Kiri

/*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud kehtiv kuni Alus: Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus*/ Hendrik Johannes Terras /*Teie */ /*nr */ Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] Meie 12.06.2025 nr 11.3-2/25/1236 -1 Suur-Ameerika tn 1 Tallinn 10122, Harju maakond Hindamismetoodika kooskõlastamine Austatud regionaal- ja põllumajandusminister Tulenevalt riigihalduse ministri 19.12.2022 määruse nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond”“ § 21 lg 2 on Riigi Tugiteenuste Keskus rakendusüksusena kohustatud kooskõlastama rakendusasutusega hindamismetoodika nõuetele vastavate taotluste hindamiseks. Eeltoodust tulenevalt palume kooskõlastada kirjale lisatud teise taotlusvooru „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ taotluste hindamismetoodika. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kertu Sepp elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Lisa: PEEK hindamismetoodika 2 /*Teadmiseks/sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Tea Caeiro Batista Pille Ruul 524 5146 [email protected] Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340  Meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ teise taotlusvooru taotluste hindamismetoodika 1. HINDAMISE KORD 1.1 Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad rakendusüksuse poolt moodustatud ja rakendusasutuse poolt kooskõlastatud NUTS 3 piirkondade hindamiskomisjonid järgnevalt:  Lääne-Eesti hindamiskomisjon hindab Hiiumaa, Läänemaa, Saaremaa, Pärnumaa taotlusi;  Kesk-Eesti hindamiskomisjon hindab Järvamaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa taotlusi;  Kirde-Eesti hindamiskomisjon hindab Ida-Virumaa taotlusi;  Lõuna-Eesti hindamiskomisjon hindab Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa taotlusi. 1.2 Kui projekti tegevusi tehakse erinevates NUTS 3 piirkondades mitme maakonnaülese integreeritud koostööprojektina, viivad hindamise läbi projekti tegevuste NUTS 3 piirkondade hindamiskomisjonid, hinnates projekti kui tervikut. 1.3 Rakendusüksus kaasab taotluste menetlusse eksperdid. Iga nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse kohta teeb vähemalt üks ekspert põhjalikuma analüüsi ja esitab hindamiskomisjonile oma põhjendatud hinnangud koos enda hinnetega tuginedes punktis 2.2. kirjeldatud valikukriteeriumitele. 1.4 Komisjoni liikmetel on õigus oma hinnangule. Kui komisjoni liikmed nõustuvad ekspertide põhjenduste ja hinnetega, saab komisjon neid arvestada. Kui hindamiskomisjoni hinne ja hinnang kujuneb eksperdi omast erinevaks, siis tuleb lisaks hinnetele lisada hindamismetoodikale tuginevalt põhjendused, selgitused, mille alusel hinne kujunes. 1.5 Hindamiskomisjoni liige ja ekspert peavad:  deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest,  kinnitama, et ei ole menetletava taotlusega seotud isik, menetlusosaline või tema esindaja ega sugulane ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama,  tagama eksperdina menetluses osalemise ning hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast selle aja lõppemist tähtajatult temale töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. 1 1.6 Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel: Hindamiskriteerium Osakaal koondhindest Projekti mõju maakonna arengustrateegia ja meetme eesmärkide 35% saavutamisele Projekti põhjendatus 30% Projekti kuluefektiivsus 15% Toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekt ellu viia 15% Projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja 5% sihtidega 1.7 Taotlusi hinnatakse punktiskaalal 0-4. Hindamine toimub täisarvudes (0; 1; 2; 3; 4) ning hindamiskriteeriumite hinded ja hindamise koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 1.8 Punktis 2.2 toodud valikukriteeriumite hinnete kirjelduses nimetatud vahepealne hinnang (s.o hinded 1 ja 3) sisaldab kriteeriumis samaaegselt vahepealsest hinnangust kõrgema hinde ja madalama hinde kirjelduse elemente. 1.9 Taotluse koondhinne moodustub hindamiskomisjoni liikmete poolt punktis 2.2 sätestatud valikukriteeriumite alusel antud hinnete kaalutud keskmisest. Eksperdi poolt antud hinnang hindamiskomisjoni koondhinde arvestusse ei lähe. Taotluse hinnang loetakse positiivseks, kui koondhinne on vähemalt 2,75 ning projekt ei ole 1. ja 2. valikukriteeriumi lõikes saanud koondhinnet, mis on võrdne või madalam kui 2,0. Kui 1. või 2. valikukriteeriumi komisjoni koondhinne on 2,0 hindepunkti või sellest madalam, loetakse hinnang taotlusele negatiivseks ja taotluse hindamine lõpeb. Mitme maakonnaülese integreeritud koostööprojekti puhul, kui projekti tegevusi tehakse erinevates NUTS 3 piirkondades ja projekte hinnatakse erinevates NUTS 3 hindamiskomisjonides ning kui lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud valikukriteeriumi hinne on ühes NUTS 3 piirkonnas 2,0 hindepunkti või sellest madalam, loetakse hinnang taotlusele negatiivseks ja projekti hindamine lõpeb. Mitme maakonna ühisprojektis, kui projekti tegevusi tehakse erinevates NUTS 3 piirkondades, loetakse hinnang positiivseks, kui kõikide hindamiskomisjonide koondhinne eraldi on vähemalt 2,75 hindepunkti. 1.10 Kui projekt viiakse ellu mitme maakonna ülese integreeritud koostööprojektina, antakse boonusena 0,5 hindepunkti. Kui projekti elluviimisse kaasatakse erasektor, kelle rahaline panus moodustab vähemalt 10 protsenti projekti abikõlblikust omafinantseeringust, antakse taotlusele boonusena 0,5 hindepunkti, ja kui erasektori panus moodustab vähemalt 50 protsenti projekti abikõlblikust omafinantseeringust, antakse taotlusele boonusena 0,8 hindepunkti. Kui projekt on nimetatud Kesk-Eesti või Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu poolt hiljemalt taotlusvooru avamise tähtpäevaks (16.06.2025) kinnitatud regionaalse arenguleppe tegevuskavas, antakse boonusena 0,5 hindepunkti. 