taotluse rahuldamise kohta

Leht 1/3 Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ KONSENSUSLIK HINDAMISLEHT Projekti nimi ja number: Kuluefektiivse tehnoloogia väljatöötamine pihlaka pressjäägist vedela pektiini ekstraheerimiseks 2021-2027.1.01.25-1125 Taotleja: Eesti Maaülikool Valikukriteerium Hinne: 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele (kaal 25%) 4,00 Projekt on tugevas kooskõlas Eesti TAIE arengukava ning Astra+ meetme eesmärkidega. Selle keskmes on kodumaise, keskkonnasõbraliku ja kuluefektiivse vedela pektiini tootmise tehnoloogia väljatöötamine, mis väärindab seni kasutamata pihlakajääke. Projekt toetab selgelt nutika spetsialiseerumise sihte, ringbiomajanduse põhimõtteid ja kliimaeesmärkide täitmist, vähendades jäätmete hulka. Samuti on rõhutatud mõju biotehnoloogia ja toidutööstuse sektorile ning koostöövõimalusi ettevõtlusega. Projekti väljund, töötav ja skaleeritud tootmistehnoloogia, loob tugeva aluse kommertsialiseerimiseks, kuigi visioon selle järgmiseks etapiks võiks olla selgemalt sõnastatud. 2. Projekti põhjendatus (kaal 30%) 3,67 Projekt, mida Eesti Maaülikool soovib ellu viia, keskendub uue kuluefektiivse ja keskkonnasõbraliku tehnoloogia arendamisele, mille abil oleks võimalik väärindada pihlaka pressjääki vedela pektiini tootmiseks. Tegemist on uudse lähenemisega, mille eesmärgiks on kasutada seni alakasutatud taimset toorainet. Projekt keskendub laboritingimustes testitud tehnoloogia skaleerimisele ning selle mõju on tajutav toidu- ja biotehnoloogia sektoris. Välja tuuakse potentsiaal pikaajaliseks mõjuks ning ettevõtluskoostööks. Projekti eesmärgipüstitus on hästi põhjendatud ja probleem selgelt lahti kirjutatud. Turuvajadus ja olemasoleva lahenduse puudumine Eestis on kirjeldatud. Projekt lahendab kasutamata potentsiaali ja tuginetakse olemasolevatele tulemustele  Leht 2/3 tehnoloogia skaleerimiseks. Samas jääb jätkusuutlikkuse osa, eriti turule viimise strateegia ja lisarahastuse plaanid, ebamääraseks. 3. Projekti kuluefektiivsus (kaal 15%) 4,33 Projekti eelarve on hästi läbi mõeldud, põhjendatud ning proportsionaalne kavandatud tegevustega. Kulude ja tegevuste vahel on tugev seos. Taotleja on riskiteadlik. Pikaajaliste püsikulude katmiseks on eeldatav vajadus täiendava rahastuse järele, kuid konkreetseid allikaid pole nimetatud. Võiksid olla paremini välja toodud jätkutegevused ja visioon pärast projekti lõppu. 4. Toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia (kaal 25%) 3,83 Taotlejal ja meeskonnal on olemas teaduslik ja praktiline pädevus kogu arendustsükli ulatuses. Projekt tugineb senisele teadustööle ja olemasolevale tehnoloogilisele baasile. Organisatsioonilised ja tehnilised eeldused on täidetud ning interdistsiplinaarne meeskond toetab projekti edukat elluviimist. Noorteadlaste kaasatus on näidatud, kuid roll võiks olla tugevamalt esile toodud. Projekti tulemuste rakendamise ja rahastamise strateegia pärast projekti lõppu vajab täiendavat selgust, eriti ettevõtluspartnerluste ja jätkutegevuste osas. Tehnoloogia kommertsialiseerimispotentsiaal on olemas. Märgitakse, et tehnoloogia on skaleeritav ja potentsiaalselt kaitstav intellektuaalomandiga, kuid kommertsetapp vajab veel arengut. EMÜ-l on võimekus tegeleda IO õiguste realiseerimise ja edasise arendamisega, kuid suurem visioon võiks olla paremini esitatud. Tööstuslikus etapis tekib selge lisarahastuse vajadus ning plaanid pärast projekti lõppu võiksid olla selgemalt määratletud. 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (kaal 5%) 4,67 Projekt panustab tugevalt Eesti 2035 arengukava sihtidesse, toetades teadmusmahukat ja keskkonnasäästlikku majandust, regionaalset arengut, biotehnoloogia ja kohaliku toidutootmise edendamist. Eraldi tuuakse välja panus ressursitõhususse ja kasvuhoonegaaside vähendamisse. Projekt arvestab soolise võrdõiguslikkuse ja ligipääsetavuse põhimõtetega.  Leht 3/3 Koondhinnang: Koondhinne (kaalutud hinnete Projektil on tugev sisu, kõrge teaduslik tase ja selge siht väärindada kohalikku bioressurssi keskkonnasõbralikul viisil. See summa): 3,94 sobitub hästi arengukavade sihtidega. Ehkki mõningad strateegilised elemendid, eelkõige visioon peale projekti lõppu ja täiendava rahastuse kaasamine, vajavad täiendavat läbimõtlemist, on projektil selge potentsiaal pikaajaliseks mõjuks ja Muudetud teadmussiirdeks ettevõtlusesse. Arendatav tehnoloogia on potentsiaalselt kasutatav arvukate mikro- ja väikeettevõtjate poolt, hinne 4,44 luues seega eeldusi maamajanduse regionaalseks arenguks. Tehnoloogia väärtus seisneb ka selle universiaalsuses, see on suhteliselt lihtsalt rakendatav lisaks pihlakale ka muude puu- ning köögiviljade ja marjade pressjääkide väärindamisel. Pressjäätmetest tööstuslikku pektiini tootmist täna Eestis ei toimu, seega võib projekt panna aluse toidutööstuse uue valdkonna arengule. Lähtudes eeltoodust ning arvestades, et projekt on valdkonnale vajalik ja potentsiaalselt suure lisandväärtusega, teeb hindamiskomisjon ettepaneku tõsta projekti koondhinnet 0.5 punkti võrra, et paremini peegeldada selle tegelikku tugevust ja väärtust. Lõplik koondhinne 4,44. Hindamiskomisjoni ettepanek: Rahuldada taotlus taotletud mahus. Ekspertkomisjoni esimees: Julia Rosend allkirjastatud digitaalselt  OTSUS taotluse rahuldamise kohta 31.07.2025 nr 11.3-1/25/3667 Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 24 „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ (edaspidi Astra+ määrus) § 19 lõike 1, perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 8 lg 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 8 lõigete 1 ja 4 alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) otsustab: 1. Rahuldada Eesti Maaülikool (registrikood 74001086, aadress F. R. Kreutzwaldi tn 1 51006 Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond; edaspidi toetuse saaja) 12.05.2025 esitatud toetuse taotlus registreerimisnumbriga 2021-2027.1.01.25-1125 projektile „Kuluefektiivse tehnoloogia väljatöötamine pihlaka pressjäägist vedela pektiini ekstraheerimiseks“ (edaspidi projekt). 2. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on 88 235,30 eurot, millest toetuse piirmäär on kuni 85% ja omafinantseering vähemalt 15% abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetuse suurus on 75 000,00 eurot. 3. Projekti abikõlblikkuse periood on 25.08.2025- 24.08.2026. 4. Projekti eesmärk ja kirjeldus, sealhulgas riigi pikaajalises arengustrateegias vastava eesmärgi saavutamist toetavad tegevused, projekti eelarve kulude lõikes ja projekti elluviimise eeldatav tegevus- ja ajakava ning asukoht on märgitud taotluses. 5. Projekti toetatav tegevus on Astra+ määruse § 5 lg 1 punktis 3 nimetatud tegevus. 6. Toetatava projekti ja tegevuse tulemus- ja väljundnäitajad ning riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud näitaja koos sihttasemetega on kirjeldatud taotluse punktis „Näitajad“. 7. Toetuse saaja täidab ühendmääruse 3. peatükis ja Astra+ määruses sätestatut, sh: 7.1. tagab projekti elluviimise ÜSS-is, ühendmääruses, Astra+ määruses ja esitatud taotluses ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuse saavutamise; 7.2. panustab kõikide projekti tegevustega nõutud tulemuste saavutamisse; 7.3. tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 7.4. järgib projekti hangete läbiviimisel ühendmääruse §-s 11 sätestatut ning keskkonnaministri 29.06.2021 määrust nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“;  7.5. esitab enne seadmete soetamist rakendusüksusele prognoosi, millises ajalises proportsioonis plaanitakse toetatavat taristut kasutada majandustegevuseks ja mittemajandustegevuseks; 7.6. eristab raamatupidamises majandustegevuse ja mittemajandustegevuse, peab nende üle arvestust ning esitab rakendusüksusele aruande taristu majandusliku ja mittemajandusliku kasutuse ajalise proportsiooni kohta; 7.7. maksab toetuse proportsionaalselt tagasi, kui majandustegevuse maht aastase perioodi jooksul ületab 20% taristu aastasest kasutusmahust; 7.8. näitab toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on toetusest rahastatud tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat. Projekti toetatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest; 7.9. võimaldab audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 7.10. säilitab toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS §-s 18 nõutud aja jooksul; 7.11. maksab tagasi rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse finantskorrektsiooni otsuses märgitud summas ja tähtajaks; 7.12. teavitab rakendusüksust viivitamatult kõigist esitatud andmete muudatustest ja asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 8. Toetuse maksmine ning dokumentide, tõendite ja lõpparuande esitamine 8.1. Toetust makstakse Astra+ määruse §-s 26 ja ühendmääruse §-des 24-26 ning § 28 lõikes 2 sätestatud tingimustel ja korras. 8.2. Toetust makstakse välja kindlasummalise maksena ühendmääruse § 20 lg 1 punkti 1 alusel pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt, kui maksmise aluseks nõutavad tingimused on täidetud. Tingimuste osalisel täitmisel jääb toetus välja maksmata. 8.3. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande ühes toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide ja tõenditega rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Lõpparuanne peab sisaldama vähemalt Astra+ määruse § 25 lg-s 3 loetletud teavet. 8.4. Lõpparuanne ja toetuse maksmise aluseks olevad dokumendid ja tõendid esitakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. 9. Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 10. Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse vastavalt ÜSS §-des 28-30 ja ühendmääruse §-des 34-38 sätestatule. 11. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel järgitakse Astra+ määruse §-s 22 ja ühendmääruse §- s 12 sätestatud korda. Kindlasummalise makse puhul on lubatud muuta üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi kuid vastavalt Astra+ määruse § 8 lõikele 3 mitte pikemaks kui 12 kuud. 12. Taotluse rahuldamise otsuse võib rakendusüksus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lg-s 7 nimetatud juhtudel. 13. Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave loetakse käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks. Otsuse vaidlustamine Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele Astra+ määruse §-s 29, ÜSS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Urve Vool hariduse, teaduse ja Interregi talituse juhataja Koostaja: Kristel Meesak-Seesmaa 59177417 [email protected] Meetme eest vastutav ministeerium on Haridus- ja Teadusministeerium.