise uuringutega, milleks on vaja luua vähemalt üks ametikoht. Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamiseks on vaja arendada koolitusvaldkonda ning tagada kiirgusalaste teadmiste kättesaadavus. Teadmiste laialdasemale levikule kaasaaitamiseks tuleks spetsialistide koolitamise kõrval tähelepanu pöörata ka koolitajate väljaõppele. Kuna nende koolitamine on aja- ja ressursimahukas ning riigisiseselt selleks võimalused puuduvad, tuleks otsida koostöövõimalusi IAEAga. Tähelepanuta on jäetud ka kiirgusvaldkonna eestvedajate ja juhtivatel kohtadel töötavate inimeste arendamine, mis mängib suurt rolli asutuste efektiivse toimimise ja asutustevahelise koostöö edendamisel. Seega tuleks lisaks nende kiirgusalaste teadmiste suurendamisele arendada ka nende juhtimisoskusi, lisades nende koolituskavadesse teemakohaseid täiendkoolitusi. 2.2.3. Kiirgusalane teadus- ja arendustegevus Teadus- ja arendustegevuse (TA) korralduse seaduse § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kõigi ministeeriumite ülesandeks oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine, arvestades evalveerimise tulemusi ning nendega kaasnevaid hinnanguid ja soovitusi. Sama lõike punkti 2 kohaselt on ministeeriumite ülesandeks nii riiklike kui ka oma valitsemisala teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine ning nende täitmise korraldamine. Keskkonnavaldkonnas ees seisvate probleemide ja väljakutsete hulk, keerukus ning komplekssus on kasvanud nii Eestis kui ka kogu maailmas, seetõttu on edukaks praktikaks investeerimine TAsse, soodustades seeläbi teadustöö mõju riiklike huvide tagamisel ning otsuste vastuvõtmisel. Keskkonnaministeeriumi TA tegevuse eesmärk on tagada puhas keskkond ning loodusvarade kestlik kasutamine, töötades TA tegevuse kaudu välja paremaid lahendusi, tehnoloogiaid ning protsesse ning levitades ja soodustades nende kasutuselevõttu. Kiirgusseaduse 2018. aasta muudatuse kohaselt peavad KeA ja KKI oma tegevuses arvesse võtma asjaomase tehnoloogia arengut ja teadusuuringuid. Eesmärkide saavutamiseks ning teadus- ja arendustegevuse mõju suurendamiseks on Keskkonnaministeeriumi olulisemad tegevused järgmised: 1. Valdkondlikud rakendusuuringud, mis on vajalikuks teaduspõhise sisendi andmiseks poliitika kujundamisel ja õigusloomel. 24 2. Rahvusvahelistes teaduskoostööprojektides osalemise koordineerimine ja rahastamine, sh ühise kavandamise algatused (JPI), ERA-Net projektid ning muud rahvusvahelised teaduskoostööprojektid. 3. Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkuse tagamine ja inimressursi arendamine. Kiirgusalane teadus- ja arendustegevus on Eestis suuresti projektipõhine ning seda rahastatakse enamasti teadusasutustest ja ülikoolide eelarve väliselt, ELi ja KIKi vahenditest, aga ka Keskkonnaministeeriumi eelarvest. Kiirgusalases teadustöös on juhtiv positsioon TÜ-l ja TTÜ-l, kes tegelevad joogivee, NORMide, radooni, ehitusmaterjalide ja keskkonna radioaktiivsuse uuringutega. Radoonialaseid uurimistöid on tellitud ka Geoloogiateenistuselt (endise nimega Geoloogiakeskus OÜ). Kiirgustegevusloa omajate teadus- ja arendustegevus on olnud tagasihoidlik, kuid teaduslikke uurimistöid ja uue tehnoloogia rakendamise uuringuid on seoses NORM-jäätmetega tellinud vee-ettevõtted ja üks tööstusettevõte. Kiirgusvaldkonnas on vaja teha uuringuid, mis toetavad inimeste ja looduskeskkonna kaitset ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest. Peamised kiirgusteemad teadus- ja arendusvaldkonnas, millele tulevikus keskenduma peaks, on järgmised: ● jäätmete iseloomustamiseks vajalike protseduuride väljatöötamine alfa- ja beeta- kiirgajate määramiseks; ● jäätmete vabastamiseks vajalike protseduuride väljatöötamine; ● NORM-jääkide ja/või -jäätmete vaba tehnoloogia alal teadus- ja arendustegevuse toetamine; ● pinnase radooniuuringud; ● Eestis kasutatavate ehitusmaterjalide täiendavad radioloogilised uuringud. 2.2.4. Üldine kiirgusteadlikkus Avalikkuse teavitamiseks, et suurendada üldist kiirgusteadlikkust, korraldatakse teabepäevi, täiendatakse informatsiooni asutuste kodulehekülgedel, töötatakse välja teabematerjale, korraldatakse koolitusi, jagatakse informatsiooni meediavahendite (televisioon, raadio, ajakirjandus) kaudu. Teabepäevad Võrreldes eelmise perioodi KORAKiga on elanike üldine kiirgusteadlikkus kasvanud. Seda suuresti tänu internetist leitava informatsiooni suurenemisele ning kiirgusteemade meediakajastustele. Kaasa on aidanud ka Keskkonnaministeeriumi korraldatavad iga-aastased avalikkusele suunatud teabepäevad. Keskkonnaministeeriumi kodulehel on üleval teabepäeval esitatud ettekanded. Kodulehed Kiirgusinfo, sh teabematerjalid (sh teadustööd, uurimustööd), infomaterjalid jt abistavad 25 juhised, on kättesaadavad näiteks järgmistel kodulehtedel:  https://www.envir.ee/ – Keskkonnaministeeriumi koduleht;  https://www.keskkonnaamet.ee/ – Keskkonnaameti koduleht;  http://alara.ee/ – A.L.A.R.A. AS (omanikuta kiirgusallikad, radioaktiivsed jäätmed);  https://www.egt.ee/ – Eesti Geoloogiateenistus (radoon);  http://www.terviseamet.ee/ –Terviseamet (radionukliidid joogivees);  https://www.evs.ee/ – Eesti Standardikeskus (radoonimõõtmise ja radooniohutu hoone projekteerimise standardid). Koolitused Lisaks avalikkusele suunatud teabepäevadele ja kodulehekülgedel kättesaadavale informatsioonile korraldatakse koolitusi vastavalt vajadusele, samuti sihtgruppidele mõeldud koolitusi. Koolitusi käsitleb peatükk 2.2.1. Meedia Lisaks eelnimetatule edastavad meedias (televisioon, raadio, ajakirjandus) teavitusi nii Keskkonnaministeerium kui ka teised asutused. Suuremat rõhku tuleb edaspidi pöörata erinevate sihtrühmade kiirgusteadlikkuse suurendamisele. Näiteks tuleks tähelepanu pöörata tööandjate, tööinspektorite ja keskkonnainspektorite, aga ka ehitajate ja planeeringute koostajate (kohaliku omavalitsuse ametnike) teadlikkuse suurendamisele radoonikiiritusest ja sellega seotud nüanssidest. 26. juulil 2018 võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse nr 63 „Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada nende lahendamise plaan ja mille puhul korraldada riskikommunikatsiooni, ning hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused“, millega kehtestati, et Keskkonnaamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist ja nende kohta hädaolukorra lahendamise plaani koostamist: 1) kiirgusõnnetus naaberriigis ja 2) riigisisene kiirgusõnnetus. Loetletud hädaolukordade puhul tuleb korraldada riskikommunikatsioon ehk avalikkuse teavitamine hädaolukorda põhjustada võivatest ohtudest ja hädaolukorra tagajärgedest ning käitumisjuhiste andmine elanikkonnale, et suurendada teadlikkust hädaolukordadest ja nendeks valmisolekut. Riskikommunikatsiooni korraldamise eest vastutab Keskkonnaamet ning asjakohane info tehakse kättesaadavaks tema kodulehel. Keskkonnaministeerium korraldas koostöös Keskkonnaameti ja ASiga A.L.A.R.A. ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseerimisel 2009., 2010., 2012. ja 2015. aastal kampaaniaid tuumamaterjali sisaldavate seadmete ja muude potentsiaalselt ohtlike radioaktiivsete jäätmete kokkukogumiseks. Kokkukogumise hõlbustamiseks koostati kampaaniate käigus info- ja juhendmaterjale, milles anti ülevaade kiirgusallikatega seotud ohtudest, selgitati omanikuta kiirgusallikate tekkimise põhjuseid ning informeeriti avalikkust sellest, kuidas ja keda teavitada leitud kiirgusallikast. Tulevikus selliste jäätmete mahud tõenäoliselt vähenevad, sest kampaaniate käigus kogutud jäätmed on ajaloolise päritoluga ning suure tõenäosusega on enamik neist aastate jooksul kokku kogutud. Sellest hoolimata tuleb jätkata tuumamaterjali sisaldavate seadmete ja muude potentsiaalselt ohtlike radioaktiivsete jäätmete kokkukogumise ja teavitamise kampaaniate regulaarse korraldamisega. 26 2.3. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine Radioaktiivsete jäätmetena käsitletakse radionukliide sisaldavaid või nendega saastunud aineid, materjale või esemeid, mille aktiivsus või eriaktiivsus on suurem kiirgusseaduse alusel sätestatud vabastamistasemetest ning mida tulevikus ei kavatseta kasutada. Eestis ei ole tuumaelektrijaamu, samuti puuduvad tuumkütusetsükliga seotud tegevused ja töötavad rajatised. Kuna Paldiski endine tuumaobjekt on treening(õppe)keskus, mis otseselt direktiivide 2009/71/Euratom ja 2014/87/Euratom reguleerimisalasse ei kuulu, tuleb Eestis nende direktiivide nõudeid rakendada üldisel tasemel. Kuna kiirgusohutuse tagamine on Eesti jaoks äärmiselt oluline, võetakse Paldiski objekti dekomissioneerimisel direktiivide nõudeid arvesse võimalikult suures ulatuses, tagades samal ajal mõistliku halduskoormuse. Enamik Eesti radioaktiivsetest jäätmetest pärineb Nõukogude Liidu ajast – Paldiski endiselt tuumaobjektilt, Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlast ja Sillamäe NORM-jäätmete hoidlast. Sillamäe NORM-jäätmete hoidla ja selle seiret on kirjeldatud kiirgusseire peatükis (2.5.1). Tänapäeval on peamised radioaktiivsete jäätmete tekitajad kiirgustegevusluba omavad meditsiini-, tööstus- ja teadusasutused. Radioaktiivsete jäätmete puhul eristatakse tehislikke ja NORM-jäätmeid/-jääke. Kiirgusseadus sätestab, et NORM-jäätmed on peamiselt looduslikku radioaktiivset ainet sisaldavad radioaktiivsed jäätmed, sh NORM-jäägid, mida tulevikus ei kavatseta kasutada, ja NORM-jäägid on mingi tegevuse tagajärjel tekkinud looduslikku radioaktiivset ainet sisaldavad või sellega saastunud ained, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on suurem kehtestatud vabastamistasemetest ja mida kavatsetakse veel tulevikus kasutada. NORM-jäätmete teket on võimalik vältida, leides NORM-jääkidele võimalusi nende vabastamiseks. NORM-jääkide ja -jäätmete käitlemine vajab juhtumipõhist lahendamist, kuna olenevalt päritoluallikast on need erinevate keemiliste ja füüsikaliste omadustega ning neid ei ole võimalik/otstarbekas käidelda sarnaselt muude radioaktiivsete jäätmetega. See aga nõuab ühiskonna seisukohast optimaalse ja kiirgusohutusnõudeid täitva jäätmekäitlussüsteemi loomist. Jäätmekäitlussüsteemi loomine kätkeb endas ühtset strateegiat NORM-jäätmete ja -jääkide käitlemiseks. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava koostamisega alustati vahetult pärast kiirgusohutuse riikliku arengukava 2008–2017 koostamist ja selle rakendusplaani heakskiitmist. 2011. aastal jõustus radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vastutustundliku ja ohutu käitlemise direktiiv 2011/70/Euratom, mis seadis veelgi täpsemad nõuded riikliku radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskava koostamise kohta. Samuti esitas Euroopa Komisjon 2013. aastal liikmesriikidele juhise direktiivis nimetatud tegevuskava koostamiseks, et tagada kava ühesugune ülesehitus ja käsitletavate teemade ulatus. Tegevuskava kinnitas keskkonnaminister 21.07.2015 käskkirjaga nr 688 ning see esitati Euroopa Komisjonile augustis 2015. Tegevuskava alusel korraldatakse Eestis radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seonduvat ning kava eesmärk on pakkuda otsustajatele ja jäätmete käitlejatele konkreetseid lahendusi radioaktiivsete jäätmete süstemaatiliseks käitlemiseks ja nende koguste vähendamiseks Eestis. Samuti pakub kava laiemale avalikkusele piisavalt informatsiooni Eestis tekkinud ja tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemise kohta. 27 Tegevuskava annab ülevaate Eestis olemasolevatest ja tulevikus tekkivatest radioaktiivsetest jäätmetest, nende käitlusviisidest, sätestab tegevuse ajakava ning riikliku poliitika. Veel kirjeldatakse kavas radioaktiivsete jäätmete ohutuks käitlemiseks volitatud asutusi, olemasolevaid tehnilisi ja rahalisi vahendeid, rahastamisskeemi ning teadus- ja arendustegevust. Tegevuskava kaudu toimub radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik planeerimine. Tegevuskava esitab kirjeldatud valdkondade alleesmärgid, meetmed ja oodatavad tulemused aastani 2050. Ühtlasi kirjeldatakse, millised on vastutavad institutsioonid ning tegevuskavas märgitud tegevuste täitmise kulud. Tulenevalt 1. novembril 2016. aastal jõustunud uuest kiirgusseadusest ning seoses uute arengusuundadega NORM-jäätmete käitlemise valdkonnas vajas tegevuskava ajakohastamist. Samuti oli ajakohastamise ajendiks 2015. aastal lõppenud Paldiski endise tuumaobjekti reaktorsektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eeluuringud, milles leiti, et ainus viis radioaktiivseid jäätmeid ohutult ladustada on rajada Eestisse lõppladustuspaik. Nendele uuringutele tuginedes võttis Vabariigi Valitsus kabinetinõupidamisel 28.04.2016 vastu otsuse rajada Eestisse lõppladustuspaik. Seega täpsustatakse radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas ka Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide lammutamise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamisega seonduvat. Tegevuskava uuendati samuti ELi direktiivide ja riigi õigusaktidele tuginedes. Ajakohastatud tegevuskava on toodud KORAKi lisana 1. KORAKis on toodud kokkuvõtvalt radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamise mõõdikud, sihttasemed, meetmed ja tegevused. Alljärgnevalt on antud lühiülevaade radioaktiivsete jäätmete tekkimisest, käitlemisest ning vahe- ja lõppladustamisest. Paldiski endine tuumaobjekt, olemasolev radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik ja tulevikus rajatav radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik 1960ndail rajatud Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskuses oli kasutuses kaks allveelaeva maketti-õppestendi koos toimivate tuumareaktoritega. Paldiski objekti andis Venemaa Föderatsioon Eestile üle 26. septembril 1995. Enne Paldiski objektilt lahkumist eemaldas Venemaa Föderatsiooni toimkond sõlmitud kokkuleppe kohaselt reaktoritest tuumakütuse ja demonteeris õppestendid, jättes peahoonesse alles vaid mõlemad tuumareaktorit sisaldavad allveelaevasektsioonid, mille ümber rajati raudbetoonist sarkofaagid. Kõigi muude objektil asunud rajatiste (nt radioaktiivsete vedeljäätmete töötlemise kompleks, tahkete ja vedelate radioaktiivsete jäätmete hoidlad, radioaktiivselt saastunud erikanalisatsiooni- ja ventilatsioonitrassid, kemikaalide laod jne.) ohutustamine jäi Eesti kanda. Riik alustas objektil saastest puhastus- ja lammutustöödega kohe pärast objekti vastuvõtmist. Puhastamistööde käigus tekkinud radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks rajati 1997. aastal Paldiski objekti peahoonesse rahvusvahelistele nõuetele vastav vaheladustuspaik, kuhu täna ladustatakse kõik Eestis tekkinud või tulevikus tekkivad radioaktiivsed jäätmed. Põhiosa ladustatud radioaktiivsetest jäätmetest moodustavad Paldiski ja Tammiku objektide dekommissioneerimisel tekkinud jäätmed. Ülejäänud osa on teistelt asutustelt ja ettevõtetelt vastuvõetud jäätmed. 28 Paldiski tuumaobjektil asuvate reaktorisektsioonide pikaajaline ohutu hoiustamine toimub kuni aastani 2040, misjärel tuleb eeluuringute kohaselt sektsioonid lammutada, tekkinud radioaktiivsed jäätmed käidelda ja ladustada lõppladustuspaigas. Hinnanguliselt tekib sõltuvalt sektsioonide lammutamise viisist 519 kuni 1545 m3 käideldud jäätmeid. Kuna Paldiskis asuvasse vaheladustuspaika ei ole võimalik sellises mahus ja aktiivsusega jäätmeid ladustada, tuleb hiljemalt 2040. aastaks rajada selleks otstarbeks jäätmete lõppladustuspaik. Radioaktiivsete jäätmete vaheladustamine, sh pikaajaline vaheladustamine, on ajutine lahendus, mitte lõppladustamise alternatiiv. Kuni lõppladustuspaiga rajamiseni on Paldiskis asuvad reaktorisektsioonid ja radioaktiivsed jäätmed olukorras, kus kliimamuutuste vms teguri põhjustatud hädaolukorra tulemusel võib toimuda pinna- ja põhjavee ning pinnase radioaktiivne saastumine. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla Tammikul asub RADON-tüüpi radioaktiivsete jäätmete hoidla, mis rajati 1960ndate aastate alguses tollase Eesti NSV territooriumil paiknevates tööstusettevõtetes, teadus- ja meditsiiniasutustes ning mujal tekkivate radioaktiivsete jäätmete matmispaigana. Matmispaik oli kasutusel aastatel 1963–1995 ja on suletud 1996. aastast kui tänapäevastele kiirgus- ja keskkonnaohutuse nõuetele mittevastav rajatis. Matmispaiga koosseisu kuulusid maa-alune vedeljäätmete mahuti ning maapinnalähedane hoidla tahkete jäätmete jaoks. Vedeljäätmete mahutis olnud jäätmed eemaldati ja mahuti dekomissioneeriti 2001. aastal. Tahkete jäätmete hoidlast eemaldati jäätmed aastatel 2008–2011 ja transporditi edasiseks käitlemiseks Paldiskis objektil asuvasse jäätmete käitluskeskusesse, misjärel ladustati jäätmed Paldiski vaheladustuspaigas. 2012. aastal algasid hoidla dekomissioneerimistööd (hoidla konstruktsioonide saastest puhastamine ja lammutamine), mis kestavad eeldatavalt kuni 2022. aastani, misjärel vabastatakse hoidla maa-ala üldiseks kasutamiseks. 2.4. Kiirgushädaolukorraks valmisolek Eesti on ühinenud nii tuumaohutuse kui ka tuumaavariist operatiivse teatamise konventsiooniga ja hindab piiriülese levikuga tuumaõnnetuse riske ning omab Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ohutusstandardite kohast hoiatus- ja reageerimisvõimekust. IAEA ning Euroopa Komisjoni (ka EC) jaoks on Eesti pädev asutus nendes küsimuses Keskkonnaamet, kes võtab regulaarselt osa kiirhoiatusteabe edastamiseks ja vahetamiseks loodud platvormides (IAEA USIE ja EC ECURIE) korraldatud rahvusvahelistest õppustest. Keskkonnaamet on IAEA ja Euroopa Komisjonile kontaktpunktiks (National Warning Point) tuuma- ja kiirgusküsimustes ja pädev asutus nii riigisisese kiirgussündmuse kui ka rahvusvahelise tuumasündmuse puhul. Keskkonnaameti kiirgusosakonna ülesandeks on korraldada keskkonna radioaktiivsuse seiret ja tulemuste analüüsi, teha ainete radioaktiivsuse laboratoorset analüüsi ja looduskiirituse uuringuid, hinnata elanikukiiritust ja tagada kiirgusohu eest varajase hoiatamise süsteemi toimimine. Kiirgusohust varase hoiatamise süsteemi kaudu jälgitakse reaalajas keskkonna gammakiirguse taset ja kord nädalas radionukliidide sisaldust õhu tahketes osakestes ja aerosoolides tehtava laboratoorse analüüsi abil. Lisaks hajusalt üle Eesti territooriumi paigaldatud 15 automaatseirejaamale ja kolmele filterjaamale on olemas ka mobiilne kiirgusseirelabor ja mitmeid kiirgusmõõteseadmeid ning võimaliku saasteleviku 29 prognoosimiseks arvutitarkvara – ARGOS. Kuigi Keskkonnaameti hallatavad süsteemid ja vahendid ning kiirgusseireks vajaminevad vahendid on 2018. aasta seisuga piisavad, et hinnata ja tuvastada kiirgusohte ning hoiatada võimalike hädaolukordade eest, vajab võimalikeks riigisisesteks kiirgussündmusteks ja rahvusvahelisteks tuumasündmusteks valmisolek jätkuvat arendamist ning senisest laialdasemat koostööd. Kiirgushädaolukorra tekkimise tõenäosuse ja võimalike tagajärgede hindamiseks ning nende ennetamise ja valmisoleku planeerimiseks on vaja tagada kiirgussündmuste riskianalüüside asjakohasus. Kiirgusõnnetuste hädaolukorrale reageerimise valmisoleku tagamiseks tuleb pidevalt uuendada hädaolukorra lahendamise plaane, korraldada ühiseid õppuseid, koolitada personali ning suurendada elanike teadlikkust ja valmisolekut kiirgussündmusteks. Kiirgussündmuste lahendamise edukus sõltub suurel määral elanike ettevalmistamisest, sh inimeste teadlikkusest, valmisolekust ja oskusest hädaolukorras tegutseda. Et inimesed oleksid teadlikud ja valmis hädaolukordades õigesti käituma, teavitatakse avalikkust kriisi põhjustada võivatest ohtudest, võimalikest tagajärgedest ja antakse elanikele käitumisjuhised. Kiirgushädaolukordade riskikommunikatsiooni korraldamise määras Vabariigi Valitsus 2018. aastast Keskkonnaameti ülesandeks, seda nii kiirgusõnnetuse korral naaberriigis kui ka riigisisese kiirgusõnnetuse korral. Päästeameti 2017. aastal tellitud uuringust selgus, et elanike teadlikkus võimalikest hädaolukordadest ja valmisolek neis iseseisvalt toime tulla on väike ning tõsisesse hädaolukorda sattumisele mõeldakse pigem harva või üldse mitte. See tähendab, et praegu pole elanikud piisavalt ette valmistatud kiirgushädaolukordadeks, mis teeb hädaolukordade lahendamise ametiasutuste jaoks keerukamaks. Ametkondade ja asutuste koolitusi ning neid puudutavaid probleeme käsitletakse peatükis 2.2. Hädaolukorra seaduse alusel kinnitas Keskkonnaameti peadirektor aprillis 2018 kiirgus- ja tuumaõnnetuse riskianalüüsi. Riskianalüüsis hinnati, millised on hädaolukorda põhjustada võivate kiirgussündmuste liigid, ning koostati riskimaatriks, et hinnata nende sündmuste esinemise tõenäosust ja tõsidust. Lisaks koostati kiirgusõnnetuste ennetamise, neiks valmistumise ja nende lahendamise võime analüüs ning esitati järeldused kriitiliste võimelünkade ja meetmete ning vahendite kohta. Riskianalüüsi tulemustest lähtuvalt määras Vabariigi Valitsus (26.07.2018 määrus nr 63 „Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada nende lahendamise plaan ja mille puhul korraldada riskikommunikatsiooni, ning hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused“) kiirgusõnnetused, mille kohta koostatakse hädaolukorra lahendamise plaan: 1) kiirgusõnnetus naaberriigis; 2) riigisisene kiirgusõnnetus. Valitsus määras eelnimetatud hädaolukordade lahendamise plaane koostama ja hädaolukordade lahendamist juhtima Keskkonnaameti, kes koos hädaolukorra lahendamisse kaasatud osalistega koostavad plaanid 2019. aasta 1. juuliks ning hoiavad need seejärel asjakohastena. Seoses Keskkonnaameti uue ülesandega juhtida kiirgushädaolukordade lahendamist tuleb täiendavalt panustada ressursse ka juhtimisvõime ja -valmiduse tagamiseks. Kõigi kiirgussündmusi lahendavate asutuste võime ja valmisolek peab tagama kokkulepitud reageerimisvalmiduse, tegevusvõime ja toimepidevuse. Kiirgussündmusi lahendavate asutuste vahendid vajavad järjepidevat uuendamist ja täiendamist. Järjepidevat arendamist vajavad ka rakendatavad turvalisuse meetmed, et tagada kiirgussündmustele reageerijate turvalisus ning rakendatavate meetmete vastavus ähvardavatele ohtudele, sh tuleb tagada vajalik kaitsevarustuse ja kiirgusmõõteseadmete varu kiirgushädaolukordade lahendamiseks. 30 Vajadustele vastavaks tuleks arendada nii inimeste, vahendite kui ka sündmuskoha ala saastatusest puhastamise võime. Kiirgushädaolukorraks valmisolek hõlmab muu hulgas suutlikkust tegeleda tekkivate tagajärgedega. Selle saavutamiseks on vaja põhialuseid, et olla paremini valmistunud tegelema kiirgushädaolukorra tagajärgede lahendamisega, sh võimet kiiresti ja tõhusalt hinnata kiirgushädaolukorra tekitatud kahjusid ning rakendada vajalikke meetmeid kahjude hüvitamiseks. Kiirgussündmusi lahendavate asutuste toimepidevus tähendab nende tegevusvõimet täita ülesandeid vähemalt 168 tundi järjest. Selle tagamisega on raskusi kõigil osalistel. Lisaks tuleb tagada kiirgussündmusi lahendavate asutuste reageerimisvalmidus ööpäev ringi (24/7). Näiteks hetkel on tagatud ASil A.L.A.R.A. reageerimisvalmidus 13/7 ulatuses, mis pole avariikiirituse olukorra operatiivseks kõrvaldamiseks piisav. Lisaks ASi A.L.A.R.A. reageerimisvalmiduse suurendamisele on avariikiirituse olukorra kõrvaldamiseks vaja uuendada ettevõtte mõõtevahendite ja saasteärastuseks vajalike seadmete baasi. Üldised hädaolukordade lahendamist käsitlevad koostöölepingud on sõlmitud Rootsi, Soome ja Lätiga. 2.5. Looduskiirgus 2.5.1. Kiirgusseire Riikliku keskkonnaseire programmi üheks osaks on kiirgusseire allprogramm, mille vastutavaks täitjaks on Keskkonnaamet. Kiirgusseire tegemise kohustus tuleneb Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingust ning selle metoodika on kirjeldatud komisjoni soovituses 2000/473/Euratom. Kiirgusseire nõudeid on kirjeldatud kiirgusseaduses ja keskkonnaseire seaduses ning nende alamaktides. Kiirgusseire käigus jälgitakse keskkonna radioaktiivsuse taseme ajalisi muutusi ning hinnatakse keskkonnas esinevate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide vastavust kehtestatud piirmääradele ja elanike saadavaid kiirgusdoose. Kiirgusseire peamiseks ülesandeks on avastada ja jälgida inimtegevusega esile kutsutud radioaktiivsuse kasvu ehk tehislike radionukliidide levikut. Oluliseks väljundiks on hoiatava informatsiooni andmine keskkonna radioaktiivse saastumise kohta võimalike tuumaõnnetuste korral naaberriikides ja teiste õnnetuste korral, mille tagajärjel toimub radioaktiivse saaste vabanemine keskkonda. Looduslike radionukliidide esinemist keskkonnas uuritakse peamiselt teadusuuringute käigus. Kiirgusseire käigus kogutakse ja analüüsitakse igal aastal õhuproove, pinnavett, joogivett, piima, toitu ja pinnast ning seiratakse pidevalt õhu gammakiirguse doosikiirust. Kuna Eesti on ühinenud Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooniga, siis kogutakse ja analüüsitakse ka merekeskkonna proove (merevett, biootat ja põhjasetteid). Seiretulemused avalikustatakse Keskkonnaameti koduleheküljel. Järk-järgult tagatakse riikliku keskkonnaseire kõikide andmete, sh kiirgusseire aruannete säilitamine ja kättesaadavaks tegemine ka riikliku keskkonnaseire andmekogus KESE (kese.envir.ee). 31 Kiirgusseireks on olemas 15 automaatset õhu kiirgusseire jaama, kolm õhufilterseadet, Keskkonnaameti laboratoorium proovide analüüsimiseks, mobiilne mõõtelabor ning toimib asutustevaheline koostöö proovide kogumiseks. Osaletakse rahvusvahelises kiirgusseirealases koostöös ja andmevahetuses. Euroopa Komisjon teeb regulaarselt auditeid, et kontrollida kiirgusseire tõhusust ja vastavust rahvusvahelistele ja riiklikele nõutele. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekti „Eesti kiirgusseire uuendamine“ käigus suurendati aastatel 2012–2016 oluliselt Eesti kiirgusseire võimekust, ajakohastades ja uuendades olulisemad kiirgusseireks kasutatavad mõõteseadmed ja vahendid. Kiirgusseire tõrgeteta toimimise ning kvaliteetsete ja usaldusväärsete mõõtetulemuste tagamiseks on vaja ka edaspidi regulaarselt uuendada seire- ja laboriseadmeid ning kindlustada pädeva personali olemasolu. Regulaarselt tuleb üle vaadata ja vastavalt vajadusele tõhustada kiirgusseire allprogrammi. Oluline on tagada kiirguse seiramine ka kiirgushädaolukorras. Koostada tuleb kiirgushädaolukorras kiirgusseire tegemise strateegia. Kiirgushädaolukorras on vaja täiendavalt mõõta kiirgustaset ja teha laboratoorseid analüüse. Jätkuvalt tuleb tagada elanikele kiirgusseireinfo kättesaadavus. Keskkonna kiirgusseiret teevad ka kiirgustegevusloa omajad kiirgustegevusloa tingimuste kohaselt. Lisaks korraldab Keskkonnaministeerium koostöös ASiga Ökosil Keskkonnalabor kiirgusseiret Sillamäe jäätmehoidla territooriumil. Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla seire Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla hõlmab ligi 50 ha suuruse territooriumi ja sisaldab ca 12 miljonit tonni uraanitootmise jääke ja põlevkivituhka, mis on ladustatud sinna alates Nõukogude Liidu uraanitehase käikulaskmisest 1948. aastal. Sillamäe jäätmehoidla saneerimisprojekti algatasid Eesti riik ja AS Silmet Grupp 1997. aastal. Projekti peamiseks eesmärgiks sai jäätmehoidla keskkonnakaitseline saneerimine, et vähendada selle võimalikke emissioone vette ja õhku. Saneerimisprojekt lõppes 2008. aasta detsembris. Praeguseks näeb kaetud jäätmehoidla välja kui taimestikuga kaetud küngas, kuhu vett olulisel määral sisse ei pääse. Jäätmehoidla kiirgusfoon on loodusliku kiirgusfooni tasemel, tammi stabiilsus on tagatud kaldale rajatud raudbetoonvaiade vööga ning mere kulutava tegevuse vastu on ehitatud kaldakindlustus. Elluviidud saneerimistööde efektiivsuse hindamiseks ja jäätmehoidla ning selle mõjuala keskkonnaseisundi jälgimiseks on koostatud kahest osast koosnev Sillamäe jäätmehoidla seireprogramm. Seireprogrammi I etapp oli üks osa saneerimisprojektist, mida täideti aastatel 2002–2008. 2009. aastal alustati seireprogrammi II etapi ehk järelseirega. Järelseire eesmärgiks on jälgida jäätmehoidla ja selle mõjuala keskkonnaseisundit ning selle võimalikke olulisi muutusi, samuti hinnata elluviidud saneerimistööde efektiivsust. Järelseire käigus kontrollitakse ka objekti kiirgusohutust, et süvendada üldsuse kindlust objekti ohutuse suhtes. Järelseire tulemuste kohaselt jäävad jäätmehoidla keskkonnaparameetrid ja indikaatornäitajad oodatud vahemikku. Jäätmehoidla keskkonnakaitselised saneerimistööd on efektiivselt ellu viidud, projekti järelseire toimib püstitatud eesmärkide kohaselt, samuti toimib jäätmehoidla lõppkate, nagu on projektis eesmärgiks seatud. Pikemas perspektiivis tagatakse objekti jälgimine ja informatsiooni dokumenteeritus ning kättesaadavus järeltulevatele põlvedele. 32 2014. aastal alustati Keskkonnaministeeriumi heakskiidetud programmi ning jäätmehoidla sulgemisprojekti projekteerija ja tööde järelevalvaja Wismut GmbH ettepanekute alusel jäätmehoidla järelseire II perioodi vähendatud seiresagedusega. Tehakse visuaalset, gamma- radiatsiooni, radooni ekshalatsiooni, geotehnilist, vajumite, kaevude veetasemete, lõppkatte toimimise ja nõrgvee keemilise koostise seiret. 2.5.2. Joogivesi Eesti põhjavees esinev kõrgem looduslike radionukliidide sisaldus on teada juba üle paarkümne aasta. Esimeste süstemaatiliste Eesti põhjavee radionukliidide sisalduse uuringutega alustati 1994. aastal.7 Probleemi üle-eestilise ulatuse tuvastamiseks on viimase aastakümne jooksul ellu viidud mitu mahukat projekti.8,9 2009. aastal valminud uuringus8 anti hinnang, et ca 18 % Eesti elanikkonnast (230 000 inimest) tarbib joogivett, millest saadav doos ületab õigusaktides kehtestatud kontrollväärtust. Sotsiaalministri 24.09.2019. a määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ on kehtestatud joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Määrusega on kehtestatud radioloogilised kvaliteedinäitajad triitiumile, radoonile ja indikatiivdoosile. Indikatiivdoos on aastasest sissevõtust tulenev oodatav efektiivdoos, mis saadakse kõigist joogivees avastatud tehislikest ja looduslikest radionukliididest, välja arvatud triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lühikese poolestusajaga lagunemissaadused. Joogiveest saadava indikatiivdoosi kontrollväärtuseks on 0,1 mSv. Parameetri kontrollväärtus on radioloogilise näitaja väärtus, mille ületamise korral hinnatakse, kas joogivees sisalduvad radioaktiivsed ained kujutavad inimese tervisele sellist ohtu, mis nõuab tegutsemist, ning vajaduse korral võetakse parandusmeetmeid vee kvaliteedi viimiseks tasemele, mis vastab kiirguskaitse seisukohast inimeste tervise kaitsmise nõuetele. Indikatiivdoosi kontrollväärtuse ületamist esineb piirkondades, kus joogivee allikana kasutatakse Kambrium-Vendi veekihi põhjavett. Tegemist on väliskeskkonna poolt hästi kaitstud veekihiga, milles radionukliidide kõrge kontsentratsioon tuleneb uraani- ja tooriumirikkast kristalsest aluskorrast, mille peal veekiht asub, ning veekihti ümbritsevatest kivimitest.10 Antud veekihti kasutatakse enim Põhja-Eestis – Harjumaal, Lääne- ja Ida-Virumaal – kus see on kõige kättesaadavam. Indikatiivdoosi ületamist Kambrium-Vendi põhjavees põhjustab raadiumi isotoopide – 226Ra ja 228Ra – kõrge sisaldus. Kõrge raadiumisisaldusega joogivee tarbimisega seotud terviseriskiks peetakse eriti just luu-, põie, rinna-, vere- ning kopsuvähki haigestumist. Senised uuringud näitavad, et teiste uraani- ja tooriumirea radionukliidide sisaldus Kambrium-Vendi põhjavees probleeme ei tekita, sest 7 Savitskaja, L., Viigand, A. 1994. Aruanne Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavee mikrokomponentide ja isotoopkoostise uurimisest joogivee kvaliteedi hindamiseks Põhja-Eestis. Tallinn, Eesti Geoloogiakeskus. 8 Forte, M., Bagnato, L., Caldognetto, E., Risica, S., Trotti, F., Rusconi, R., 2010. Radium isotopes in Estonian groundwater: measurements, analytical correlations, population dose and a proposal for a monitoring stradegy. Journal of Radiation Protection. 30, 761-780. 9 Terviseamet, 2014. KIK-i keskkonnaprogrammi projekt nr 49 „Radionukliidide sisalduse määramine Lõuna-Eesti veevärgivees“ http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/vesi/TF_radionukliid/KIK_radionukliidiseire- Tulemuste_kokkuvote.pdf. 10 Wisser, S., 2003. Balancing Natural Radionuclides in Drinking Water Supply - an investigation in Germany and Canada with respect to geology, radiometry legislation. Dissertation zur Erlangung des Grades “Doktor der Naturwissenschaften.” Johannes Gutenberh-Universität, Mainz. 33 nende elementide lahustumiseks ei ole veekihi keskkonnatingimused sobilikud.11 Kuna Lõuna-Eesti (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi, Võru) veevärgid ei kasuta reeglina Kambriumi-Vendi veekihti, milles esineb suuremal määral looduslikku päritolu raadiumi isotoope ning tuginedes varem võetud veeproovide analüüsitulemustele ja Eesti geoloogilisele ehitusele eeldati, et Lõuna-Eesti veevärkide kasutatavad veekihid ei sisalda olulisel määral raadiumi isotoope. Sellegipoolest otsustati korraldada radionukliidisisalduse kaardistamine tsentraliseeritult ning tehti uuring12, millega saadi ülevaade Lõuna-Eestis kasutusel olevate põhjaveekihtide radionukliidide sisaldusest. Projekti käigus analüüsiti 230 proovis vee radionukliidide sisaldust Lõuna-Eestis (Valgamaal, Põlvamaal, Võrumaal, Tartumaal, Jõgevamaal, Viljandimaal). Tulemustest selgus, et Lõuna-Eesti ühisveevärkides toodetud joogivee tarbimisest saadav efektiivdoosi tase jääb alla parameetri kontrollväärtuste. Esimesi teadlikke samme joogivee raadiumisisalduse vähendamiseks astuti aastal 2012, mil käivitati veetöötlusjaam, mis kasutab spetsiaalselt raadiumi ärastamiseks mõeldud tehnoloogiat. Juba poole aasta jooksul sai selgeks13, et kasutatav lahendus võimaldab efektiivselt vähendada joogivee radionukliidide sisaldust, kuid toob endaga kaasa uue probleemi – põhjaveest eraldatud raadiumi isotoobid Ra-226 ja Ra-228 akumuleeruvad vee puhastamiseks kasutatavatesse filtermaterjalidesse sellisel määral, et filtermaterjale tuleb vaadelda kui radioaktiivseid materjale. Ra-228 radioaktiivsel lagunemisel tekib filtermaterjalis isotoop Th-228, mille aktiivsuskontsentratsioon samuti ületab seadusega kehtestatud väljaarvamistaset. Olukorrast parema ülevaate saamiseks tegi Tartu Ülikool KIKi rahastusel aastatel 2014–2015 läbi uuringu „Radioaktiivsete jäätmete tekkimine Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades“. Projekti14 eesmärk oli hinnata, kui suur osa Kambrium-Vendi veehaaret ja raua või mangaaniärastust kasutavatest veetöötlusjaamadest toodavad radioaktiivseid jäätmeid määral, mis ületavad kiirgusseadusega sätestatud radionukliidide väljaarvamistasemeid. 18 veevärki hõlmavas uuringus mõõdeti filtreerimismaterjalide aktiivsuse kontsentratsioonid radionukliididele Ra-226, Ra-228 ja Th-228 ja hinnati tekkiva radioaktiivse materjali absoluutkoguseid. Uuring tuvastas, et radioaktiivse materjali teke on valdavalt seotud Th-228 sissekasvamisega filtermaterjalis. Töös leiti, et kiirgusseaduses defineeritud väljaarvamistaset ületavad (seisuga 2015. a jaanuar) 11 veevärki 18st. Kirjeldatud probleemile lahenduste väljatöötamiseks viidi ellu projekt15, mille käigus töötati välja kvantitatiivne kulu-tulu-põhimõttele tuginev metoodika, mille alusel on võimalik arvutada põhjendatud/õigustatud kulu suurust joogivee puhastamiseks. Projekti üheks eesmärgiks oli töötada välja metoodika ning koostada juhis, kuidas rakendada sotsiaalministri 31.07.2001 11 Siiri Suursoo, Liie Hill, Valle Raidla, Madis Kiisk, Alar Jantsikene, Nele Nilb, György Czuppon, Kaisa Putk, Rein Munter, Rein Koch, Kadri Isakar, 2017. Temporal changes in radiological and chemical composition of Cambrian-Vendian groundwater in conditions of intensive water consumption. Science of The Total Environment. Volumes 601–602, pp 679–690. 12 2014. a SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogrammi projekt nr 49 „Radionukliidide sisalduse määramine Lõuna-Eesti veevärgivees“. 13 Hill, L., Suursoo, S., Kiisk, M., Jantsikene, A., Nilb, N., Munter, R., Realo, E., Koch, R., Putk, K., Leier, M., Vaasma, T., Isakar, K., 2017. Long-term monitoring of a water treatment technology designed for radium removal – removal efficiencies and NORM formation. (Manuscript submitted to Journal of Radiological Protection). 14 2015.a Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi KIKi rahastusel projekt „Radioaktiivsete jäätmete tekkimine Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades“. 15 2018. Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi KIKi kaasrahastusel projekt„Joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamine ning NORM-vaba veetöötluse teostatavuse uuringud“. 34 määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud terviseriski nõuete täitmist. Teiseks eesmärgiks oli selgitada välja NORM-vaba, raadiumit eraldava veekäitlustehnoloogia tehniline teostatavus. Uuringu tulemusel välja töötatud metoodikat ei saa rakendamiseks kasutada enne, kui on olemas kõik vajalikud sisendandmed projektiga välja töötatud kulu-tulupõhise tasuvusanalüüsi tegemiseks. 2018. aasta seisuga oli sisendandmetest puudu joogiveest radionukliidide eraldamisel tekkivate NORM-jäätmete käitlemise kulud. Eeldatavasti 2019. aastal kinnitatakse keskkonnakompleksluba ühele jäätmejaamale, mille järel on võimalik NORM-jäätmete käitlemise kulude kohta täpsemaid järeldusi teha. NORM-jäätmete käitlemise kulud on eelduseks terviseriskihinnangu metoodika rakendamisel. Metoodika rakendamiseks teavitab Terviseamet joogivee käitlejaid metoodika valmimisest ning palub käitlejatel teha vastavad metoodikas esitatud kulu-tulu arvutused. Arvutuste tulemusena selgunud vajaduse korral saab Terviseamet joogivee käitlejatele teha ettepaneku joogivee puhastamiseks radionukliididest, kui see on põhjendatud. 2.5.3. Radoon Eesti kuulub Euroopas keskmisest kõrgema radooniriskiga riikide hulka. Üldjuhul on kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate hoonete, kus pole rakendatud radoonikaitsemeetmeid, siseõhus ka radooni kontsentratsioon kõrge. Selle peamiseks põhjuseks on majade all oleva pinnase kõrge radoonitase, mille põhjustavad aluspõhja uraanirikkad kivimid – graptoliitargilliit, oobolusliivakivi jne. Radoon (edaspidi Rn) on õhust ligi 7,7 korda raskem. See difundeerub pinnasest õhku peamiselt rõhkude erinevuse tulemusel. Mida lähemale maapinnale, seda intensiivsemalt toimub pinnaseõhu aereerumine ja Rn migreerumine õhku. Siseruumide õhu koostises kontsentreerub Rn keldrites ja majade esimestel korrustel, eriti ventilatsiooniga kaasnevate vaakumiilmingute tingimustes. Tänapäeva meditsiini seisukohalt on hingamisel inimorganismi sattuv Rn suitsetamise järel tähtsuselt teisel kohal olev kopsuvähi tekkimise tõenäosuse suurendaja. Rn-rikkas keskkonnas algab Rn tütarelementide ladestumine organismis, kus nende lagunemine jätkub. Euroopa Liit on seadnud prioriteediks töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmise ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. Tulenevalt ELi direktiivist 2013/59/Euratom on liikmesriikidel kohustus võtta vastu radooni riiklik tegevuskava elamutes, üldkasutatavates ehitistes ja töökohtadel seoses radooni sisseimbumisega eri allikatest, nt pinnasest, ehitusmaterjalidest või veest, tuleneva radoonikiirituse pikaajalise riski ohjamiseks. Keskkonnaministri 18.01.2017 käskkirjaga nr 61 algatati Radooni riikliku tegevuskava koostamine. Radooni riiklik tegevuskava annab ülevaate Eesti radoonistrateegiast, selle eesmärkide täitmiseks kavandatud meetmetest ja saavutatavatest tulemustest. Tegevuskava kaudu toimub radoonivaldkonna riiklik planeerimine. Samuti nagu Radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskava puhulgi otsustati arengudokumentide mahukusest ja osalisest kattuvusest tingituna esitada Radooni riiklik tegevuskava KORAKi lisana. Tegevuskava on esitatud KORAKi lisas 2. 2.5.4. Ehitusmaterjalid Ehitusmaterjalides sisalduvate radionukliidide sisalduse mõõtmine on oluline osa elaniku 35 kiirituse hindamisest, sest inimene veedab 80% oma ajast siseruumides. Ehitusmaterjalides kasutatakse toormena muuhulgas liiva, kruusa ja savi, mis sisaldavad looduslikke radionukliide, põhiliselt 226Ra, 232Th ja nende laguprodukte ning 40K. Kõrgendatud siseruumi väliskiiritus võib pärineda ehitusmaterjalides sisalduvatest looduslikest radionukliididest (UNSCEAR, 2000). Üldiselt iseloomustab looduslikku ehitusmaterjali tema päritolukoht. Maakoores olevate 226Ra, 232 Th ja 40K keskmised aktiivsuskontsentratsioonid on vastavalt 35, 30 ja 400 Bq/kg. Maailma keskmiseks ehitusmaterjalidest siseruumides saadavaks gammakiirguse aastaseks efektiivdoosiks on hinnatud 0,4 mSv (UNSCEAR, 1977, 1993). Ehitusmaterjalide radioaktiivsust reguleerivad Eestis kaks määrust: 1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013. a määrus nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“, millega on kehtestatud nõuded ehitustootest pärinevale gammakiirgusele ning mille kohaselt peab ehitustoote aktiivsuskontsentratsiooni indeks olema väiksem kui 1, välja arvatud juhul, kui ehitustoote kavandatud kasutusotstarbest tulenevalt lubab Keskkonnaamet kõrgema kiirgustasemega toodet kasutada; 2) majandus- ja taristuministri 22.09.2014 määrus nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“, millega kehtestatakse avaliku tee teehoiutöödel kasutatavate tee-ehitusmaterjalide ja -toodete kohustuslikule deklareerimisele kuuluvad põhiomadused (sh radioaktiivne emissioon) kasutusalati ja põhiomaduste tõendamise kord. Looduslike radionukliidide sisaldusega Eesti päritolu ehitusmaterjalides ei ole seni probleeme esinenud. 2017. aastal lõppes Tartu Ülikooli uuringdirektiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse. Uuringus analüüsitud ehitusmaterjalide või Eesti päritolu ehitusmaterjalide tooraines sisalduvad U-238 ja Th-232 lagunemisridade nukliidid nende kasutamisele piiranguid ei sea, ehitusmaterjalide karakteriseerimiseks kasutatav I-indeks jääb tugevalt alla seatud referentsväärtust I=1. Samas on imporditud ehitusmaterjalide või -toorainete kohta info puudulik, mistõttu peaks sellele tulevikus pöörama enam tähelepanu. Sellest tulenevalt on vaja täiendavalt uurida ehitusmaterjalide radioaktiivsust, et vältida kõrgendatud radioaktiivsusega materjali kasutuselevõttu ja hilisemate (NORM-)jäätmete teket. Ehitusmaterjalide radioloogiliste uuringute tegemisel peab arvesse võtma direktiivi 2013/59/EURATOM XIII lisas esitatud loendit ehitusmaterjalide tüüpidest, mille puhul tuleb arvesse võtta neist eralduvat gammakiirgust. Direktiiv annab loendi ehitusmaterjalide tüüpidest, mille puhul tuleb arvesse võtta neist eralduvat gammakiirgust, annab valemi aktiivsuskontsentratsiooni indeksi arvutamiseks ning seab nõuded ehitusmaterjalidest tuleneva gammakiirguse arvestamiseks enne materjalide turule laskmist. Ehitusmaterjalist eralduvast gammakiirgusest saadavaks viitetasemeks on 1 mSv aastas. 2.6. Meditsiinikiiritus Meditsiinikiiritust kasutatakse tervishoius iga päev haiguste varaseks avastamiseks, diagnoosimiseks, patsiendi seisundi hindamiseks ning raviks. Eestis tehakse igal aastal rohkem kui kolmesajale tuhandele inimesele enam kui miljon meditsiinikiirituse protseduuri. Seejuures on oluliselt suurenenud kompuutertomograafia protseduuride arv. 36 Meditsiinikiiritusest saadav kiirgusdoos, arvestatuna keskmiselt ühe elaniku kohta, moodustab tehiskiiritusest saadavast kiirgusdoosist üle 95% ja UNSCEARi (United Nations Scientific Committee on the Effects of Atomic Radiation) andmetel saab keskmine inimene aasta kestel diagnostilisest meditsiiniradioloogiast efektiivdoosi 0,6 mSv. Röntgenuuringute (s.o röntgen ja kompuutertomograafia) põhjustatav doos moodustab hinnanguliselt üle 95% kogu meditsiinikiirituse kollektiivdoosist. Võrreldes omavahel tüüpilisemaid röntgenuuringuid kogu maailmas selgub, et nende sagedus ning saadava patsiendidoosi osa kollektiivdoosis on väga varieeruv, kusjuures selgelt kõige sagedasem on tavapärane rindkereuuring ning kõige suurema kollektiivdoosi panusega on kompuutertomograafia uuringud, mille arv on just viimastel aastatel jõudsasti kasvanud. Kompuutertomograafia uuringutel võib patsiendi saadud efektiivdoos ületada sadu kordi tavalistel röntgenuuringutel saadavaid doose. Arvestades meditsiinikiirituse protseduuride koguarvu kasvu ja võimalikke saadavaid kiirgusdoose, on oluline tagada meditsiinikiirituse protseduuridel kiirgusohutus. Meditsiinipersonali koolitus on üheks tähtsaks kiirgusohutust tagavaks meetmeks. Meditsiinikiirituse kasutamisega on vahetult seotud radioloogid, radioloogiatehnikud ja meditsiinifüüsika eksperdid, kelle tasemeõpe ja regulaarne kiirgusohutusalane täiendusõpe on optimeeritud ja põhjendatud meditsiinikiirituse kasutamise aluseks. Täiendav koolitus peab hõlmama kogu meditsiinipersonali, et tagada tõenduspõhine suunamine meditsiinikiiritust kasutavatele uuringutele. Koolitus peab hõlmama nii radioloogia valdkonnas kui teistes eriarstiabi valdkondades töötavat personali. Koolituse vajalikkust ning hetkeolukorda on põhjalikumalt kirjeldatud peatükis 2.2.1. 2.6.1. Patsiendi kiirgusohutus Kiirgusohutuse tagamiseks peab meditsiinikiiritust kasutama põhjendatult ja optimeeritult, samas tagades kliinilise kvaliteedi. Põhjendatust aitab tagada näiteks üleriigiline e-tervise infosüsteem (edaspidi tervise infosüsteem), mis võimaldab asjassepuutuvatel tervishoiuteenuse osutajatel saada kiiresti ülevaate patsiendi diagnoosist, raviplaanist, tehtud meditsiinikiirituse protseduuridest ja ülesvõtetest. Meditsiiniliste ülesvõtete kättesaadavust reguleerib tervise- ja tööministri 27. augusti 2014. a määruse nr 52 „Meditsiiniliste ülesvõtete liigid, neile esitatavad infotehnoloogilised nõuded ning kättesaadavaks tegemise tingimused ja kord“ § 4, mille kohaselt peavad ülesvõtted olema tervise infosüsteemi kaudu kättesaadavad vahetult pärast ülesvõtte tegemist ja ülesvõtte viit peab olema saatekirja vastusest tuvastatav. Vahetult kättesaadavad ei pea olema vaid need meditsiinilised ülesvõtted, mida kasutatav tehnoloogia ei võimalda nõutud kujul esitada. Info kättesaadavus aitab kaasa uuringute põhjendatusele ning vähendada kordusuuringute hulka. Samas tuleks tähelepanu pöörata ka protseduuri üldisele põhjendatusele, mis on eriti oluline uute tehnoloogiate ja meetodite turule tulekul. Üldise põhjendatuse hindamisel kirjeldatakse näidustused vm tingimused, mille alusel saab mingit tüüpi meditsiinikiirituse protseduuri kasutamist pidada põhjendatuks. Meditsiinikiirituse protseduuride üldist põhjendatust võib tagada mitmeti. Näiteks võib koostada uute tehnoloogiate ja meetodite kohta juhendeid, üldise 37 põhjendatuse hindamisega võib tegeleda ekspertidest koosnev töögrupp või komisjon ja põhjendatuse kohta võib otsuse langetada mõni piisava pädevusega riigiasutus. Praegu puudub kavakindel süsteem meditsiinikiirituse protseduuride üldise põhjendatuse hindamiseks, mis oleks tervishoiuteenuse osutajatele suuniseks üksikute protseduuride põhjendatuse tagamisel ja järelevalveasutustele meditsiinikiirituse sihipärase kasutamise kontrollimisel. Sellele juhiti tähelepanu ka 2016. a sügisel IAEA koostatud auditi raportis Eesti kiirguskaitsesüsteemi kohta. Samuti puuduvad protseduuride põhjendatuse tagamiseks vajalikud praktilise väärtusega meditsiinikiirituse protseduuridele suunamise juhised. Praegu tuleb suunajatel lähtuda Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendist nr 118. Lisaks peaks põhjendatuse tagamisel pöörama tähelepanu ka suunajate koolitamisele ja teadlikkuse parandamisele. Optimeerituse tagamisel on oluline eelkõige kiirgustegevusloa omaja toimiv kiirgusohutuse kvaliteedisüsteem. Lisaks aitab optimeeritusele kaasa üleriigiliste diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamine ja ajakohastamine, mis annab kiirgustegevusloa omajatele patsiendidooside optimeerimisel viiteväärtused. Tulenevalt kiirgusseadusest tegeleb diagnostiliste referentsväärtustega Terviseamet ning referentsväärtused vaadatakse üle mitte harvem kui kord viie aasta jooksul. 2018. aastal on kokku lepitud viis diagnostilist referentsväärtust: röntgenülesvõte rindkerest, otseülesvõte (PA); röntgenülesvõte nimmelülidest, otseülesvõte (AP); röntgenülesvõte nimmelülidest, külgülesvõte (LAT), mammograafia, kraniokaudaalsuunas (CC) ja mammograafia, põikisuunas (MLO). Suuremat tähelepanu tuleb pöörata kavandamata meditsiinikiirituse juhtumite teavitamisele, mis aitaks kaasa juhtumite analüüsile, põhjuste väljaselgitamisele, korrigeerivate meetmete rakendamisele ja seeläbi pidevale kvaliteedisüsteemi parandamisele. Arendamist vajaks kavandamata meditsiinikiirituse juhtumite teavitamissüsteem ja täpsemalt tuleks määratleda teavitamisele kuuluvad juhtumid. Ühe võimalusena võiks edaspidi kaaluda teavitamissüsteemi sidumist ka patsiendiohutuse portaaliga. Paremaks meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamiseks on vaja teada aasta jooksul tehtud protseduuride arvu. Need arvud peavad olema kättesaadavad konkreetsete protseduuride lõikes, sest eri protseduuride kiirgusdoosid on erinevad ja seetõttu ei saa nende üldarvu põhjal kiirgusdoosi hinnata. Sellest lähtuvalt tuleb tagada meditsiinikiirituse protseduuride tegemist käsitlevate andmete saatmine tervise infosüsteemi, et tekiks võimalus statistika jaoks vajalikke andmeid koguda tervise infosüsteemi statistikamooduli abil. Eesti Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK) koostöös Eesti Radioloogia Ühinguga on üle vaadanud meditsiinikiirituse protseduuride klassifikaatorid, mis kuuluvad avaldamisele TEHIKi hallatavas publitseerimiskeskuses. Praegu on Tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemid meditsiinikiirituse uuringute fikseerimisel arendatud pigem Eesti Haigekassa loetelu järgi kui tervise infosüsteemi meditsiiniradioloogia protseduuride klassifikaatorite järgi. See omakorda on tinginud olukorra, kus protseduuride kohta kogutavaid andmeid on võimalik teoreetiliselt koguda tervise infosüsteemi statistikamooduli vahendusel, kuid kuna sobilikud andmed tervise infosüsteemi ei laeku, siis ei ole võimalik seda selliselt teha ja andmeid tuleb koguda käsitsi. Lisaks on praeguseks meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamises kokku leppimata, milline riigiasutus selle hindamisega tegelema hakkaks. Puudub 38 tervishoiuasutustes tehtavate uuringute põhjalik statistika uuringute arvu ja hinnanguliste patsiendidooside kohta, mis võimaldaksid omakorda hinnata ja suunata meditsiinikiirituse kasutamise üldiseid trende ning võrrelda Eestit teiste riikide samaväärse statistikaga. 2.6.2. Kvaliteet Meditsiinikiirituse protseduuride kvaliteedi tagamiseks on oluline pädev personal ja pidev personali koolitus, protsessi mõistmine (sh selgete juhiste olemasolu) ning tõhus seadmete kvaliteedi kontroll. Keskkonnaamet hindab kiirgustegevusloa väljastamise eel kvaliteedi tagamise süsteemi asjakohasust. Meditsiinikiirituse kasutamisel tervishoius peab tervishoiuteenuse osutaja lähtuma ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel sätestatud kvaliteedinõuetest, mille üle järelevalvet teeb Terviseamet. Kiirgustegevusloa omajatel on kohustus kvaliteedi parandamiseks teha kliinilisi auditeid, juhindudes Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendist nr 159. Kiirgustegevuses on võimalik kasutada sõltumatut audiitorit – näiteks IAEA tehnilise koostööprojekti raames korraldatakse kliinilisi auditeid, mille käigus hinnatakse meditsiinikiirituse kasutamist tervishoiuasutustes, sh kiiritusravi ja nukleaarmeditsiiniosakonna tegevust. Kuigi kliinilise auditi tegemise kohustus kehtib 2014. aastast, puudub hea ülevaade, kui paljud tervishoiuteenuse osutajad kliinilisi auditeid teevad ja millise kvaliteediga nad seda teevad. Samas tuleks luua kliinilise auditi tegemiseks koolitusvõimalusi, mis aitaks edendada kliinilise auditi tegemise praktika juurdumist. Kohustuslikud kiirgusohutusnõuded, millest tuleb meditsiinikiirituse kasutamisel lähtuda, on sätestatud kiirgusseaduses ja selle rakendusaktides. Lisaks on Sotsiaalministeerium koostanud kiirgustegevusloa omajatele juhendid meditsiinikiirituse protseduuridel patsiendidoosi hindamiseks ja standardprotseduuride tegemiseks. Need on avaldatud Terviseameti veebilehel ja annavad täiendavaid suuniseid meditsiinikiirituse protseduuride tegemisel patsiendi kiirgusohutuse tagamiseks. 