Kinnituskiri

Riigi Tugiteenuste Keskus [email protected] 17.07.2025 nr 14-5/849-1 Kinnituskiri Käesolevaga kinnitame, et tagame omaosaluse projektis „Keila avaliku kogukonnaaia rajamine“. Koostatud eelarve on ligikaudne, lõplik summa kujuneb riigihanke läbiviimisel. Tagame omaosaluse ja projekti mitteabikõlblike kulude tasumise projekti elluviimisel vastavalt riigihanke tulemustele. Vastavalt eelarvestrateegiale on tegevus planeeritud ellu viia 2027 a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Pärnamets linnapea Lisa 1 Keila linna eelarvestrateegia 2026-2030 ja investeeringute tabel Keskväljak 11 T: +372 679 0700 EE121010022073899009 SEB Pank Reg. nr. 75014422 76608 Keila [email protected] EE272200221011747720 Swedbank TP kood: 135101 Estonia  KEILA LINNA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2026 – 2030 Keilas 2025 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................... 3 Majandusliku olukorra analüüs ja prognoos .......................................................................................... 3 Riigi tasand ........................................................................................................................................................... 3 Kohaliku omavalitsuse tasand ........................................................................................................................... 5 Põhitegevuse prognoos ............................................................................................................................ 7 Põhitegevuse tulud .............................................................................................................................................. 7 Põhitegevuse kulud ............................................................................................................................................. 9 Põhitegevuse tulem ........................................................................................................................................... 10 Investeerimistegevus .............................................................................................................................. 10 Finantseerimistegevus ja netovõlakoormus ........................................................................................ 12 Arvestusüksus ja finantsdistsipliin ....................................................................................................... 13 Aktsiaselts Keila Vesi ........................................................................................................................................ 13 Osaühing Keila Tervisekeskus......................................................................................................................... 14 Sihtasutus Keila Leht ......................................................................................................................................... 15 Arvestusüksus Keila linn ................................................................................................................................... 15 2 Sissejuhatus Keila linna eelarvestrateegia on koostatud vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) § 20 nõuetele. Samuti lähtutakse koostamisel ja menetlemisel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) §-st 37 ning Keila Linnavolikogu 26.05.2020 määrusest nr 6 „Keila linna arengukavade ja eelarvestrateegia koostamise kord“. Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel. Eelarvestrateegia annab ülevaate omavalitsuse, temast sõltuvate üksuste ja omavalitsuse kui arvestusüksuse finantsseisundist ning võimekusest olemasolevaid kohustusi teenindada. Tegemist on töövahendiga, mis kirjeldab omavalitsuse ja sõltuvate üksuste finantsolukorda ning võimaldab hinnata tulevaste rahavoogude kujunemist ning seeläbi loob aluse tänastele otsustele, mis mõjutavad omavalitsuse ja sõltuvate üksuste tegevust. KOFS § 20 lg 3 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus peab esitama eelarvestrateegias majandusliku olukorra analüüsi ja prognoosi eelarvestrateegia perioodiks. Lisaks tuleb eelarvestrateegias välja tuua koostamisele eelnenud aasta tegelikud eelarveandmed, jooksva aasta eeldatavad eelarveandmed ning eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad eelarveandmed koos selgitustega. Samuti tuleb eelarvestrateegias välja tuua meetmed finantsdistsipliini tagamiseks. Selleks aluseks on kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse põhitegevuse tulem ning netovõlakoormus. Mõlemad näitajad peavad sisaldama eelneva aasta tegelikke andmeid, jooksvaks aastaks kavandatud andmeid ning eelarvestrateegia perioodiks prognoositavaid näitajaid. Keila linna eelarvestrateegia käsitleb Keila linna ja sõltuvate üksuste 2024-2030 aastate põhitegevuse tulusid, põhitegevuse kulusid, investeerimis- ja finantseerimistegevust ning nendest lähtuvaid rahavoogusid. Keila linna sõltuvad üksused on eelarvestrateegias konsolideerimisgrupi üksused Aktsiaselts