Leping

TÖÖVÕTULEPING nr. 9-1/19-392-1 Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi tellija), mida esindab põhimääruse alusel direktor Alvar Soesoo, ja Tartu Ülikool, (edaspidi töövõtja), mida esindab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi direktor Leho Ainsaar ning keda edaspidi nimetatakse pool või koos pooled, leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi leping): 1. Üldsätted 1.1. Lepingu esemeks on Eesti aluspõhja maagistumisilmingute ülevaade ja potentsiaali hinnang (edaspidi töö). Lepingu eseme täitmise tingimused on toodud lepingu Lisas 1. 1.2. Töövõtja poolt tehtavad tööd on määratletud lepinguga ja selle lisaga. Töövõtjale laieneb ka nende tööde ja toimingute teostamise ning teenuste osutamise kohustus, mis ei ole lepingus otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Viimati nimetatud tööde ja toimingute teostamine ning teenuste osutamine ei kuulu teistsuguse kirjaliku kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning töövõtja teostab need tööd, toimingud, teenused lepingu raames. 1.3. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu tekstist, lepingu lisast ning lepingu muudatustest, milles võidakse kokku leppida pärast lepingu sõlmimist. Lepingu lahutamatuks osaks on pakkumus. Juhul, kui lepingu dokumentides on vastuolu, prevaleerib lepingu tekst koos lisadega ning seejärel pakkumus. Hiljem sõlmitud lepingu muudatuste osas kehtib põhimõte, et hilisem muudatus prevaleeriv ajaliselt varasema muudatus ees. 1.4. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes muud tahteavaldused, mida pooled on teinud lepingu ettevalmistamise käigus. 2. Lepingu täitmine 2.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab töövõtja, et on piisavalt tutvunud töö teostamise mahuga ja muude lepingu tingimuste täitmiseks vajalike asjaoludega, tal ei ole pretensioone ega täiendusi esitatud materjalide kohta ning need on piisavad töö lepingujärgseks teostamiseks ning ta ei ole rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva õigusakti sätet ega ühtegi varem sõlmitud lepingust või kokkuleppest tulenevat kohustust. 2.2. Teostatava töö nõuded on toodud Lisas 1. 2.3. Töö teostamise tähtaeg on 27.12.2019. 2.4. Kui töövõtja kasutab töö teostamiseks alltöövõtjaid, kohustub ta nõudma oma alltöövõtjatelt teostatava töö kvaliteedi vastavust lepingu tingimustele, samuti kokkulepitud tähtaegadest kinnipidamist. Töövõtja vastutab töö teostamisel kasutatavate alltöövõtjate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. 2.5. Töövõtja kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest, kirjalikult teatama tellijale selliste asjaolude ilmnemisest, mis takistavad lepingu alusel tööde kohast teostamist või lõpetamist, kvaliteeti, tähtaegu või maksumust. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil informeerimiskohustuse täitmine töövõtjale ilma tellija vastavasisulise nõusolekuta  automaatselt õigust ületada tööde lepingu maksumust, teostamise tähtaegu või mitte kinni pidada lepinguga tööde suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest. 2.6. Töövõtja teavitab töö valmimisest viivitamata tellijat. 2.7. Töö üleandmine ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena tellija poolt. 2.8. Tellija kohustub hiljemalt 3 tööpäeva jooksul töö üle vaatama ning vajadusel esitama töövõtjale oma pretensioonid seoses töö mittevastavusega lepingule, andes lisatähtaja paranduste tegemiseks. 2.9. Töö vastuvõtmisel allkirjastavad pooled töö üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt). Aktis peab olema välja toodud lepingunumber, teostatud tööd ja väljamaksmisele kuuluv summa koos käibemaksuga. 2.10. Tellija võib tugineda töö või selle muudatuste nõuetele mittevastavusele ka mõistliku aja jooksul pärast tööde vastuvõtmist ning seda ka juhul, kui tellija oleks võinud tööde mittevastavuse avastada ka tööde teostamise käigus või üleandmisel ja vastuvõtmisel. 