39 3. Kiirgusohutuse tagamise strateegilised eesmärgid Käesolevas peatükis esitatakse kiirguskaitse strateegilised eesmärgid eelmistes peatükkides käsitletud puuduste kõrvaldamiseks. Kiirgusohu vähendamiseks seatud indikaatorite puhul tuleb selgitada, et tihti ei ole võimalik määrata neid mõõdetaval kujul, näiteks ohu vähenemine protsentides, kuna ka ohu suurust ei ole võimalik tihti hinnata numbrites. Eesmärgi saavutamiseks kavandatakse meetmeid, mis kujutavad endast eri liiki tegevuste kogumeid. Arengukavas on esitatud meetme elluviimiseks vajalike olulisemate tegevuste kirjeldused. Selles peatükis käsitletakse ka mõõdikuid, mille abil saab hinnata eesmärgi saavutamist. 3.1. Strateegiline eesmärk 1: tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine Mõõdik nr 1. Ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohutusnormide tagamiseks vajalike õigusaktide ajakohastamine rahvusvaheliste nõuete põhjal Sihttase aastaks 2020: korraldatud on ARTEMIS missioon. Sihttase aastaks 2026: kiirgusohutuse riikliku auditi toimumise ajaks on juhenddokumendid ja õigusaktid koostatud ja ajakohastatud rahvusvaheliste nõuete ja IRRS missiooniaruande põhjal. 3.1.1. Meede: Ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohutusnormide tagamiseks vajalike õigusaktide ja juhenddokumentide koostamine ja ajakohastamine rahvusvaheliste nõuete kohaselt. Tegevused 1. Õigusloome analüüsi koostamine ning õigusaktide muutmine. 2. Protseduuride väljatöötamine kiirgusohutuse järelevalve korraldamiseks. 3. Rahvusvaheliste auditite ettevalmistamine ja tegemine. 4. Kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiskeskuse (ingl Secondary Standard Dosimetry Laboratory (SSDL)) rajamine. 5. Väljaarvamis- ja vabastamistasemete tuletamise aluste ühtlustamine mistahes radionukliide sisaldava materjali koguste kohta. 6. Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri arendamine. 40 3.2. Strateegiline eesmärk 2: tagatud on kiirgusohutusalane teadlikkus ja pädevuse suurendamine Mõõdik nr 1. Kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine Sihttase aastaks 2027: on välja arendatud järjepidev kiirgusspetsialistide koolitussüsteem. Mõõdik nr 2. Kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate kohalike omavalitsuste ametnikud on teadlikud radooniga seotud ohtudest ja arvestavad planeeringute kooskõlastamisel radooniriskiga. Sihttase aastaks 2025: on korraldatud vähemalt kolm koolitust kohalike omavalitsuste ametnikele. Mõõdik nr 3. Inimeste teavitamine ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ning ohtude vähendamise meetoditest. Sihttase aastaks 2025: on korraldatud vähemalt viis kiirgusteemalist infopäeva. Mõõdik nr 4. Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis. Sihttase aastaks 2020: ASi A.L.A.R.A. on juurde loodud üks kiirgusspetsialisti ametikoht. Sihttase aastaks 2023: Keskkonnaministeeriumi haldusalas on loodud neli kiirgusspetsialisti lisakohta. 3.2.1 Meede: kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine Tegevused 1. Riigiasutuste töötajatele mõeldud kiirgusalaste põhiteadmiste veebikursuse väljatöötamine. 2. Kiirgusohutust käsitleva loengukursuse avaliku-õigusliku kõrgkooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna õppekavasse integreerimise võimalikkuse hindamine ning võimaluste leidmine. 3. Projekteerimise ja ehitusega seotud õppekavade täiendamine seoses looduskiirguse, eriti radooni tekitatud ohuga ja selle vähendamise meetmete kasutamisega, et suurendada selle valdkonna spetsialistide teadlikkust. 4. Järelevalveametnike (TI ja KKI) koolitamine. 5. Avariikiirituse olukorra kõrvaldamise teemaline regulaarne koolitus A.L.A.R.A.ASile. 6. Regulaarsed kiirgusalased koolitused kiirgussündmustes esmareageerijatele. 3.2.2 Meede: inimeste teadlikkuse suurendamine ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ning ohtude vähendamise meetoditest Tegevused 1. Radoonialaste koolituste korraldamine kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate kohalike omavalitsuste ametnikele. 41  2. Kiirgusteemaliste teabepäevade korraldamine avalikkusele. 3. Veebipõhiste teabematerjalide koostamine elanikele kiirgushädaolukordades käitumisest. 4. Kiirgushädaolukorra korduma kippuvate küsimuste väljatöötamine ja avalikustamine veebis. 5. Tuumamaterjali sisaldavate seadmete ja muude potentsiaalselt ohtlike radioaktiivsete jäätmete kokkukogumise ja kiirgusallikatest teavitamise kampaaniate regulaarne korraldamine. 6. Hädaolukordade riskikommunikatsiooni korraldamine. 3.2.3 Meede: kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis Tegevused 1. KeAsse vähemalt ühe täiendava ametikoha loomine radooni mõõtmisteks ning radoonialal nõustamiseks, KKIsse vähemalt kahe kiirgusvaldkonnale orienteeritud inspektori ametikoha loomine, KEMi vähemalt ühe täiendava ametikoha loomine ELi ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks ning radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest vastutavale ASile A.L.A.R.A. ühe täiendava kiirgusspetsialisti ametikoha loomine seoses radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise uuringutega. 3.3. Strateegiline eesmärk 3: vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte Mõõdik nr 1. Toimib radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamise ja nende ohutu vaheladustamise korraldamise süsteem. Sihttase aastaks 2019: radioaktiivsete jäätmete vabastamiseks vajalikud protseduurid on koostatud ja kooskõlastatud. Sihttase aastaks 2021: saastunud metall on sulatatud. Sulatamisest järele jäänud kontsentreeritud jäätmed on nõuetekohaselt töödeldud ja pakendatud, et võimaldada nende edasist ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas. Sihttase aastaks 2022: Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla on ohutustatud – jäätmed on hoidlast eemaldatud, hoidla on saastusest puhastatud, lammutatud ning vabastatud üldiseks kasutamiseks. Sihttase aastaks 2027: tagatud on omanikuta kiirgusallikate ohutu kokkukogumine ja nende järjepidev käitlemine. Mõõdik nr 2. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks on olemas kehtiv planeering (sh on koostatud keskkonna strateegilise hindamise (KSH) aruanne) ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks on keskkonnamõju hinnatud (KMH). 42 Sihttase aastaks 2019: radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks on planeeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ning Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks keskkonnamõju hindamine algatatud. Sihttase aastaks 2023: radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks vajalikud (keskkonna)uuringud on lõpetatud. Sihttase aastaks 2027: tegevusload lõppladustuspaiga rajamiseks on väljastatud. Mõõdik nr 3. On jätkatud looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivsete materjalide (NORMide) taaskasutamise ja käitlemise uuringutega. Sihttase aastaks 2020: looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja ladustamise kiirgustegevuse alt tingimusliku vabastamise nõuded on reguleeritud. Sihttase aastaks 2025: ettevõtetes, mille tegevuse tulemusena tekib NORMjäätmeid või -jääke, on nende käitlemise sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud hinnatud (sh on hinnatud NORMide võimalikke käitluslahendusi). 3.3.1. Meede: radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamine ja nende ohutu vaheladustamise korraldamine. Tegevused 1. Olemasoleva vaheladustuspaiga haldamine. 2. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine, sh. kinniste kiirgusallikate konditsioneerimine, saastunud metallijäätmete sulatamine ning radioaktiivsete jäätmete käitlusseadmete pargi arendamine ja jäätmete ladustamiseks vajalike pakendite soetamine. 3. Tammiku jäätmehoidla ohutustamine. 4. Jäätmete käitlemise kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamine. 5. Jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine alfa- ja beetakiirgajate määramiseks. 6. Radioaktiivsete jäätmete vabastamiseks vajalike protseduuride väljatöötamine. 7. Omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteemi arendamine ja käigushoidmine. 3.3.2. Meede: radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise planeeringu (sh KSH) koostamine ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise keskkonnamõju hindamine. Tegevused 1. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks planeeringu ja KSH menetluse algatamine. 2. Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise KMH algatamine. 3. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks vajalike uuringute tellimine. 4. Lõppladustuspaiga rajamise ja reaktorisektsioonide dekomissioneerimise kommunikatsioonistrateegia koostamine ja rakendamine. 43  5. Tegevuslubade taotlemine lõppladustuspaiga rajamiseks ja reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks. 6. Lõppladustuspaiga projekteerimine ja ehitamine. 3.3.3. Meede: looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivse materjali (NORMide) taaskasutamise ja käitlemise arendamine ja ladustamise korra loomine. Tegevused 1. NORM-valdkonnaga seoses õigusaktide täiendamine. 2. NORMide käitlemise valdkonna teadus- ja arendustegevuse toetamine parima võimaliku tehnoloogia väljatöötamiseks ning NORMide käitlussüsteemi loomiseks, sh käitluslahendustingimuste väljatöötamine. 3.4. Strateegiline eesmärk 4: tagatud on valmisolek kiirgussündmuste ennetamiseks ja lahendamiseks Mõõdik nr 1. Koostatud on kiirgushädaolukordade lahendamise plaan ja plaanikohane valmisolek on tagatud. Sihttase aastaks 2022: kiirgushädaolukorra riskianalüüs ja selle põhjal koostatud HOLP on ajakohased. 3.4.1. Meede: kiirgushädaolukordade lahendamise plaani (HOLP) koostamine ja plaanikohase valmisoleku tagamine. Tegevused 1. Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani koostamine, mis kirjeldab kahe erineva stsenaariumiga sündmust. 2. Kiirgus- või tuumaõnnetuste alastel õppustel osalemine ja nende korraldamine. 3. Kiirgusohu varajase hoiatamise süsteemi töö ja toimepidevuse tagamine. 4. Keskkonnaameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baasi uuendamine. 5. Keskkonnainspektsiooni mõõtevahendite baasi uuendamine. 6. Päästeameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baas, mõõtevahendite ja saasteärastuseks vajalike seadmete baasi uuendamine. 7. Maksu- ja Tolliameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baasi uuendamine. 8. Avariikiirituse olukorra kõrvaldamisega tegeleva ASi A.L.A.R.A. mõõtevahendite ja saasteäratuseks vajalike seadmete baasi uuendamine. 9. ASi A.L.A.R.A. 13/7 reageerimisvõimekuse arendamine 24/7 reageerimisvõimekuseks. 44 3.5. Strateegiline eesmärk 5: vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte Mõõdik nr 1. Looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamine. Sihttase aastaks 2020: radooni mõõtetulemuste andmebaas on arendatud ning see hoitakse toimivana. Sihttase aastaks 2027: kogu Eesti territooriumi radoonialad on kaardistatud. 3.5.1. Meede: looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamine Tegevused 1. Radooniriski poolest täiendavat uuringut vajavate alade kaardistamine ja uuringumetoodika väljatöötamine. 2. Pinnaseõhu ja siseõhu radooniuuringute tegemine. 3. Radooni mõõtetulemuste andmebaasi arendamine. 4. Siseruumide õhu ja samal krundil mõõdetud pinnaseõhu radoonisisalduse (mõõte)andmete hulga suurenemisel uurida korrelatsiooni pinnaseõhu ja ruumide siseõhu radoonisisalduse vahel. 5. Radooni ja kopsuvähki haigestumise seose väljaselgitamiseks epidemioloogilise uuringu tegemise võimalikkuse hindamine. 6. Inimeste radoonialase teadlikkuse väljaselgitamiseks uuringu tegemine. 7. Keskkonnaameti radoonimõõteseadmete uuendamine. 8. Väikeelamute ja korterelamute rekonstrueerimise toetamise programmides radooniga arvestamine. 9. Ehitusmaterjalide täiendavate radioloogiliste uuringute tegemine. 10. Joogivee määruse nr 82 rakendamise kontrollimine seoses radioloogiliste näitajate kontrollväärtuse ületamisega. 11. Sillamäe jäätmehoidla radioaktiivsuse seire. 3.6. Strateegiline eesmärk 6. Tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus Mõõdik nr 1. Jätkusuutliku ja ühtse korralduse kindlaksmääramine meditsiinikiirituse protseduuride põhjendatuse hindamiseks. Sihttase aastaks 2020: kokku on lepitud meditsiinikiirituse protseduuride põhjendatuse strateegia (suunad). Sihttase aastaks 2022: kokku on lepitud ja avaldatud meditsiinikiirituse protseduuride põhjendatuse hindamise kriteeriumid. Sihttase aastaks 2022: meditsiinikiirituse protseduuridele suunajatele on loodud juurde täiendkoolituse võimalusi. 45 Mõõdik nr 2. Meditsiinikiirituse kliinilisel kasutamisel toimib kiirgusteadlikkuse, heade praktikavõtete kasutamise ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimise edendamine, sellekohaste juhend- ja teabematerjalide väljatöötamine ning järelevalve. Sihttase aastaks 2020: Meditsiinikiirituse kliinilise kvaliteedi valdkonnas ekspertiisi omav asutus on alustanud meditsiinikiirituse kliinilise kvaliteedi edendamist. Sihttase aastaks 2022: meditsiinikiirituse protseduuride kliinilisi auditeid tehakse kvaliteetselt ja regulaarselt. Mõõdik nr 3. Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemiseks vajaliku pädevuse edendamine. Sihttase aastaks 2020: alustatud on meditsiinikiirituse protseduuride kliiniliste auditite tegemiseks vajalike koolitustega ja tervishoiuteenuse osutajatele on loodud võimalused oskusteabe omandamiseks. Sihttase aastaks 2022: kliiniliste auditite tegemiseks on vajalikud teadmised ja vahendid olemas. Mõõdik nr 4. Meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise juurutamine. Sihttase aastaks 2022: tervise infosüsteemi laekub radioloogiliste uuringute klassifikaatori alusel informatsioon tehtud meditsiinikiirituse protseduuride kohta. Sihttase aastaks 2022: meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamiseks kogutakse andmeid tervise infosüsteemi statistikamooduli kaudu. 3.6.1. Meede: meditsiinikiirituse protseduuride põhjendatuse hindamiseks on kindlaks määratud jätkusuutlik ja ühtne korraldus Tegevused 1. Läbirääkimised osalistega, mille tulemusena lepitakse kokku Eestile sobilik lahendus meditsiinikiirituse protseduuride üldise põhjendatuse tagamiseks. 2. Sõltuvalt sobivast lahendusest edasiste tegevuste kindlaksmääramine, et tagada üldise põhjendatuse järjepidev hindamine. 3.6.2. Meede: meditsiinikiirituse kliinilisel kasutamisel toimib kiirgusteadlikkuse, heade praktikavõtete kasutamise ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimise edendamine, sellekohaste juhend- ja teabematerjalide väljatöötamine ning järelevalve. Tegevused 1. Diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamine, regulaarse ülevaatamise tagamine, DRL kehtestamiseks ja ülevaatamiseks vajalike täiendavate andmete kogumine, vajaduse korral diagnostiliste referentsväärtuste kogumiseks juhendmaterjali uuendamine. Referentsprotseduuride ülevaatamine aastaks 2020. 46  2. Tegevuskava loomine. Tegevuskava alusel toimub tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a määruse „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ meditsiinikiirituse kasutamise kliinilist kvaliteeti käsitlevate sätete täitmise kontrollimine, juurutamine ja edendamine. 3.6.3. Meede: meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemiseks vajaliku pädevuse edendamine. Tegevus 1. Kliinilise auditi tegijate koolitajate koolitamine. 3.6.4. Meede: meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise juurutamine Tegevused: 1. Klassifikaatori kasutusele võtmine tervishoiuteenuse osutajate poolt ja tervise infosüsteemi statistika mooduli arendamine. 2. Meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise eest vastutava asutuse määramine sõltuvalt tervise infosüsteemi statistikamoodulisse ligipääsuga seotud piirangutest. 47 4. Juhtimisstruktuuri kirjeldus Selles peatükis kajastatakse arengukava elluviimise korraldust, koostööd ja rollijaotust kiirguskaitse eesmärkide saavutamiseks, kiirguskaitsepoliitika tulemuslikkuse hindamise korraldamist, tagasiside saamist arengukava täitmiseks kasutatud meetmete tulemuslikkuse ja tõhususe kohta. 4.1. Arengukava elluviimises osalevate asutuste rollijaotus Arengukava peamised eesmärkide täitjad on Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium ning AS A.L.A.R.A., mistõttu igale eesmärgile peavastutajat määrata ei ole võimalik. Samas saab välja tuua, et Keskkonnaministeeriumi vastutusalasse jäävad kiirgusohutustegevuse üldisem koordineerimine, kiirgusohutustegevuses osalevate asutuste ülesannete täpsustamine, kiirgusvaldkonna õigusaktide loomise või muutmise korraldamine, osalemine kiirgushädaolukorra lahendamisel ning looduskiirgusalase teadlikkuse suurendamises. Keskkonnaamet juhib kiirgushädaolukordade lahendamist ja nende kohta hädaolukorra lahendamise plaani koostamist, vastutab hädaolukorras asjakohase informatsiooni andmise eest (seiresüsteemide, modelleeringute ja kalkulatsioonide kaudu), inimeste teadlikkuse parandamise eest teabepäevade korraldamise ja infomaterjalide koostamise kaudu, osaleb meditsiinikiiritusalases töös ning nõustab Keskkonnaministeeriumi. Siseministeerium korraldab riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste, hädaabiteadete ning kriisireguleerimise valdkonnaga seotud tegevusi ning koordineerib oma allasutuste (Häirekeskus, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet) osalemist kiirgussündmustes. AS A.L.A.R.A. on asutus, kes tegeleb Eestis radioaktiivsete jäätmete ohutu hoiustamisega, samuti on olemas võime kiirgushädaolukordades või kiirgusintsidentide käigus tekkinud või leitud radioaktiivse saaste kõrvaldamiseks. Arengukava eesmärkide üldise täitmise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Arengukava elluviimises osalevate asutuste rollijaotus on üksikasjalikumalt kirjutatud lahti lisas 3 kajastatud rakendusplaanis, kus arengukava tegevuste täitmiseks on määratud igal juhul eraldi vastutajad. 4.2. Arengukava tulemuslikkuse hindamine Üks kord kahe aasta tagant korraldab Keskkonnaministeerium arengukava tulemuslikkuse hindamise. Selleks koostatakse arengukava loomisesse kaasatud ministeeriumite ja nende hallatavate asutuste kaasabil vahearuanne KORAKi täitmise, arengukavas ja rakendusplaanis esitatud eesmärkide saavutamise ja tulemuslikkuse kohta. Arengukava tulemuslikkust aitab hinnata ka rakendusplaan, mida käsitletakse lisas 3. Selles on märgitud tegevuse täitmise aeg, selle vahetu tulemus, samuti elluviijad. Arengukavas püstitatud eesmärgid, tegevus ning tulemused tuleb üle vaadata pärast esimese rakendusplaani kehtivusaja lõppemist 2021. aastal. Tegevust, mis on jäänud tegemata, kuid on kiirgusohutuse saavutamiseks endiselt aktuaalne, tuleb käsitleda uues rakendusplaanis koos muu tegevusega, mis on arengukavas kavandatud ning mis algab või jätkub aastal 2022. Kui selleks ajaks on 48 toimunud olulised muudatused kiirgusohutuse valdkonnas ning ilmneb tegevus, mida arengukava ei käsitle, tuleb rakendusplaanis seda arvestada, vajaduse korral algatada arengukava uuendamine. 49 5. Arengukava maksumuse prognoos perioodiks 2018–2021 Käesoleva arengukava raames koostati maksumuse prognoos rakendusplaani perioodiks 2018–2021. Prognoositi rakendusplaani rakendamiseks kuluvat ressurssi, rahastamisallikaid ja -võimalusi. Arengukava esimese perioodi (2018–2021) rakendusplaanis on ette nähtud ligikaudu 60 tegevust. Arengukava rakendamisel saadavaid majanduslikke tulusid ei ole võimalik arvuliselt planeerida, kuna saadav tulu on pikaajaline ja enamasti kaudne (nt inimeste parem tervis). Rakendusplaanist tulenevate tegevuste maksumuse prognoos on koostatud järgmiste alaeesmärkide kaupa, järgides arengukava üldist ülesehitust:  tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine;  tagatud on kiirgusohutuse alane teadlikkus ja pädevuse suurendamine;  vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte;  tagatud on valmisolek kiirgussündmuste ennetamiseks ja lahendamiseks;  vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte;  tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus. Kõik alaeesmärgid on rakendusplaanis käsitletud allteemade kaupa, kuna need vajavad süsteemset lähenemist, ning kavandatava tegevuse maht on suur. Rakendusplaani maksumuse prognoosi koostamiseks defineeriti strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud meetmed ja tegevused. Tabelis 1 ja KORAKi lisas 3 esitatakse rakendusplaani elluviimise maksumuse prognoos, mis sisaldab maksumuse jaotumist aastate kaupa ning hinnangulist kogumaksumust. Kulude prognoosi aluseks on baasaasta 2018. aasta hinnad, kuna leiti, et mitut asutust puudutava arengukava puhul on see otstarbekam. Kõik kulud on arvesse võetud koos käibemaksuga. Maksumuse prognoosis ei kajastu Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi kulud. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve planeeritakse rahvastiku tervise arengukava programmides. Kiirgusvaldkonnas rakendatakse ning kavandatakse rakendada mitu projekti välisinvesteeringute toetusel. Välisfinantseeringu allikas sõltub sellest, milliseks kavandatavad projektid kujunevad, peamiselt on Euroopa Komisjoni struktuurifondid ja IAEA tehnilise koostöö fond, kuhu välisfinantseeringute taotlemiseks pöördutakse. Lisast 3 ja tabelist 1 nähtub, et rakendusplaani kehtivusaja jooksul, ajavahemikul 2018–2021, on planeeritud ressurss ca 11 miljonit eurot. Arengukava kogumaksumus 2018. aasta hindades perioodil 2018–2027 on hinnanguliselt 30 miljonit eurot. Suurimad kulutused on ette näha radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud ohtude vähendamiseks (sh radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalike uuringute tegemiseks, lõppladustuspaiga projekteerimiseks ja ehitamiseks) ning seal kavandatakse rakendada mitut suuremahulist välisabiprojekti. 50 Tabelis 1 kasutatavad lühendid:  KeM – Keskkonnaministeerium  KeA – Keskkonnaamet  KKI – Keskkonnainspektsioon  PPA – Politsei- ja Piirivalveamet  PäA – Päästeamet  MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium  SiM – Siseministeerium  RaM – Rahandusministeerium  MTA – Maksu- ja Tolliamet  EGT – Eesti Geoloogiateenistus  TI – Tööinspektsioon  KIK – Keskkonnainvesteeringute Keskus  KEMIT – Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus  TervA – Terviseamet  AS A.L.A.R.A. – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas asuv riigi omandis olev äriühing, mille põhitegevuseks on Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine ja saastusest puhastamine; Eestis tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja ladustamine; radioaktiivsete jäätmete käitlemise projektide väljatöötamine ja rakendamine; teenuste osutamine radioaktiivsuse ja radioaktiivse saastatuse mõõtmise ning radioaktiivse saastatuse desaktiveerimise valdkondades.  AS Ökosil – Eesti riigi ja ASi Silmet Grupp poolt loodud keskkonnaettevõte, mille ülesandeks on suurte keskkonnaprojektide, sh Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla keskkonnakaitselise saneerimisprojekti juhtimine ning keskkonnakorralduse ja -seirega seonduvate teenuste osutamine. 51 Tabel 1. KORAKi rakendamise hinnanguline maksumus perioodil 2018–2021 EA Vastutaja KOKKU, 2018, 2021, Nr Eesmärk/meede 2019, eurot 2020, eurot liik (org) eurot eurot eurot Tõhustatud on kiirgusohutuse 610 230 4 386 358 844 225 000 22 000 Eesmärk 1 taristu toimimine Ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohutusnormide tagamiseks vajalike õigusaktide ja VF, KeM, KeA, 610 230 4 386 358 844 225 000 22 000 Meede 1.1 juhenddokumentide koostamine ja RE, KKI, ajakohastamine rahvusvaheliste KIK A.L.A.R.A. nõuete kohaselt Tagatud on kiirgusohutusalane teadlikkus ja pädevuse 265 395 1895 67 500 107 500 82 500 Eesmärk 2 suurendamine KeA, PPA, PäA, Kiirgusalase koolitusvaldkonna TervA, RE 92 000 1000 25 000 41 000 25 000 arendamine KeM, Meede 2.1 MKM, A.L.A.R.A. Inimeste teadlikkuse suurendamine ioniseeriva kiirguse 20 395 895 16 500 1500 1500 võimalikest ohtudest ning ohtude KeM, KeA, RE Meede 2.2 vähendamise meetoditest A.L.A.R.A KeM, KeA; Kiirgusspetsialistide piisava arvu KKI; 147 000 0 26 000 65 000 56 000 Meede 2.3 tagamine Eestis RE A.L.A.R.A. 52  EA Vastutaja KOKKU, 2018, 2021, Nr Eesmärk/meede 2019, eurot 2020, eurot liik (org) eurot eurot eurot Vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega 7 751 000 498 000 1 249 000 1 609 000 4 395 000 Eesmärk 3 seotud ohte MKM, Radioaktiivsete jäätmete tekke RE, A.L.A.R.A. vähendamine ja nende ohutu VF, 3 395 000 482 000 494 000 774 000 1 645 000 , SiM, KeM Meede 3.1 vaheladustamise korraldamine KIK KeA, KKM Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise planeeringu (sh KSH) koostamine ja Paldiski endise tuumaobjekti RaM, KeM, 4 156 000 16 000 755 000 735 000 2 650 000 reaktorisektsioonide MKM, Meede 3.2 dekomissioneerimise VF KeA, keskkonnamõju hindamine A.L.A.R.A. Looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivse materjali (NORMide) taaskasutamise ja 200 000 0 0 100 000 100 000 VF/ Meede 3.3 käitlemise arendamine ja KeA, KeM KIK ladustamise korra loomine Tagatud on valmisolek kiirgussündmuste ennetamiseks 2 257 400 2000 181 500 1 773 400 300 500 Eesmärk 4 ja lahendamiseks 53  EA Vastutaja KOKKU, 2018, 2021, Nr Eesmärk/meede 2019, eurot 2020, eurot liik (org) eurot eurot eurot KEM, KeA, SiM, Kiirgushädaolukordade PäA, KKI, lahendamise plaani (HOLP) RaM, 492 400 2000 181 500 28 400 280 500 koostamine ja plaanikohase Meede 4.1 MTA, valmisoleku tagamine MKM, A.L.A.R.A. Vähendatud on looduslikest 1 879 780 70 780 223 000 883 000 703 000 kiirgusallikatest tingitud ohte Eesmärk 5 KeM, KeA, EGT, KKI, TI, Looduslikest kiirgusallikatest KEMIT, 1 879 780 70 780 223 000 883 000 703 000 Meede 5.1 tingitud ohtude minimeerimine KIK, MKM, TA, RE KKM; AS Ökosil Tagatud on meditsiinikiirituse Eesmärk 6 põhjendatud kasutamine ja 56 000 0 0 30 000 26 000 kiirgusohutus Meditsiinikiirituse protseduuride põhjendatuse hindamiseks on SoM, KeA 20 000 0 0 10 000 10 000 Meede 6.1 kindlaks määratud jätkusuutlik ja ühtne korraldus Meditsiinikiirituse kliinilisel kasutamisel toimib kiirgusteadlikkuse, heade TervA, praktikavõtete kasutamise ja 16 000 0 0 10 000 6000 Meede 6.2 KeA, KKI kiirgusohutuse põhimõtete järgimise edendamine, sellekohaste juhend- ja 54  EA Vastutaja KOKKU, 2018, 2021, Nr Eesmärk/meede 2019, eurot 2020, eurot liik (org) eurot eurot eurot teabematerjalide väljatöötamine ning järelevalve Meditsiinikiirituse protseduuride KeA, kliinilise auditi tegemiseks SoM, 20 000 0 0 10 000 10 000 Meede 6.3 vajaliku pädevuse edendamine TervA Meditsiinikiiritusest saadava Meede 6.4 aastase elanikudoosi taseme SoM, KeM 0 0 0 0 0 hindamise juurutamine KOKKU 11 073 805 577 061 2 079 844 2 882 900 5 534 000 55 6. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ja protsessi avalikustamine 6.1. Keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju strateegilist hindamist tegi Alkranel OÜ ekspertide rühm, kes tegutses paralleelselt KORAKi koostamisega tegeleva töögrupiga. KSH ekspertide grupp tegi KORAKi töögrupile ettepanekuid arengukava koostamise kohta, samuti saadi ekspertide grupilt mõned olulised sisulised märkused, mis võeti arengukavasse. Täpsema ülevaate KORAKi KSHst saab kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest. 6.2. Avalikustamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt korraldati KSH programmi tutvustamiseks programmi avalik väljapanek ning seejärel avalik arutelu. KSH programmi avalik väljapanek toimus 05.07-14.08.2017 ning programmi avalik arutelu 15.08.2017. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt korraldati arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustamine koos avaliku aruteluga. Avalik väljapanek toimus KORAKi avalikustamisega samal ajal 14.08‒27.09.2019 ning avalik arutelu 03.10.2019. Eestis toimunud avalikustamise ja avaliku arutelu käigus ei esitatud küsimusi, ettepanekuid ja märkusi nii keskkonnamõju hindamise aruande kui ka arengukava kohta. Piiriülese mõju kaasnemise võimalikkusega seoses teavitas Keskkonnaministeerium KSH protsessist Soomet, Rootsit, Taanit, Saksamaad, Poolat, Leedut, Lätit ja Venemaad 31.07.2019. Taani ja Leedu ei soovi edasises protsessis olla kaasatud. Poola ei soovi olla KSH protsessi kaasatud, kuid soovib saada informatsiooni ja vastavaid dokumente edasiste võimalike piiriüleste mõjudega tegevuste kohta. Samuti ei soovi Läti olla kaasatud KSH protsessi, kuid soovib saada informeeritud kui lõppladustuspaik peaks kavandatama mitte Paldiskisse vaid mõnda teise Eesti piirkonda, eriti kui see asuks Läti piirile võrreldes Paldiskiga lähemal. Rootsi soovib osaleda kõnealuses KSH protsessis ning edasiste arengukava kohaste tegevuste, millega võib kaasneda piiriülene mõju (nt Paldiski reaktorsektsioonide dekomissioneerimine ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuskoha rajamine) planeerimisel ja keskkonnamõju hindamisel. Soome soovib samuti osaleda kõnealuses KSH protsessis ning edasiste arengukava kohaste tegevuste, millega võib kaasneda piiriülene mõju planeerimisel ja keskkonnamõju hindamisel. Samas peab Soome Majandus- ja tööhõiveministeerium lõppladustuskohaga seonduvate piiriüleste mõjude esinemist vähetõenäoliseks, kuna lõppladustuspaik kavandatakse madalate või keskaktiivsete radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks. 56  Kokkuvõte Arengukavas määrati kuus valdkonda, mille arendamine on oluline vähemasti järgmise kümne aasta perspektiivis. On analüüsitud nende valdkondade praegust olukorda ning esitatud peamised probleemid ja võimalused. Arengukavas püstitati kuus pikaajalist eesmärki, määrati eesmärgi saavutamise mõõdikud ning kavandati detailsemalt vajalikud tegevussuunad. Arengukava eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatud meetmed on lühidalt järgmised:  Tõhustatud on kiirgusohutuse taristu toimimine Meetmed: ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohutusnormide tagamiseks vajalike õigusaktide ja juhenddokumentide koostamine ja ajakohastamine vastavalt rahvusvahelistele nõuetele.  Tagatud on kiirgusohutusalane teadlikkus ja pädevuse suurendamine Meetmed: kiirgusalase koolitusvaldkonna arendamine; Inimeste teadlikkuse suurendamine ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ning ohtude vähendamise meetoditest; Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis.  Vähendatud on radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte Meetmed: radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamine ja nende ohutu vaheladustamise korraldamine; radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise planeeringu (sh KSH) koostamine ja Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise keskkonnamõju hindamine; looduslikke radionukliide sisaldavate radioaktiivse materjali (NORMide) taaskasutamise ja käitlemise arendamine ja ladustamise korra loomine.  Tagatud on valmisolek kiirgussündmuste ennetamiseks ja lahendamiseks Meede: kiirgushädaolukordade lahendamise plaani (HOLP) koostamine ja plaanikohase valmisoleku tagamine.  Vähendatud on looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohte Meede: looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamine.  Tagatud on meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamine ja kiirgusohutus Meetmed: meditsiinikiirituse protseduuride põhjendatuse hindamiseks on kindlaks määratud jätkusuutlik ja ühtne korraldus; meditsiinikiirituse kliinilisel kasutamisel toimib kiirgusteadlikkuse, heade praktikavõtete kasutamise ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimise edendamine, sellekohaste juhend- ja teabematerjalide väljatöötamine ning järelevalve; meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemiseks vajaliku pädevuse edendamine; meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise juurutamine. Arengukava kavandab pooleliolevateks ja uuteks toiminguteks finantsvahendid. Selleks on koostatud arengukava maksumuse prognoos aastateks 2018–2027 ning rakendusplaan kehtivusega neli aastat (kaasa arvatud baasaasta) 2018–2021. Kiirgusohutuse tagamiseks Eestis on prioriteetset rahastamist vajavad valdkonnad järgmised: radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud ohtude vähendamine, valmisoleku tagamine kiirgussündmuste 57 ennetamiseks ja lahendamiseks, elaniku- ja loodus- ning meditsiinikiirituse mõju vähendamine. Arengukava määrab ressursid otsuste tegemiseks riiklikul tasemel. Arengukava ei saa ette näha ressursse, mille peavad tagama kohalikud omavalitsused, ettevõtted või inimesed ise. Näiteks ei saa riigieelarvest planeerida raha hoonete ehitamise või renoveerimise käigus ioniseerivast kiirgusest tuleneva terviseriski vähendamiseks või radoonimõõtmiste tegemiseks. Küll on arengukava eesmärk teha kõik, et spetsialistid, ettevõtjad ning elanikud oleksid probleemidest teadlikud ja oskaksid ohte minimeerida. Arengukava kogumaksumus 2018. aasta hindades perioodil 2018–2021 on ca 11 miljonit eurot. Suurim protsent kavandatud ning juba olemasolevast ressursist läheb radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud ohtude vähendamiseks ning seal kavandatakse rakendada mitut suuremahulist välisabi projekti. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt tehti käesoleva arengukava keskkonnamõju strateegiline hindamine ning korraldati arengukava ja KSH aruande avalikustamine. KSH on kohustuslik, kuna KORAKi, radooni riikliku tegevuskava ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava alusel kavandatavatel toimingutel on eeldatavalt oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindaja leidmiseks korraldati lihthange, mille tulemusena valiti mõju hindajaks eksperdid Alkranel OÜst. Ekspertide grupp tegi KORAKi töögrupile mitu ettepanekut arengukava koostamise kohta(või: koostamiseks), samuti saadi ekspertide grupilt mõned olulised sisulised märkused, mida arvestati arengukavas. Dokumentide avalikustamisel ning avalikul arutelul saadi huvitatud isikutelt asjakohaseid märkusi, mis võeti samuti arvesse nii arengukava kui ka KSH-aruande koostamisel. Üks kord kahe aasta tagant kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga aruande rakendusplaanis esitatud eesmärkide saavutamise ja tulemuslikkuse kohta. Arengukavas püstitatud eesmärgid, toimingud ning rakendamise tulemused vaadatakse üle pärast arengukava rakendusplaani kehtivusaja lõppemist 2021. aastal. 58  Kasutatud kirjandus Eelnõude infosüsteem, http://eelnoud.valitsus.ee/main#FryQJSX6 Endise sõjaväeala Paldiski Tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud. 2015. http://alara.ee/wp- content/uploads/2018/08/kodulehtPaldiskieeluuringudlopparuanne.pdf. Forte, M., Bagnato, L., Caldognetto, E., Risica, S., Trotti, F., Rusconi, R., 2010. Radium isotopes in Estonian groundwater: measurements, analytical correlations, population dose and a proposal for a monitoring stradegy. Journal of Radiation Protection. 30, 761-780. Hill, L., Suursoo, S., Kiisk, M., Jantsikene, A., Nilb, N., Munter, R., Realo, E., Koch, R., Putk, K., Leier, M., Vaasma, T., Isakar, K., 2017. Long-term monitoring of a water treatment technology designed for radium removal – removal efficiencies and NORM formation. (Manuscript submitted to Journal of Radiological Protection). Integrated regulatory review servise (IRRS) missioon to Estonia final report. 2016 https://www.envir.ee/sites/default/files/irrs_estonia_final_report_2016-11-10_.pdf. Keskkonnaministri 20.05.2014 määrus nr 13 „Keskkonnaameti põhimäärus“. https://www.riigiteataja.ee/akt/127052014001. Keskkonnaministri 31.03.2009 määrus nr 12 „Keskkonnainspektsiooni põhimäärus“. https://www.riigiteataja.ee/akt/13259709 Mattson, T. 2018. Ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise parandamine ootab selgeid otsuseid ja tegusid. Riigikontroll. https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/557GetPage/1/557Ye ar/-1/ItemId/1008/amid/557/language/et-EE/Default.aspx. Radionukliidide sisalduse määramine Lõuna-Eesti veevärgivees. 2014. http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/vesi/TF_radionukliid/KIK_radionu kliidiseire-Tulemuste_kokkuvote.pdf. Roop, R. 2016. Riigiülesannete analüüs. Riigivalitsemise reformi infokiri. Rahandusministeerium. https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/riigihaldus/riigivalitsemise_reform/rii givalitsemise_reformi_infokiri_nr_2.pdf. Savitskaja, L., Viigand, A. 1994. Aruanne Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjavee mikrokomponentide ja isotoopkoostise uurimisest joogivee kvaliteedi hindamiseks Põhja- Eestis. Tallinn, Eesti Geoloogiakeskus. Suursoo, S., Hill, L., Raidla, V., Kiisk, M., Jantsikene, A., Nilb, N., Czuppon, G., Putk, K., Munter,R., Koch, R., Isakar, K., 2017. Temporal changes in radiological and chemical composition of Cambrian-Vendian groundwater in conditions of intensive water consumption. Science of The Total Environment. Volumes 601–602, pp 679–690. Tartu Ülikooli Füüsika Instituut. 2018. Joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamine ning NORM-vaba veetöötluse teostatavuse uuringud. 59 Tartu Ülikooli Füüsika Instituut. 2015. Radioaktiivsete jäätmete tekkimine Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades. [UNSCEAR] United Nations Scientific Committee on the Effects of Atomic Radiation. 1977. Sources, Effects and Risks of Ionizing Radiation. Report to the General Assembly with Annex B: Natural Sources of Radiation. United Nations, New York. [UNSCEAR] United Nations Scientific Committee on the Effects of Atomic Radiation. 1993. Sources and Effects of Ionizing Radiation. United Nations, New York. [UNSCEAR] United Nations Scientific Committee on the Effects of Atomic Radiation. 2000. Sources, Effects and Risks of Ionizing Radiation. 2000 Report to the General Assembly with Annex E: Occupational radiation exposures. United Nations, New York. Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määrus nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“. https://www.riigiteataja.ee/akt/114072018005. Wisser, S., 2003. Balancing Natural Radionuclides in Drinking Water Supply - an investigation in Germany and Canada with respect to geology, radiometry legislation. Dissertation zur Erlangung des Grades “Doktor der Naturwissenschaften.” Johannes Gutenberg-Universität, Mainz. 60 Lisa 1. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava Lisa 2. Radooni riiklik tegevuskava Lisa 3. Kiirgusohutuse riikliku arengukava rakendusplaan 2018–2021 61  KINNITATUD Keskkonnaministri käskkirjaga „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027, radooni riikliku tegevuskava, radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ja kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027 rakendusplaani aastateks 2018‒2021 kinnitamine“ RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE KÄITLEMISE RIIKLIK TEGEVUSKAVA TALLINN 2019  ANNOTATSIOON Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamine Radioaktiivsete jäätmete riiklik tegevuskava kinnitati keskkonnaministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 688. Tegevuskava ajakohastamise eesmärk on uuendada tegevuskava 1. novembril 2016. a jõustunud kiirgusseaduse muudatustest tulenevalt ning seoses uute arengusuundadega NORM-jäätmete käitlemise valdkonnas. Samuti oli ajakohastamise ajendiks 2015. aastal lõppenud Paldiski endise tuumaobjekti reaktorsektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eeluuringud, milles leiti, et ainus viis radioaktiivseid jäätmeid ohutult ladustada on rajada Eestisse lõppladustuspaik. Nendele uuringutele tuginedes tegi Vabariigi Valitsus kabinetinõupidamisel 28.04.2016 otsuse rajada Eestisse lõppladustuspaik. Seega täpsustatakse käesolevas tegevuskavas lisaks ka Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide lammutamise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamisega seonduvat. Tegevuskava uuendati samuti Euroopa Liidu direktiivide ja riigisiseste õigusaktide põhjal. Tegevuskava struktuuri ei muudetud. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava on üks kiirgusohutuse riikliku arengukava (KORAKi) aastateks 2018–2027 lisadest, nagu on ka radooni riiklik tegevuskava ja KORAKi rakendusplaan aastateks 2018–2021. Keskkonnaministri 18.01.2017 käskkirjaga nr 61 algatati lisaks KORAKile, radooni riiklikule tegevuskavale ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamisele ka nende planeerimisdokumentide keskkonnamõju strateegiline hindamine. KORAKi 2018–2027, radooni riikliku tegevuskava ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH) teeb ja KSH aruande koostab OÜ Alkranel. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava (programmi) koostamise vajadus tulenes 2011. aastal jõustunud Euroopa Liidu radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vastutustundliku ja ohutu käitlemise direktiivist 2011/70/Euratom (edaspidi direktiiv 2011/70 Euratom), milles sätestati nõuded riikliku radioaktiivse jäätmete käitlemise tegevuskava koostamise kohta. Samuti koostas Euroopa Komisjon 2013. aastal liikmesriikidele juhise direktiivis nimetatud tegevuskava koostamiseks, et tagada kava ühesugune ülesehitus ja käsitletavate teemade ulatus. Seetõttu täiendati ka tegevuskava eelnõu direktiivi ja juhise nõuete järgi. Radioaktiivsete jäätmete ohutu ja koordineeritud käitlemine on kiirgusohutuse tagamise seisukohalt Eesti jaoks kõige olulisem tegevus. Tegevuskava on aluseks radioaktiivsete jäätmete käitlemise korraldamisel ning kava eesmärk on pakkuda otsustajatele ja jäätmete käitlejatele konkreetseid lahendusi radioaktiivsete jäätmete süstemaatiliseks käitlemiseks ja nende koguste vähendamiseks Eesti Vabariigis. Samuti pakub kava laiemale avalikkusele piisavalt informatsiooni Eestis tekkinud ja tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemise kohta. Tegevuskava käsitleb järgmisi teemasid: 1) riiklik poliitika; 2) etapid ja ajakava; 3) inventuur; 4) kontseptid või plaanid ja tehnilised lahendused tekkest kõrvaldamiseni; 5) radioaktiivsete jäätmete ladustuspaiga sulgemisjärgsed plaanid; 6) teadus- ja arendustegevus; 7) kohustused ja vastutus, tulemusnäitajad; 8) kuluhinnang; 2 9) rahastamisskeem; 10) läbipaistvuspoliitika või protsess; 11) lepingud; 12) juhtdokument. Tegevuskava esitab kirjeldatud elementide alleesmärgid, meetmed ja oodatavad tulemused aastani 2050. Ühtlasi kirjeldatakse, millised on vastutavad institutsioonid ning tegevuskava kulud. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava on alusdokument, mis annab lisaks eeltoodule ülevaate kehtivatest õigusaktidest ning suunised nende täiendamiseks. Tegevuskavas on välja toodud olemasolev institutsionaalne korraldus, finantsvahendid ja nende vajadus tulevikus. Kuna radioaktiivsete jäätmete käitlemise teema pakub huvi eri huvigruppidele (nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt), on tegevuskava heaks abivahendiks nendega suhtlemisel, näiteks huvigruppidele info vahendamisel ning olemasoleva olukorra ja tulevikuplaanide tutvustamisel. Kuna huvigrupid olid tegevuskava koostamisse kaasatud, on dokument kokkulepe, mis soodustab valdkonna edasist arengut. Tegevuskava vaadatakse korrapäraselt läbi ja ajakohastatakse, võttes arvesse tehnika ja teaduse saavutusi ning ekspertide soovitusi, parimaid kogemusi ja häid tavasid. Direktiivi 2011/70/Euratom kohaselt hinnatakse kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ohutusnormide kõrge taseme saavutamiseks riiklikku raamistikku, pädevat reguleerivat asutust, riiklikku programmi ja selle rakendamist regulaarselt ning vähemalt kord kümne aasta jooksul ning selleks kasutatakse rahvusvaheliste ekspertide abi. Eksperdihinnangute tulemused tehakse teatavaks Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning need tehakse õiguse aluspõhimõtteid rikkumata üldsusele kättesaadavaks. Tegevuskava koostamise koordinaatorid olid Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna nõunikud Evelyn Müürsepp ja Reelika Runnel ning peaspetsialistid Krista Saarik ja Maris Arro. Ekspertidena osalesid töös ASi A.L.A.R.A. juhataja Joel Valge ja keskkonnatehnika nõunik Ivo Tatrik, Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhataja Ilmar Puskar, kiirgusosakonna nõunik Karin Muru ja kiirgusseire büroo juhataja Monika Lepasson ning OÜ QPRE juhataja ja kvalifitseeritud kiirgusekspert Merle Lust. Kava on kooskõlastatud Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga. Tegevuskava kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. Tegevuskava kooskõlastatakse Euroopa Komisjoniga. Tegevuskava valmimise järel avaldatakse sellekohane pressiteade. Samuti pannakse tegevuskava kokkuvõte üles Keskkonnaministeeriumi veebilehele. Töö koordinaatorid tänavad kõiki tegevuskava koostamisel osalenuid nende panuse eest dokumendi valmimisse. 3 Sisukord Sissejuhatus 7 1 Rahvusvahelised ja riiklikud kohustused 9 1.1 Rahvusvahelised konventsioonid ja direktiivid 9 1.2 Riigisisene õigusloome 10 2 Radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemise poliitika 11 2.1 Otsustusprotsess ja vastutus 11 2.2 Jäätmemahtude vähendamine 12 2.3 Jäätmete käitlemine 13 2.4 Uue tegevuse mõju riiklikule poliitikale 16 2.5 Poliitika elluviimiseks vajalikud ressursid 16 2.6 Avalikkuse kaasamine 16 3 Kavandatava tegevuse etapid ja ajakava 17 4 Inventuur 20 4.1 Olemasolevad ja vajalikud vahendid 20 4.1.1 Paldiski radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik 20 4.1.2 Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla 21 4.2 Radioaktiivsed jäätmed Paldiski objektil 22 4.2.1 Reaktorisektsioonides hoiustatavate jäätmete kogused, aktiivsus ja liigitus 22 4.2.2 Vaheladustuspaigas hoiustatavad jäätmed 24 4.2.3 Paldiski objekti kontrollalal ladustatavad jäätmed 25 4.2.4 Paldiski objekti vahehoidlas asuvate jäätmete koguaktiivsus 26 4.3 Olemasolevad NORM-jäägid ja -jäätmed 28 4.4 Meditsiiniasutustes tekkivad lühiealised radioaktiivsed jäätmed 30 4.5 Kokkuvõte Eestis olemasolevatest radioaktiivsetest jäätmetest 30 4.6 Tulevikus Eestis tekkivad radioaktiivsed jäätmed 31 4.6.1 Kinnised kiirgusallikad 31 4.6.2 Metallijäätmed 32 4.6.3 Paldiski ja Tammiku objektide edasisel dekomissioneerimisel tekkivad jäätmed 33 4.6.4 Vedeljäätmed 33 4.6.5 NORM-jäägid ja -jäätmed 34 4.6.6 Meditsiiniasutustes tekkivad lühiealised radioaktiivsed jäätmed 35 4.6.7 Kokkuvõte Eestis tulevikus tekkivatest radioaktiivsetest jäätmetest 35 4.7 Inimressurss 36 5 Plaanid ja tehnilised lahendused tekkest lõpliku ladustamiseni 38 5.1 Reaktorisektsioonid 38 5.2 Metallkonteinerid 38 5.3 Betoonkonteinerid 39 5.3.1 Betoonkonteinerid konditsioneeritud jäätmetega 39 5.3.2 Betoonkonteinerid radionukliide 137Cs, 90Sr, 239Pu, 241Am, 238U, 60Co ja Pu-Be sisaldavate kinniste kiirgusallikatega 39 5.3.3 Betoonkonteiner kontrollallikatega 39 4  5.3.4 Betoonkonteiner radionukliidi 226Ra sisaldavate kinniste kiirgusallikatega 39 85 3 152 106 133 5.3.5 Radionukliide Kr, H, Eu, Ru, Ba sisaldavad kinnised allikad 40 5.3.6 Betoonkonteinerid Tammiku hoidlast pärit iseloomustamata allikatega 40 5.3.7 Betoonkonteinerid tundmatute kinniste allikatega Tammiku hoidlast 40 5.3.8 Betoonkonteinerid beetakiirguse allikatega 41 5.3.9 Betoonkonteinerid Tammiku hoidla suure aktiivsusega kastidega 41 5.3.10 Betoonkonteiner NORM-puursüdamikuga 41 5.3.11 Betoonkonteiner 226Ra saastunud metalliga 41 5.4 Merekonteinerid 41 5.4.1 Saastunud metallijäätmed 41 5.4.2 Saastunud betoonimurd 42 5.5 200 l metallvaadid 42 5.5.1 Pehmed pressitavad jäätmed 42 5.5.2 Puit ja saepuru 42 5.5.3 Betoneeritud jäätmed, roostepuru ja tolm 43 5.5.4 Beetakiirguse allikad 43 5.5.5 Saastunud asbest 43 5.6 Vedeljäätmed 43 5.7 Paldiski objektil asuvad suuregabariidilised jäätmed 43 5.8 NORM-jäägid ja -jäätmed 44 5.9 Meditsiiniasutustes tekkivad lühiealised radioaktiivsed jäätmed 46 5.10 Jäätmete lõppladustamine 46 5.10.1 Maa-alune lõppladustuspaik 46 5.10.2 Maapinnalähedane lõppladustuspaik 47 6 Radioaktiivsete jäätmete ladustuspaiga sulgemisjärgsed plaanid 49 7 Teadus- ja arendustegevus 51 7.1 Lähtekohad 51 7.2 TA korraldus Keskkonnaministeeriumis 51 7.3 Rahastusinstrumendid 53 7.3.1 Riiklik teadusrahastamine 53 7.3.2 Rahvusvahelised rahastusvõimalused 54 7.3.3 Osalejatepoolne rahastus 56 8 Kohustused ja vastutus, tulemusnäitajad 57 8.1 Osalised ja nende kohustused 57 8.2 Keskkonnaamet 57 8.3 Keskkonnainspektsioon 58 8.4 AS A.L.A.R.A. 58 8.5 Kiirgustegevusloa omajad 59 8.6 Kvalifitseeritud kiirgusekspert 59 8.7 Vastutuse jaotus 59 8.8 Tulemusnäitajad 60 9 Kuluhinnang 66 5  9.1 Jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine 66 9.2 Reaktorisektsioonid 67 9.3 Saastunud metalli sulatamine 68 9.4 Betoonisõlm 68 9.5 Betoonkonteinerid 69 9.6 Lõppladustuspaiga rajamine 69 10 Rahastamisskeem 70 11 Läbipaistvuspoliitika või protsess 72 11.1 Kaasamine 72 11.2 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine 72 11.3 Informeerituse tagamine 73 12 Lepingud 75 13 Juhtdokument 76 13.1 Sissejuhatus 76 13.2 Riiklik poliitika 76 13.3 Etapid ja ajakavad 78 13.4 Inventuur 79 13.5 Plaanid ja tehnilised lahendused jäätmete tekkest lõppladustamiseni 80 13.6 Kuluhinnang 85 13.7 Rahastamisskeem 85 14 Kirjandus 87 Lisa 1. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise üldised põhimõtted 89 6  Sissejuhatus Radioaktiivsete jäätmetena käsitletakse radioaktiivseid aineid sisaldavaid või nendega saastunud aineid või esemeid, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on suurem kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemetest ning mida tulevikus ei kavatseta kasutada. Radioaktiivseid jäätmeid tekib mitmesuguse tegevuse tulemusena, samuti varieeruvad suures ulatuses tekkivate radioaktiivsete jäätmete aktiivsus ja maht. Tekkivad radioaktiivsed jäätmed võivad olla tahkel, vedelal või gaasilisel kujul. Eestis liigitatakse radioaktiivseid jäätmeid järgmiselt: 1) vabastatud jäätmed – kiirgustegevuse käigus tekkivad jäätmed, mille aktiivsus, eriaktiivsus või pinderiaktiivsus on väiksem kui kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemed; 2) NORM (Naturally Occuring Radioactive Material – looduslikke radionukliide sisaldavad ained)- jäätmed – looduslikke radionukliide (Th-232 ja U-238 ning nende lagunemisritta kuuluvad radionukliidid) sisaldava toorme töötlemise tulemusena tekkivad radioaktiivsed jäätmed, mille eriaktiivsus on suurem kui kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemed; 3) lühiealised radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad alla 100-päevase poolestusajaga radionukliide ja mis lagunevad allapoole kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemeid kuni viie aasta jooksul; 4) madal- ja keskaktiivsed lühiealised radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad alla 30-aastase poolestusajaga beeta- ja gammakiirgajaid ning piiratud koguses pikaealisi alfakiirgajaid (mitte rohkem kui 4000 Bq/g ühes jäätmepakendis ja mitte rohkem kui keskmiselt 400 Bq/g kogu jäätmete hulga kohta); 5) madal- ja keskaktiivsed pikaealised radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad pikema kui 30-aastase poolestusajaga radionukliide ja mille eriaktiivsus on suurem kui madal- ja keskaktiivsetel lühiealistel radioaktiivsetel jäätmetel ning mille radioaktiivsel lagunemisel tekkiv soojuse hulk on väiksem kui 2 kW/m3; 6) kõrgaktiivsed radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed, milles radioaktiivse lagunemise käigus tekkiv soojuse hulk on suurem kui 2 kW/m3. Eestis olemasolevad ja tekkivad jäätmed on eelkõige madala ja keskmise aktiivsusega tahked jäätmed. Vähesel määral tekib vedelaid radioaktiivseid jäätmeid. Eestis ei ole tuumaelektrijaamu, samuti puuduvad tuumkütusetsükliga seotud tegevused ja töötavad rajatised. Kuna Paldiski endine tuumaobjekt on treeningkeskus, mis otseselt direktiivide 2009/71/Euratom ja 2014/87/Euratom reguleerimisalasse ei kuulu, tuleb Eestis nende direktiivide nõudeid rakendada üldisel tasemel. Kuna ohutuse tagamine on Eesti jaoks äärmiselt oluline, võetakse Paldiski objekti dekomissioneerimisel direktiivide nõudeid arvesse võimalikult suures ulatuses, tagades samal ajal mõistliku halduskoormuse. Enamik Eesti radioaktiivsetest jäätmetest pärineb Nõukogude Liidu ajast. Tänapäeval on peamised radioaktiivsete jäätmete tekitajad kiirgustegevusluba omavad meditsiini-, tööstus- ja teadusasutused. Radioaktiivsete jäätmete puhul eristatakse tehislikke ja NORM-jäätmeid/-jääke. Kiirgusseadus sätestab, et NORM-jäätmed on peamiselt looduslikku radioaktiivset ainet sisaldavad radioaktiivsed jäätmed, sh NORM-jäägid, mida tulevikus ei kavatseta kasutada, ja NORM-jäägid on mingi tegevuse tagajärjel tekkinud looduslikku radioaktiivset ainet sisaldavad või sellega saastunud ained, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on suurem kehtestatud vabastamistasemetest ja mida kavatsetakse veel 7 tulevikus kasutada. NORM-jäätmete teket on võimalik vältida, leides NORM-jääkidele võimalusi nende vabastamiseks. NORM-jääkide ja -jäätmete käitlemine vajab ka juhtumipõhist lahendamist, kuna olenevalt päritoluallikast on need erinevate keemiliste ja füüsikaliste omadustega ning neid ei ole võimalik/otstarbekas käidelda koos muude radioaktiivsete jäätmetega. