Taotluse osalise rahuldamise kohta

Leht 1/4 Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ KONSENSUSLIK HINDAMISLEHT Projekti nimi: KBFI bioanalüüsi keskus Taotleja: Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Valikukriteerium Hinne: 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide 4,0 saavutamisele (kaal 25%) Projekt on kooskõlas valdkondliku arengukava (TAIE) teadmussiirde suunaga ning toetab otseselt teadustulemuste kommertsialiseerimist läbi teenuste pakkumise ettevalmistamise. Projektis kavandatud bioanalüüsi keskuse (BAK) loomine võimestab teadlaste ja ettevõtjate vahelist koostööd ning aitab kaasa teadus- ja arendustegevuse teenuste pakkumisele, eriti biotehnoloogia valdkonnas, toetades sellega TAIE fookusvaldkonda „Tervisetehnoloogiad ja -teenused“. Kavandatud interdistsiplinaarsus ning teaduskommunikatsioon annavad projektile laiapõhjalisema mõju. Taotleja plaanib kaasata projekti tegevustesse magistrante ja doktorante, mis toetab tulemuste kestlikkust ka peale projekti lõppu. Samas on keeruline hinnata tulemuste ulatust ja mõju, kuna sihtrühma ning teenuste vajaduse kaardistamine on kavandatud alles projekti jooksul. Ehkki meetme väljund- ja tulemusnäitajates on nimetatud koostööd ligikaudu kümne ettevõttega ning ettevõtlustuluna prognoositud 110 000 eurot, ei ole selgitatud, milliste eelduste põhjal need hinnangud on antud, mistõttu nende realistlikkus jääb ebaselgeks. Projekt panustab teadussaavutuste majandussiirdesse. Rakenduskoostööde mahu kasv kavandatud ulatuses – 15 000 eurolt (2025) 110 000 euroni aastas (2028) – on ambitsioonikas ning oodatav ettevõtluslepingute maht võiks hinnanguliselt olla suurem. Ühisprojektide potentsiaal on olemas, kuigi neid pole veel taotluses detailselt kirjeldatud. Kokkuvõtvalt on projektil selge fookus teadmussiirde võimekuse kasvatamisel ja see loob ainulaadse infrastruktuuri (BAK), millel on pikaajaline potentsiaal ettevõtluse ja teaduse ühendamisel.  Leht 2/4 2. Projekti põhjendatus (kaal 30%) 4,38 Taotleja tugevuseks on alusteadused, kuid teadmussiirde valdkonnas ei ole ta seni olnud aktiivne. Taotluses on viidatud, et alusteaduste kõrvalt ei ole võimalik ega otstarbekas pakkuda ettevõtetele teadustööl põhinevaid teenuseid ning selleks on vaja luua eraldi allüksus. Projekt põhineb arusaamal seni kasutamata arenguvõimalusest: taotlejal on väärtuslik biotehnoloogiaalane kompetents ja võimalused, mida ei ole seni ettevõtluses rakendatud. Samas on taotluses mööndud, et ei ole analüüsitud, kui paljudele ettevõtetele bioanalüüsi keskuse teenused tegelikult kasulikud võiksid olla. Taotleja on siiski juba teatud määral teenuseid ettevõtetele osutanud, kuid eesmärk on seda tegevussuunda oluliselt tugevdada. Projekti eesmärgipüstitus on hästi sõnastatud ning taotlejal on reaalne vajadus suurendada suutlikkust olemasolevate laborite potentsiaali rakendamiseks. Taotlejal on varasem eduka koostöö kogemus mitmete ettevõtetega, kuid ettevõtluskoostöö mahu kasvatamiseks ja teenusmajanduse edendamiseks on vajalik luua eraldiseisev mehitatud teenuskeskus (teadmussiirde juht ja kaks tehnilist spetsialisti). Projekti sekkumisloogika on üldjoontes arusaadav, kuid taotluses jääb ebaselgeks, kuidas on projekt seotud taotleja üldise nähtavuse suurendamisega. Kavandatud tegevused – teadmussiirde juhi ja kahe tehnilise töötaja värbamine on põhjendatud ning moodustavad suure osa ligikaudu 400 000 euro suurusest eelarvest. Kavandatud tegevused (teenuskeskuse moodustamine, kvaliteetsete laboriteenuste tagamine, teaduskommunikatsioon) on realistlikud ning elluviimise ajakava on loogiliselt seostatud ja detailne. Kriitilisena võib välja