1.11 Positiivse hinnangu saanud projektide koondhindele lisatakse p.1.10 alusel saadud boonuspunktid ja seejärel järjestatakse taotlused lõpliku hinde alusel NUTS 3 2  pingeritta. Erinevate NUTS 3 piirkondade hindamiskomisjonides antud boonuspunkte ei summeerita. Kui mitme projekti punktide lõplik hinne on võrdne, eelistatakse projekte, mis said lõike 1 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumis kõrgema hinde. 1.12 Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on saanud positiivse hinnangu. 1.13 Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuseid kuni taotlusvooru toetuse eelarve lõppemiseni, vastavalt hindamise käigus tekkinud NUTS 3 piirkonna pingereale. Rakendusüksusel on õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva toetuse taotlejaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume ja boonuspunkte. 1.14 Negatiivse hinnangu saanud taotluste osas teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 1.15 Hindamiskomisjoni koosoleku tulemused protokollitakse. 2. VALIKUKRITEERIUMID JA SKAALAD 2.1. Hindamisskaala (hindamine toimub hindamisskaala alusel täisarvudes) Hinne 0 1 2 3 4 Selgitus puudulik nõrk keskpärane hea väga hea 2.2. Valikukriteeriumid 1. VALIKUKRITEERIUM osakaal 35% Projekti mõju maakonna arengustrateegia ja meetme eesmärgi saavutamisele Hindamisel arvestatakse järgmist: 1. Milline on projekti panus maakonna arengustrateegiaga seostatud eesmärgi saavutamisse? 2. Milline on projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisse, sh maakonna/piirkonna konkurentsivõime, ettevõtlus- ja elukeskkonna, ettevõtete arengule? Kuivõrd oluline on valitud ettevõtlusvaldkonna või võrgustike arengu toetamine maakonna jaoks? Kas projekt soodustab omavalitsuste võimekuse kasvu ja koostööd ettevõtluskeskkonna arendamisel? 3. Milline on projekti panus meetme väljund-ja tulemusnäitajate saavutamisse (integreeritud koostööprojektid, toetatavad ettevõtjad (toetusega või mitterahaliselt), integreeritud projektist kasusaanud organisatsioonid, erasektori investeering- ettevõtjate rahaline panus ja osalemine tegevustes, terviklikult arendatud teenusevõrgustike arv)? 4. Kuivõrd selgelt on määratletud projekti tegevuste mõjuulatus ja sihtrühm, kellele suunatud ettevõtluskeskkonda ja elukvaliteeti parandatakse? Milline on projekti tegevuste ja tulemuste mõju eeldatav ulatus? Kuidas ja mil määral on sihtrühm, ettevõtjad kaasatud projekti ettevalmistuse ja elluviimise protsessi? 3  5. Kui hästi on läbi mõeldud vajalikud järeltegevused ja tagatud projekti tulemuste kestlikkus? Kuivõrd asjakohased ja vajalikud on kavandatud jätkutegevused (kas arvestatud on hoolduskuludega, millise intensiivsusega ja kui pikk on kasutatavus)? Kas ressursid ja rahastusallikad, finantsvahendid jätkutegevusteks on põhjalikult läbi mõeldud ja realistlikud? 6. Milline on riskide avaldumise tõenäosus projekti tulemuste ja mõju saavutamise/säilitamise/edasi arendamise seisukohast (sh sise- ja välisriskid), mil määral on riskide maandamise võimalused tagatud? Hinnete kirjeldus 4 – väga 1. Taotluses on kirjeldatud selge seos projekti tegevuste ja maakonna hea arengustrateegia vastava eesmärgi vahel ning kuidas projekti elluviimine panustab selle eesmärgi saavutamisse. Projekti elluviimisel on oluline roll ja suur mõju maakonna arengustrateegia eesmärgi saavutamisel. Maakonna arengu seisukohast on projekti tegevused väga vajalikud. 2. Projekti elluviimine on võtmetähtsusega ettevõtlusvaldkonna või -võrgustiku arendamisel, maakonna või suurema piirkonna konkurentsivõime tõstmisel. Arendatav ettevõtlusvaldkond on maakonna jaoks väga oluline. Näiteks hõlmab projekt sellise ettevõtlusvaldkonna arendamist, mis aitab luua ja hoida ettevõtete konkurentsieelist, potentsiaali tõsta lisandväärtust töötaja kohta või suurendada nende arenguvõimet, soodustades kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomist. Teenuse- või ettevõtlusvõrgustikke arendatakse terviklikult lähtudes selgelt sihtrühma vajadustest, ootustest ning tegevustel on suur mõju maakonna või suurema piirkonna ettevõtlus- ja elukekskonna arengule. Projekti ettevalmistusel ja/või elluviimisel on kaasatud kohalikud omavalitsused, omavalitsuste liit või maakonna arenduskeskus ning projekti tulemused soodustavad omavalitsuste koostööd ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamisel. 3. Projekti tegevused panustavad meetme mitme ehk kõigi asjakohaste väljund- või tulemusnäitaja saavutamisse. Projekti elluviimisel (mitte ainult enne ja pärast projekti) tehakse koostööd erinevate sektorite, omavalitsuste või sidusrühmade vahel. Projekti on kaasatud erasektori investeeringuid, olulised valdkonna ettevõtjad, kes projekti elluviimisse panustavad või antakse tegevuste kaudu mitterahalist toetust edasi määravale osale valdkonna ettevõtjatele. Kui projekt panustab teenusevõrgustike arendamisse, siis projekti ellu viimisse on kaasatud kõik olulised osapooled – partnerite, kaasatud organisatsioonide arv on valdkonnast või projekti eesmärgist lähtuvalt maksimaalne. 4. Projekti tegevused hõlmavad kogu maakonda või veelgi suuremat piirkonda. Tegevuste tulemused ja mõju eeldatav ulatus ületavad maakonna piire käivitades muutusi või on kasutatavad ka naaberaladel või veelgi suuremal territooriumil. Taotluses on projektist kasu saav sihtrühm selgelt määratletud. Sihtrühm on kaasatud projekti ettevalmistamisse, nende vajadused ja väljakutsed on kaardistatud. Projekti tegevused lähtuvad sihtrühma peamistest väljakutsetest ning on suunatud nende kõige olulisemate murede lahendamisele/kõige suurema potentsiaaliga arenguvõimaluste arendamisele. Projektiga võidakse luua ka konkreetsed eeldused mõjuulatuse laienemiseks tulevikus (näiteks etapilised arendused). 