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti jäätmevood on väikesed ning sobivate käitlusmeetodite valik suhteliselt piiratud. Tekkinud jäätmete mahu vähendamiseks Eestil palju valikuid ei ole, sest kõik olemasolevad tehnoloogiad (näiteks jäätmete põletamine) on väga kulukad, võimsa käitlemismahuga ning tõenäoliselt on investeering jäätmete töötlemise tehnoloogiatesse oluliselt suurem kui näiteks jäätmete ladustamiseks maapinnalähedase lõppladustuspaiga rajamine. Võimaluse korral tuleb siiski leida ka alternatiive, näiteks jäätmete töötlemine, hajutamine või vabastamine. Neid alternatiive tegevuskava koostamise käigus ka analüüsiti. Tegevuskava annab ülevaate Eestis olemasolevatest ja tulevikus tekkivatest radioaktiivsetest jäätmetest, nende käitlusviisidest, sätestab tegevuse ajakava ning riikliku poliitika. Veel kirjeldatakse kavas radioaktiivsete jäätmete ohutuks käitlemiseks volitatud asutusi, olemasolevaid tehnilisi ja rahalisi vahendeid, rahastamisskeemi ning teadus- ja arendustegevust. Tegevuskava kaudu toimub radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik planeerimine. Eeldatavalt aitab radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava kaasa ka üldsuse teadlikkuse suurendamisele. Huvilised mõistavad paremini radioaktiivsete jäätmete käitlusega seotud probleeme ning tänu sellele võib paraneda elanikkonna teadlikkus ja selle kaudu usaldus valdkonna vastu. 8 1 Rahvusvahelised ja riiklikud kohustused Radioaktiivsete jäätmete käitlemise üldised ja spetsiifilisemad põhimõtted on leidnud reguleerimist nii rahvusvahelisel tasemel kui ka Eesti riigis kehtestatud õigusaktides. Eesti on ühinenud Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuriga (edaspidi ka IAEA) 1992. aastal ja 2004. aastast on Eesti Euroopa Liidu liikmesriigina ka Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) liige. 1.1 Rahvusvahelised konventsioonid ja direktiivid Eesti on kiirgusohutuse valdkonnas ühinenud mitme rahvusvahelise konventsiooniga, muu hulgas kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsiooni ning tuumaohutuse konventsiooniga, mis ratifitseeriti 2005. aastal. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise seisukohalt on üks olulisemaid kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioon, mille eesmärk on elanike ja keskkonna kaitsmine tsiviilvaldkonnas tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemisel tekkivate ohtude eest. Konventsiooni preambulas kinnitavad selle osalised, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutuse tagamise eest vastutab lõppastmes riik. Valitsused peavad tagama kiirgusallikate kasutamise kontrolli, sh omanikuta kiirgusallikate ohutu käitlemise. Selleks tuleb luua seaduslik ning regulatiivne süsteem, määrata sõltumatu pädev asutus (regulatiivne organ) ja luua lisaks seadusele ka vajalikud määrused. Konventsiooniga ühinemisel võetud kohustuste kõrval on oluline konventsiooni aruandekoosolekutel osalemine ning aruannete esitamine. Väga suurt mõju riigisiseste nõuete kehtestamisele avaldavad Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) õigusaktid. Nimelt peab liikmesriik järgima ELi tasandil välja antud määrusi, direktiive jms dokumente. Radioaktiivsete jäätmete valdkonna olulisemaid õigusakte kirjeldame põhjalikumalt allpool. Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga 2013/59/Euratom, sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. Tegemist on õigusaktiga, mis reguleerib radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutusega seonduvat. Direktiivi pidid liikmesriigid jõustama hiljemalt 6. veebruariks 2018. Direktiivi 2014/87/Euratom eesmärk on luua ühenduse raamistik, et säilitada ja edendada tuumaohutuse ja selle reguleerimise jätkuvat parandamist ning tagada, et liikmesriigid kehtestaksid kõrgetasemelise tuumaohutuse asjakohase riikliku korra töötajate ja muu elanikkonna kaitseks tuumaseadmete ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. Direktiiv 2011/70/Euratom langeb sisu poolest kokku kasutatud tuumkütuse ning radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsiooniga. Selle direktiiviga luuakse Euroopa Ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks. Eesti tegevuskava on paljuski seotud just selle direktiivi nõuete täitmisega. 9 1.2 Riigisisesed õigusaktid Eesti Vabariigis on radioaktiivsete jäätmete käitlemise põhimõtted ning käitlemisega seotud kohustused sätestatud kiirgusseaduses. Täpsemad nõuded tekkivate jäätmete mahtude vähendamiseks ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise tagamiseks on reguleeritud kiirgusseaduse alusel välja antud määrustes, samuti Keskkonnaameti välja antud kiirgustegevuslubades jäätmete tekitajatele ja käitlejatele. Olulisemad Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määrused on järgmised: ● Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määrus nr 95 „Sekkumis- ja tegutsemistasemed ning avariikutsekiirituse viitetase kiirgushädaolukorras“ sätestab doosid kaitsemeetmete rakendamiseks kiirgushädaolukorras; ● Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määrus nr 96 määrus „Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta“. Määrus sätestab väljaarvamistasemed radionukliidide kaupa, s.t aktiivsuse ja eriaktiivsuse väärtused, millest väiksemate väärtuste korral ei ole vaja kiirgustegevusluba taotleda. Määruses on esitatud ka valem väljaarvamistaseme arvutamiseks mitme radionukliidi või radionukliidide segu korral; ● Vabariigi Valitsuse 15. september 2016. a määrus nr 97 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad“. Määruses sätestatakse efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi piirmäärad nii kiirgustöötajatele kui ka elanikele; ● Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2016. a määrus nr 33 „Radioaktiivsete jäätmete sisse, välja- ning läbiveo dokumentide menetlemise korra ja tähtaegade erisused lähtuvalt päritolu- ja sihtriigist“. Määruses sätestatakse dokumentide menetlemise kord radioaktiivsete jäätmete sisse-, välja- ja läbiveoks; ● keskkonnaministri 4. oktoobri 2016. a määrus nr 34 „Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajad“; ● keskkonnaministri 27. oktoobri 2016. a määrus nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“; ● keskkonnaministri 16. novembri 2016. a määrus nr 52 „Kiirgusallika asukohaks olevate ruumide nõuded, ruumide ja kiirgusallika märgistamise nõuded, radioaktiivsete kiirgusallikate kategooriad ning radionukliidide aktiivsustasemed“; ● keskkonnaministri 18. novembri 2016. a määrus nr 54 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori väärtused ning nende mõõtmise kord“; ● keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määrus nr 57 „Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse spetsialisti kiirgusohutusalase koolitamise nõuded“. Määrus täpsustab kiirgustöötajate koolitamise nõudeid, täpsustatakse nii koolituse sisu kui ka koolituste korraldamise tihedust; ● keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määrus nr 60 „Kiirgustegevusloa taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded, taotluse ja kiirgustegevusloa vormid ning tuumamaterjali arvestuse pidamiseks kasutatavate kiirgusallikaid iseloomustavate andmete nimistud“. Määrus täpsustab kiirgustegevusloa taotluse menetluse protseduuri ning loa taotlusega esitatavate dokumentide nimekirja; ● keskkonnaministri 27. oktoobri 2016. a määrus nr 45 „Kiirguseksperdi kiirgusohutuse koolituse õppekava, kutseoskusnõuded, tunnistuse taotlemise kord, taotluse vorm ja tunnistuse vorm“. Määrusega kehtestatakse kiirguseksperdi koolituse õppekava, kutseoskusnõuded, tunnistuse taotlemise kord, taotluse vorm ja tunnistuse vorm. 10 2 Radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemise poliitika Selles peatükis esitatakse radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika. Poliitika peamine eesmärk on tekkivate jäätmemahtude vähendamine, millega tagatakse, et käitlemisele ja ladustamisele läheks võimalikult väike kogus jäätmeid. Kui jäätmed siiski tekivad, tuleb need läbimõeldult käidelda ja ladustada. Samuti kajastatakse selles peatükis vastutuse küsimust ning tuleviku tegevuse mõju riiklikule poliitikale ja avalikkuse kaasamise vajadust. Kasutatud tuumkütuse käitlemise poliitikat Eestil ei ole, kuna Eestis ei ole tuumkütust. Paldiskis asub küll endine tuumaallveelaevnike õppekeskus koos kahe reaktoriga, kuid kasutatud tuumkütus eemaldati reaktoritest ja viidi juba 1995. aastal Venemaale tagasi. Kui Eestis tehakse otsus uue tuumarajatise kasutuselevõtuks, tuleb välja töötada ka poliitika seal tekkivate jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemiseks. 2.1 Otsustusprotsess ja vastutus Eesti radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika põhineb riiklikel õigusaktidel ja rahvusvahelistel põhimõtetel. Poliitika viiakse ellu radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskava kaudu. Tegevuskava koostamise vajadus on sätestatud 2008. aastal Vabariigi Valitsuse kinnitatud kiirgusohutuse riiklikus arengukavas ning Euroopa Liidu kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise direktiivis 2011/70/Euratom. Kiirgus- ja tuumaohutuspoliitika kujundaja Eestis on Keskkonnaministeerium. Kuna see poliitika on riigi jaoks olulise tähtsusega, on selle kujundamisse kaasatud ka teised ministeeriumid, asutused ning avalikkus. Poliitikat suunava radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskava kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. Kiirgusseaduse kohaselt korraldab radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Seega on riigi ülesanne kujundada valdkondlik poliitika ning sätestada vajalikud õigusaktid ning korraldada jäätmete käitlemine ning vahe- ja lõppladustamine. Radioaktiivsed jäätmed tekivad kiirgustegevuses, mis on üldjuhul reguleeritud kiirgustegevusloaga. Erisus on looduslikke radionukliide sisaldavate materjalidega (NORMidega). Lisaks kiirgustegevusloaga reguleeritule (NORM-materjalide kasutamine toormena ja kiirgustegevus) on Eestis tööstusharusid (nt põhjavee veetöötlusjaamad, tsemenditööstus), mis ei ole kiirgustegevusloaga tegevus ning mille eesmärk ei ole ka NORMi töötlemine toormena. Praegu kehtiva kiirgusseaduse järgi on Keskkonnaametil seaduses loetletud toimingute puhul, mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajatele või elanikele suuremat kiiritust, kui on kiirgusseaduse alusel kehtestatud elaniku efektiivdoosi piirmäär, õigus tööandjalt nõuda kiirgusohutushinnangu esitamist. Kui Keskkonnaameti hinnangul ei ole kiirgusseaduses sätestatud meetmete rakendamine piisav ja töötajad võivad saada elaniku efektiivdoosi piirmäärast suurema aastase efektiivdoosi, peab tööandja taotlema kiirgustegevusluba. Kuna nimetatud toiminguid tegeva ettevõtte tegevus üldjuhul ei kvalifitseeru kiirgustegevuseks, siis on võimalik kiirgusohutushinnangu põhjal vajalikud kiirgusohutusnõuded sätestada ettevõtte tegevuse reguleerimiseks juba varem väljastatud muus keskkonnaloas. Samas toimub üldine keskkonnaloa taotlemine keskkonnaseadustiku üldosa seaduse sätete alusel, mis ei nõua keskkonnaloa taotlemisel kiirgusohutushinnangu esitamist. Selleks et tagada efektiivsem preventiivne kontroll võimaliku NORM-jäägi/-jäätme tekke vältimise/vähendamise üle, on vaja keskkonnaseadustiku üldosa seaduses keskkonnaloa taotlemisel samuti kehtestada nõue kiirgusohutushinnangu esitamiseks, kui taotletakse luba kiirgusseaduses nimetatud toiminguteks. 11 Nimelt, tootmiseks, mis võib olla seotud suurenenud looduskiiritusega, on vaja keskkonna kasutamisega seotud luba (keskkonnaluba, v.a kiirgustegevusluba, keskkonnakompleksluba või muu luba) ning Keskkonnaametil on õigus küsida keskkonna kasutamisega seotud loa taotlemise käigus kiirgusseaduses nimetatud toimingute korral (kus võib esineda NORMi) ka kiirgusohutushinnangut. See peaks muu hulgas andma ülevaate planeeritava tegevuse tulemusena tekkivast looduslike radionukliididega saastunud materjalist. Kiirgusohutushinnang võimaldaks otsustada tehnoloogia ja/või materjali radioaktiivsuse seire vajaduse üle, kusjuures seire tingimused määrataks keskkonna kasutamisega seotud loas (keskkonnaluba, v.a kiirgustegevusluba, keskkonnakompleksluba või muu luba). Riikliku poliitika kohaselt vastutab radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest jäätmete tekitaja. Kui tegemist on aga ajalooliste jäätmetega ehk jäätmetega, mis Eesti Vabariik võttis üle taasiseseisvumisel, või jäätmetega, mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, vastutab nende käitlemise eest riik. Kui jäätmete omanik suudetakse hiljem tuvastada, peab ta hüvitama riigi kulutused. Nõuetekohaselt töödeldud ja pakendatud jäätmed ladustatakse riigi omandis olevas radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaigas. 2.2 Jäätmemahtude vähendamine Käesolevas tegevuskavas lähtutakse jäätmete vältimise, taaskasutamise, käitlemise ja ladustamisega seotud aspektide hindamisel riigi jäätmekavas 2014–2020 toodud jäätmekäitlushierarhiast (Joonis 1) ning põhimõtetest. Joonis 1. Jäätmekäitlushierarhia Kiirgusseaduse kohaselt tuleb tagada, et tekkivate radioaktiivsete jäätmete aktiivsus ja kogused oleksid võimalikult väikesed. Tegevuse (sealhulgas kiirgustegevuse) planeerimisel peab loa taotleja eelistama tehnoloogiat, mis tagab tekkivate radioaktiivsete jäätmete hulga optimeerimise. Tänapäeval on Eestis peamised radioaktiivsete jäätmete tekitajad kiirgustegevusluba omavad meditsiini-, tööstus- ja teadusasutused. Kiirgusseaduse eri sätete eesmärk on tagada, et kiirgustegevuse käigus tekib võimalikult vähe radioaktiivseid jäätmeid. Kiirgustegevusloa taotluse menetlemise käigus peab loa taotleja tõestama, et tegevuse planeerimisel on lähtutud kiirgusohutuse põhinõuetest. Kuna tekkivaid jäätmekoguseid on võimalik vähendada, taaskasutades radioaktiivseid aineid sisaldavaid materjale, tuleb võimaluse korral seda eelistada jäätmete ladustamisele. Näiteks radioaktiivselt saastunud metall tuleb koguda Paldiski vaheladustuspaika ja saata piisava mahu täitumisel ümbersulatamisele riiki, kus on selleks võimalused. Sulatamise käigus tekkivad kontsentreeritud radioaktiivsed jäätmed 12 käideldakse Eestis. Sellise toimimisviisi aluseks on eksperdihinnangud, mis näitavad, et metalli saastusest puhastamine kohapeal ei ole efektiivne. Jäätmemahtude vähendamise võimalus on ka jäätmete liigiti eraldamine, mis omakorda lihtsustab käitlemist. Segajäätmete käitlemine on üldiselt palju kulukam ning eraldamise nõue on sätestatud IAEA soovituste põhjal ka Eesti õiguses ning selle jälgimist kontrollitakse ka kiirgustegevusloa taotluse menetlemisel ning hilisema inspekteerimise käigus. Praegu Eestis olemasolevatest jäätmetest enamik pärineb Nõukogude Liidu ajast, mistõttu jäätmete mahtu ja aktiivsust on kohati keeruline hinnata. Seega kõige kiiremat lahendamist vajav riiklik tegevus nii olemasolevate kui ka tekkivate jäätmete mahtude vähendamisel on seotud nende iseloomustamisega. Jäätmete iseloomustamise tulemusena saadud täpsed andmed annavad vastuse, millist osa olemasolevatest jäätmetest on võimalik tulevikus vabastada ja milline osa tuleb lõppladustada. See aitab kokku hoida ressursse, samuti väheneb koormus keskkonnale. Kiirgusseaduse järgi võib kiirgustegevuse käigus tekkivaid radioaktiivseid aineid, kui need on nii väikese aktiivsuse või aktiivsuskontsentratsiooniga, et nende töötlemine ja ladustamine radioaktiivsete jäätmetena ei ole kiirgusohutuse seisukohalt vajalik, vabastada kiirgusseaduse nõuete alt. Vabastamise eeltingimus on jäätmete iseloomustamine (radionukliidide ja aktiivsuskontsentratsioonide väljaselgitamine). Radioaktiivsete jäätmete käitleja juures algas gammaspektromeetriline iseloomustamine 2017. aastal. Sellele järgneb vabastamisprotseduuride koostamine. Jäätmete vabastamine võimaldab optimeerida lõppladustamisele minevate radioaktiivsete jäätmete hulka, mis omakorda tähendab ka olemasolevate finantsvahendite paremat kasutamist. 2.3 Jäätmete käitlemine Radioaktiivsete jäätmete/jääkide tekkimise vähendamine ja esmane käitlemine saab alguse nende tekitaja juures (enamikel juhtudel on tegemist kiirgustegevusloa omajaga). Jäätmemahte on võimalik vähendada, tagastades kasutatud kiirgusallikad nende tootjale. Kiirgusseaduse kohaselt peab kiirgustegevusloa omaja eelistama kiirgusallika hankel tootjat, kes on nõus lisama müügilepingusse tingimuse kiirgusallika tootjale tagastamise kohta. Kõrgaktiivse kiirgusallika ostmisel peab kiirgustegevusloa omaja sõlmima kiirgusallika omandamisel tootjaga lepingu, mille kohaselt tootja kohustub kiirgusallika tagasi võtma hiljemalt 15 aastat pärast kiirgusallika sissevedu, kui kiirgusallika aktiivsus kümme aastat pärast selle riiki sissevedu on suurem kui 10 MBq. Lühiealiste jäätmete puhul on võimalik nende hoidmine loa omaja juures kuni aktiivsuse vähenemiseni allapoole kiirgusseadusega sätestatud vabastamistasemeid. Erandjuhtudel, näiteks haiglates, on võimalik ka kohapealne käitlemine, lahjendamine jms. See kõik toimub riiklike õigusaktide ja kiirgustegevusloa alusel. Kiirgusallikaid, mida ei ole võimalik tagastada tootjale või vabastada kiirgusseaduse nõuete alt, käideldakse edasi Paldiski radioaktiivsete jäätmete käitluskohas ja ladustatakse seejärel sealsamas asuvas vaheladustuspaigas. Seaduse alusel on kiirgustegevusloa omajal kohustus anda jäätmed ladustuskohta üle viie aasta jooksul pärast nende tekitamist. See nõue ei kehti NORM-jäätmetele, kuna NORM-jäägi ja -jäätmete käitlemise viisi otsustab Keskkonnaamet iga kord eraldi kiirgustegevusloa menetlemise käigus. Selline erisus võrreldes muude radioaktiivsete jäätmetega on tingitud asjaolust, et suurenenud looduskiiritusega seotud erinevate tegevuste käigus tekkivad NORM-jäägid ja -jäätmed on füüsikalis- keemiliste ning radioloogiliste omaduste poolest väga erineva koostisega, mistõttu nende käitlemisele lähenetakse juhtumi põhjal. 13 Käesolevas tegevuskavas lähtutakse NORM-jääkide/-jäätmete vältimise, taaskasutamise, käitlemise ja ladustamisega seotud aspektide hindamisel riigi jäätmekavas 2014–2020 toodud jäätmekäitlushierarhiast (Joonis 1) ning põhimõtetest. NORM-jääkide ja -jäätmete tekke vältimisel peab arvestama sellega kaasnevaid majanduslikke aspekte, selle efektiivsust ja optimaalsust ning tekkiva tulu ja kaasneva kulu suhet. Jääkide ja jäätmetekke vältimine ja minimeerimine saab alata töötlusprotsesside kohandamisega, mis hõlmavad endas näiteks lisandite kasutamist, keemilist/füüsikalist saasteärastust või uue tehnoloogia kasutuselevõttu. NORM-jääkide ja -jäätmete tekke vähendamiseks tuleb eelistada piisavalt testitud tehnoloogiaid. Kuigi kiirgusseadus ei käsitle mõistet „parim võimalik tehnoloogia“, peab tehnoloogia valik toetama tegevust selliselt, et on täidetud kiirgusohutuse ja radioaktiivsete jäätmete käitluse põhimõtted, s.t kiirgustöötaja ja elaniku kiirgustegevusest saadav doos aastas peab olema nii madal, kui on mõistlikult saavutatav (ALARA printsiip, s.o As Low As Reasonably Achievable) ja radioaktiivsete jäätmete tekitamise mahtusid tuleb hoida nii madalal tasemel, kui on võimalik. Tehnoloogia peaks olema selline, mis on kasutajale mõistlikult kättesaadav. Suurenenud looduskiiritustega seotud tegevused, mille käigus tekivad või võivad tekkida NORM-jäägid ja/või NORM-jäätmed, on Eestis tuvastatud metallitööstuses (nioobiumi- tantaalimaagi töötlemine), tsemenditootmises ja veetööstuses (põhjavee puhastusjaamade käitamine, kus vesi võetakse Kambrium-Vendi veekompleksist). Eesti veetööstustes tekkivate NORM-jäätmete lõppladustamine kasutuses olevatesse tava- või ohtlike jäätmete prügilasse on muutumas aktuaalsemaks, kuna on selgunud, et NORM-jäätmete teke Kambrium- Vendi veekompleksi veetöötlusjaamades on pigem reegel kui erand, seda enam, et hetkel ei ole vee- ettevõtetes tekkiva filtermaterjali jaoks jätkusuutlikku taaskasutuslahendust leitud. Eestil ei ole plaanis rajada NORM-jäätmete ladustuspaika. Ehitusmaterjalide radioaktiivsust reguleerivad Eestis kaks määrust: 1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013. a määrus nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“, millega on kehtestatud nõuded ehitustootest pärinevale gammakiirgusele ja mille kohaselt peab ehitustoote aktiivsuskontsentratsiooni indeks olema väiksem kui 1, välja arvatud juhul, kui ehitustoote kavandatud kasutusotstarbest tulenevalt lubab Keskkonnaamet kõrgema kiirgustasemega toodet kasutada; 2) majandus- ja taristuministri 22.09.2014 määrus nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“, millega on kehtestatud avalikult kasutataval teel toimuvatel teehoiutöödel kasutatavate tee-ehitusmaterjalide ja -toodete kohustuslikule deklareerimisele kuuluvad põhiomadused (sh radioaktiivne emissioon) kasutusala järgi ja põhiomaduste tõendamise kord. Looduslike radionukliidide sisaldusega ei ole Eesti päritolu ehitusmaterjalides seni probleeme esinenud. 2017. aastal lõppenud Tartu Ülikooli uurimistöös „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“ analüüsitud ehitusmaterjalide või Eesti päritolu ehitusmaterjalide tooraines sisalduvad U-238 ja Th-232 lagunemisridade nukliidid nende kasutamisele piirangud ei sea, ehitusmaterjalide karakteriseerimiseks kasutatav I-indeks jääb tugevalt alla seatud referentsväärtust I = 1. Samas on info imporditud ehitusmaterjalidest või -toorainetest puudulik, mistõttu peaks sellele tulevikus pöörama enam tähelepanu. Riigil on lähiaastatel plaanis teha ehitusmaterjalide radioaktiivsuse täiendav uuring, et vältida kõrgendatud radioaktiivsusega materjali kasutuselevõttu ja hilisemate jäätmete teket. 14 Kinniseid kiirgusallikaid Eestis ei toodeta ega taaskasutata. Kui neid ei ole võimalik tootjale tagasi anda, ladustatakse need Paldiski radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaigas, kus nende käitlemisega tegeleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev aktsiaselts A.L.A.R.A. Riiklikus jäätmekäitluskohas asuvaid radioaktiivseid vedeljäätmeid iseloomustab AS A.L.A.R.A ja selle tulemusel saab kavandada edasist käitlemist. Kui aktiivsuskontsentratsioonid jäävad allapoole vabastamistasemeid, tuleb neid pärast vabastamist käidelda kui ohtlikke jäätmeid. Tulevikus tekkivate vedeljäätmete mahud on sedavõrd väikesed ning juhuslikud, et kulukat vedeljäätmete käitlemise tehnoloogiat ei ole otstarbekas selleks hankida. Eelkõige tuleb rakendada vedelike tahkestamist betoneerimise teel, kui need jäätmed on oma keemiliselt koostiselt selleks sobivad, ning radioaktiivse lagunemise ootamise taktikat. Tekkivad vedeljäätmed ladustatakse purunemiskindlas kogumisanumas ning seejärel absorbendiga ümbritsetud metallvaadis Paldiski vahehoidlas. Eesti jäätmevood on väikesed ning sobilike käitlusmeetodite valik suhteliselt piiratud. Juba tekkinud jäätmeid on Eestis pea võimatu mahu vähendamiseks töödelda, näiteks põletada, ümber sulatada, superpressida. Investeering sellistesse jäätmete töötlemise tehnoloogiatesse on oluliselt suurem kui näiteks maapinnalähedase lõppladustuspaiga rajamine ning suured investeeringud mahukatesse töötlemistehnoloogiatesse pole jäätmevoogude väikseid mahte arvestades majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte arvesse võttes parim lahendus. Samas teatud käitlemisvõtted on siiski kasutusel (jäätmete kokkupressimine ja konditsioneerimine betoneerimise teel) ning nende eesmärk on tagada jäätmete pikaajaline ohutus. Eesti jäätmekäitluspoliitika põhimõte on, et Eestis tekkivad radioaktiivsed jäätmed käideldakse ja lõppladustatakse Eestis kohapeal. Ka näeb riiklik poliitika ette, et teistest riikidest ei tohi Eestisse vedada radioaktiivsed jäätmed lõppladustamiseks. Käitlemisel võib kasutada nii mobiilseid käitlusteenuseid (näiteks jäätmete superpressimine) kui ka väljaspool Eestit pakutavaid teenuseid (näiteks radioaktiivselt saastunud metalli ümbersulatamine), kuid selle protsessi tulemusena tekkivad kontsentreeritud jäätmed tuuakse ladustamiseks siiski Eestisse tagasi. Paldiski tuumaobjektil asuvate reaktorisektsioonide pikaajaline ohutu hoiustamine toimub kuni aastani 2040, misjärel tuleb 2014.‒2015. aastal täidetud projekti „Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud“ (edaspidi eeluuringud) kohaselt sektsioonid lammutada, tekkinud radioaktiivsed jäätmed käidelda ja ladustada lõppladustuspaigas. Hinnanguliselt tekib sõltuvalt sektsioonide lammutamise viisist 519 kuni 1545 m3 käideldud jäätmeid. Kuna Paldiskis asuvasse vaheladustuspaika ei ole võimalik sellises mahus ja aktiivsusega jäätmeid ladustada, tuleb hiljemalt 2040. aastaks rajada selleks otstarbeks jäätmete lõppladustuspaik. Radioaktiivsete jäätmete vaheladustamine, sh pikaajaline vaheladustamine, on ajutine lahendus, mitte lõppladustamise alternatiiv ehk kuni lõppladustuspaiga rajamiseni on Paldiskis asuvad reaktorisektsioonid ja radioaktiivsed jäätmed olukorras, kus kliimamuutuste vms teguri põhjustatud hädaolukorra tulemusel võib toimuda pinna- ja põhjavee ning pinnase radioaktiivne saastumine. Eeluuringute tulemusena valiti välja kolm võimalikku lõppladustuspaiga asukohta ning määrati lõppladustuspaiga rajamiseks ja reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks vajalike detailsete keskkonna, radioloogiliste jms uuringute täpne vajadus. Lõppladustuspaiga rajamisega tuleb alustada kohe, sest tegemist on väga pikaajalise ja keerulise protsessiga, kus näiteks uuringute, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja tegevuslubade taotlemise peale võib kuluda rahvusvahelist praktikat arvestades kuni kümme aastat. Eeluuringute tulemuste põhjal otsustati 28.04.2016 toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel, et Eestisse tuleb rajada radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik ning selleks on vaja maksimaalselt kaasata välisvahendeid, sh Euroopa Liidu vahendeid. Kabinetinõupidamisel tehtud otsuste alusel esitas 15 Keskkonnaministeerium 02.05.2016 Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku muuta Riigikogus esimese lugemise läbinud kiirgusseaduse eelnõu. 01.11.2016 jõustunud kiirgusseaduse § 61 lõike 4 kohaselt korraldab radioaktiivsete jäätmete vahe- ning lõppladustamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Sellega määrati selge vastutus Eestis tekkinud ja tulevikus tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõpliku käitlemise eest tulenevalt Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks. Lõppladustuspaiga rajamiseni hoiustatakse radioaktiivsed jäätmeid Paldiski vaheladustuspaigas ning tuumaobjekti reaktorisektsioone hoiustatakse konserveerituna. Lõppladustuspaiga rajamisele peab eelnema ka põhjalik õiguse täiendamine, kuna praegusest õiguslikust raamistikust ei piisa lõppladustuspaiga rajamiseks. Lisaks kiirgusseadusele ja selle alusel antud määrustele tuleb muuta ka ehituste kavandamist ja rajamist käsitlevaid õigusakte, et sätestada lõppladustuspaiga rajamise nõuded. 2.4 Uue tegevuse mõju riiklikule poliitikale Järgmistel aastatel ei ole välistatud uute toimingute käivitumine, näiteks tuumameditsiiniga seotud radiofarmatseutikumide valmistamise valdkonnas, mis kindlasti mõjutaks ka radioaktiivsete jäätmete voogusid ning neid iseloomustavaid suurusi. Samas väga mahukat tegevust, mis riiklikku poliitikat mõjutaks, lähiaastatel ette näha ei ole. Kui radioaktiivsete jäätmete vood peaks oluliselt muutuma, tuleb üle vaadata ka radioaktiivsete jäätmete poliitika ja tegevuskava. 2.5 Poliitika elluviimiseks vajalikud ressursid Radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise tagamiseks on vajalikud tehnilised, finants- ja inimressursid. Jätkusuutlik finantseerimine tuleb tagada eelkõige jäätmete lõppladustamiseks, kuna tegevust on vaja finantseerida veel aastaid pärast jäätmete tekkimist. Ohutuks käitlemiseks on vahendite olemasolu tagamiseks võimalik kasutada eri finantssüsteeme. Kehtiv õigus sätestab, et jäätmete tekitaja on vastutav jäätmete käitlemise eest ning loodud on ka rahalise tagatise nõudmise süsteem, samuti on loa omajal kohustus tagastada kõrgaktiivsed kiirgusallikad nende tootjale. See on levinud praktika teistes riikides ning sama nõude on sätestanud mitu Euroopa Liidu liikmesriiki. Palju keerulisem on küsimus, kuidas tagada nn ajalooliste radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlus. Tegemist on radioaktiivsete jäätmetega, mis pärinevad Nõukogude Liidu ajast, peamiselt Paldiski ja Tammiku objektide dekomissioneerimisel tekkinud radioaktiivsed jäätmed, millele ei ole võimalik rakendada põhimõtet, et jäätmete tekitaja peab kandma ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud kulud. Selliste jäätmete käitlemise peab tagama riik ning võimaluse korral kasutatakse lisaks riigieelarvelistele vahenditele ka ELi tõukefondide vahendeid. Radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks käitluseks on vaja kvalifitseeritud personali. Seda saab tagada üksnes töötajate järjepideva täiendkoolitusega. See eeldab aga uue süsteemi loomist, kuna koolituse ja täiendkoolituse valdkond on praegu Eestis tagasihoidlik. 2.6 Avalikkuse kaasamine Kuna radioaktiivsete jäätmetega seotud tegevus, eriti lõppladustuspaiga rajamine, on suure avaliku huvi tähelepanu all, tuleb avalikkus kaasata tegevuse algfaasis, et vältida probleeme tulevikus. 16 3 Kavandatava tegevuse etapid ja ajakava Radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemisega seotud küsimuste lahendamine on pikaajaline protsess. Arvestades Eestis olemasolevate jäätmete iseloomu, seni vastu võetud otsuseid ning ka majanduslikku olukorda, on tõenäoline, et kõige aja- ja kapitalimahukam tegevus (reaktorisektsioonide dekomissioneerimine ja lõppladustuspaiga rajamine) jääb ajavahemikku 2037–2050. Aja ja ressursi ühtlasemaks jagamiseks on vaja ettevalmistustega alustada juba praegu. Ohutu käitlemise peamised tegevusvaldkonnad koos selgituste ja potentsiaalsete kuludega perioodil 2018–2050. 1. Radioaktiivsete jäätmete pikaajaline ohutu käitlemine Radioaktiivsete jäätmete pikaajaline ohutu käitlemine toimub eelkõige käitlemisega tegelevate ettevõtete, selleks tegevuslube andvate ja järelevalvet tegevate asutuste töötajate järjekindla koolitamise ja seeläbi nende kompetentsi suurendamise kaudu. Olulisel kohal on valdkonna õigusaktide ajakohasuse pidev analüüs ja nende täiendamine, sh lõppladustuspaiga kasutuselevõtuks. Õigusaktide täiendamine hõlmab radioaktiivsete jäätmete impordi/ekspordi ja transiidi tingimuste, jäätmete käitlemise vastutuse, käitluskohtade keskkonnaseire tingimuste ja kiirgusallikate kategoriseerimise aluste väljatöötamist, NORM-materjalide/-jääkide/-jäätmete kohta sätete täiendamist ja lisamist jms. Samuti on radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise tagamiseks vaja pidevalt parandada kiirgusohutuse kvaliteedijuhtimissüsteemi ning hallata olemasolevat jäätmete vaheladustuspaika pädevalt ja jätkusuutlikult. Võttes arvesse olemasolevaid ja tulevikus tekkivaid radioaktiivseid jäätmeid (sh reaktorisektsioonide dekomissioneerimisel tekkivaid jäätmeid) hinnati aastatel 2014-2015 toimunud eeluuringute käigus võimalikke lõppladustamise võimalusi ja selgitati välja Eesti jaoks optimaalsemad lahendused. Edasise valiku tegemisel tuleb arvestada kohalike oludega, samuti sotsiaal-majanduslike mõjuritega. Selleks koostatakse 2019–2027 planeering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega, et leida parim asukoht lõppladustuspaigale. Aastatel 2025–2027 taotletakse ja saadakse tegevusload lõppladustuspaiga projekteerimiseks ja ehitamiseks. 2027–2040 toimub lõppladustuspaiga projekteerimine ja ehitamine. Planeeringu ja mõjuhindamise tulemuste põhjal on projekteeritud ja ehitatud lõppladususpaiga kompleks, kus lisaks ladustuspaigale on ruumid ka jäätmete töötlemiseks ja pakendamiseks ning ajutiseks hoiustamiseks. Samuti on olemasolevad radioaktiivsed jäätmed töödeldud ja pakendatud ning valmis ladustamiseks lõppladustuspaigas. Aastaks 2040 on lõppladustuspaik võetud kasutusse. Aastatel 2019–2027 hinnatakse Paldiskis asuvate reaktorisektsioonide likvideerimise keskkonnamõju. Selle käigus võetakse arvesse varasemaid eeluuringuid reaktorisektsioonide likvideerimiseks ning hinnatakse tehnilisi lahendusi ja selgitatakse välja neist sobivaim. Valiku tegemisel tuleb arvestada kiirgusohutuse põhimõtete ning sotsiaal-majanduslike mõjuritega. Aastatel 2027–2040 taotletakse tegevusload reaktorisektsioonide likvideerimiseks ning aastaks 2050 on reaktorisektsioonid likvideeritud, tekkinud radioaktiivsed jäätmed töödeldud ja pakendatud ning ladustatud lõppladustuspaigas. Aastaks 2022 viiakse lõpule Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla ohutustamine (jäätmed eemaldatakse hoidlast, hoidla puhastatakse, lammutatakse ja vabastatakse üldiseks kasutamiseks). Aastatel 2019–2040 koostatakse ja rakendatakse lõppladustuspaiga rajamise ja reaktorisektsioonide likvideerimise kommunikatsioonistrateegia, mis sätestab kommunikatsiooni eesmärgid ning identifitseerib sihtgrupid. Strateegia sisaldab kava tulevaseks tegevuseks. 17 Perioodi 2019–2050 kulud loetletud tööde täitmiseks on eeldatavalt u 114,2 miljonit eurot. Sellest u 40 miljonit kulub lõppladustuspaiga projekteerimisele ja ehitamisele ning u 31,2 miljonit eurot reaktorisektsioonide likvideerimisele. 2. Radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamine Radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamiseks loodi radioaktiivsete jäätmete käitleja juures aastatel 2014–2017 lisaks kinnistele kiirgusallikatele ka muude jäätmete iseloomustamise gammamõõtesüsteem, koostati jäätmepakendite mõõtemetoodikad ja koolitati personali. Jäätmete gammaspektromeetriline iseloomustamine algas 2017. aastal. Sellele järgneb vabastamisprotseduuride koostamine. Järjepidev jäätmete iseloomustamine eesmärgiga vähendada maksimaalselt jäätmete hulka enne nende lõppladustamist ning iseloomustatud jäätmete (sh kinnised kiirgusallikad ja kokkupressimist võimaldavad pehmed jäätmed) nõuetekohane töötlemine ja pakendamine, mis võimaldab nende edasist ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas, on plaanis 2017–2050. Radioaktiivsete jäätmete käitlusseadmete pargi arendamine ja jäätmete ladustamiseks vajalike pakendite soetamine on planeeritud aastaiks 2018–2020. Saastunud metall kogutakse järjepidevalt vaheladustuspaika ja saadetakse ümbersulatamisele. Ajavahemikus 2015–2050 toimub see eeldatavasti kahel korral. Sulatamisest järele jäänud kontsentreeritud jäätmed töödeldakse nõuetekohaselt ja pakendatakse, mis võimaldab nende edasist ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas. Selleks et tagada omanikuta kiirgusallikate ohutu kogumine ja nende järjepidev käitlemine, arendatakse ja hoitakse käigus omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteemi. Nende ülesannete täitmise kulud aastatel 2015–2050 on eeldatavalt u 8,6 miljonit eurot. Suurim kulu (hinnanguliselt 1,2 miljonit eurot) on arvestatud perioodil 2018–2021, mil kava kohaselt toimub saastunud metallijäätmete kokkukogumine ja ümbersulatamine. 3. NORM-jääkide ja -jäätmete tekke vältimine ja ohutu käitlemise tagamine NORM-jääkide ja -jäätmete tekkimisvaldkondade ja nende ohutu käitlemisvõimaluste väljaselgitamiseks on Tartu Ülikool (TÜ) teinud mitu uuringut. NORM-tööstuste väljaselgitamiseks ja direktiivist 2013/59/Euratom tulenevate proportsionaalsete kaitsemeetmete kehtestamiseks alustati uuringuga aastal 2015. Samuti töötas TÜ 2016. aastal välja joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskihinnangu metoodika ja uuris NORM-vaba veetöötluse võimalikkust. NORM-jääkide käitlemise võimaluste leidmiseks tehti 2017. aastal uuring „Eestis tekkivate looduslikke radionukliide (NORMe) sisaldavate materjalide käitluslahenduste analüüs“, mis oli sisendiks radioaktiivsete jäätmete riiklikus tegevuskavas NORMe puudutava info ajakohastamiseks. Eestis tekib looduslikke radionukliide sisaldav materjal haruldasi muldmetalle tootvas tööstuses, kus kasutatakse nioobiumi ja tantaali tootmiseks looduslikke radioaktiivseid aineid sisaldavaid tooraineid (kolumbiit, tantaliit), mille töötlemise käigus tekivad NORM-jäägid ja -jäätmed, kui ka vee-ettevõtetes, mille tegevuse tulemusena (mis ei ole kiirgustegevus) tekivad NORM-jäägid, nagu Cm-V veehaardest vett puhastavates vee-ettevõtetes tekkiv filtermaterjal, samuti tsemenditööstuses tsemendi tootmisel tekkiv klinkritolm. Arvestades selle tegevuskava punktis 2.2 esitatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitikat, peab eespool nimetatud tegevuste puhul ettevõte võimaluse korral vähendama NORM-jääkide ja -jäätmete teket. Kui see ei ole keskkonna-, majandus- ja sotsiaalseid aspekte silmas pidades võimalik, tuleb eelistada NORM-jääkide taaskasutust või ringlussevõttu ning alles seejärel leida ohutu viis NORM-jäätmete ladustamiseks tava- või ohtlike jäätmete prügilas. Aastatel 2018–2050 tuleb riiklikult toetada NORM-jääkide vaba tehnoloogia ja NORM-jääkide käitlemise valdkonna (sh ladustamisvõimaluste) teadus- ja arendustegevust. 18 Nimetatud töödeks kulub aastatel 2015–2021 eeldatavalt u 415 000 eurot. 4. Radioaktiivsete jäätmetega seotud teadlikkuse suurendamine Radioaktiivsete jäätmetega seotud teadlikkuse suurendamine tagatakse kogu perioodi (2018–2050) vältel mitmesuguse tegevuse kaudu. Oluline on teabematerjalide koostamine ja põhjaliku mitmekeelse informatsiooni avalikustamine: kus ja millistes valdkondades tekivad radioaktiivsed jäätmed, millised on võimalused nende käitlemiseks sõltuvalt radioaktiivsete jäätmete liikidest ja omadustest, millised on radioaktiivsete jäätmete käitlemise nõuded, kuidas sellist tegevust reguleeritakse, milline on lõppladustuspaiga valiku/ettevalmistamise protseduur, kuidas radioaktiivsete jäätmete käitlus mõjutab ümbruskaudseid elanikke jne. Perioodi jooksul koolitatakse radioaktiivsete jäätmetega tegelevaid eksperte, korraldatakse õppusi radioaktiivsete jäätmetega seotud kiirgushädaolukordadele reageerimiseks ning tehakse arendustööd radioaktiivsete jäätmete valdkonnas. Kuna sellealast arendustööd ei ole siiani Eestis koordineeritult tehtud, kaardistatakse osalised ja nende huvid. Osaliste vajaduste alusel kaardistatakse ühishuvid ning selle põhjal planeeritakse näiteks edasist teadustegevust või siis projektide ettevalmistamist. Kohtumisi, mis tagavad teadus- ja arendustegevuse järjepiduse ning soodustavad ka infovahetust, korraldatakse regulaarselt Keskkonnaministeeriumi algatusel. Nende tööde kulud on perioodil 2015–2050 eeldatavalt u 936 000 eurot, millest suurem osa (ligi 466 000 eurot) kulub teabematerjalide koostamisele ja elanikkonna teadlikkuse suurendamisele. 19 4 Inventuur 4.1 Olemasolevad ja vajalikud vahendid Radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise tagamiseks on vajalikud tehnilised, finants- ja inimressursid. Tegevuskavas hinnatakse inimressursi vajalikkust eri tegevusstaadiumites ning kirjeldatakse süsteemi nende vajaduste tagamiseks. Tehniliste variantide valikul on rahalised võimalused väga olulised, seda eelkõige lõppladustuse faasis, kui tegevust on vaja finantseerida veel ka aastaid pärast jäätmete tekkimist. Ohutu käitlemise tagamiseks kasutatakse mitut finantseerimisallikat (lisaks riigieelarvelistele vahenditele ka ELi tõukefondide vahendeid). Riigi omandis olevad hallatavad radioaktiivsete jäätmete käitluskohad on: ● Paldiski radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik; ● Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla. Lisaks võivad tekkida NORM-jäägid ja/või -jäätmed põhjavee veetöötlusjaamades (Kambrium-Vendi veehaare), nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemisega tegelevas ettevõttes ning tsemenditööstuse ja klinkerahjude hooldusega tegelevas ettevõttes. 4.1.1 Paldiski radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik Paldiski radioaktiivsete jäätmete käitluskohas (endises Nõukogude Liidu tuuma-allveelaevnike õppekeskuse peahoones) toimub radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmine, töötlemine, konditsioneerimine ja vaheladustamine. Käitluskoht paikneb Pakri poolsaarel, Tallinnast ligikaudu 40 km kaugusel läänes. Käitluskohas asuvad ka konserveeritud reaktorisektsioonid. Õppekeskuse peahoone rajamist alustati 1960. aastal. 1963. aastal käivitati esimene reaktor ning 1980. aastal teine. Mõlema reaktori töö peatati 1989. aastal. 1995. aastal transporditi kasutatud tuumkütus Venemaale ning reaktorid ümbritseti betoonsarkofaagiga. 1995. aasta septembris võttis Eesti objekti haldamise üle ja 1997. aastal ehitati Paldiski objekti peahoonesse Rootsi ettevõtte SKB kaasabil radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik, et ladustada desaktiveerimisel ja dekomissioneerimisel tekkinud radioaktiivsed jäätmed. Tegevuskavas mõistetakse Paldiski objekti all peahoonet koos kahe sarkofaagiga ümbritsetud reaktorisektsiooniga, väravamaja, garaaži ja korstnat, s.t kogu betoonaiaga ümbritsetud maa-ala. Alates ülevõtmisest on Paldiski objekti haldaja olnud AS A.L.A.R.A, kes on aastate jooksul Paldiski objektil teinud mitmesuguseid töid: a) 1997–2012 renoveeriti objekti infrastruktuur; b) 1995–2008 likvideeriti objektilt mitteradioaktiivne saaste (masuudireostus, kemikaalid ja asbest); c) 1997 rajati jäätmekäitluskeskus; d) 1997–2000 likvideeriti tahkete radioaktiivsete jäätmete hoidla; e) 1997–2004 likvideeriti radioaktiivsete vedeljäätmete töötlemiskompleks koos vedeljäätmete hoidlaga; f) 1995–2012 lammutati ülearused hooned ja rajatised, objekti peahoone rekonstrueeriti 2005–2008; g) 2003–2004 likvideeriti eripesula ja laborikompleks; h) 2003–2011 likvideeriti saastunud maa-alused kommunikatsioonid (erikanalisatsiooni- ja ventilatsioonitorustik); i) 2014–2015 tehti Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud. 20 Paldiski käitluskoha peahoones asuvad jäätmete vaheladustuspaik ja kaks reaktorisektsiooni koos neid ümbritsevate betoonsarkofaagidega, radioaktiivsete jäätmete käitluskeskus ja kontoriruumid. Vaheladustuspaiga põrand ja seinad on raudbetoonist. Ladustuspaiga seinad ja põrand ulatuvad peahoone põrandapinnast 1 m allapoole, põrand on ehitatud otse looduslikule lubjakivikihile. Ladustuspaik on jaotatud kaheks sektsiooniks, mis mahutavad kuni 688 konteinerit (joonis 2) ning millest on jäätmetega täidetud 51% (seisuga august 2018). Ladustuspaigas ladustatakse ainult tahkeid või tahkestatud jäätmeid, mille aktiivsus ja eriaktiivsus on limiteeritud kiirgustegevusloaga sätestatud jäätmepakendite vastavusnäitajate järgi. Joonis 2. Radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik Paldiski objektil Jäätmekonteinerite ladustuspaika paigutamiseks on kasutusel spetsiaalse haaratsiga varustatud raadiojuhitav sildkraana. Konteinerite käsitsi troppimine hoidlas ei ole juurdepääsuteede puudumise tõttu võimalik. Kasutatav tõstesüsteem ja hoidla konstruktsiooni iseärasused võimaldavad sinna toimetada maksimaalselt 10 tonni kaaluvaid spetsiaalsete tõsteaasadega varustatud jäätmekonteinereid. Paldiski objektil käideldakse kõik Eestis tekkinud radioaktiivsed jäätmed, v.a looduslikke radionukliide sisaldavad radioaktiivsed jäätmed (NORM). Põhiosa ladustatud radioaktiivsetest jäätmetest moodustavad Paldiski ja Tammiku objektide dekomissioneerimisel tekkinud jäätmed. Ülejäänud osa on teistelt asutustelt ja ettevõtetelt vastuvõetud jäätmed. Hinnangute kohaselt tekib reaktorisektsioonide demonteerimisel oluliselt rohkem jäätmeid, kui mahub olemasolevasse ladustuspaika. Radioaktiivsete jäätmete ohutuks käitlemiseks peab enne reaktorisektsioonide dekomissioneerimisega alustamist olema 2040. aastaks valminud lõppladustuspaik. 4.1.2 Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla on uute jäätmete ladustamiseks suletud 1995. aastast. RADON-tüüpi radioaktiivsete jäätmete hoidlana kasutatud rajatis paikneb Tallinnast 12 km kaugusel lõunas Saku valla Männiku küla territooriumil liivases männimetsas. Rajatis valmis 1963. aastal. Kuni 1995. aastani haldas hoidlat Tallinna Eriautobaas. 1995. aastal anti see üle ASi A.L.A.R.A. haldusesse. Konstruktsioonilt on rajatis maa-alune betoonseintega hoidla, mis pidi mahutama 200 m3 tahkeid jäätmeid. Hoidla ruumala on betoonseintega jagatud üheksaks sektsiooniks, mille ülaserv on maapinna 21 tasandil, põhi jääb maapinnast 3,2 m sügavusele. Rajatise aktiivse kasutuse ajal oli täidetavate sektsioonide kohal suhteliselt primitiivne teisaldatav lukustatud luukidega teraskatus. Vedeljäätmete jaoks oli ehitatud roostevabast terasest maa-alune mahuti, mis sisaldas väga väikese kontsentratsiooniga triitiumi vesilahust ja mis vabastati ning mahuti tühjendati ja lammutati 2001. aastal. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlasse oli ladustatud tööstus-, meditsiini- ja uurimisasutuste radioaktiivseid aineid ja kiirgusallikaid, sh varjestuskonteinerites kinniseid kiirgusallikaid, suitsudetektoreid, vanametalli, fluorestseeriva numbrilauaga mõõteriistu ja elektrilisi lüliteid, mitmesuguseid filtreid jne. Leidus ka mitteradioaktiivseid jäätmeid, nagu elavhõbedalambid ja liiv. Jäätmed olid ladustatud eelneva konditsioneerimise ja sortimiseta. Valdavalt oli hoidlasse ladustatud madalaktiivsed jäätmed, välja arvatud kuuendas sektsioonis paiknenud kaks kinniste kiirgusallikate ladustamiseks mõeldud metallkasti. Ühe sellise kasti ülemises osas mõõdeti efektiivdoosi kiiruseks kuni 1,2 Sv/h. Tammiku radioaktiivsete jäätmete mahuks hinnati 110 m3 ja 97 tonni. Enne dekomissioneerimise algust hinnati kinniste kiirgusallikate arvuks 18 670 ning need kiirgusallikad moodustasid ligikaudu 93% hoidla koguaktiivsusest. 2005. aastast on hoidla peale paigutatud metallist viilhall. 2006. aastal algatatud keskkonnamõjude hindamisel antud eksperdihinnang soovitas, et jäätmehoidla sektsioonidest eemaldatud ja konteineritesse paigaldatud jäätmed veetakse Paldiskisse, kus toimub nende edasine käitlemine, lõplik pakendamine ja edasine paigutamine Paldiski vaheladustuspaika. 2007. aastal kiideti Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla ohutustamise keskkonnamõju hindamise aruanne heaks ning 2008. aastal alustati hoidla ohutustamistöödega. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla dekomissioneerimistöid vaadeldakse kahes etapis. I etapis toimus radioaktiivsete jäätmete eemaldamine hoidlast, eelsorteerimine ja transport edasiseks sorteerimiseks ja käitlemiseks Paldiski käitluskeskusesse (2008–2011). II etapis toimus ja toimub hoidla pindade radioaktiivsest saastest puhastamine (2012–2017) ning hoidla täielik lammutamine, samuti hoidla ja selle territooriumi vabastamine kiirgusseaduse nõuete täitmisest (2017–2022). Dekomissioneerimise esimene osa ja selle ettevalmistavad tööd on täidetud, mille tulemusel on hoidla sektsioonidest jäätmed täielikult eemaldatud ja transporditud Paldiski käitluskeskusesse, kus on alustatud nende edasise sorteerimise, käitlemise ja ladustamisega. Sellega on kõik jäätmed hoidla sektsioonidest eemaldatud, millele järgneb hoidla likvideerimise teine etapp. II etapp Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla dekomissioneerimiseks koosneb omakorda kolmest osast: 1) radioloogilise iseloomustuse koostamine (täideti aastatel 2012–2015); 2) hoidla pindade radioaktiivsest saastest puhastamine (täideti aastatel 2015–2017); 3) hoidla ja selle territooriumi vabastamine (täitmist alustati 2017. aastal). 4.2 Olemasolevad radioaktiivsed jäätmed Paldiski objektil 4.2.1 Reaktorisektsioonides hoiustatavate jäätmete kogused, aktiivsus ja liigitus 2014.–2015. aastal tehtud eeluuringute kohaselt ja lähtudes reaktorisektsioonide kuni 50-aastase hoiustamise strateegiast tekib sõltuvalt sektsioonide lammutamise viisist hinnanguliselt 519 kuni 1545 m3 käideldud jäätmeid. Eeluuringute alusel on sobivaimaks reaktorisektsioonide lammutamise viisiks nende demonteerimine koos tükeldamisega väikesteks tükkideks, kusjuures reaktorianumad lõppladustatakse terviklikult. Sellise lahenduse kasutamisel tekib hinnanguliselt 1000 m3 käideldud jäätmeid. Reaktorisektsioonide dekomissioneerimisel tekkivad jäätmed liigituvad keskkonnaministri määruse nr 34 22 järgi madal- ja keskaktiivsete lühi- ja pikaajaliste jäätmete hulka. Sellised jäätmed vajavad lõppladustamist kas maapinnalähedases või maa-aluses šaht-tüüpi lõppladustuspaigas. Reaktorisektsioon nr 1 Kõrge aktiivsusega komponendid paiknevad reaktori eemaldatavas osas, nagu kompensatsioonivõre, reaktori anum koos ümbrise ja ekraaniga ning bioloogilise kaitse (vee) mahuti. 1995. aastal paigutasid Venemaa Föderatsiooni esindajad reaktorisektsioonide konserveerimistööde käigus mõlemasse reaktorisektsiooni teatud koguse radioaktiivseid jäätmeid, sh kinniseid kiirgusallikaid. Nende jäätmete loetelu koostati 1995. aasta septembris ja anti koos muu dokumentatsiooniga tuumaobjekti üleandmisel Eesti võimudele. Selle loendi põhjal on suurem osa reaktorisektsioonis nr 1 olevaid radioaktiivseid jäätmeid pinnalt saastunud madalaktiivsed jäätmed (kaltsud, metallijäätmed, tööriistad jms). Nende jäätmete kogus reaktorisektsioonis on ligikaudu 14 tonni. Lisaks ladustati selle sektsiooni osadesse kambritesse viide betoonkonteinerisse umbes 100 kinnist kiirgusallikat (kasutati radioloogiliste mõõteseadmete kalibreerimiseks). Konteinerid sisaldasid: 1) neutronkiirguse allikaid: 238Pu-9Be, 252Cf; 2) gammakiirguse allikaid: 60Co, 22Na; 3) β-kiirguse allikaid: 36Cl, 90Sr/90Y, 137Cs, 204Tl; 4) α-kiirguse allikaid: 239Pu. Plutooniumi- ja tseesiumiallikate aktiivsus oli vahemikus mõni kBq kuni mõni MBq. Tuumaobjektil asunud ja reaktorisektsiooni nr 1 ladustatud radioaktiivsete allikate koguaktiivsus oli 1995. aastal umbes 4,4 TBq (peamiselt 60Co). Kõik need allikad on paigutatud betoonkonteineritesse. Täiendavalt sisaldab reaktorisektsioon nr 1 u 1370 liitrit radioaktiivset vett. Sellest 360 liitrit pärineb primaarkontuurist. Primaarkontuuris oleva vee aktiivsus on u 2,2 MBq/l. Hinnangulise aktiivsuse määramise aeg on tõenäoliselt 1989 ning põhilised vees leiduvad radionukliidid on 137Cs, 60Co, 90Sr ja 3H. Pärast kõikide jahutuskontuuride tühjendamist veest jäi hinnanguliselt 1000 liitrit väga madala aktiivsuskontsentratsiooniga vett (u 4 Bq/l) sekundaarkontuuri aurugeneraatoritesse. Neljandas kontuuris on ligikaudu 6 liitrit vett. Andmed kolmandasse kontuuri jäänud võimaliku veekoguse kohta puuduvad. Reaktorisektsioon nr 2 Reaktorisektsioonis ladustatud jäätmed on peamiselt pindmiselt saastunud tekstiil, metallijäätmed, tööriistad jms. Väga madala aktiivsusega radioaktiivne plii (pliikarbiid PbC) ja kümme PKI ionisatsioonikambrit (pikkus 4 m) ladustati samuti reaktorisektsiooni nr 2. Nimetatud jäätmete kogus on ligikaudu 2,5 tonni. Technicatome & BNFL (2000) põhjal ei ladustatud kinniseid kiirgusallikaid reaktorisektsiooni, kuid see väide ei põhine dokumenteeritud tõenditel, vaid eraviisilistel vestlustel. Lisaks tahketele jäätmetele sisaldab see reaktorisektsioon u 2285 liitrit vett. Sellest 600 liitrit pärineb primaarkontuurist. Aktiivsus u 1 MBq/l. Hinnangulise aktiivsuse määramise aeg on tõenäoliselt 1989 ning põhilised vees leiduvad radionukliidid on 137Cs, 60Co ja 90Sr. Olemasolevate parimate teadmiste juures on mõlemas reaktorisektsioonis olevate komponentide ja jäätmete isotoobid ning aktiivsus esitatud tabelis 1. 