Keila Vesi, osaühing Keila Tervisekeskus ja Sihtasutus Keila Leht. Eelarvestrateegia vaadatakse üle iga-aastaselt ja kinnitatakse volikogu poolt esitamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Dokument kuulub linna arengukava 2035 juurde. Majandusliku olukorra analüüs ja prognoos Riigi tasand Aluseks on võetud tänavu avaldatud Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos. Rahandusministeeriumi 2025. aasta aprillis avaldatud kevadise majandusprognoosi kohaselt on Eesti majanduses olnud alates eelmise aasta teisest poolest elavnemise märke. Prognoositakse, et majanduse taastumine jätkub ka tänavu, kuid ebakindlas väliskeskkonnas ning kõrgele kerkinud hinnataseme tingimustes toimub see aegamisi. Eesti töötleva tööstuse tootjahinnad on kasvanud viimastel aastatel rohkem, kui need on kasvanud mitmete oluliste kaubanduspartnerite tööstustes, mis tähendab, et halvenenud on Eesti töötleva tööstuse kulukonkurentsivõime. Prognoosis oodatakse, et välisnõudlus Eesti eksportiva sektori jaoks paraneb ning konkurentsivõime probleemid leevenevad tasapisi. Tööstussektori lisandväärtus kasvab 2025. aastal ja 2026. aastal kasv kiireneb. Prognoositakse, et kaupade ja teenuste eksport suureneb tänavu 2,5%, mis ületab veidi kaubanduspartnerite impordinõudlust. 3 Teenuste ekspordi kasvu panustavad suuremal määral IT-teenused. Info ja side tegevusala lisandväärtuse osatähtsus SKPs püsib sel aastal ja järgmistel aastatel tõenäoliselt suhteliselt suur. Töötajate arvu kasvu on oodata 2025. aasta lõpus. Ettevõtete ootused nii kasvuväljavaatele kui ka uute töötajate palkamisele on tasapisi paranenud, kuid erinevate tegurite tõttu ootame töötajate arvu kasvule pöördumist alles käesoleva aasta lõpus. Tööturu seisu on suhteliselt soodsana hoidnud ettevõtete poolne töötajate arvu hoidmine, et olla valmis uueks kasvutsükliks. Seetõttu suurendatakse majanduskasvu taastudes alguses töökoormust ning alles siis asutakse uusi inimesi palkama. Palgakasv aeglustub, palgatulu ostujõu taastumine võtab aega. Käesolevaks aastaks oodatakse palgakasvu aeglustumist 5% lähedale, sh peaks erasektori töötajate palgatõusu väljavaade olema parem kui riigitöötajate oma. Eratarbimine oli 2024. aastal kerges languses vaatamata sissetulekute ostujõu paranemisele. Sissetulekute ostujõu vähenemine ja madal tarbijakindlus tingivad eratarbimise languse 2025. aastal. 2026. aastal peaks taastuma eratarbimise kasv, kuna tulumaksureformi tõttu kasvavad maksujärgsed sissetulekud kiiremini kui brutopalk ning inflatsioon aeglustub oluliselt. Majanduskasvu väljavaated Eestis ja eksporditurgudel on küll paranenud, kuid geopoliitilised pinged ei ole leevenemas ning vabakaubanduse tulevik on ebakindel. See sunnib erasektori investeeringute osas olema pigem madalate ootustega. Inflatsioon kiireneb 2025. aastal sise- ja välistegurite ning maksumeetmete koosmõjul. 2025. aastal panustavad inflatsiooni oluliselt toidu kallinemine, käibemaksumäära tõus, mootorsõiduki registreerimistasu ja majanduskonjunktuuri tugevnemine. Inflatsiooni aeglustumist võib oodata 2026. aastal, kui maksumeetmete mõju väheneb ning toiduhindade tõus stabiliseerub. Käesoleva aasta eelarvepuudujääk väheneb ühekordsete tegurite toel 1,5%ni SKPst ja jääb ka kogu prognoosiperioodi jooksul riigi eelarvestrateegias seatud tasemest madalamaks. Möödunud aastal oodatust väiksemaks kujunenud defitsiit väheneb sel aastal tänu maksutulude kiirele kasvule veelgi. 2026. aastal puudujääk kasvab tulumaksumuudatuste ja riigikaitsekulude kasvu tõttu. Järgnevatel aastatel maksutulude kasvu toel defitsiit järjest väheneb, kuid kasvab ajutisena kehtestatud maksutõusude kadumisel 2029. aastal taas 2,4%ni SKPst. Kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk ulatus 2024. aastal 0,4%ni SKPst. Suur defitsiit oli tingitud omavalitsuste tulude reaalhindades vähenemisest 2021. aastast alates ja kulude kiirest kasvust (sh kasvanud Euriborist). Kuna 2025. aastal on kohalike omavalitsuste valimised, mis tavapäraselt on kaasa toonud keskmisest suurema rõhu investeeringutele ja muudele kuludele, siis võib oodata käesoleval aastal suure defitsiidi jätkumist. Valimistele järgnevatel aastatel väheneb omavalitsuste defitsiit 0,1% kuni 0,2%ni SKPst. Seda tingib ühelt poolt vähenenud võimekus kohustusi juurde võtta, kuid teiselt poolt aitab investeeringukulusid katta hüppeliselt kasvav saadavate investeeringutoetuste maht (välisabi ja CO2 kvooditasud). Omavalitsuste finantsolukorra indeks võimaldab kokkuvõtlikul ja lihtsal viisil saada ülevaate omavalitsuse finantsseisu muutusest ajas ning võrrelda tulemust teiste omavalitsustega. Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine suureneb 2025. aastal võrreldes kehtiva riigieelarve jaoks tehtud prognoosiga 9 mln euro võrra 1 959 mln euroni, sest 2024. aasta laekumine ületas suveprognoosi oodatust kiirema palgakasvu tõttu, mis mõjutas baasiefektina kogu prognoosiperioodi laekumist. Tabel 1. Majanduse põhinäitajad 2024 2025 2026 2027 2028 2029 tegelik prognoos prognoos prognoos prognoos prognoos Reaalse SKP aastakasv % -0,3 1,7 2,5 2,2 2,2 2,2 Tööpuudus % 7,6 7,1 6,6 6,4 6,3 6,2 Inflatsioon % 3,5 5,2 3,3 2,4 2,2 2,0 Tööhõive kasv % 0,6 -0,1 0,5 0,1 0,0 0,0 Keskmine palk (eurot) 1 981 2 078 2 184 2 287 2 389 2 495 Palgakasv % 8,1 4,9 5,1 4,7 4,5 4,4 4 Valitsussektori võlakoormus (% SKP) 23,6 22,6 24,0 24,9 25,3 26,4 Allikas: Rahandusministeerium Kohaliku omavalitsuse tasand Keila on 10,5 tuhande elanikuga väikelinn Harjumaal, mis asub pealinnast Tallinnast 25 km läänepool. Linna pindala on 11,25 km2, millest pool on tihedalt asustatud. Teine pool on kaetud metsade, looduslike heinamaade ja soodega. Keilat läbivad Paldiskisse ja Haapsallu viivad maanteed ja raudtee. Linn on Lääne-Harjumaa keskus. Hästi arenenud ettevõtlus pakub hulgaliselt töökohti mitte ainult Keila, vaid ka ümbruskonna valdade ja Tallinna elanikele. Kõik suuremad tööstuspiirkonnad paiknevad linna äärealadel. Kohaliku omavalitsuse toimimise aluseks on elanikkonna arvukus ja selle muutumine ajas. 01.01.2025 seisuga oli rahvastikuregistri andmetel Keila linna elanike arv 10 482. Joonis 1. Keila linna elanike arv 1. jaanuari seisuga aastatel 2014-2025 6 500 6 000 5 500 5 000 4 500 4 000 3 500 3 000 2 500 2 000 1 500 1 000 500 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 lapsed 0-6 981 996 989 962 974 954 986 977 935 966 927 880 lapsed 7-18 1 342 1 376 1 405 1 461 1 478 1 551 1 565 1 580 1 605 1 764 1 744 1 783 tööealised 19-64 5 978 5 917 5 852 5 889 5 932 5 961 5 867 5 817 5 714 5 916 5 972 6 002 eakad 65-… 1 446 1 467 1 518 1 549 1 572 1 621 1 650 1 697 1 711 1 741 1 774 1 817 lapsed 0-6 lapsed 7-18 tööealised 19-64 eakad 65-… Allikas: https://www.elvl.ee/elanike-arv Tuleviku prognoos Keila linna rahva arvu osas on stabiilne, lähtuvalt minevikutrendist pigem väikeses kasvus elanikkond, mis sõltub paljuski rändetegevusest. Rändele aitavad kaasa head arengueeldused Keila linnas elamiseks (Tallinna lähedus, kompaktne asustus ja taristu, rohelus, turvalisus, hea ligipääs avalikele teenustele) ja uued kinnisvaraarendused piirkonnas. Kohaliku omavalitsuse heaolu sõltub paljuski sellest, kuivõrd hästi läheb töötavatel elanikel (maksumaksjatel). Maksumaksjate arvu, füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete, maksumaksjate sissetulekute ja tulumaksu laekumiste ning nendevaheliste suhtarvude ülevaade on toodud tabelis nr 2. Tabel 2. Keila linna tulumaksu laekumise ja maksumaksjate ülevaade aastatel 2020-2024 Keila linn 2020 2021 2022 2023 2024 Maksumaksjate arv 5007 5033 5027 5175 5 177 Maksumaksjate arvu muutus -1,1% 0,5% -0,1% 2,9% 0,0% Väljamaksed füüsilistele isikutele 93 748 408 99 932 108 109 431 919 121 019 826 130 857 669 Sissetulek maksumaksja kohta kuus 1 560 1 654 1 814 1 948 2 106 Sissetuleku kasv maksumaksja kohta 2,7% 6,0% 9,6% 7,4% 8,1% 5 Tulumaksu tekkepõhine laekumine 11 367 890 12 075 316 13 275 127 14 625 776 16 054 582 Tulumaksu laekumise kasv 2,3% 6,2% 9,9% 10,2% 9,8% Allikas: Rahandusministeerium Joonis 2. Keila linna maksumaksjate arv ja maksumaksja keskmine sissetulek aastatel 2014-2024 5175 5 177 5200 2 400 5062 5033 5027 5100 5007 2 106 2 200 4966 5000 Väljamakse eurodes 1 949 2 000 4864 1 814 4900 MM arv 1 800 4774 4784 1 654 4800 4677 1 519 1 560 1 600 4700 1 419 1 400 1 322 1 232 4600 1 191 1 171 1 200 4500 1 000 4400 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Keskmine sissetulek Maksumaksjate arv Allikas: Rahandusministeerium Keila linna elanike keskmine töötasu on kõrgem kui Eesti keskmine. 2025. aasta I kvartalis oli keskmine palk Eestis 2 011 eurot. Keila linna maksumaksja keskmine sissetulek oli samal perioodil 2 122 eurot ehk 5,5% Eesti keskmisest kõrgem kuid jääb alla Harju maakonna keskmisele palgale, mis oli samal perioodil 2 205 eurot. Harju maakonna keskmised sissetulekud KOVide lõikes on toodud joonisel nr 3. Joonis 3. Harju maakonna maksumaksjate keskmine sissetulek I kvartalis 2025 3000 2688 2769 2764 2619 2442 2441 2500 2211 2122 2198 2166 2020 2039 1822 1889 2000 1629 1459 1500 1000 500 0 Allikas: Regionaal- ja põllumajandusministeerium 29.07.2024 võeti vastu tulumaksuseaduse muutmise seadus, millega muudeti kohalike omavalitsuste üksustele (KOV) tulumaksu eraldamise põhimõtteid. Kohalikele omavalitsustele laekub 2024. aastast tulumaksu 2,5% isikute riiklikust pensionitulust ning muudelt tuludelt laekuv tulumaksu määr langes 11,89%le. 2025. aastal langeb muudelt tuludelt eraldatav tulumaksu määr 11,29%le, 2026. aastal 10,64%le ja 2027. aastal 10,23%le. Samal ajal suurendatakse KOVidele pensionitulust laekuva 6 eraldise määra – 2025. aastal tõuseb see 5,5%le, 2026. aastal 8,5%le ja jõuab 2027. aastaks samuti 10,23%ni. Sellise põhimõttelise tulumaksu eraldamise muudatusega laekub KOVidele tulumaksu nii töötavate elanike sissetulekust kui ka riiklikust pensionitulust. 