5. Projekti elluviimine toob kaasa pikaajalisi ja laiaulatuslikke muutusi. Loodud tulemused jäävad püsima ka pärast projekti lõppemist. Taotlejal on selge nägemus ja tegevuskava projektitulemuste kestlikkuse tagamiseks. Planeeritud jätkutegevused on asjakohased, vajalikud ja teostatavad. Finantsanalüüsi 4  prognoosides on arvestatud jätkuvate kulude ja arenguvajadustega, kasutatavusega ning ressursid, katteallikad või lisanduvad tulud on läbimõeldud, realistlikud. Partnerite ja kaasatud organisatsioonide panus projekti ajal ja selle järel suurendab oluliselt projekti mõjuulatust ja tulemuste kestlikkust peale projekti elluviimist. Ettevõtluskeskkonna arendamise projekti puhul on erasektor kaasatud ja panustab rahaliselt projekti järeltegevustesse toetades tulemuste kestlikkust, arenguid. 6. Kõik olulised riskid projekti tulemuste ja mõju kestlikkuse osas on analüüsitud. Riskide avaldumise tõenäosus projekti mõju saavutamise ja edasiarendamise seisukohast on madal või maandatav kavandatud tegevuste abil. 3 – hea Vahepealne hinnang – sisaldab kõrgema hinde (4) ja madalama hinde (2) kirjelduse elemente. 2 – kesk- 1. Projekti tegevused on küll seostatud maakonna arengustrateegia eesmärkide ja pärane tegevuskava täitmisega, kuid tegevuste panus eesmärgi saavutamisse on tagasihoidlik või liiga üldine/kaudne. 2. Tegevused panustavad ettevõtluskeskkonna ja ettevõtluse arengusse. Maakonna jaoks on ettevõtlusvaldkond oluline, kuid projekti elluviimise mõju ettevõtete konkurentsivõime kasvule (sh konkurentsieelise loomist, lisandväärtuse kasvu,) ja valdkonna ettevõtete arengule on pigem kaudne. Kui projektis arendatakse teenusevõrgustikke, siis planeeritud tegevuste mõju ei hõlma kogu maakonda või on muutused projekti lõpuks väheolulised. Projekti elluviimine ei mõjuta otseselt maakonna või suurema piirkonna konkurentsivõime kasvu (või selle säilimist). Projekti tegevustesse on kaasatud kohalikud omavalitsused, omavalitsuste liit või maakonna arenduskeskus, kuid kaasatus on formaalne ega soodusta koostööd omavalitsuste vahel või võimekuse kasvu ettevõtluse suunamisel. 3. Projekti tegevused panustavad ühte meetme väljund- ja ühte tulemusnäitaja saavutamisse, kuid panus on vähemõjus või on saavutamises mõned küsitavused. Taotluses on kirjeldatud koostööd erinevate sektorite, omavalitsuste või sidusrühmade vahel enne ja peale projekti, kuid projekti elluviimise ajal otsest koostööd tegevusi ei ole planeeritud või on see üldiselt kirjeldatud. Projekti elluviimisse panustavad partnerina või on kaasatud osaliselt valdkonna ettevõtjaid või on olulised ettevõtted kaasamata. Ettevõtjate kaasamine (mitterahalist toetust saavad ettevõtted) projekti jooksul pole taotluses selgelt arusaadav või on ebarealistlik. Kui projekt panustab teenusevõrgustike arendamisse, siis projekti elluviimisse kas pole kaasatud kõiki olulisi osapooli või on kaasatud osapoolte (kasusaavate organisatsioonide arv) formaalne, mitte sisuline. Teenuse arendamine pole terviklikult läbi mõeldud või on terviklikult arendatava teenusega kaasnev muutus ja selle mõju väheoluline, tagasihoidlik. 4. Taotluses on projekti mõjupiirkonnaks maakonna ulatus, kuid tegevused ja tulemused hõlmavad tegelikult vaid osasid kohalikke omavalitsusi (osa maakonnast). Taotlusest ei selgu, kas tulemustest võiks kasu olla laiemale piirkonnale, sihtrühmale. Taotluses on projektist kasu saav sihtrühm(ad) üldistatult nimetatud või on sihtrühma vajadused selgelt määratlemata. Sihtrühma probleemid on kirjeldatud, kuid sihtrühma ennast pole projekti ettevalmistamisse kaasatud või neid küsitletud. Projektist saadav kasu on kaudne või väheoluline sihtrühma jaoks. Projekti mõjuulatus on tegevusi ja projekti mahtu arvestades väike, kuid võiks olla eesmärke arvestades palju laiem. 5. Taotlejal on nägemus projekti tulemuste kestlikkuse tagamiseks, kuid tegevusplaan on üldsõnaline, umbmäärane. Finantsanalüüsi prognoosides on arvestatud teatud kuludega, kuid projekti tulemuste säilimise ja arendamisega 5  kaasuvad tegevused, kulud-tulud ning ressursid, katteallikad on läbimõtlemata või on olulised detailid jäänud tähelepanuta. Projekti tulemuste säilimise ja arendamise tagamine on liiga optimistlik või ebareaalne. Partnerite ja/või kaasatud organisatsioonide panus projekti mõjuulatuse ja tulemuste kestlikkuse suurendamiseks on tagasihoidlik või ainult formaalne. 6. Riskid projekti tulemuste ja mõju kestlikkuse osas on analüüsitud vaid osaliselt, kõiki riske pole arvesse võetud. Analüüsitud riskide avaldumise tõenäosus projekti mõju saavutamise ja edasiarendamise, säilitamise seisukohast on keskmiselt kõrgem, osaliselt maandatav kavandatud tegevuste abil. 1 - nõrk Vahepealne hinnang – sisaldab kõrgema hinde (2) ja madalama hinde (0) kirjelduse elemente. 0 - 1. Projekt on seostatud maakonna arengustrateegia eesmärkidega, kui tegevuste puudulik elluviimine ei oma mõju strateegilise eesmärgi saavutamisele. 2. Vastavus meetme eesmärgile on formaalne ja tehislik. Planeeritud tegevused ei mõjuta ettevõtete ega ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime paranemist ega säilimist. Samuti ei selgu taotlusest, kuidas projekti elluviimine aitab/ei aita kohalike omavalitsuste võimekust ühiste koostööprojektide kaudu suunata ettevõtlusvaldkonna arengut. 3. Projekti tegevused panustavad minimaalselt meetme väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse. Koostöö erinevate sektorite, omavalitsuste või sidusrühmade vahel on üldsõnaline ega pole tegevustega tõendatud. Projekti elluviimisse kaasatud organisatsioonid pole põhjendatud või on valdkonna võtmeorganisatsioonid, olulisemad ettevõtted jäänud kaasamata – ehk kaasamine on minimaalne, formaalne. Juhul, kui tegemist on teenusevõrgu ümberkorraldamisega, siis tegevused sisulist muutust ei loo, tulemus seda ei näita. 