23 Tabel 1. Reaktorisektsioonides asuvate radioaktiivsete jäätmete hinnangulised kogused, lagunemine seisuga 31.08.2018. Üldaktiivsus Bq Radio- Reaktorisektsioon 1 Reaktorisektsioon 2 nukliid Kinnised Reaktori Jahutusvee Kinnised Reaktori Jahutusvee Sarkofaag Sarkofaag allikad kest jääk allikad kest jääk 3 H 2,10E+06 55 Fe 1,05E+12 2,13+04 0,36E+12 60 Co 0,73+12 12,2E+13 5,16E+05 1,29E+04 3,61E+12 3,00E+04 59 Ni 1,19E+12 3,50E+04 63 Ni 8,38E+13 3,08E+04 3,69E+13 90 Sr 1,41E+07 4,31E+08 3,82+06 93 Mo 1,61E+08 3,03E+05 137 Cs 3,65E+05 3,91E+06 2,28E+05 152 Eu 7,63E+05 3,83E+12 154 Eu 2,25E+04 2,25E+12 238 Pu 1,62E+11 239 Pu 6,10E+04 251 Cf 1,50E+08 4.2.2 Vaheladustuspaigas hoiustatavad jäätmed Lisaks Paldiski ja Tammiku objekti dekomissioneerimisest tekkivatele jäätmetele kogutakse Paldiski objektile ka kõikides teistes Eestis tegutsevates asutustes ja ettevõtetes tekkivad radioaktiivsed jäätmed, mis ladustatakse objektil paiknevas vahehoidlas betoon- ja metallkonteinerites välismõõtmetega 1,2 x 1,2 x 1,2 m (maht 1,728 m3). Metallkonteinerid Metallkonteinerites ladustatakse Paldiski objektil tehtud dekomissioneerimistööde käigus tekkinud betoneeritud jäätmed. Selliseid konteinereid on 117 tk ja nende summaarne maht on 202 m3. Konteinerites olevad jäätmed vajavad detailsemat iseloomustamist, et selgitada välja, millised nukliidid on neis esindatud, ning hinnata nende maksimaalset võimalikku aktiivsust. Arvestades, et betoneeritud jäätmed on päritolult seotud reaktorisektsioonide tööga, võib eeldada, et tabelis 1 esitatud nukliide leidub suuremal või vähemal määral ka betoneeritud jäätmetes. Metallkonteinerites olevad jäätmed liigituvad madal- ja keskaktiivseteks lühiajalisteks jäätmeteks, mis vajavad lõppladustamist maapinnalähedases lõppladustuspaigas. Betoonkonteinerid Betoonkonteinerites ladustatakse jäätmeid konditsioneeritud (betoneeritud) kujul nii pliist varjestuskonteinerites kui ka muus taaras (kui allikad ei vaja varjestust, näiteks suitsuandurite allikad, jäätumisandurite allikad jne). Jäätmed pärinevad Paldiski objekti dekomissioneerimistöödelt (1995–2008), Tammiku hoidlast ning Eesti teistest asutustest ja ettevõtetest. Kokku on betoonkonteinereid vahehoidlas 146 tk ja nende summaarne maht on 257 m 3. Betoonkonteinerites olevad jäätmed liigituvad järgmiselt: 1. 198 m3 ehk 77% on madal- ja keskaktiivsed lühiajalised jäätmed, põhilised esindatud isotoobid 137Cs, 90Sr, 60Co; 2. 14 m3 ehk 5,4% on madal- ja keskaktiivsed pikaealised jäätmed, põhilised esindatud isotoobid 238U, 241Am, 226Ra, 238Pu-9Be; 24  3. 2 m3 ehk 0,7% – NORM-jäätmed; 4. 43 m3 ehk 16,9% – tundmatud iseloomustamata jäätmed. Viimases rühmas olevate jäätmete kohta on kaudsed tõendid (jäätmete päritolu, doosikiirused, varjestuskonteinerite kuju), et tegemist on madal- ja keskaktiivsete lühiajaliste jäätmetega, kuid vajalik on täpsem iseloomustus. Korralikult kirjeldatud/iseloomustatud allikad pärinevad eelkõige Eesti teistest asutustest ja ettevõtetest ning tegemist on kinniste kiirgusallikatega, millest enamik asub varjestuskonteinerites. Selles alarühmas on ka Tammiku hoidlast aastatel 2008–2011 toodud lihtsalt identifitseeritud kinnised allikad (suitsuandurite allikad, jäätumisandurite allikad, 137Cs ja 60Co kinnised allikad). Konteinerid on betoneerimata ning jäätmeid saab võimaluse korral ümber paigutada. Enamik konteinereid sisaldavad ainult üht nukliidi. Tammikult pärit tundmatute kinniste allikate korral on tegemist varjestuskonteinerites olevate tõenäoliselt 137 Cs ja 60Co allikatega. Jäätmete iseloomustamiseks tuleb avada konteineri aken ning määrata spektromeetriga radionukliid ning seejärel on doosikiiruse põhjal võimalik arvutada allika ligikaudne aktiivsus. Alfaosakesi kiirgavate nukliididega saastunud metalli korral on tegemist Tammikult pärit metallijäätmetega, millest on identifitseeritud vähemalt 226Ra. Seitse konteinerit vahehoidlas sisaldavad ainult ühte allikat. Tegemist on kinniste allikatega, mis on leitud ilma varjestuskonteinerita. Kahel juhul on tegemist omanikuta allikaga ning viiel juhul Tammiku hoidlast toodud suure doosikiirusega kinnise allikaga. Konteineritesse on mõnel juhul ehitatud lisavarjestus (näiteks allikas asub konteineri keskel metalltorus ja seda ümbritseb liiv). Beetakiirguse allikate konteinerid sisaldavad tundmatuid allikaid, mida gammaspektromeeter ega alfakiirguse mõõtmised ei ole suutnud tuvastada. Tammiku hoidlast toodud kiirgusallikaid sisaldavate suure aktiivsusega metallkastide ja S-toru korral on tegemist varjestuskonteinerist välja võetud kinniste kiirgusallikate kogumiskastide ja allikate kasti sisestamiseks kasutatud juhttoruga (sisaldab samuti allikaid). Võib eeldada, et Paldiski objekti dekomissioneerimistöödest pärit betoneeritud jäätmed on sarnased metallkonteinerites betoneeritud jäätmetele. Tõenäoliselt leiduvad neis tabelis 1 esitatud isotoobid. Tammiku objektilt pärit jäätmete kohta, mis on betoneeritud konteinerites, saab öelda, et tegemist on iseloomustamata jäätmetega. Eelkõige on betoneeritud jäätmete korral tegemist saastunud liivaga. Esialgsete mõõtmiste põhjal võib öelda, et neis on tugevalt esindatud β-aktiivsed isotoobid, tõenäoliselt teadusasutustes laialt kasutatud 90Sr, ning α-saaste puudub. 4.2.3 Paldiski objekti kontrollalal ladustatavad jäätmed Merekonteinerid Lisaks metall- ja betoonkonteineritele hoiustatakse peahoone kontrollalal merekonteinerites saastunud metalli, madalaktiivset betoonimurdu ning 200 l metallvaate, mis sisaldavad nii betoneeritud jäätmeid kui pehmeid, kokku pressitud komposiitjäätmeid. Merekonteinerites olevad jäätmed liigituvad: 1. 389,6 m3 ehk 98% on madal- ja keskaktiivseid lühiajalised jäätmed – madalaktiivne lühiealine saastunud metall ja betoon, isotoobid 137Cs, 60Co ja 90Sr; 2. 8 m3 ehk 2% on NORM-jäätmed. 25 Metallijäätmete saastetase 2012. aastal oli 0,6–40 Bq/cm2. Ligi 92% sellistest jäätmetest on pärit Paldiski objekti dekomissioneerimistöödelt. Ülejäänud 8% jäätmeid on pärit eelkõige Tammiku hoidla dekomissioneerimistöödelt ning väga vähesel määral metalli kokkuostjatelt Eestis. Paldiski objekti dekomissioneerimistööde käigus tekkinud saastunud betoon ladustatakse merekonteineritesse paigutatud nn big bagides. Mahuliselt on sellist materjali 165,6 m3 ning täiendava infona võib mainida järgmisi asjaolusid: 1. α-saastust ei ole betoonpindadelt leitud ehk tegemist on ainult β- ja γ-aktiivsete nukliididega; 2. saaste eemaldamisel pindadelt lähtuti puhastustasemetest 0,4 (β, γ) ja 0,04 (α) Bq/cm2. 200 l metallvaatides hoiustatavad jäätmed Paldiski objekti peahoone kontrollalal ladustatakse madalaktiivsed jäätmeid (pehmed pressitud jäätmed, puit, väikese mõõduga metall, betoneeritud jäätmed jne) 200 l metallvaatides, mis asuvad omakorda merekonteineris. Vaatide pinnadoos on kuni 50 μSv/h. Kokku on 200 l vaate 446 tk ning nendest 362 tk on täidetud Tammiku hoidlast pärit jäätmetega. Kõik neis vaatides olevad jäätmed vajavad iseloomustamist. Jäätmete liigilt jagunevad 200 l metallvaatidesse pakendatud jäätmed järgmiselt: 1. 85,4 m3 ehk 95,7% on madal- ja keskaktiivsed lühiajalised jäätmed (pehmed pressitud jäätmed, puit, saepuru, metall, betoneeritud tolm, asbest), saastunud eelkõige isotoopidega 137Cs, 90Sr, 60Co; 2. 3,8 m3 ehk 4,3% on madal- ja keskaktiivsed pikaealised jäätmed (pehmed pressitud jäätmed, metall, näidikute sihverplaadid), eelkõige 226Ra saastunud jäätmed. Vedeljäätmed Hoiustatavate vedeljäätmete kogused on Eestis marginaalsed. Tegemist Tammiku hoidla jäätmete sorteerimise käigus leitud jäätmetega, mille maht on u 30 liitrit. Jäätmekäitleja AS A.L.A.R.A. plaanib vedeljäätmed iseloomustada, mille järel selgub kas need betoneeritakse või vabastatakse. Paldiski objekti ohutustamisel tekkinud suuremahulised jäätmed Reaktorite konserveerimisel ja pikaajaliseks ohutuks hoiustamiseks ettevalmistamisel tekkisid Paldiski objektil suuremahulised jäätmed, mis ladustatakse muudest jäätmetest eraldi. Tuumkütuse jahutusbasseinis ladustatakse neljas konteineris reaktorite juhtvardaid summaarse mahuga 8,5 m3 ning aktiivsusega 3,5 TBq ning 8 aurugeneraatorit summaarse mahuga 10 m3 ja aktiivsusega 0,9 GBq. Lisaks hoiustatakse jahutusbasseini kõrval asuvas ruumis veel 55 HEPA-filtrit aktiivsusega 0,9 GBq ja mahuga 20 m3. Iga filterelement asub puidust kastis ning kasti ja elemendi vahele on valatud betoonist vöö, et vältida saaste lendumist elemendi pealispinnalt. Jäätmete aktiivsus on kaudselt hinnatud (Techicatome & BNFL, 2000) ning arvestatud ei ole radioaktiivset lagunemist. Isotoopidest on esindatud tõenäoliselt tabelis 1 esitatud radionukliidid. Liigilt on tegemist madal- ja keskaktiivsete jäätmetega, kuid kuna täpsem iseloomustamine on tegemata, siis ei ole võimalik hinnata, kas tegemist on lühi- või pikaealiste jäätmetega. 4.2.4 Paldiski objekti vahehoidlas asuvate jäätmete koguaktiivsus Lähtudes 2009. aastal tehtud tööst „Radioaktiivsete jäätmevoogude hindamine“ ja arvestades aastatel 2010–2013 lisandunud jäätmeid, saab teha kokkuvõtte Paldiski objektil vahehoidlas ladustatavate radioaktiivsete jäätmete kohta (tabel 2). Kokkuvõte hõlmab kinniseid allikaid, mille aktiivsus põhineb allika passil või on määratud arvestades doosikiirust ja distantsi. 26 Tabel 2. Paldiski objekti vahehoidlas ladustatavate iseloomustatud jäätmete aktiivsus (seisuga 31.12.2013) Isotoop Aktiivsus, Bq Osakaal, % Sr-90 6,20E+14 68,89 Co-60 1,11E+14 12,35 Cs-137 1,56E+14 17,29 Pu-238 1,25E+13 1,39 Pu-239 1,95E+11 0,02 U-238 5,30E+07 < 0,01 Am-241 1,60E+11 0,02 Kr-85 2,77E+10 < 0,01 Ra-226 4,91E+09 < 0,01 Ni-63 1,09E+09 < 0,01 Fe-55 6,66E+07 < 0,01 Pm-147 1,08E+07 < 0,01 Ru-106 8,28E+06 < 0,01 Ir-192 1,05E+01 < 0,01 Eu-152 3,62E+04 < 0,01 Tl-204 2,52E+04 < 0,01 Ba-133 3,02E+06 < 0,01 Na-22 8,22E+02 < 0,01 U-234 2,19E+03 < 0,01 Cd-109 2,57E+02 < 0,01 Th-228 6,40E+00 < 0,01 H-3 2,85E+11 0,03 I-125 4,08E+09 < 0,01 KOKKU 9,00E+14 100 Suurima osakaalu radioaktiivsete jäätmete aktiivsusest moodustab radionukliid 90Sr (u 68,9%), osakaalult järgmised on nukliidid 137Cs (17,3%) ja 60Co (12,3%). Muudest nukliididest on märkimisväärne aktiivsus veel nukliidil 238Pu, mis moodustab koguaktiivsusest kuni 1,39%. Ülejäänud 19 radionukliidi summaarne aktiivsus moodustab u 0,11% radioaktiivsete jäätmete koguaktiivsusest. Kõrgaktiivsed kinnised kiirgusallikad (KAKK) asuvad vahehoidlas 16 betoonkonteineris. Enamik 60Co ja 137 Cs allikaid on ladustatud isotoobiti eraldi konteinerites, kuid mõnes konteineris on need allikad ruumi kokkuhoiu eesmärgil ladustatud koos. 90Sr ja 238Pu allikad asuvad eraldi konteinerites. Ülevaade on tabelis 3. Selgitavalt tuleb lisada, et need konteinerid on mahuliselt arvestatud juba betoonkonteinerite inventuuris. 27 Tabel 3. KAKK inventuur (seisuga 31.08.2018) Isotoop Summaarne aktiivsus, Bq Allikate arv Konteinerite arv 60 Co 64 x 1012 61 6 90 Sr 4,57 x 1014 37 3 137 Cs 1,31 x 1014 350 12 238 Pu 1,13 x 1013 17 2 Iseloomustamata jäätmete seas omavad aktiivsuse mõistes märkimisväärset osa eelkõige Tammiku hoidlast pärit 2 metallkasti ning S-toru kinniste kiirgusallikatega (omaduste poolest võib neid käsitleda kui KAKKe) ning 4 konteinerit reaktorite juhtvarrastega. Kuigi andmed Tammiku jäätmehoidla kohta ei ole täielikud, võimaldavad need siiski hinnata hoidlas ladustatud nukliide ja nende ligikaudset aktiivsust ning tõenäoliselt on suurem osa aktiivsusest hoiul just 2 metallkastis ja S-torus. Iseloomustatud KAKKidest moodustavad 96,3% keskaktiivsed lühiealised jäätmed ning 3,7% keskaktiivsed pikaealised jäätmed. 4.3 Olemasolevad NORM-jäägid ja -jäätmed Aastatel 2015–2017 valmis TÜ Füüsika Instituudil uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusesse. Uuringu tellimise ajendiks oli direktiivi 2013/59/Euratom artikliga 23 liikmesriikidele seatud kohustus tuvastada tegevused, mille käigus võib potentsiaalselt tekkida NORM-jäätmeid ning seejärel kehtestada töötajate või elanike kaitsenõuded. Uuringust selgusid tööstusvaldkonnad ja ettevõtted, kus on tekkinud või milles võivad tekivad NORM-jäägid ja -jäätmed. Tulenevalt BSSi direktiivi Lisast VI– „Loetelu artiklis 23 osutatud looduslike radioaktiivsete materjalide kasutamisega seotud tööstussektoritest“ – ning riigis tuvastatud valdkondadest, olid uuringusse kaasatud järgmised tegevusalad: ● Põlevkivi põletamine elektri- ja soojusenergia tootmiseks ning põletuskatelde hooldus; ● Põlevkiviõli tootmine; ● Tsemenditööstus ja klinkerahjude hooldus; ● Nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemine; ● Põhjavee veetöötlusjaamad (Kambrium-Vend veehaare); ● Põlevkivikaevandused; ● Tsentraalkatlamajades ja koostootmisjaamades tahke ning gaasilise kütuse põletamine elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Uuringust selgus, et looduslikest allikatest pärinev radioaktiivne materjal ja/või jääde võib tekkida Eestis peamiselt nioobiumi-tantaalimaagi töötlemisel, põhjavee puhastusjaamade käitamisel (Kambrium-Vendi põhjavee kiht) ja klinkerahjude hooldusel. Uuritud tööstussektorite puhul tuleb arvestada sellega, et väljaarvamistasemeid ületavate NORMide teke on suuresti sõltuv ettevõttes kasutatavast tootmistehnoloogiast ja toorme või tehnoloogia muutudes tuleb uuesti NORMide sisaldust ja piirnormidele vastavust hinnata. 28 Nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemine Eestis kuulub selles valdkonnas täpsema käsitluse alla üks ettevõte. Selle ettevõtte tootmisprotsessis tekkinud looduslike radionukliididega kontsentreeritud tootmisjääkide (NORM-jääk) kogus 2017. aasta lõpu seisuga on 463,33 t (tekkinud alates aastast 2004) ja mida ladustatakse 200 l ja 400 l metallvaatides. Jääk on tahke tükiline pulber. Põhjavee veetöötlusjaamad (Kambrium-Vendi veehaare) Eestis rahuldatakse kogu põhjavee tarbimisest 39% just Kambriumi–Vendi veekompleksi põhjavee arvelt (u 500 puurkaevu), paljudes omavalitsustes puuduvad muud veevarustusallikad. Samas on just selle veekompleksi põhjavesi kõrgenenud raadiumi isotoopide sisaldusega, mida ka uurimistööde tulemused on kinnitanud. Arvestades joogivee kvaliteedinõudeid (eelkõige raua ja mangaani kohta), tuleb vett eelnevalt töödelda. Peamine probleem on töötlemise käigus radionukliidide kontsentreerumine filtermaterjalides sel määral, et radionukliidide aktiivsuskontsentratsioon ületab väljaarvamistasemeid (potentsiaalne NORM-jääde) ning mille edasisel käitlemisel tuleb rakendada kiirgusohutuse ja -kaitse põhimõtteid. Praegu on üks ettevõte, kelle tegevust filtermaterjaliga on reguleeritud kiirgustegevusloaga. Ettevõtte veepuhastusjaamas on 5 veepuhastusliini. Üks veepuhastusliin koosneb kahest filtreerimisastmest, esimeses astmes kasutatakse katalüütilist mangaandioksiidi (MnO2) kattega materjali Filtersorb FMH, ja teise astme filtermaterjalina looduslikku tseoliiti Everzit Zeolite N. 2017. aasta kohta esitatud inventuuri andmete kohaselt on kasutusel 152 t filtermaterjali ja ettevõtte territooriumil on ladustatud 44 t radioaktiivselt saastunud filtermaterjali. Looduslikult saastunud metallesemed Looduslikke radionukliide sisaldavate ainetega on saastunud ka vanad metallist joogiveetorud. Looduslike radionukliididega saastunud metallesemete hulka võib pidada üsna märkimisväärseks, samas ei ole uute plastiktorudega samasuguse probleemi tekkimist näha. Võttes arvesse geoloogilisi ja füüsikalis-keemilisi tingimusi, on tegemist pigem Põhja-Eesti probleemiga ja see puudutab just metalltorusid. Kuna viimase aastakümne jooksul on hulgaliselt torusid vahetatud plastiktorude vastu ning see suundumus jätkub, väheneb tekkivate jäätmete hulk oluliselt. Hinnanguliselt võib selliste torude tekitatud jäätmekogus ulatuda paarisaja tonnini. Praegu hoiustab seni kokku kogutud torusid oma territooriumil AS A.L.A.R.A. 2012. aastal tehtud analüüsi tulemusena selgus, et selliseid metallijäätmeid on 8 m3. Perioodil 2018–2020 saadetakse need ümbersulatamisele. Kontsentreeritud radioaktiivsed jäätmed (räbu, filtrid) tagastatakse ja need tuleb käidelda ning ladustada vaheladustuspaigas. Mineraalsed ehitusmaterjalid Looduslike radionukliidide sisaldusega Eesti päritolu ehitusmaterjalides ei ole seni probleeme esinenud. 2017. aastal lõppenud Tartu Ülikooli uurimistöös „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“ analüüsitud ehitusmaterjalide või Eesti päritolu ehitusmaterjalide tooraines sisalduvad U-238 ja Th-232 lagunemisridade nukliidid nende kasutamisele piirangud ei sea, ehitusmaterjalide I-indeks jääb tugevalt alla seatud referentsväärtust I = 1. Samas on info imporditud ehitusmaterjalidest või -toorainetest puudulik, mistõttu peaks sellele tulevikus pöörama enam tähelepanu. Eestis on Keskkonnaministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga võtnud plaani kaardistada kõrgenenud radioaktiivsusega ehitusmaterjalidega olukord ning vajaduse korral välja töötada täpsustatud seiretingimused ja -nõuded. Eesmärk on tagada ehitusmaterjalide põhjalik seire ja kvaliteedikontroll, et vältida kõrgendatud radioaktiivsusega materjali kasutuselevõttu ja jäätmete teket ning vajaduse korral sätestada ka täiendavaid nõudeid. Kasutatavate materjalide eriaktiivsuse indeksid peavad olema < 1, et tekkiv ehitusjääde ei kujutaks endast kiirgusohtu ning seda saaks käidelda tavajäätmetena. Eriaktiivsuse indeks on materjali radioaktiivsust iseloomustav dimensioonitu suurus. 29 Tsemenditööstus ja klinkerahjude hooldus Eestis kuulub selles valdkonnas täpsema käsitluse alla üks ettevõte, kelle peamine tegevusala on tsemendiklinkri ja eri liiki tsemendi tootmine. Tsemendi tootmiseks kasutatakse tooraineteks lubjakivi ja savi. Tehases tekkiv põhiline jääde on klinkripõletusahjude tolm, mis püütakse kinni elektrifiltrites. Sellest tolmust ~94% suunatakse klinkripõletusahju tagasi ja 6% eraldatakse süsteemist ja suunatakse tuhasilosse. Tsemendi tootmisel tekkivas klinkritolmus tuvastati Pb-210 kõrgenenud kontsentratsioonid. Mõõdetud tasemed ületavad väljaarvamistasemeid, mistõttu tekkiv materjal võib liigituda looduslikke radionukliide sisaldavaks radioaktiivseks materjaliks (NORM). Seesuguse rikastumise põhjustab tõenäoliselt põletustehniline eripära. Keskkonnaamet on küsinud ettevõttelt kiirgusohutushinnangut, seda koostatakse. 4.4 Meditsiiniasutustes tekkivad lühiealised radioaktiivsed jäätmed Meditsiiniasutustes tekivad radioaktiivsed jäätmed lahtiste ja kinniste kiirgusallikate kasutamise tulemusena. Lahtisi kiirgusallikaid kasutatakse Eestis kolmes haiglas: Ida-Tallinna Keskhaiglas (ITK), Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) ja Tartu Ülikooli Kliinikumis (TÜK). Saadaoleva info põhjal kasutatakse eelkõige radionukliide 131I, 99mTc, 18F, 123I, 90Y, 89Sr, 153Sm, 57Co ja 177 Lu. Aastas kasutatav koguaktiivsus on 4,23 TBq ning maht u 6 l. Nende lagunemine allapoole vabastustasemeid toimub väga kiiresti (minutid, tunnid) ja leiab harilikult aset juba patsiendi sees ning seejärel need isotoobid lastakse kanalisatsiooni. Veidi pikema poolestusajaga (mõni päev) nukliidid kogutakse eraldi mahutisse ja vabastatakse pärast nukliidide lagunemist allapoole vabastustasemeid. Kinnistest kiirgusallikatest kasutatakse isotoope 133Ba (summaarne aktiivsus 47,2 MBq), 152 Eu (18,5 kBq), 68Ge (188 MBq), 125I (185 MBq), 192Ir (988 GBq), 106Ru (108 MBq), 90Sr (156 MBq). Kinnised kiirgusallikad antakse kasutusaja lõppedes üle radioaktiivsete jäätmete käitlejale või vabastatakse, kui aktiivsus on langenud allapoole vabastamistasemeid. 4.5 Kokkuvõte Eestis olemasolevatest radioaktiivsetest jäätmetest Eesti radioaktiivsetest jäätmetest on väga suur osa iseloomustamata. Paldiski objekti vaheladustuspaigas ja kontrollalal on 31.08.2018 seisuga jäätmeid 1130 m3, millest ainult 132 m3 ehk u 11,7% on iseloomustatud. Eelkõige vajavad iseloomustamist madala ja väga madala aktiivsusega jäätmed. Jäätmete aktiivsusega on olukord vastupidine. Kuna enamik kinnistest allikatest on iseloomustatud, võib hinnanguliselt eeldada, et vähemalt 90% aktiivsusest on iseloomustatud. Paldiski objekti reaktorisektsioonides hoitavad ja tulevikus (aastatel 2040–2050) dekomissioneerimise käigus sealt eemaldatavate jäätmete andmed on puudulikud ning info põhineb eelkõige kirjandusel. Tekkivad jäätmepakendid vajavad pakendamisel täpsemat iseloomustamist. Jäätmeliikide kaupa kirjeldab Eestis olemasolevate jäätmete olukorda tabel 4. 30 Tabel 4. Paldiski vaheladustuspaigas olevate jäätmete liigid ja kogused Jäätmeliik Kogus, m3 % kõigist jäätmetest Madal- ja keskaktiivsed lühiealised jäätmed 1045,2 49,1 Madal- ja keskaktiivsed pikaealised jäätmed 25,0 1,2 NORM-jäätmed 24,8 1,2 Madal- ja keskaktiivsed jäätmed, iseloomustamata jäätmed 1032,0 48,5 KOKKU 2127,0 Madal- ja keskaktiivsed iseloomustamata jäätmed (1032 m3) saab esmases tähenduses lugeda lühiealiste jäätmete hulka, kuna nendest: 1. 988,5 m3 (95,7%) on pärit Paldiski objektilt (sh reaktorisektsioonid, kontrollvardad, aurugeneraatorid ja filtrid), kus kirjanduse põhjal on tegemist eelkõige just lühiealiste isotoopidega (<30 a); 2. 39,7 m3 jäätmeid on pärit Tammiku hoidlast ning varjestuskonteinerite/allikate kuju ja doosikiiruse järgi on tegemist 60Co ja 137Cs allikatega; 3. 3,8 m3 jäätmeid on pärit Tammiku hoidlast ning need on beetaallikad. Tõenäoliselt on tegemist 90Sr kui ühe enim kasutatava isotoobi allikatega. Kuna jäätmed on siiski iseloomustamata, põhinevad järeldused kaudsetel hinnangutel. Lühiealised jäätmed tabelis ei kajastu, kuna jäätmed vabastatakse kasutuskohas maksimaalselt mõne kuu jooksul. 4.6 Tulevikus Eestis tekkivad radioaktiivsed jäätmed 4.6.1 Kinnised kiirgusallikad Kuna kiirgusallikate kasutamine Eestis näitab pigem kahanevat kui kasvavat trendi, võib eeldada, et teistelt Eestis tegutsevatelt asutustelt ja ettevõtetelt vastuvõetavate nn institutsionaalsete jäätmete osakaal väheneb pidevalt. Lisaks tuleb arvestada, et viimastel aastatel on suurema aktiivsusega allikate korral võetud suund pigem kiirgusallikate tagastamiseks valmistajariiki kui nende ladustamiseks kohapeal. Praegu riiklikus registris olevate allikate nukliidiline koostis ja summaarne aktiivsus on esitatud tabelis 5. Tabel 5. Kasutajate valduses olevad kiirgusallikad (seisuga 31.12.2013) Isotoop Aktiivsus, Bq 60 Co 1,53E+17 137 Cs 6,46E+11 85 Kr 3,86E+10 90 Sr 1,56E+08 63 Ni 2,22E+09 192 Ir 9,88E+11 106 Ru 1,08E+08 133 Ba 4,72E+07 192 Ir 5,18E+12 31  Isotoop Aktiivsus, Bq 55 Fe 1,48E+09 222 Cf 1,80E+05 109 Cd 7,4E+08 241 Am 1,03E+11 Nimekiri ei ole lõplik, kuna on võimalik, et ringluses on veel Nõukogude ajast pärit allikaid, mis ei ole riiklikus registris arvel. Seda kinnitavad ka viimaste aastate jooksul korraldatud omanikuta kiirgusallikate kogumiskampaaniate tulemused. Reeglina on siiski tegemist väga madala aktiivsusega allikatega (nt 226Ra sisaldavad seadmete näidikud, 241Am ja 239Pu sisaldavad suitsuandurid) ja nende kogused ei ole suured. Arvestades Eestis kasutuses olevaid kiirgusallikaid ning viimastel aastatel ülevõetud jäätmekoguseid, võib väita, et tulevikus võetakse aastas keskmiselt vastu kuni 0,1 m3 jäätmeid kinniste allikatena. Võib eeldada, et 50% neist on pikaealised ja 50% lühiealised madal- ja keskaktiivsed jäätmed. 4.6.2 Metallijäätmed Aastatel 2013–2017 võttis AS A.L.A.R.A. metalli kokkuostjatelt ning Päästeametilt saastunud metallijäätmeid vastu keskmiselt 1,4 m3 aastas. Tulevikus ei ole ette näha koguste suurenemist, pigem vähenemist, kuna riik on tõhustanud transiidi kontrolli piiril (ioniseerivat kiirgust detekteerivad mõõteväravad Eesti-Vene piiril nii raudteel kui ka maanteedel) ning oluliselt on paranenud kontroll metallijäätmete territooriumil paikneva saastunud metalli üle (metallidetektor territooriumi väravas). Vastuvõetavate jäätmete mahust moodustavad NORMiga saastunud metalljäätmed tulevikus hinnanguliselt 90%. Oodata on NORM-jäätmete voogu kuni 0,4 m3 aastas. NORM-jäätmete võimalikuks allikaks võiks pidada peamiselt vanu vee- ja kanalisatsioonitorusid (koguseliselt kuni paarsada tonni), kuid aastatel 2010–2012 vee- ja kanalisatsioonitorustike ulatusliku vahetamise käigus ei ole rohkem NORM-metallijäätmeid ASi A.L.A.R.A. jõudnud. Tõenäoliselt on aktiivsem sete enne utiliseerimist torudest eemaldatud või on radionukliidide kontsentratsioon olnud piisavalt madal, et vanametalli kokkuostjate ioniseerivat kiirgust detekteerivad mõõteväravad kokkuostupunktides sellele ei reageeri. Tehislike nukliididega saastunud metallijäätmete teke on prognoosi kohaselt samuti pigem kahanev kui kasvav ning seetõttu on hinnatud nende osakaaluks tulevikus tekkivate metallijäätmete üldmahust kuni 10%. Mahuliselt ei ole kogus suurem kui 0,05–0,1 m3 aastas. Jäätmetekke põhjused on täpselt teadmata, kuna Eestis tehislike nukliididega saastunud metallijäätmete tekkekohti ei ole. Oletuslikult on tegemist vanametalli transiidiga Eesti kaudu ja arvatavasti on puhta metalli hulka sattunud vähesel määral tehislike radionukliididega saastunud metalli, mida piiril ja kokkuostja territooriumil asuvad ioniseerivat kiirgust detekteerivad mõõteväravad esmalt ei avasta ja mis avastatakse alles vanametalli sorteerimise käigus. Tegemist on madal- ja keskaktiivsete lühiealiste jäätmetega. Kui ettevõttel tekib saastunud metalli (nt tehases kasutatav sisseseade, mis tootmisprotsessi käigus saastub) taotleb ettevõte vabastamist pärast desaktiveerimist, milleks ta esitab Keskkonnaametile taotluse metalli vabastamiseks pärast puhastamist. Et vähendada saastet materjalide pinnal, kasutatakse näiteks desaktiveerimisel keemilist meetodit. Vabastatud metall läheb metalli kokkuostu, kust see peaks tagasi jõudma ringlusse. Vabastamise nõue kehtib kõikide kiirgustegevuseks kasutatavate hoonete ja seadmete kohta, eriti just lahtiste kiirgusallikate kasutamise korral (teaduslaborid, tuumameditsiini, radioaktiivsete jäätmete käitleja, NORMiga seotud toimingud). 32 4.6.3 Paldiski ja Tammiku objektide edasisel dekomissioneerimisel tekkivad jäätmed Paldiski objekti edasisel dekomissioneerimisel tekkivad jäätmed Paldiski objekti reaktorisektsioonides hoitavad ja tulevikus (aastatel 2040–2050) dekomissioneerimise käigus sealt eemaldatavate jäätmete kogus ja aktiivsus on kirjeldatud peatükis 5.2.1. Tammiku objekti edasisel dekomissioneerimisel tekkivad jäätmed Tammiku jäätmehoidlast on hoidla dekomissioneerija AS A.L.A.R.A. sektsioonides ladustatud jäätmed välja võtnud ja viinud Paldiski objektile edasiseks käitlemiseks ja ladustamiseks. Alles jäänud saastunud betoonkonstruktsioonid on iseloomustatud ja saastest puhastatud. Puhastamist vajavaid betoonpindu oli hoidlas 548 m2. A.L.A.R.A. eelnevad kogemused Paldiski objekti puhastamisel on näidanud, et kvaliteetsest betoonist seinte puhastamisel allapoole vabastamistasemeid piisab üldjuhul kuni 5 cm betoonikihi eemaldamisest. Lähtudes sellest tekib jäätmehoidla puhastamisel kuni 28 m3 betoonimurdu. Tõenäoliselt on see maksimaalne võimalik maht, mis võib oluliselt väheneda, kuna sektsioonides 7–9 ei ole jäätmeid ladustatud ning esialgsed uuringud viitavad sektsioonide puhtusele. Keskkonnaministri 27. oktoobri 2016. a määrus nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“ määrab vabastatud betoonpinnale oluliselt kõrgemad vabastamistasemed, kui olid Paldiski objekti puhastustöödel (nt 137Cs korral oli see enne määruse jõustumist 0,4 Bq/cm2 ja praegu 10 Bq/cm2, 226Ra korral vastavalt 0,04 Bq/cm2 ja 1 Bq/cm2). Teisest küljest on Tammiku hoidlaga seotud palju määramatust ning võib juhtuda, et kohati tuleb pindu puhastada oluliselt sügavamalt, kui seni on eeldatud (põrand, seinte ja põranda ühenduskohad). Seetõttu tuleb esialgu hinnata tekkivate jäätmete mahuks siiski 28 m3, mis ei pruugi aga olla lõplik maht. Jäätmed tekivad ajavahemikul 2015–2022. Tegemist on madalaktiivsete jäätmetega. Täielikult ei saa välistada ka võimalust, et mingi osa saastest on levinud läbi hoidla barjääride keskkonda. ASi A.L.A.R.A. rakendatud keskkonnaseire ei ole küll tuvastanud mingeid jälgi saaste levikust, kuid lõpliku vastuse sellele küsimusele saab alles hoidla dekomissioneerimise käigus. Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel tekkivad sekundaarsed jäätmed Sekundaarsed jäätmed tekivad käitlustööde käigus Paldiski objektil ja Tammiku objekti dekomissioneerimise käigus. Need on eelkõige kaitseriietus, kaitsevahendid (maskid) ning kasutatavad abivahendid (voolikud, kile, paber, kaltsud). Lisaks tuleb arvestada jäätmekäitluskeskuse koristamisel tekkiva kokku kogutud tolmuga. Kaitseriietus, maskid jm abivahendid on võimalik pressida 200 l vaati. Aastas tekib neist kokku u 0,1 m3 pehmeid pressitud jäätmeid. Paldiski objektil asuva jäätmekäitluskeskuse koristamise käigus kokku kogutud tolm tuleb saaste leviku tõkestamiseks fikseerida betoneerimise teel. Aastas tekib keskmiselt 20 l kilekoti jagu tolmu, mis vajab betoneerimist. Lisaks tahketele jäätmetele tekivad Paldiski objektil kaitseriiete, käitlustööde ja põrandate pesu tulemusena vedelheitmed, mis kogutakse mahutitesse. Aastas tekib keskmiselt 10 m3 vedelheitmeid. Seni on tekkivate heitmete eriaktiivsus olnud allapoole vabastustasemeid ning need on olnud võimalik vabastada pärast analüüse. Arvestades jäätmetekke prognoose ning kiirgustööde iseloomu, võib eeldada, et samasugune lähenemine jätkub ka edaspidi. Arvestades käideldavate jäätmete iseloomu, võib eeldada, et tekkivad sekundaarsed jäätmed on liigilt madal- ja keskaktiivsed lühiealised jäätmed. 4.6.4 Vedeljäätmed Vedeljäätmeid Eestis reeglina ei teki. Pigem on tegu teadusasutustes kasutatavate radioaktiivselt saastunud esemetega, sest lahtine kiirgusallikas (ampullis olev vedelik jne) kasutatakse katsetes ära. Teaduslaborites kasutatakse nii lühiealisi (poolestusaeg alla 100 päeva) kui ka pikaealisi radionukliide. 33 Loa omaja võib hoida enda juures lühiealisi radionukliide hoiuruumis, kui need lagunevad radioaktiivselt viie aastaga allpoole vabastamistaset. Kiirgusseaduse järgi tuleb vabastamist taotleda. Kui näiteks vabastamise metoodika esitatakse muu hulgas kiirgustegevusloaga, võib sätestada ka kiirgustegevusloas tingimused vabastamiseks ja isik esitab kord aastas inventuuri vabastatud jäätmete kohta. Eriti oluline on see lühiealiste kohta, kuna need radionukliidid lagunevad kiiresti. Pikaajalist ladustamist vajavad vedeljäätmed on pärit eelkõige ajaloolist päritolu (jäätmed on tekkinud Paldiski ja Tammiku objektide dekomissioneerimistööde käigus) ning tulevad esile ajalooliste ladude likvideerimisel. Seetõttu tuleb ka nende jäätmevoogudega ka tulevikus arvestada. Hinnanguliselt on selliste jäätmete voog kuni 100 ml aastas ning liigilt on tegemist madal- ja keskaktiivsete pikaealiste jäätmetega. 4.6.5 NORM-jäägid ja -jäätmed Nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemine Eestis ainus selles valdkonnas tegutsev ettevõte kogub ja pakendab nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemise protsessis tekkinud NORM-jäägid ja ladustab need ajutiselt oma territooriumil laos, mille kohta on tehtud keskkonnamõju hindamine. Tootmisprotsessi ja nõudluse eripära tõttu on jäätmevoog ebareeglipärane. Lisaks varieeruvad tekkivad NORM-jäägi kogused sõltuvalt kasutatavast toorainest. NORM-jääkide kogus 2017. aasta lõpu seisuga on 463,33 t (tekkinud alates aastast 2004). 2018. aastal tekkiv prognoositav kogus on 72 t. Aastateks 2019–2024 on ettevõte taotlenud kuni 150 t NORM-jäägi tekkimist tingimusel, et samal perioodil alustavad olemasoleva jäägi ohutustamisega ning 2024. aasta lõpuks on kogu jääk ohutustatud. Põhjavee veetöötlusjaamad (Kambrium-Vendi veehaare) Aastatel 2014–2015 tehtud uuringutega tuvastati NORM-materjali teke ca 65% uuringu all olnud Cm-V vett tarbivast veetöötlusjaamadest. Selgus, et NORM-materjali teke Cm-V veekompleksi veetöötlusjaamades on pigem reegel kui erand. Tehtud hinnangute põhjal võib Eestis igal aastal tekkida ca 30-60 t NORM-materjali. Tegemist on suurusjärgulise hinnanguga, mis sõltub põhiliselt sellest, millise sagedusega filtrikeha materjali välja vahetatakse. Tsemenditööstus ja klinkerahjude hooldus TÜ Füüsika Instituudi 2017. aasta uurimistöös „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“ tuvastati tsemenditööstusettevõttes esmakordselt NORM-materjal. Ettevõtte tootmisprotsessis tekkiv radionukliidi Pb-210 (ja eeldatavalt ka Po-210) sisaldav klinkritolm vajab veel täiendavat karakteriseerimist. Samuti on vaja teha kiirgusohutushinnangud klinkritolmu käitlemise; selle ladestamise korral prügilasse ning ka juhtudel, kus klinkritolm leiab kasutust muudes tegevusvaldkondades. Klinkritolmu koguneb ühe ahju kohta umbes 20 000 t aastas, millest 3000–5000 t kasutatakse teedeehituses stabiliseerimismaterjalina. Ülejäänud klinkritolm ladestatakse tsemenditööstuse tööstusjäätmete prügilasse. Ladestatava tuha hulk sõltub otseselt töös olevate klinkripõletusahjude arvust, mis omakorda on määratud turunõudlusest tsemendi järele. Samuti mõjutab ladestatava tuha hulka selle taaskasutusvõimalused. Ettevõtte jätkab klinkritolmu tagasi suunamist klinkri tootmisprotsessi ning näeb vähemasti kaht võimalust jäätmetekke vähendamiseks: a) klinkritolmu kasutamine teetsemendi (teesideaine) valmistamisel; b) klinkritolmu kasutamine tsementide jahvatamisel lubjakivi asemel. 34 Muudest käitlusviisidest näeb ettevõte võimalust kasutada klinkritolmu happeliste muldade lupjamiseks ja mullaparandusainena. Seni on klinkritolmu kasutust kõige enam piiranud selle kvaliteedinäitajate hulka kuuluvad omadused. Ettevõttes tegeletakse pidevalt uute lahenduste väljatöötamisega, kuna tekkiv klinkritolm on tsemendi tootmisega kaasnev vältimatu materjalivoog. Tsemenditootmisel tekkivas ning elektrifiltritesse püütavas klinkritolmus tuvastasid Tartu Ülikooli teadlased väga selgelt Pb-210 kõrgenenud kontsentratsioonid. Mõõdetud tasemed ületavad direktiiviga kehtestatud väljaarvamistasemeid, mistõttu tekkiv materjal lahterdub looduslikke radionukliide sisaldavaks radioaktiivseks materjaliks (NORM). Seesuguse rikastumise põhjustav tõenäoliselt põletustehniline eripära. Pb-210 pärineb U-238 lagunemisreast ning saab klinkritolmu sattuda vaid materjalist, mis sisaldab seda looduslikku päritolu lagunemisrida. Tuvastatud Pb-210 kontsentratsioonide põhjal on Keskkonnaamet palunud ettevõttel koostada kiirgusohutushinnangu tööstusprotsessis klinkritolmu käitlemise, selle ladustamise korral prügilasse ning ka juhtudel, kus klinkritolm leiab kasutust muudes tegevusvaldkondades. 4.6.6 Meditsiiniasutustes tekkivad lühiealised radioaktiivsed jäätmed Meditsiiniasutustes tekivad radioaktiivsed jäätmed lahtiste ja kinniste kiirgusallikate kasutamise tulemusena. Saadaoleva info põhjal kasutatakse eelkõige radionukliide 131I, 99mTc, 18F, 123I, 90Y, 89Sr, 153Sm, 57Co ja 177 Lu. Prognoositav aastas kasutatav koguaktiivsus on 4,23 TBq ning maht u 6 l. Kasutatavate lühiajaliste nukliidide lagunemine allapoole vabastustasemeid toimub väga kiiresti (minutid, tunnid) ning leiab harilikult aset juba patsiendi sees ning seejärel need isotoobid lastakse kanalisatsiooni. Veidi pikema poolestusajaga (mõni päev) nukliidid kogutakse eraldi mahutisse ja vabastatakse pärast nukliidide lagunemist allapoole vabastustasemeid. Kinnistest kiirgusallikatest kasutatakse meditsiiniasutustes isotoope 133Ba (summaarne aktiivsus 47,2 MBq), 152Eu (18,5 kBq), 68Ge (188 MBq), 125I (185 MBq), 192Ir (988 GBq), 106Ru (108 MBq), 90Sr (156 MBq). Kinnised kiirgusallikad antakse kasutusaja lõppedes üle radioaktiivsete jäätmete käitlejale või vabastatakse, kui aktiivsus on langenud allapoole vabastamistasemeid. 4.6.7 Kokkuvõte Eestis tulevikus tekkivatest radioaktiivsetest jäätmetest Kinniste kiirgusallikate voog Eestis on kahanev ning aastas võib arvestada jäätmevooga 0,1 m3. Metallijäätmete viimase viie aasta keskmine voog on olnud 1,4 m3. Aastate lõikes on vood riigi korraldatud jäätmekogumiskampaaniate tõttu olnud hüppelised. Näiteks 2009. aastal koguti kampaania käigus kokku 117 kiirgusallikat; 2010. aastal 214 allikat ja 1,5 m3 radioaktiivselt saastunud metalli; 2012. aastal 199 allikat ja 2,5 m3 radioaktiivselt saastunud vanametalli ning viimase, 2015. aasta kampaania käigus koguti 38 allikat ning ca 1 m3 saastunud vanametalli. Tulevikus jäätmete mahud tõenäoliselt vähenevad, sest kampaaniate käigus kogutud jäätmed on ajaloolise päritoluga ning suure tõenäosusega on enamik neist aastate jooksul kokku kogutud. Keskmine oodatav metallijäätmete voog on tulevikus 0,5 m3/a. Tegemist on eelkõige looduslike (0,4 m3) ja vähesel määral tehislike nukliididega (0,1 m3) saastunud metallijäätmetega. Nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemise protsessis on tekkinud NORM-jääkide kogus 2017. aasta lõpu seisuga 463,33 t (tekkinud alates aastast 2004). Ettevõtte kehtiva kiirgustegevusloa alusel on neil oma tegevuse käigus lubatud tekitada 2018. aasta jooksul jääki koguses kuni 72 t. Aastateks 2019–2024 on 35 ettevõte taotlenud kuni 150 t NORM-jäägi tekkimist tingimusel, et samal perioodil alustavad olemasoleva jäägi ohutustamisega ning 2024. aasta lõpuks on kogu jääk ohutustatud. Aastatel 2014–2015 tehtud uuringute põhjal võib Eestis põhjavee veetöötlusjaamades (Kambrium-Vendi veehaare) igal aastal tekkida hinnanguliselt 30–60 t NORM-materjali. Tammiku hoidla dekomissioneerimise käigus on oodata kuni 28 m3 betoonimurdu. Jäätmed tekivad ajavahemikul 2015–2022. Tammiku hoidla dekomissioneerimisel tekkivad jäätmed on madalaktiivsed. Paldiski objektilt on oodata jäätmevooge 0,1 m3 (pehmed pressitud jäätmed) ja 0,02 m3 (betoneerimist vajavad jäätmed) aastas. Tegemist on radioaktiivsete jäätmete käitlemisel tekkivate sekundaarsete jäätmetega. Vedeljäätmete prognoositavad vood on kuni 100 ml madal- ja keskaktiivseid jäätmeid aastas. Jäätmeliigiti tekib tulevikus aastas hinnanguliselt: 1. 0,27 m3 madal- ja keskaktiivseid lühiealisi jäätmeid; 2. 0,06 m3 madal- ja keskaktiivseid pikaealisi jäätmeid; 3. 10 m3 vabastatud vedelheitmeid; 4. 0,4 m3 (saastunud metall) NORM-jäätmeid; 5. Põhjavee veetöötlusjaamades (Kambrium-Vendi veehaare) võib igal aastal tekkida ca 30–60 t potentsiaalseid NORM-jäätmeid; 6. 0,1 l madal- ja keskaktiivseid vedeljäätmeid. 4.7. Inimressurss Seni on Keskkonnaameti spetsialiste ja radioaktiivsete jäätmete käitlejaid koolitatud eelkõige Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tehnilise koostöö käigus. Samas on IAEA tehnilise koostöö fookus Euroopa regioonis koondumas üha enam riikidele, mis vajavad rohkem abi kui Eesti. Teatud määral saadakse Eestis IAEA kaudu inimesi koolitada ka edaspidi, kuid sel viisil ei suudeta tagada regulaarset ja järjepidevat koolitamist. Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool alustasid 2010. aastal ühise magistriõppekava ettevalmistamist tuumaenergeetika ja tuumaohutuse alal. Ainekavad olid ülikoolides valmis, kuid neid ei võetud kasutusele. Ülikoolid nimetasid põhjustena rahanappust ning muutunud eelistusi riigi energiamajanduse arengukavas. Selle õppekava modifitseerimisel oleks võimalik vajalike finantsvahendite olemasolul arendada välja kiirgusohutuse täienduskoolituse kava. Koolitus peab võimaldama katta nende asutuste vajadusi, kes on seotud kiirguskaitse ja -ohutuse tagamisega kiirgustegevusloa andmisel ja järelevalve tegemisel. Samuti vajavad teadmisi kiirguskaitsest kiirgusallika kasutajad ning teised huvitatud isikud (kauba kontroll piiril ja radioaktiivset ainet sisaldava kauba avastamine, radioaktiivse aine põhjustatud avariile ja hädaolukorrale reageerimine). See lubaks koolitada töötajaid kiirgusohutuse, sh radioaktiivsete jäätmete käitlemise alal ning rahuldada uute spetsialistide ettevalmistamise ja perioodilise täienduskoolituse vajaduse. Täienduskoolitus, eriti aga praktiliste oskuste omandamine, on seega endiselt probleemne. Oluline on tagada täienduskoolitus, praktikatööde tehnilised vahendid, koolitajad ja õppe järjepidevus. Et kõik see teoks teha, tuleb asjakohased nõuded lisada kiirgusohutust käsitlevatesse õigusaktidesse. Koolitajatena saab ja tuleb muidugi võimaluse korral kasutada ka väliseksperte. Nii selle variandi kui ka siinse koolituse korral tuleb laiemalt kasutada mitmesuguseid infotehnoloogilisi lahendusi 36 (näiteks Skype´i või e-õppe keskkondi). Samas tuleb kindlasti tähelepanu pöörata kohalike koolitajate endi koolitamisele. Regulaarne koolitus võimaldab lisaks teadmiste kogumisele tagada pädeva asutuse ja kiirgustegevusloa omajate, sh radioaktiivsete jäätmete käitlemisega tegelevate asutuste professionaalsemad suhted. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise vallas on Eestis teadus- ja arendustegevus välja arendamata. Seda aitab leevendada osalemine rahvusvahelistes projektides, töögruppides, konventsioonide aruandekoosolekutel jne ning koostöö edendamine riigisiseste osaliste vahel. 37 5 Plaanid ja tehnilised lahendused tekkest lõpliku ladustamiseni Radioaktiivsete jäätmete käitlemise planeerimisel lähtutakse eelkõige olemasolevatest jäätmetüüpidest, kogustest ja aktiivsustest. Arvestades, et reaktorisektsioonidest on tuumkütus eemaldatud, on Eestis olemasolevad jäätmed keskkonnaministri 4. oktoobri 2016. a määrus nr 34 „Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajad“ järgi madal- ja keskaktiivsed lühiealised jäätmed ning madal- ja keskaktiivsed pikaealised jäätmed. Tulevikus tekivad samuti lühi- ja pikaealised madal- ja keskaktiivsed jäätmed. Jäätmekäitleja ASi A.L.A.R.A. rajas lisaks varem loodud kinniste kiirgusallikate iseloomustamise süsteemile aastatel 2014–2017 jäätmete iseloomustamise gammamõõtesüsteemi, koostas vajalikud jäätmepakendite iseloomustamismetoodikad ja koolitas personali. AS A.L.A.R.A. alustas jäätmete iseloomustamist 2017. aastal. Iseloomustamine hõlmab esialgu gammaspektromeetrilisi mõõtmisi, millele vajaduse korral järgnevad tulevikus alfa- ja beetakiirguse mõõtmised. 5.1 Reaktorisektsioonid Paldiski endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse tuumaobjekti reaktorisektsioonide 3 dekomissioneerimise käigus tekib tulevikus 900–1000 m jäätmeid tulenevalt 50-aastasest sektsioonide hoiustamise strateegiast. Tekkivate jäätmete koguseid ja aktiivsus täpsustusid oluliselt eeluuringute käigus aastatel 2014–2015. Lisaks täpsustus muu hulgas tekkiv jäätmekogus, jäätmete tüüp ning soovitatav käitlemisviis. Samuti hinnati eeluuringute käigus vabastamisele või lõppladustamisele kuuluvate jäätmete võimalikke koguseid ning täpsustati reaktorisektsioonides olevaid radionukliide ja nende aktiivsust. 5.2 Metallkonteinerid Metallkonteinerites ladustatakse Paldiski objekti dekomissioneerimistööde käigus tekkinud betoneeritud jäätmeid. Betoneeritud jäätmete iseloomu (eelkõige saastunud materjalid) ja pakendite doosikiiruste põhjal saab eeldada, et tegemist on lühi- ja pikaealiste madalaktiivsete jäämetega. Konteinerites olevad jäätmed on konditsioneeritud (betoneeritud) kujul ja nende edasist käitlemist ei ole ette näha. Kuna tegemist on madalaktiivsete jäätmetega, siis on oluline hinnata, kas need jäätmed on otstarbekas tulevikus ladustada lõppladustuspaigas või oodata, kuni radioaktiivse lagunemise tulemusena langeb jäätmete aktiivsus allapoole vabastamistasemeid, mis võimaldab jäätmed seejärel vabastada. Selleks tuleb jäätmed detailselt iseloomustada. Kuna iseloomustamist alustatakse gammaspektromeetriliste mõõtmistega, siis saab nende tulemuste põhjal anda hinnangu edasise tegevuse kohta. Sisuliselt on võimalikud kaks varianti: 1. kui mõõtmiste käigus selgub, et jäätmete aktiivsuse ja/või seal esinevate pikaealiste radionukliidide tõttu ei ole nende vabastamine tulevikus võimalik, ei ole jäätmete edasine väga detailne (alfa- ja beetaosakesi kiirgavate radionukliidide määramine) iseloomustamine enam vajalik ja jäätmed ladustatakse lõplikult lõppladustuspaigas; 2. kui mõõtmiste käigus selgub, et jäätmete aktiivsuse ja/või seal esinevate radionukliidide tõttu võib olla nende vabastamine tulevikus võimalik, tuleb edasi minna alfa- ja beetaosakesi kiirgavate radionukliidide määramisega. Tõenäoliselt tuleb jäätmepakendist võtta destruktiivsel meetodil 38  (puurimine) proovid ning neid analüüsida. Analüüsi põhjal saab otsustada, kas pakend on võimalik vabastada või mitte. Vabastamise korral on võimalik pakend ladustada näiteks tavajäätmete prügilas. 5.3 Betoonkonteinerid Betoonkonteinerites ladustatakse jäätmeid konditsioneeritud (betoneeritud) kujul, pliist varjestuskonteinerites ja ka muus taaras (kui allikad ei vaja varjestust, näiteks suitsuandurite allikad, jäätumisandurite allikad). Jäätmed pärinevad Paldiski objekti dekomissioneerimistöödelt (1995–2008), Tammiku hoidlast ja Eesti asutustelt ja ettevõtetelt. Jäätmete tüübist ja ladustamisviisist sõltub ka edasine tegevus. 5.3.1 Betoonkonteinerid konditsioneeritud jäätmetega Konditsioneeritud jäätmed tuleb nagu metallkonteinerites asuvad konditsioneeritud jäätmed esmalt iseloomustada ning võimalik edasine tegevus on kas nende vabastamine või lõppladustamine (vt p 5.2). Tammiku hoidlast pärinevate konditsioneeritud jäätmete iseloomustamisel on jäätmetes sisalduvate radionukliidide määramisel abiks hoidla põrandate ja seinte radioloogiline iseloomustamine aastatel 2012–2015. Selle käigus võeti betooniproovid ning määrati nendes esinevad radionukliidid. 5.3.2 Betoonkonteinerid radionukliide 137Cs, 90Sr, 239Pu, 241Am, 238U, 60Co ja Pu-Be sisaldavate kinniste kiirgusallikatega Kuna tegemist on iseloomustatud allikatega, siis eelkõige vajavad need enne lõppladustamist konditsioneerimist. Sobiv meetod on betoneerimine. Praegu on veel selgusetu, kas kinnised allikad konditsioneeritakse koos varjestuskonteineriga või tuleb allikad neist enne eemaldada. Varjestuskonteineriga betoneerimine on käitlemise seisukohalt kindlasti otstarbekam ja ohutum, kuna sellisel juhul piirdub käitlemine ainult betoneerimisega. Kui aga lõppladustuspaigas ladustatavate jäätmete pakendite vastavusnäitajates limiteeritakse raskmetallide sisaldus jäätmepakendis sellisel määral, et pliist varjestuskonteinerites betoneerimine ei ole võimalik, tuleb allikad enne betoneerimist varjestuskonteinerist eemaldada, paigutada lisavarjestusega betoonkonteinerisse ning seejärel betoneerida. Sellisel juhul tuleb allikad kiirgusohutuse tagamiseks enne betoneerimist spetsiaalses varjestuskambris ehk hot cellis varjestuskonteinerist välja võtta. Hetkel pole Eestis hot celli ning tulevikus tuleks kaaluda selle soetamist või leida alternatiive (rentimine). Lisavarjestusega betoonkonteiner on standardne betoonkonteiner, mille keskele on paigutatud 200–400 mm diameetriga raud- või plastiktoru ning toru ümbritsev vaba väline ruum on täidetud betooniga. Toru täidetakse seest kihtide kaupa allikate ja betooniga nii, et viimaseks kihiks jääb betoon. 5.3.3 Betoonkonteiner kontrollallikatega Betoonkonteinerisse on koondatud erinevate isotoopidega kontrollallikad. Konteineris olevad allikad tuleb täiendavalt sorteerida ning eraldada allikad isotoopide kaupa. Seejärel paigutatakse allikad juba isotoopide kaupa eraldi betoonkonteineritesse teiste sama isotoopi sisaldavate allikate juurde. Edasi järgneb punktis 5.3.2 kirjeldatud jäätmete konditsioneerimine. 5.3.4 Betoonkonteiner radionukliidi 226Ra sisaldavate kinniste kiirgusallikatega Selliste jäätmete korral on tegemist pikaealiste madalaktiivsete jäätmetega, mis ladustatakse lõppladustuspaigas. Selliste jäätmete lõppladustuspakendi kohta ei ole veel välja töötatud rahvusvahelisi 39 soovitusi. On olemas vaid soovitused vaheladustamiseks ja nende kohaselt tuleb jäätmed ladustada roostevabast terasest hermeetilises hoiukonteineris. AS A.L.A.R.A. planeerib kõik sellised allikad lähiajal pakendada roostevabast terasest konteineris, mille ümber on samuti roostevabast terasest tugevdatud raam, mis omakorda on paigutatud betoonkonteinerisse. Konteiner on varustatud manomeetriga ja käsitsi avatava ventiiliga (vajaduse korral 226Ra lagunemisel tekkiva heeliumi tekitatud surve alandamiseks). Selliselt pakendatud jäätmed vaheladustatakse seni, kuni on selgunud sobilik lõppladustamisviis. Samamoodi on kavas ladustada ka hetkel 200 l metallvaati paigutatud 226Ra sisaldava värviga kaetud pimedas helendavad skaalad (eelkõige lennukikellad, kompassid jne). 5.3.5 Radionukliide 85Kr, 3H, 152Eu, 106Ru, 133Ba sisaldavad kinnised allikad Sellised allikad on vahehoidlas ühes konteineris ning rakendatakse radioaktiivse lagunemise ootamise taktikat. Pärast allikate radioaktiivset lagunemist allapoole vabastustasemeid jäätmed vabastatakse. Lõpptulemusena ladustatakse need tavajäätmete prügilas või taaskasutatakse vanametallina. 5.3.6 Betoonkonteinerid Tammiku hoidlast pärit iseloomustamata allikatega Iga betoonkonteiner sisaldab ainult ühte varjestamata allikat. Mõnesse konteinerisse on ehitatud lisavarjestus (nt allikas asub konteineri keskel metalltorus ja seda ümbritseb liiv). Allikate doosikiirustest lähtudes on tõenäoliselt tegemist eelkõige 137Cs või mõnel juhul ka 60Co allikatega, mis vajavad ladustamist lõppladustuspaigas. 60Co allikad oma suhteliselt lühikese poolestusajaga oleksid sobilikud kandidaadid ka radioaktiivse lagunemise ootamiseks allapoole vabastamistasemeid ja selle järgnevaks vabastamiseks. Kuid arvestades allikate suhteliselt suurt doosikiirust ja seega aktiivsust, võib nende lagunemiseks allapoole vabastamistasemeid kuluda rohkem kui 300 aastat. Lõplikud otsused selliste allikate ladustamise kohta saab teha pärast nende iseloomustamist. Vaheladustamise korral (radioaktiivse lagunemise ootamiseks allapoole vabastamistasemeid) on otstarbekas paigutada iseloomustatud allikad kokku betoonkonteinerisse koos teiste sarnaste radionukliidide allikatega. Lõppladustamise korral tuleb allikad radionukliidide kaupa koondada lisavarjestusega betoonkonteinerisse ning seejärel betoneerida. 5.3.7 Betoonkonteinerid tundmatute kinniste allikatega Tammiku hoidlast Tammikult pärit tundmatute kinniste allikate korral on tegemist varjestuskonteinerites olevate tõenäoliselt 137 Cs ja 60Co allikatega. Need jäätmed tuleb iseloomustada ning seejärel saab otsustada, kas jäätmed vaheladustada ja hiljem vabastada või lõppladustada. Samasugused tööstuses kasutatavad kinnised 137Cs allikad omavad nii suurt aktiivsust, et aeg radioaktiivseks lagunemiseks allapoole vabastamistasemeid on 700–1000 aastat ning seetõttu on need allikad otstarbekas lõppladustada. 60Co allikad vajavad vabastamistasemeni jõudmiseks 100–200 aastat ning põhjendatud on nende vaheladustamine ning vabastamine. Vaheladustatavad jäätmed ladustatakse pärast iseloomustamist olemasoleval kujul (varjestuskonteineris) radionukliidi järgi betoonkonteineris. Lõppladustamist vajavate allikate korral tuleb arvestada juba punktis 6.3.2 käsitletud küsimust, kas betoneerimine toimub koos varjestuskonteineriga või ilma ning sellest sõltub, kas jäätmepakend peab olema standardne betoonkonteiner või lisavarjestusega betoonkonteiner. 40 5.3.8 Betoonkonteinerid beetakiirguse allikatega Beetakiirguse allikatega konteinerid sisaldavad tundmatuid allikaid eelkõige Tammiku hoidlast. Allikad vajavad iseloomustamist (radionukliidi ja aktiivsuse määramist). Osade allikate tuvastamine võib olla võimalik ka visuaalselt kataloogide abil, kuid osade allikate puhul on ainuke võimalus radiokeemiline analüüs. Pärast iseloomustamist saab tuvastatud allikad tõsta radionukliidi järgi betoonkonteinerisse kokku ning vaheladustada ja vabastada või lõppladustada, käideldes neid samamoodi punktis 5.3.2 kirjeldatuga. 