2.11. Töövõtja võib tööd pärast selle lõplikku vastuvõtmist tellija poolt kasutada oma õppe-, teadus- ja arendustegevuses. 2.12. Lepingu lõppemise või lõpetamise korral või tellija nõudmisel on töövõtja kohustatud viivitamatult tagastama tellijale kõik tema valduses olevad tellijalt saadud dokumendid, muud infokandjad ja tehnilised vahendid. Tagastamine vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktis. 3. Töövõtjale makstav tasu 3.1. Lepingu kogumaksumus on 18 000 (kaheksateist tuhat) eurot, mis sisaldab tasu töö täitmise eest, kõiki töö täitmise kulusid ja makse (edaspidi tasu). 3.2. Töövõtja esitab arve pärast punktis 2.9 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist poolte poolt. 3.3. Töövõtja esitab arve e-arvena Eesti Geoloogiateenistusele. 3.4. Arve tasumise tähtaeg on 21 päeva. 3.5. Arve, mille töövõtja väljastab enne poolte poolt vastava akti allkirjastamist, ei kuulu tasumisele. 4. Poolte vastutus 4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 4.2. Lepingus või selle lisades sätestatud kohustuste rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,02% lepingu hinnast valmimata, üle andmata või puudusega töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest kuni kohustuste rikkumise kõrvaldamiseni. 4.3. Tellijal on õigus töö eest tasumisel vähendada lepingu tasu leppetrahvi summa võrra. 4.4. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on tellijal õigus teha töövõtjale hoiatus ettepanekuga rikkumine tellija poolt määratud täiendava mõistliku aja jooksul kõrvaldada. 4.5. Kui töövõtja talle antud täiendava mõistliku aja jooksul ei täida lepingust tulenevaid kohustusi või ei teata rikkumise vabandavatest asjaoludest, on tellijal õigus leping lõpetada. Sellisel juhul tasub tellija ainult nõuetekohaselt teostatud töö eest. 4.6. Juhul, kui töövõtja ei teosta tööd nõuetekohaselt, on tellijal õigus alandada tasu osas, mille võrra töö jäi täitmata. 4.7. Lepingu olulise rikkumise tuvastamise korral on tellijal õigus leping üles öelda ning nõuda sisse leppetrahv ning tekitatud kahju. 4.8. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, tekkib tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt, jätta lepingus ettenähtud tasu maksmata ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 4.9. Töövõtja kohustub hüvitama kõik faktilised ja dokumenteeritud kulud ja kahjud, mis tekivad tellijale seoses töövõtja poolt töö teostamisel esinevate defektide või puudustega. 4.10. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisel, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,02% päevas tähtaegselt tasumata summalt. 4.11. Pooltel on õigus esitada leppetrahvi või viivise nõue teise poole vastu 60 päeva jooksul arvates päevast, mil õigustatud pool sai teada leppetrahvi või viivise nõude tekkimisest. 4.12. Leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta tellija õigust nõuda töövõtjalt täiendavalt ka kahju hüvitamist. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. 4.13. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled lepingu sõlmimisel ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud). 4.14. Kui töövõtja on kasutanud lepingu täitmisel vastuolus õigusaktidega autoriõigustega kaitstud teost, et vastuta tellija sellise teose kasutamisega töövõtjale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. Töövõtja kohustub hüvitama tellijale kõik nõude esitamisega kaasnevad kahjud täies ulatuses viivitamatult peale vastava nõude saamist tellijalt. 5. Poolte esindajad ja teadete edastamine 5.1. Tellija esindaja on maapõueressursside osakonna juhataja Tiit Kaasik, tel 51908839, e-posti aadress [email protected]. 5.2. Töövõtja esindaja on ökoloogia ja maateaduste instituudi direktor Leho Ainsaar, tel 509 8624, e-posti aadress [email protected]. 