2025. aasta aprillis oli Keila linnas pensioni saajaid keskmiselt 1972 ja keskmine pensioni suurus 871 eurot. Sotsiaalkindlustusameti lehel kuvatakse pensioni statistikat KOVide lõikes. Aprillikuu statistika on toodud allpool tabelis nr 3. Tabel 3. Keila linna 2025. aasta aprilli pensionistatistika Keskmine Keskmine Üldliik Isikute arv vanus pension/eurot Ennetähtaegne 129 72 704 Eripension 36 61 1 703 Parlamendi pension 0 0 0 Rahvapension 16 64 356 Toitjakaotus 33 15 311 Töövõimetus 1-5 51 488 Vanaduspension 1 738 75 884 sh paindlik vanaduspension 45 65 699 sh edasilükatud vanaduspension 12 73 933 Väljateenitud aastad 15 54 696 Kokku 1 972 73 871 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Detailset ülevaadet kohalike omavalitsuste tuludest, kuludest, aga ka varadest ja kohustustest leiab veebilehelt https://riigiraha.fin.ee/. Kohalike omavalitsuste teenuste ülevaade asub veebilehel https://minuomavalitsus.ee/. Keila linna eelarve ja eelarve täitmise ning majandusaasta aruannete info on leitav linna veebilehelt https://keila.ee/valdkonnad/finantsjuhtimine/. Põhitegevuse prognoos Põhitegevuse tulud Põhitegevuse tuludena käsitletakse eelarvestrateegias tulenevalt KOFSi regulatsioonist järgmisi tulusid: 1) maksutulud; 3) saadavad toetused; 2) tulud kaupade ja teenuste müügist; 4) muud tegevustulud. Kohaliku omavalitsuse kõige olulisem tuluallikas on üksikisiku tulumaksu laekumine, mis moodustab 2025. aasta prognoosis Keila linna maksutuludest ligi 98,4% ja põhitegevuse tuludest 64,3% ehk 16,9 miljonit eurot. Ülejäänud maksutuludeks on maamaks ja muud maksutulud (kohalikud maksud nt reklaamimaks ning teede ja tänavate sulgemise maks). Tulud kaupade ja teenuste müügist koosneb laekumistest haridusasutuste, sotsiaalasutuste ja kultuuriasutuste majandustegevusest ning üüri- ja rendituludest. Saadavatest toetustest on olulisim riigieelarveline toetusfondi eraldis. Selle hulka kuuluvad nt üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus, toimetulekutoetus, puuetega laste hooldajatoetus ja kohalike teede hoiu toetus. Muud saadud toetused tegevuskuludeks all kajastatakse muuhulgas maakonnaraamatukogu funktsiooni täitmiseks antav toetus ja muuseumile antav tegevustoetus. Muudest tegevustuludest enamuse moodustab vee erikasutuse laekumised. 7 Tabelis nr 4 on esitatud Keila linna eelmise aasta tegelikud ning käesoleva aastaks ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositud põhitegevuse tulud. Tabel 4. Põhitegevuse tulud aastatel 2024-2030 2025 2024 eeldatav 2026 2027 2028 2029 2030 Keila linn täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve Põhitegevuse tulud 25 533 26 244 27 057 28 112 29 218 30 261 31 343 kokku 262 622 369 180 512 263 671 16 411 17 115 17 912 18 791 19 719 20 709 21 738 Maksutulud 886 000 000 700 170 687 556 16 202 16 840 17 610 18 460 19 355 20 310 21 300 sh tulumaks 230 000 000 000 000 000 000 sh maamaks 163 536 250 000 277 000 304 700 335 170 368 687 405 556 sh muud maksutulud 46 120 25 000 25 000 27 000 29 000 31 000 33 000 Tulud kaupade ja 1 894 030 1 940 170 1 988 674 2 038 391 2 089 351 2 141 585 2 195 124 teenuste müügist Saadavad toetused 7 189 406 7 154 452 7 121 695 7 247 089 7 374 991 7 374 991 7 374 991 tegevus-kuludeks sh tasandusfond 40 959 1 693 0 0 0 0 0 sh toetusfond 6 176 506 6 146 760 6 269 695 6 395 089 6 522 991 6 522 991 6 522 991 sh muud saadud 971 941 1 005 999 852 000 852 000 852 000 852 000 852 000 toetused tegevuskuludeks Muud tegevustulud 37 939 35 000 35 000 35 000 35 000 35 000 35 000 Põhitegevuse tulud on prognoositud järgmistel eeldustel:  tulumaksu laekumise arvestamisel lähtutakse Rahandusministeeriumi majandusprognoosis toodud palga- ja riikliku pensioni kasvust. Tulumaksu prognoosis arvestatakse tulumaksuseaduse muutmise seadusega, mille järgi muudeti KOVile laekuvaid maksumäärasid vastavalt tabelis nr 5 toodule. Perioodil 2025-2027 suurendatakse järk-järgult residendist füüsilise isiku riiklikult pensionilt eraldatavat tulumaksu 5,5%-lt 10,23%-le ja vähendades samal ajal järk-järgult muust tulust tulumaksu 11,29%-lt 10,23%-le. Muudatusega kiireneb tulumaksu laekumise kasv KOVides, kus on eakate osakaal kõrge, ning kasv aeglustub KOVides, kus on kõrgem tööealiste osakaal ja palgatase; Tabel 5. Tulumaksu määrad aastatel 2025-2030 2025 2026 2027 2028 2029 2030 KOV FITM pensionitulu määr (% tuludest) 5,50% 8,50% 10,23% 10,23% 10,23% 10,23% KOV FITM muu tulu määr (% tuludest) 11,29% 10,64% 10,23% 10,23% 10,23% 10,23%  maamaksu laekumise 10%line aastane kasv aastatel 2026-2030. 