Pöördumine Tulimäe kaitseks
Adressaadid: Riigimetsa Majandamise Keskus, Muinsuskaitseamet, Elva vallavalitsus,
Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon
Pöördujad: Tulimäe ümbruse põliselanikud, Rannu ja Valguta rahvas ning kõik teised, kellele
Tulimäe hea käekäik korda läheb*
Pühapaik
Tulimägi on ajalooline looduslik pühapaik, mille pühadusest rääkivaid kaudseid viiteid leiab
rohkelt eelmise sajandi algusest pärinevast rahvaluulest; otseseid pühapaigateateid lisandub
alates uue vabariigi algusaastatest (nt viited 1, 2, 3). Tulimäel asuvad mitmed objektid on
tähistatud ka pärandkultuuri objektidena ning on avalikult leitavad Maa-ameti
Kohapärimuse kaardirakenduses – nt Armuorg, Põrguorg, Karukivi, Lehisepuistu.
Muinsuskaitse all on Pärnamäe ja Päeva
talu kalmed, looduskaitse all Karukivi.
Siinse kõrgeima mäena on Tulimägi
olnud märgutulede kohaks ülestõusude
ja sõdade ajal, mille tähistamiseks
Armuorgu 1936. aastal rajati Võidutule
altar (taastati 1986). Eelmise Eesti
Vabariigi ajal on Tulimägi olnud rahva
kooskäimise kohaks ning ka viimastel
aastatel on seal peetud ilma
helivõimenduseta rahvapidusid ja mäel
Kaart: Tulimäe hiie ligikaudne piiritlemine (punane
käivad maausulised. katkendjoon) A. Kaasiku raamatu "Pühapaikade teejuht"
(2019) järgi. Töötav karjäär tähistatud pruuni värviga.
* kõigi pöördujate allkirjadega dokument saadetakse veebruari lõpus 2020
1
Anneli Aan < Leili Sarmani kogutud materjal Armuoru kohta, 2011, vt ERA II 242, 191 (10); PK reg. nr.
666:KON:010.
2
Väino Suigusaar „Tartumaa pärandkultuurist“, 2011, lk 128-129 jne.
3
Aruanne Ervu küla Päeva talu maal asuva külakalmistu päästekaevamistest 1989. ja 1990. a. Heiki Valk. Tallinn
1991. (käsikiri).
Tulevik annab põhjust muretsemiseks:
1. Pühapaigas peaks kaevandamine olema välistatud, kuid viimasel poolsajandil, eriti
viimastel kümnenditel on mäe kõrgeimat osa hävitanud kruusa kaevandamine, mis jätkub
praegugi. Lisaks on RMK juba aastate eest avaldanud soovi taasavada oma vahepeal
kasutamata seisnud kruusakarjäär, et sillutada metsasihte harvesteride ja puuveomasinate
liikumiseks. Et Tulimägi koosneb mitmete jäätumiste setteist, hävitab kruusa võtmine järk-
järgult jäävaheaegadel paika asustanud elustiku jäljed, olles lubamatu ka loodusajaloo
tundmise seisukohalt.
2. Kuna 50-60 aasta eest Tulimäele istutatud kuused pole olnud elujõulised ning on
langenud juurepessu ja üraski ohvriks, teatas RMK 2019. a. kavatsusest metsast välja lõigata
üraskikahjustusega puud ning istutada asemele uued kuused. Ilmselt jätkuks üha kuivavate
puude raie aastast aastasse. Meedias ja kirjanduses ilmunut arvestades tuleks mets jätta
looduslikult taastuma, mis oleks pühapaigas õigem teguviis kui mistahes majandamine,
pealegi vananenud meetoditega. Seda arvamust kinnitab nii Tulimäele istutatud kuuskede
kui ka teiste Tartu- ja Jõgevamaal pool sajandit tagasi rajatud tihedate istandike käekäik –
kiratsevad, kahjuritundlikud, vähese puidutoodanguga, elustikult vaesed.
3. Lärmakate motovõistluste ja -treeningute korraldamine Tulimäel ei sobi pühapaika,
häirides ka mäe elustikku ning ümbruskonnas elavaid inimesi.
Oleme viimase saja aastaga oma loodust ja muinasmälestisi tugevasti rüüstanud, kahjuks ka
praeguse Eesti Vabariigi ajal. Vähe on jäänud ligilähedaseltki looduslikus seisundis
pühapaiku, mida on ka võrreldud looduskaitsealadega, sest seal leiavad varju mujal juba
kadunud või harva esinevad liigid – nii ka Tulimäel. Kirjeldatud tegevused ja plaanid ei ühti
kohaliku kogukonna soovidega ega looduslike pühapaikade ja muu pärandkultuuri
säilitamise põhimõtetega. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) kaitsejuhend määratleb
pühapaiga kui „maa- või veeala, millel on rahvastele ja kogukondadele eriline vaimne
tähendus” (vt ka Eesti Vabariigi Muinsuskaitseseadus 2019 ). RMK kui FSC sertifikaadi omaja
peaks tagama, et majandusliku hüve taotlemine ei kahjustaks keskkondlikke ja ühiskondlikke
hüvesid.