5.3.9 Betoonkonteinerid Tammiku hoidla suure aktiivsusega kastidega Tammiku hoidlast eemaldatud kinniseid kiirgusallikaid sisaldavad suure aktiivsusega metallkastid asuvad kahes eri mõõdus betoonkonteineris. Need jäätmed tuleb esmalt iseloomustada ning seejärel saab otsustada, kas need vajavad vaheladustamist ja vabastamist või lõppladustamist. Vajalik on spetsiaalne varjestuskamber ehk hot cell, mis võimaldab kastid avada ning allikad sorteerida distantsilt. Seejärel on võimalik allikaid detailsemalt iseloomustada ja tulemuste põhjal eraldatakse allikad radionukliidide järgi ning paigutatakse lisavarjestusega betoonkonteineritesse ning vaheladustatakse ja vabastatakse või betoneeritakse lõppladustamiseks. Kui varjestuskambrit ei ole mingil põhjusel võimalik kasutada, on iseloomustamisel otstarbekam piirduda gammaspektromeetriliste mõõtmiste ning modelleerimisega. Sellisel juhul järgneb iseloomustamisele kaste ümbritseva tühimiku täitmine betooniseguga ning lõppladustamine. Seejuures võib aga probleemiks osutuda kõrge doosikiirus konteinerite pinnal, mis ei pruugi vastata tulevikus kehtestatavatele lõppladustatava pakendi vastavusnäitajatele. Sellisel juhul tuleb metallkastid pakendada ümber suurema varjestusega betoonkonteineritesse. 5.3.10 Betoonkonteiner NORM-puursüdamikuga Sillamäe jäätmehoidla konserveerimistööde ajast pärit NORM-puursüdamik tuleb iseloomustada gammaspekromeetriliste mõõtmistega ning saadud tulemuste põhjal tuleb jääde kas vabastada või betoneerida koos muude alfa-kiirgavate radionukliididega saastunud materjalidega ja lõppladustada, sest tegemist on pikaajalisi radionukliide – 232Th- ja 238U-seeria – sisaldavate jäätmetega. 5.3.11 Betoonkonteiner 226Ra saastunud metalliga Alfaaktiivsete isotoopidega saastunud metalli sisaldavas betoonkonteineris on Tammikult pärit metallijäätmed, millest on identifitseeritud vähemalt 226Ra. Kuna selliseid jäätmeid käideldakse nagu muidki metallijäätmeid, siis käsitletakse seda teemat detailsemalt punktis 5.4.1. 5.4 Merekonteinerid Paldiski objekti peahoone kontrollalal asuvates merekonteinerites ladustatakse saastunud metalli ja madalaktiivset betoonimurdu. Lisaks hoiustatakse neis ka 200 l metallvaate betoneeritud, pehmete pressitavate jms jäätmetega, mille käitlemist kirjeldab lähemalt punkt 5.5. 5.4.1 Saastunud metallijäätmed Paldiski kontrollalal ladustatud metallijäätmed asuvad merekonteinerites (osa jäätmeid on enne merekonteinerisse paigutamist paigutatud omakorda veel 200 l metallvaatidesse) ja betoonkonteineris ning nende saastetase 2012. aastal tehtud mõõtmiste käigus oli 0,6–40 Bq/cm2. Metallijäätmeid oli 41 2017. aasta seisuga Paldiski käitluskohas ladustatud 168 t ja 185 m3, ning käitlemisel on plaanis ühe alternatiivina nende ümbersulatamine Rootsis Studsvikis asuvas sulatustehases (Studsvik Nuklear AB). Saastunud metalli sulatamisel eraldub enamik saastest sulametalli pealmisesse räbukihi ning see on võimalik muust materjalist eemaldada. Sulatamise käigus puhastatud metall läheb toorainena taaskasutusse ning allesjäänud räbu ja võimalik sulatamiseks mittesobilik metall (hinnanguline maht 2 m3) saadetakse tagasi Eestisse. Hinnanguliselt tagastatakse Eestisse u 13 m3 räbu ja sekundaarseid jäätmeid ning need jäätmed vajavad lõppladustamist. Enne lõplikku konditsioneerimist tuleb määrata jäätmete keskmine aktiivsus. Saastunud metalli radionukliidide koostis määratakse enne materjali sulatamist. Lõppladustamiseks betoneeritakse jäätmed betoonkonteinerisse. 5.4.2 Saastunud betoonimurd Betoonimurd asub u 30 l kilekottides, mis omakorda on paigutatud big bagidesse ja seejärel merekonteineritesse. See materjal vajab enne edasisi käitlemisalaseid otsuseid iseloomustamist. Kuna Paldiski objekti desaktiveerimise algusaastatel ei olnud veel vastu võetud radionukliidi-põhiseid vabastamistasemeid, siis saaste eemaldamisel pindadelt lähtuti väga konservatiivsetest puhastustasemetest 0,4 (β, γ) ja 0,04 (α) Bq/cm2. Selle tõttu võib eeldada, et osa kottides olevast materjalist on võimalik iseloomustamise järel kohe või pärast mõningast vaheladustamist vabastada. Ülejäänud materjal betoneeritakse betoonkonteinerisse ja lõppladustatakse. 5.5 200 l metallvaadid 200 l metallvaatides hoiustatakse madalaktiivseid jäätmeid, mis ei põhjusta jäätmepakendi pinnal doosikiirust rohkem kui 50 μSv/h. Metallvaatidesse ladustatud metall on käsitletud punktis 5.4.1 ning 226 Ra sisaldava värviga kaetud pimedas helendavad ekraanid ja skaalad käsitletud punktis 5.3.4. 5.5.1 Pehmed pressitavad jäätmed Sellised on pärast vaati panekut mahu vähendamise eesmärgil kokku pressitud. Jäätmed vajavad iseloomustamist. Pärast seda võib väikese osa jäätmetest tõenäoliselt vabastada. Enamik jäätmeid aga tuleb konditsioneerida enne lõppladustamist. Edasiseks käitlemiseks on kolm võimalikku varianti: a) vaadid pressitakse mobiilse superpressiga kokku (mahu vähenemine kuni kuus korda) ning betoneeritakse seejärel betoonkonteineris; b) vaadid betoneeritakse olemasoleval kujul betoonkonteineris; c) vaatides olevad jäätmed saadetakse tagasivõtulepingu alusel põletusse mõnda välisriiki ning jäätmete põletamisest allesjäänud tuhk saadetakse tagasi Eestisse, kus see enne lõppladustamist betoneeritakse. Alfasaastunud pehmete jäätmete korral on lahenduseks vaid variandid b) ja c). 5.5.2 Puit ja saepuru Puit on biolagunev jääde, mis tekitab lagunemisel gaase ning võib jäätmepakendi destabiliseerida. Kuna tegemist on madala aktiivsusega jäätmetega, siis tuleb sellised jäätmed esmalt iseloomustada, et hinnata aega, millal jäätmete aktiivsus langeb allapoole vabastustasemeid. Kui jäätmed on võimalik tulevikus vabastada, siis on mõistlik rakendada ootamise taktikat. Kui lagunemisaeg on siiski liiga pikk, tuleb kaaluda võimalust jäätmed põletada välisriigis ning tagasi saadav tuhk betoneerida ja lõppladustada. Alfa- kiirgavate radionukliididega saastunud puidu põletamisele alternatiive ei ole. 42 5.5.3 Betoneeritud jäätmed, roostepuru ja tolm Betoneeritud jäätmete mahtu ei ole enam võimalik kahandada. Jäätmed tuleb iseloomustada ning seejärel vabastada või paigutada lõppladustamiseks betoonkonteinerisse. Selliste jäätmete jaoks võib olla otstarbekas töötada välja eraldi lõppladustamise konteiner, kuhu oleks võimalik mahutada neli kuni kuus 200 l vaati. Olemasolevasse 1 m3 standardsesse betoonkonteinerisse mahub ainult üks vaat. Kui on võimalik vaadi ümbrus täita muude betoneeritud jäätmetega (saastunud betoonimurd, saastunud tolm, saastunud rauarooste jne), siis võib olla otstarbekas kasutada ka olemasolevaid betoonkonteinereid. Betoneerimata roostepuru ja tolm, mis on ladustatud 200 l vaadis, on otstarbekas pärast iseloomustamist vabastada või lõppladustamiseks betoneerida betoonkonteinerisse. 5.5.4 Beetakiirguse allikad Beetakiirguse allikateks on fooliumalusel pehmed allikad. Need vajavad iseloomustamist ja seejärel saab teha edasised otsused vaheladustamise ja vabastamise või lõppladustamise kohta. Vaheladustamise korral saab allikad hoiustada olemasoleval kujul, kuid lõppladustamise korral tuleb allikad mahu vähendamiseks vaadis kokku pressida ning seejärel betoneerida. 5.5.5 Saastunud asbest Need jäätmed tuleb kindlasti põhjalikult iseloomustada, et tuvastada saastetasemed. Seejärel tuleb hinnata, kas jäätmete aktiivsus on langenud või langeb tulevikus allapoole vabastustasemeid, misjärel jäätmed vabastatakse. Kui jäätmete radionukliidide koostis ja/või aktiivsus ei võimalda vabastamist, tuleb jäätmed betoneerida betoonkonteineris ja lõppladustada. Kindlasti tasub enne nimetatud jäätmete käitlemist oodata ka reaktorisektsioonide dekomissioneerimistööde tulemusi, et käidelda samal ajal ka sektsioonide dekomissioneerimisel tekkivad võimalikud asbestijäätmed. 5.6 Vedeljäätmed Tegemist on Tammiku hoidla jäätmete sorteerimise käigus leitud jäätmetega, mille maht on u 30 liitrit. Jäätmekäitleja AS A.L.A.R.A. plaanib vedeljäätmed iseloomustada, mille järel selgub, kas need betoneeritakse või vabastatakse. 5.7 Paldiski objektil asuvad suuregabariidilised jäätmed Suuregabariidiliste jäätmete all on mõeldud Paldiski objektil ladustatud 4 silindrilist betoonkonteinerit reaktorite juhtvarastega ning 8 aurugeneraatorit. Lisaks ladustatakse veel 55 HEPA-filtrit, mis on samuti tekkinud Paldiski objekti käitamise ajal. Reaktorite juhtvardad on pakendatud lõppladustamiseks sobilikesse betoonkonteineritesse ning need täiendavat käitlemist tõenäoliselt ei vaja. Aurugeneraatorid sisaldavad radionukliidi 60Co ja seetõttu ei ole neid võimalik ümber sulatada. Seadmed on planeeritud tükeldada, määrata aktiivsustasemed ning paigutada betoonkonteinerisse. Sõltuvalt aktiveeritud metalli aktiivsusest konteinerid vaheladustatakse ja vabastatakse või lõppladustatakse. Filterelemendid tuleb paigutada betoonkonteinerisse, kuna elementi ümbritsev puidust kast ei ole ajas vastupidav lahendus. Võimaluse korral demonteeritakse filter eelnevalt nii palju kui võimalik, et 43 mahutada ühte konteinerisse võimalikult palju filtreid. Seejärel täidetakse filtrite ümbrus betooniga ning peale valatakse veel betoonist kiht ja konteiner lõppladustatakse. 5.8 NORM-jäägid ja -jäätmed NORM-jääkide ja -jäätmete käitlusviisid võib üldjoontes jagada kaheks – taaskasutamine ja käitlemine jäätmena. Tingimused NORM-jääkide taaskasutamiseks olenevad konkreetsest tööstusest, tekkiva materjali iseloomust, kehtivast õigusest ja riigi poliitikast. Taaskasutamine on tugevalt soositud just jätkusuutlikke ning majanduslikke aspekte silmas pidades. Kuna NORM-jääkide või -jäätmete teke on otseselt seotud tootmistehnoloogia ja kasutatava toormaterjaliga, on NORM-jääkide ja -jäätmete tekke vältimise, aga ka vähendamise võimalused piiratud. Samuti on kõikide tööstuste NORM-jäägid või -jäätmed väheväärtuslik mineraalne materjal. Põhjavee veetöötlusjaamad (Kambrium-Vendi veehaare) Aastatel 2014–2015 tehtud uuringutega tuvastati NORM-materjali teke u 65% uuringu all olnud Cm-V vett tarbivast veetöötlusjaamadest. Eestis võib igal aastal tekkida hinnanguliselt 30–60 t NORM-materjali. Veetöötlusjaamade puhul on NORM-jäätmete tekke vältimise üheks võimaluseks sätestada filtermaterjali seiretingimused ning kavandada võimalusel filtermaterjalide vahetamine selliselt, et see toimuks enne kiirgusseadusega sätestatud väljaarvamistasemete ületamist. See tagab, et filtermaterjali edasiseks käitlemiseks pole täiendavaid hinnanguid kiirgusseaduse alusel tarvis teha. Samas tuleb kaaluda tihedama filtrivahetusega kaasnevaid keskkondlikke, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte. Praktikas ei saa seda siiski kõigi vee-ettevõtete puhul väga realistlikuks pidada, sest tugevate absorbentide korral küllastub filtermaterjal väga kiiresti, seega võib pikas perspektiivis kujuneda kuluefektiivsemaks tehnoloogia muutmine kui pidev filtrite vahetamine. Eesti Kambrium-Vendi (edaspidi Cm-V) veehaaret kasutavates veetööstustes tekkivate NORM-jäätmete lõppladustamine tavajäätmete või ohtlike jäätmete prügilasse on muutumas aktuaalsemaks, kuna on selgunud, et NORM-jäätmete teke Cm-V veekompleksi veetöötlusjaamades on pigem reegel kui erand, seda enam, et hetkel ei ole vee-ettevõtetes tekkiva filtermaterjali jaoks veel jätkusuutlikku taaskasutuslahendust leitud. Samas arvestades riiklikku eesmärki vähendada NORM-jäätmete teket ning NORM-jääkide käitlustehnoloogia kiiret arengut ei ole Eestisse otstarbekas rajada NORM-jäätmete ladustuspaika. Veetöötlusettevõtetes tekkivate NORMide väheväärtuslikkus on üks nende prügilasse jõudmise põhjus. Riikides, kus NORMidega on tegeletud kaua, kasutatakse enamasti mõõduka mineraalse materjali käitlusviisina ladestamist ohtlike jäätmete või tavajäätmete prügilasse. Sellisel juhul seatakse maksimaalsele aktiivsuskontsentratsioonile ning NORM-jäätmete kogusele ülempiir. Prügilasse ladestamine tugineb kiirgusohutushinnangutele. NORM-jäätmete tava- või ohtlike jäätmete prügilasse ladustamise võimaluse korral tuleb prügilal koostada kiirgusohutushinnang hindamaks kiirgustegevusloa taotlemise vajalikkust. NORM-jäätmete prügilasse ladustamisele ei kohaldu kiirgusseaduse nõuded, kui kiirgusohutushinnang tõendab, et prügila töötaja saadav doos tegevusest ei ületa väljaarvamise aluseid ja tegevuse võib välja arvata kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest, kui väljaarvamine on majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnategureid arvesse võttes parim lahendus. Käesolevaks ajaks on kiirgusohutushinnangu koostanud üks jäätmete taaskasutuse ettevõte ning sellele tuginedes ei ole veetööstuses tekkivate NORM-jäätmete ladustamiseks prügilasse kiirgustegevusluba vajalik. Prügilal peab olema asjakohane keskkonnaluba. Mainitud jäätmete taaskasutamisega tegelev ettevõte on taotlenud 2017. aastal ohtlike jäätmete käitluslitsentsi muutmist muu hulgas NORM-jäätmete prügilasse ladestamiseks. 44 Üks võimalus oleks NORM-jäätmete teket vähendada, võttes kasutusele uusi radionukliidide ärastamise tehnoloogiaid, näiteks mangaanoksiid-suspensioon tehnoloogia (HMO), mis aitab filtritesse kogunevaid radionukliide lihtsamini filtritest välja pesta – selle tulemusel ei muutu radionukliidide kontsentratsioon filtrites liiga suureks. Samas ei ole selle tehnoloogia tööstusliku tootmise katsetused lõpule viidud. Milliseks kujuneb Cm-V veehaarde veetöötlusjaamade tulevikupraktika, selgub, kui on lõppenud uuringud uue raadiumi ärastamistehnoloogia kasutamiseks vee tööstuslikus tootmises. Veetööstuse NORMide turupõhised taaskasutusvõimalused tõenäoliselt puuduvad. Materjal võiks potentsiaalselt sobida täitematerjaliks, kuid puuduvad nii ettevalmistavad uuringud ja kiirgusohutushinnangud kui ka potentsiaalselt huvitatud osalised, arvestades, et jäätmetekitajaid on palju, kogused on väiksed ja materjalitüübid erinevad. Üks aga on kindel – uue veetöötlusjaama ehitamisel tuleb eelistada vee puhastamiseks testitud tehnoloogiad, mis võimaldavad minimeerida ja/või vältida NORM-jääkide teket, et vähendada tõenäosust tulevikus NORM-jäätmete tekkeks. Nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemine Eestis ainus selles valdkonnas tegutsev ettevõte kogub ja pakendab nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemise protsessis tekkinud NORM-jäägid ja ladustab need ajutiselt oma territooriumil laos, mille kohta on tehtud keskkonnamõju hindamine. Tootmisprotsessi ja nõudluse eripära tõttu on jäätmevoog ebareeglipärane. Lisaks varieeruvad tekkivad NORM-jäägi kogused sõltuvalt kasutatavast toorainest. NORM-jääkide kogus 2017. aasta lõpu seisuga on 463,33 t (tekkinud alates aastast 2004). 2018. aastal tekkiv prognoositav kogus on 72 t. Aastateks 2019–2024 on ettevõte taotlenud kuni 150 t NORM-jäägi tekkimist tingimusel, et samal perioodil alustavad olemasoleva jäägi ohutustamisega ning 2024. aasta lõpuks on kogu jääk ohutustatud. Ettevõte on analüüsinud tehnilisi lahendusi NORM-jääkide ohutustamiseks kohapeal, mille kohta on koostatud NORM-jäägi ohutustamise kava. Eesmärk on vabastada NORM-jääk kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest selle ringlusse võtmiseks täitematerjalina kohaliku sadama ehitamisel. Selleks segatakse NORM-jääk põlevkivituhaga, et viia NORM-jäägis sisalduvate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioon nii madalale, et see vastaks radionukliidide vabastamistasemetele, ning teiseks viia NORM-jäägis sisalduvate raskmetallide sisaldus nii madalale, et saadud materjali saab kasutada sadamas täitematerjalina. NORM-jäägi ohutustamiseks eeltoodud viisil on ettevõttel vaja ehitada täiendavad rajatised põlevkivituhaga segamiseks ning hankida ja muuta keskkonnakasutusega seotud lube. NORM- jäägi ohutustamiseks peab ettevõte tõendama põlevkivituhaga lahjendatud NORM-jäägi kasutamist sadama ehituses. Ettevõtte 2018. aastal esitatud kiirgustegevusloa taotluses toodud NORM-jäägi ohutustamise kava on rakendatav perioodil 2019–2024, mil planeeritakse ohutustada kogu NORM-jääk. Kuigi NORM-jäägi väljaviimine Eestist tegevuskava ajakohastamisel pole hetkel aktuaalne, jätkab ettevõte siiski NORM-jääkide ohutustamiseks eksportimisvõimaluste leidmist. Kui NORM-jäägi ohutustamise kava realiseerimisel tekivad tõrked, siis NORM-jäägi ohutustamise alternatiivne lahendus – NORM-jäägi väljaviimine – vähendab võimalust NORM-jäägi kestvaks kogumiseks, mis omakorda peab aitama vähendada NORM-jäätmete tekke tõenäosust ja sellest tulenevalt NORM-jäätmete käitlemisega, sh lõppladustamisega, seotud probleeme. Tsemenditööstus ja klinkerahjude hooldus Tsemenditööstuse jäätmed on leidnud pikka aega kasutust tee-ehituses tee sideainena. Ettevõte näeb kasutusvõimalusena ka happeliste muldade lupjamist. Kuigi klinkritolmu hakati lubiväetisena kasutama juba 1960datel aastatel, keelati selle põldude väetamiseks kasutamine 2005. aastal põllumajandusministri määrusega, kui selgus, et tsemenditootmisel alternatiivkütuse kasutamisel tekkivas klinkritolmus ületas 45 raskmetall plii kehtestatud piirnormi (100mg/kg). Arvestades uut teadmist klinkritolmus sisalduvast Pb-210, tuleb enne väetise turule laskmist teha uued radioloogilised mõõtmised lõpptootele, et olla kindel, et väetisesegus sisalduv Pb-210 on alla väljaarvamis- ja vabastamistaset. Keskkonnaamet on palunud ettevõttel koostada kiirgusohutushinnangu tööstusprotsessis klinkritolmu käitlemise ja selle ladustamise kohta prügilasse ning ka juhtudel, kus klinkritolm leiab kasutust muudes tegevusvaldkondades. Samuti tuleb klinkritolmust määrata Po-210 kontsentratsioonid. 5.9 Meditsiiniasutustes tekkivad lühiealised radioaktiivsed jäätmed Meditsiiniasutustes kasutatavate lühiealiste radionukliidide lagunemine allapoole vabastamistasemeid toimub väga kiiresti (minutid, tunnid) ning leiab harilikult aset juba patsiendi sees ning seejärel need radionukliidid lastakse kanalisatsiooni. Pikema poolestusajaga radionukliidid (päevad) kogutakse eraldi mahutisse ning vabastatakse pärast lagunemist allapoole vabastamistasemeid. Haiglates kasutusel olevad kinnised kiirgusallikad antakse kasutusaja lõppedes üle radioaktiivsete jäätmete käitlejale ASile A.L.A.R.A., kes need sõltuvalt radionukliidist ja aktiivsusest vaheladustab ja vabastab või lõppladustab. 5.10 Jäätmete lõppladustamine Aastatel 2014–2015 tehtud eeluuringute käigus selgitati välja Paldiski objekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise võimalikud stsenaariumid, lõppladustamist vajavate jäätmete kogused ja tüübid, sobivad lõppladustuspaiga tüübid ja nende rajamise maksumus. Arvestades olemasolevaid radioaktiivseid jäätmeid Paldiski objekti vaheladustuspaigas ja kontrollalal, reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus tekkivaid jäätmeid ja kuni aastani 2040 Eesti tööstuses, meditsiinis ja teadusasutustes tekkivaid jäätmeid vajab lõppladustamist ca 3000 m3 madal- ja keskaktiivseid jäätmeid. Eeluuringute tulemusel leiti, et kõige sobivam lõppladustamise lahendus Eestile on kombinatsioon maa-alusest šaht-tüüpi ja maapinna lähedale rajatud lõppladustuspaikadest. 5.10.1 Maa-alune lõppladustuspaik Kuna Eestis olemasolevate ja tekkivate keskaktiivsete jäätmete aktiivsus on piisavalt suur, siis tuleb need ladustada maa-aluses lõppladustuspaigas. Sellisteks jäätmeteks on kinnised kiirgusallikad, keskaktiivsed ja pika poolestusajaga jäätmed ning reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus demonteeritavad reaktorianumad. Lõppladustamist vajavate jäätmete kogus on suhteliselt väike ja seetõttu on selleks sobivaim šahti-tüüpi lõppladustuspaik. Kavandatud šahti sügavus on umbes 50 meetrit ning välisläbimõõt 10,4 meetrit (sisediameeter 9,4 m). Jäätmeid kavandatakse lõppladustada 30–50 meetri sügavusel. Šahti vooderdis võib olla valmistatud kokkupandavatest raudbetoonist detailidest (segmentidest) või kohapeal valatud betoonist. Välimised seinad kaetakse täiendavalt kvaliteetse läbitungimatu betoonikihiga (katte minimaalne paksus on 0,5 m), mis moodustab betoonbarjääri. Alusplaat on valmistatud samast betoonist. Jäätmepakenditega täidetud šaht tagasitäidetakse betooniga. Tagasitäiteks ning katteplaadi rajamiseks soovitatakse kasutada poorset gaasi läbilaskvat betooni ja selle peal kasutatakse gaasi läbilaskva kattena tihendatud liiva/bentoniidi segu. Liiva-/bentoniidikihi paksus ei tohi jääda alla 5 meetri. Šahti mahutavus on ligikaudu 1400 m3. Selline maht on piisav kõigi šahtis ladustamist vajavate konditsioneeritud jäätmete lõppladustamiseks (u 900 m3, koos u 70 m3 varuga). Suletud šaht-tüüpi lõppladustuspaiga ristlõige on toodud joonisel 3. 46 Joonis 3. Suletud šaht-tüüpi lõppladustuspaiga ristlõige 5.10.2 Maapinnalähedane lõppladustuspaik Madalaktiivsete ja lühikese poolestusajaga jäätmete lõppladustamiseks Eestis on sobiv rajada kahest raudbetoon sektsioonist koosnev maapinnalähedane lõppladustuspaik, mis asub maapinnal või madala niiskustasemega pinnases. Sektsioonide kavandatud sisemõõtmed on 15 x 12,5 x 6 m (ühe sektsiooni maht on u 1125 m3). See on piisav kõikide sellist tüüpi ladustuspaigas ladustamiseks sobivate konditsioneeritud jäätmete mahutamiseks (u 2100 m3, koos u 60 m3 varuga). Parim geoloogiline keskkond sellisele ladustuspaigale on madala niiskusetasemega ja heade imendumisomadustega pinnas, mis võimaldab tõhusalt vee dreenimist ilma radionukliidide levikuta keskkonda. Joonisel 4 on toodud suletud maapinnalähedase lõppladustuspaiga ristlõige. Joonis 4. Suletud maapinnalähedase lõppladustuspaiga ristlõige Lõppladustamiseks sobivad mitut liiki jäätmepakendid: standardsed betoonist või metallist konteinerid, suured betoonkonteinerid ning kokkupressitud või betoneeritud jäätmeid sisaldavad vaadid. Tööperioodi ajal on lõppladustuspaik varustatud kraanaga ning kaetud ajutise katteehitisega. Katte ülesandeks on 47 kaitsta avatud sektsioonis asuvaid jäätmepakendeid ilmastikumõjude eest ja seeläbi vältida võimalikke lekkeid. Jäätmed paigutatakse ladustuspaika sektsiooni pealmise osa kaudu. Pakendid saab paigutada vertikaalselt või horisontaalselt. Pakenditevahelised tühimikud ja avad täidetakse betooniga. Sektsiooni peale paigaldatakse/valatakse betoonplaat, kui sektsioon on täitunud. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaikade disainimisel on lähtutud kolmeastmelise kaitse kontseptsioonist. Esmase kaitse radioaktiivse saaste keskkonda jõudmise takistamisel annab jäätmepakend. Teise kaitse moodustavad raudbetoonist seinad ja kolmanda kaitse paiga geoloogia (näiteks savikiht). Võimaliku lekke kiireks avastamiseks on sektsioonide alla rajatud vaatlustunnelid, kus tehakse regulaarset seiret. Jäätmete sektsiooni paigutamise ajal kaitseb sektsiooni katteehitis. Sellegipoolest võib sektsioonidesse sattuda vähesel hulgal vett. Seega tuleb vajaduse korral rajada vee kogumissüsteemi. Nõrguv vesi voolab vaatlustunnelites asuva torustiku kaudu spetsiaalsesse roostevabast terasest mahutisse. Mahutisse kogunenud vett pumbatakse regulaarselt välja ning tehakse seiret. Vett saab koguda ja seirata lõppladustuspaiga lõpliku katte paigaldamiseni või aktiivse institutsionaalse kontrolli perioodi (järelseire) lõpuni. Seejärel tuleb mahuti täita betooniga ning vaatlustunnelid ja toru betooni või bentoniidiga nõuetekohaselt sulgeda. 48 6 Radioaktiivsete jäätmete ladustuspaiga sulgemisjärgsed plaanid Kiirgusseadus sätestab, et kiirgustegevusloa taotlemisel peab taotleja esitama radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks, vahe- ja lõppladustamiseks andmed käitlemise või ladustuskoha lõpliku sulgemise viiside kohta. Ladustuskoha sulgemine on igasuguse tegevuse lõpetamine pärast kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete paigutamist lõppladustamiseks ettenähtud rajatisse, kaasa arvatud lõplikud insenertehnilised või muud tööd, et rajatis saavutaks pikaajalise ohutuse seisundi. Lõppladustamine on radioaktiivsete jäätmete paigutamine teatud tingimustele vastavasse ladustuskohta või selleks ettevalmistatud kohta väljavõtmise kavatsuseta. Seega radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiskoht on rajatis, millesse ladustatud radioaktiivseid jäätmeid välja ei võeta. Lõppladustuskoha täitumisel radioaktiivsete jäätmetega see suletakse. Ladustuskoha sulgemine on kiirgustegevus ja selleks tuleb taotleda kiirgustegevusluba, kus määratakse sulgemistingimused. Ladustuskoha sulgemiseks esitatakse kiirgustegevusloa taotlusega muu hulgas: 1) sulgemiskava; 2) andmed planeeritud radioaktiivsete jäätmete koguaktiivsuse kohta; 3) planeeritud jäätmepakendite arv ja jäätmepakendite iseloomustus; 4) sulgemisjärgse ligipääsu piiramise meetmete kirjeldus; 5) sulgemisjärgse kiirgusseire vajaduse ja ulatuse prognoos; 6) radionukliidide keskkonda sattumise piiramiseks kavandatavate meetmete kirjeldus; 7) käitluskoha projekteerimise ja muude asjakohaste dokumentide säilitamise kavad; 8) lõppladustuspaiga sulgemise kiirgusohutushinnang. Samuti sätestab kiirgusseadus, et pärast radioaktiivsete jäätmete käitluskoha sulgemist säilitab Keskkonnaamet dokumendid radioaktiivsete jäätmete käitluskoha asukoha, selle projekteerimise ja radioaktiivsete jäätmete inventuuri kohta tähtajatult; korraldab vajaduse korral kiirgusseiret ja ligipääsupiirangu kontrollimist ning korraldab sekkumist, kui seireandmete põhjal või kontrollimisel tuvastatakse radioaktiivsete ainete sattumine keskkonda. Siiani ei ole olnud vajadust sulgemisjärgsete tingimuste täpsemaks lahtikirjutamiseks õigusaktides, kuna Eestis puudub lõppladustuspaik ning juba ainuüksi selle rajamiseks tuleb ilmtingimata täiendada ka kehtivaid õigusakte. Aastatel 2014–2015 tehtud eeluuringute käigus selgitati välja reaktorisektsioonide dekomissioneerimise võimalikud stsenaariumid, lõppladustamist vajavate jäätmete kogused ja tüübid, sobivad lõppladustuspaiga tüübid ja nende rajamise maksumus. Eeluuringute tulemusel leiti, et kõige sobivam lõppladustamise lahendus Eestile on kombinatsioon maa-alusest šaht- tüüpi ja maapinna lähedale rajatud lõppladustuspaikadest. Eesti radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik peab olema valmis aastal 2040. Kuigi maapinnalähedased lõppladustuspaigad on kasutusel mitmes riigis, on kogemusi nende sulgemiseks vähe. Tuginedes IAEA juhendile, võib sulgemistegevus kesta kuni 20 aastat. Lõppladustamiskoha plaanimisel ja disainimisel tuleb koostada ka esmane sulgemiskava. Selle eesmärgiks on vähendada sulgemisega kaasnevaid kulusid. Eeltoodu põhjal on vaja paralleelselt tegeleda õigusaktide täiendamise ja väljatöötamisega nii lõppladustuspaiga rajamiseks kui ka selle sulgemiseks. Paldiski endise tuumaobjekti peahoones asuvate reaktorisektsioonide dekomissioneerimisega samal ajal toimub samas peahoones asuva ja seni kasutusel olnud radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaiga lammutamine. Vaheladustuspaigas asunud jäätmed on selleks ajaks paigutatud lõppladustuspaika. Paiga dekomissioneerimisaegsed ja -järgsed tingimused, sh seire, määratakse tegevuslubades, mille väljastamine toimub hiljemalt 2040. aastal. Sisendi selleks annavad aastal 2023 valmivad uuringud. 49 Aastaks 2040 rajatud lõppladustuspaiga kasutusaeg ja aktiivse institutsionaalse kontrolli periood (järelseire) määratakse tegevuslubades, mille väljastamine toimub hiljemalt 2027. aastal. Sisendi selleks annavad aastal 2023 valmivad uuringud, misjärel on samuti võimalik hinnata lõppladustuspaiga sulgemisega kaasnevaid kulusid. 50 7 Teadus- ja arendustegevus 7.1 Lähtekohad Teadus- ja arendustegevuse (TA) korralduse seaduse § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kõigi ministeeriumite ülesandeks teadus- ja arendustegevuse valdkonnas oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine, arvestades evalveerimise tulemusi ning nendega kaasnevaid hinnanguid ja soovitusi. Sama lõike punkti 2 kohaselt on ministeeriumite ülesandeks nii riiklike kui ka oma valitsemisala teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine ning nende täitmise korraldamine. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“ määrab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise suunad, mille alusel saab seda tegevusvaldkonda juhtida, avalikke rahalisi vahendeid rakendada ning riigi konkurentsivõimet ja elanike heaolu kasvatada. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk on luua soodsad tingimused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks. „Teadmistepõhine Eesti“ seab Eestile neli olulisemat alaeesmärki: • Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine; • teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides; • teadus- ja arendustegevus muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks (nutikas spetsialiseerumine); • Eesti on rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonialases koostöös aktiivne ja nähtav. 7.2 TA korraldus Keskkonnaministeeriumis Ministeeriumite roll ühiskonna vajaduste määratlemisel on suurenenud ning ministeeriumisisene ja -ülene koordineerimistegevus riigile vajaliku TA tellimisel on kasvanud. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) poliitikat tuleb käsitleda majanduslike, ühiskondlike ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamise vahendina. Nagu toob välja Eesti teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonistrateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“ SWOT-analüüs, siis on Eestis probleemiks „ebaühtlane valdkondliku teadus- ja arendustegevuse juhtimise ja koordineerimise võimekus ning ministeeriumide väike roll ühiskonna vajaduste määratlemisel“. Nõrkade külgedena, mille lahendamisele võiks Keskkonnaministeerium kaasa aidata, tuuakse samas analüüsis välja veel koordineerimisprobleemid, [uurimistööde] killustatus, TA rahastamise statistika ei toeta valdkondlikku juhtimist ning väga domineeriv projekti-, mitte tulemus- ja kvaliteedipõhisus; riigisisestele teemadele keskendumine, vähene suunatus väljapoole, võimetus suurtes asjades (strateegilistes valikutes) kokku leppida. Keskkonnavaldkonna ees seisvate probleemide ja väljakutsete hulk, keerukus ning komplekssus on kasvanud nii Eestis kui ka kogu maailmas, seetõttu on edukaks praktikaks investeerimine TAIsse, soodustades seeläbi teadustöö mõju riiklike huvide tagamisel ning otsuste vastuvõtmisel. Keskkonnaministeeriumi TAI tegevuse eesmärk on tagada puhas keskkond ning loodusvarade kestlik kasutamine, töötades TA kaudu välja paremaid lahendusi, tehnoloogiaid ning protsesse ning levitades ja soodustades nende kasutuselevõttu. 51 Sellest lähtuvalt keskendub Keskkonnaministeerium peamiselt kolmele teadussüsteemi ja teaduse arengut toetavale tegevusele, mille raames rahastatakse ja koordineeritakse ministeeriumi teadus- ja arendustegevust: 1. Valdkondlikud rakendusuuringud, mis on vajalikud teaduspõhise sisendi andmiseks poliitika kujundamisele ja õigusloomele. Tegevuse eesmärk on suurendada KeMi rolli ja tugevdada suutlikkust keskkonnavaldkonna teaduse suunamisel ning teadustegevuse korraldamisel, (rakendus)uuringute tellimise ning rahastamisvahendite suunamise kaudu. Tegevuse rakendamise tulemusel on Keskkonnaministeeriumil olemas teaduspõhiste otsuste tegemiseks, poliitika kujundamiseks, õigusloomeks ja riiklikuks järelevalveks vajalik teaduspõhine sisend. Vajalikud on uuringud, mis toetavad inimeste ja looduskeskkonna kaitset ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest. Teadus- ja arendustegevust kiirgusohutuse valdkonnas on põgusalt kajastatud kiirgusohutuse riiklikus arengukavas. Arvestades Eesti riigi väiksust ja asjaolu, et Eestis ei ole tuumakäitisi ning tulevikus tekkivate jäätmete voog on tagasihoidlik, puudub Eestis eraldi dokument, mis sätestaks teadus- ja arendusteemad radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas. Võttes samas arvesse KORAKi rakendusplaani, võib selle alusel väita, et peamised sellealased teemad teadus- ja arendusvaldkonnas on järgmised: ● jäätmete iseloomustamiseks vajalike protseduuride väljatöötamine alfa- ja beeta kiirgajate määramiseks; ● jäätmete vabastamiseks vajalike protseduuride väljatöötamine; ● NORM-jääkide ja/või -jäätmete vaba tehnoloogia ala teadus- ja arendustegevuse toetamine. 2. Rahvusvahelistes teaduskoostööprojektides osalemise koordineerimine ja rahastamine, sh ühise kavandamise algatused (JPI), ERA-Net projektid ning muud rahvusvahelised teaduskoostööprojektid. Tegevuse eesmärk on edendada rahvusvahelist TAI-alast koostööd, toomaks lisandväärtust kohalikku teadus- ja arendustegevusse ning osalemaks ühiste keskkonnaprobleemide lahendamises. Tegevuse rakendamise tulemuseks on Eesti teadus- ja arendusasutuste rahvusvahelise koostöö võime suurenemine, mis väljendub Eesti teadlaste osalusega rahvusvaheliste koostööprojektide ning koostööprojektide põhjal ilmunud teaduspublikatsioonide arvus. Eesti teadlaste osalemine rahvusvahelistes teaduskoostöövõrgustikes võimaldab saada kogemusi ja uusi teadmisi ning aitab rahvusvahelistes uurimisrühmades osalemise kaudu arendada ka vastavaid teadusvaldkondi Eestis. Keskkonnateadlastele on oluline senisest enam osaleda rahvusvahelises teaduskoostöös, sest rahvusvahelistes võrgustikes osalemine annab teadlastele (laiemalt võttes seeläbi ka tootjatele, töötlejatele, nõustajatele, poliitikakujundajatele) kogemusi ja teadmisi, mis on olulised professionaalseks arenguks, ning aitab piiratud ressursside tingimustes tagada teadustegevuse kvaliteeti. Horisont 2020 sisaldab kiirgus- ja tuumaohutusega seotud tööprogrammi „Euratom Research and Training Programme (2014–2018)“. Ajavahemikuks 2021–2027 kavandatav teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ hõlmab täiendava Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi aastateks 2021–2025. Uues programmis jätkatakse praeguse programmi peamisi teadustegevusi ja laiendatakse teadusuuringuid ioniseeriva kiirguse kasutamiseks muudes valdkondades kui energeetika (näiteks tervishoiu ja meditsiinitehnika valdkondades). Programm sisaldab veel teisi sama olulisi ülesandeid: kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja lõppladustamise võimaluste edendamine ning kiirgusega seotud hädaolukorraks valmisoleku toetamine. 52 Programm võimaldab tuumateadlastel osaleda haridus- ja koolituskavades, toetades nende liikuvust Marie Skłodowska-Curie meetmetest. 3. Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkuse tagamine ja inimressursi arendamine. Riik on hetkel olukorras, kus paljude teemade kohta ei ole alusuuringuid või on vastavaid teadlasi nii vähe, et nende ülekoormatuse tõttu pole riigil võimalik saada kvaliteetseid teaduslikke andmeid. Samas on teadusasutused teadmatuses riiklikest prioriteetidest ja huvidest ning neil pole teada, kuhu suunas oma teadlaste järelkasvu suunata. Olles teadvustanud oma TAI vajadused, saab KeM TAI poliitika kaudu (nt rahastamispõhimõtted, õiguslikud alused, hanked jms) suunata TA asutuste ja ettevõtete käitumisrutiine ja prioriteete selliselt, et ka neil on huvi ja võime panustada KeM TAI eesmärkidesse (analüütiline võimekus, koostöö jne). Radioaktiivsete jäätmete käitlemise vallas on Eesti teadus- ja arendustegevus välja arendamata. Selle probleemi lahendamiseks tuleks kasvatada Eesti tipptasemel kiirgusalase teadus-arendustegevuse võimet, rakendades seda Eesti ühiskonna ja majanduse huvides. Tegevuse keskmes on TA inimressursi arendamine valdkonnas, et tagada piisava arvu spetsialistide olemasolu, valdkonna kõrgel tasemel juhtimine ning TA tegevuste vastavus ettevõtete ja avaliku sektori vajadustele. Esimese sammuna tuleks koostöös asjakohaste Eesti ülikoolidega lisada keskkonnateemalistesse õppekavadesse kiirgusohutust käsitlev loengukursus, mis pakub kõikidele tudengitele esimestel kursustel ülevaate hetkeolukorrast vastavas valdkonnas, käimasolevatest teadusprojektidest, teadustöö meetoditest jmt. Sellega antakse kõigile lõpetajatele elementaarne teaduslik kirjaoskus ja pakutakse nutikamatele tudengitele võimalust jätkata õpinguid vastavas valdkonnas. 7.3 Rahastusinstrumendid Teadus- ja arendustegevuses lähtutakse võimalikest rahastusallikatest, mida omakorda võib jagada kolme gruppi: ● riiklik teadusrahastamine; ● rahvusvahelised rahastusvõimalused (sh tõukefondid); ● osalejatepoolne rahastus. 7.3.1 Riiklik teadusrahastamine Eesti teaduse ja innovatsiooni rahastamine on valdavalt horisontaalne (s.t ilma valdkondlike eelistusteta) ja konkurentsipõhine. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ sihteesmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse riikliku rahastamise tase 1% SKP-st. Kuigi aastal 2018 oli riikliku rahastamise tase planeeritust veel kaugel, ulatudes vaid 0,66%-ni SKP-st, siis on Vabariigi Valitsus ja teised osalised astunud samme ja sõlminud täiendavaid kokkuleppeid rahastamise kasvuks planeeritud tasemele.  Riigi tehtavad otsused peavad olema teaduspõhised, mistõttu rahastab teadus- ja arendustegevust SA Eesti Teadusagentuur (ETAG) programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) kaudu, mille eesmärk on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ning teadus- ja arendusasutuste võimet teha ühiskondlikult olulisi uuringuid. Programmi kaudu rahastab ETAG Eesti riigi vajadustest lähtuvaid sotsiaalmajanduslike eesmärkidega rakendusuuringuid. Programm kestab 2022. aasta lõpuni.  Lisaks rahastatakse rakendusuuringuid SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi KIK) eelarvest. KIK on finantsasutus, mis rahastab keskkonnaprojekte neljast allikast: Eesti Vabariigi keskkonnatasudest, Euroopa Liidu struktuurivahenditest, Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust 53  Eesti riigile ja Eesti CO2 kvoodimüügist. Põhitegevuste rahastamine on aastate lõikes muutunud – kui esimestel tegutsemisaastatel anti valdavalt toetusi Eesti riigi vahenditest, siis viimastel on välisabiprojektide maht need märkimisväärselt ületanud. Viimastel aastatel on NORM-jäätmete ja -jääkide teemal elluviidud projektid saanud rahastust KIKist. Näiteks on NORM-jäätmete ja -jääkide teemal Tartu Ülikooli Füüsika Instituudil tänu SA Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastusele valminud mitu teaduslikku uuringut, sh: 1) 2015. aastal projekt „Radioaktiivsete jäätmete tekkimine Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades“. Valminud töö kajastab uuringu tulemusi, mis hindas esmakordselt Cm-V veehaarde veetöötlusjaamades tekitatavaid madal-aktiivsete radioaktiivsete jäätmete koguseid. Uuringu eesmärgiks oli anda kvantitatiivne hinnang Cm-V veetöötlusjaamades tekkivatele radioaktiivse materjali kogustele ning samuti karakteriseerida tekitatav radioaktiivne materjal. 2) 2017. aastal uurimistöö „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“. Valminud töö kajastab uuringu tulemusi, milles hinnati Eestis tegutsevate põlevkivitööstuse, tsemenditööstuse, tsentraalsete katlamajade ja koostootmisjaamade ning põhjaveetoiteliste veetöötlusjaamade kiirgusriske ning NORM-materjali teket tootmistegevuse kõrvalsaadusena. Hinnati ka maa-aluste kaevanduste radooniohtlikkust ning ehitusmaterjalide ja nende toorainete radioaktiivsust.  Teadustööd ja rahvusvahelises koostöös osalemist rahastab Keskkonnaministeerium ka riigieelarvelistest vahenditest (välisvahenditest on juttu järgmises peatükis). Riigieelarvelistest vahenditest rahastas Keskkonnaministeerium 2018. aasta uuringuid kogusummas 1 077 306 eurot. Uuringuid tellitakse vastavalt uuringute ülevaatele ning uuringute kavale. 7.3.2 Rahvusvahelised rahastusvõimalused Üks olulisem võimalus teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogramm „Horisont 2020“. Selle programmi eesmärgiks on uute ideede ja töökohtade loomine ning majanduskasvu edendamine. Programmi koondatakse kõik praegused ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisvahendid: teadusuuringute raamprogramm, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tegevus. Programmi kolm prioriteeti: ● Tipptasemel teadus. Eesmärk on tõsta Euroopa teaduse taset ja tagada maailmatasemel teadusuuringute jätkumine Euroopa pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks. ● Juhtpositsioon tööstuses. Eesmärk on muuta Euroopa atraktiivseks teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeerimise kohaks, edendades ettevõtlusega seotud tegevusi. ● Ühiskonnaprobleemid. Eesmärgiks on ergutada ELi poliitikaeesmärkide saavutamiseks vajaliku teadusuuringute ja innovatsiooni kriitilise massi saavutamist. See prioriteet kajastab „Euroopa 2020“ strateegilisi eesmärke ja ühiskonna ees seisvaid probleeme, mis paljuski on otseses seoses põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse valdkonnaga. Prioriteet hõlmab innovatsioonialast partnerlust. Kesksel kohal on: o tervishoid, demograafilised muutused ja heaolu; o toiduga kindlustatus, säästev põllumajandus, merendusuuringud ning biomajandus; o turvaline, puhas ja tõhus energia; o arukas, keskkonnahoidlik ja integreeritud transport; o kliimameetmed, ressursitõhusus ja toormaterjalid; o kaasav, innovaatiline ja turvaline ühiskond. 54  Tegemist on juba kaheksanda raamprogrammiga. Võttes arvesse eelmiste programmiperioodide kogemusi, on jõutud järeldusele, et programm „Horisont 2020“ peab olema atraktiivne tipptasemel teadlastele ja innovaatilistele ettevõtetele. See omakorda nõuab eeskirjade ja menetluste lihtsustamist. Programmi „Horisont 2020” lihtsustamisel on kolm põhieesmärki: - vähendada osalejate halduskulusid; - kiirendada kõiki taotluste ja toetuslepingutega seotud menetlusi; - vähendada finantsvigade määra. Programmis on kiirgus- ja tuumaohutusega seotud teemadel eraldi tööprogramm (Euratom Research and Training Programme), mille alusel toimuvad konkursid rahastuse saamiseks. Kõige ajakohasem tööprogrammi versioon on koostatud 2018. aasta kohta. Lisaks tuumaohutuse, radioaktiivsete jäätme käitlemise ja kiirguskaitsega seotud uuringutele toetab 2018. aasta tööprogramm uuringuid, mis on seotud tuumarajatiste kasutuselt kõrvaldamisega, innovatsiooni ning hariduse ja koolituste edendamisega. Sellest lähtuvalt peavad kõik Research and Innovation Action (RIA) tüüpi projektid panustama vähemalt 5% kogu eelarvest doktorantidele, järeldoktorantidele ja praktikantidele. Tegevuste puhul on teretulnud koostöö kolmandate riikidega ning kiirgusohutusega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Samuti on tervitatav projektitulemuste kasutamine teaduspublikatsioonides. Eesti ei pruugi olla valmis ise mõnda konsortsiumit juhtima ning taotluse ettevalmistamist korraldama, kuid kindlasti on võimeline osalema ühisprojektides.  Keskkonnateemalised rakendusuuringud saavad toetust INTERREG programmist. INTERREG programmid ergutavad liikmesriikidevahelist koostööd. Üheks peamiseks eesmärgiks on vähendada riigipiiride mõju võrdsema majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu toetamiseks kogu Euroopa Liidu territooriumil. Programmid jagunevad piiriülese koostöö (Eesti-Läti, Eesti-Vene, Kesk-Läänemere), piirkondadevahelise koostöö (INTERACT III, Interreg Euroopa, ESPON 2020 ja URBACT III) ning riikidevahelise koostöö (Läänemere piirkonna) programmideks.  Euroopa majanduspiirkonna programm on Liechtensteini, Islandi ja Norra toetus Euroopa Majanduspiirkonna majanduslikku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks ning kahepoolsete suhete tugevdamiseks doonor-ja abisaajariikide vahel. Perioodil 2014–2021 on Eestis kuus toetusprogrammi: konkurentsivõime, küberkaitse, keskkonna ja kliima, tervishoiu, teaduse, hariduse, sotsiaalkaitse, kultuuripärandi ja kodanikuühiskonna valdkonnas.  Tõukefondid. Euroopa Liit soovib tasakaalustada ja ühtlustada liikmesriikide arengut, et suurendada Liidu kui tervikliku majanduspiirkonna konkurentsivõimet maailmaturul. Seetõttu jagatakse liikmesriikidele tõukefonditoetust, mida pakuvad Euroopa Regionaalarengu, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond.  LIFE programm on Euroopa Komisjoni finantsinstrument, millega rahastatakse keskkonnaprojekte kogu ELis juba üle 25 aasta. See on ainuke otseselt keskkonnale suunatud rahastamisvahend, mis toetab liidu keskkonnapoliitika arengut ja elluviimist. LIFE programm aitab kaasa säästvale arengule, strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide ja sihtide saavutamisele ning ELi asjakohastele keskkonna- ja kliimastrateegiatele ja -kavadele. 55  Praegu osaleb Eesti teadusprojektis „LIFE Alchemia - Toward a smart & integral treatment of natural radioactivity in water provision services“, mis kestab 2020. aasta lõpuni. Tegemist on Hispaania ja Eesti koostööprojektiga, kus Eesti poolt on partneriteks Tartu Ülikool, AS Viimsi Vesi ja Tallinna Tehnikaülikool ning Hispaania poolt on partneriteks kaks teaduskeskust ning üks kohalik omavalitsus. Projekti peamiseks eesmärgiks on välja töötada veetöötlustehnoloogia, mille tulemusena tekib minimaalses koguses NORM-jäätmeid. Projekti on kaasatud Eesti poolt üks veetöötlusjaama pilootjaam, Hispaania poolt kolm. Tehnoloogia kasutuselevõtu uurimine hõlmab endas veel kulu-tulu analüüside tegemist, sotsiaalsete mõjude hindamist, elutsükli analüüsi kuni CO2 kokkuhoiuni välja. Projekti raames on plaanis välja töötada n-ö juhenddokumenti, et töö käigus saadud teadmisi jagada ka teistele riikidele. 7.3.3 Osalejatepoolne rahastus Lisaks eelkirjeldatud rahastusvõimalustele tuleb teadus- ja arendustegevuseks finantsvahendeid ette näha ka radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud organisatsioonide enda eelarvetes. See tagab teadmiste järjepidevuse ning organisatsioonide arengu. 56 8 Kohustused ja vastutus, tulemusnäitajad 8.1 Osalised ja nende kohustused Kiirgusseaduse kohaselt korraldab Keskkonnaministeerium kiirgusohutustegevust Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaameti kaudu. Keskkonnaministeerium töötab välja kiirguspoliitikat ning õigusloomet. Keskkonnaamet menetleb kiirgustegevuslubade ja kvalifitseeritud kiirguseksperdi litsentsi taotlusi, osutab kiirgusohutust kindlustavaid teenuseid ja nõustab järelevalvet tegevat Keskkonnainspektsiooni, kes koordineerib ja kontrollib looduskeskkonna ja -varade kasutamist, kohaldades seadusega määratud juhtudel riigi sunnivahendeid. Lisaks on radioaktiivsete jäätmete käitlusesse ja sellega seotud tegevusesse kaasatud veel mitu ministeeriumi ning nende allasutused: ● Siseministeerium vastutab oma valitsemisala asutuste poolt juhitavate hädaolukorra lahendamise plaanide (sealhulgas ka kiirgushädaolukorra plaani) koostamise eest. Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutused Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning tuumamaterjaliga seotud juhtudel ka Kaitsepolitseiamet osalevad hädaolukordade likvideerimisel oma pädevuse piires. ● Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koordineerib energeetika valdkonna arengut ning korraldab radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamist. Ministeeriumi haldusalas asub radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja ladustamisega tegelev aktsiaselts A.L.A.R.A. ● Rahandusministeerium korraldab riiklike vahendite eraldamist ning ministeeriumi haldusalasse kuuluv Maksu- ja Tolliamet kontrollib kaupade vedu üle piiri ning haldab piiriületuskohtades kiirgusmonitoride võrku. 8.2 Keskkonnaamet Keskkonnaameti põhimääruse kohaselt täidab ta muu hulgas järgmisi kohustusi: ● annab seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses välja keskkonnalube, loodusvarade kasutamise lube, kiirgustegevuslube ning muid lube ja litsentse oma pädevuse piires; ● osaleb vajaduse korral ja oma pädevuse piires keskkonnaalases õigusloomes, samuti strateegiate, programmide ja kavade koostamisel ning vastutab nende elluviimise eest õigusaktides sätestatud ulatuses; ● korraldab õigusaktides sätestatud juhtudel keskkonna- ja looduskasutuse andmete kogumist, aruandlust ja nende edastamist; ● peab õigusaktides sätestatud juhtudel oma tegevusvaldkonnaga seotud andmekogusid; ● osaleb õigusaktides sätestatud juhtudel ja viisil keskkonnamõju hindamises ja keskkonnamõju strateegilises hindamises; ● korraldab õhu, pinnase, vee ja toiduainete radioaktiivsuse seiret; ● korraldab elanike ja elanike vaatlusrühmade kiirgustegevusest põhjustatud dooside hindamist; ● teeb kiirgusega seotud laboratoorset analüüsi; ● tagab piiriülese kiirgusohu eest varase hoiatamise süsteemi töö õigusaktides sätestatud korra ning rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute tingimuste kohaselt; ● on sidepunktiks teabevahetusel Euratomi ja IAEAga; ● on riiklikuks andmekeskuseks teabe vahendamisel rahvusvahelise andmekeskusega tuumarelva katsetuste üldise keelustamise lepingu alusel; ● korraldab avalikkuse kaasamist, keskkonnaharidust ja sellest teavitamist; 57  ● osaleb rahvusvahelises koostöös, koostab rahvusvahelisi projekte ja osaleb neis oma pädevuse piires; ● informeerib Siseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainspektsiooni ning õigusaktides ettenähtud korras avalikkust avariidest ja hädaolukordadest, mis võivad kaasa tuua olulise keskkonnakahju; ● osaleb hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel, nende testimisel ja võimalike hädaolukordade lahendamisel; ● korraldab keskkonnateabe- ja keskkonnaharidusalast tegevust. 8.3 Keskkonnainspektsioon Keskkonnainspektsiooni põhimääruse kohaselt täidab ta muu hulgas järgmisi kohustusi: ● teeb riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses; ● on seadusega sätestatud juhtudel väärtegude kohtuväliseks menetlejaks; ● peab arvestust riigile inspektsiooni kaudu laekuvate rahaliste vahendite üle; ● korraldab keskkonnakaitse valveteenistust; ● osaleb keskkonda ohustavate avariitagajärgede likvideerimises koostöös teiste riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega seaduses sätestatud ulatuses ja korras; ● osaleb hädaolukorra lahendamisel Keskkonnaministeeriumi kriisireguleerimisplaanis ette nähtud juhtudel ja ulatuses; ● arendab volituste piires koostööd füüsiliste ja juriidiliste isikute, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; ● lahendab märgukirjade ja avaldustega seotud küsimusi oma tegevusvaldkonnas; ● täidab teabe avalikustamise ja elanikkonna teavitamise kohustust õigusaktidega ette nähtud alustel ja ulatuses; ● kogub keskkonnajärelevalve andmeid, analüüsib oma tegevusvaldkonna õigusaktide toimet ja teeb ettepanekuid nende täiustamiseks, osaleb uute õigusaktide eelnõude koostamises ja kooskõlastamises; ● osaleb riiklike programmide, arengukavade ja finantsplaanide koostamises oma tegevusvaldkonnas; ● korraldab keskkonnajärelevalve koolitust; ● täidab muid ülesandeid, mis on talle õigusaktidega pandud. 8.4 AS A.L.A.R.A. AS A.L.A.R.A. asutamine 1995. aastal oli tingitud vajadusest hallata ja saastusest puhastada Paldiski endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse tuumaobjekti, mis võeti üle Venemaa Föderatsioonilt 26. septembril 1995. aastal. Sama aasta 1. novembril võeti toonaselt Tallinna Eriautobaasilt üle ka Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla, kuhu olid alates 60. aastate algusest ladustatud Eestis paiknevates tööstusettevõtetes, teadus- ja raviasutustes tekkinud radioaktiivsed jäätmed. AS A.L.A.R.A. kiirgustegevus hõlmab Paldiski ja Tammiku objektide dekomissioneerimist ning radioaktiivsete jäätmete transporti, käitlemist ja ladustamist. AS A.L.A.R.A. on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas asuv 100% riigi omandis olev äriühing, mille põhitegevus on: ● Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine ja saastusest puhastamine; 58  ● Eestis tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja ladustamine; ● radioaktiivsete jäätmete käitlemise projektide väljatöötamine ja rakendamine; ● teenuste osutamine radioaktiivsuse ja radioaktiivse saastatuse mõõtmise ning radioaktiivse saastatuse desaktiveerimise valdkondades; ● Paldiski endise tuumaobjekti mittevajalike ja/või ohtlike rajatiste konserveerimise ja ohutu demonteerimise plaanide väljatöötamine ja rakendamine. AS A.L.A.R.A. käitleb vedelaid ja tahkeid ning vaheladustab tahkeid madal- ja keskaktiivseid lühi- ja pikaealisi radioaktiivseid jäätmeid. Kõrgaktiivseid radioaktiivseid jäätmeid ei käidelda ega ladustata. AS A.L.A.R.A. hallata on Paldiski objekt ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla (milles olnud radioaktiivsed jäätmed on viidud edasiseks käitlemiseks Paldiskis asuvasse radioaktiivsete jäätmete käitluskeskusesse). Paldiski objekti peahoones asub lisaks käitluskeskusele ka vaheladustuspaik (kasutusel alates aastast 1997) ja kaks sarkofaagi, mis sisaldavad dekomissioneerimata reaktorisektsioone. 