5.3. Kõik teated seoses lepingu täitmisega esitatakse telefoni või e-posti teel lepingus nimetatud aadressil või aadressil, mida üks pool on teisele teatanud. Nõue, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis. 5.4. Pooled on kohustatud kirjalikult teatama oma nime, juriidilise aadressi, kontaktnumbrite (telefoni, e-posti aadressi), pangarekvisiitide, kontaktisiku või mõne muu olulise rekvisiidi muutumisest viie päeva jooksul muudatuste toimumisest arvates. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte rekvisiidid kehtivad ja nende kohaselt saadetud teated on pooled kätte saanud. 6. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 6.1. Leping loetakse sõlmituks, kui viimane pooltest on digiallkirjastanud lepingu ja kehtib kuni 27.12.2019 või kuni kõigi lepingus sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 6.2. Lepingut võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingut muuta sooviv pool esitab muudatusettepanekud teisele poolel kirjalikult, kes on kohustatud ettepaneku läbi vaatama ja teisele poolele vastama hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates ettepaneku saamisest. 6.3. Lepingu muudatused jõustuvad pärast allkirjastamist poolte poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 6.4. Lepingu võib lõpetada igal ajal poolte kokkuleppel. 6.5. Lepingu ülesütlemise korral tasub tellija teostatud töö eest, mille kohta on koostatud poolte poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt. 7. Lõppsätted 7.1. Tööd teostavad isikud ei tohi olla tellija töötajad (teenistujad) ega tellija töötajatega (teenistujatega) seotud juriidilised isikud. Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või kontrollorgani liige on tellija töötaja (teenistuja) või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub tellija töötajale (teenistujatele). 7.2. Töövõtja ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teisele auditooriumile, välja arvatud tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab töövõtja ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 7.3. Leping ega lepingu täitmise käigus saadud teave ei kuulu avalikustamisele kolmandatele isikutele ilma teise poole nõusolekuta va juhul, kui see on õigusaktide kohaselt poolele kohustuslik. Erandina on poolel õigus avaldada informatsiooni kolmandatele isikutele kui see on vajalik lepingu kohaseks ja efektiivseks täitmiseks ning pool paneb vastavatele isikutele samasuguse avalikustamisekeelu. 7.4. Töövõtja võib lepingust tulenevad kohustused anda üle kolmandale isikule üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Eeltoodu kehtib ka siis, kui lepingu või selles kokkulepitud õiguste ning kohustuste kolmandale isikule üleandmine toimub töövõtja poolt ettevõtte üleandmise tulemusena. 7.5. Tellijal on õigus keelduda lepingu üleandmisest, kui lepingu omandajal puudub töövõtjaga vähemalt samaväärne ettevalmistus ja kogemus, mis tagaks lepingu eesmärgi saavutamise ja lepingu tingimuste vähemalt samaväärse täitmise. 7.6. Kui töövõtja annab ettevõtte või sellega seotud lepingu üle ilma tellija nõusolekuta, on tellijal õigus leping ühepoolselt üles öelda ning töövõtja on kohustaud hüvitama tellijale tekkinud kahju. 7.7. Töövõtja vastutab kõigi isikute eest, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Töövõtja peab tagama, et meeskonna ühelgi liikmel ei teki lepingu täitmise käigus huvide konflikti. Juhul, kui üks pool saab teada võimalikult huvide konfliktist, on ka kohustatud viivitamatult teatama sellest teisele poolele, tuues välja huvide konflikti ulatuse. 8. Vaidluste lahendamine 8.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõppemisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel. 8.2. Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu kokkulepet saavutada, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras Harju Maakohtus. 