2025. aastal jäi kehtima üleriigiline ühetaoline pindala põhine kodualuse maa maksusoodustus, mis asendub 2026. aastal summapõhise soodustusega, mida otsustab KOV. Lisaks saavad KOVid otsustada 2026. aastast maamaksu aastase kasvutempo vahemikus 10-100%;  muud maksutulud kasvavad strateegiaperioodil keskmiselt 6%;  tulud kaupade ja teenuste müügist kasvavad keskmiselt 2,5% aastas. Kasvu arvestatakse lähtuvalt Rahandusministeeriumi poolt prognoositud tarbijahinnaindeksi kasvust ja palga alammäärast sõltuvate lasteaia kohatasude tõusust;  toetusfondi eraldise prognoos suureneb igal aastal keskmiselt 2% aastas (kooliõpilaste arvu muutusest lähtuvat võimalikku mõju haridustoetusele ei arvestata);  muude saadavate toetuste prognoosis kajastuvad maakonnaraamatukogu ja muuseumi tegevustoetused; 8   muud tegevustulud sh laekumised vee erikasutusest ei muutu. Põhitegevuse tulud suurenevad eelarvestrateegia perioodi lõpuks 19,4% võrra ehk 31,3 miljoni euroni. Põhitegevuse kulud Põhitegevuse kuludena käsitletakse eelarvestrateegias tulenevalt KOFSi regulatsioonist järgmisi kulusid: 1) antavad toetused; 2) muud tegevuskulud. Muud tegevuskulud jagunevad personali- ja majandamiskuludeks ning muudeks kuludeks. Tabelis nr 6 on esitatud Keila linna eelmise aasta tegelikud ning käesoleva aastaks ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositud põhitegevuse kulud. Tabel 6. Põhitegevuse kulud aastatel 2024-2030 2025 2024 eeldatav 2026 2027 2028 2029 2030 Keila linn täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve Põhitegevuse kulud 23 835 25 340 25 448 26 042 26 637 27 277 27 946 kokku 078 009 334 889 446 876 046 Antavad toetused 1 822 775 1 822 061 1 750 000 1 775 000 1 785 000 1 795 000 1 815 000 tegevus-kuludeks 22 012 23 517 23 698 24 267 24 852 25 482 26 131 Muud tegevuskulud 303 948 334 889 446 876 046 13 428 14 195 14 352 14 782 15 226 15 713 16 216 sh personalikulud 662 879 034 595 073 307 133 sh majandamiskulud 8 579 155 9 254 231 9 266 300 9 405 295 9 546 374 9 689 570 9 834 913 sh muud kulud 4 486 67 838 80 000 80 000 80 000 80 000 80 000 Põhitegevuse kulud on prognoositud järgmistel eeldustel:  antavad toetused vähenevad 2026. aastal ja edaspidi suurenevad keskmiselt 1% aastas;  personalikulud suurenevad 2026. aastal 1% ja edaspidi vähemalt 3% aastas;  majandamiskulude kasv on 2026. aastal marginaalne tulenevalt 2025. aasta 7,9% kasvust võrreldes 2024. aasta täitmisega. Edaspidi suurenevad majandamiskulud keskmiselt 1,5% aastas. Strateegiaperioodi majandamiskulude mõõdukas kasv on tingitud eelkõige tarbijahinna indeksi tõusust;  muud kulud suurenevad järgmisel aastal 80,0 tuhande euroni ja edaspidi kasvu ei prognoosita. Põhitegevuse kulud jagunevad eelarvestrateegia perioodil valdkondade vahel järgmiselt:  haridus 65,1%  vaba aeg ja kultuur 12,1%  sotsiaalne kaitse 11,1%  üldised valitsussektori teenused 6,4%  keskkonnakaitse 2,3%  majandus 2,0%  elamu- ja kommunaalmajandus 1,0%. Põhitegevuse kulud suurenevad eelarvestrateegia perioodi lõpuks 10,3% võrra ehk 27,9 miljoni euroni. 9 Põhitegevuse tulem Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe, mille lubatav väärtus aruandeaasta lõpu seisuga peab olema null või positiivne. Eelarvestrateegia perioodil 2026-2030 ületavad tulud igal aastal kulusid. Põhitegevuse tulem aastate lõikes on toodud tabelis nr 7. Positiivset põhitegevuse tulemit kasutatakse arengukavas kavandatud investeeringute tarbeks võetud pangalaenu tagasimaksete finantseerimiseks. Pikemas perspektiivis on strateegia eesmärgiks põhitegevuse tulude-kulude ülejäägi suurendamine, mis loob eeldused linna investeerimisvõimekuse säilitamisele ja kasvule. Tabel 7. Põhitegevuse tulem aastatel 2024-2030 2025 2024 eeldatav 2026 2027 2028 2029 2030 Keila linn täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve Põhitegevuse 25 533 262 26 244 622 27 057 369 28 112 180 29 218 512 30 261 263 31 343 671 tulud kokku Põhitegevuse 23 835 078 25 340 009 25 448 334 26 042 889 26 637 446 27 277 876 27 946 046 kulud kokku Põhitegevuse 1 698 184 904 613 1 609 035 2 069 291 2 581 066 2 983 387 3 397 625 tulem Tulemi % tuludest 6,7% 3,4% 5,9% 7,4% 8,8% 9,9% 10,8% Investeerimistegevus Investeerimistegevuse rahavoogudes käsitletakse eelarvestrateegias KOFSi regulatsioonist järgmisi elemente: 1) põhivara müük; 5) osaluste soetus; 2) põhivara soetus; 6) osaluste müük; 3) põhivara soetuseks saadav 7) muude aktsiate ja osade müük; sihtfinantseerimine; 8) antavad laenud; 4) põhivara soetuseks antav 9) tagasilaekuvad laenud; sihtfinantseerimine; 10) finantstulud ja finantskulud. Põhivara soetuseks vajalike investeeringute omaosaluse tagamiseks ja osaliselt ka pangalaenu põhiosa tagasimakseteks planeeritakse linnale kuuluvate kinnistute müüke aastatel 2026-2028 kogusummas 1,8 miljonit eurot. Eelarvestrateegia järgi on järgneva viie aasta jooksul kavas investeerida põhivara soetuseks kokku 23,0 miljonit eurot, millest 12,5 miljonit finantseeritakse uute laenude võtmise arvelt. Investeerimistegevuses on kajastatud toetuste (põhivara soetamiseks saadav sihtfinantseerimine) esialgne prognoos, kuigi nende saamine ja suurus ei ole lõplikult selge. Põhivara soetuseks antava sihtfinantseeringuna suunatakse erivajadustega lastele koolihoone ehituseks 450 tuhat eurot aastatel 2025-2027. Tegemist on Keila linna ja Saue, Harku ning Saku valdade koostööna loodud Sihtasutus Maidla Maja (uue nimega Sihtasutus Maidla Haridusmaja) ehitustegevuse kaasfinantseerimisega. Tabel 8. Investeerimistegevus aastatel 2024-2030 2025 2024 eeldatav 2026 2027 2028 2029 2030 Keila linn täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve Investeerimistegevus -1 