Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Majandus- ja Teie [Saatja kuupäev] nr [Saatja viit] Kommunikatsiooniministeerium Meie 02.12.2019 nr 1-4/19/6464 Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse „Maapõueseaduse alusel antud keskkonnaministri määruste muutmine“ eelnõu ja seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk minister Lisad: 1. KKM määruse 23 ja 52 muutmise EN.pdf 2. KKM määruse 23 ja 52 muutmise SK.pdf Teadmiseks: MTÜ Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, MTÜ Eesti Geoloogia Selts, MTÜ Eesti Turbaliit, MTÜ Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, MTÜ Eesti Mäeselts, SA Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Geoloogiateenistus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maanteeamet Maria Karus, 626 0758 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 12.11.2019 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2019. a nr … Maapõueseaduse alusel antud keskkonnaministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse maapõueseaduse § 19 lõike 3, § 20 lõike 3, § 22 lõike 3, § 34 lõike 11, § 54 lõike 9, § 62 lõike 11 ja § 64 lõike 10 alusel. § 1. Keskkonnaministri 24. juuli 2017. a määruse nr 23 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel müümise täpsustatud nõuded ning kord ja enampakkumise alghind“ muutmine Keskkonnaministri 24. juuli 2017. a määruse nr 23 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel müümise täpsustatud nõuded ning kord ja enampakkumise alghind“ pealkirjast, § 1 lõikest 1, § 2 lõikest 1, § 4 lõikest 3 ja § 10 lõikest 2 jäetakse läbivalt välja tekstiosa „üldgeoloogilise uurimistöö loa,“. § 2. Keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ muutmine Keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määruses nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „üldgeoloogilise uurimistöö loa ja“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Üldgeoloogilise uurimistöö loa omaja on kohustatud vähemalt kümme päeva enne välitööde algust teavitama tööde tegemise ajast ning kohast üldgeoloogilise uurimistööga kattuvate kinnisasjade omanikke ning riigile kuuluva kinnisasja korral riigivara valitsejat või valitsema volitatud asutust.“; 3) paragrahvi 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 44 lõike 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Lisaks esitatakse kõik aruande graafilised lisad eraldi failidena TIFF-vormingus resolutsiooniga 300 punkti tolli kohta.“; 6) paragrahvi 45 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja esitab üldgeoloogilise uurimistöö aruande või uuringuaruande ning keskkonnaregistri kande tegemise otsuse koopia Eesti Geoloogiateenistusele elektrooniliselt Eesti Geoloogiafondis alaliseks säilitamiseks ja avalikuks kasutamiseks 60 päeva jooksul pärast otsuse tegemist.“; 7) paragrahvi 45 lõigetest 4 ja 5 jäetakse välja sõnad „üldgeoloogilise uurimistöö või“; 8) paragrahvi 46 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) 2020. aasta 1. jaanuarist kuni 2025. aasta 1. jaanuarini keskkonnaregistri kande tegemise otsustajale esitatud üldgeoloogilise uurimistöö aruanded ja uuringuaruanded, mis vastavad kuni 2019. aasta 31. detsembrini kehtinud aruande koosseisu ja sisu nõuetele, loetakse käesoleva määruse nõuetele vastavaks. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud üldgeoloogilisele uurimistööle, milles määratakse või hinnatakse ümber maavara keskkonnaregistrisse kande tegemiseks, kohaldatakse lisaks käesolevas määruses geoloogilisele uuringule, geodeetilistele ja kartograafilistele töödele, maavaravaru arvutamisele ning geoloogilise uuringu aruande koostamisele kehtestatud nõudeid.