8.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Lepingu tõlgendamise aluseks ei või olla ebaõige tähistus ega väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu. Juhul kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 8.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingu tingimustega, igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks. Kahtluse korral tuleb väljendeid, millel võib olla rohkem kui üks tähendus, mõista viisil, mis sobib kõige rohkem lepingu olemuse ja eesmärgiga. 8.5. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et pooled ei ole teadlikud või tegelikult kokku leppinud tingimustes, mis on nende õiguste ja kohustuste määramiseks oluline, kui võib eeldada, et leping oleks sõlmitud ka ilma selles tingimuses kokku leppimata. Sellisel juhul kohaldatakse tingimust, mis on antud asjaolu arvestades mõistlik, lähtudes poolte tahtest, lepingu olemusest, eesmärgist ja heast usust. 9. Poolte rekvisiidid Töövõtja: Tellija: Tartu Ülikool Eesti Geoloogiateenistus Ülikooli 18 50090, Tartu F. R. Kreutzwaldi 5 44314, Rakvere Registrikood 74001073 Registrikood 77000387 Telefon: +372 737 5812 Telefon: +372 630 2333 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Leho Ainsaar Alvar Soesoo Ökoloogia ja maateaduste instituudi Direktor direktor /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/  LISA 1. Lähteülesanne: Eesti aluspõhja maagistumisilmingute ülevaade ja potentsiaali hinnang Probleemistik Eesti ala settekivimilises aluspõhjas esineb küllaltki arvukalt sulfiidseid maagistumisilminguid, mis väljenduvad eelkõige sfaleriidi ja galeniidi mineraalide kujul. Lisaks on mitmel pool teada metallide anomaaliaid mullas ning samuti ka allikavees (Värviallikas). Maagistumisilmingute all tellitava töö kontekstis peetakse silmas nn polümetalset maagistumist tsingi, plii ja nendega seotud sulfiidsete metalsete ühendite kujul. Teatud metallide akumulatsioon on teada ka graptoliitargilliidis ja fosforiidis, seepärast on antud töö käigus võimalus käsitleda ka nimetatud maavarasid ja potentsiaalseid geoloogilisi faktoreid sellise metallide kontsenteerumise seletamiseks. Aastate jooksul läbiviidud maagistumise teemaliste teadus- ja rakendusuuringute kohta puudub ülevaatlik materjal, mis lubaks kaasaegses taustsüsteemis hinnata maagistumisilmingute potentsiaali ressursigeoloogia seisukohast. Praeguses Eesti Vabariigi metalsete ressursside hindamise kontekstis on oluline anda ülevaade viimase kahekümne aasta jooksul tehtud tööde kohta (eeskätt uuringud Tartu Ülikoolis). Selline ülevaade jääb Eesti Geoloogiateenistuse sisekasutusse ja saab olema aluseks uuringutööde planeerimiseks. Töö eesmärgid ja oodatavad tulemused: Töö tulemuseks on kirjalik eestikeelne aruanne, milles tuleb: (1) Koondada, süstematiseerida ning teha järeldusi aluspõhja sulfiidsete maagistumisilmingute protsesside kohta; (2) Anda hinnang maagistumisilmingute potentsiaalile ressursigeoloogia seisukohast, tuues välja regionaalsed erinevused ja võimalusel erinevad protsessid; (3) Esitada geograafiline andmestik maagistumisilmingute geograafiliste koordinaatide ja sügavusandmetega GIS-formaadis andmekihtidega (*.shp vms); (4) Anda ülevaade olemasolevast geokeemilisest andmestikust koos andmetabelitega; (5) Lisana esitada digitaliseeritud teavikud (artiklid, dissertatsioonid), mis on avalikud või millele ligipääs ei pruugi olla avalik (v.a. materjal mille avalikustamist ei luba vastavad lepingud); (6) Anda soovitusi võimalike geoloogiliste, geokeemiliste ja geofüüsikaliste meetodite kohta, mis võimaldaksid läbi viia geoloogilisi otsinguid. Uurimistöö viiakse riigihangete seaduse mõistes läbi uurimis- ja arendustegevuse teenusena, mille puhul rakendub uurimis- ja arendusteenuse erand CPV kood 73000000-2 mõistes. TÖÖVÕTULEPING nr. 9-1/19-392-1 Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi tellija), mida esindab põhimääruse alusel direktor Alvar Soesoo, ja Tartu Ülikool, (edaspidi töövõtja), mida esindab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi direktor Leho Ainsaar ning keda edaspidi nimetatakse pool või koos pooled, leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi leping): 1. Üldsätted 1.1. Lepingu esemeks on Eesti aluspõhja maagistumisilmingute ülevaade ja potentsiaali hinnang (edaspidi töö). Lepingu eseme täitmise tingimused on toodud lepingu Lisas 1. 