8.5 Kiirgustegevusloa omajad Kiirgustegevuslube on Eestis ligikaudu 600, millest radioaktiivse ainega seotud tegevuseks väljastatud load moodustavad umbes 10%. Loa omaja õigused ja kohustused on sätestatud kiirgusseaduse ning selle alusel välja antud määrustega. Võttes arvesse kiirgustegevuslubadega seotud seadusraamistikku, siis on loa andjal ehk Keskkonnaametil õigus ja võimalus täiendavate tingimuste sätestamiseks kiirgustegevusloas. 8.6 Kvalifitseeritud kiirgusekspert Kiirgusseadus sätestab kvalifitseeritud kiirguseksperdi mõiste järgmiselt: kvalifitseeritud kiirgusekspert on isik, kellel on asjakohased teadmised ja väljaõpe dooside hindamiseks ja inimeste nõustamiseks, et tagada nende efektiivne kaitse ja kaitseseadmete nõuetekohane toimimine. Kvalifitseeritud kiirgusekspert nõustab kiirgustegevusloa omajat kiirgusohutuse tagamisel ja kiirgustöötajate tervise kaitsmisel. Kiirgusseaduse järgi tohib kvalifitseeritud kiirguseksperdina tegutseda ainult sellekohast litsentsi omav füüsiline isik. 8.7 Vastutuse jaotus Kehtivad õigusaktid ei sätesta täpselt vastutuse jaotust radioaktiivsete jäätmete käitlemisel ning see võib põhjustada segadust. Täpsustamist vajavad osaliste kohustused ning vastutused. Lisaks on Euroopa Liidus jõustunud mitu õigusakti, mis panevad omakorda täiendavaid kohustusi Eesti riigile ning ka nende kohustuste täitmiseks on vaja kohustused täpsemalt sätestada. Nii kiirgusohutuse tagamist kui ka radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist lihtsustab asjakohaste protseduuride ning juhendmaterjalide väljatöötamine. Näiteks on omanikuta kiirgusallikate ohutuse tagamiseks koostatud juhendmaterjal „Leitud kiirgusallikatest teavitamine“. On ette näha, et seoses radioaktiivsete jäätmete käitlemisega tekib Eestis täiendav koormus – tehakse ettevalmistusi lõppladustuspaiga rajamiseks, radioaktiivsete jäätmete iseloomustamiseks ja vabastamiseks. Võttes arvesse nii Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti kiirgusosakonna kui ka ASi A.L.A.R.A. koormatust ning radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud teemade keerukust, siis on otstarbekas koolitada praeguste, juba teatud kogemustega töötajate hulgast spetsialiste juurde. See toob kaasa täiendava tööjõuvajaduse. Näiteks Keskkonnaameti kiirgusosakond vajab vähemasti kahte spetsialisti, kes edaspidi tegeleksid peamiselt radioaktiivsete jäätmete käitlemise teemadega. Selleks oleks aga kiirgusosakonda vaja juurde inimesi, kes võtaksid üle nende töötajate muud töökohustused. 59 8.8 Tulemusnäitajad Tegevuskava täitmise peamised tulemusnäitajad ja tähtajad kronoloogilises järjekorras on järgmised: Jrk Tulemusnäitaja Tähtaeg, nr aasta 1. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks on planeeringu koostamine ja 2019 keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatud. 2. Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise 2019 keskkonnamõju hindamine on algatatud. 3. NORM-jääkide ja -jäätmetega seotud õigusaktide täiendamine. 2020 4. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla on ohutustatud – jäätmed on hoidlast 2022 eemaldatud, hoidla on saastusest puhastatud, lammutatud ning vabastatud üldiseks kasutamiseks. 5. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalikud keskkonnauuringud 2023 on tehtud. 6. Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks vajalikud 2023 keskkonnauuringud on tehtud. 7. Tegevusload lõppladustuspaiga rajamiseks on väljastatud. 2027 8. Valminud on radioaktiivsete jäätmete lõppladususpaiga kompleks, kus lisaks 2040 ladustuspaigale on ruumid ka jäätmete töötlemiseks ja pakendamiseks ning ajutiseks hoiustamiseks. 9. Kasutusluba lõppladustuspaiga kasutuselevõtuks on väljastatud. 2040 10. Tegevusload reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks on väljastatud. 2040 11. Reakorisektsioonid on likvideeritud, tekkinud radioaktiivsed jäätmed on töödeldud ja 2050 pakendatud ning ladustatud lõppladustuspaigas. Samuti on lammutatud seni kasutusel olnud vaheladustuspaik. Tabelis 6 on toodud planeeritavad tegevused, tulemused koos vastutajate, täitjate, elluviimise aja ning kuludega, sh tööjõukuludega ja kulude jaotumise ajalise profiiliga kuni aastani 2050. Tegevuste kulud tagatakse võimaluse korral riigieelarve ning vajadusel välisfinantseerimise vahenditest. 60  Tabel 6. Planeeritavad tegevused ja tulemused koos vastutajate, täitjate, elluviimise perioodide ning kuludega, sh tööjõukuludega ja kulude jaotumise ajalise profiiliga (KeM – Keskkonnaministeerium; MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; HTM – Haridus- ja Teadusministeerium; SiM – Siseministeerium; KA – Keskkonnaamet; KKI – Keskkonnainspektsioon; PA – Päästeamet; PPA – Politsei- ja Piirivalveamet; MTA – Maksu- ja Tolliamet; UT – Tartu Ülikool) Elluviimise Maksumus Maksumus Maksumus Maksumus Põhi- Nr. Tegevused Taotletav tulemus Täitja(d) algus- (tuh eurot) (tuh eurot) (tuh eurot) (tuh eurot) EA liik vastutaja ja/lõpp 2018-2021 2022-2030 2031-2040 2041-2050 1. Radioaktiivsete jäätmete pikaajaline ohutu käitlemine Riigi võimekuse suurendamine Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni ja ASi A.L.A.R.A. töötajate KeM; KA; KKI; 1.1. töötajate spetsialiseerumise ja KeM; KA 2020-2050 40 360 400 400 RE järjepidev koolitamine AS A.L.A.R.A. koolitamise tulemusena Uute oluliste nõuete lisamine õigusaktidesse, sh ladustuspaiga kasutuselevõtuks, radioaktiivsete jäätmete impordi/ekspordi ja transiidi MKM; AS Õigusloome analüüs ja õigusaktide tingimuste, jäätmete käitlemise vastutuse ja käitluskohtade 1.2. KeM; MKM A.L.A.R.A., 2015-2050 0 0 0 0 RE täiendamine keskkonnaseire tingimuste, miinimumturvanõuete, füüsilise kaitse nõuete KeM; KA, täpsustamine ja kiirgusallikate kategoriseerimise aluste väljatöötamine, NORM materjalide, -jääkide ja -jäätmete sätete lisamine ja täiendamine Jäätmete käitlemise Toimub pidev juhtimissüsteemi parendamine tagamaks radioaktiivsete 2018-2050 1.3. kvaliteedijuhtimissüsteemi AS A.L.A.R.A. AS A.L.A.R.A. 22 70 91 105 RE jäätmete ohutut käitlemist. (pidev) arendamine Vaheladustuspaik on hooldatud ja soovimatu ründe, mille tulemusel võib Olemasoleva vaheladustuspaiga toimuda ümbritseva keskkonna saastumine, vastu kaitstud. MKM; AS 2018-2050 1.4. MKM 1510 4189 5342 6165 RE haldamine Seireprogrammide täitmine ning vajaduse korral seiretulemustest A.L.A.R.A. (pidev) lähtuvalt meetmekavade koostamine ja rakendamine. Radioaktiivsete jäätmete RM, KeM, lõppladustuspaiga rajamiseks 1.5 Planeering ja KSH on algatatud. RM MKM, KA, AS 2019 10 0 0 0 RE planeeringu ja KSH menetluse A.L.A.R.A. algatamine 61  Elluviimis Maksumus Maksumus Maksumus Maksumus Põhi- Nr. Tegevused Taotletav tulemus Täitja(d) e algus- (tuh eurot) (tuh eurot) (tuh eurot) (tuh eurot) EA liik vastutaja ja/lõpp 2018-2021 2022-2030 2031-2040 2041-2050 Tehakse paiga asukoha valiku uuringud, nagu tektoonilise omapära kaardistamine, seismiline analüüs, maapõue geoloogilis-litoloogilise Radioaktiivsete jäätmete koostise analüüs, maapinna reljeefi analüüs ja geodeetilised uuringud, lõppladustuspaiga rajamiseks hüdrogeoloogiliste tingimuste analüüs, klimaatiliste tingimuste uuring, RM, KeM (KA), AS 1.6. RM 2019-2023 1658 1006 0 0 RE/välisfin vajalike keskkonnauuringute keskkonna uuring (floora, fauna, liikide elupaigad, harjumused jne), A.L.A.R.A. tellimine sotsiaalse olukorra uuring (olulised kogukonnad, maa kasutusotstarve, maa omandiõigus, majanduslikud aspektid, kultuuriloolised aspektid jne), teede ja taristu analüüs jne. Tegevuslubade taotlemine Tegevusload on väljastatud ladustuspaiga projekteerimiseks ja MKM; AS 1.7. MKM 2023-2027 0 596 0 0 RE lõppladustuspaiga rajamiseks ehitamiseks. A.L.A.R.A. KMH tulemustelt lähtuvalt on projekteeritud ja ehitatud lõppladususpaiga Lõppladustuspaiga projekteerimine MKM; AS 1.8. kompleks, kus lisaks ladustuspaigale on ruumid ka jäätmete töötlemiseks MKM 2027-2040 0 11167 27857 0 RE/välisfin ja ehitamine A.L.A.R.A. ja pakendamiseks ning ajutiseks hoiustamiseks. Kasutusloa taotlemine Kasutusloa taotlemine ja väljastamine, seireprogrammi rakendamine ja MKM; AS 1.9. MKM 2039-2040 0 0 1846 0 RE lõppladustuspaiga kasutuselevõtuks lõpphoidla kasutuselevõtt. A.L.A.R.A. Lõppladustuspaik on hooldatud ja soovimatu ründe, mille tulemusel võib Rajatud lõppladustuspaiga toimuda ümbritseva keskkonna saastumine, vastu kaitstud. MKM; AS 2041-... 1.10. MKM 0 0 0 3630 RE haldamine Seireprogrammide täitmine ning vajaduse korral seiretulemustest A.L.A.R.A. (pidev) lähtuvalt meetmekavade koostamine ja rakendamine. Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide KeM, MKM, AS 1.11 KMH on algatatud. KeM 2019 10 0 0 0 RE dekomissioneerimise KMH A.L.A.R.A. algatamine Paldiski endise tuumaobjekti Tehakse uuringud, nagu Paldiski objekti peahoone seisukorra reaktorisektsioonide MKM, KeM (KA), 1.12. insenertehniline uuring, reaktorisektsioonide radioloogiline uuring, MKM 2019-2023 2408 1008 0 0 RE/välisfin dekomissioneerimiseks vajalike AS A.L.A.R.A. reaktorisarkofaagide ja reaktorisektsioonide konstruktsiooni uuring jne. keskkonnauuringute tellimine Tegevuslubade taotlemine Tegevusload on väljastatud reaktorisektsioonide likvideerimiseks. Selle MKM; AS 1.13. reaktorisektsioonide tegevuse käigus tehakse ka ettevalmistustööd sektsioonide MKM 2027-2040 0 3523 8746 0 RE A.L.A.R.A. dekomissioneerimiseks lammutamiseks, sh on soetatud lammutamiseks vajalikud seadmed. 62  Elluviimis Maksumus Maksumus Maksumus Maksumus Põhi- Nr. Tegevused Taotletav tulemus Täitja(d) e algus- (tuh eurot) (tuh eurot) (tuh eurot) (tuh eurot) EA liik vastutaja ja/lõpp 2018-2021 2022-2030 2031-2040 2041-2050 Reakorisektsioonid on likvideeritud, tekkinud radioaktiivsed jäätmed on Reaktorisektsioonide MKM; AS 1.14. töödeldud ja pakendatud ning ladustatud lõppladustuspaigas. Samuti on MKM 2040-2050 0 0 0 31219 RE/välisfin dekomissioneerimine A.L.A.R.A. lammutatud seni kasutusel olnud vaheladustuspaik. Tammiku radioaktiivsete jäätmete Hoidla on ohutustatud – jäätmed on hoidlast eemaldatud, hoidla on MKM; AS 1.15. saastusest puhastatud, lammutatud ning vabastatud üldiseks MKM 2006-2022 170 0 0 0 RE hoidla ohutustamine A.L.A.R.A. kasutamiseks. Lõppladustuspaiga rajamise ja Strateegia sätestab kommunikatsiooni eesmärgid ning identifitseerib reaktorisektsioonide sihtgrupid. Strateegia sisaldab kava tulevasteks tegevusteks. Edaspidi RM, KeM, RM, KeM, MKM, 1.16. dekomissioneerimise 2019-2040 70 297 300 0 RE põhineb kommunikatsioon strateegial, mida regulaarselt üle vaadetakse ja MKM KA, AS A.L.A.R.A. kommunikatsioonistrateegia vajaduse korral täiendatakse. koostamine ja rakendamine 5898 22 216 44 582 41 519 114215 Maksumus kokku (tuh eurot) 114 215 2. Radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamine Jäätmete iseloomustamise süsteemi Alfa- ja beetakiirgajate määramist võimaldavate mõõteseadmete MKM; AS 2.1. arendamine alfa- ja beetakiirgajate MKM 2019-2029 42 144 0 0 RE/välisfin soetamine, mõõtemetoodikate koostamine ja personali koolitamine. A.L.A.R.A. määramiseks Radioaktiivsete jäätmete MKM; AS 2.2. vabastamiseks vajalike Peamised protseduurid on koostatud ja kooskõlastatud. MKM 2016-2019 8 0 0 0 RE A.L.A.R.A. protseduuride väljatöötamine Radioaktiivsete jäätmete Radioaktiivsete jäätmete käitlusseadmete parki arendatakse järjepidevalt, käitlusseadmete pargi arendamine ja MKM; AS 2018-2050 2.3. mis võimaldab jäätmeid lõppladustamiseks sobivalt käidelda. Samuti on MKM 48 1500 1500 2000 RE jäätmete ladustamiseks vajalike A.L.A.R.A. (pidev) soetatud lõppladustamiseks vajalikud jäätmepakendid. pakendite soetamine Kinniste kiirgusallikate Iseloomustatud jäätmed on nõuetekohaselt töödeldud ja pakendatud MKM; AS 2018-2050 2.4. MKM 16 56 72 86 RE konditsioneerimine võimaldamaks nende edasist ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas. A.L.A.R.A. (pidev) Pehmete, kokkupressimist Iseloomustatud jäätmed on nõuetekohaselt töödeldud ja pakendatud MKM; AS 2018-2050 2.5. võimaldavate, jäätmete MKM 12 51 64 76 RE võimaldamaks nende edasist ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas. A.L.A.R.A. (pidev) konditsioneerimine 63  Elluviimis Maksumus Maksumus Maksumus Maksumus Põhi- Nr. Tegevused Taotletav tulemus Täitja(d) e algus- (tuh eurot) (tuh eurot) (tuh eurot) (tuh eurot) EA liik vastutaja ja/lõpp 2018-2021 2022-2030 2031-2040 2041-2050 Iseloomustatud jäätmed on nõuetekohaselt töödeldud ja pakendatud MKM; AS 2018-2050 2.6. Saastunud puidu käitlemine MKM 8 24 31 0 RE võimaldamaks nende edasist ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas. A.L.A.R.A. (pidev) Kokkukogutud saastunud metall iseloomustatakse ja saadetakse Saastunud metallijäätmete sulatamisele. Sulatamisest järele jäänud kontsentreeritud jäätmed on KeM/AS 2019-2050 2.7. AS A.L.A.R.A. 1123 0 0 400 RE kokkukogumine ja sulatamine nõuetekohaselt töödeldud ja pakendatud võimaldamaks nende edasist A.L.A.R.A. (pidev) ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas. Omanikuta kiirgusallikate MKM, SiM (PA), Tagatud on omanikute kiirgusallikate ohutu kokkukogumine ja nende 2018-2050 2.8. käitlussüsteemi arendamine ja MKM KeM (KA), AS 136 327 391 418 RE/KIK järjepidev käitlemine. (pidev) käigushoidmine A.L.A.R.A. 1393 2102 2058 2980 Maksumus kokku (tuh eurot) 8533 3. NORM-jääkide ja -jäätmete tekke vältimine ja ohutu käitlemise tagamine NORMide valdkonnaga seoses 3.1 Seoses NORMide valdkonnaga on täiendatud õigusakte. KeM KeM, KeA 2019-2021 15 0 0 0 RE õigusaktide täiendamine NORM-jääkide ja/või -jäätmete vaba Toetatud on NORM-jääkide ja/või -jäätmete vaba tehnoloogia teadus- ja 3.2 tehnoloogia teadus- ja KeM KeM, ettevõtted 2015-2021 350 0 0 0 RE arendustegevust arendustegevuse toetamine. Ehitusmaterjalide radioaktiivsuse täiendava uuringu tegemine ning Ehitusmaterjalide radioaktiivsus on täiendavalt uuritud, et vältida 3.5. vajaduse korral töötada välja kõrgendatud radioaktiivsusega materjali kasutuselevõttu ja hilisemate KeM/KA/ KeM/KA/MKM 2015-2021 50 0 0 0 RE täpsustatud seiretingimused ja - jäätmete teket. Vajaduse korral on sätestatud täiendavad nõuded. MKM nõuded. Maksumus kokku (tuh eurot) 415 0 0 0 415 4. Radioaktiivsete jäätmetega seotud teadlikkuse suurendamine Rahvusvaheliste aruannete KeM; KA; MKM; 2015-2050 4.1. õigeaegne ettevalmistamine ja Aruanded on koostatud ja esitatud õigeaegselt KeM 0 0 0 0 RE AS A.L.A.R.A. (pidev) esitamine 64  Elluviimis Maksumus Maksumus Maksumus Maksumus Põhi- Nr. Tegevused Taotletav tulemus Täitja(d) e algus- (tuh eurot) (tuh eurot) (tuh eurot) (tuh eurot) EA liik vastutaja ja/lõpp 2018-2021 2022-2030 2031-2040 2041-2050 Põhjalikuma mitmekeelse informatsiooni avalikustamine, kus ja millistes valdkondades tekivad radioaktiivsed jäätmed, millised on võimalused Taustamaterjalide koostamine ja nende käitlemiseks sõltuvalt radioaktiivsete jäätmete liikidest ja KeM/MK KeM, MKM, KA, 2018-2050 4.2. elanikkonna teadlikkuse omadustest, millised on radioaktiivsete jäätmete käitlemise nõuded, M/KA/AS 30 120 144 172 RE AS A.L.A.R.A. (pidev) suurendamine kuidas selliseid tegevusi reguleeritakse, milline on lõppladustuspaiga A.L.A.R.A. valiku/ettevalmistamise protseduur, kuidas radioaktiivsete jäätmete käitlus mõjutab ümbruskaudseid elanikke jne. HTM; KeM; KA; AS A.L.A.R.A; Koolitusmaterjalide koostamine ja täiendkoolituse korraldamine loa Radioaktiivsete jäätmetega teadusasutused, 4.3. andjatele, omajatele ja teistele ekspertidele. Eraldi on vaja keskenduda KeM 2015-2050 10 15 20 20 RE tegelevate ekspertide koolitamine kiirgustegevusloa meediakoolitamisele seoses ladustupaiga otsuse vastuvõtmisega omajad, eksperdid Õppused reageerimiseks Järjepidevalt korraldatakse reageerijatele hädaolukorrale reageerimise SiM, KeM, MKM, 2018-2050 4.4. radioaktiivsete jäätmetega seotud koolitusi, mille käigus õpitakse reageerima radioaktiivsete jäätmetega SiM/KeM PA, PPA, KA, KI, 15 50 50 50 RE (pidev) kiirgushädaolukordadele seotud olukordadele AS A.L.A.R.A. Kuna selleteemalist arendustööd ei ole siiani Eestis koordineeritult tehtud, KeM; HTM; KA; on vaja kaardistada osalised ja nende huvid. Osaliste nägemuse alusel saab AS A.L.A.R.A; Arendustegevus radioaktiivsete kaardistada ühised huvid ning selle põhjalon hea planeerida näiteks edasist teadusasutused, 4.5. KeM 2015-2050 60 60 60 60 RE jäätmete valdkonnas teadustegevust või siis projektide ettevalmistamist. Kohtumisi tuleb kiirgustegevusloa korraldada regulaarselt. See tagaks järjepideva arengu teadus- ja omajad, arendustegevuses ningsoodustab ka infovahetust. eksperdid 115 245 274 302 Maksumus kokku (tuh eurot) 936 7821 24 563 46 914 44 801 Kõikide tegevuste maksumus kokku (tuh eurot) 124 099 65 9 Kuluhinnang Kuluhinnangus on välja toodud eelkõige seadmete hankimise või teenustööde tellimisega seotud suuremad kulud. Hinnangus ei ole arvestatud kulutusi jäätmekäitleja ASi A.L.A.R.A. igapäevasele tööjõule ning sisseostetavatele materjalidele ja teenustele seoses Paldiski ja Tammiku objektide haldamise ja dekomissioneerimisega, milleks kasutatakse riigieelarvelise toetuse vahendeid u 0,45 miljonit eurot aastas. Lisaks osutab AS A.L.A.R.A. omanikuta kiirgusallikate ohutustamise ja selleks valmisoleku tagamise teenust, mille rahastamiseks kasutatakse riigieelarvelise toetuse (valmisolek) ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (ohutustamine) vahendeid u 35 000 eurot aastas. Jäätmete iseloomustamise, käitlemise ja lõppladustamise suuremad kulud on seotud eelkõige järgmiste töödega: ● jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine; ● reaktorisektsioonide dekomissioneerimine ja nendest tekkivate jäätmete käitlemine; ● lõppladustuspaiga rajamine; ● saastunud metalli sulatamine; ● betoonisõlme hankimine jäätmete konditsioneerimiseks; ● betoonkonteinerite hankimine lõppladustamiseks. Lisakulu toob kaasa võimaliku mobiilse superpressi ja hot celli kasutamine (seadmete rent) ning osa jäätmete põletamise teenustöö. Kuna reaktorisektsioonide dekomissioneerimisel tekkiv jäätmekogus on samas suurusjärgus juba olemasolevate jäätmete kogustega, siis ei ole võimalik välja pakkuda parimat lõplikku lahendust teatud jäätmeliikide jaoks (pehmed pressitavad jäätmed, saastunud puit). Pressitavate jäätmete korral on mitu alternatiivi: a) mobiilse superpressi rentimine ning sellele järgnev 200 l metallvaatide kokkupressimisel saadud nn tablettide betoneerimine; b) jäätmete põletusteenuse tellimine ning järgnev põlemisjääkide betoneerimine; c) jäätmete mahte ei vähendata, vaid jäätmed pakendatakse betoonkonteineritesse ja betoneeritakse. Reaktorisektsioonidest tulevate jäätmete voog on sobiva lahenduse valikul väga oluline, sest see annab kõikide jäätmete mahtudest ja iseloomust üldpildi, mida tulevikus Eestis tekkivad radioaktiivsete jäätmete kogused oluliselt ei mõjuta (seda eeldusel, et Eestis ei hakata arendama tuumaenergeetikat või ei rajata mõnda muud jäätmeid tekitavat tööstust). Samuti eeldatakse kuluhinnangus, et nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemisega tegelev ettevõte ohutustab oma NORM-jäägid ise ning nende käitlemist jäätmetena ja lõppladustamist Eestis ei toimu. 9.1 Jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine Paldiski tuumaobjektil asuvas vaheladustuspaigas olevatest jäätmetest moodustavad mahuliselt valdava osa Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla dekomissioneerimise käigus tekkinud jäätmed. Osaliselt on tegemist konditsioneeritud jäätmepakenditega, kuid küllaltki suure osa moodustavad ka veel konditsioneerimata jäätmed – eeskätt saastunud ruumide ja rajatiste puhastus- ja lammutustöödel tekkinud mitmesugused saastunud ehitusjäätmed – betoonimurd, aga ka puit, asbest jms 66 jäätmed, kasutatud polüetüleenkile, eririietus jne. Institutsionaalsed (teistelt asutustelt ja organisatsioonidelt vastuvõetud) jäätmed, millest enamik on kinnised kiirgusallikad, moodustavad mahuliselt tagasihoidliku osa, kuid nende arvele langeb suurem osa ladustatud aktiivsusest. Eraldi rühmana on institutsionaalsete jäätmete seas vaadeldav metallikäitlusettevõtetelt üle võetud saastunud vanametall, mida nagu ka desaktivatsioonijäätmeid iseloomustab suur maht ja väike eriaktiivsus. Kinniste kiirgusallikate kohta on enamjaolt olemas piisavalt algteavet (allikate sertifikaadid vms dokumendid), mistõttu võib väita, et need on kirjeldatud piisava põhjalikkusega ning andmed on kasutatavad nii sisendandmetena radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga projekteerimisel kui ka ohutushinnangute koostamisel. Probleeme on aga nii olemasolevate dekomissioneerimisjäätmete, mida on vähemalt 90% olemasolevate jäätmete mahust, kui ka Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla likvideerimise ja Paldiski objekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus tulevikus tekkivate (nn ajalooliste) jäätmete iseloomustamisega. Olukorra muudab keeruliseks asjaolu, et osaliselt puudub info jäätmetes sisalduvate radionukliidide koostise ning nende aktiivsuse kohta. Nagu tihtipeale ajalooliste jäätmetega ikka, puuduvad ka siin usaldusväärsed kirjeldusandmed jäätmete elutsükli varasematest etappidest. Veelgi komplitseeritumaks muudab olukorra asjaolu, et kohati on olemasolevate dekomissioneerimisjäätmete korral tegu juba konditsioneeritud ja valmis jäätmepakenditega, mille kirjeldamine on oluliselt keerulisem kui lõplikult konditsioneerimata jäätmeid. 2012. aastal koostatud analüüsis „Ülevaade Paldiski vahehoidlas asuvate radioaktiivsete jäätmete iseloomustamise võimalustest“ leiti, et võttes arvesse piiratud ressursse ning radioaktiivsetes jäätmetes leiduvaid peamisi radionukliide, on õigustatud alustada jäätmete iseloomustamise metoodika väljatöötamist in situ gammaspektromeetriast. Jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamise tulemusel aastatel 2014–2017 soetati gammamõõtesüsteem, mis võimaldab iseloomustada – näiteks määrata jäätmete radionukliidid ja eriaktiivsused (Bq/g) – ajaloolisi jäätmeid, mis on eelduseks nende jäätmete hilisemal vabastamisel või lõppladustamisel. Samuti koolitati välja töötajad seadme kasutamiseks ning koostati ja testiti mõõtemetoodikad erineva konfiguratsiooniga jäätmepakendite ning veel pakendamata radioaktiivsete jäätmete aktiivsuse, sh mõõtemääramatuse hindamiseks, mille eesmärk on hilisem jäätmete vabastamine või lõppladustamine. Iseloomustamise süsteemi soetamise kogumaksumus oli 0,26 miljonit eurot. Jäätmete gammaspektromeetriline iseloomustamine algas 2017. aastal. Järgmise etapina on vajaduse korral plaanis jätkata alfa- ja beetakiirgajate iseloomustamisega jäätmepakendites (aastatel 2019–2029), mille maksumus on oluliselt suurem gammaspektromeetriast. Täiendavalt tuleb märkida, et selles valdkonnas on viimastel aastatel toimunud märkimisväärne tehniline areng ning lähema paari aasta jooksul võib tulla olulisi muudatusi mõõtesüsteemides ja metoodikates, sh nende maksumuses. Seetõttu ei ole hetkel kulude prognoosimine alfa- ja beetakiirgajate iseloomustamiseks usaldusväärne. 9.2 Reaktorisektsioonid Reakorisektsioonide kuluhinnangu kohta on olemas ainult üle kümne aasta tagasi (2001) Technicatome- BNFLi koostatud hinnang. Selles hinnangus on kulude poolelt lähemalt käsitletud ainult stsenaariumi, mille järgi sektsioonid lammutatakse täielikult, kuid lammutamise käigus tehakse ainult hädavajalikud tükeldamised ning tekkivad jäätmed/jäätmepakendid on suhteliselt suured. Sellise strateegia maksumus oli 2001. aasta seisuga 14,1 miljonit eurot. Sama töögrupi soovitatud ja Eesti riigi valitud strateegiaks oli 50-aastase sektsioonide hoiustamise järel nende täielik lammutamine ning lõppladustamist vajavate jäätmekoguste minimeerimine, kuid täiendavat kuluhinnangut sellele strateegiale ei tehtud. Aastatel 2014–2015 tehtud reaktorisektsioonide dekomissioneerimise eeluuringute käigus selgus dekomissioneerimise ligikaudne maksumus. Eeluuringutes keskenduti 2001. aastal välja valitud sektsioonide täieliku lammutamise ja jäätmete minimeerimise stsenaariumile. 67 Eeluuringuid rahastati täies mahus, kokku u 1,14 miljonit eurot, Euroopa Liidu struktuurivahenditest (uuringud hõlmasid ka lõppladustuspaiga rajamist). Eeluuringud on aluseks edasistele tegevustele:  2017–2025 tehakse planeering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega, et leida parim asukoht lõppladestuspaiga rajamiseks. Paralleelselt hinnatakse keskkonnamõju, et leida parim võimalus reaktorisektsioonide lammutamiseks.  2025–2027 taotletakse ja saadakse tegevusload lõppladustuspaiga projekteerimiseks ja ehitamiseks.  2027–2040 lõppladustuspaiga projekteerimine ja ehitamine. Planeeringu ja mõjuhindamise tulemuste põhjal on projekteeritud ja ehitatud lõppladususpaiga kompleks, kus lisaks ladustuspaigale on ruumid ka jäätmete töötlemiseks ja pakendamiseks ning ajutiseks hoiustamiseks. Samuti on olemasolevad radioaktiivsed jäätmed töödeldud ja pakendatud ning valmis ladustamiseks lõppladustuspaigas.  2027–2040 tegevuslubade taotlemine ja saamine reaktorisektsioonide lammutamiseks. Selle tegevuse käigus tehakse ka ettevalmistustööd sektsioonide lammutamiseks, sh on soetatud lammutamiseks vajalikud seadmed.  2039–2040 kasutusloa taotlemine ja väljastamine, seireprogrammi rakendamine ja lõppladustuspaiga kasutuselevõtt.  2040–2050 reaktorisektsioonide lammutamine. Lisaks reakorisektsioonide lammutamisele on töödeldud ja pakendatud tekkinud radioaktiivsed jäätmed ning ladustatud lõppladustuspaigas. Eeluuringute kohaselt on nimetatud tööde orienteeriv maksumus kokku 89,095 miljonit eurot, milleks on kavas kasutada välisvahendeid ja riigieelarvelist toetust. 9.3 Saastunud metalli sulatamine Saastunud metalli sulatamise tasuvust käsitleti 2012. aasta töös „Looduslikke ja tehislikke radionukliide sisaldavate metallijäätmete käitlemise metoodika“, millest selgus, et sulatamine on kuus korda tasuvam käitlusviis kui pikaajaline vaheladustamine radioaktiivse lagunemise ootamiseks ja seejärel jäätmete vabastamiseks. Hinnakalkulatsioonis arvestati eelnevaid konsultatsioone käitlejatega, jäätmete saastemõõtmisi, jäätmete transporti, sulatamist Rootsi ettevõttes Studsvik Nuclear AB ning tagastatava räbu käitlust. Kogukulu olemasoleva saastunud metalli sulatamiseks on 2,51 miljonit eurot. Sulatamine on kavas perioodil 2018–2020. 9.4 Betoonisõlm Kuna jäätmete konditsioneerimisel (v.a saastunud puidu ja pehmete jäätmete käitlemine) on betoneerimine ainus kasutatav tehniline lahendus, siis tuleb jäätmete lõppladustamiseks ettevalmistamiseks hankida pool- või täisautomaatne betoonisõlm. Sellise sõlmega on tagatud betooni stabiilne kvaliteet ning võrreldes käsimikseriga betooni segamisega on ka doosid töötajatele mõnevõrra madalamad. Tänapäevane pool- või täisautomaatne betoonisõlm jõudlusega kuni 12 m3/h maksab 35 000–40 000 eurot. Arvestades metallijäätmete sulatamisel tagastatavate jäätmete konditsioneerimise vajadusega, tuleb betoonisõlm hankida 2020. aastal. Pärast lõppladustamiseks vajalike pakendite vastavusnäitajate väljatöötamist (KMH lõpuks ehk aastaks 2027) on võimalik alustada 200 l vaati pressitud jäätmete, betoneeritud 200 l vaatide ja kõrgaktiivsete kiirgusallikate lõppladutamiseks käitlemisega, mis väga suurel määral on seotud just jäätmete betoneerimisega. 68 9.5 Betoonkonteinerid Tulevikus lõppladustamiseks vajaminevate betoonkonteinerite koguse hindamisel lähtuti konservatiivsest stsenaariumist, s.t 200 l metallvaatide pressimise teenust mobiilse superpressiga ei tellita ning metalli sulatamise kõrval muud jäätmete mahu vähendamise tehnoloogiat (põletamine) ei kasutata. Lisaks ei soetata 200 l betoneeritud metallvaatide ladustamiseks uut tüüpi 4–6 vaati mahutavaid betoonkonteinereid, vaid üks vaat paigutatakse ühte standardsesse 1 m3 betoonkonteinerisse, kinnised allikad konditsioneeritakse koos varjestuskonteineritega (hot celli ei kasutata), kogu betoonimurd betoneeritakse. Hindamisel lähtuti ainult olemasolevatest ja Tammiku objekti pindade saastest puhastamise käigus tekkivatest jäätmetest (perioodil 2015–2022 tekib u 28 m3 saastunud betoonimurdu). Eelnimetatud asjaolusid arvestades on olemasolevate jäätmete lõppladustamiseks vaja u 600 täiendavat standardset 1 m3 betoonkonteinerit (aastatel 2014–2015 tehtud eeluuringute käigus selgitati välja, et olemasolev jäätmete vaheladustamiseks kasutatav betoonkonteiner sobib samuti jäätmete lõppladustamiseks). Sellele lisandub veel 900–1000 m3 konditsioneerimata jäätmeid reaktorisektsioonide dekomissioneerimisest. Arvestades, et osa selliseid jäätmeid on võimalik vabastada (metall sulatamise kaudu jne), siis tekkivate jäätmete maht väheneb, kuid hilisem konditsioneerimine betoneerimise teel suurendab kokkuvõttes lõppladustatavate jäätmete mahu tõenäoliselt vähemalt kahekordseks (1800–2000 m3) ning nende ladustamiseks on vaja veel u 2000 standardset 1 m3 betoonkonteinerit. Ühe konteineri hind on u 2500 eurot ehk vajaliku koguse konteinerite hankimiseks kulub u 5 miljonit eurot. Täiendava koguse konteinerite hankimisega on mõistlik alustada etapiviisiliselt, et vältida suuremaid ühekordseid kulutusi. 9.6 Lõppladustuspaiga rajamine Arvestades radioaktiivseid jäätmeid Paldiski objekti vaheladustuspaigas ja kontrollalal, reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus tekkivaid jäätmeid ja kuni aastani 2040 Eesti tööstuses, meditsiinis ja teadusasutustes tekkivaid jäätmeid, vajab lõppladustamist ca 3000 m3 madal- ja keskaktiivseid jäätmeid. Lõppladustuspaiga rajamise etapid, ajakava ja maksumus on kirjeldatud punktis 9.2. 69 10 Rahastamisskeem Arenenud riikides, kus töötavad tuumajaamad, on tekkivate jäätmete lõppladustamise ja jaamade dekomissioneerimise finantseerimiseks loodud spetsiaalsed fondid, kuhu kogutakse vahendeid osana müüdava elektrienergia hinnast. Institutsionaalsete radioaktiivsete jäätmete korral on üldtunnustatud saastaja maksab põhimõte ehk jäätmete omanik on rahaliselt vastutav nende käitlemise ja ladustamise eest. Eestis ei ole tuumajaamu ja seetõttu pole loodud ka ühtegi jäätmekäitluse fondi. 94,5% olemasolevaid jäätmeid on nn ajaloolist päritolu (Paldiski ja Tammiku objektid) ning seega on nende ohutustamine riigi kohustus. Edaspidi moodustab nende osakaal jäätmeist üle 99%, sest tulevased jäätmevood allikate omanikelt (institutsionaalsed jäätmed) on väikesed. Sellises olukorras ei ole mõistlik luua käitlusfondi, kuna sinna kogunevad vahendid on sisuliselt olematud ja ebapiisavad jäätmeprobleemistiku lahendamiseks. Eestis on rakendatud finantstagatiste süsteem, mis tagab, et kasutuses olevate kiirgusallikate ohutustamiseks on vajalikud vahendid olemas. Kiirgusseadus kohustab allika omanikku kiirgustegevusloa taotlemisel esitama allika ohutustamise maksumuse hinnangu, mille koostab radioaktiivsete jäätmete käitleja. Seejärel kaalub Keskkonnaamet taotleja majanduslikku usaldusväärsust ning vajaduse korral deponeeritakse allika ohutustamiseks vajalik summa pangas. Jäätmekäitleja tehtud allika ohutustamise maksumuse hinnang põhineb välja töötatud hinnametoodikal, mis arvestab ka jäätmete lõppladustamise kulusid. Nimetatud kohustus on piisav, et ettevõtte pankrotistumisel ei pea riik enda vahenditest tagama allika ohutustamist. Teisalt on selliste allikate osakaal väike ning see lahendus ei taga lõppladustamise finantseerimist, vaid pigem vähendab väga väikesel määral riigi kulusid ja tagab kiirgusloa omanike võrdse kohtlemise. Paldiski ja Tammiku objektid on riigi omandis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (Paldiski objekt) ja Keskkonnaministeeriumi (Tammiku objekt) valitsemisel. Objektide haldamiseks ja dekomissioneerimiseks tellib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teenust radioaktiivsete jäätmete käitlejalt ASilt A.L.A.R.A., kes on just sel otstarbel asutatud riigi äriühing. Teenuse rahastamiseks kasutatakse riigieelarvelise toetuse vahendeid u 0,45 miljonit eurot aastas. Lisaks osutab AS A.L.A.R.A. omanikuta kiirgusallikate ohutustamise ja selleks valmisoleku tagamise teenust, mille rahastamiseks kasutatakse riigieelarvelise toetuse (valmisolek) ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (ohutustamine) vahendeid u 35 000 eurot aastas. Need vahendid on piisavad objektide haldamiseks, dekomissioneerimiseks ja omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks, kuid ei ole piisavad lähiaastatel kavandatavate suuremahuliste projektide, nagu reaktorisektsioonide dekomissioneerimine ja lõppladustuspaiga rajamine, radioaktiivsete jäätmete iseloomustamise ja vabastamise süsteemide arendamine jne, finantseerimiseks. Riiklikest täiendava finantseerimise mehhanismidest on jäätmekäitlusprojektide finantseerimiseks kõige sobivam SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). KIK asutati sihtasutusena keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse ja selle muutmise seaduse alusel rahandusministeeriumi haldusalas 2000. aasta maikuus. Nende põhitegevus on rahastada keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF), Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ning rakendada rohelist investeerimisskeemi (CO2 kvoodimüük ja toetuste vahendamine). KIKi puuduseks on kindlasti suur konkurents toetuse saamiseks, kuna probleemseid valdkondi on Eestis suhteliselt palju. Seetõttu tuleb kõikidele küsimustele läheneda projektide põhjal ja sedasi tagada ka nende finantseerimine. 70 Projektide täitmiseks on samuti võimalik taotleda toetust Euroopa Liidu tõukefondidest. Periood 2007–2013 on lõppenud ja seetõttu tulevad kõne alla perioodi 2014–2020 vahendid. Seni on tõukefondidest toetatud projekte nende maksumusest kuni 85% ulatuses. Lisaks KIKile ja ELi tõukefondidele on kolmas võimalik jäätmekäitlusprojektide finantseerija Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA). IAEA ei paku küll otsest finantstuge tegevuseks, kuid pakub ekspertide hinnanguid ja korraldab eksperdimissioone asukohariigis. Missioonid kujutavad endast eelkõige olukorra analüüsi ning olemasoleva teabe põhjal soovituste tegemist ning võimalike puudujääkide märkimist. Seega on IAEA-poolne võimalik tugi pigem analüütiline kui materiaalne. 71 11 Läbipaistvuspoliitika või protsess 11.1 Kaasamine Kaasamise kontseptsioon lähtub eeldusest, et riigi tasandil otsuste tegemise ja õigusaktide ettevalmistamise protsessid ei toimu vaid poliitikute- ja ametnikekeskselt, vaid üha enam osalevad otsuste ja õigusaktide ettevalmistamises ka kodanikud ja huvirühmad. Kaasamine otsuste tegemise protsessidesse on mahukas töö ja sel on mitu vormi. Kaasamine on kui katus, mille alla informeerimine, konsulteerimine ja osalemine koonduvad. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise seisukohalt on eriti olulised esimesed kaks: ● informeerimine – ühepoolne suhe, kus riik teavitab oma tegevusest ja otsustest, ent tagasisidet ei eeldata. Samas on informeerimine aga eelduseks, et saaks rääkida tõhusast kaasamisest ning teavitatud olemisest. Oluline on, et väljastatav informatsioon oleks piisav, objektiivne, usaldusväärne, asjakohane ning kergesti arusaadav; ● konsulteerimine – ühiskonna liikmed saavad arvamust avaldada ja ettepanekuid teha. Keskkonnavallas on väga palju õigusakte, mis käsitlevad kaasamist. Üks oluline vahend läbipaistvuspoliitika tagamiseks on keskkonnamõju hindamise protsess, mis omakorda on arendustegevust suunava otsustusprotsessi üks osa. Lisaks keskkonnamõju hindamise protsessile on kiirgusseaduses sätestatud, et teatud kiirgustegevuse (sh radioaktiivsete jäätmete käitlemine) korral kohaldatakse kiirgustegevusloa andmise ja muutmise menetlusele avatud menetluse sätteid. Avatud menetlus eeldab muu hulgas, et haldusorgan peab enne otsuse tegemist andma menetlusosalistele võimaluse avaldada eelnõu või taotluse kohta oma arvamust ja esitada asjakohaseid vastuväiteid ning need ära kuulama. Haldusorgan määrab ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates. Kiirgusseadus sätestab, et kiirgustegevusloa taotluse ja kiirgustegevusloa eelnõu avaliku väljapaneku aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja Keskkonnaameti veebilehel. 11.2 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eesmärk on anda otsustajale teavet kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Keskkonnamõju hinnatakse, kui: ● taotletakse tegevusluba, kui loa taotlemise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; ● taotletakse tegevusloa muutmist, kui loa muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; ● kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KMH protsessi oluliseks osaks on avalikud arutelud, mis on ette nähtud nii hindamisprogrammi kui ka lõpparuande kinnitamisprotsessis. 72 See tähendab, et enne otsustaja poolt kinnitamist peab arendaja korraldama avaliku arutelu ning selleks tuleb ka arutelu all olevad dokumendid varakult huvilistele kättesaadavaks teha. See võimaldab huvitatutel teha ettepanekuid, mille mittearvestamise korral peab lõplikule keskkonnamõju hindamise aruandele lisama ka põhjenduse. Info avalike arutelude ning dokumentidega tutvumise võimaluste kohta avaldatakse Ametlikes Teadaannetes, kuid sageli informeeritakse peamisi huvigruppe ka otse. Kuna radioaktiivsete jäätmete käitlemise paljud aspektid on olulise keskkonnamõjuga, siis tuleb nendega seotud lubade taotlemisel läbida ka keskkonnamõjude hindamise etapp. Lisaks tavapärasele keskkonnamõju hindamisele on eraldi ka strateegiline hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine strateegiliste dokumentide koostamisel ja kehtestamisel. KSH aitab kaasa kõrgetasemelisele keskkonnakaitsele ning säästva arengu edendamisele. Keskkonnakaalutlustega arvestamine peab algama juba siis, kui kavandatakse valdkonna või piirkonna peamisi arengusuundi. KSH võimaldab hilisemaid probleeme ennetada, võttes keskkonnaküsimusi arvesse juba otsuse tegemise kõrgemal tasandil. KMH on sellisel juhul juba hilisem täpsustav hindamine projekti tasandil. KSH korraldatakse strateegiliste planeerimisdokumentide ja planeeringute koostamisel, sh planeeringu koostamisel lõppladustuspaiga rajamiseks. Seega saab laiem avalikkus osaleda kiirgusohutuse riikliku arengukava vms tegevuse ettevalmistusprotsessis KSH protsessi kaudu. KSH algatab, selle eest vastutab ja sellega seotud kulud kannab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja ehk Keskkonnaministeerium. 11.3 Informeerituse tagamine Tagamaks avalikkuse huvide parem esindatus otsustusprotsessis, on oluline ka osaliste parem informeeritus temaatikast. Hetkeolukorra parandamiseks tuleb rohkem tähelepanu pöörata erinevate infomaterjalide väljatöötamisele ning tagada info parem edastamine. Samuti on vaja koolitada meediaga otseselt tegelevaid inimesi (nii käitlejate kui ka meedia poolelt). Radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seonduvat infot on võimalik leida nii Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti kui ka radioaktiivsete jäätmete käitleja ASi A.L.A.R.A. kodulehelt. Samas on kõigil nendel juhtudel tegemist suhteliselt staatilise infoga, mis tavaliselt sisaldab lühikest ülevaadet koos viidetega õigusaktidele. Üldiselt on Eestis üllatavalt vähe käsitletud radioaktiivsete jäätmete käitlemise temaatikat. Võttes aga arvesse avalikkuse ootusi, siis on olemas suur vajadus demonstreerida kasutatavaid radioaktiivsete jäätmete käitlusviise, samuti on oluline demonstreerida eri tehnoloogiate otstarbekust ja efektiivsust. Lisaks teoreetilisele taustinformatsioonile tuleks anda ka ülevaade sellealasest tegevusest Eestis. Seega vajavad kodulehed kindlasti täiendamist ning kaaluda tasuks ka sotsiaalmeedia kasutamist. Selline tegevus põhjustab täiendavat ajakulu, kuid võttes aluseks näiteks kodulehe tuumajaam.ee, mis lühikese aktiivse toimimise jooksul tagas hea eestikeelse ülevaate tuumajaamast, siis võis täheldada vähemasti noorema põlvkonna paremat suhtumist teemasse. Ka kodulehtede uuendamist tasuks eri osalistel ühiselt planeerida ning näiteks jagada teemad omavahel ära ning kasutada siis kodulehtedel vastastikust viitamist. Põhisuunaks peaks olema Eesti elanikkonna teadlikkuse suurendamine. Oluline on seejuures ka üldise kiirgusteemalise (sh radioaktiivsete jäätmete käitlejate) kommunikatsioonistrateegia väljatöötamine ning elluviimine ning enam tähelepanu tuleb pöörata ka kooliõpilaste teadlikkuse parandamisele. Seejuures on võimalik koostöö eri osalistega, näiteks täiendkursuste korraldamine koostöös Teaduskooli või siis teaduskeskusega Ahhaa. Kiirgust ja radioaktiivsete jäätmete käitlust tutvustavad taustmaterjalid aitaksid mõista temaatikat ning vähendada elanikkonna hirme seoses ioniseeriva kiirgusega (sh ka radioaktiivsete jäätmete teemaga). Taustmaterjalide ettevalmistamisel tuleb arvestada ka võimalikult erinevaid 73 sihtgruppe, näiteks kooliõpilased, radioaktiivsete jäätmete käitluskohtade ümbruse elanikud jne. Lisaks tavapärastele trükimaterjalidele on oluline ka veebikeskkonda sobilike taustmaterjalide ettevalmistamine. Kõige olulisem on alustuseks kindlaks määrata võimalikud sihtgrupid ning kõige sobivamad viisid nendeni jõudmisel. Ainult headest infomaterjalidest ei piisa, kui puudub ettekujutus nende levitamiseks. Siin võiks abiks olla eri osaliste meediaplaanide välja töötamine. Viimastel aastatel on vähe ilmunud abimaterjali, mis puudutab ioniseerivat kiirgust. Alustuseks võiks olla ühe huvitava näituse koostamine koostöös Ahhaa-keskusega. Näiteid ja ideid saab päris lähedalt, näiteks Olkilouto tuumajaama külastuskeskus. Sellise ürituse paremaks korraldamiseks võiksid osalised (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, radioaktiivsete jäätmete käitlejad jne) ühenda jõud ning selline ettevõtmine võiks tagada positiivse meediakajastuse. Meedias seni kajastatule tuginedes võib julgelt väita, et olemas on ka vajadus koolitada nii ajakirjanikke kui ka potentsiaalseid kiirgusuudiste tootjaid-vahendajaid kiirguskaitsetöötajate hulgast. Tänapäevases infomüras väljapaistmiseks peab meediatöötajatele olema tagatud võimalikult kerge juurdepääs informatsioonile ja võimalus asjatundlike spetsialistidega konsulteerida. Selles kontekstis on oluline nii pädevate asutuste (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet) kui ka radioaktiivsete jäätmete käitleja ASi A.L.A.R.A. kommunikatsioonistrateegia, mis aitab tagada kiire ja objektiivse infovahetuse. 74 12 Lepingud Eesti Vabariigil puuduvad lepingud nii teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kui ka kolmandate osalistega radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks, sh lõppladustamiseks. Arutluse all on olnud võimalik NORM-materjalidega saastunud metalli saatmine töötlemiseks mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, sest metallikogused on sedavõrd väikesed, et nende töötlemisvõimaluse tekitamine Eestis läheks liialt kalliks. Arutluse all olevate võimaluste korral tagastatakse kontsentreeritud jäätmed Eestile pärast materjalide töötlust mõnes teises riigis ning nende lõppkäitlus toimuks Eestis. 75 13 Juhtdokument 13.1 Sissejuhatus 2011. aastal jõustus Euroopa Liidu radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vastutustundliku ja ohutu käitlemise direktiiv 2011/70/Euratom, mis kohustab iga liikmesriiki koostama ja esitama nõukogule riikliku programmi (tegevuskava), milles on kirjeldatud jäätmetega tegelemise olukord liikmesriigis ning lahendused alates jäätme tekkest kuni lõppladustamiseni. Tegevuskava hõlmab riikliku radioaktiivsete jäätmete poliitika kirjeldust, olemasolevate jäätmete inventuuri, jäätmete käitlemise ja (lõpp)ladustamise tehnilisi lahendusi, tegevuse ajalist raamistikku, ressursse jms teemasid. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise üldised ja spetsiifilisemad põhimõtted on leidnud reguleerimist nii rahvusvahelisel tasemel kui ka Eesti õigusaktides. Saamaks osa rahvusvahelisel tasemel väljatöötatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise alasest oskusteabest ja sellealasest rahvusvahelisest koostööst, on Eesti Vabariik ühinenud mitme rahvusvahelise konventsiooni ja organisatsiooniga. Väga oluline on olnud liitumine Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga. Üldlevinud põhimõtte kohaselt vastutab enamikus riikides radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise eest neid tekitanud isik. See aga ei tähenda, et riigil endal pole mingeid kohustusi radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise tagamisega. Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsiooni preambulas kinnitavad konventsiooniosalised, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutuse tagamise eest vastutab lõppastmes riik. Riik peab samuti tagama kontrolli kiirgusallikate kasutamise üle, sh tagama omanikuta kiirgusallikate ohutu käitlemise. Käesoleva juhtdokumendi eesmärk on anda ülevaade radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikust tegevuskavast ning selle kaudu luua huvigruppide esindajatel ühine laiapõhjaline arusaam radioaktiivsete jäätmete temaatikaga seonduvast. Juhtdokument sisaldab kokkuvõtet riikliku tegevuskava järgmistest osadest: 1. riiklik poliitika; 2. etapid ja ajakavad; 3. inventuur; 4. plaanid ja tehnilised lahendused jäätmete tekkest lõppladustamiseni; 5. kuluhinnang; 6. rahastamisskeem. 13.2 Riiklik poliitika Põhiprintsiibid Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel kasutatakse nii tavajäätmete käitlemise praktikast tuntud (kaks esimest) kui ka neile ainuomaseid protseduure: ● kontsentreerimine ja isoleerimine (kasutatakse juhtudel, kui jäätmete kogused on suured ja aktiivus keskmine või suur); ● lahjendamine ja hajutamine (kasutatakse madalate aktiivsuskontsentratsioonide ja väikeste koguste korral); ● viivitamine ja radioaktiivne lagunemine. 76 Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel on väga oluline tagada käitlemist vajavate jäätmehulkade minimeerimine. Selleks tuleb: ● hoida tekkivate jäätmete hulk nii minimaalsena, kui see erinevaid tegureid arvesse võttes on võimalik; ● hoida kiirgustegevuse käigus radioaktiivse saaste levik kontrolli all, et vähendada võimalust, et saastumise tulemusena suureneb käitlust vajavate radioaktiivsete jäätmete hulk; ● optimeerida komponentide töötlemise ja korduvkasutuse võimalusi; ● rakendada käitlustehnoloogiaid jäätmehulkade minimeerimiseks. Õigusaktid Eestis käsitleb radioaktiivsete jäätmete ja heitmete ohutu käitlemise temaatikat kiirgusseadus ning seda täiendavad Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määrused. Õigusaktides on sätestatud, et kõrgaktiivse kiirgusallika korral peab kiirgustegevusloa taotleja eelistama kiirgusallika hankel tootjat, kes on nõus lisama müügilepingusse tingimuse kiirgusallika talle tagastamise kohta hiljemalt 15 aastat pärast kiirgusallika sissevedu, kui kiirgusallika aktiivsus kümme aastat pärast riiki sissevedu on suurem kui 10 MBq. Lisaks tuleb igal taotlejal esitada kiirgusallika ohutustamise kava pärast kiirgusallika kasutamise lõpetamist, millest selgub, millisel viisil toimub tulevikus allika ohutustamine. Mõõduka ja suure ohuga kiirgustegevuse korral peab kava olema heaks kiitnud kvalifitseeritud kiirgusekspert. Otsuste läbipaistvus ja avalikkuse kaasamine Kaasamise kontseptsioon lähtub eeldusest, et riigi tasandil otsuste tegemise ja õigusaktide ettevalmistamise protsessid ei toimu vaid poliitikute ja ametnike keskselt, vaid üha enam osalevad otsuste ja õigusaktide ettevalmistamises ka kodanikud ja huvirühmad. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise seisukohalt on eriti olulised: 1. informeerimine – ühepoolne suhe, kus riik teavitab oma tegevusest ja otsustest, ent tagasisidet ei eeldata. Informeerimine on eelduseks, et saaks rääkida tõhusast kaasamisest ning teavitamisest. Oluline on, et väljastatav informatsioon oleks piisav, objektiivne, usaldusväärne, asjakohane ning kergesti arusaadav. 2. konsulteerimine – ühiskonna liikmed saavad arvamust avaldada ja ettepanekuid teha. Keskkonnavaldkonnas on väga palju õigusakte, mis käsitlevad ka kaasamist. Üks oluline vahend läbipaistvuspoliitika tagamiseks on keskkonnamõju hindamise (KMH) protsess, mis omakorda on arendustegevust suunava otsustusprotsessi üks osa. KMH eesmärk on anda otsustajale teavet kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. KMH protsessi oluliseks osaks on avalikud arutelud, mis on ette nähtud nii hindamisprogrammi kui ka lõpparuande kinnitamisprotsessis. See tähendab, et enne otsustaja poolt kinnitamist peab arendaja korraldama avaliku arutelu ning selleks tuleb ka arutelu all olevad dokumendid varem huvilistele kättesaadavaks teha. See võimaldab huvitatutel teha ettepanekuid, mille mittearvestamise korral peab lõplikule KMH aruandele lisama ka põhjenduse. Info avalike arutelude ning dokumentidega tutvumise võimaluste kohta avaldatakse Ametlikes Teadaannetes, kuid sageli informeeritakse peamisi huvigruppe ka otse. Kuna radioaktiivsete jäätmete käitlemise paljud aspektid on olulise keskkonnamõjuga, siis tuleb nendega seotud lubade taotlemisel läbida ka KMH etapp. 77 Lepingud Eesti on ühinenud kasutatud tuumakütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsiooniga, milles on sätestatud, et kui käitlemise ohutus seda võimaldab, tuleb radioaktiivsed jäätmed lõppladustada riigis, kus need on tekkinud. Eesti Vabariigil puuduvad lepingud nii teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kui ka kolmandate osalistega radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks, sh lõppladustamiseks. Arutatud on võimalust saata saastunud metall töötlemiseks mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, sest metallikogused on sedavõrd väikesed, et nende töötlemisvõimaluse tekitamine Eestis läheks liialt kalliks. Arutluse all olevate võimaluste korral tagastatakse kontsentreeritud jäätmed Eestile pärast materjalide töötlust mõnes teises riigis ning nende lõppkäitlus toimuks Eesti Vabariigis. Jäätmete klassifikatsioon Eesti õigusaktides on sätestatud radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete vastavusnäitajad. Radioaktiivsete jäätmete liigid on järgmised:  vabastatud jäätmed – kiirgustegevuse käigus tekkivad jäätmed, mille aktiivsus, eriaktiivsus või pinderiaktiivsus on väiksem kui kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemed;  NORM (Naturally Occuring Radioactive Material – looduslikke radionukliide sisaldavad ained)- jäätmed - Looduslikke radionukliide (Th-232 ja U-238 ning nende lagunemisritta kuuluvad radionukliidid) sisaldava toorme töötlemise tulemusena tekkivad radioaktiivsed jäätmed, mille eriaktiivsus on suurem kui kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemed;  lühiealised radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad alla 100-päevase poolestusajaga radionukliide ja mis lagunevad allapoole kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemeid kuni viie aasta jooksul;  madal- ja keskaktiivsed lühiealised radioaktiivsed jäätmed -– radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad alla 30-aastase poolestusajaga beeta- ja gammakiirgajaid ning piiratud koguses pikaealisi alfakiirgajaid (mitte rohkem kui 4000 Bq/g ühes jäätmepakendis ja mitte rohkem kui keskmiselt 400 Bq/g kogu jäätmete hulga kohta);  madal- ja keskaktiivsed pikaealised radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad pikema kui 30-aastase poolestusajaga radionukliide ja mille eriaktiivsus on suurem kui madal- ja keskaktiivsetel lühiealistel radioaktiivsetel jäätmetel ning mille radioaktiivsel lagunemisel tekkiv soojuse hulk on väiksem kui 2 kW/m3;  kõrgaktiivsed radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed, milles radioaktiivse lagunemise käigus tekkiv soojuse hulk on suurem kui 2 kW/m3. 