“; 9) määrust täiendatakse §-ga 48 järgmises sõnastuses: „§ 48. Liiva- ja kruusauuringute lõimiseandmete arvutuslik teisendamine maavaravaru ümberhindamisel ning maavara kasutusala määramine (1) Enne käesoleva määruse jõustumist tehtud liiva- või kruusauuringute lõimiseandmed (edaspidi varasemad andmed) teisendatakse maavaravaru ümberhindamisel ning maavaravaru kasutusala määratakse käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. (2) 0,063 mm ja 0,125 mm sõelte läbindid leitakse loglineaarse interpolatsiooni meetodil sõela läbindite logaritmimisega võrrandiga, kus x on sõela ava, millele läbindit otsitakse, x1 ja x2 on varasemate 0,05 mm ja 0,16 mm sõelte avade suurused millimeetrites, y1 ja y2 on vastavate varasemate sõelte läbindid (%) ja y on otsitav läbind (%): 𝑥 − 𝑥1 log10 𝑦 = log10 𝑦1 + ( ) × (log10 𝑦2 − log10 𝑦1 ) 𝑥2 − 𝑥1 (3) 0,125 mm, 0,5 mm, 1 mm, 2 mm, 4 mm, 6,3 mm, 8 mm, 12,5 mm, 16 mm, 31,5 mm ja 63 mm läbindid leitakse loglineaarse interpolatsiooni meetodil sõela avadega φ-skaalas võrranditega, kus d on sõela ava suurus millimeetrites, φ - sõela ava, millele läbindit otsitakse φ skaalas, φ1 ja φ2 on varasemate lähimate sõelte avad φ skaalas, y1 ja y2 on vastavate varasemate sõelte läbindid (%) ja y on otsitav läbind (%): 𝜑 = log 2 𝑑 (−𝜑) − (−𝜑1 ) 𝑦 = 𝑦1 + × (𝑦2 − 𝑦1 ) (−𝜑2 ) − (−𝜑1 ) (4) 20 mm ja 40 mm läbindid loetakse võrdseks varasemate andmete samade ava suurustega sõelte vastavate läbinditega. (5) 80 mm ja 125 mm läbindid leitakse lineaarse ekstrapoleerimise meetodil varasemate andmete 40 mm ja 70 mm läbindite kaudu, piirates tulemuse 100%-ga, võrrandiga, kus x on sõela ava, millele läbindit otsitakse, x1 ja x2 on varasemate 40 mm ja 70 mm sõelte avade suurused millimeetrites, y1 ja y2 on vastavate varasemate sõelte läbindid (%) ja y on otsitav läbind (%): 𝑥 − 𝑥1 𝑦 = 𝑦1 + ( ) × (𝑦2 − 𝑦1 ) 𝑥2 − 𝑥1 (6) Kui proovi 31,5 mm läbind jääb vahemikku 60–63,5% või 0,063 mm läbind vahemikku kas 3,4–7,8% või 11–14% vastavalt kas liiva või kruusa klassifitseerimisel, ei saa proovi lugeda usaldusväärselt klassifitseerituks. (7) Proovi võib varasemate andmete alusel klassifitseerida: 1) ehitusliivaks, kui 0,16 mm läbind ei ole suurem kui 5% ja 20 mm läbind on üle 65%; 2) ehituskruusaks, kui 0,16 mm läbind ei ole suurem kui 12% ja 40 mm läbind ei ole suurem kui 65%; 3) täiteliivaks, kui 0,05 mm läbind on üle 5% ja 20 mm läbind on üle 65%; 4) täitekruusaks, kui 0,05 mm läbind on üle 12% ja 40 mm läbind ei ole suurem kui 65%. (8) Kui uuringuala piires on võimalik usaldusväärselt klassifitseerida vähemalt 85% proovidest, on andmete arvutuslik teisendamine usaldusväärne. Kui usaldusväärselt on võimalik klassifitseerida alla 85% proovidest, ei ole arvutuslik teisendamine piisavalt usaldusväärne ja liiva või kruusa lõimise määramiseks tuleb teha täiendav geoloogiline uuring. (9) Kui uuringualal on võimalik lateraalselt piiritleda ala, mille sees asuvatest proovidest on võimalik usaldusväärselt klassifitseerida vähemalt 85%, on võimalik seda ala käsitleda eraldi ning sellel ei pea liiva või kruusa lõimise määramiseks tegema täiendavat geoloogilist uuringut. (10) Kui uuringualal on võimalik lateraalselt piiritleda läbilõike kiht, mille sees asuvatest proovidest on võimalik usaldusväärselt klassifitseerida vähemalt 85%, on lubatud teha geoloogiline uuring vähendatud mahus lõimiseanalüüsiga, keskendudes kihtidele, milles olevaid proove ei ole võimalik usaldusväärselt klassifitseerida vähemalt 85% ulatuses.“. § 3. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril. Rene Kokk Minister Meelis Münt Kantsler  Keskkonnaministri määruse „Maapõueseaduse alusel antud keskkonnaministri määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 19 lõike 3, § 20 lõike 3, § 22 lõike 3, § 34 lõike 11, § 54 lõike 9, § 62 lõike 11 ja § 64 lõike 10 alusel. Eelnõukohase määruse kehtestamise vajadus tuleneb keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (55 SE) tehtavatest muudatustest. Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määrust nr 23 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel müümise täpsustatud nõuded ning kord ja enampakkumise alghind“ (edaspidi määrus nr 23) ja keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määrust nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52). Määruseid nr 23 ja nr 52 on vaja muuta seoses keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (55 SE) tehtavate muudatuste jõustumisega 2020. aasta 1. jaanuaril, jättes neist välja üldgeoloogilisi uurimistöid käsitleva osa. Muudatused on seotud üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa olemuse muutmisega. Muudatused on vajalikud selleks, et paremini eristada üldgeoloogilise uurimistöö õigust ja maavara geoloogilise uuringu õigust. Edaspidi ei saa üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel korraldada maavara otsingut ega maavara arvele võtta. Selle loa alusel saab teha geoloogilist kaardistamist, geofüüsikalist ja geokeemilist uuringut ning muid sihtotstarbelisi geoloogilisi töid. Maavara otsinguks ja uuringuks tuleb edaspidi taotleda maavara geoloogilise uuringu luba. Valdavalt seisnevadki need muudatused vaid sõnade „üldgeoloogilise uurimistöö luba“ määrustest 23 ja 52 väljajätmises. Lisaks kehtestatakse praktikas ilmnenud vajadusest enne määruse nr 52 jõustumist tehtud liiva- ja kruusauuringute lõimiseandmete arvutusliku teisendamise ning maavara kasutusala määramise nõuded. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Maria Karus ([email protected], tel 626 0758). Õigusekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik Annemari Vene ([email protected]) ja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre ([email protected], tel 626 2953). Eelnõu on seotud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (55 SE). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohase määrusega muudetakse kahte keskkonnaministri määrust. Muudatused on peamiselt seotud üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa olemuse muutmisega. Eelnõukohane määrus koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahvis 1 tehakse muudatused määruses nr 23. Muudatused on otseselt seotud üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa olemuse muutmisega. Kuna üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel ei ole edaspidi võimalik otsida maavara ja moodustada maardlaid, siis ei teki ka olukorda, et samal maapõue osal võiks või peaks kellelgi olema uurimistööst tulenev eesõigus. Üldgeoloogilist uurimistööd on edaspidi võimalik lubada samas maapõue osas mitme samal ajal kehtiva loa alusel ja esitatavad taotlused omavahel ei konkureeri. Paragrahvis 2 tehakse muudatused määruses nr 52. Punktidega 1, 3, 4 ja 6 tehtavad muudatused on otseselt seotud üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa olemuse muutmisega. Üldgeoloogilise uurimistöö rolli on siiani nähtud peamiselt maapõue geoloogilise ehituse ja maavarade leviku seaduspärasuste selgitamises ja geoloogilise uuringu rolli maavara kaevandamise ettevalmistamises. Üldgeoloogiliste uurimistööde hulka kuulusid siis rakendusuuringud: geoloogiline kaardistamine, maavarade otsing, geofüüsikaline ja geokeemiline uuring ning muud sihtotstarbega geoloogilised tööd. Praktikas kujunes maavarade otsingu ja maavara geoloogilise uuringu piir väga häguseks ning tegelikkuses osutus võimalikuks üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel saadud tulemuste põhjal arvele võtta lisaks aktiivsele reservvarule ka aktiivse tarbevaru. Et paremini eristada üldgeoloogilise uurimistöö õigust ja maavara geoloogilise uuringu õigust ning lihtsustada mõlema õiguse saamiseks nõutavat menetlust, ei saa üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel edaspidi korraldada maavara otsingut ega maavara arvele võtta. Selle loa alusel on edaspidi võimalikud geoloogiline kaardistamine, geofüüsikalised ja geokeemilised uuringud ning muud sihtotstarbelised geoloogilised tööd. Valdavalt seisnevadki need muudatused vaid sõnade „üldgeoloogilise uurimistöö luba“ väljajätmises või sellesisuliste paragrahvide kehtetuks tunnistamises. Punktiga 2 täiendatakse määruse nr 52 § 2 lõikega 3, millega seatakse loa omajale kohustus teavitada vähemalt kümme päeva enne üldgeoloogilise uurimistöö välitööde algust töödega kattuvate kinnisasjade omanikke, riigivara valitsejat või valitsema volitatud asutust tööde tegemisest. Üldgeoloogilise uurimistöö luba maavara otsinguks edaspidi ei anta, luba antakse ilma avatud menetluseta, muuhulgas ei ole enam kohustust küsida riigivara valitseja kooskõlastust. MaaPSi § 89 lõike 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud üldgeoloogilist uurimistööd oma kinnisasjal lubama. Kinnisasja omanikuga või riigivara valitsejaga välitööde kooskõlastamise kohustust otseselt ühestki riiklikul tasandil kehtivast õigusaktist ei tulene. Samas ei ole põhjendatud nõuda välitööde aja ja koha kokkuleppimist kinnisasja omanikuga olukorras, kus kehtiv keskkonnakaitseluba tööde tegemiseks on olemas. Seetõttu on kooskõlastamise nõude asemel sätestatud teavitamise nõue. Jätkuvalt jääb kehtima nõue, mille kohaselt võib üldgeoloogilist uurimistööd teha õuemaal, hoonete all ning elamule lähemal kui 50 meetrit ainult kinnisasja omaniku nõusolekul. Punktiga 5 muudetakse määruse nr 52 § 44 lõike 3 teist lauset. Muudatuse tulemusel ei ole edaspidi vaja esitada kõiki aruande graafilisi lisasid eraldi failidena ka GIS- või CAD- vormingus. GIS- või CAD-vormingud on väga kiires muutumises, juba kahe-kolme aasta tagant muudavad kaardiprogrammide tootjad failide vorminguid nii, et vanemate versioonidega tehtud tööd ei ole enam uutes kaardiprogrammide versioonides kasutatavad ja halvemal juhul ei ole isegi failid enam avatavad. Lisaks ei kujuta GIS- või CAD-vormingu kujundatud plaanid piiride andmeid õigetes kohtades, vaid jooned on nihutatud teise kohta, et plaan tervikuna oleks mõistetav. Läbilõiget GIS- või CAD-vormingus esitada pole vaja, kuna läbilõige on pilt. TIFF- vormingu nõude säilitamine on põhjendatud, kuna see on arhiivikõlblik vorming, GIS- või CAD-vorming seda ei ole. Punktiga 7 muudetakse määruse nr 52 § 45 lõiget 6. Eesti Geoloogiateenistuses on loodud Eesti Geoloogiafond, mis on ametlik aruannete hoidmise ning avalikustamise koht. Alates 2020. aasta II kvartalist muutub fond kõigile huvilistele veebi kaudu kättesaadavaks ning aruandeid hoitakse seal digitaalsel kujul. Seega pole enam vaja esitada paberkoopiat Eesti Geoloogiateenistusele, kuna seal säilitatakse alates 2020. aasta II kvartalist aruandeid digitaalsel kujul. Punkt 8 sisaldab rakendussätteid menetlusse võetud üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluste ja kehtivate üldgeoloogilise uurimistöö lubade kohta, mille eesmärk on maavara otsing. Sisuliselt säilitatakse nendele taotlustele ja lubadele samad nõuded ning õigused ja kohustused, mis kehtivad ka praegu. Paragrahvi 46 lisatav lõige 2 sätestab, et 2020. aasta 1. jaanuarist kuni 2025. aasta 1. jaanuarini keskkonnaregistri kande tegemise otsustajale esitatud üldgeoloogilise uurimistöö aruanded ja uuringuaruanded, mis vastavad aruande koosseisu ja sisu kohta kuni 2019. aasta 31. detsembrini kehtinud nõuetele, loetakse määruse nõuetele vastavaks. Vastasel juhul poleks enam võimalik võtta üldgeoloogilise uurimistöö alusel maavara arvele. See ei ole aga põhjendatud piirang. Kehtivate ja eelnõukohase määruse koostamise ajal menetluses olevate maavara otsinguks antavate üldgeoloogilise uurimistöö lubade