1.2. Töövõtja poolt tehtavad tööd on määratletud lepinguga ja selle lisaga. Töövõtjale laieneb ka nende tööde ja toimingute teostamise ning teenuste osutamise kohustus, mis ei ole lepingus otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Viimati nimetatud tööde ja toimingute teostamine ning teenuste osutamine ei kuulu teistsuguse kirjaliku kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning töövõtja teostab need tööd, toimingud, teenused lepingu raames. 1.3. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu tekstist, lepingu lisast ning lepingu muudatustest, milles võidakse kokku leppida pärast lepingu sõlmimist. Lepingu lahutamatuks osaks on pakkumus. Juhul, kui lepingu dokumentides on vastuolu, prevaleerib lepingu tekst koos lisadega ning seejärel pakkumus. Hiljem sõlmitud lepingu muudatuste osas kehtib põhimõte, et hilisem muudatus prevaleeriv ajaliselt varasema muudatus ees. 1.4. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes muud tahteavaldused, mida pooled on teinud lepingu ettevalmistamise käigus. 2. Lepingu täitmine 2.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab töövõtja, et on piisavalt tutvunud töö teostamise mahuga ja muude lepingu tingimuste täitmiseks vajalike asjaoludega, tal ei ole pretensioone ega täiendusi esitatud materjalide kohta ning need on piisavad töö lepingujärgseks teostamiseks ning ta ei ole rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva õigusakti sätet ega ühtegi varem sõlmitud lepingust või kokkuleppest tulenevat kohustust. 2.2. Teostatava töö nõuded on toodud Lisas 1. 2.3. Töö teostamise tähtaeg on 27.12.2019. 2.4. Kui töövõtja kasutab töö teostamiseks alltöövõtjaid, kohustub ta nõudma oma alltöövõtjatelt teostatava töö kvaliteedi vastavust lepingu tingimustele, samuti kokkulepitud tähtaegadest kinnipidamist. Töövõtja vastutab töö teostamisel kasutatavate alltöövõtjate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. 2.5. Töövõtja kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest, kirjalikult teatama tellijale selliste asjaolude ilmnemisest, mis takistavad lepingu alusel tööde kohast teostamist või lõpetamist, kvaliteeti, tähtaegu või maksumust. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil informeerimiskohustuse täitmine töövõtjale ilma tellija vastavasisulise nõusolekuta  automaatselt õigust ületada tööde lepingu maksumust, teostamise tähtaegu või mitte kinni pidada lepinguga tööde suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest. 2.6. Töövõtja teavitab töö valmimisest viivitamata tellijat. 2.7. Töö üleandmine ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena tellija poolt. 2.8. Tellija kohustub hiljemalt 3 tööpäeva jooksul töö üle vaatama ning vajadusel esitama töövõtjale oma pretensioonid seoses töö mittevastavusega lepingule, andes lisatähtaja paranduste tegemiseks. 2.9. Töö vastuvõtmisel allkirjastavad pooled töö üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt). Aktis peab olema välja toodud lepingunumber, teostatud tööd ja väljamaksmisele kuuluv summa koos käibemaksuga. 2.10. Tellija võib tugineda töö või selle muudatuste nõuetele mittevastavusele ka mõistliku aja jooksul pärast tööde vastuvõtmist ning seda ka juhul, kui tellija oleks võinud tööde mittevastavuse avastada ka tööde teostamise käigus või üleandmisel ja vastuvõtmisel. 