860 -5 244 -2 699 -5 138 -4 022 -3 813 -1 457 kokku 052 580 243 420 594 714 854 10 Põhivara müük (+) 734 200 35 200 330 000 1 000 000 500 000 0 0 Põhivara soetus (-) -1 922 -1 036 -3 760 -8 100 -5 100 -4 960 -1 100 253 400 000 000 000 000 000 sh projektide omaosalus -1 871 -2 676 -5 638 -4 100 -3 400 -1 100 508 -714 400 000 000 000 000 000 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 50 745 339 320 1 084 000 2 462 000 1 000 000 1 560 000 0 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -20 000 -150 000 -150 000 -150 000 0 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) -300 000 -50 000 0 0 0 0 0 Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0 87 776 87 776 87 776 87 776 87 776 -4 045 Antavad laenud (-) 0 000 0 0 0 0 0 Finantstulud (+) 61 104 30 000 115 119 107 925 105 730 103 536 101 342 Finantskulud (-) -463 848 -367 700 -406 138 -546 120 -616 100 -605 026 -546 971 Investeerimistegevuses on muuhulgas kajastatud ka laenukohustuste intressimaksed. Laenuintresside maksed koosnevad laenuandja marginaalist, millele lisandub kuue kuu euribor. Eelarvestrateegia perioodiks prognoositakse intressimääraks keskmiselt 3% (kuue kuu Euribor + panga intressimarginaal). Investeeringute maht on valdkondade lõikes kavandatud aastani 2030. Tabelis nr 9 on toodud investeerimisobjektid valdkondade lõikes. Investeeringute vajadus ja võimalused vaadatakse üle iga- aastaselt ja uuendatakse arvestades linna finantsvõimekust. Tabel 9. Suuremad investeerimisobjektid valdkondade lõikes aastatel 2025-2030 2025 eeldatav 2026 2027 2028 2029 2030 Keila linn täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve 2 200 1 450 04 Majandus 794 000 000 000 0 0 0 Tallinna mnt rekonstrueerimine 794 000 0 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 322 000 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 472 000 0 0 0 0 0 1 200 Põhja tn rekonstrueerimine 0 000 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 1 200 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 000 Sõlmpunktide vahelise 1 000 kergliikluskoridori rajamine Keila linnas 0 000 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 524 000 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 476 000 0 0 0 0 Kullerkupu tn rekonstrueerimine 0 0 250 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 80 000 0 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 0 170 000 0 0 0 1 200 Ülesõidu tn rekonstrueerimine 0 0 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 200 000 0 0 0 1 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 0 000 0 0 0 1 000 08 Vaba aeg, kultuur, religioon 0 0 260 000 0 0 000 Loodus- ja keskkonnaõppe kooliaed 0 0 260 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 182 000 0 0 0 11  sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 0 78 000 0 0 0 1 000 Keila jõe promenaadi rajamine 0 0 0 0 0 000 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 000 1 710 6 540 5 000 4 860 0 09 Haridus 225 000 000 000 000 000 Sihtasutus Maidla Haridusmaja siht- finantseering koos Saue, Harku ja Saku vallaga 150 000 150 000 150 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 150 000 150 000 150 000 0 0 0 Keila Kooli vana hooneosa 1 560 6 240 lammutamine ja uue ehitus Pargi 2 75 000 000 000 0 0 0 2 000 0 0 sh toetuse arvelt 0 560 000 000 0 1 000 4 240 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 75 000 000 000 0 0 0 Keila Lasteaed Vikerkaar vana hoone 5 000 4 860 lammutamine ja uue ehitus 0 0 150 000 000 000 0 0 1 000 1 560 0 sh toetuse arvelt 0 000 000 0 4 000 3 300 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 150 000 000 000 0 1 019 3 910 8 250 5 000 4 860 1 000 Valdkonnad kokku 000 000 000 000 000 000 Finantseerimistegevus ja netovõlakoormus Finantseerimistehingud on eelarve põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude ning investeerimistegevuse vahe katmiseks teostatavad finantstehingud. Finantseerimistegevuse rahavoogudes käsitletakse tulenevalt KOFSi regulatsioonist järgmisi elemente: 1) laenude võtmine; 2) võetud laenude tagasimaksmine Finantseerimistehingute kavandamisel peab arvestama põhimõttega, et põhitegevuse tulem katab laenu põhiosa tagasimaksed ja laenu teenindamise kulud. Tabelis nr 10 on esitatud Keila linna eelmise aasta tegelikud ning käesoleva aastaks ja eelarvestrateegia perioodiks kavandatud finantseerimistehingud. Tabel 10. Finantseerimistegevus aastatel 2024-2030 2025 2024 eeldatav 2026 2027 2028 2029 2030 Keila linn täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve Finantseerimistegevus 1 250 383 3 277 152 847 960 3 436 242 2 157 522 -454 877 -1 967 kokku 632 Kohustiste võtmine (+) 1 930 000 13 619 2 000 000 5 000 000 4 000 000 1 500 000 0 694 Kohustiste tasumine (-) -679 617 -10 342 -1 152 -1 563 -1 842 -1 954 -1 967 542 040 758 478 877 632 Perioodil 2026-2030 on kavas võtta uusi laenukohustusi 12,5 miljonit eurot ja tasuda kohustusi summas 8,5 miljonit eurot. 