tuua, et ajakava järgi käivituvad peaaegu kõik tegevused paralleelselt, mis võib jätta mulje, et tegu on asutuse tavapäraste tegevustega, mitte selgelt eristuva projektiga. Samuti võib tekkida kahtlus, kas rakenduskoostööde mahuprognoos aastaks 2028 on realistlik – ettevõtete huvi võib jääda oodatust väiksemaks, eriti majanduskeskkonna ebakindluse tingimustes. Taotluse probleemipüstitus ja eesmärgid piisavalt selgelt põhjendatud, arengupotentsiaal on esile toodud ning projekti kaudu rakendatav. Sekkumine on arusaadav, asjakohane ja innovaatiline ning oodatav tulemus mitmetasandiline. Kolm tegevussuunda – järelkasv, protsessid ja taristu – loovad tervikliku väärtuspakkumise. Teaduskommunikatsioon on taotluses samuti käsitletud ja sellel on oma mõõdik. Jätkusuutlikkuse plaan on realistlik: püsikulude katmine on kavandatud omatulude kaudu ning kavandatakse jätkata värvatud personaliga. BAK teenuskeskuse ja kliendibaasi loomise vajadus teadustulemuste paremaks kommertsialiseerimiseks on veenvalt põhjendatud. Projekt toetab kompetentsi ja analüüside teenusteks arendamist ning teaduse sihipärast suunamist ettevõtlusele.  Leht 3/4 3. Projekti kuluefektiivsus (kaal 15%) 4,25 Projekti eelarve on realistlik ja kulude planeerimine suures osas põhjendatud. Suurima osa kuludest moodustab personalikulu, mille suurus on hinnatud optimaalseks. Eelarve kajastab minimaalset personali ja vahendite hulka, mis on vajalik seatud eesmärkide täitmiseks. Kuivõrd projektiplaan on konservatiivne, võib eeldada, et selle elluviimisel saavutatakse tegelikkuses oodatust paremad tulemused. Tunnustust väärib taotleja selge ja eesmärgipärane lähenemine. Ka teadmussiirde juhi palgakulu on eelarves mõistlikult planeeritud. Projektile järgnevate püsikulude katmiseks nähakse ette omatulu kasutamist koostööprojektide kaudu. Taotleja varasem kogemus ja tulemuslikkus sarnastes koostööprojektides näitab, et selline lähenemine on teostatav. Lisaks on kavandatud erasektori lepingute maht 110 000 eurot, mis toetuse mahuga (298 000 eurot) võrreldes näitab head potentsiaali projekti pikaajaliseks kuluefektiivsuseks – eriti arvestades, et luuakse täiesti uus üksus ja teenus. Küll aga on teaduskommunikatsiooni eelarveosa planeeritud madalaks võrreldes taotluses kirjeldatud kommunikatiivsete väljunditega, mis vajaksid eeldatavasti suuremaid ressursse. Teadustaristu investeeringu majandustegevuse maht on prognoositud alla 10% taristu kogu kasutamise ajast, mis on meetme eesmärki silmaspidades vähene. 4. Toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia (kaal 25%) 4,25 Taotlejal on kõrge kvalifikatsioon ja kogemus teadus- ja laboritöös, mida kinnitab tema evalveeritus ning koostöö mitmete tuntud ja tunnustatud ettevõtetega, nagu Icosagen CF, Fibenol OÜ, TFTAK OÜ, Lallemand Inc. ja Oncobenics OÜ. Ta on seeläbi panustanud Eesti keemia-, farmaatsia- ja biotehnoloogiatööstuse arengusse. Teadmussiirde osas on soov arendada olemasolevaid võimekusi. Taotlejal on olemas vajalikud õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud kujul. Instituudil on varasem kogemus taoliste projektide edukaks läbiviimiseks ning senine koostöö ettevõtetega on olnud majanduslikult edukas. Nõudlus taotleja laboriteenuste järele on olnud püsiv ja kasvutrendis. Projekti tulemuste jätkusuutlikkust plaanitakse tagada koostööprojektidest saadava tulu abil, mille saavutamist toetavad aktiivne müügitöö, väljaarendatud laborivõimalused ning järelkasvu kaasamine. Taotlejal on plaanis kaasata projekti tegevustesse olemasolevaid ja uusi nooremteadureid ning kraadiõppureid, sh BAKi tegevusse.  