13.3 Etapid ja ajakavad Arvestades Eestis olemasolevate jäätmete iseloomu, seni vastu võetud otsuseid ning ka riigi majanduslikku seisu, on tõenäoline, et kõige aja- ja kapitalimahukam tegevus jääb ajavahemikku 2035–2045 (reaktorisektsioonide dekomissioneerimine ja lõppladustuspaiga rajamine). Vajalike ettevalmistustega tuleb alustada juba lähiajal, et jagada ühtlasemalt kulusid ning arvestada, et osa ettevalmistustöödest on väga ajamahukad (eeluuringud, keskkonnamõju hindamine, tegevuslubade taotlemine, lõppladustuspaiga projekteerimine jne). Olulisemad verstapostid Eesti radioaktiivsete jäätmete käitlemisel on: 1. olemasolevate jäätmete iseloomustamine. Aastatel 2014–2017 soetati jäätmete iseloomustamise gammamõõtesüsteem, koostati jäätmepakendite mõõtemetoodikad ja teostati personali koolitused. 78  Jäätmete gammaspektromeetriline iseloomustamine algas 2017. aastal. Sellele järgneb vabastamisprotseduuride koostamine. Seejärel liigutakse jäätmete iseloomustamise ja vabastamise süsteemide arendamise järgmisse etappi, mis seisneb jäätmetes alfa- ja beetakiirgajate olemasolu tuvastamiseks vajaliku mõõteaparatuuri soetamises, mõõtmis- ja jäätmete vabastamise metoodikate koostamises ja personali koolituses. See on planeeritud täita aastatel 2019–2029; 2. reaktorisektsioonide dekomissioneerimine ja lõppladustuspaiga rajamine. Reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ja lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud toimusid aastatel 2014–2015 ning neist saadi olulist sisendit reaktorisektsioonide dekomissioneerimise keskkonnamõju hindamiseks, lõppladustuspaiga rajamise planeeringu koostamiseks ja keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Rahvusvaheline kogemus näitab, et nii tundliku teema mõju hindamine võib kesta kuni 10 aastat. Hindamistega on planeeritud lõpule jõuda aastaks 2027. Lõppladustuspaik valmib aastaks 2040. Seejärel on võimalik alustada reaktorisektsioonide dekomissioneerimisega, kuna selle käigus tekkivaid jäätmeid ei ole nende suure aktiivsuse ja mahu tõttu olemasolevasse vahehoidlasse võimalik paigutada ning neid tuleb pärast iseloomustamist käidelda ja ladustada lõppladustuspaigas; 3. saastunud metallijäätmete käitlemine. Saastunud metallijäätmed on planeeritud sulatada perioodil 2018–2020. Selle käigus tekkivate ja tagastatavate kontsentreeritud ja sekundaarsete jäätmete käitlemine on planeeritud lõpetada aastaks 2022. Arvestades reaktorisektsioonide dekomissioneerimisega ning sealt tulevate sulatamist vajavate metallijäätmete suhteliselt suure kogusega, tuleb järgmine suurem kogus metalli sulatada tõenäoliselt aastatel 2045–2050. Edaspidi toimub sulatamine ühe merekonteineri (30 m3) kaupa ning arvestades ennustatavaid tekkivaid metallijäätmete vooge tulevikus, on sulatamise välbaks 60 aastat. 13.4 Inventuur Eestis olemasolevate radioaktiivsete jäätmete kogus seisuga 31.08.2018 on hinnanguliselt 2127 m3. Jäätmed asuvad Paldiski endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse peahoones, mida haldab AS A.L.A.R.A. Olemasolevad jäätmed hõlmavad ka aastatel 2008–2011 Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlast eemaldatud ja edasiseks käitlemiseks Paldiski objektile transporditud jäätmeid. Peahoones asuvad konserveeritud reaktorisektsioonid on alles lammutamata. Nende lammutamisel tekkivate jäätmete kogus hinnati 2001. aastal tehtud uurimistöö käigus 900–1000 m3, lähtudes 50-aastasest sektsioonide hoiustamise strateegiast. Reaktorisektsioonide hinnanguline aktiivsus seisuga 31.12.2015 oli 351 TBq. Olemasolevad jäätmepakendid asuvad peahoones olevas vahehoidlas ja kontrollalal. Jäätmeid hoiustatakse metall- ja betoonkonteinerites (välismõõdud 1,2 x 1,2 x 1,2 m), täis- ja poolkõrgetes merekonteinerites ning 200 l vaatides. Jäätmete edasiseks käitlemiseks või vaheladustamiseks/lõppladustamiseks sobivaid võimalusi valides on vaja teada jäätmetes olevaid isotoope ja nende aktiivsust ehk jäätmed tuleb iseloomustada. Kuna Eestis olemasolevad jäätmed on enamjaolt nn ajaloolist päritolu ning olemasolev info jäätmete kohta on puudulik, siis võib öelda, et enamik olemasolevatest jäätmetest vajab veel iseloomustamist. Praegu on iseloomustatud u 11,7% jäätmete mahust. Tegemist on valdavalt teistelt asutustelt ja ettevõtetelt vastuvõetud kinniste kiirgusallikatega. 79 Kuna suur osa ladustatavate jäätmete aktiivsusest asub valdavalt kinnistes allikates, mis on üle antud ASile A.L.A.R.A. koos detailse dokumentatsiooniga, võib hinnanguliselt öelda, et koos reaktorisektsioonidest tulevate jäätmetega on iseloomustatud u 40% jäätmete koguaktiivsusest. Iseloomustatud jäätmete aktiivsus seisuga 31.12.2013 oli u 730 TBq. Eelkõige vajavad iseloomustamist madala ja väga madala aktiivsusega jäätmed, mille mahuline osakaal kõigist jäätmetest on suur. Need on eelkõige saastunud metall, saastunud betoonimurd, saastunud pehmed jäätmed ning madalaktiivsed betoneeritud jäätmed. Detailsem info eri liiki jäätmete ja nende koguste kohta on esitatud peatükis 5. Paldiski objektil asuvad jäätmed on madal- ja keskaktiivsed radioaktiivsed jäätmed, mis lõppladustatakse reeglina kas maapinnalähedases lõppladustuspaigas (rajatakse kas maapinnale või mõni meeter sellest allapoole) või maa-aluses lõppladustuspaigas (tavaliselt paarkümmend kuni 100 meetrit maapinnast allapoole kaevatud tunnel). Aastatel 2014–2015 tehtud eeluuringute käigus selgitati välja Paldiski objekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise võimalikud stsenaariumid, lõppladustamist vajavate jäätmete kogused ja tüübid, sobivad lõppladustuspaiga tüübid ja nende rajamise maksumus. Arvestades olemasolevaid radioaktiivseid jäätmeid Paldiski objekti vaheladustuspaigas ja kontrollalal, reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus tekkivaid jäätmeid ja kuni aastani 2040 Eesti tööstuses, meditsiinis ja teadusasutustes tekkivaid jäätmeid, vajab lõppladustamist ca 3000 m3 madal- ja keskaktiivseid jäätmeid. Eeluuringute tulemusel leiti, et kõige sobivam lõppladustamise lahendus Eestile on kombinatsioon maa-alusest šaht-tüüpi ja maapinna lähedale rajatud lõppladustuspaikadest. Tulevikus Eestis tekkivad radioaktiivsete jäätmete vood on väga väikesed ja need on üldjuhul detailselt kirjeldatud. Märkimisväärsemad kogused on Tammiku hoidla dekomissioneerimistöödelt, s.o pindade saastest puhastamisel tekkiv saastunud betoonimurd (u 28 m3). Teistelt asutustelt ja ettevõtetelt vastuvõetavate metallijäätmete ennustatav voog tulevikus on u 0,5 m3 jäätmeid aastas. Lisaks tuleb mainida, et nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemisega tegeleval ettevõttel on NORM-jääke, mis tuleb ohutustada aastaks 2024. Meditsiiniasutustes kasutatavate lühiajaliste nukliidide lagunemine allapoole vabastamistasemeid toimub väga kiiresti (minutid, tunnid) ning leiab harilikult aset juba patsiendi sees ning seejärel need isotoobid kanaliseeritakse. Veidi pikema poolestusajaga (päevad) nukliidid kogutakse eraldi mahutisse ning vabastatakse pärast nukliidide lagunemist allapoole vabastamistasemeid. Teiste asutuste ja ettevõtete poolt ASile A.L.A.R.A. tulevikus üleantavate kinniste kiirgusallikate maht on 0,1 m3 aastas. Ülejäänud jäätmevood ja nende aktiivsus, sh omanikuta kiirgusallikad, on väheolulised. Jäätmete vabastamises ei ole olulist arengut enne oodata, kui jäätmed on iseloomustatud. Sellega alustati 2017. aastal. Varem iseloomustatud jäätmete puhul on eelkõige tegemist 90Sr, 60Co ja 137Cs kinniste allikatega, mis on suure aktiivsusega. Nende radioaktiivne lagunemine allapoole vabastamistasemeid kestab üldjuhul 100–1000 aastat ning seetõttu on otstarbekas need jäätmed lõppladustada 13.5 Plaanid ja tehnilised lahendused jäätmete tekkest lõppladustamiseni Jäätmete käitlemise tehniliste lahenduste juures tuleb märkida, et Eestis olemasolevad ja ka tulevikus tekkivad jäätmekogused võrreldes tuumaenergeetikat kasutavate riikidega on sedavõrd väikesed, et 80 enamiku uute tehnoloogiliste lahenduste hind ühe jäätmeühiku kohta on oluliselt kõrgem kui tuumaenergeetikat kasutavates riikides. Lisaks on seadmete võimsus sedavõrd suur, et enamikul juhtudel piisab Eesti jäätmemahtude käitlemiseks nädal kuni kuu. Sellises olukorras ei ole otstarbekas hankida uut tehnoloogiat, vaid võimaluse korral tuleb keskenduda juba olemasolevate tehnoloogiate efektiivsele rakendamisele ning vajaduse korral vaadata eelkõige mobiilseid (renditavaid) jäätmekäitluslahendusi (superpress, hot cell). Sobiva tehnoloogia valikul ja hilisemal rakendamisel tuleb kindlasti arvestada, et lisaks jäätmepakendites olevatele jäätmetele tekib reaktorisektsioonide dekomissioneerimisel juurde vähemalt sama palju jäätmeid, kui on praegu. See võib muuta mõne uue tehnoloogilise lahenduse kasutamise perspektiivikaks. Kõige odavam, kättesaadavam ning enamikule Eestis olemasolevatele ja tulevikus tekkivatele jäätmetele sobiv konditsioneerimise tehnoloogia on betoneerimine. Betoneerimine on enamikul juhtudel jäätmete käitlemise viimane etapp enne ladustamist. Enne seda tuleb aga teha hulk tööd, alustades jäätmete iseloomustamisest ning lõpetades lõppladustuspaiga jäätmepakendite vastavusnäitajate koostamisega. Mahuliselt väga suur osa jäätmetest on osaliselt või täielikult iseloomustamata. Seepärast soetas AS A.L.A.R.A. aastatel 2014–2017 jäätmete iseloomustamise gammamõõtesüsteemi, töötas välja vajalikud jäätmepakendite mõõtemetoodikad ja koolitas personali. Jäätmete gammaspektromeetriline iseloomustamine algas 2017. aastal, mille eesmärk on hilisem jäätmete vabastamine või lõppladustamine. Sellele järgneb vabastamisprotseduuride koostamine. Mobiilsetest renditavatest käitlusviisidest pakuvad Eestile huvi superpress ning spetsiaalne varjestuskamber ehk hot cell. Teine võimalus on viia jäätmed käitlemiseks välisriiki (põletusahi, superpress) ning tuua tagasi juba käideldud jäätmed ning teha konditsioneerimine (betoneerimine) Eestis. Enne lõplikku otsustamist tuleb teha majandusanalüüs, selleks peavad olema aga juba koostatud lõppladustuspaiga jäätmepakendite vastavusnäitajad. Tabelis 7 on esitatud liigiti kõigi (v.a NORM-jäätmed) Eestis tekkinud ja tekkivate jäätmete käitlemise, sh vaheladustamise ja vabastamise või lõppladustamise võimalikud lahendused. Tabelis ei kajastu NORM-jäätmed, sest selliste jäätmete käitlemine vajab juhtumipõhist lahendamist, kuna olenevalt päritoluallikast on need erinevate keemiliste ja füüsikaliste omadustega. 81 Tabel 7. Eestis tekkinud ja tekkivate jäätmete (v.a NORM-jäätmed) käitlemise, sh vaheladustamise ja vabastamise või lõppladustamise võimalikud lahendused Jäätme Iseloomustamise Vabastamise Sobiv Alternatiivne Jäätme liik Jäätmepakend Jäätme tüüp Ladustusviis päritolu vajadus võimalikkus käitlusmeetod käitlusmeetod demonteerimine ja pakendamine standardmõõduga demonteerimine ja (1,2mx1,2mx1,2m) pakendamine Reaktorisektsioon nr 1 Paldiski betoneeritud jah ei lõppladustamine konteineritesse. suuremõõtmelistesse Reaktorianum erikonteineritesse terviklikult erikonteinerisse. demonteerimine ja pakendamine standardmõõduga demonteerimine ja (1,2mx1,2mx1,2m) pakendamine Reaktorisektsioon nr 2 Paldiski betoneeritud jah ei lõppladustamine Madala ja konteineritesse. suuremõõtmelistesse keskmise Reaktorianum erikonteineritesse aktiivsusega terviklikult jäätmed erikonteinerisse. <30 a vaheladustamine Metallkonteinerid Paldiski betoneeritud jah jah/ei käideldud - /lõppladustamine Paldiski vaheladustamine Betoonkonteinerid betoneeritud jah jah/ei käideldud - /lõppladustamine vaheladustamine Tammiku betoneeritud jah jah/ei käideldud - /lõppladustamine demonteerimine, lisavarjestusena kasutatavasse vaheladustamine Eesti kinnised allikad ei jah/ei betoneerimine kogujanõusse /lõppladustamine paigutamine ja betoneerimine Merekonteinerid Paldiski metall jah jah sulatamine betoneerimine lõppladustamine 82  Jäätme Iseloomustamise Vabastamise Sobiv Alternatiivne Jäätme liik Jäätmepakend Jäätme tüüp Ladustusviis päritolu vajadus võimalikkus käitlusmeetod käitlusmeetod vaheladustamine betoonimurd jah jah/ei betoneerimine - /lõppladustamine Paldiski ja pressimine ja vaheladustamine 200 l vaat pressitavad jah jah/ei betoneerimine Tammiku betoneerimine /lõppladustamine ootamine aktiivsuse vaheladustamine puit jah jah/ei põletamine langemiseni alla /lõppladustamine vabastamistasemeid vaheladustamine metall jah jah/ei sulatamine betoneerimine /lõppladustamine vaheladustamine betoneeritud jah jah/ei käideldud - /lõppladustamine vaheladustamine roostepuru, tolm jah jah/ei betoneerimine - /lõppladustamine Vedeljäätmed Tammiku orgaaniline vedelik jah jah põletamine keemiline töötlemine - Suuregabariidilised vaheladustamine Paldiski metall jah jah/ei tükeldamine - jäätmed /lõppladustamine Meditsiiniasutustes Eesti ootamine tekkivad jäätmed aktiivsuse langemiseni kemikaalid ei jah - - alla vabastamistasemei d demonteerimine ja Madala ja pakendamine demonteerimine ja keskmise standardmõõduga pakendamine aktiivsusega Reaktorisektsioon nr 1 Paldiski betoneeritud jah ei lõppladustamine (1,2mx1,2mx1,2m) suuremõõtmelistesse jäätmed konteineritesse. erikonteineritesse >30 a Reaktorianum 83  Jäätme Iseloomustamise Vabastamise Sobiv Alternatiivne Jäätme liik Jäätmepakend Jäätme tüüp Ladustusviis päritolu vajadus võimalikkus käitlusmeetod käitlusmeetod terviklikult erikonteinerisse demonteerimine ja pakendamine standardmõõduga demonteerimine ja (1,2mx1,2mx1,2m) pakendamine Reaktorisektsioon nr 2 Paldiski betoneeritud jah ei lõppladustamine konteineritesse. suuremõõtmelistesse Reaktorianum erikonteineritesse terviklikult erikonteinerisse Paldiski ja alfa-saastunud pressimine ja 200 l vaat jah ei betoneerimine lõppladustamine Tammiku pressitavad betoneerimine alfa-saastunud metall jah ei sulatamine betoneerimine lõppladustamine alfa-saastunud puit jah ei põletamine - lõppladustamine hermeetilises konteineris vahehoiustamine 226 Ra näidikud jah ei kuni sobiva - lõppladustamine lõppladustamise pakendi väljatöötamiseni 84 13.6 Kuluhinnang Kuluhinnangus on välja toodud eelkõige seadmete hankimise või teenuste tellimise suuremad teadaolevad kulud. Suuremad kulud jäätmete iseloomustamisel, käitlemisel ning lõppladustamisel on: • jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine – alfa- ja beetakiirgajate määramist võimaldavate mõõteseadmete soetamine, mõõtemetoodikate koostamine ja personali koolitamine – kuni 0,8 miljonit eurot aastatel 2019–2029; • reaktorisektsioonide dekomissioneerimine ja nendest tekkivate jäätmete käitlemine kokku 89,095 miljonit eurot: - 2018–2027 tehakse planeering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega, et leida parim asukoht lõppladestuspaiga rajamiseks. Paralleelselt hinnatakse keskkonnamõju, et leida parim võimalus reaktorisektsioonide lammutamiseks. Kulu kokku on 5,584 miljonit eurot. - 2025–2027 taotletakse ja saadakse tegevusload lõppladustuspaiga projekteerimiseks ja ehitamiseks, milleks kulub hinnanguliselt 0,396 miljonit eurot. - 2027–2040 lõppladustuspaiga projekteerimine ja ehitamine hinnangulise maksumusega 38,384 miljonit eurot. Mõju hindamise tulemuste põhjal on projekteeritud ja ehitatud lõppladususpaiga kompleks, kus lisaks ladustuspaigale on ruumid ka jäätmete töötlemiseks ja pakendamiseks ning ajutiseks hoiustamiseks. Samuti on olemasolevad radioaktiivsed jäätmed töödeldud ja pakendatud ning valmis ladustamiseks lõppladustuspaigas. - 2027–2040 tegevuslubade taotlemine ja saamine reaktorisektsioonide lammutamiseks hinnangulise kuluga 11,629 miljonit eurot. Selle tegevuse käigus tehakse ka ettevalmistustööd sektsioonide lammutamiseks ning lammutamiseks vajalikud seadmed on soetatud. - 2039–2040 kasutusloa taotlemine ja väljastamine, seireprogrammi rakendamine ja lõppladustuspaiga kasutuselevõtt maksumusega 1,716 miljonit eurot. - 2040–2050 reaktorisektsioonide lammutamine, millele kulub 30,739 miljonit eurot. Lisaks reakorisektsioonide lammutamisele on töödeldud ja pakendatud tekkinud radioaktiivsed jäätmed ning ladustatud lõppladustuspaigas. - 2017–2040 koostatakse ja rakendatakse lõppladustuspaiga rajamise ja reaktorisektsioonide likvideerimise kommunikatsioonistrateegia, mis sätestab kommunikatsiooni eesmärgid ja identifitseerib sihtgrupid. Tegevus on vajalik, kuna ioniseeriva kiirguse valdkond on tihti tavakodanike jaoks raskesti hoomatav ja sensitiivne. Kulu kokku on 0,647 miljonit eurot; • lõppladustuspaiga rajamine – vt eelmist punkti; • saastunud metalli sulatamine – 2,51 miljonit eurot 2019. aastal; • betoonisõlme hankimine jäätmete konditsioneerimiseks – 40 000 eurot 2020. aastal; • betoonkonteinerite soetamine jäätmete lõppladustamiseks – 5 miljonit eurot aastatel 2018–2040. 13.7 Rahastamisskeem Arenenud riikides, kus tegutsevad tuumajaamad, on tekkivate jäätmete lõppladustamise ja jaamade dekomissioneerimise finantseerimiseks loodud spetsiaalsed fondid, kuhu kogutakse vahendeid osana müüdava elektrienergia hinnast. Institutsionaalsete radioaktiivsete jäätmete korral on üldtunnustatud saastaja maksab põhimõte ehk jäätmete omanik vastutab rahaliselt nende käitlemise ja ladustamise eest. Eesti on olukorras, kus tuumajaamad puuduvad ja ühtegi jäätmekäitluse fondi loodud ei ole. Lisaks on 94,5% olemasolevaid jäätmeid nn ajaloolist päritolu (Paldiski ja Tammiku objektid) ja tuleviku jäätmete koguses tõuseb nende osakaal üle 99%, kuna tulevikus tekkivad jäätmevood allikate omanikelt 85 (institutsionaalsed jäätmed) on väikesed. Sellises olukorras ei ole mõistlik luua käitlusfondi, kuna sinna koguneb väga vähe vahendeid, millest ei piisa jäätmeprobleemistiku lahendamiseks. Eestis on rakendatud finantstagatiste süsteem, mis tagab, et kasutuses olevate kiirgusallikate ohutustamiseks on vajalikud vahendid olemas. Kiirgusseaduse § 98 kohustab allika omanikku kiirgustegevusloa taotlemisel esitama allika ohutustamise maksumuse hinnangu, mille koostab radioaktiivsete jäätmete käitleja. Seejärel kaalub Keskkonnaamet taotleja majanduslikku usaldusväärsust ning vajaduse korral deponeeritakse allika ohutustamiseks vajalik summa pangas. ASi A.L.A.R.A. koostatud maksumuse hinnang allika ohutustamiseks põhineb hinnametoodikal, mis arvestab ka jäätmete lõppladustamise kulusid. Nimetatud kohustus jõustus 10.11.2011 ja see on piisav, et ettevõtte pankrotistumisel ei pea riik oma vahenditest tagama allika ohutustamist. Teisalt on selliste allikate osakaal väike ning see lahendus ei taga lõppladustamise finantseerimist, vaid pigem vähendab väga vähesel määral riigi kulusid ja tagab kiirgusloa omanike võrdse kohtlemise. Paldiski ja Tammiku objektid on riigi omandis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (Paldiski objekt) ja Keskkonnaministeeriumi (Tammiku objekt) valitsemisel. Objektide haldamiseks ja dekomissioneerimiseks tellib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teenust ASilt A.L.A.R.A. Teenuse rahastamiseks kasutatakse riigieelarvelise toetuse vahendeid u 0,45 miljonit eurot aastas. Lisaks osutab AS A.L.A.R.A. omanikuta kiirgusallikate ohutustamise ja selleks valmisoleku tagamise teenust, mille rahastamiseks kasutatakse riigieelarvelise toetuse (valmisolek) ja KIKi (ohutustamine) vahendeid u 35 000 eurot aastas. Need vahendid on piisavad objektide haldamiseks, dekomissioneerimiseks ja omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks, kuid ei ole piisavad lähiaastatel kavandatavate suuremahuliste projektide, nagu reaktorisektsioonide dekomissioneerimine ja lõppladustuspaiga rajamine, radioaktiivsete jäätmete iseloomustamise ja vabastamise süsteemide arendamine jne, finantseerimiseks. Riiklikest täiendava finantseerimise mehhanismidest on kõige sobivam jäätmekäitlusprojektide finantseerimiseks KIK (www.kik.ee). KIK asutati sihtasutusena keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse ja selle muutmise seaduse alusel Rahandusministeeriumi haldusalas 2000. aasta maikuus. Tema põhitegevus on rahastada mitmesuguseid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF), Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ning rakendada rohelist investeerimisskeemi (CO2 kvoodimüük ja toetuste vahendamine). KIKi puuduseks on kindlasti suur konkurents toetuse saamiseks, kuna probleemseid keskkonnavaldkondi on Eestis suhteliselt palju. Seetõttu tuleb kõikidele küsimustele läheneda projekti põhjal ja sedasi tagada ka nende finantseerimine. Projektide täitmiseks on samuti võimalik taotleda toetust Euroopa Liidu tõukefondidest. Seni on tõukefondidest toetatud projekte kuni 85% ulatuses. Lisaks KIKile ja ELi tõukefondidele on võimalik jäätmekäitlusprojektide finantseerija Rahvusvaheline Aatomienergeetikaagentuur (IAEA). IAEA ei paku küll otsest finantstuge, kuid pakub ekspertide hinnanguid ja korraldab eksperdimissioone asukohariigis. Missioonid kujutavad endast eelkõige olukorra analüüsi ning olemasoleva teabe põhjal otsuste tegemist ning võimalike puudujääkide märkimist. Seega on IAEA võimalik tugi pigem analüütiline kui materiaalne. 86 14 Kirjandus ● Kiirgusseadus (RT I 2018, RT I, 26.06.2018, 9); ● Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused, keskkonnaministri määrus nr 43 (RT I, 29.10.2016, 1); ● Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajad, keskkonnaministri määrus nr 34 (RT I, 05.10.2016, 6); ● Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta, Valitsuse määrus nr 96 (RT I, 20.09.2016, 8); ● Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52); ● Veeseadus (RT I 1994, 40, 655); ● Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–2027 eelnõu; ● Eesti energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2030; ● IAEA Safety Series No 111-G-1.1, Classification of Radioactive Waste, 1994; ● IAEA Safety Guide RS-G-1.7, Application of the Concepts of Exclusion, Exemption and Clearance, 2004; ● IAEA Safety Reports Series No 44, Derivation of Activity Concentration Values for Exclusion, Exemption and Clearance, 2005; ● IAEA Safety Fundamentals, No 111-F, The principles of radioactive waste management, 1995; ● IAEA Safety Series, No 111-S-1, Establishing a national system for radioactive waste management, 1995; ● IAEA Safety Series 103, International Basic Safety Standards for Protection Against Ionising Radiation and for the Safety of Radiation Sources, 2007; ● IAEA TS-R-1, Regulations of Safe Transport of Radioactive Material, 2005; ● IAEA TECDOC 1145, Handling, conditioning and storage of spent sealed radioactive sources, 2000; ● IAEA-TECDOC-1260, Procedures and techniques for closure of near surface disposal facilities for radioactive waste, 2011; ● Contract B7-5350/99/6141/MAR/C2, Evaluation of Management Routs for the Paldiski Sarcophagi, Final Report, 2001; ● Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsiooni aruandekoosolekutel 2015 ja 2018 esitatud Eesti aruanded; ● Töövõtulepingu 04.11.2009 nr 18-19/276 alusel koostatud radioaktiivsete jäätmete andmestik, 2009; ● Töölepingu 01.06.2010 nr 4-11/141 alusel koostatud radioaktiivsete jäätmevoogude hindamine, 2010; ● Töölepingu nr 4-1.2/231 alusel koostatud looduslikke radionukliide sisaldavate ja looduslike radionukliididega saastunud materjalide käitlemise valikud, 2010; ● Ülevaade radioaktiivsete jäätmete käitlemise tehnoloogiatest ja nende rakendamise ökonoomikast, Eesti Energia, 2010; ● Euroopa Komisjoni juhendmaterjal „Guidelines for the establishment and notification of National Programmes under the Council Directive 2011/70/Euratom of 19 july 2011 on the responsible and safe management of spent fuel and radioactive waste“, 2013; ● Euroopa Nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom, 19. juuli 2011, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks; ● Euroopa Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, 5. detsember 2013, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning 87  tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom; ● Euroopa Nõukogu direktiiv 2014/87/Euratom, 8. juuli 2014, millega muudetakse direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik; ● Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringute lõpparuanne, AS A.L.A.R.A., 2015. ● Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekti nr 9888 aruanne: Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse, Madis Kiisk, Taavi Vaasma, 2017 ● Eestis tekkivate looduslikke radionukliide (NORM-e) sisaldavate materjalide käitluslahenduste analüüs, Madis Kiisk, Taavi Vaasma, Maria Leier, 2018 ● KIKi projekt nr. 11759, Joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamine ja NORM-vaba veetöötlus teostatavuse uuringud, Maria Leier, Siiri Suursoo, Madis Kiisk, 2017 88  Lisa 1. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise üldised põhimõtted Radioaktiivsete jäätmete käitlemise põhimõtted IAEA sätestatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise üldised põhimõtted on järgmised: ● radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis tagab inimese tervise ja keskkonna kaitse vastuvõetaval tasemel; ● radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis tagab võimalike piiriüleste mõjude arvessevõtmise ka naaberriikide inimeste tervisele ja keskkonnale; ● radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis ei põhjusta üleliigset koormust tulevastele põlvkondadele ja millega seonduv ennustatav mõju inimese tervisele ei oleks suurem kui tänapäeval vastuvõetav tase; ● radioaktiivseid jäätmeid käideldakse õigusaktides sätestatu kohaselt. Õigusaktid peavad muu hulgas tagama sõltumatu regulatiivorgani olemasolu ja vastutusalade selge jaotuse; ● radioaktiivsete jäätmete tekitamise mahtusid hoitakse nii madalal tasemel kui võimalik; ● radioaktiivsete jäätmete tekitamise ja käitlemise juures tuleb võtta arvesse igasugust vastastikust sõltuvust radioaktiivsete jäätmete tekitamise ja nende käitlemise etappide vahel; ● radioaktiivsete jäätmete käitlemisrajatiste ohutus tagatakse kogu nende kasutusaja kestel. Need põhimõtted leiavad ühel või teisel moel kajastamist ka Eesti õigusaktides. Eestis on radioaktiivsete jäätmete käitlemise põhimõtted ning käitlemisega seotud kohustused sätestatud kiirgusseaduses. Muu hulgas sätestab see, et kiirgustegevusloa omaja peab tagama kiirgustegevuse käigus tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja heitmete ohutu käitlemise ning tagama, et: ● radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, et nende prognoositav kahjulik mõju tulevastele põlvedele ei oleks suurem kui kiirgusseadusega või selle alusel antud õigusaktidega lubatud; ● tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja heitmete aktiivsus ja kogused oleksid võimalikult väikesed; ● oleks arvesse võetud bioloogilisi, keemilisi ja muid ohte ning radioaktiivsete jäätmete tekkimise etappide ja nende käitlemise vastastikust mõju; ● radioaktiivsete jäätmete üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitluskohta ei toimuks hiljem kui viis aastat pärast nende tekkimist; ● radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks antud kiirgustegevusloa omaja tagab, et radioaktiivsete jäätmete käitluskoha ohutus oleks tagatud kogu selle kasutamise jooksul; ● radioaktiivsete jäätmete tekitaja katab kõik radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud kulutused. Radioaktiivsete jäätmete käitlusvõtted IAEA soovitusel kasutatakse radioaktiivsete jäätmete käitlemisel nii tavajäätmete käitlemise praktikast tuntud võtteid, nagu kontsentreerimine ja isoleerimine ning lahjendamine ja hajutamine, kui ka ainuomaseid protseduure, nagu viivitamine ja radioaktiivne lagunemine. Protseduuride valikul lähtutakse eelkõige radioaktiivsete jäätmete kogustest ning nende eriaktiivsusest. Väiksemate koguste ja suurema eriaktiivsusega radioaktiivsete jäätmete korral eelistatakse sageli kontsentreerimist ja isoleerimist. Suurte koguste ja väikese eriaktiivsuse korral kaalutakse eelkõige 89 lahjendamist ja hajutamist. Samas lisaks ülalkirjeldatud üldistele põhimõtetele sisaldab kiirgusalane õigus ka spetsiifilisemaid sätteid: ● eri liikidesse kuuluvad ja erinevate füüsikalis-keemiliste omadustega radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada eraldi; ● töötlemata radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada konditsioneeritud jäätmetest eraldi; ● radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada sööbivatest, plahvatusohtlikest ja kergestisüttivatest ainetest eraldi; ● bioloogilised radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada külmutatult, paigutatuna sobivasse lahusesse või töödelduna mõnel muul sobival viisil; ● kasutatud kinnised kiirgusallikad tuleb koguda ja ladustada kas nende enda või muus sobivas kiirgusvarjestuskestas; ● teravad radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada eraldi, soovitatavalt metallkonteineris, mis on märgistatud sildiga „Teravad radioaktiivsed esemed“; ● konditsioneerimata märjad tahked radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada vähemalt kahekordses hoiukonteineris, et oleks välistatud radioaktiivselt saastunud vedeliku leke; ● konditsioneerimata vedelad radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada konteineris, mis on ümbritsetud absorbeeriva materjaliga koguses, mis tagab konteineris olevast vedelikust kaks korda suurema vedelikuhulga sidumise. Konteineri võib asetada ka teise konteineri sisse või kindlustada mõnel muul sobival viisil. Rääkides radioaktiivsete jäätmete käitlemisest, on väga oluline esimeses etapis tagada käitlemist vajavate jäätmehulkade vähendamine. Jäätmevoogude minimeerimise seisukohalt võib jäätmekäitluse põhimõtted sõnastada järgmiselt: ● hoida tekkivate jäätmete hulk nii minimaalsena, kui see erinevaid tegureid arvesse võttes on võimalik; ● hoida kiirgustegevuste raames radioaktiivse saaste levikut kontrolli all, et vähendada võimalust, et saastumise tulemusena suureneb käitlust vajavate radioaktiivsete jäätmete hulk; ● optimeerida komponentide töötluse ja korduvkasutuse võimalusi; ● käitlustehnoloogiate rakendamine jäätmehulkade minimeerimiseks. Jäätmete hulga minimeerimise eesmärk on tekkivate ja käideldavate radioaktiivsete jäätmete hulga vähendamine ning saastatuse leviku vähendamine. Kogu tegevuse eesmärk on tagada, et käideldavate radioaktiivsete jäätmete (kaasa arvatud lõppladustamist vajavate jäätmete) hulk oleks minimaalne. Peamised jäätmete minimeerimisega seotud toimingud võib jagada nelja alagruppi: ● radioaktiivsete jäätmete allikate vähendamine; ● materjalide saastumise vältimine/kontroll; ● materjalide töötlus ja korduvkasutus; ● radioaktiivsete jäätmete käitluse optimeerimine. Radioaktiivsete jäätmete tekkimise kontrollimiseks on võimalik kasutada mitmesuguseid vahendeid ning meetodeid. Eestis sätestab kiirgusseadus kiirgusohutuse põhimõtted, mille alusel tuleb kavandatavat tegevust esmalt õigustada ja tõendada, et see on majanduslikke, sotsiaalseid ja muid aspekte arvesse võttes parim võimalik lahendus. See tähendab, et kui kiirgustegevusloa taotleja või loa andja leiab, et kavandatavale kiirgustegevusele on olemas parem alternatiiv, siis selleks tegevuseks kiirgustegevusluba ei anta. Printsiibi rakendamisega hoitakse tekkivate radioaktiivsete jäätmete kogused nii väikesed, kui see eri aspekte arvesse võttes võimalik on. 90 Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioon sätestab, et kui käitlemise ohutus seda võimaldab, tuleb radioaktiivsed jäätmed lõppladustada riigis, kus need on tekkinud. Teisest küljest soodustab rahvusvaheline praktika kasutatud kiirgusallikate tagastamist tootjale. Üldiselt on radioaktiivsete jäätmete hulga vähendamise tagamiseks võimalik kasutada mitut võimalust, alustades töökultuurist ning lõpetades erinevate tehnoloogiliste lahendustega. Jäätmehulga vähendamise kontekstis on oluline selgelt sätestatud vastutuse ja tööülesannete jaotus. See kehtib nii sellisele tegevusele, mille käigus radioaktiivsed jäätmed tekivad, kui ka jäätmekäitlejate tegevusele. Töökultuuri olulised osad on muu hulgas tööprotseduurid, mis moodustava osa kiirgusohutuse kvaliteedisüsteemist, kasutatavate metoodikate arendamine, tehnoloogiate uuendamine jne. Alahinnata ei tohi ka töötajate koolitamist ning nende teadlikkuse suurendamist. Tekkivate jäätmete hulka on võimalik vähendada, puhastades mitmesuguse tegevuse käigus saastunud tööriistu või materjale. Meetodite valikul tuleb alati võtta arvesse ka majanduslikke, sotsiaalseid ning keskkonnaaspekte ehk siis hinnata tegevuse majanduslikku tasuvust, võttes arvesse mõju inimesele ja keskkonnale. Kontrollimehhanismid võib jagada administratiivseteks ja tehnilisteks. Administratiivsed kontrollimehhanismid: ● tehnilise andmestiku pidev uuendamine ja säilitamise tagamine; ● organisatsiooni struktuur, mis tagab vastutuse selge jaotuse; ● regulaarne kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete inventuur; ● tööprotsesside koostamisel võetakse arvesse ka tegevust, mille käigus võib tekkida radioaktiivne saastumine; ● tööprotseduuride pidev arendamine ning kogemuste vahetamine; ● radioaktiivsete jäätmete käitlejate regulaarne koolitus ning kogemuste vahetus. Tehnilised faktorid, mille abil on võimalik radioaktiivsete jäätmete tekkimist minimeerida või hoopiski ära hoida: ● rajatise disain; ● materjalide valik; ● rajatise ja süsteemide kasutamine; ● puhtus ja saastusest vabastamine. Saamaks ülevaadet nii administratiivsete kui ka tehniliste faktorite rakendamisest, tuleb kiirgustegevusloa taotlejal esitada koos taotlusmaterjalidega ülevaade kiirgusohutuse tagamisest, kiirgustöö eeskiri ning kiirgusohutuse kvaliteedisüsteemi kirjeldus. Kui radioaktiivsed jäätmed on tekkinud, tuleb nende käitlemise maksumuse vähendamiseks minimeerida käideldavate jäätmete mahtu. Loomulikult tuleb mahtude vähendamise juures jälgida optimeerimise printsiipi ehk siis tuleb võtta arvesse ka protsesside maksumust ning leida kõige optimaalsem lahendus. Eri riikides on kasutusel erinevad meetodid radioaktiivsete jäätmete mahtude vähendamiseks. Valdavalt põhinevad need mehaanilistel, füüsikalistel, keemilistel, bioloogilistel või soojuslikel protsessidel ning sobilik valitakse, arvestades tekkivate radioaktiivsete jäätmete omadusi ning nende mahte. Üks aspekt, mida tuleb alati arvestada, on see, et tekkivaid jäätmekoguseid on võimalik reguleerida ning kontrollida materjalide taaskasutuse abil. Oluline on ka eri jäätmeliikide eraldamine, et vähendada tekkivaid jäätmehulki ja lihtsustada nende käitlemist. Segajäätmete käitlemine on üldiselt palju kulukam ning keerulisem kui eraldatud jäätmeliikide käitlemine. 91 Radioaktiivsete jäätmete liigid Rahvusvahelise praktika ja ka Eesti õigusaktide kohaselt liigitatakse radioaktiivseid jäätmeid vastavalt nendes sisalduvate radionukliidide: ● aktiivsusele ja eriaktiivsusele; ● poolestusajale; ● kiirguse liigile; ● radioaktiivsel lagunemisel tekkivale soojuse hulgale. Eestis on sätestatud järgmised radioaktiivsete jäätmete liigid: ● vabastatud jäätmed – kiirgustegevuse käigus tekkivad jäätmed, mille aktiivsus, eriaktiivsus või pinderiaktiivsus on väiksem kui kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemed; ● NORM (Naturally Occuring Radioactive Material – looduslikke radionukliide sisaldavad ained)- jäätmed – looduslikke radionukliide (Th-232 ja U-238 ning nende lagunemisritta kuuluvad radionukliidid) sisaldava toorme töötlemise tulemusena tekkivad radioaktiivsed jäätmed, mille eriaktiivsus on suurem kui kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemed; ● lühiealised radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad alla 100-päevase poolestusajaga radionukliide ja mis lagunevad allapoole kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemeid kuni viie aasta jooksul; ● madal- ja keskaktiivsed lühiealised radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad alla 30-aastase poolestusajaga beeta- ja gammakiirgajaid ning piiratud koguses pikaealisi alfakiirgajaid (mitte rohkem kui 4000 Bq/g ühes jäätmepakendis ja mitte rohkem kui keskmiselt 400 Bq/g kogu jäätmehulga kohta); ● madal- ja keskaktiivsed pikaealised radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad pikema kui 30-aastase poolestusajaga radionukliide ja mille eriaktiivsus on suurem kui madal- ja keskaktiivsetel lühiealistel radioaktiivsetel jäätmetel ning mille radioaktiivsel lagunemisel tekkiv soojuse hulk on väiksem kui 2 kW/m3; ● kõrgaktiivsed radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed, milles radioaktiivse lagunemise käigus tekkiv soojuse hulk on suurem kui 2 kW/m3. Eestis tekkivad radioaktiivsete jäätmete liigid nende tekkimisest kuni lõppladustamiseni või vabastamiseni on esitatud järgmistel joonistel: joonisel 1.1 on näidatud madal- ja keskaktiivsete lühiealiste jäätmete, joonisel 1.2 madal- ja keskaktiivsete pikaealiste jäätmete ning joonisel 1.3 NORM- jääkide liikumine nende tekkimisest kuni vabastamiseni või NORM-jäätmena ladustamiseni. 92 Joonis 1.1. Madal- ja keskaktiivsete lühiealiste jäätmete liikumine nende tekkimisest kuni lõppladustamise või vabastamiseni 93 Joonis 1.2. Madal- ja keskaktiivsete pikaealiste jäätmete liikumine nende tekkimisest kuni lõppladustamise või vabastamiseni 94  Asutused ja ettevõtted NORM-Jäägid (juhtumipõhised) Iseloomustamine Väljaarvamine kiirgusseaduse nõuete Kiirgustegevusluba kohaldamisest Ladustamine Eestist väljaviimine NORM-jäätmena NORM-jääkide vabastamine Materjali ringlusse Ladustamine võtmine ja/või prügilas taaskasutamine Joonis 1.3. NORM-jääkide liikumine nende tekkimisest kuni vabastamiseni või NORM-jäätmena ladustamiseni. 95  KINNITATUD Keskkonnaministri käskkirjaga „Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027, radooni riikliku tegevuskava, radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ja kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018‒2027 rakendusplaani aastateks 2018‒2021 kinnitamine“ RADOONI RIIKLIK TEGEVUSKAVA TALLINN 2019  ANNOTATSIOON Radooni riikliku tegevuskava koostamine Radooni riikliku tegevuskava koostamise vajadus tuleneb 2013. aastal jõustunud Euroopa Liidu direktiivist 2013/59/Euratom (edaspidi direktiiv), millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest. Direktiiv seab nõuded radooni riikliku tegevuskava koostamise kohta. Direktiivi artikli 100 lõike 1 kohaldamisel võtab liikmesriik vastu riikliku tegevuskava elamutes, üldkasutatavates ehitistes ja töökohtadel seoses radooni sisseimbumisega eri allikatest, näiteks pinnasest, ehitusmaterjalidest või veest, tuleneva radoonikiirituse pikaajalise riski ohjamiseks. Tegevuskavas võetakse arvesse direktiivi lisas XVIII käsitletud teemasid. Radooni riiklik tegevuskava on üks kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018–2027 (edaspidi KORAK) lisadest, nagu on ka radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava ja KORAKi rakendusplaan aastateks 2018–2021. KORAKi üks alleesmärkidest on looduslikest kiirgusallikatest (sh radoonist) tingitud ohtude vähendamine. Keskkonnaministri 18.01.2017 käskkirjaga nr 61 algatati lisaks KORAKile, radooni riiklikule tegevuskavale ja radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava ajakohastamisele ka nende planeerimisdokumentide keskkonnamõju strateegiline hindamine. KORAKi 2018–2027, radooni riikliku tegevuskava ja radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH) teeb ja KSH aruande koostab OÜ Alkranel. Radooni riiklik tegevuskava vaadatakse üle töö käigus ning uuendatakse vastavalt vajadusele. Tegevuskava koostamise koordinaator oli Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Krista Saarik. Ekspertidena osalesid töös Keskkonnaameti kiirgusosakonna kiirgusseire büroo juhataja Monika Lepasson ning kiirgusseire peaspetsialist Alar Polt. Kava on kooskõlastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga. Tegevuskava kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. Tegevuskava kooskõlastatakse Euroopa Komisjoniga. Tegevuskava valmimise järel avaldatakse sellekohane pressiteade ja korraldatakse tasuta infoseminar. Samuti pannakse tegevuskava kokkuvõte üles Keskkonnaministeeriumi veebilehele. Töö autorid tänavad kõiki tegevuskava koostamisel osalenuid nende panuse eest dokumendi valmimisse. 2 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Radoonialane õigusloome Eestis ........................................................................................ 5 2. Radoonisisaldus Eesti pinnases ja radooniriskiga alade määratlemine .............................. 6 2.1 Radooni lähteallikad ja radooniriskialad Eestis................................................................ 6 2.2 Radooniriskialadel olevate haldusüksuste määratlemine ................................................. 7 3. Siseruumide õhu radoonisisalduse uuringud Eestis .......................................................... 10 4. Radooni mõõtmine ............................................................................................................... 12 4.1 Seos pinnaseõhu ja ruumide siseõhu radoonisisalduse vahel ......................................... 13 5. Radoonisisalduse viitetasemed ......................................................................................... 14 5.1 Viitetasemed hoonetes .................................................................................................... 14 5.2. Tööruumide õhu radoonisisaldus................................................................................... 14 6. Radoonisisalduse vähendamine hoonetes ......................................................................... 16 6.1. Radooniohutu hoone projekteerimise standard ............................................................. 16 7. Radoon põhjavees ............................................................................................................. 18 8. Radoon ehitusmaterjalidest ............................................................................................... 19 9. Terviseriskide vähendamise pikaajalised eesmärgid ........................................................ 20 10. Teavitamine ................................................................................................................... 22 11. Teadus ja arendustegevus .............................................................................................. 25 12. Radooni tegevuskava rakendusplaan ............................................................................ 26 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 27 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 29 3 Sissejuhatus Radoon on värvitu, lõhnata ja maitseta radioaktiivne gaas. Looduses tekib radoon uraani (U) ja tooriumi (Th) radioaktiivsel lagunemisel ning koosneb põhiliselt kolmest isotoobist: radoon-222 (Rn-222) ehk radoon, radoon-220 (Rn-220) ehk toroon ja radoon-219 (Rn-219) ehk aktinoon. Inimeste tervise seisukohalt on tähtsaim uraani isotoobi U-238 radioaktiivse lagunemise reas tekkiva raadiumi (Ra-226) vahetu lagunemisprodukt Rn-222, kuna selle poolestusaeg on piisavalt pikk, et siseruumide õhus arvestatavas kontsentratsioonis koguneda. Rn-222 on inertne gaas, mille radioaktiivsel lagunemisel kuni stabiilse plii (Pb-206) moodustumiseni tekib järjestikku 7 radioaktiivset isotoopi. Edaspidi käsitletakse Rn-222 tinglikult radoonina (Rn). Rn on õhust ligi 7,7 korda raskem. See difundeerub pinnasest õhku peamiselt rõhkude erinevuse tulemusel, kuid samuti koos geogaasidega (He-, N- ja C-ühendid) ja vee koostisest. Rn-sisaldus pinnaseõhus saavutab stabiilsuse ligi 2 m sügavusel maapinnast ja sügavamal. Mida lähemale maapinnale, seda intensiivsemalt toimub pinnaseõhu aereerumine ja Rn migreerumine õhku. Siseruumide õhu koostises kontsentreerub Rn keldrites ja majade esimestel korrustel, eriti ventilatsiooniga kaasnevate vaakumiilmingute tingimustes. Tänapäeva meditsiini seisukohalt on hingamisel inimorganismi sattuv Rn suitsetamise järel tähtsuselt teisel kohal olev kopsuvähi tekkimise tõenäosuse suurendaja. Rn-rikkas keskkonnas algab Rn tütarelementide ladestumine organismis, kus nende lagunemine jätkub. Kuigi Rn enda poolestusaeg on ainult 3,82 päeva, on pikima poolestusajaga tütarisotoobi Pb-210 poolestusaeg ligikaudu 22 aastat. Seega kujuneb sissehingatud Rn-rea elementidest radioaktiivne kiirgusallikas pikaks ajaks, mis lisanduvate annuste puhul kogu elu jooksul täieneb. Eesti kuulub Euroopas keskmisest kõrgema radooniriskiga riikide hulka. Üldjuhul on kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate hoonete, milles pole rakendatud radoonikaitsemeetmeid, siseõhus ka radooni kontsentratsioon kõrge. Selle peamiseks põhjuseks on majaaluse pinnase kõrge radooniriski tase, mille põhjustavad aluspõhja uraanirikkad kivimid – graptoliitargilliit, oobolus fosforiit, mõned Devoni settekivimite erimid jt. Täiendav radoon võib pärineda põhjaveest, ehitusmaterjalidest ja pinnakattes olevatest rändkividest. Rootsis ja Eestis (Petersell jt, 2004) teostatud Rn-riski uuringute tulemustele tuginedes jaotati Eesti pinnas Rn-riski tasemelt neljaks: 1. Madala Rn-sisaldusega pinnased. Need on pinnased, mille Rn-sisaldus ei ületa 10 kBq/m³ (kilobekerelli kuupmeetris; bekerell on radioaktiivsuse ühik). Need pinnased on peaaegu kui Rn-ohutud. 2. Normaalse (foonilise) Rn-sisaldusega pinnased, mille Rn-sisaldus pinnaseõhus ei ületa 50 kBq/m³ piiri. 3. Kõrge Rn-sisaldusega pinnased, mille Rn-sisaldus pinnaseõhus jääb vahemikku 50–250 kBq/m³. Need pinnased on Rn-ohtlikud ja ehitistel tuleb kasutusele võtta Rn-ohtu minimeerivad meetmed. 4. Ülikõrge Rn-sisaldusega pinnased, mille U sisaldus ületab 16 mg/kg ja Rn-sisaldus pinnaseõhus 250 kBq/m³ piiri. Need pinnased on Rn-ohtlikud ning ehitusel tuleb kasutusele võtta Rn-ohtu minimeerivad meetmed. Eestis paiknevate eluruumide siseõhu Rn-riski tase ja selle variatsioonid on otseses sõltuvuses geoloogilisest ehitusest ja kivimite U- ja Th-sisaldusest, mistõttu tuleb pinnase Rn-riski iseloomustamisel pöörata tähelepanu ka piirkonna geoloogiale. 4  1. Radoonialane õigusloome Eestis Kiirgusseadus reguleerib kiirgustegevust, toiminguid, mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajate ja elanike kiirituse olulist suurenemist ning sekkumist avarii- ja püsikiirituse olukorras. Kiirgusseadus ei reguleeri radoonist tekitatud kiiritust eluruumides, kosmilisest kiirgusest tekitatud kiiritust maapinnal ja inimtegevusest puutumatus maakoores sisalduvatest radionukliididest tekitatud kiiritust maapinna kohal. Radoon ja looduslik kiirgus on Eesti õigusloomes käsitletud järgmistes kehtivates määrustes: 1) Sotsiaalministri 24.09.2019. a määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ on kehtestatud joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Määrusega on kehtestatud radioloogilised kvaliteedinäitajad triitiumile, radoonile ja indikatiivdoosile. 2) Keskkonnaministri 30.07.2018 määruses nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ on sätestatud tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase ja õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ning tööandja kohustused vähendada töötaja terviseriski, mis on tingitud tööruumide õhus sisalduvast radoonist. Määruse eesmärk on tagada töötajate kaitse olukorras, kus looduslik kiirgusallikas radoon võib põhjustada töötajatele tavapärasest suuremat kiiritust. Eesmärgi saavutamiseks on määrusega kehtestatatud tööruumide õhu radoonisisalduse riiklik viitetase 300 Bq/m³, nõutakse õhu radoonisisalduse mõõtmist kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevates tööruumides ning teavitamist nendest tööruumidest, kus ka vaatamata kasutusele võetud radooniriski vähendamise meetmetele ületab radoonisisaldus jätkuvalt riiklikku viitetaset. 3) Vabariigi Valitsuse 30. mai 2013. a määrusega nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“ on kehtestatud tervisekaitsenõuded koolidele, nende maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule. Määrust kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses põhikoolile ja gümnaasiumile (edaspidi koos kool). Määruses on sätestatud, et kooliruumi siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus peab olema väiksem kui 200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m3) ning gammakiirguse doosikiirus väiksem kui 0,5 mikrosiivertit tunnis (μSv/h). 4) Vabariigi Valituse 6. oktoobri 2011. a määruses nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“ sätestatud tervisekaitsenõuded kehtivad koolieelse lasteasutuse (edaspidi lasteasutus) maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule. Määrust kohaldatakse ka eralasteasutusele ning ühe asutusena tegutseva lasteasutuse ja põhikooli lasteasutuse osale. Määrusega sätestatakse, et ruumide siseõhu aasta keskmine radoonisisaldus peab olema väiksem kui 200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m³) ja gammakiirguse doosikiirus alla 0,5 mikrosiiverti tunnis (µSv/h). 5) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ on kehtestatud hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetasemed. 5  2. Radoonisisaldus Eesti pinnases ja radooniriskiga alade määratlemine Eesti kuulub keskmisest kõrgema radooniriskiga ELi riikide hulka. Mõõtmistulemustele tuginedes varieerub pinnaseõhus Rn-sisaldus valdavalt piirides 5 kuni 600 kBq/m³ ja ulatub üksikjuhtudel 2000 kBq/m³. Eestis on pinnases peamiseks radooniallikaks uraani radioaktiivsel lagunemisel tekkinud ja tekkiv raadium (Ra ehk eU). Selle muutlik ja paljudes piirkondades pinnase kõrgendatud või kõrge (eU > 3,5–4 mg/kg) sisaldus ja positiivne korrelatsioon Rn-sisaldusega majade siseõhus tingisid Eesti pinnaseõhus Rn-sisalduse ja pinnase looduskiirguse kaardistamise vajaduse. Esimene kaart koostati Eesti Geoloogiakeskuse (EGK), Rootsi Kiirguskaitse Instituudi ja Rootsi Geoloogiateenistuse ühistööna Rootsis välja töötatud ja Eesti tingimustele kohandatud metoodikale tuginedes aastatel 2001 kuni 2004 566 väliuuringu punkti andmetel (Petersell jt, 2004). Rn-riski kaardi koostamise tulemusena selgus, et ligi 1/3 Eesti maismaa pindalast on kõrge (> 50 kBq/m³) või eriti kõrge (> 250 kBq/m³) Rn-riski tasemega (Petersell jt, 2005). Need on piirkonnad, kus pinnases, aluspõhjakivimites või nii pinnases kui ka aluspõhja-kivimis on kõrge U-sisaldus (> 3,5–5 mg/kg). Uus, enam kui 2000 pinnaseõhu ja 5500 ruumide siseõhu uuringupunktiga Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas valmis 2017. aastal. Selgus, et Eesti territooriumi pinnaseõhus varieerub radoonisisaldus enamasti 23–75 kBq/m3 piirides, kuid võib ületada kohati isegi 500 kB/m3 piiri. Atlasesse koondatud info on küll ülevaatlik ja suunav, kuid vajalik on jätkata radooniuuringutega. 2.1 Radooni lähteallikad ja radooniriskialad Eestis Põhilisteks radooni lähteallikateks on kristalse aluskorra kivimid (nii Eesti aluspõhja alglasundis kui ka liustikuga mujalt toodud purdsetete koostises olevad), Kambriumi piiril levivad Alam-Ordoviitsiumi oobolusliivakivi ja selle erim fosforiit ning nendel lasuv graptoliitargilliit. Kõrge Rn-sisaldus on valdavalt seotud pinnases leviva U-rikka peenestatud graptoliitargilliidi, fosforiidi ja granitoidse materjaliga, kuid samuti tsirkooni, ksenotiimi ja teiste mineraalidega. Kõik need kõrge ja kõrgendatud radioaktiivsusega Kvaternaari setete erimid moodustavad ulatuslikke levilaid või esinevad korrapäratult erineva suuruse ja kujuga kehadena, esindades Kvaternaari setete litotüüpe. Ajavahemikus 2001 kuni 2016 on Eesti Geoloogiakeskus selgitanud Rn-sisalduse olulisemate litotüüpide levilate piirides enam kui 2000 uuringupunkti pinnaseõhus. Radooniriski pindalalist taset kajastab vastavasisuline Rn-riski teemakaart (Joonis 1). Rn-riski teemakaart on koostatud radoonimõõtmise otsemõõtmisel (RnM) ja arvutuslikul meetodil (RnG) pinnaseõhus saadud suurima sisalduse järgi. 6 Joonis 1. Eesti pinnase radoon-222 riski kaart. Radoon-222 maksimaalne sisaldus pinnaseõhus. 2.2 Radooniriskialadel olevate haldusüksuste määratlemine Radooniriskialade kaardistamise vajadus tuleneb EL direktiivi 2013/59/Euratom nõudest, mille kohaselt määrab liikmesriik kindlaks alad, kus radoonisisaldus (aasta keskmisena) ületab märkimisväärses arvus hoonetes eeldadavasti vastava riikliku viitetaseme (Eestis 300 Bq/m3). 