4. Taotluses on projekti mõjupiirkonnaks märgitud maakonna ulatus, kuid tegevused ja tulemused on ainult lokaalsed või objektipõhised. Taotluses on projektist kasu saav sihtrühm(ad) selgelt määratlemata. Projektist saadava kasu avaldumine ei ole üldse käsitletud ega põhjendatud. Projekti tegevused hõlmavad vaid väikest osa omavalitsuse elanikkonnast, tulemuste ja mõju eeldatav ulatus jääb ka peale projekti elluviimist lokaalseks, st ei mõjuta tervet maakonda. 5. Taotleja nägemus projektitulemuste kestlikkuse tagamiseks on ebareaalne või puudulik. Projektiga seotud arenguvajaduste lahendamiseks pole kavandatud olulisi jätkutegevusi või ei ole planeeritavad jätkutegevused olulise tähtsusega kestlikkuse tagamiseks. Finantsanalüüsi prognoosides ei ole arvestatud projekti tulemuste hoidmiseks ja arendamiseks vajalike tegevuste ja kuludega, Projektijärgne toimimissuutlikkus ei ole tõendatud. 6. Olulised riskid on analüüsimata ja avaldumise korral on nende mõju projekti tulemuste saavutamisele ja kestlikkusele kõrge. 2. VALIKUKRITEERIUM osakaal 30% Projekti põhjendatus 6 Hindamisel arvestatakse järgmist: 1. Kuivõrd selgelt on sõnastatud probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus? Kui oluline on selle probleemi, kitsaskoha lahendamine nüüd ja praegu maakonna/piirkonna jaoks? Kas projekti eesmärk on konkreetne, selgelt määratletud ja mõõdetav? Mil määral projekt lahendab tuvastatud probleemi, kitsaskoha? Kas projekti tegevustele on seatud oma väljund- ja tulemusnäitajad? 2. Kas kavandatud tegevused on põhjendatud, loogilised ja mõjuvad? Milliseid alternatiive, võimalusi on analüüsitud, kaalutud ja kuidas valitud tegevusmudel aitab saavutada projekti eesmärke, tulemusi kõige tõhusamal viisil? Mil määral soosib valitud sekkumine loovaid, innovaatilisi, tulevikuperspektiivis optimaalseid lahendusi? Kuidas on arvestatud ja rakendatakse olemasolevaid kasutamata võimalusi (näiteks tühjaks jäänud hooneid, ruume) 3. Kuivõrd projekti tegevused moodustavad ühtse, loogilise ja omavahel seostatud terviku? Kui projekt sisaldab investeeringuid, siis kuivõrd planeeritavad ehitustegevused on vajalikud ja toetavad planeeritud arendustegevusi? 4. Kas projekti tegevuste ajakava on loogiline, realistlik, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust ja võimaldab saavutada õigeaegselt projekti tulemused? Kuivõrd on arvestatud võimalike viivitustega elluviimise erinevates etappides? Hinnete kirjeldus 4 – väga 1. Probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus on eelnevalt põhjalikult hea analüüsitud ja projektis kirjeldatud. Projekti eesmärk on sõnastatud konkreetselt, see on mõõdetav ja selle saavutamine aitab otseselt lahendada tuvastatud probleemi, kitsaskohta või kasutamata arenguvõimalust. Projekti eesmärgipüstitus lähtub maakonna arengustrateegia ja valdkonna peamistest vajadustest. Projektitegevustele on seatud ka projekti oma väljund- ja tulemusnäitajad, mis näitavad projekti eesmärgi/tulemuste saavutamist ja elluviimise kvaliteeti. 2. Projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus. Tegevused on põhjendatud, loogilised ja vajalikud oodatud tulemuste, eesmärkide saavutamiseks. On selge, millised arengud on siiani toimunud ja toiminud, mida projektiga lahendama asutakse ja kuhu projekti lõpuks välja jõutakse, mida saavutada soovitakse. Taotlusele lisatud analüüsis või uuringus on käsitletud alternatiivseid tegevusi probleemide lahendamiseks ning valitud sekkumine on kõige optimaalsem ja tõhusam viis nende lahendamiseks. Kui tegemist on jätkuprojektiga (2.etapp), siis on analüüsitud eelneva projekti oodatud tulemusi ning kasu, lisaväärtus, mida uue projekti elluviimine toob, on olulise tähtsusega. Projekt on uuendusmeelne ja/või arvestab uute võimaluste, innovatsiooni ja arengute juurutamise võimalustega projekti elluviimise ajal või selle järel. Kui projektis on plaanis ka investeeringuid ettevõtlus keskkonna arendamiseks, ehitusse, siis on analüüsitud olemasolevaid kasutamata hoonete, ruumide kasutusele võtmist. Samuti järgitakse Euroopa Bauhausi väärtusi ühendades omavahel disaini (sh universaalse disaini), teaduse, tehnoloogia ja kaasates sealjuures kogukonda. 3. Projekti tegevused – arendustegevused ja investeering (kui on) moodustavad loogilise ja vajaliku ning omavahel seostatud ühtse terviku. Ühe või mõne tegevuse ära jätmine kahjustaks oluliselt kogu sekkumisloogikat ega võimaldaks eesmärke saavutada. Projekti tegevused üheskoos kombineerituna võimaldavad saavutada planeeritud tulemused. 4. Projekti tegevuste ajakava on realistlik, tegevuste olemust/sisu/mahtu arvestades optimaalne. Tegevused on loogilises järjestuses või koosluses. Võimalike viivitustega on arvestatud ning selleks on koostatud riskide hindamise analüüs, 7  põhjalikult on analüüsitud ajakavas püsimisega seotud riske, alternatiivlahendused on analüüsitud, maandamisviisid läbi mõeldud tagades projekti tulemuste õigeaegse saavutamise. 3-hea Vahepealne hinnang - sisaldab kõrgema hinde (4) ja madalama hinde (2) kirjelduse elemente. 2 – kesk- 1. Probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus on kirjeldatud liiga pärane laiahaardeliselt või jääb ebaselgeks fookus, mida selle projektiga lahendatakse. Projekti eesmärk on sõnastatud üldiselt, ei ole selgelt mõõdetav ega otseselt seotud taotluses toodud probleemi, kitsaskoha või kasutamata arenguvõimalusega. Taotlusest ei selgu, kas või kuidas on eesmärgi püstitamisel arvestatud valdkonna vajaduste ja võimalustega. Projektitegevustele on seatud vähemalt 1 projekti oma väljund- ja/või tulemusnäitaja, mille saavutamine näitab osaliselt projekti tulemuse saavutamist või kvaliteeti. 