Leht 4/4 Täiendavate rahaliste vahendite kaasamist ei ole taotluses otseselt käsitletud, kuid arvestatud on tulu teenimisega ettevõtetele osutatavatest teenustest ning aktiivse teavitustööga, mille põhjal võib hinnata, et täiendavate vahendite kaasamine on realistlik. 5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (kaal 5%) 4,5 Projekt on seotud Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega ning valdkondlike arengukavadega ning sellel on positiivne mõju rakenduskava erieesmärgi saavutamisele. Projekt panustab lisaks ka TAIE Tervisetehnoloogiad ja -teenused fookusvaldkonda, mis aitab edendada Eesti keemia-, farmaatsia- ja biotehnoloogiatööstust. Koondhinnang: Koondhinne (kaalutud hinnete Toetust on taotletud projektile, mis on suures osas meetme eesmärkidega kooskõlas (toetada asutuste teadmussiirde võimekuse summa): kasvu). 4,24 Teadustaristu investeeringu majandustegevuse maht on prognoositud alla 10% taristu kogu kasutamise ajast. Kuna meetme eesmärk on teadmussiirde suurendamine erasektorisse, siis komisjoni hinnangul alla 10% seadmete majandustegevuses kasutamine ei ole kooskõlas meetme eesmärgiga. Hindamiskomisjoni ettepanek: Rahuldada taotlus osaliselt, vähenda abikõlblikku summat Investeering KBFI KB labori väikevahenditesse ja Investeering KBFI FK TMR labori väikevahenditesse eelarve võrra 10 575,00 eurot, kuna komisjon ei pea soetatavate seadmete seost teadmussiirde tegevustega piisavaks (alla 10% kogu kasutusest on ette nähtud majandustegevuseks). Juhtkomisjoni liikmed: Renno Veinthal, Katrin Kiisler, Eve Peeterson, Mariann Saaliste, Kati Rostfeldt, Sigrid Rajalo, Assar Luha, Tiina Laidvee allkirjastatud digitaalselt  OTSUS taotluse osalise rahuldamise kohta 10.06.2025 nr 11.3-1/25/2773 Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 24 „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ (edaspidi Astra+ määrus) § 19 lõike 1 ja § 21 lõike 1, perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 8 lg 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 8 lõike 4 ja § 9 lõike 1 alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) otsustab: 1. Rahuldada osaliselt Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (registrikood 74000257, aadress Akadeemia tee 23 12618 Mustamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond; edaspidi toetuse saaja) 06.06.2025 esitatud toetuse taotlus registreerimisnumbriga 2021-2027.1.01.24- 0841 projektile „KBFI bioanalüüsi keskus“ (edaspidi projekt). 2. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on 381 197,35 eurot, millest toetuse piirmäär on kuni 75,86% ja omafinantseering vähemalt 24,14% abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetuse suurus on 289 184,66 eurot. 3. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.07.2025- 30.06.2029. 4. Projekti eesmärk ja kirjeldus, sealhulgas riigi pikaajalises arengustrateegias vastava eesmärgi saavutamist toetavad tegevused, projekti eelarve kulude lõikes ja projekti elluviimise eeldatav tegevus- ja ajakava ning asukoht on märgitud taotluses. 5. Projekti toetatav tegevus on Astra+ määruse § 5 lg 1 punktis 4 nimetatud tegevus. 6. Toetatava projekti ja tegevuse tulemus- ja väljundnäitajad ning riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud näitaja koos sihttasemetega on kirjeldatud taotluse punktis „Näitajad“. 