Taotluse osalise rahuldamise kohta

Leht 1/3 Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ KONSENSUSLIK HINDAMISLEHT Projekti nimi: Tartu Ülikooli teadmussiirde ja innovatsiooni äriline potentsiaal ja strateegia (TÜ-TÄPS) Taotleja: Tartu Ülikool Valikukriteerium Hinne: 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide 4,63 saavutamisele (kaal 25%) Projekt on üldiselt kooskõlas TAIE arengukavaga ja panustab teadmussiirde võimekuse kasvatamisse kõigis fookusvaldkondades. Kavandatud on teadmusmeeskonna oluline kasv ja strateegiline tugi, mis toetab tulemuste kestlikkust. Projektil on potentsiaal suurendada kommertsialiseeritavate teadustulemuste tegelikku mõju majanduses ja ühiskonnas. Projekt panustab selgelt väljund- ja tulemusnäitajatesse, nii lepinguportfelli kui ettevõtete arvu poolest. Kuigi ettevõtlustulu ja ettevõtete arv võiksid olla suuremad, arvestades TÜ suurust ja meetme kogunäitajaid, on kavandatud kasv senise tasemega võrreldes siiski märkimisväärne. Taotleja ambitsioon näib siiski olevat mujal (75% deep tech ettevõtetest nende taustaga). 2. Projekti põhjendatus (kaal 30%) 3,75 Eesmärgipüstitus on selgelt sõnastatud ja ambitsioonikas, keskendudes teadustulemuste laiapõhjalisele rakendamisele ja teadmusmahukate ettevõtete loomisele. Probleemid on põhjendatult esile toodud. Sekkumisloogika on üldjoontes arusaadav ja üldine suund mõjus, kuid üksikute tegevuste sisulise põhjendatuse ja mõju osas jääb küsitavusi. Kui kesksed tegevused on sihipärased ja arusaadavad, siis akadeemilistes üksustes tehtava seosed teadmussiirdega jäävad kohati ebaselgeks. Kavas on värvata päris palju inimesi, mis on suure ülikooli puhul arusaadav, kuid kõigi töötajate panus teadmussiirdesse pole lõpuni selge (seadmeoperaatorid). Samuti jääb ebaselgeks osade seadmete panus teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö või süvatehnoloogia ettevõtete loomise eesmärki. Hindamiskomisjon ei toeta selliste seadmete soetamist, mille kasutus majandustegevuseks on alla 10%. Selle kulu võrra tuleb projekti rahastust vähendada.  Leht 2/3 Projektiplaan on ajaliselt piisavalt paindlik, et võimaldada sujuvat elluviimist, kuid selle lakoonilisus muudab tegevuste seotuse ja planeerimise hindamise keeruliseks. Jätkusuutlikkuse tagamiseks on kavandatud mitu tugevdavat elementi, nt skautide võrgustik, mida on siiski veidi üldiselt kirjeldatud. 3. Projekti kuluefektiivsus (kaal 15%) 3,75 Tegevused on üldjoontes kuluefektiivsed, ent teenivad laiemat strateegilist eesmärki, kuid mitte alati otseselt mõõdetavaid meetmenäitajaid. Eelarve on realistlik ja arvestab ülikooli suurusega, kusjuures püsikulude katmine on kavandatud ülikooli üksuste omatulude kaudu. Samas kavatsetakse projektist soetada seadmeid ja värvata personali, mille kulu otstarbekus ei ole piisavalt selge. Küsimusi tekitab, miks soetatakse taristut, mida majandustegevuseks kuigi suurel määral ei kavatseta kasutada. 4. toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia (kaal 25%) 4,25 Tegemist on pikaajalise, tugeva ja evalveeritud teadusasutusega, millel võimekus ja eeldused on selgelt olema ja jätkusuutlikkuse tagab muu hulgas riiklik püsirahastus. Tulemuste jätkusuutlikkus on üldjoontes veenvalt kirjeldatud, sh teadmussiirde võrgustiku arendamine ja personali pädevuse hoidmine. Noorteadlaste kaasamine on taotluses nimetatud, kuid konkreetseid tegevusi järelkasvu tagamiseks pole toodud. Mõned küsitavused jäävad taristu ja personali panuse kohta kommertsialiseerimisse, eriti akadeemilistes üksustes. Täiendavate vahendite kaasamise võime on selgelt olemas. 5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (kaal 5%) 4,63 Projekti on igati kooskõlas Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega, teiste arengukavade ning rakenduskavaga. Koondhinnang: Koondhinne (kaalutud hinnete Projekt on üldjoontes tugev, tegevused realistlikud ja kuluefektiivsed, põhirõhk on personalikuludel, mis tekitas mõnes hindajas summa): küsimusi. Ei ole veendumust, et taristuinvesteeringud teenivad täies ulatuses teadmussiirde huvisid, sest majandustegevuseks kasutatakse mõningaid seadmeid pigem vähe. Eelarve on mahukas, organisatsioonil on vajalik pädevus ja struktuur edukaks 4,14 elluviimiseks. Jätkusuutlikkus on suures osas olemas, kuigi järelkasvule võiks olla suurem fookus.  Leht 3/3 Kuna meetme eesmärk on teadmussiirde suurendamine erasektorisse, siis komisjoni hinnangul alla 10% seadmete majandustegevuses kasutamine ei ole kooskõlas meetme eesmärgiga. Hindamiskomisjoni ettepanek: Rahuldada taotlus osaliselt, vähendada abikõlblikku summat mikoplaadilugeja ja poolautomaatse lõike-/lihvpink eelarve võrra summas 95 000,00 eurot, kuna komisjon ei pea soetatavate seadmete seost teadmussiirde tegevustega piisavaks (alla 10% kogu kasutusest on ette nähtud majandustegevuseks). Juhtkomisjoni liikmed: Renno Veinthal, Katrin Kiisler, Eve Peeterson, Mariann Saaliste, Kati Rostfeldt, Sigrid Rajalo, Assar Luha, Tiina Laidvee allkirjastatud digitaalselt  OTSUS taotluse osalise rahuldamise kohta 04.06.2025 nr 11.3-1/25/2701 Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 24 „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ (edaspidi Astra+ määrus) § 19 lõike 1, perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 8 lg 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 8 lõike 4 ja § 9 lõike 1 alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) otsustab: 1. Rahuldada osaliselt Tartu Ülikool (registrikood 74001073 aadress Ülikooli tn 18 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond; edaspidi toetuse saaja) 20.02.2025 esitatud toetuse taotlus registreerimisnumbriga 2021-2027.1.01.24-0809 projektile „Tartu Ülikooli teadmussiirde ja innovatsiooni äriline potentsiaal ja strateegia (TÜ-TÄPS)“ (edaspidi projekt). 2. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on 6 117 123,11 eurot, millest toetuse piirmäär on kuni 77,01% ja omafinantseering vähemalt 22,99% abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetuse suurus on 4 710 986,62 eurot. 3. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.03.2025- 31.08.2029. 4. Projekti eesmärk ja kirjeldus, sealhulgas riigi pikaajalises arengustrateegias vastava eesmärgi saavutamist toetavad tegevused, projekti eelarve kulude lõikes ja projekti elluviimise eeldatav tegevus- ja ajakava ning asukoht on märgitud taotluses. 5. Projekti toetatav tegevus on Astra+ määruse § 5 lg 1 punktis 4 nimetatud tegevus. 6. Toetatava projekti ja tegevuse tulemus- ja väljundnäitajad ning riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud näitaja koos sihttasemetega on kirjeldatud taotluse punktis „Näitajad“. 7. Toetuse saaja täidab ühendmääruse 3. peatükis ja Astra+ määruses sätestatut, sh: 7.1. tagab projekti elluviimise ÜSS-is, ühendmääruses, Astra+ määruses ja esitatud taotluses ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuse saavutamise; 7.2. tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 7.3. järgib projekti hangete läbiviimisel ühendmääruse §-s 11 sätestatut ning keskkonnaministri 29.06.2021 määrust nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“;  7.4. esitab enne seadmete soetamist rakendusüksusele prognoosi, millises ajalises proportsioonis plaanitakse toetatavat taristut kasutada majandustegevuseks ja mittemajandustegevuseks; 7.5. eristab raamatupidamises majandustegevuse ja mittemajandustegevuse, peab nende üle arvestust ning esitab rakendusüksusele igal aastal aruande taristu majandusliku ja mittemajandusliku kasutuse ajalise proportsiooni kohta; 7.6. maksab toetuse proportsionaalselt tagasi, kui majandustegevuse maht aastase perioodi jooksul ületab 20% taristu aastasest kasutusmahust; 7.7. eristab projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamisekoode; 7.8. näitab toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on toetusest rahastatud tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat. Projekti toetatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest; 7.9. võimaldab audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 7.10. säilitab toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS §-s 18 nõutud aja jooksul; 7.11. tagab kestvuse nõude viie aasta jooksul alates lõppmakse saamisest; 7.12. maksab tagasi rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse finantskorrektsiooni otsuses märgitud summas ja tähtajaks; 7.13. teavitab rakendusüksust viivitamatult kõigist esitatud andmete muudatustest ja asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 8. Toetuse maksmine. 8.1. Toetust makstakse Astra+ määruse §-s 26 ja ühendmääruse §-des 24-26, § 27 lg 1 punktis 1 ning § 28 lõikes 2 ja 3 sätestatud tingimustel ja korras. 8.2. Projekti abikõlblikud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lg 1 punktile 1. Toetuse taotluse menetlemisel taotluses kirjeldatud planeeritavate kulude abikõlblikkust hinnatud ei ole. 8.3. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele ühe kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse saamisest abikõlblikkuse perioodi maksete esitamise prognoosi. Maksete prognoosis toodud andmed (tähtajad, summad) on aluseks maksetee esitamisel. 8.4. Lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 8.5. Taotluse rahuldamise otsusega määratud abikõlblike kulude maht võib väheneda, kui projekti tegevuste, maksete menetluse või järelevalve käigus selgub, et tehtud kulud ei ole abikõlblikud. 9. Toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, tõendite ja aruannete esitamise kord. 9.1. Toetuse saaja esitab maksed ja toetuse maksmise aluseks olevad dokumendid ja tõendid mitte tihedamini kui üks kord kvartalis rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. 9.2. Toetuse saaja esitab projekti aruanded e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil ja määratud tähtaegadeks, lähtudes Astra+ määruse §-s 25 sätestatust, järgmiselt: 9.2.1. aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga); 9.2.2. lõpparuande 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Lõpparuanne peab sisaldama Astra+ määruse § 25 lg-s 3 loetletud teavet. 10. Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 11. Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse vastavalt ÜSS §-des 28-30 ja ühendmääruse §-des 34-38 sätestatule. 12. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel järgitakse Astra+ määruse §-s 22 ja ühendmääruse §- s 12 sätestatud korda. 13. Taotluse rahuldamise otsuse võib rakendusüksus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lg-s 7 nimetatud juhtudel. 14. Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave loetakse käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks. Otsuse vaidlustamine Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele Astra+ määruse §-s 29, ÜSS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Kristel Meesak-Seesmaa 5917 7417 [email protected]