2.11. Töövõtja võib tööd pärast selle lõplikku vastuvõtmist tellija poolt kasutada oma õppe-, teadus- ja arendustegevuses. 2.12. Lepingu lõppemise või lõpetamise korral või tellija nõudmisel on töövõtja kohustatud viivitamatult tagastama tellijale kõik tema valduses olevad tellijalt saadud dokumendid, muud infokandjad ja tehnilised vahendid. Tagastamine vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktis. 3. Töövõtjale makstav tasu 3.1. Lepingu kogumaksumus on 18 000 (kaheksateist tuhat) eurot, mis sisaldab tasu töö täitmise eest, kõiki töö täitmise kulusid ja makse (edaspidi tasu). 3.2. Töövõtja esitab arve pärast punktis 2.9 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist poolte poolt. 3.3. Töövõtja esitab arve e-arvena Eesti Geoloogiateenistusele. 3.4. Arve tasumise tähtaeg on 21 päeva. 3.5. Arve, mille töövõtja väljastab enne poolte poolt vastava akti allkirjastamist, ei kuulu tasumisele. 4. Poolte vastutus 4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 4.2. Lepingus või selle lisades sätestatud kohustuste rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,02% lepingu hinnast valmimata, üle andmata või puudusega töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest kuni kohustuste rikkumise kõrvaldamiseni. 4.3. Tellijal on õigus töö eest tasumisel vähendada lepingu tasu leppetrahvi summa võrra. 4.4. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on tellijal õigus teha töövõtjale hoiatus ettepanekuga rikkumine tellija poolt määratud täiendava mõistliku aja jooksul kõrvaldada. 4.5. Kui töövõtja talle antud täiendava mõistliku aja jooksul ei täida lepingust tulenevaid kohustusi või ei teata rikkumise vabandavatest asjaoludest, on tellijal õigus leping lõpetada. Sellisel juhul tasub tellija ainult nõuetekohaselt teostatud töö eest. 4.6. Juhul, kui töövõtja ei teosta tööd nõuetekohaselt, on tellijal õigus alandada tasu osas, mille võrra töö jäi täitmata. 4.7. Lepingu olulise rikkumise tuvastamise korral on tellijal õigus leping üles öelda ning nõuda sisse leppetrahv ning tekitatud kahju. 4.8. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, tekkib tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt, jätta lepingus ettenähtud tasu maksmata ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 4.9. Töövõtja kohustub hüvitama kõik faktilised ja dokumenteeritud kulud ja kahjud, mis tekivad tellijale seoses töövõtja poolt töö teostamisel esinevate defektide või puudustega. 4.10. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisel, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,02% päevas tähtaegselt tasumata summalt. 4.11. Pooltel on õigus esitada leppetrahvi või viivise nõue teise poole vastu 60 päeva jooksul arvates päevast, mil õigustatud pool sai teada leppetrahvi või viivise nõude tekkimisest. 4.12. Leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta tellija õigust nõuda töövõtjalt täiendavalt ka kahju hüvitamist. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. 4.13. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled lepingu sõlmimisel ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud). 4.14. Kui töövõtja on kasutanud lepingu täitmisel vastuolus õigusaktidega autoriõigustega kaitstud teost, et vastuta tellija sellise teose kasutamisega töövõtjale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. Töövõtja kohustub hüvitama tellijale kõik nõude esitamisega kaasnevad kahjud täies ulatuses viivitamatult peale vastava nõude saamist tellijalt. 5. Poolte esindajad ja teadete edastamine 5.1. Tellija esindaja on maapõueressursside osakonna juhataja Tiit Kaasik, tel 51908839, e-posti aadress [email protected]. 5.2. Töövõtja esindaja on ökoloogia ja maateaduste instituudi direktor Leho Ainsaar, tel 509 8624, e-posti aadress [email protected]. 