omajad peavad saama loa alusel tekkivad õigused realiseerida senises mahus, arvestades, et üldgeoloogilise uurimistöö load antakse kuni viieks aastaks. Lisaks täpsustatakse, et eelmises punktis kirjeldatud juhul kohaldatakse ka geoloogilisele uuringule, geodeetilistele ja kartograafilistele töödele, maavaravaru arvutamisele ning geoloogilise uuringu aruande koostamisele kehtestatud nõudeid. Samasisuline nõue on ka kehtivas määruses nr 52, kuid nüüd lisatakse see rakendussättena. Punktiga 9 täiendatakse määruse nr 52 rakendussätteid §-ga 48. Kuni 2016. aasta 31. detsembrini kehtinud keskkonnaministri määrus „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ sätestas, et liiva ja kruusa lõimise määramisel kasutatav standardne sõelakomplekt peab sisaldama sõelu ava suurusega 70, 40, 20, 10, 5, 2,5, 1,25, 0,63, 0,315, 0,16 ja 0,05 millimeetrit. Määruse nr 52 jõustumisega muutusid liiva ja kruusa lõimise määramiseks kasutatavate sõelte avade suurused ning liiva ja kruusa lõimise määramisel tuleb praegu kasutada 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063 millimeetri suuruste avadega sõelte komplekti. Lisaks muutusid määruse nr 52 jõustumisel maavara kasutusala määramise kriteeriumid. Materjalide nimetusi ja kaevandustasude suurust aga ei muudetud sõltuvaks sellest, milliste nõuete järgi on maavara kasutusala määratud. On tekkinud olukord, kus arvele võetud maavara kasutusala (ja sellega seoses keskkonnatasu suurus) võib olla erinev määruse nr 52 järgi määratud kasutusalast. Valdkonnas tegutsevatel ettevõtjatel on tekkinud soov ja vajadus tegevuskulude optimeerimiseks maavara varud ümber hinnata, mis praegu nõuab uusi täismahus geoloogilisi uuringuid. Alternatiivina kulukatele uuringutele tuli kaaluda võimalust arvutuslikult teisendada olemasolevad vana sõelakomplektiga määratud lõimiseandmed uuele sõelakomplektile vastavaks. Selle olukorra lahendamiseks tegi Tallinna Tehnikaülikool uuringu „Liiva ja kruusa uuringutes lõimise teisendamise meetodi väljatöötamine ja analüüs.“ Projekti toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ringmajanduse programmist. Uuringu eesmärk oli leida optimaalne meetod lõimiseandmete arvutuslikuks teisendamiseks ning hinnata leitud meetodi usaldusväärsust. Uuringu käigus koguti erinevatest mäeeraldistest liiva- ja kruusaproovid ning tehti paralleelsed sõelumised vana ja uue maavarade uuringu korra kohase sõelakomplektiga. Vana sõelakomplektiga saadud lõimiseandmed teisendati eri arvutusmeetodeid kasutades uute sõelte avadele vastavaks ning vigade hindamiseks võrreldi tulemusi uue korra kohase kontrollsõelumise andmetega. Selgitati välja võimalikud lõimiseandmete kasutajad ja nende nõuded andmete täpsusele ning hinnati, kas teisendamise täpsus on piisav, et neid nõudeid rahuldada. Kogutud andmete põhjal anti hinnang, kas ja mis tingimustel lubada olemasolevate lõimiseandmete arvutuslikku teisendamist maavaravarude ümberhindamisel. Uuringus antud soovitustega on arvestatud määruse nr 52 muutmisel. Tegemist on uue arvustusmudeliga, mille tulemusel saab edaspidi alternatiivina kulukatele uuringutele arvutuslikult teisendada olemasolevad vanad lõimiseandmed uuele sõelakomplektile vastavaks, mis võimaldab vähendada ajakulu ja rahalisi kulutusi varude ümberhindamisel. Paragrahv 3 sätestab määruse jõustumise. Määrus on planeeritud jõustuma 2020. aasta 1. jaanuaril seoses keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (55 SE) kavandatud jõustumisajaga 2020. aasta 1. jaanuaril ning Keskkonnaameti infosüsteemi KOTKAS projekti arendustööde valmimise tähtajaga samuti 2020. aasta 1. jaanuaril. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõju Eelnõukohase määrusega kavandatud muudatused on suures osas täpsustavad ja ei avalda olulist mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele ega regionaalarengule. Kavandatud muudatused ei avalda ka sotsiaalset mõju. Mõju avaldav muudatus: liiva- ja kruusauuringute lõimiseandmete arvutusliku teisendamise ning maavara kasutusala määramise nõuete kehtestamine. Maavarade koondbilansi andmetel on 2018. aasta lõpu seisuga Eestis 494 maardlat, milles on liiv ja kruus põhimaavaraks. 2018. aastal kaevandati liiva ja kruusa kokku 7,2 miljonit m3, sellest 37 500 m3 tehnoloogilist liiva, 2,8885 miljonit m3 ehitusliiva, 1,8574 miljonit m3 täiteliiva ning 2,3611 miljonit m3 ehituskruusa ja 22 100 m3 täitekruusa. 2018. aasta lõpu seisuga on Eestis liiva ja kruusa aktiivset tarbevaru 87,4 miljonit m3, sellest ehitusliiva u 25,666 miljonit m3, täiteliiva 10,012 miljonit m3, ehituskruusa u 7,257 miljonit m3, täitekruusa 2,48 miljonit m3 ja tehnoloogilist liiva u 5,22 miljonit m3. Enne määruse nr 52 jõustumist oli keskkonnalubade infosüsteemi väljavõtte andmeil liiva ja kruusa kaevandamiseks antud 455 keskkonnaluba – 208 ehitusliiva kaevandamiseks, 43 täiteliiva kaevandamiseks ja kuus tehnoloogilise liiva kaevandamiseks. Ehituskruusa kaevandamiseks oli antud 195 keskkonnaluba ja täitekruusa kaevandamiseks kolm keskkonnaluba. Nende keskkonnalubade puhul võib eeldada, et keskkonnaregistris olevad andmed mäeeraldises leviva maavara kvaliteedi kohta vastavad kuni 31.12.2016 kehtinud nõuetele. Punktiga 9 luuakse selliseid keskkonnalube omavatele isikutele võimalus teisendada andmed maavaravaru kvaliteedi kohta vastavaks määrusega nr 52 kehtestatud nõuetele, kui olemasolevad andmed seda võimaldavad. Seega ei teki keskkonnalube omavatel isikutel kohustust maavarade kvaliteedi täpsustamiseks uusi geoloogilisi uuringuid teha ning piisab vaid olemasolevate andmete teisendamisest. Kui siiski selgub, et olemasolevad andmed ei võimalda teisendamist määrusesse lisatavas §-s 48 nimetatud kriteeriumitele, on keskkonnaluba omavatel isikutel vaja maavara kvaliteedi täpsustamiseks teha mäeeraldisel geoloogiline uuring. Teisendamisvõimaluse loomisel on positiivne mõju, kuna võimaldab keskkonnaloa omanikel vähendada ajakulu ja rahalisi kulutusi varude ümberhindamisel. Määruse rakendamisega ei kaasne erikoolituse vajadust, sest tegemist ei ole põhimõtete muutmisega. Määrust selgitatakse Keskkonnaministeeriumi korraldatavatel koolitustel. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi ega -tulusid. Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha lisatööd. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu saadeti kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse esitamiseks MTÜ-dele Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Geoloogia Selts, Eesti Turbaliit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Mäeselts, samuti SA-le Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Geoloogiateenistusele, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning Maanteeametile. Määruse koostamisel ei korraldatud avalikku konsultatsiooni, kuna määruse sisu ei puuduta laiemat avalikkust. Saatja: <[email protected]> Saadetud: 03.12.2019 14:11 Adressaat: Info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit <[email protected]>; Mittetulundusühing Eesti Turbaliit <[email protected]>; <[email protected]>; Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit <[email protected]> Teema: Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Manused: Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice Tere Teile on saadetud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument pealkirjaga "Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine", mis on registreeritud 2.12.2019 numbriga 1-4/19/6464. Lugupidamisega Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a, 15172 Tallinn telefon 626 2802 [email protected] www.envir.ee