12 Netovõlakoormus on võlakohustuste suuruse ja likviidsete varade kogusumma vahe. Võlakohustused sisaldavad kõiki laenukohustusi ja muid pikaajalisi kohustusi. Võlakoormuse arvestamisel lähtutakse netoarvestuse põhimõttest, et suuremas summas likviidsete vahendite olemasolul saavad KOVid suuremas summas kohustusi võtta. Tabel 11. Netovõlakoormus lubatud ja tegelik määr aastatel 2024-2030 2025 2024 eeldatav 2026 2027 2028 2029 2030 Keila linn täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve Likviidsete varade 2 730 903 1 668 088 1 425 840 1 792 953 2 508 947 1 223 741 1 195 881 suunamata jääk aasta lõpuks Võlakohustised kokku aasta 10 113 13 390 14 238 17 675 19 832 19 377 17 410 lõpu seisuga 812 964 923 166 687 810 178 Netovõlakoormus (eurodes) 11 722 12 813 15 882 17 323 18 154 16 214 7 382 909 876 083 212 741 069 298 Netovõlakoormus (%) 28,9% 44,7% 47,4% 56,5% 59,3% 60,0% 51,7% Netovõlakoormuse ülemmäär 20 426 19 683 18 940 18 272 17 531 18 156 20 385 (eurodes) 609 467 159 917 107 758 751 Netovõlakoormuse individuaalne ülemmäär (%) 80,0% 75,0% 70,0% 65,0% 60,0% 60,0% 65,0% Vaba netovõlakoormus 13 043 (eurodes) 700 7 960 590 6 127 075 2 390 705 207 366 2 689 4 171 453 Linna netovõlakoormus strateegiaperioodil ei ületa lubatavat ülemmäära. Arvestusüksus ja finantsdistsipliin Eelarvestrateegia koostatakse kohaliku omavalitsuse arvestusüksusele. Keila linnal on kolm sõltuvat üksust: 1) Aktsiaselts Keila Vesi 2) osaühing Keila Tervisekeskus 3) Sihtasutus Keila Leht Sõltuv üksus raamatupidamise seaduse mõistes on kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev asutus, kes on saanud kohalikult omavalitsuselt üle poole tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu kohalikult omavalitsuselt ja nende valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10% vastava aasta põhitegevuse tuludest. Aktsiaselts Keila Vesi Aktsiaseltsi põhitegevusalaks on klientide varustamine joogiveega, reovee ärajuhtimine ja puhastamine ning kinnisvara korrashoiuteenuste pakkumine. Ettevõtte tegevuspiirkonna moodustab Keila linn ja Lääne-Harju valla Tammermaa elamurajoon. Keila linnaga on sõlmitud lepingud sademevee kanalisatsiooni hoolduseks ning Keila Linnavalitsuse ja tema hallatavate asutuste kinnisvara korrashoiu- ja heakorrateenuste osutamiseks. Lisaks kinnisvara korrashoiu- ja heakorrateenustele teostakse suurema ja väiksema mahulisi remonttöid ning hallatakse ja hooldatakse Keila linna tänavavalgustust, bussiootepaviljone ja laste mänguväljakuid. Tabel 12. Aktsiaselts Keila Vesi finantsnäitajad aastatel 2024-2030 Aktsiaselts Keila Vesi 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 13  täitmine eeldatav eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve täitmine 3 614 3 545 3 600 3 680 3 715 3 755 3 792 Põhitegevuse tulud kokku 106 041 000 000 000 000 550 sh saadud tulud kohalikult 1 417 1 469 1 648 1 648 1 648 1 648 1 648 omavalitsuselt 256 157 951 951 951 951 951 sh saadud tulud muudelt arvestusüksusesse kuuluvatelt üksustelt 191 019 195 553 200 553 205 553 210 553 215 553 220 553 2 766 2 923 3 057 3 263 3 328 3 394 3 394 Põhitegevuse kulud kokku 242 140 550 000 260 825 825 sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega 4 081 4 081 4 081 4 081 4 081 4 081 4 081 sh tehingud muude arvestusüksusesse kuuluvate üksustega 1 536 1 600 1 610 1 621 1 632 1 643 1 655 Põhitegevustulem 847 864 621 901 542 450 417 000 386 740 360 175 397 725 Investeerimistegevus kokku -504 801 -486 000 -380 119 -347 925 -345 730 -293 536 -293 536 Eelarve tulem 343 063 135 901 162 331 69 075 41 010 66 639 104 189 Finantseerimistegevus 268 060 -259 667 -167 732 -167 732 -127 754 -87 776 -87 776 Likviidsete varade muutus 620 731 -123 766 -5 401 -98 657 -86 744 -21 137 16 413 Nõuete ja kohustuste saldode muutus 9 608 0 0 0 0 0 0 Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 658 014 534 248 528 847 430 190 343 446 322 309 338 722 Võlakohustused kokku aasta lõpu 4 504 4 244 4 077 3 909 3 781 3 693 3 606 seisuga 545 878 146 414 660 884 108 sh võlakohustused (arvestusüksuse 4 045 3 957 3 869 3 781 3 693 3 606 sisene) 0 000 212 436 660 884 108 3 846 3 710 3 548 3 479 3 438 3 371 3 267 Netovõlakoormus (eurodes) 531 630 299 224 214 575 386 Netovõlakoormus (%) 106,4% 104,7% 98,6% 94,5% 92,5% 89,8% 86,2% Osaühing Keila Tervisekeskus Osaühing tegeleb sportimise võimaluste pakkumisega Keila ja selle ümbruskonna elanikele. Osaühingul on ujula, jõusaal ja terviserajad. Ujulat kasutavad lisaks spordiklubidele ja elanikele veel Keila Kool kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks. Keila linn rendib ettevõtte ruume huvitegevuste läbiviimiseks. 