7. Toetuse saaja täidab ühendmääruse 3. peatükis ja Astra+ määruses sätestatut, sh: 7.1. tagab projekti elluviimise ÜSS-is, ühendmääruses, Astra+ määruses ja esitatud taotluses ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuse saavutamise; 7.2. tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 7.3. järgib projekti hangete läbiviimisel ühendmääruse §-s 11 sätestatut ning keskkonnaministri 29.06.2021 määrust nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“; 7.4. eristab raamatupidamises majandustegevuse ja mittemajandustegevuse, peab nende üle arvestust ning esitab rakendusüksusele igal aastal aruande taristu majandusliku ja mittemajandusliku kasutuse ajalise proportsiooni kohta;  7.5. maksab toetuse proportsionaalselt tagasi, kui majandustegevuse maht aastase perioodi jooksul ületab 20% taristu aastasest kasutusmahust; 7.6. eristab projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamisekoode; 7.7. näitab toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on toetusest rahastatud tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat. Projekti toetatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest; 7.8. võimaldab audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 7.9. säilitab toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS §-s 18 nõutud aja jooksul; 7.10. tagab kestvuse nõude viie aasta jooksul alates lõppmakse saamisest; 7.11. maksab tagasi rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse finantskorrektsiooni otsuses märgitud summas ja tähtajaks; 7.12. teavitab rakendusüksust viivitamatult kõigist esitatud andmete muudatustest ja asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 8. Toetuse maksmine. 8.1. Toetust makstakse Astra+ määruse §-s 26 ja ühendmääruse §-des 24-26, § 27 lg 1 punktis 1 ning § 28 lõikes 2 ja 3 sätestatud tingimustel ja korras. 8.2. Projekti abikõlblikud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lg 1 punktile 1. Toetuse taotluse menetlemisel taotluses kirjeldatud planeeritavate kulude abikõlblikkust hinnatud ei ole. 8.3. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele ühe kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse saamisest abikõlblikkuse perioodi maksete esitamise prognoosi. Maksete prognoosis toodud andmed (tähtajad, summad) on aluseks maksetee esitamisel. 8.4. Lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 8.5. Taotluse rahuldamise otsusega määratud abikõlblike kulude maht võib väheneda, kui projekti tegevuste, maksete menetluse või järelevalve käigus selgub, et tehtud kulud ei ole abikõlblikud. 9. Toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, tõendite ja aruannete esitamise kord. 9.1. Toetuse saaja esitab maksed ning maksmise aluseks olevad dokumendid ja tõendid mitte tihedamini kui üks kord kvartalis rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. 9.2. Toetuse saaja esitab projekti aruanded e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil ja määratud tähtaegadeks, lähtudes Astra+ määruse §-s 25 sätestatust, järgmiselt: 9.2.1. aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga), 9.2.2. lõpparuande 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Lõpparuanne peab sisaldama Astra+ määruse § 25 lg-s 3 loetletud teavet. 10. Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 11. Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse vastavalt ÜSS §-des 28-30 ja ühendmääruse §-des 34-38 sätestatule. 12. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel järgitakse Astra+ määruse §-s 22 ja ühendmääruse §- s 12 sätestatud korda. 13. Taotluse rahuldamise otsuse võib rakendusüksus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lg-s 7 nimetatud juhtudel. 14. Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave loetakse käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks. Otsuse vaidlustamine Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele Astra+ määruse §-s 29, ÜSS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Kristel Meesak-Seesmaa 5917 7417 [email protected]