5.3. Kõik teated seoses lepingu täitmisega esitatakse telefoni või e-posti teel lepingus nimetatud aadressil või aadressil, mida üks pool on teisele teatanud. Nõue, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peab olema kirjalikus vormis. 5.4. Pooled on kohustatud kirjalikult teatama oma nime, juriidilise aadressi, kontaktnumbrite (telefoni, e-posti aadressi), pangarekvisiitide, kontaktisiku või mõne muu olulise rekvisiidi muutumisest viie päeva jooksul muudatuste toimumisest arvates. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte rekvisiidid kehtivad ja nende kohaselt saadetud teated on pooled kätte saanud. 6. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 6.1. Leping loetakse sõlmituks, kui viimane pooltest on digiallkirjastanud lepingu ja kehtib kuni 27.12.2019 või kuni kõigi lepingus sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 6.2. Lepingut võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingut muuta sooviv pool esitab muudatusettepanekud teisele poolel kirjalikult, kes on kohustatud ettepaneku läbi vaatama ja teisele poolele vastama hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates ettepaneku saamisest. 6.3. Lepingu muudatused jõustuvad pärast allkirjastamist poolte poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 6.4. Lepingu võib lõpetada igal ajal poolte kokkuleppel. 6.5. Lepingu ülesütlemise korral tasub tellija teostatud töö eest, mille kohta on koostatud poolte poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt. 7. Lõppsätted 7.1. Tööd teostavad isikud ei tohi olla tellija töötajad (teenistujad) ega tellija töötajatega (teenistujatega) seotud juriidilised isikud. Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või kontrollorgani liige on tellija töötaja (teenistuja) või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub tellija töötajale (teenistujatele). 7.2. Töövõtja ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teisele auditooriumile, välja arvatud tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab töövõtja ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 7.3. Leping ega lepingu täitmise käigus saadud teave ei kuulu avalikustamisele kolmandatele isikutele ilma teise poole nõusolekuta va juhul, kui see on õigusaktide kohaselt poolele kohustuslik. Erandina on poolel õigus avaldada informatsiooni kolmandatele isikutele kui see on vajalik lepingu kohaseks ja efektiivseks täitmiseks ning pool paneb vastavatele isikutele samasuguse avalikustamisekeelu. 7.4. Töövõtja võib lepingust tulenevad kohustused anda üle kolmandale isikule üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Eeltoodu kehtib ka siis, kui lepingu või selles kokkulepitud õiguste ning kohustuste kolmandale isikule üleandmine toimub töövõtja poolt ettevõtte üleandmise tulemusena. 7.5. Tellijal on õigus keelduda lepingu üleandmisest, kui lepingu omandajal puudub töövõtjaga vähemalt samaväärne ettevalmistus ja kogemus, mis tagaks lepingu eesmärgi saavutamise ja lepingu tingimuste vähemalt samaväärse täitmise. 7.6. Kui töövõtja annab ettevõtte või sellega seotud lepingu üle ilma tellija nõusolekuta, on tellijal õigus leping ühepoolselt üles öelda ning töövõtja on kohustaud hüvitama tellijale tekkinud kahju. 7.7. Töövõtja vastutab kõigi isikute eest, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Töövõtja peab tagama, et meeskonna ühelgi liikmel ei teki lepingu täitmise käigus huvide konflikti. Juhul, kui üks pool saab teada võimalikult huvide konfliktist, on ka kohustatud viivitamatult teatama sellest teisele poolele, tuues välja huvide konflikti ulatuse. 8. Vaidluste lahendamine 8.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõppemisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel. 8.2. Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu kokkulepet saavutada, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras Harju Maakohtus. 