Mida me soovime: mis oleks lubatud, mis keelatud
Lubatud võiks olla murdunud ja kuivanud puude eemaldamine koostöös kohalikega ja
maausulistega (arutatakse, kus ja kuidas). Võsa eemaldamine võiks toimuda kohtades, kus
ta takistab rajal liikumist, samuti on vajalik Maarja tee korrashoid. Oleme vastu lageraiele
ning soovitame vältida uue kuusiku istutamist. Kindlasti ei soovi me kruusa kaevandamist
RMK karjääris ega Kaarsemäe karjääri laienemist. Samuti oleme vastu motokrosside ja
treeningute korraldamisele meile olulisel maa-alal (vt. kaart).
Oleme valmis dialoogiks adressaadiks olevate ametkondade, Elva valla ja kohalike
ettevõtjatega. Eestis valitseva tööjõupuuduse taustal pole vähenevast metsaraiest või
karjääride sulgemisest johtuv tööpuudus tõsine argument. Kaugemasse tulevikku vaadates
on kaevandamisest ja raiest saadav tulu väike võrreldes kahjuga, mida põhjustab looduse
vaesumine meie kodukandis ja meie hinges. Vaadates juba pooleldi lagedalt Tulimäelt
Võrtsjärve poole – vähe on jäänud toredaid marja- ja seenemetsi, mida sügiseti nii tihedalt
külastatakse. Senisest enam võiks põldude vahel olla pelgupaiku neile olenditele, kes
põldusid kaitseksid, ilma elukohata aga kaovad. On viimane aeg viia metsade majandamine
vastavusse kaasaegse ökoloogia teadmistega, mis ei tõota kiiret kasu, küll aga
jätkusuutlikkust. Üksmeelele jõudmine on võimalik, kui suudetakse näha laiemalt ja
austatakse loodusseadusi, olgu nad siis juba sõnastatud või veel tundmatud, pühaduseks
nimetatavad.
Muutuste aluseks on vaimsus ja eetiliste printsiipide au sisse tõstmine, mis peaksid
iseloomustama kõrgemalt arenenud olendeid – kui julgeme ennast nendeks pidada. Raske
on muuta kaua valitsenud mõtteviisi, et võtame, kuni saame, pärast meid tulgu või… Veel
raskem on tunnistada, et vaatamata teaduse tohututele edusammudele ei suuda
inimmõistus ega aparaadid hõlmata kõike, millest maailm koosneb. Kui miski on veel
teaduslikult tõestamata, pole alust väita, et seda pole olemas. Pigem on üsna tõenäoline, et
inimene kui osake tervikust põhimõtteliselt ei saagi seda tervikut täiel määral mõista, suutes
kõiksust ainult suuremal või vähemal määral tunnetada. Loodame, et saame selleks ikka
minna oma looduslikesse pühapaikadesse.
Soovime pöördumisele peatset vastust ja loodame oma kodukohast hoolivate inimeste
rohket osalust aruteludes.
20.01.2020
Digitaalselt allkirjastasid Tulimäe hiie eestkostjad:
Anneli Aan
Liis Jaamets
Marit Külv
Helle Mäemets
Lea Pung
Andrus Reila
Valeria Ränik
Saatja: Helle Mäemets <
[email protected]>
Saadetud: 19.01.2020 18:21
Adressaat: <
[email protected]>
Koopia: Info <
[email protected]>
Teema: ühest karjäärist Tartumaal
Manused: Pöördumine Tulimäe kaitseks (1).asice
Austatud geoloogid!
Lisan oma kirjale kohalike pöördumise Tulimäe karjääri asjus. Juba 1974. aastal avaldas Els
Liivrand töö Valguta kandi jäävaheaegade setteist, 1979.a. hõlmas seda piirkonda A. Raukase
ja R. Karukäpa ülevaade saarkõrgustike kujunemisest, milles oli ka foto tollal veel väga
väikesest Tulimäe karjäärist. Igatahes on meie kandis toredasti esindatud
mitmete jäätumiste ja jäävaheaegade setted. Kuuldavasti on praegu juba vägagi suurest
karjäärist aegade jooksul tulnud ka tundmatute loomade luid. Kogu seda mäge pole aga
varsti kuigi palju järel. Hiljuti avaldati info (A. Kallase intervjuu Maalehele), et RMK kasutab
oma tulust 90% tee-ehituseks, soovides selleks mh ka Tulimäe kruusa. Kas pole ikka suur
luksus meie maavarasid kulutada sihtide kolossaalseks sillutamiseks ja muudeks üürikese
kasuga seotud tegevusteks?
Palun kõrvuti uute kohtade otsimise ja kasutamise küsimustega siiski pöörata tähelepanu
olemasoleva ressursi mõistlikule kasutamisele. Praegu käib meie maa uuristamine 99%
stiihiliselt ja hoolimatult.
Lootuses mõtlemise muutusele kõigis instantsides ja heade soovidega
Helle Mäemets, kohalik, EMÜ vanemteadur