2. Projekti sekkumisloogika on kirjeldatud pealiskaudselt, üldsõnaliselt. Taotluses jääb ebaselgeks, millised arengud on siiani toimunud ja toiminud (hetkeseis), mida just selle projektiga lahendama asutakse ja kuhu projekti lõpuks välja jõutakse, mida saavutada soovitakse. Taotlusele lisatud alternatiivide analüüs selgitab vaid osade tegevuste vajadust või ei selgu, miks just need tegevused on valitud ja mis on nende eelised eesmärkide, parimate tulemuste saavutamiseks. Arendustegevused jätkavad üldjoontes seni tehtut, ei ole uuendusmeelsed, ei arvesta perspektiivsete muutustega. Kui projektis on plaanis ka investeeringuid ettevõtlus keskkonna arendamiseks, ehitusse, siis olemasolevaid kasutamata hooneid, ruume on võimalusena mainitud, kuid nende kasutusele võttu pole analüüsitud. Planeeritav investeering soosib vaid vähesel määral või liiga üldistatult innovaatilisi, keskkonnasõbralikke ja tulevikuperspektiivis optimaalseid, uudseid lahendusi, universaalse disaini põhimõtteid (ei ole täpsustatud mida ja kuidas neid projektis rakendatakse. 3. Projektitegevused (arendustegevused ja investeeringud, kui on) ei moodusta loogilist, vajalikku ja omavahel seostatud ühtset tervikut või ole tegevuste koostoimet ja mõju kirjeldatud. Ühe või mõne tegevuse ära jätmine (milliste?) ei kahjustaks oluliselt kogu sekkumisloogikat ja võimaldaks sellegipoolest eesmärke saavutada. Planeeritud ehitustegevused on üldiselt vajalikud, kuid arendustegevuste valik tekitab küsitavusi, pole põhjendatud. Võib esineda ka vastupidine olukord- arendustegevused on loogilised, põhjendatud, vajalikud, aga investeering on nendega vaid kaudselt, ähmaselt seotud. 4. Projekti tegevuste ajakava on üldjoontes kirjeldatud, kuid tegevuste olemust/sisu/mahtu arvestades liiga intensiivne või optimistlik. Tegevuste ajaline järjestus on ebaloogiline. Võimalike viivitustega arvestamiseks on küll koostatud riskide hindamise analüüs, kuid kõik ajakavas püsimiseks riskid ei ole kirjeldatud ja maandamisviisid nende ilmnemisel ei ole piisavalt läbi mõeldud või on ebarealistlikud. Viivituste korral on tõenäoline, et projekti ei jõuta planeeritud aja jooksul ellu viia ja tulemusi saavutada. 1 - nõrk Vahepealne hinnang – sisaldab kõrgema hinde (2) ja madalama hinde (0) kirjelduse elemente. 0 - 1. Probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus on kirjeldatud üldistavalt puudulik või jääb selgusetuks, et millist probleemi selle projektiga lahendatakse. Projekti eesmärk on sõnastatud filosoofiliselt/ebamääraselt ega ole mõõdetav ning seos tuvastatud probleemi, kitsaskoha või kasutamata arenguvõimalusega on vaid kaudne. Projektitegevustele pole seatud ühtegi projekti oma väljund- ja 8  tulemusnäitajat, Eesmärgi püstitamisel pole arvestatud valdkonna vajaduste ja fookusega. 2. Projekti sekkumisloogika ei ole arusaadav ega mõjus. Tegevusmudeli aluseks olev uuring või analüüs ei selgita selle projekti tegevuste valikut või vajadust või teeb seda ainult üksikute projekti tegevuste (näiteks ehituse) osas. Sekkumine ei too kaasa innovaatilisi, keskkonnasõbralikke ja tulevikuperspektiivis optimaalsete lahenduste kasutamist, ei ole kasutatud uudseid IT lahendusi, universaalset disaini. Eesmärgid on saavutatavad ka ilma sekkumiseta. 3. Tegevused on killustunud ega ei moodusta loogilist, vajalikku ja omavahel seostatud ühtset tervikut või nõudlus sellise projekti ja tulemuste järele puudub. Projekt on puhtalt investeeringu projekt ega toeta projekti arendustegevusi, mis on tehislikult projekti juurde poogitud. 4. Projekti tegevuste ajakava on ebamõistlikult planeeritud. Projekti tegevuste ajakava ei toeta projekti tulemuste järjekindlat saavutamist. Riskide hindamist ei ole teostatud, viivitustega või takistustega pole arvestatud ja nende ilmnemisel pole projekti tulemuste õigeaegne saavutamine realistlik. 3. VALIKUKRITEERIUM osakaal 15% Projekti kulutõhusus Hindamisel arvestatakse järgmist: 1. Milline on projekti maksumuse ja oodatud tulemuste suhe? Kas projekti eelarve on proportsioonis, optimaalne võrreldes saavutatavate tulemustega? 2. Kuivõrd läbipaistev on projekti eelarve? Kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud? Kas kulud vastavad realistlikele turuhindadele ja kas on kasutatud võrdlevaid hinnapakkumisi? Kas projekti eelarve on selgelt struktureeritud ja kulude põhjendused on selged ja arusaadavad? 3. Kas projekti eelarves ettenähtud kulud on kõik projekt elluviimise seisukohast vajalikud (kuivõrd sisaldab projekti eelarve põhjendamatuid või ebamõistlikke kulusid), kas planeeritud kulud on piisavad/ülehinnatud projekti eesmärkide saavutamiseks? Kas projekti tegevused on kavandatud võimalikult kulusäästlikult, säilitades samal ajal kvaliteedi? 4. Milline on taotleja võimekus täiendavate püsikulude katmiseks või kuivõrd on eelarves arvestatud inflatsiooni, võimalike hinnatõusude, ettenägematute kuludega?? 4 – väga 1. Projekti tegevuste, maksumuse ja tulemuste suhe on optimaalne, soovitud hea tulemuste saavutamiseks on valitud kulutõhus lahendus/viis. Toetuse kasutamine projekti eesmärkide saavutamiseks on hästi läbimõeldud ja mõjus. 2. Planeeritud eelarve on läbipaistev ja mõistlik - on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, millistes mahtudes midagi tehakse. Eelarve on realistlik tuginedes turuhindade võrdlusele, võrdlevatele pakkumistele. 3. Kõik tegevused ja kulud on vajalikud ja põhjendatud parima tulemuse, mõju saavutamiseks. Projekti üksikute tegevuste maksumus ning nende panus projekti eesmärkide saavutamisse on heas tasakaalus. Tegevuse mahud on optimaalsed ja planeeritud kulud on piisavad. 9  4. Taotleja ja partnerite võimekus omafinantseeringu katmiseks on piisav ja tõendatud. Finantsriskid projekti elluviimise ajal on hinnatud ja alternatiivsed lahendused võimalike hinnatõusude, inflatsiooni jm täiendavate vajalike kulude katmiseks on läbi mõeldud ja teostatavad maandamisviisid leitud lisakulude katmiseks. Finantsriskide esinemise tõenäosus on madal või maandatav nende ilmnemisel. 3 - hea Vahepealne hinnang - sisaldab kõrgema hinde (4) ja madalama hinde (2) kirjelduse elemente. 2 – kesk- 1. Projekti tegevuste, maksumuse ja kavandatud tulemuste/loodetud mõju on pärane küsitav, soovitud tulemus oleks saavutatav soodsama lahendusega. Toetuse kasutamine projekti eesmärkide saavutamiseks ei ole kõige säästlikum ega kulutõhusam. 