8.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Lepingu tõlgendamise aluseks ei või olla ebaõige tähistus ega väljendusviis, mida pooled kasutasid eksimuse tõttu. Juhul kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega samasugune mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 8.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingu tingimustega, igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks. Kahtluse korral tuleb väljendeid, millel võib olla rohkem kui üks tähendus, mõista viisil, mis sobib kõige rohkem lepingu olemuse ja eesmärgiga. 8.5. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et pooled ei ole teadlikud või tegelikult kokku leppinud tingimustes, mis on nende õiguste ja kohustuste määramiseks oluline, kui võib eeldada, et leping oleks sõlmitud ka ilma selles tingimuses kokku leppimata. Sellisel juhul kohaldatakse tingimust, mis on antud asjaolu arvestades mõistlik, lähtudes poolte tahtest, lepingu olemusest, eesmärgist ja heast usust. 9. Poolte rekvisiidid Töövõtja: Tellija: Tartu Ülikool Eesti Geoloogiateenistus Ülikooli 18 50090, Tartu F. R. Kreutzwaldi 5 44314, Rakvere Registrikood 74001073 Registrikood 77000387 Telefon: +372 737 5812 Telefon: +372 630 2333 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Leho Ainsaar Alvar Soesoo Ökoloogia ja maateaduste instituudi Direktor direktor /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/  LISA 1. Lähteülesanne: Eesti aluspõhja maagistumisilmingute ülevaade ja potentsiaali hinnang Probleemistik Eesti ala settekivimilises aluspõhjas esineb küllaltki arvukalt sulfiidseid maagistumisilminguid, mis väljenduvad eelkõige sfaleriidi ja galeniidi mineraalide kujul. Lisaks on mitmel pool teada metallide anomaaliaid mullas ning samuti ka allikavees (Värviallikas). Maagistumisilmingute all tellitava töö kontekstis peetakse silmas nn polümetalset maagistumist tsingi, plii ja nendega seotud sulfiidsete metalsete ühendite kujul. Teatud metallide akumulatsioon on teada ka graptoliitargilliidis ja fosforiidis, seepärast on antud töö käigus võimalus käsitleda ka nimetatud maavarasid ja potentsiaalseid geoloogilisi faktoreid sellise metallide kontsenteerumise seletamiseks. Aastate jooksul läbiviidud maagistumise teemaliste teadus- ja rakendusuuringute kohta puudub ülevaatlik materjal, mis lubaks kaasaegses taustsüsteemis hinnata maagistumisilmingute potentsiaali ressursigeoloogia seisukohast. Praeguses Eesti Vabariigi metalsete ressursside hindamise kontekstis on oluline anda ülevaade viimase kahekümne aasta jooksul tehtud tööde kohta (eeskätt uuringud Tartu Ülikoolis). Selline ülevaade jääb Eesti Geoloogiateenistuse sisekasutusse ja saab olema aluseks uuringutööde planeerimiseks. Töö eesmärgid ja oodatavad tulemused: Töö tulemuseks on kirjalik eestikeelne aruanne, milles tuleb: (1) Koondada, süstematiseerida ning teha järeldusi aluspõhja sulfiidsete maagistumisilmingute protsesside kohta; (2) Anda hinnang maagistumisilmingute potentsiaalile ressursigeoloogia seisukohast, tuues välja regionaalsed erinevused ja võimalusel erinevad protsessid; (3) Esitada geograafiline andmestik maagistumisilmingute geograafiliste koordinaatide ja sügavusandmetega GIS-formaadis andmekihtidega (*.shp vms); (4) Anda ülevaade olemasolevast geokeemilisest andmestikust koos andmetabelitega; (5) Lisana esitada digitaliseeritud teavikud (artiklid, dissertatsioonid), mis on avalikud või millele ligipääs ei pruugi olla avalik (v.a. materjal mille avalikustamist ei luba vastavad lepingud); (6) Anda soovitusi võimalike geoloogiliste, geokeemiliste ja geofüüsikaliste meetodite kohta, mis võimaldaksid läbi viia geoloogilisi otsinguid. Uurimistöö viiakse riigihangete seaduse mõistes läbi uurimis- ja arendustegevuse teenusena, mille puhul rakendub uurimis- ja arendusteenuse erand CPV kood 73000000-2 mõistes.