2016. aastal Eesti Geoloogiakeskuse (praeguse nimega Geoloogiateenistus) koostatud uurimustööle tuginedes on jagatud Eesti territoorium tinglikult kolmeks: kõrgendatud radooniriskiga, madala või keskmise radooniriskiga ning täiendava uuringuvajadusega haldusüksused. 2018. aasta seisuga on kaardistatud 2/3 Eesti pindalast ning olemasolevatele andmete tuginedes saab öelda, et 36 haldusüksust on kõrgendatud radooniriskiga alal ning 24 haldusüksust on madala või keskmise radooniriskiga alal. Täiendava uurimisvajadusega aladel (19) ei ole mõõtmisi tehtud või on neid tehtud radooniriski hindamiseks liiga vähe. Täiendava kaardistamisega tegeletakse aastail 2019–2024 arvestusega, et aastas kaardistatakse umbes neli haldusüksust. Haldusüksuste radooniriski kaardi (Joonis 2) koostamisel lähtuti olemasolevatest andmetest. Olemasolevate pinnaseõhu radooni mõõtmistulemuste alusel jaotati haldusüksused kolmeks järgmiste tinglike kriteeriumite alusel: 1) mõõtmiste arv; 2) mõõdetud väärtused; 3) geoloogiline olukord. 7 Joonis 2. Eesti haldusüksuste prioriseeritud radooniriskialade kaart (seisuga 2018) Kõrgendatud radooniriskiga haldusüksused Kõrgendatud radooniriskialade kaardistamisel said määravaks EGK tehtud mõõdistused, mis kinnitasid pinnase kõrgemat radoonisisaldust just graptoliitargilliidi aladel, aga ka Kesk- ja Lõuna-Eesti Devoni settekivimite levikualadel. Kõrge Rn-riskiga klindivööndi pinnaseõhus ületab Rn-sisaldus sageli 50 kBq/m³ piiri ja ulatub 600, harva enama kBq/m³. Vööndi peamisteks Rn-allikateks on astangus ja seda lõikuvate ürgorgude nõlvadel paljanduvad või pinnakatte all avanevad kõrge U-sisaldusega graptoliitargilliit ja fosforiit, samuti pinnakattes esinev nende kivimite purd ja peenes ning Soomest pärinev kõrgendatud U-sisaldusega granitoidne materjal. Klindivööndis avanevad graptoliitargilliidi- ja fosforiidikihid sügavnevad lõuna suunas ligi 3 m/km. Nendes kivimites kujunev radoon jõuab pinnaseõhku peamiselt katendis olevate karbonaatsete kivimite lõhede kaudu valdavalt kuni 100, harvem kuni 200 m sügavuselt. Vööndile on iseloomulik kõrge (50–250 kBq/m³) ja eriti kõrge (> 250 kuni 600 ja harva enam kBq/m³) Rn-sisaldusega alade esinemine, mis kujunevad nii ülemise kihi (ca 2 m) pinnase siseõhus kujuneva kui ka sügavamalt lisanduva radooni arvelt. Kesk- ja Lõuna-Eesti Devoni settekivimite levilale on iseloomulik pinnaseõhus kõrge (>50 kBq/m³) Rn-sisaldusega alade suhteliselt sage esinemine. Kõrge (50–250 kBq/m³) Rn-sisalduse põhjuseks on tihti sügavalt (>2m) pärinev radoon. Rn-allikad pole selged. Nendeks võivad olla U-rikka tsirkooniga rikastunud Devoni terrigeensete setete erimid, U-rikkad savi ja aleuriidi kihid (läätsed) või veel tundmatud allikad. Madala või keskmise radooniriskiga haldusüksused Madala või keskmise radooniriskiga alade selekteerimisel võeti arvesse alade geoloogiat ja mõõtmistulemusi, mis võimaldasid järeldada, et radoonirisk on pigem keskmine või madal. 8 Madala või keskmise radooniriskiga haldusüksuste hulgas on esindatud need omavalitsused, milles tehtud mõõtmised ja geoloogiline situatsioon võimaldab järeldada, et radoonirisk on madal või keskmine. Nimetatud alad esinevad eelkõige Lääne-Eestis ja saartel. Lääne-Eesti pinnaseõhule on omane valdavalt normaalne Rn-sisaldus. Üksikud kõrged sisaldused madala või keskmise radooniriskiga aladel on seotud tõenäoliselt karstialadega ja murrangutsoonidega. Erandi moodustavad Pühalepa vallas Kärdla metoriidikraatri ringstruktuuri piires paiknevad kõrged sisaldused (kuni 264 kBq/m³). Täiendava uuringuvajadusega haldusüksused Täiendava uuringuvajadusega haldusüksused on alad, mille kohta puuduvad andmed radooniohtlikkusest järelduste tegemiseks (mõõtmistulemused puuduvad või mõõtmisi on tehtud ebapiisavalt). Haldusüksustes, kus mõõtmised on ebapiisavad või mõõtmisi ei ole tehtud, tuleb teha täiendavad mõõtmised, et selgitada välja piirkonna radoonirisk ehk alad, kus radoonisisaldus pinnaseõhus ületab sageli 75 kBq/m³ piiri ning kus radoonisisaldus (aasta keskmisena) võib ületab märkimisväärses arvus hoonetes eeldadavasti riikliku viitetaseme (300 Bq/m3). 2018. aasta seisuga on andmehulk ebapiisav 19 haldusüksuse kohta. Täiendava kaardistamisega tegeletakse aastail 2019–2024 arvestusega, et aastas kaardistatakse umbes neli haldusüksust. Radoonimõõtmisi pinnaseõhus jätkatakse ka tulevikus, et täpsustada kõrgendatud radooniriskiga maa-alade paiknemist ning siseruumide õhu radoonisisalduse mõõteandmete hulga suurenedes uurida korrelatsiooni pinnaseõhu ja ruumide siseõhu radoonisisalduse vahel. 9  3. Siseruumide õhu radoonisisalduse uuringud Eestis Siseruumide õhu radoonisisalduse uuringutega alustati Eestis möödunud sajandi 80ndate lõpus. Aastatel 1989–1991 Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi ehitusfüüsika osakonna tehtud uuringuga tehti kindlaks, et Eestis on põhiline siseõhu radooniallikas hoonealune pinnas. Ei tuvastatud kõrgenenud siseõhu radoonitasemeid, mis võiksid olla põhjustatud kraaniveest või ehitusmaterjalidest. Aastatel 1994–1998 viidi ellu Eesti-Rootsi radooniuuringute programm eesmärgiga luua Eestis siseõhu radoonimõõtmiste suutlikkus ja koolitada välja selle ala spetsialistid ning tuvastada Rn-riskiga alad ja hoonetüübid, millele on iseloomulik keskmisest kõrgem siseõhu radoonisisaldus. Tehti kindlaks, et potentsiaalselt kõrge siseõhu radoonisisaldusega piirkonnad on Toila ja Kunda, ühepereelamutes on radoonitase kõrgem kui korterites ning keldri olemasolu korral on radoonitase esimese korruse ruumides madalam kui ilma keldrita hoonetes. 1999. aastal esitati Eesti projekteerimisnormis EPN 12.2 „Sisekliima“ elu-, puhke- ja tööruumides õhu Rn-sisalduse normväärtuseks 200 Bq/m³. Aastatel 1998–2001 tehti Eesti Kiirguskeskuse ja Rootsi Kiirguskaitse Instituudi koostöös kogu Eestit hõlmav uurimus, mille tulemusena valmis esimene valdade keskmiste radoonitasemete kaart, hinnati keskmiseks inimese poolt saadavaks radoonist põhjustatud efektiivdoosiks 1 millisiivert (mSv) ja hinnati, et radoon põhjustab Eestis igal aastal ligikaudu 90 uut kopsuvähi juhtu (neist ligikaudu 10 mittesuitsetajatel). Aastatel 2002–2004 viidi ellu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetatud projekt „Radoon majades“. Selle ja kõigi varasemate uuringute käigus kogutud andmeid kasutati lisaks geoloogilistele ja pinnaseõhu radoonimõõtmiste andmetele Eesti radoonikaardi koostamisel. Valmis teabematerjal „Radooniohutu elamu“. Aastatel 2005–2006 viidi ellu uurimisprojekt „Radoon radooniohtlike alade lasteasutustes“, mille käigus uuriti 208 lasteasutust 30 vallas ja linnas. Uuringu tulemusena selgus, et Rn-tase lasteasutustes on enamjaolt madalam kui elamutes, kuid probleemseid ruume oli 49% hoonetest. Aastatel 2007–2008 jätkati andmete kogumist valdade radoonikaardi täiendamiseks. Eesti Kiirguskeskusele soetati Ungari firma Radosys radoonidetektorite mõõtesüsteem, mis on kasutuses käesoleva ajani, kuid vajab lähiaastatel väljavahetamist, kuna see on amortiseerunud. Valmis täiendatud valdade keskmiste radoonitasemete kaart. Eesti Kiirguskeskus andis välja juhendmaterjali kohalike omavalitsuste töötajatele „Radooniohu arvestamine ehitusplaneeringutes ning olemasolevates hoonetes“. Eesti Kiirguskeskuses võeti kasutusele siseõhu radooni mõõtetulemuste elektrooniline andmebaas. Aastatel 2008–2010 uuriti radoonitaset erinevates töökohtades – kaevandustes, veekeskustes, veekäitlusettevõtetes ning lasteasutustes. Paralleelselt jätkati radoonimõõtmisi elamutes esitatud tellimuste põhjal. Aastatel 2011–2012 uuriti 101 Tallinna koolieelset lasteasutust, millest enamikus vastas radoonitase Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrusega nr 131 kehtestatud nõuetele. Keskmine radoonitase oli üle 200 Bq/m³ 6 lasteasutuses ning 7 hoones esines ületamisi üksikutes ruumides. 10 Käesolevaks ajaks on Keskkonnaameti kiirgusosakonna andmetel ca 2500 mõõdetud hoone jaotus siseõhu radoonisisalduse järgi järgmine:  alla 100 Bq/m³ – ~62%  alla 200 Bq/m³ – ~83%  üle 300 Bq/m³ – ~10%  üle 600 Bq/m³ – ~3%  üle 1000 Bq/m³ – ~1% Arvestada tuleb, et enamik mõõtmisi on tehtud piirkondades, kus geoloogiliste andmete põhjal on teadaolevalt kõrgema uraanisisaldusega pinnas, mistõttu võib eeldada, et Eestis tervikuna on hoonete siseõhu radoonisisaldus mõnevõrra madalam, kui näitab seni tehtud mõõtmiste statistika. Täielikuma ülevaate saamiseks on vaja teha üleriigiline radooniuuring. Euroopa Liidu riikides tehakse radooniuuringuid 10 x 10 km võrgustikuga, mille igas ruudus on tehtud mõõtmised vähemalt 30 juhuslikult valitud elamus. Sellise tihedusega mõõtmiste korral oleks Eesti kohta vajalik mõõdetud hoonete arv ~15000. 2018. aasta seisuga on Eestis mõõdetud radooni ca 2500 hoone siseruumis. Uusarendust vajab siseõhu mõõtetulemuste andmebaas, kuna olemasoleva abil on andmete statistiline töötlemine raskendatud. Valminud on visioonidokument ja ärianalüüs selle andmebaasi arenduseks, mis võimaldab edaspidi radooni mõõteandmeid paremini hallata ja analüüsida. Andmebaasi arendustöödega on kavandatud alustada 2019. aastal. Andmebaasi haldajaks on Keskkonnaamet. 11  4. Radooni mõõtmine Eestis tehti esimesed radoonisisalduse mõõtmised Eesti majade keldrite või esimese korruse õhus aastail 1985–1990. Plaanipäraseid uuringuid alustas Eesti Kiirguskeskus iseseisvalt ja koostöös Rootsi Kiirguskaitse Instituudiga 1994. aastal. Eesti pinnaseõhus määrati radoonisisaldus esimestes üksikpunktides 1995. aastal koostöös Rootsi Kiirguskaitse Instituudi teadlastega ja nende aparatuuriga. Nii pinnase kui ka siseruumide radoonitaseme mõõtmisel on oluline asjakohase mõõtemeetodi kasutamine. Kõik osalised, sealhulgas mõõtmise tellija, tegija kui ka mõõtmiste järelevalvaja peavad üheselt mõistma nii mõõtmisprotsessi kui ka selle tulemusi. Mõõteseaduse järgi peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tagatud vähemalt riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus. Mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamiseks peab mõõtmised tegema pädev mõõtja, kes kasutab taadeldud või jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Aastal 2016 valmis SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastusel ning Keskkonnaministeeriumi juhtimisel juhendmaterjal „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“. Juhendmaterjal on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel https://www.envir.ee/sites/default/files/radooni_mootmise_juhend.pdf. Juhendmaterjal kirjeldab selliseid meetodeid Rn aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmiseks pinnases ja siseruumides, mille kasutamisel saadavatest tulemustest on asjakohane juhinduda ehitustegevuses või vajaduse korral olemasolevates hoonetes siseõhu radoonisisalduse vähendamisel. Juhend on koostatud eesmärgiga anda mõõtjatele juhised pinnase ja siseruumide Rn aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmiseks ning tulemuste esitamiseks viisil, mis tagaks tellijatele ja järelevalvele eesmärgikohase piisava ülevaate radoonitasemest mõõdetaval objektil. Ühtlasi esitatakse nõuded mõõtmise ankeedi, protokolli ja aruande kohta. Juhend aitab valida sobivat mõõtemeetodit mõõtmise eesmärgi järgi. Kuigi juhend on soovituslik, on selles esitatud siseruumide radooni aktiivsuskontsentratsiooni pikaajaline mõõtmine ainus sobilik viis radoonikontsentratsiooni aasta keskväärtuse hindamiseks. Radoonisisalduse hindamiseks pinnaseõhus on ainus sobilik mõõtemeetod pinnase otsemõõtmine koos radooni arvutusliku määranguga raadium-226 kaudu. Juhendmaterjali koostamise käigus tegi Keskkonnaministeerium koostööd ka Soome Kiirgusohutuskeskusega (edaspidi STUK), paludes juhendile nende arvamust ning parendusettepanekuid. STUKiga koostöös korraldati ka mais 2016 Eestis radoonimõõtjatele koolitus „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine“. Keskkonnaministeeriumi juhtimisel on 2018. aasta seisuga tõlgitud eesti keelde Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni (ISO) radoonimõõtmise standardite seeria ISO 11665 „Radioaktiivsuse mõõtmine keskkonnas. Õhk: radoon-222“ viis osa, mis katavad kõik praktikas olulisemad radoonimõõtmise valdkonnad nii hoonete siseõhu kui ka pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmiseks. Eelnimetatud standardid on on rahvusvaheliste ISO standardite eestikeelsed versioonid, mille teksti tõlke on avaldanud Eesti Standardikeskus ja millel on sama staatus ametlike keelte versioonidega. Õhu radoonisisaldust mõõdab pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses ning mõõtetulemused peavad olema jälgitavad mõõteseaduses sätestatud korras. Mõõteseaduse kohaselt hinnatakse ja tõendatakse mõõtja pädevust akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel. Eestis tegeleb nii akrediteerimise kui ka mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamisega Eesti Akrediteerimiskeskus. 12 4.1 Seos pinnaseõhu ja ruumide siseõhu radoonisisalduse vahel Radoonisisalduse suhet majaaluse pinnase pinnaseõhus ja maja siseõhus on Eestis uuritud tagasihoidlikult. Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et pinnased on Rn-ohutud, kui pinnaseõhus ei ületa Rn-sisaldus 10 kBq/m³ piiri. Liivased ja aleuriitsed pinnased on Rn-ohtlikud, kui nende õhus ületab Rn-sisaldus 50–60 kBq/m³ piiri (Clavensjö, Åkerblom, 1994). Rn-ohtlikuks pinnaseks loetakse pinnaseid, mille Rn-sisaldus pinnaseõhus ületab 50 kBq/m³. Sellistel juhtudel võib Rn-sisaldus tõusta suure tõenäosusega eluruumide siseõhus Rn migreerumist takistavate meetmete kasutamata jätmise korral üle 200 Bq/m³ piiri. Kui ehitamisel ei ole radooniga arvestatud, on Rn-sisalduse vahel pinnaseõhus ja ruumide siseõhus jälgitav ühemõtteline positiivne korrelatsioon. On täheldatud, et sõltuvalt ehitiste kvaliteedist ületab üksikjuhtudel majade siseõhus Rn-sisaldus 200 Bq/m³ piiri aladel, mille pinnasõhus on Rn-sisaldus ligi 50 kB/m³. Analoogselt võib Rn-sisaldus majade siseõhus ületada 300 Bq/m³ piiri aladel, millede pinnaseõhus on Rn-sisaldus lähedane 75-le kBq/m³. 13  5. Radoonisisalduse viitetasemed 5.1 Viitetasemed hoonetes Radooni aktiivsuskontsentratsioon välisõhus on üldjuhul madal, sest radoon hajub välisõhus ning ei kujuta seetõttu ohtu tervisele. Kuid aluspinnasest siseruumidesse sattuv radoon võib õhu radoonisisalduse kergitada tasemeni, mis võib pikaajaliselt olla tervisele kahjulik. Eestis alustati ruumide siseõhu radoonisisalduse reguleerimisega 2011. aastal, kui sama aasta 6. oktoobril kehtestati Vabariigi Valitsuse määrusega nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“, milles sätestati ruumide siseõhu aasta keskmiseks radoonisisalduseks kuni 200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m³). Ka Vabariigi Valitsuse 30. mai 2013. a määrusega nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“ kehtestati kooliruumi siseõhule nõue, et aasta keskmine radoonisisaldus peab olema väiksem kui 200 Bq/m3. Nõue tulenes sellel ajal kehtinud standardist EVS 840 „Radooniohutu hoone projekteerimine“, mille kohaselt pidi radoonisisaldus hoonetes olema väiksem kui 200 bekerelli kuupmeetris (Bq/m³). 2016. aastal alustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium määruse kavandi „Hoone sisekliimale esitatavad nõuded“ (edaspidi sisekliima määrus) koostamist, milles kavatsetakse muu hulgas reguleerida eluruumi radoonisisalduse viitetaset. Sisekliima määruse kehtestamiseni kehtib ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määrus nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“. Direktiiv 2013/59/EURATOM sätestab siseruumide õhu radooni aktiivsuskontsentratsiooni viitetasemeks maksimaalselt 300 Bq/m³, mis kehtestatakse ka Eestis riikliku viitetasemena. Üldisele kehtestatavale radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetasemele kavandatakse sisekliima määrusega kehtestada erandid. Koolieelse lasteasutuse (lastesõim, -aed, päevakodu, lasteaed-algkool), põhikooli või gümnaasiumi õppehoone või kutseõppeasutuse õppehoone, lastekodu, noortekodu, üldhooldekodu ja erihooldekodu hoone korral sätestatakse radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetase 200 Bq/m³. Võrreldes üldisele sätestatavale radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetasemele kehtestakse rangem nõue selliste hoonete kasutusotstarvetele, milles viibivad pikaajaliselt sotsiaalselt haavatavamad sihtgrupid, eelkõige lapsed. Riiklike uuringutega tuleks hõlmata siseruumide radooniuuringud asutustes, millele on sätestatud erandina madalam radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetase 200 Bq/m³. Lisaks tuleks kaaluda ning leida võimalusi väikeelamute ja korterelamute rekonstrueerimise toetamise programmides radooniga arvestamiseks. Eesmärgiks oleks, et väike- ja korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotlemisel arvestatakse hea sisekliima tagamisel muu hulgas ka siseõhu radoonisisaldusega. 5.2. Tööruumide õhu radoonisisaldus Direktiiv 2013/59/Euratom sätestab liikmesriikidele kohustuse kehtestada siseruumide õhus radoonisisalduse riiklik viitetase, mis ei tohi olla suurem kui 300Bq/m3, nõudes kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevatel töökohtadel, mis asuvad esimesel või keldrikorrusel, 14 radoonisisalduse mõõtmisi. Viitetaseme 300 Bq/m3 ületamise korral on tööandja kohustatud võtma kasutusele põhjendatud ja optimaalsed radoonikaitsemeetmed. Kui ehituslikest meetmetest hoolimata ei ole viitetaset võimalik saavutada, tuleb tagada töötajate kiirgusdooside seire ja pädeva asutuse teavitamine. Ülaltoodud sätete ülevõtmiseks riigi õigusaktidesse võeti 30. juulil 2018 kiirgusseaduse alusel vastu keskkonnaministri määrus nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ (edaspidi tööruumide õhu radoonisisalduse määrus). Määruses on sätestatud tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase ja õhu radoonisisalduse mõõtmise ning viitetasemele vastavuse hindamise kord, tööandja kohustused tööruumide õhus sisalduvast radoonist tingitud pikaajalise terviseriski vähendamiseks, tööandja kohustus tagada töötajatele radoonist põhjustatud kiirgusdooside seire, kui tööruumi õhu radoonisisaldus töö ajal ületab viitetaset, ning tööandja kohustus teavitada Keskkonnaametit töökohtadest, kus vaatamata võetud meetmetele töötajate pikaajalise terviseriski vähendamiseks ületab tööruumi õhu radoonisisaldus jätkuvalt viitetaset. Tööruumide õhu radoonisisalduse määruses on sätestatud õhu radoonisisalduse viitetasemeks tööruumides 300 Bq/m³. Viitetase kehtestatakse aasta keskväärtusele, mida saab kas mõõta või hinnata vähem kui aasta kestnud mõõtmise põhjal. Õhu radoonisisaldus loetakse viitetasemele vastavaks, kui aasta aega katkematult kestnud mõõtmise tulemus ei ületa viitetaset või kui ajavahemikul 1. novembrist kuni 30. aprillini vähemalt kaks kuud katkematult kestnud mõõtmise tulemus ei ületa viitetaset rohkem kui 20% võrra. Hindamismetoodika vastab meile lähedase geograafilise paiknemisega riikide praktikale ja mõõtemetoodika Eesti standardisüsteemi ülevõetud rahvusvahelistele standarditele. Eesti kliimas on radoon probleemiks just talvisel ajal, kui maa on külmunud ning radooni vaba liikumine atmosfääri seetõttu takistatud. Siis hakkab radoon väljapääsu otsides kogunema hoonete all olevasse pinnasesse, sest seal pole maa külmunud, ning liigub sealt edasi hoone siseõhku. 15  6. Radoonisisalduse vähendamine hoonetes Siseruumide radoonisisalduse vähendamise üks meede on enne hoone projekteerimist välja selgitada, kas hoonealuse pinnase radooni aktiivsuskontsentratsioon võib põhjustada hilisemaid probleeme siseruumides. Kuigi Eesti pinnase kohta on koostatud mitu radooniriski levilate kaarti (sh radooniriski atlas, Harjumaa, Ida-Virumaa radooniriski kaardid), on kindlam mõõta hoone planeeritavas asukohas pinnase radooni aktiivsuskontsentratsiooni. Nimelt varieerub pinnase radoonisisaldus ka üsna piiratud maa-alal, kuna seda mõjutavaid tegureid on palju. Kui pinnaseõhu radoonikontsentratsiooni mõõtmisi ei tehta või mõõtmiste tulemusena selgub, et pinnases on radooni aktiivsuskontsentratsioon üle 50 000 Bq/m³ (või raadiumi aktiivsuskontsentratsioon üle 45 Bq/kg), tuleb radooniohu vältimiseks kavandada radooniohtu minimeerivad meetmed. Kõrge radooniriski levialadel on radooni mõõtmine pinnases ja radooni vähendamismeetmete kavandamine tungivalt soovitatav. Kui radooni aktiivsuskontsentratsioon pinnases on vahemikus 10 000–50 000 Bq/m3, tuleb tagada tarindite radoonikindlad lahendused. Kui hoonealune pinnas on väikese radoonisisaldusega (radooni aktiivsuskontsentratsioon < 10 000 Bq/m3), tuleb tagada hoone ehitamisel/rekonstrueerimisel hea ehituskvaliteet. (RAM 2016) Ruumiõhu peamised radooniallikad on (EVS 840:2017): 1) õhuleke pinnasest läbi tarindite ja tarindite liitekohtade ebatiheduste. Kriitilisimad kohad on pinnasele toetuva põranda ja välis-/vahe-/keldriseinte liited, mahukahanemispraod betoonpõrandas; 2) õhuleke pinnasest tarinditest läbiviikude (elekter, vesi, kanalisatsoon jne) kaudu ning tühjade õõntega (täis betoneerimata) betoonplokkmüüritis, eri materjalikihtide (nt soojustuse ja vundamendimüüri) vahel olev vertikaaltühemik; 3) difusioon või õhuleke läbi pinnasega kokkupuutuvate tarindite (nt õhku hästi juhtivast materjalist keldriseinad (näiteks keramsiitplokk, eriti kui see on laotud täitmata vertikaalvuukidega), väikese difusioonitakistusega materjalid vms); 4) ehitusmaterjalidest emaneeruv radoon; 5) radooniohtliku tarbevee kasutamine. Eelloetletud radooniallikatest on Eestis õhulekete kaudu pinnasest siseruumi tungival radoonil suurim osatähtsus. Õhu liikumise eelduseks läbi piirdetarindite, ebatiheduste, liitekohtade või läbiviikude on õhurõhkude erinevus siseruumi ja pinnase vahel. Õhurõhkude erinevust siseruumi ja pinnase vahel võib põhjustada ventilatsiooni õhuvoolu hulkade erinevus, õhutiheduste erinevus ja tuul. Kui tuule ja temperatuuride erinevusest sõltuv õhutiheduste erinevus on nn inimtegurist sõltumatu potentsiaal, on ventilatsiooni toimimine sõltuv projekteerijast, ehitajast ja hoone kasutajast. Seetõttu on ventilatsioonist tingitud õhurõhkude erinevus olulisim inimtegevuse mõjur, mis võib avaldada mõju radooni tungimisele pinnasest siseruumi. 6.1. Radooniohutu hoone projekteerimise standard Aastal 2017 valmis täiendatud radooniohutu hoone projekteerimise standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Selles Eesti standardis antakse projekteerijatele ja ehitajatele juhised radooniohutu hoone ehitamiseks, et vältida tervist kahjustava radooni viitetaseme ületamist ruumides, kus inimesed pikemat aega viibivad. Standardis on esitatud olemasolevatele ja uutele hoonetele valik radooniohu vähendamise meetmeid. Tuleb arvestada, et loetelu ja lahendused pole lõplikud ning lisaks võib radooniohutuse tagada ka muude lahendustega, mille toimivust on uuritud ja dokumenteeritult tõestatud. 16 Standard EVS 840:2017 erineb standardi eelmisest versioonist selle võrra, et annab juhiseid nii uue radooniohutu hoone projekteerimiseks kui ka olemasoleva hoone radooniohutuks muutmiseks. Samuti käsitleb standard märksa põhjalikumalt radooniohu vähendamise meetmeid, alustades radooniohutu ehitamise üldpõhimõtetest ja lõpetades näiteks spetsiifiliste lahendustega vanadele keldriga hoonetele. Lisaks sellele on standardit täiendatud nii teksti- kui ka piltmaterjaliga, et toetada radoonitõrjemeetmete efektiivset kasutuselevõttu. Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom alusel sätestatakse Eestis siseruumide õhu radoonisisalduse viitetase 300 Bq/m3 (erandina on koolieelse lasteasutuse, põhikooli või gümnaasiumi õppehoone või kutseõppeasutuse õppehoone, lastekodu, noortekodu, üldhooldekodu ja erihooldekodu hoone korral on radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetase 200 Bq/m³). Viitetaseme ületamisel tuleb kaaluda ja vajaduse korral tarvitusele võtta meetmeid radoonisisalduse vähendamiseks. Kuid arvestades, et standardis esitatakse juhised ja parim praktika radoonikaitsemeetmete kasutuselevõtuks ning asjaolu, et Eestis on pikalt kehtinud projekteerimisnorm, võetakse standardis eesmärgiks 200 Bq/m3 taseme saavutamine. Sellisel juhul on väga tõenäoline, et standardis kirjeldatud meetmete rakendamise korral ei ületata tulevikus riiklikku viitetaset 300 Bq/m3. 17  7. Radoon põhjavees Seni Eestis tehtud põhjavee uuringute käigus ei ole põhjaveekihtidest võetavas olmevees tuvastatud lisanduvat kõrgendatud radoonikontsentratsiooni. Eestis on tehtud radooni kontsentratsiooni uuringuid põhjaveekihtidest võetavale olmeveele. Aastal 2011 Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi teadurite teadusartikli „Relevant radionuclides in Estonian drinking and ground waters – measurement techniques and activity concentrations“ kohaselt on radoonikontsentratsiooni põhjaveekihtidest pärinevas olmevees mõõdetud erinevate uuringute käigus kokku 135 korral. Tulemused näitasid, et keskmine radoonikontsentratsioon jäi vahemikku 9,0–19,4 Bq/l, mis on märkimisväärselt madalam kui EN Direktiivi 2013/51/Euratom alusel kehtestatud radooni kontrollväärtus 100 Bq/l. Sotsiaalministri 24.09.2019. a määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ on kehtestatud joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Määrusega on kehtestatud radioloogilised kvaliteedinäitajad triitiumile, radoonile ja indikatiivdoosile. Määruses on sätestatud, et radooni tuleb joogivees määrata juhul, kui uute teadusuuringute andmete või muu usaldusväärse teabe alusel on Terviseametil põhjust eeldada, et kontrollväärtus võib olla ületatud. 18  8. Radoon ehitusmaterjalidest Ehitustoote kiirgusohutust hinnatakse aktiivsuskontsentratsiooni indeksi järgi ja see peab olema väiksem kui 1. Ehitusmaterjalide radioaktiivsust reguleerivad Eestis kaks määrust: 1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrus nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“, millega on kehtestatud nõuded ehitustootest pärinevale gammakiirgusele. Määruse kohaselt peab ehitustoote aktiivsuskontsentratsiooni indeks olema väiksem kui 1, välja arvatud juhul, kui ehitustoote kavandatud kasutusotstarbest tulenevalt lubab Keskkonnaamet kõrgema kiirgustasemega toodet kasutada; 2) majandus- ja taristuministri 22.09.2014 määrus nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“, millega on kehtestatud avalikult kasutataval teel toimuvatel teehoiutöödel kasutatavate tee- ehitusmaterjalide ja -toodete kohustuslikule deklareerimisele kuuluvad põhiomadused (sh radioaktiivne emissioon) kasutusala järgi ja põhiomaduste tõendamise kord. Looduslike radionukliidide sisaldusega Eesti päritolu ehitusmaterjalides ei ole seni probleeme esinenud. Tartu Ülikooli 2012. aasta M. Lusti ja E. Realo uurimistöö „Assessment of natural radiation exposure from building materials in Estonia“ käigus määrati looduslike radionukliidide sisaldus 53 (erinevas) Eestis kasutatava ehitusmaterjali proovis. Analüüsil kasutati kõrge eraldusvõimega HPGe gammaspektromeetrilist analüüsimeetodit. Leiti, et looduslike radionukliidide 40K, 226Ra ja 232Th aktiivsuse kontsentratsioonid varieeruvad uuritud ehitusmaterjalides järgmistes vahemikes: vastavalt 7–747 Bq/kg, 4,4–69 Bq/kg ning 0,8–86 Bq/kg. Aktiivsuskontsentratsioonide alusel hinnatud ehitusmaterjalide aktiivsusindeksi väärtused asuvad piirides 0,02 kuni 0,74. Levinumate ehitusmaterjalide jaoks tehti doosihinnangud siseruumides ja selle alusel saadud aastased elanikudoosid jäävad vahemikku 0,16–0,44 mSv. Aastal 2017 lõppenud Tartu Ülikooli uurimistöös „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“ analüüsitud ehitusmaterjalide või Eesti päritolu ehitusmaterjalide tooraines sisalduvad U-238 ja Th-232 lagunemisridade nukliidid nende kasutamisele piirangud ei sea, ehitusmaterjalide karakteriseerimiseks kasutatav I-indeks jääb tugevalt alla seatud referentsväärtust I=1. Samas on info imporditud ehitusmaterjalidest või -toorainetest puudulik, mistõttu peaks sellele tulevikus pöörama enam tähelepanu. Riigil on lähiaastatel plaanis teha ehitusmaterjalide radioaktiivsuse (gammakiirgus ja radooni ekshalatsioon) täiendav uuring, et vältida kõrgendatud radioaktiivsusega materjali kasutuselevõttu. Et vähendada ehitusmaterjalidest tingitud siseruumide radooniriski, on oluline enne uute materjalide, mille kohta ei ole tõendatud või uuringupõhist teavet radooniohtlikkuse kohta, kasutuselevõttu teha asjakohased uuringud juba enne toote ehitusturule lubamist. Aktiivsuskontsentratsiooni I määramisel on üks arvesse võetav radionukliid Ra-226, mille lagunemisel tekib Rn-222. Vajab täiendavat uurimist, kas tingimus I<1 on alati piisav järelduseks, et sellisest ehitusmaterjalist eralduv radoon ei suurenda oluliselt siseruumi õhu radoonisisaldust. Ilmnenud on vajadus teha ehitusmaterjalide radioaktiivsuse (gammakiirgus ja radooni ekshalatsioon) täiendav uuring, et vältida kõrgendatud radioaktiivsusega materjali kasutuselevõttu ja hilisemate (NORM-) jäätmete teket. 19  9. Terviseriskide vähendamise pikaajalised eesmärgid Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) juhtis tähelepanu eluruumide õhu radoonisisalduse mõjule tervisele 1979. aastal. 1988. aastal klassifitseeriti radoon kui kantserogeen. WHO andmetel on radoon olulisuselt teine kopsuvähi põhjustaja. Kopsuvähi tekitajate hulgas edestab radooni ainult suitsetamine. Suitsetajatel on tõenäosus kopsuvähki haigestuda ligikaudu 25 korda suurem kui mittesuitsetajal. Samas on oluline ka suitsetamise ja radooni koosmõju. Rootsis mittesuitsetajate seas tehtud uuringust selgus, et on olemas sünergiline seos radooni ja passiivse suitsetamise vahel. Suitsuse õhu sissehingamisel satub kopsu rohkem Rn tütarisotoope, põhjustades täiendava kiirgusdoosi limaskestadele. Teaduslikud uuringud viitavad, et 3–14% kopsuvähi juhtumitest on tingitud ruumide siseõhus sisalduvast radoonist. Ülemaailmselt põhjustab siseõhu radoon aastas hinnanguliselt 70 000–170 000 uut kopsuvähki haigestumise juhtumit. Eesti Tervise Arengu Instituudi andmetel registreeritakse Eestis aastas umbes 650–700 esmast kopsuvähki haigestumist. Eesti Kiirguskeskuse ja Rootsi Kiirguskaitse Instituudi hinnangul võib neist umbes 90 võib seostada radooniga. Epidemioloogilist uuringut radooni ja kopsuvähki haigestumise seose väljaselgitamiseks pole Eestis siiani tehtud. Sellise uuringu tegemist tuleb kaaluda. Aastatel 2005 ja 2006 tehtud Euroopa asumite koonduuringu ja mujal maailmas tehtud teaduslike uuringute tulemuste põhjal toovad WHO (WHO, 2009) ja Rahvusvaheline Kiirguskaitse Komisjon ICRP (ICRP, 2010) välja järgmised 75ndaks eluaastaks kopsuvähki haigestumise tõenäosused eluaegsetele mittesuitsetajatele ja suitsetajatele, sõltuvalt elukoha õhu radoonisisaldusest ja 25–30aastasest viibimisest sellise radoonisisaldusega õhus (Tabel 1). Tabel 1. 75ndaks eluaastaks kopsuvähki haigestumise tõenäosus eluaegsetel mittesuitsetajatel ja suitsetajatel, sõltuvalt elukoha õhu radoonisisaldusest ja 25–30 aastasest viibimisest vastava radoonisisaldusega õhus Radoonikontsentratsioon 0 Bq/m³ * 100 Bq/m³ 400 Bq/m³ 800 Bq/m³ Vähirisk 75- mittesuitsetaja 0,4% 0,5% 0,7% 1% ndaks suitsetaja 10% 12% 16% 22% eluaastaks Suitsetaja/mittesuitsetaja 25 24 23 22 vähiriskide suhe (kordades) * 0 Bq/m³ on teoreetiline radoonivaba olukord, praktikas on ka välisõhus radoonisisaldus harva alla 5 Bq/m³. Tänaseni pole suudetud teaduslikult tõestada, et radoon põhjustaks lisaks kopsuvähile teisi tervisekahjustusi. Radoonikiiritusega seostatava kopsuvähki haigestumise riski vähendamiseks tuleb seada pikaajalised eesmärgid. Tegevused, mis aitavad kaasa eesmärgi täitmisele, on näiteks radooniuuringute tegemine, radooni käsitlevate õigusaktide täiendamine, avalikkuse informeerimine, radoonimõõtjate jt valdkonnaga seotud inimeste harimine. Neid eelnimetatud tegevusi on käsitletud tegevuskava raames läbivalt. Suitsetajate kopsuvähki haigestumise terviseriskide maandamiseks aitab lisaks radooniohuga seotud tegevustele kõige enam kaasa riiklikul tasandil tubakatarvitamise piiramine. 20 Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI) lähtub oma tegevustes kolmest tubakatarvitamise leviku piiramise põhiprintsiibist:  ennetamine  tubakast loobumise programmide arendamine  tubakasuitsuvaba keskkonna kujundamine TAI tegevused tubakatarvitamise leviku piiramisel on järgmised:  koostab raporteid ja analüüse olukorrast Eestis  koostab ja annab välja juhendmaterjale ja infotrükiseid  osutab tubakast loobumise nõustamise teenust  tegeleb suitsetamislevimuse vähendamisega Eesti Kaitseväes ja tervishoiuasutustes  osaleb rahvusvahelistes töörühmades  valmistab ette ja viib läbi koolitusi, infopäevi ja konverentse  viib ellu kooliõpilastele suunatud ennetusprogrammi Suitsuprii Klass Erinevatest spetsialistidest on TAI tegevustesse kaasatud tervishoiutöötajad, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, õpetajad, noorsootöötajad jt. 21  10. Teavitamine Radoon on lõhnatu, värvitu ja nähtamatu gaas, mistõttu käib inimeste teavitamine sellega kaasnevatest ohtudest informatsiooni jagamisega. Radooniga seotud teavitamisstrateegia eesmärk on üldsuse teadlikkuse parandamine ning kohaliku tasandi otsustajate, tööandjate ja töötajate teavitamine radooniga seotud ohtudest (sh seoses suitsetamisega). Avalikkuse ja radoonivaldkonna spetsialistide teavitamiseks korraldadakse teabepäevi, täiendatakse informatsiooni kodulehekülgedel, töötatakse välja teabematerjale, korraldatakse koolitusi, jagatakse informatsiooni meediavahendite (televisioon, raadio, ajakirjandus) kaudu. Selgitamaks välja, kui efektiivselt on toiminud teavituse eesmärgi täitmine, tuleks korraldada sellekohane uuring. Uuringutulemuste alusel on võimalik planeerida edasisi teavitustegevusi. Teabepäevad Keskkonnaministeerium korraldab regulaarselt teabepäevi – iga-aastane kiirguspäev, kus ühe teemana on alati käsitletud radooni. Näiteks 2017. aastal toimunud teabepäeval selgitati, kuidas mõõta radooni töö- ja eluruumides; anti ülevaade radoonikaitsemeetmete kasutamisest ning tutvustati Eesti pinnase radooniatlast. Seminari toimumise kohta avaldati pressiteade Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Kodulehed Teave radooni kohta ja abistavad juhised on kättesaadavad järgmistel kodulehtedel: https://www.envir.ee/ – Keskkonnaministeeriumi koduleht; https://www.keskkonnaamet.ee/ – Keskkonnaameti koduleht; https://www.egt.ee/ – Eesti Geoloogiateenistus; https://www.evs.ee/ – Eesti Standardikeskus (radoonimõõtmise ja radooniohutu hoone projekteerimise standardid); http://www.eak.ee/ – Eesti Akrediteerimiskeskus (akrediteeritud asutused ja pädevad mõõtjad). Lisaks eelnimetatud asutustele kajastavad radooni olulisust ka radoonimõõtmiste ja radoonivastaste ehitusmeetmete pakkumise teenusega tegelevate erafirmade kodulehed. Koolitused Lisaks avalikkusele suunatud teabepäevadele ja kodulehekülgedel kättesaadavale informatsioonile korraldatakse vastavalt vajadusele ja sihtgruppidele koolitusi. Näiteks Keskkonnaministeerium korraldas koostöös SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega 3.–4. mail 2016 koolituse „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine“. Koolitajad olid Keskkonnaministeeriumi, Soome Kiirguskaitsekeskuse ja Eesti Geoloogiakeskuse eksperdid. Koolitusel osales 15 radoonimõõtjat ja 15 järelevalvajat. Tulevikus on riigil plaanis korraldada selline koolitus ka järelevalveametnikele (TI ja KKI). 2018. aastal viis Keskkonnaamet KIKi toetusel ellu kohalike omavalitsuste keskkonnaspetsialistide koolitusprogrammi, mille käigus tutvustati kuulajatele kahetunnises loengus radooni olemust, sellega seotud terviseriski, radooni vähendamise võimalusi siseruumides ja radooni käsitlevaid õigusakte. Loeng toimus kolmel korral ja osales üle saja kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialisti. Tulevikus on plaanis jätkata omavalitsuste, eriti kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate omavalitsuste ametnike koolitamisega. Tänasel päeval ei kuulu radooniga seotud teemade õpetamine ühegi õppekava kohustuslikku ossa, kuid eesmärgiks tuleks seada selle lülitamist erinevatesse õppekavadesse. Rõhku peab pöörama projekteerimise ja ehitusega seotud õppekavade täiendamisele seoses looduskiirguse, 22 eriti radooni tekitatud ohuga ja selle vähendamise meetmete kasutamisega, et suurendada selle valdkonna spetsialistide teadlikkust. Juhised ja teabematerjalid Allajärgnevalt on toodud viimaste aastate olulisemad juhendid ja teabematerjalid seoses radooniga. Infot, kuidas radooniohutut hoonet projekteerida, saab standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning Kiirguskeskuse infomaterjalist „Radooniohutu elamu“. Keskkonnaministeeriumi välja antud infovoldik „Radoon valmis olevates hoonetes“ annab praktilisi näpunäiteid, kuidas vähendada õhu radoonisisaldust kõrgenenud radoonitasemega hoonetes. 2017. aastal kehtestatud uus standard EVS 840:2017 annab juhiseid nii uue radooniohutu hoone projekteerimiseks kui ka olemasoleva hoone radooniohutuks muutmiseks. Samuti käsitleb uus standard oluliselt põhjalikumalt radooniohu vähendamise meetmeid, alustades radooniohutu ehitamise üldpõhimõtetest lõpetades näiteks spetsiifiliste lahendustega vanadele keldriga hoonetele. Lisaks täiendati standardit nii teksti- kui ka piltmaterjaliga, et toetada radoonitõrje meetmete efektiivset kasutuselevõttu. 2017. aastal valminud radooniatlase „Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas“ peamiseks eesmärgiks on elanikkonna teadmiste taseme tõstmine radooni ja looduskiirguse tasemest Eestis ja nende võimalikust negatiivsest mõjust inimese tervisele. Atlas on kavandatud kasutamiseks detailplaneeringute koostamisel radooni vähendamise meetmete kasutuselevõtu vajalikkuse hindamiseks, kohalike omavalitsuste ehitusmääruste koostamisel, uurimis- ning teadustöödes. 2016. aasta lõpus valmis Keskkonnaministeeriumi juhtimisel radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmise juhendmaterjal (RAM 2016). Materjaliga ühtlustatakse Eestis eri asutuste radoonimõõtmiste meetodid. Juhend on leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehelt. Kuna kiirgus- (sh radooni-)valdkonnas on viimastel aastatel toimunud suuri edasiminekuid (siseõhu radoonisisalduse viitetaseme kehtestamine, standardi EVS 840 uuendamine, RAM 2016 valmimine jne), siis tuleks uuendada avalikkusele koostatud infomaterjale, mis annavad ülevaate ioniseerivast kiirgusest, radoonist, õigusaktidest, radoonimõõtmistest ja radoonikaitse ehituslikest meetmetest jne. Meedia Lisaks eelnimetatule teevad meedias (televisioon, raadio, ajakirjandus) teavitusi nii Keskkonnaministeerium kui ka erafirmad (sisuturunduse artiklid, ettevõtete reklaamid). Keskkonnaministeerium teeb meediakajastuse, kui radooniga seoses saadakse uut informatsiooni (nt valmib radooni teemal brozüür, täiendatakse radooniatlast jne) või tulemas on teabepäev. Suitsetamine Kuna suitsetajatel on suurem tõenäosus radoonist põhjustatud kopsuvähki haigestuda kui mittesuitsetajal, siis on oluline avalikkust teavitada suitsetamisega kaasnevatest ohtudest. 23 Tervise Arengu Instituut teeb tubakatarvitamise leviku piiramiseks avalikkuse teavitamiseks järgmisi tegevusi:  koostab ja annab välja juhendmaterjale ja infotrükiseid  osutab tubakast loobumise nõustamise teenust  tegeleb suitsetamislevimuse vähendamisega Eesti Kaitseväes ja tervishoiuasutustes  valmistab ette ja viib läbi koolitusi, infopäevi ja konverentse  viib ellu kooliõpilastele suunatud ennetusprogrammi Suitsuprii Klass Erinevatest spetsialistidest on nendesse tegevustesse kaasatud tervishoiutöötajad, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, õpetajad, noorsootöötajad jt. 24 11. Teadus- ja arendustegevus Teadus- ja arendustegevuse (TA) korralduse seaduse § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kõigi ministeeriumite ülesandeks teadus- ja arendustegevuse valdkonnas oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine, arvestades evalveerimise tulemusi ning nendega kaasnevaid hinnanguid ja soovitusi. Sama lõike punkti 2 kohaselt on ministeeriumite ülesandeks nii riiklike kui ka oma valitsemisala teadus- ja arendusprogrammide väljatöötamine ning nende täitmise korraldamine. Keskkonnavaldkonna ees seisvate probleemide ja väljakutsete hulk, keerukus ning komplekssus on kasvanud nii Eestis kui ka kogu maailmas, seetõttu on edukaks praktikaks investeerimine TAsse, soodustades seeläbi teadustöö mõju riiklike huvide tagamisel ning otsuste vastuvõtmisel. Keskkonnaministeeriumi TA tegevuse eesmärk on tagada puhas keskkond ning loodusvarade kestlik kasutamine, töötades TA-tegevuse kaudu välja paremaid lahendusi, tehnoloogiaid ning protsesse ning levitades ja soodustades nende kasutuselevõttu. Eesmärkide saavutamiseks ning teadus- ja arendustegevuse mõju suurendamiseks on Keskkonnaministeeriumi olulisemad TA-tegevused järgmised: 1. Valdkondlikud rakendusuuringud, mis on vajalikud teaduspõhise sisendi andmiseks poliitika kujundamisel ja õigusloomes. 2. Rahvusvahelistes teaduskoostööprojektides osalemise koordineerimine ja rahastamine, sealhulgas ühise kavandamise algatused (JPI), ERA-Net projektid ning muud rahvusvahelised teaduskoostööprojektid. 3. Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkuse tagamine ja inimressursi arendamine. Kiirgusalane teadus- ja arendustegevus on Eestis suuresti projektipõhine ning seda rahastatakse enamasti teadusasutustest ja ülikoolide eelarve väliselt, ELi ja KIKi vahenditest, aga ka Keskkonnaministeeriumi eelarvest. Kiirguse valdkonnas on vajalikud uuringud, mis toetavad inimeste ja looduskeskkonna kaitset ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest. Kiirgusalases teadustöös on juhtiv positsioon TÜ-l ja TTÜ-l, kes tegelevad joogivee, NORM-ide, radooni, ehitusmaterjalide ja keskkonna radioaktiivsuse uuringutega. Peamised kiirgusteemad teadus- ja arendusvaldkonnas, millele tulevikus keskenduma peaks, on järgmised: ● jäätmete iseloomustamiseks vajalike protseduuride väljatöötamine alfa- ja beeta kiirgajate määramiseks ● jäätmete vabastamiseks vajalike protseduuride väljatöötamine ● NORM-jääkide ja/või -jäätmete vaba tehnoloogia alase teadus- ja arendustegevuse toetamine ● pinnase radooniuuringud ● Eestis kasutatavate ehitusmaterjalide täiendavad radioloogilised uuringud 25 12. Radooni tegevuskava rakendusplaan Radooni riiklik tegevuskava on kiirgusohutuse riikliku arengukava osa. Radoonivaldkonnas planeeritud tegevused, tulemused koos vastutajate, täitjate, elluviimise perioodide ning kuludega ja kulude jaotumise ajalise profiiliga sisalduvad arengukava perioodi 2018–2021 rakendusplaanis. Alljärgnevalt on toodud lühiloetelu rakendusplaanis kajastuvatest radooniga seotud tegevustest ning nendest tegevustest, mis jäävad rakendusplaani perioodist välja (st tegevused pärast 2021. aastat). Tegevused:  täiendavate pinnaseõhu radooniuuringute tegemine haldusüksustes, mille kohta puuduvad andmed võimalikust kõrgendatud radooniriskist järelduste tegemiseks (mõõtmistulemused puuduvad või mõõtmisi on tehtud ebapiisavalt)  täielikuma ülevaate saamiseks viia ellu üleriigiline siseruumide radooniuuring  riiklikesse uuringutesse hõlmata siseruumide radooniuuringud asutustes, millele on sätestatud erandina madalam radooni aktiivsuskontsentratsiooni aasta keskväärtuse viitetase 200 Bq/m³  siseruumide õhu ja samal krundil tehtud pinnaseõhu radoonisisalduse mõõteandmete hulga suurenemisel uurida korrelatsiooni pinnaseõhu ja ruumide siseõhu radoonisisalduse vahel  Keskkonnaameti radoonimõõteseadmete uuendamine  kiirgusteemaliste teabepäevade korraldamine sagedusega vähemalt kord aastas  siseõhu radoonisisalduse mõõtetulemuste andmebaasi arendamine  väikeelamute ja korterelamute rekonstrueerimise toetamise programmides radooniga arvestamise võimalikkuse hindamine ning võimaluste leidmine  ehitusmaterjalide radioaktiivsuse (gammakiirgus ja radooni ekshalatsioon) uuringu tegemine  radooni ja kopsuvähki haigestumise seose väljaselgitamiseks epidemioloogilise uuringu tegemise võimalikkuse hindamine  kiirguskaitse põhimõtete (sh radoon) õppekursuse lülitamine erinevatesse õppekavadesse  radooniteemaliste koolituste korraldamine järelevalveametnikele  inimeste radoonialase teadlikkuse väljaselgitamiseks sellekohase uuringu tegemine  avalikkusele suunatud kiirgus- ja radooniteemaliste infomaterjalide koostamine 26  Kokkuvõte Erinevatest erinevatest looduslikest ioniseeriva kiirguse allikatest on olulisimaks radoon. Radoon põhjustab aasta keskmisest looduslike kiirgusallikate põhjustatud efektiivdoosist (2,42 mSv/a) 1,26 mSv ehk ca 52,1% (UNSCEAR 2008). Eesti radoonistrateegia põhieesmärk on vähendada radooni mõju elanikkonnale nii kodudes kui ka töökohtades ja seeläbi vähendada kopsuvähki haigestumise riski. Radooniga seonduva kopsuvähi riski vähendamise üldised ja spetsiifilisemad põhimõtted on leidnud käsitlemist nii rahvusvahelisel tasemel kui ka Eesti riigis kehtestatud õigusaktides. Väga suurt mõju riigisiseste nõuete kehtestamisele avaldavad Euroopa Liidu õigusaktid. Nimelt peab liikmesriik järgima ELi tasandil välja antud määrusi, direktiive jms dokumente. Radoonivaldkonnas on olulisim õigusakt Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, millega on kehtestatud põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom. Direktiiv kohustab liikmesriike reguleerima oma õigusaktides radooniga seotud küsimusi, sealhulgas koostama riikliku radooni tegevuskava radoonikiiritusest tulenevate pikaajaliste riskide ohjamiseks. Nimetatud tegevuskava näeb muu hulgas ette strateegia koostamist radooniuuringuteks ja mõõteandmete haldamiseks, radoonist teavitamiseks, radoonikiirituse vähendamiseks elamutes ning töökohtades ja radoonikiiritusest tuleneva kopsuvähki haigestumise riski vähendamiseks. Kokkuvõtlik ülevaade Eesti radoonistrateegiast on toodud käesolevas peatükis. Detailsemalt on strateegia kirjeldatud vastavate teemade peatükkides. Eesti radoonistrateegia põhineb teaduslikel uuringutel ja praktikal. Informatsiooni radoonist levitatakse üleriigiliselt, tuginedes nii eestisisestele kui ka rahvusvahelistele (sh Maailma Terviseorganisatsiooni – WHO, Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuuri – IAEA) uuringutele, juhistele ja praktilistele kogemustele. Kuna radoon tungib töökohtade siseruumidesse maapinnast ning radooni esinemine on töökohtades toimuvast inimtegevusest suuresti sõltumatu, tuleb seda küll pidada püsikiirituse olukorraks, kuid kuna teatud aladel ja teatud liiki töökohtades on selline kiiritus märkimisväärne, tuleb võtta kasutusele asjakohaseid radoonikiirituse vähendamise meetmed. Eesti on kehtestanud töökohtade siseruumide õhu radoonisisalduse riikliku viitetaseme 300 bq/m3 ning nõutav on õhu radoonisisalduse mõõtmine kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevatel töökohtadel, mis asuvad esimesel või keldrikorrusel. Samuti peab teavitama Keskkonnaametit nendest töökohtadest, kus ka vaatamata kasutusele võetud radooniriski vähendamise meetmetele ületab radoonisisaldus jätkuvalt riiklikku viitetaset. Tööandjal on vastutus töötajate kaitse eest mis tahes kiirgusolukorras, seda ka nende töötajate kaitsmiseks, kes saavad töökohal radoonikiiritust. Kõrge siseõhu radoonitasemega töökohtadel on nõutav kiirgusdooside seire, teatud juhtudel tervisekontroll ning töötajate teavitamine. Radoonistrateegia keskendub peamiselt olulisimale radooni levikuteele – tungimine pinnasest siseruumi. Strateegias käsitletakse radooni uutes ja olemasolevates hoonetes, peamiselt kodudes ja töökohtades. Mainitud on ka muud võimalikud radooniallikad. Radooniohu vastu võitlemisel on efektiivseim viis vältida radooni hoonesse sattumist, selle asemel et vähendada radoonisisaldust olemasolevas siseruumis (st võidelda tagajärjega). Uute hoonete ehitamisel on strateegiline eesmärk vältida kõrget radoonisisaldust hoonetes, võttes radooni hoonesse pääsemise tõkestamiseks kasutusele ehituslikke meetmeid. Oluline on juba enne hoone projekteerimist välja selgitada, kas hoonealuse pinnase radooni aktiivsuskontsentratsioon võib põhjustada hilisemaid probleeme siseruumides. 27 Olemasolevate hoonete puhul on strateegia peamisteks osadeks riskide hindamine ja meetmete kasutamine radooniriski vähendamiseks. Mõõtmiste seisukohalt on oluline, et mõõtmisi toimetaks selleks pädev mõõtja, kasutades sobivat mõõtmismetoodikat ja aparatuuri ning mõõtetulemused peavad olema jälgitavad. Eesti radoonistrateegia üks osa on radooniriskiga alade kaardistamine. 2018. aasta seisuga on kaardistatud 2/3 Eesti pindalast ning olemasolevatele andmete tuginedes saab öelda, et 36 haldusüksust paiknevad kõrgendatud radooniriskiga alal ning 24 haldusüksust paiknevad madala või keskmise radooniriskiga alal. Täiendava uurimisvajadusega aladel (19 haldusüksust) ei ole mõõtmisi tehtud või on neid tehtud radooniriski hindamiseks liiga vähe. Täiendava kaardistamisega tegeletakse aastail 2019–2024. Radoonistrateegia võtab arvesse ka sünergilist seost radooni ja suitsetamise vahel, mis suurendab kopsuvähki haigestumise riski. Nimelt on suitsetajatel tõenäosus radoonist põhjustatud kopsuvähki haigestuda suurem kui mittesuitsetajal. Rootsis mittesuitsetajate seas tehtud uuringust selgus, et on olemas ka sünergiline seos radooni ja passiivse suitsetamise vahel. Suitsetamise vähendamise strateegia on Eestis peamine strateegia vähendamaks elanikkonna kopsuvähki haigestumise riski. Radooniga seotud teavitamisstrateegia eesmärk on üldsuse teadlikkuse suurendamine ning kohaliku tasandi otsustajate, tööandjate ja töötajate teavitamine radooniga seotud riskidest (sh seoses suitsetamisega). Avalikkuse ja radoonivaldkonna spetsialistide teavitamiseks korraldadakse teabepäevi, täiendatakse informatsiooni riigiasutuste kodulehekülgedel, töötatakse välja teabematerjale, korraldatakse koolitusi, jagatakse informatsiooni meediavahendite (televisioon, raadio, ajakirjandus) kaudu. 28  Kasutatud kirjandus Clavensjö, B., Åkerblom, G., 1994. The Radon book. Measures against radon, Swedish Council for Building Research, Stockholm, 129. IAEA Safety Standards for protecting peole and the environment. Protection of Public against Exposure Indoors due to Radon and Other Natural Sources of Radiation. No. SSG-32. 2015. International Atomic Energy Agency, Vienna. ICRP, 2010. Lung Cancer Risk from Radon and Progeny and Statement on Radon. ICRP Publication 115, Ann. ICRP 40(1). Petersell, V., Åkerblom, G., Ek, B.-M., Enel, M., Mõttus, V., Täht., K., 2004. Eesti radooniriski kaart. Seletuskiri. Tallinn-Stockholm, 52. Petersell, V., Åkerblom, G., Ek, B.-M., Enel, M., Mõttus, V., Täht, K., 2005. Radon Risk Map of Estonia: Explanatory text to the Radon Risk Map Set of Estonia at scale of 1 : 500 000 Report 2005:16. Swedish Radiation Protection Authority (SSI), Tallinn-Stockholm, 74. Radooniohutu hoone projekteerimine, 2003. Eesti Standard. (EVS 840:2003). Radooniohutu hoone projekteerimine, 2009. Eesti Standard. (EVS 840:2009). Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes, 2017. Eesti Standard. (EVS 840:2017). RAM 2016 Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine. Keskkonnaministeerium. Kiisk, M.; Suursoo, S.; Isakar, K.; Koch, R. 2011. Relevant radionuclides in Estonian drinking and ground waters – measurement techniques and activity concentrations. Radioprotection, 46 (6), 107−112. Lagarde, F., Axelson, G., Damber, L., Mellander, H., Nyberg, F., Pershagen, G. 2001. Residential radon and lung cancer among never-smokers in Sweden. - Epidemiology, 12, 4, 396–404 UNSCEAR 2008. Sources and Effects of Ionizing Radiation. United Nations Scientific Committee on the Effects of Atomic Radiation. Report to the General Assembly with Scientific Annexes. (Vol 1, Annex B: Exposures of The Public and Workers from Various Sources of Radiation, p. 404.) New York, 2010. WHO Handbook of Indoor Radon, WHO 2009. Zeeb, H., Shannoun, F. (Eds.). (2009). WHO handbook on indoor radon: a public health perspective. Switzerland, Geneva: WHO Press. 29