2. Projekti eelarve kujunemine ja alused on osaliselt selgitatud või ei ole need piisavalt põhjendatud. Tegevusmahud on üldiselt kirjeldatud ega ole detailsed, turuhindande võrdlust või võrdlevad pakkumisi on vaid osade tegevuste puhul esitatud. Planeeritud kulud on vaid osaliselt põhjendatud. Võib esineda olukord, kus eelarve kujundamiseks on võetud vanad, aegunud andmed (rohkem kui 1 a vana), mis ei ole adekvaatsed, projekti elluviimisel enam kehtivad. 3. Planeeritud kulud on projekti eesmärkide saavutamiseks osaliselt vajalikud ja mõistlikud, eelarve sisaldab ka põhjendamatuid või ebamõistlikke kulusid. Võib esineda ka olukord, kus eelarve ei ole realistlik ega piisav kõikide tegevuste ellu viimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Projekti kulud on kohati üle- või alahinnatud. 4. Taotleja ja partnerite võimekus omafinantseeringu katmiseks on tõendatud, riskide ilmnemisel võib omafinantseeringu tagamise võimekus muutuda küsitavaks. Finantsriskid eelarve rakendamisel on hinnatud, kuid alternatiivsed lahendused võimalike hinnatõusude, inflatsiooni jm täiendavate vajalike kulude katmiseks on vaid pinnapealselt läbi mõeldud. 1 - nõrk Vahepealne hinnang – sisaldab kõrgema hinde (2) ja madalama hinde (0) kirjelduse elemente. 0 - 1. Projekti tegevuste, maksumuse ja kavandatud tulemuste/loodetud mõju suhe ei puudulik ole optimaalne, soovitud tulemus oleks võimalik saavutada oluliselt väiksemate kuludega. Valitud tegevuste kogum/sekkumine eesmärkide ja oodatud tulemuse saavutamiseks ei ole kulutõhus. 2. Projekti eelarve ei ole läbipaistev ja toetatavateks tegevusteks planeeritud eelarve kujunemise alused ei ole tõendatud ega põhjendatud. Eelarve ei tugine võrdlevatel pakkumistel, turuhindade võrdlusel. 3. Planeeritud kulud ei ole projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud, eelarve sisaldab põhjendamatuid, ebamõistlikke kulusid. Ebaproportsionaalselt suur osa projekti eelarvest on seotud tegevustega, mille mõju projekti eesmärkidele on väike. Projekti kulud on ilmselgelt üle- või alahinnatud. 4. Taotleja ja partnerite võimekus omafinantseeringu katmiseks on küll tõendatud, kuid riskide ilmnemisel on projekti omafinantseeringu katmise võimekus puudulik. Eelarve rakendamisega seotud riske pole hinnatud, alternatiivseid lahendusi võimalike hinnatõusude, inflatsiooni jm täiendavate vajalike kulude katmiseks pole läbi mõeldud või ei ole taotlejal, partneritel võimekust lisakulude katmiseks. 10 4. VALIKUKRITEERIUM osakaal 15% Toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekt ellu viia. Hindamisel arvestatakse järgmist: 1. Milline on taotleja võimekus projekti edukaks ellu viimiseks- kuidas tagatakse projekti elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni ja kogemusega töötajad/liikmed, milline on taotleja varasem kogemus arendusprojektide juhtimisel ja kas tal on tehnilised, õiguslikud (lepingud, load, litsentsid) eeldused projekti elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks? Millise kvaliteediga on projekti ettevalmistus? 2. Kui projekti on kaasatud partnerid ja/või muud kasu saavad organisatsioonid, siis kui selgelt on nende roll ja vastutus projektis kirjeldatud. Kas partneri tegevus projektis on vajalik, oluline eesmärgi saavutamiseks? 3. Milline on projekti meeskonna võimekus projekti ellu viia (kuidas on projektijuhtimine korraldatud, kas meeskonnaliikmeid on piisavalt ja kas nad omavad vajalikku oskusteavet ja kogemusi projekti edukaks elluviimiseks või kas on kaasatud vajalikud eksperdid või oskusteave muul moel)? Kas projektimeeskonna rollid ja vastutus on planeeritud? Kas töökoormused vastavad tegevuse sisule ja mahtudele? 4. Milline on riskide avaldumise tõenäosus projekti juhtimise, koostöö ning jätkusuutlikkuse tagamise seisukohast? Mil määral on riskide maandamise võimalused tagatud, sealhulgas taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasised tegevus- ja hoolduskulud? Hinnete kirjeldus 4- väga 1. Taotlejal on olemas kõik vajalikud eeldused projekti elluviimiseks ja eesmärkide hea saavutamiseks. Taotleja põhikirjaline või seadusega määratud tegevus toetab projekti tegevusi. Taotlejal on olemas tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni ja kogemusega töötaja/liikmed (või hangitakse), nende roll projektis on täpselt kirjeldatud. Taotleja on varasemalt sarnaseid arendusprojekte juhtinud. Lepingud, load, litsentsid, on vajadusel olemas. Kõik eeltööd kavandatud tegevuste elluviimiseks on tehtud põhjalikult ja läbimõeldult. 2. Kui projekti elluviimisesse on kaasatud partnerid ja/või kasu saavad organisatsioonid, siis nende roll ja vastutus projektis, sh projektimeeskonnas on põhjalikult kirjeldatud. Partneritel ja kaasatavatel organisatsioonidel on oluline panus projekti tulemuste saavutamisel ja/või täiendavate vajalike investeeringute tegemiseks ning ilma nende osaluseta ei oleks projekti edukas elluviimine võimalik ega tulemuslik. 3. Projekti meeskond on optimaalse suurusega kavandatud tegevuste teostamiseks. Projekti meeskonnal on olemas projekti elluviimiseks vajalikud kompetentsid ja kogemused. Meeskonna liikmete rollid ja vastutus on planeeritud. 4. Projekti juhtimise ja koostööga seotud riskid projekti edukaks elluviimiseks, eesmärkide saavutamiseks ning tulemuste kestlikkuse tagamiseks on hinnatud, tõhusad ennetus- või maandamisviisid leitud. Selgelt ja arusaadavalt on kirjeldatud, mille eest vastutab taotleja ja partnerid/kaasatud organisatsioonid peale projekti lõppemist. Riskide esinemise tõenäosus on madal või maandatav nende ilmnemisel. Projekti elluviimise võimekus on väga hea. 3 Vahepealne hinnang - sisaldab kõrgema hinde (4) ja madalama hinde (2) kirjelduse elemente. 