2015. aastal valmis Keila Tervisekeskuses hostel, mis võimaldab pakkuda majutusteenust ja läbi viia spordilaagreid. Osaühing haldab ja arendab mitmeid Keila linna spordisaale ja rajatisi. Tabel 13. Osaühing Keila Tervisekeskus finantsnäitajad aastatel 2024-2030 2025 2024 eeldatav 2026 2027 2028 2029 2030 osaühing Keila Tervisekeskus täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve Põhitegevuse tulud kokku 1 167 1 218 1 200 1 205 1 210 1 215 1 220 178 356 000 000 000 000 000 sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt 517 179 491 089 495 000 500 000 505 000 510 000 515 000 sh saadud tulud muudelt arvestusüksusesse kuuluvatelt üksustelt 1 363 1 400 1 400 1 400 1 400 1 400 1 400 Põhitegevuse kulud kokku 1 192 1 190 1 195 1 200 1 205 1 210 1 215 365 000 000 000 000 000 000 sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega 25 200 30 000 30 000 30 000 30 000 30 000 30 000 14 sh tehingud muude arvestusüksusesse kuuluvate üksustega 189 955 195 000 200 000 205 000 210 000 215 000 220 000 Põhitegevustulem -25 187 28 356 5 000 5 000 5 000 5 000 5 000 Investeerimistegevus kokku -296 322 0 0 0 0 0 0 Eelarve tulem -321 509 28 356 5 000 5 000 5 000 5 000 5 000 Finantseerimistegevus 0 0 0 0 0 0 0 Likviidsete varade muutus -321 509 28 356 5 000 5 000 5 000 5 000 5 000 Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 33 713 62 069 67 069 72 069 77 069 82 069 87 069 Võlakohustused kokku aasta lõpu 0 0 0 0 0 0 0 seisuga Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 0 0 0 0 0 Netovõlakoormus (%) 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% Sihtasutus Keila Leht Sihtasutuse põhitegevuseks on linnalehe asutamine, väljaandmine, levitamine ning arendamine eesmärgiga teavitada Keila linna elanikke Keila linnas toimuvast ning kavandatavast. Linnalehte postitatakse tasuta kõikidesse Keila linna postkastidesse, samuti tehakse see kättesaadavaks avalikes kohtades Keila linnas: linnavalitsuse infoletis, raamatukogus, kultuurikeskuses, sotsiaalkeskuses, Keila Haiglas, Jaama kaupluses ja Rõõmu kaubamajas. Tabel 14. Sihtasutus Keila Leht finantsnäitajad aastatel 2024-2030 2025 2024 eeldatav 2026 2027 2028 2029 2030 Sihtasutus Keila Leht täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve Põhitegevuse tulud kokku 131 438 160 000 168 000 176 400 185 220 194 481 204 205 sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt 65 558 67 800 71 190 74 750 78 487 82 411 86 532 sh saadud tulud muudelt arvestusüksusesse kuuluvatelt üksustelt 173 200 210 221 232 243 255 Põhitegevuse kulud kokku 137 044 160 000 168 000 176 400 185 220 194 481 204 205 sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega 588 1 764 1 764 1 764 1 764 1 764 1 764 sh tehingud muude arvestusüksusesse kuuluvate üksustega 1 064 553 553 553 553 553 553 Põhitegevustulem -5 606 0 0 0 0 0 0 Eelarve tulem -5 606 0 0 0 0 0 0 Finantseerimistegevus 4 4 4 4 4 4 4 Likviidsete varade muutus -5 602 4 4 4 4 4 4 Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 36 341 36 345 36 349 36 353 36 357 36 361 36 365 Võlakohustused kokku aasta lõpu 15 322 seisuga 15 326 15 330 15 334 15 338 15 342 15 346 Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 0 0 0 0 0 Netovõlakoormus (%) 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% Arvestusüksus Keila linn Tabelis nr 15 on esitatud Keila linna arvestusüksuse (kohaliku omavalitsuse üksus Keila linn koos sõltuvate üksustega) eelmise aasta tegelikud ning käesoleva aastaks ja eelarvestrateegia perioodiks kavandatud finantsnäitajad. 15 Tabel 15. Keila linna arvestusüksuse eelarvestrateegia koondtabel Keila linn (kohalik 2025 omavalitsuse üksus ja 2024 eeldatav 2026 2027 2028 2029 2030 sõltuvad üksused kokku) täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve eelarve 28 223 28 906 29 572 30 706 31 848 32 931 34 051 Põhitegevuse tulud kokku 566 975 220 861 264 340 890 25 708 27 352 27 415 28 215 28 875 29 582 30 251 Põhitegevuse kulud kokku 311 105 735 570 459 779 540 Põhitegevuse tulem 2 515 254 1 554 870 2 156 486 2 491 291 2 972 805 3 348 561 3 800 350 -2 661 -1 685 -3 167 -5 574 -4 456 -4 195 -1 839 Investeerimistegevus kokku 175 580 138 121 100 026 166 -1 010 -3 082 -1 483 Eelarve tulem -145 921 -130 710 652 830 294 -846 465 1 961 184 -1 027 -1 967 Finantseerimistegevus kokku 1 518 447 511 768 008 3 356 290 2 117 548 -454 873 628 -1 158 -1 301 Likviidsete varade muutus 1 330 367 221 -242 645 273 460 634 253 338 -6 444 Nõuete ja kohustuste saldode muutus -42 160 0 0 0 0 0 0 Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 3 458 971 2 300 750 2 058 105 2 331 565 2 965 819 1 664 480 1 658 037 Võlakohustused kokku aasta 14 633 13 606 14 374 17 730 19 848 19 393 17 425 lõpu seisuga 679 168 187 478 025 152 524 11 174 11 305 12 316 15 398 16 882 17 728 15 767 Netovõlakoormus (eurodes) 708 418 082 912 207 672 488 Netovõlakoormus (%) 39,6% 39,1% 41,6% 50,1% 53,0% 53,8% 46,3% Netovõlakoormuse ülemmäär 25 152 21 680 20 700 19 959 19 108 20 091 22 802 (eurodes) 545 231 554 460 959 367 101 Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 89,1% 75,0% 70,0% 65,0% 60,0% 61,0% 67,0% Vaba netovõlakoormus 13 977 10 374 (eurodes) 837 813 8 384 472 4 560 548 2 226 752 2 362 695 7 034 613 Kokkuvõttes peab Keila linn strateegiaperioodil kinni omavalitsustele riigi poolt kehtestatud finantsdistsipliini tagamise meetmetest - kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest ja netovõlakoormuse ülemmäärast. 16