2 1. Taotlejal on olemas õiguslikud eeldused projekti elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks, kuid ei ole aru saada, miks just see organisatsioon taotlejaks on. Taotleja roll ja vastutus projekti elluviimise eest on tagasihoidlik või formaalne, põhiliselt saavutatakse tulemus partnerite tegevuste kaudu. Või jääb taotluses 11  arusaamatuks, kas taotlejal on projekti elluviimiseks piisaval arvul töötajaid ja liikmeid vajaliku kvalifikatsiooni, kompetentsi ja kogemusega ja milline on nende roll ja töömaht projektis. Vajalikud lepingud, load, litsentsid, kavandatud tegevuste elluviimiseks on osaliselt olemas. Eeltööd kavandatud tegevuste elluviimiseks on tehtud kiirustades või lünklikult. 2. Kui projekti elluviimisse on kaasatud partnerid ja/või kasu saavad organisatsioonid, siis nende roll on väheoluline või pole kaasamise vajadus arusaadav Võib esineda olukord, kus mõned olulised partnerid, potentsiaalsed kaasrahastajad, organisatsioonid eesmärkide paremaks saavutamiseks on kaasamata. 3. Projekti meeskonnal on projekti elluviimiseks vajalikud kompetentsid olemas. Projekti meeskond ei ole optimaalse suurusega kavandatud tegevuste teostamiseks – see on põhjendamatult suur või ebapiisav või on põhjendamatult väike, millega ei ole võimalik projekti juhtida ja ellu viia minimaalsel vajalikul tasemel. Elluviidavatele tegevustele on vastustajad määratud üldsõnaliselt, mistõttu on risk vastutuse hajumiseks, projektimeeskonna rollid ja vastutus ei ole planeeritud. 4. Projekti juhtimise ja koostööga seotud riskid projekti edukaks elluviimiseks, eesmärkide saavutamiseks ja tulemuste kestlikkuse tagamiseks on hinnatud vaid osaliselt ja nende puhul on ennetus- või maandamisviisid kirjeldatud. Riskide esinemise tõenäosus on keskmiselt suurem. Pole kirjeldatud, mille eest vastutab taotleja ja mille eest partnerid/kaasatud organisatsioonide peale projekti lõppemist ja kuidas see mõjutab tulemuste kestlikkust. Kuna mitmed riskid on hindamata ja nende ennetamis- ja maandamisviisid on läbi mõtlemata, siis nende ilmnemisel võib projekti elluviimisel esineda tõrkeid. Projekti elluviimise võimekus on tagasihoidlik või on tagatud osaliselt. 1 - nõrk Vahepealne hinnang - sisaldab kõrgema hinde (2) ja madalama hinde (0) kirjelduse elemente. 0 - 1. Taotleja eeldused projekti elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks on puudulik kirjeldatud puudulikult. Ei ole selge, kas taotlejal on projekti elluviimiseks piisavalt vajaliku kvalifikatsiooni, kompetentsi ja kogemusega inimesi või ei toeta põhikirjaline tegevusprojekti tegevusi. Vajalikud lepingud, load, litsentsid kavandatud tegevuste elluviimiseks puuduvad. Projekti ettevalmistus on puudulik. 2. Projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud partnerid ja/või kasu saavad organisatsioonid ei ole kaasatud või pole nende roll projekti elluviimisel põhjendatud või on kaasatud organisatsioone, kelle osalus piirdub projekti tulemustest kasusaamisega pärast projekti lõppu. 3. Projekti meeskonna komplekteerimisel ei ole arvestatud vajalike kompetentside tagamisega või ei vasta nende pädevused, kogemused projekti vajadustega. Projektimeeskonna optimaalset suurust ei ole läbi mõeldud. Elluviidavatele tegevustele on vastustajad on määramata, projektimeeskonna rollid ja vastutus ei ole planeeritud. 4. Projekti juhtimise ja koostööga seotud riskid projekti edukaks elluviimiseks, eesmärkide saavutamiseks ja tulemuste kestlikkuse tagamiseks on hinnatud puudulikult või on hindamata jäetud või pole ennetus- või maandamisviisid läbi mõeldud. Taotleja ja partnerite/kaasatud organisatsioonide panus projekti kestlikkuse tagamiseks on puudulik või ebarealistlik. Kuna enamus riske on hindamata ja nende ennetamis- ja maandamisviisid läbi mõtlemata, siis nende 12  ilmnemisel on negatiivne mõju projekti elluviimisele, eesmärkide saavutamisele ja projekti elluviimise võimekus on väga madal. 5. VALIKUKRITEERIUM osakaal 5% Projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega Hindamisel arvestatakse järgmist: Kuidas ja mil määral on projekti tegevuste elluviimisel kavandatud arvestada horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, ligipääsetavus, keskkonna- ja kliimaeesmärgid) ja sihtrühma vajadustega1, sealhulgas: 1. Kuivõrd on võetud arvesse sihtrühmasiseste sotsiaalsete gruppide (nt naised, mehed, erivajadustega inimesed, vanemaealised, noored, eri rahvuste esindajad) erinevaid vajadusi, ning juurdepääsu teenustele, füüsilisele keskkonnale, kavandatud tegevustele. 2. Kuivõrd on tegevuste planeerimisel arvestatud universaalse disaini põhimõtetega tagades toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimise viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamise. 3. Kuidas projektitegevused arvestavad keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsuse põhimõtetega. Milline on projektitegevuste mõju keskkonnale ja seosed kliimaeesmärkidega? Kuidas on projektis tagatud taristu kliimakindlus ja vastavus keskkonnaeesmärkidele olulise mõju vältimise põhimõttega? Hinnete kirjeldus 4 Projekti tegevuste kavandamisel on arvesse võetud kõiki asjakohaseid soolise võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse põhimõtteid, keskkonna ja kliimaeesmärke. Horisontaalsete eesmärkide saavutamist toetavad tegevused on mõjusad, taotluses põhjalikult ja üksikasjalikult kirjeldatud, sealhulgas: 1. alakriteerium sooline võrdõiguslikkus (näitaja „soolise võrdõiguslikkuse indeks“):  Sihtrühma vajadused on kaardistatud ja analüüsitud. Analüüsi tulemustes on välja toodud erinevused eri vanuses, rahvusest, erivajadusega meeste ja naiste vajadustes ja tegevuste kavandamisel on nende erinevustega arvestatud. Kirjeldatud on erinevate sotsiaalsete gruppide kaasamise võimalusi ja konkreetseid tegevusi soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte järgimiseks projektis.  Tellitava töö puhul, sh hangete lähteülesandes, on taotleja sõnastanud selged ootused töö teostajale soolise võrdõiguslikkuse horisontaalse põhimõtte ja sihtrühma vajadustega arvestamiseks, kus see on asjakohane. 2. alakriteerium ligipääsetavus (näitaja „ligipääsetavuse näitaja“):  Projektiga seotud arenguvajaduse lahendamisel võetakse arvesse sihtrühmasiseste sotsiaalsete gruppide erinevaid vajadusi ning ligipääsetavust digitaalsele ja füüsilisele keskkonnale sellisel viisis, et need on suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavad ilma vajaduseta neid 1 Täpsemad juhendid Sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine ja ligipääsetavus | Riigi Tugiteenuste keskus, Keskkonnanõuded | Riigi Tugiteenuste keskus 13  kohandada või kasutada eridisaini. Tegevusi ligipääsetavuse tagamiseks on kirjeldatud põhjalikult ning neid on kavas projektis läbivalt rakendada.  Tellitava töö puhul, sh hangete lähteülesandes, on taotleja sõnastanud selged ootused ja suunised töö teostajale ligipääsetavuse nõuetega arvestamiseks. 3. alakriteerium kliima- ja keskkonnaeesmärgid (näitaja CO2 heide ekvivalenttonnides)  Projektitegevuste mõju keskkonnale ja seosed kliimaeesmärkidega on analüüsitud, hinnatud ning on kavandatud täiendavaid tegevusi keskkonnaeesmärkide (sh CO2 heite vähendamiseks) saavutamiseks või kliimakindluse tagamiseks lähtuvalt projekti sisust.  Tellitava töö puhul, sh hangete lähteülesandes, on taotleja sõnastanud selged ootused töö teostajale keskkonna- ja kliimaeesmärkidega arvestamiseks. 3 Vahepealne hinnang - sisaldab kõrgema hinde (4) ja madalama hinde (2) kirjelduse elemente. 2 Projekti tegevuste kavandamisel on kirjeldatud seoseid soolise võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse põhimõtete ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidega, kuid taotluses toodud selgitused on üldsõnalised, kavandatud tegevused horisontaalsete eesmärkide saavutamiseks on üldised või vähemõjusad, sealhulgas: 1. alakriteerium sooline võrdõiguslikkus (näitaja „soolise võrdõiguslikkuse indeks“):  Sihtrühma vajadused on kaardistatud, kuid analüüsi tulemustes on erinevusi. Eri vanuses, rahvusest, erivajadusega meeste ja naiste vajadustes ja soolise võrdõiguslikkuse järgimise põhimõtteid kirjeldatud liiga üldsõnaliselt. Erinevate sotsiaalsete gruppide erinevate vajadustega ja kaasamise võimalustega on arvestatud osaliselt või selgitused konkreetsete tegevuste osas on puudulikud.  Tellitava töö puhul, sh hangete lähteülesandes, on taotleja sõnastanud ootused töö teostajale soolise võrdõiguslikkuse horisontaalse põhimõttega ja sihtrühma vajadustega arvestamiseks üldsõnaliselt ega anna selgeid suuniseid millega või kellega arvestama peab. 2. alakriteerium ligipääsetavus (näitaja „ligipääsetavuse näitaja“):  Projektiga seotud arenguvajaduse lahendamisel on sihtrühmasiseste sotsiaalsete gruppide erinevaid vajadusi kirjeldatud, kuid ligipääsetavust teenustele ja füüsilisele keskkonnale on arvestatud osaliselt või on tegevusi ligipääsetavuse tagamiseks kirjeldatud osaliselt või liiga üldsõnaliselt.  Tellitava töö puhul, sh hangete lähteülesandes, on taotleja sõnastanud ootused töö teostajale ligipääsetavuse tagamiseks üldsõnaliselt ega anna selgeid suuniseid milliste nõuetega ligipääsetavuse tagamisel arvestama peab. 3. alakriteerium kliima- ja keskkonnaeesmärgid (näitaja CO2 heide ekvivalenttonnides)  Tagatud on taristu kliimakindlus ja vastavus keskkonnaeesmärkidele olulise mõju vältimise põhimõttega, kuid puuduvad täiendavad tegevused nende eesmärkide toetamiseks.  Tellitava töö puhul, sh hangete lähteülesandes, on taotleja sõnastanud ootused töö teostajale keskkonna- ja kliimaeesmärkidega arvestamiseks üldsõnaliselt ega anna selgeid suuniseid, millega või kellega arvestama peab. 1 - nõrk Vahepealne hinnang – sisaldab kõrgema hinde (2) ja madalama hinde (0) kirjelduse elemente. 14 0 1. alakriteerium sooline võrdõiguslikkus (näitaja „soolise võrdõiguslikkuse indeks“):  Sihtrühma vajadused on kaardistamata, erinevate sotsiaalsete gruppide kaasamise võimalusi ja soolise võrdõiguslikkuse järgimise põhimõtteid projekti tegevuste rakendamisel pole kirjeldatud või ei ole need tegevused antud projektis asjakohased või rakendatavad.  Tellitava töö puhul, sh hangete lähteülesandes, pole sõnastatud ootusi töö teostajale soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ja sihtrühma vajadustega arvestamiseks, kus see on asjakohane. 2. alakriteerium ligipääsetavus (näitaja „ligipääsetavuse näitaja“):  Tegevusi erinevatele sotsiaalsetele gruppidele ligipääsetavuse tagamiseks digitaalsele ja füüsilisele keskkonnale pole kirjeldatud.  Tellitava töö puhul, sh hangete lähteülesandes, pole sõnastatud nõudeid töö teostajale ligipääsetavuse tagamiseks. 3. alakriteerium kliima- ja keskkonnaeesmärgid (näitaja CO2 heide ekvivalenttonnides)  Projekti tegevused ei tee olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, kliimakindlus on tagatud, kuid selgitused ja seosed konkreetsete tegevuste osas on puudulikud.  Tellitava töö puhul, sh hangete lähteülesandes, pole sõnastatud ootusi töö teostajale keskkonna- ja kliimaeesmärkidega arvestamiseks. Boonuspunktid Boonuspunktid lisatakse positiivse hinnangu saanud projektide koondhindele kui projekt vastab mõnele alljärgnevale tingimusele: Täidetud tingimus Boonuspunktid 1. Projekt viiakse ellu mitme maakonna ülese integreeritud 0,5 p koostööprojektina. 2. Projekti elluviimisse kaasatakse erasektor, kelle rahaline panus moodustab 0,5 p vähemalt 10% projekti abikõlblikust omafinantseeringust, (vahemikus 10%- 49,99% omafinantseeringust). 3 Projekti elluviimisse kaasatakse erasektor, kelle rahaline panus moodustab 0,8 p vähemalt 50% projekti abikõlblikust omafinantseeringust. 4 Projekt on nimetatud Kesk-Eesti või Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe 0,5 p nõukogu poolt hiljemalt taotlusvooru avamise tähtpäevaks (16.06.2025) kinnitatud regionaalse arenguleppe tegevuskavas. 15