Taotluse osalise rahuldamise kohta

Leht 1/4 Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ KONSENSUSLIK HINDAMISLEHT Projekti nimi: Teadustulemuste rakendumise edendamine akadeemilises keskkonnas teadmussiirde, äriarenduse ja innovatsioonijuhtimise oskuste parendamise kaudu (TULEVIK) Taotleja: Tartu Ülikool Valikukriteerium Hinne: 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide 4,0 saavutamisele (kaal 25%) Projekt on kooskõlas ja toetab TAIE arengukavas kirjeldatud eesmärke, milleks on teadmussiirde ja innovatsiooni edendamine ning ettevõtluskoostöö ja lisandväärtuse loomine. TAIE arengukava eesmärk on luua sünergiat teadussüsteemi ja ettevõtlussektori vahel, et pakkuda konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi. Projekti seos strateegiate ja arengukavadega on taotluses hästi kirjeldatud. Projekt on suunatud kõigi Eesti avalik-õiguslike ja riigi kõrgkoolide töötajate teadmussiirde võimekuse tõstmisele ning omab seega TAIE arengukava eesmärkide täitmisele suurt mõju. Taotluses on kirjeldatud projekti tihedat seost rakenduskava erieesmärgi ning ASTRA+ eesmärkidega. Toetuse tulemusena panustatakse tulemusnäitaja „nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja ettevõtlust toetavate oskuste „tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, rohepööret toetavad oskused omandamisele suunatud tegevuses osalenud töötajad“ sihtväärtuse 380 koolitatut, ja väljundnäitaja „nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja ettevõtlust toetavatesse oskustesse investeerivad organisatsioonid“ sihtväärtuse 20 asutust saavutamisse. Arvestades projekti tegevust ja rahalist mahtu võiks projekti tulemusena kaetav sihtrühm olla suurem kui taotluses toodud 380 koolitatut, mida ilmselt on võimalik ka saavutada, arvestades taotluses toodud projekti jätkusuutlikkuse kirjeldust. 2. Projekti põhjendatus (kaal 30%) 3,5 Projekt tugineb läbiviidud koolitusvajaduse analüüsile ning selles on välja toodud koolituse sihtrühmad ning koolitusvajadused. Projekti eesmärk on teadmussiirde, äriarenduse ja innovatsioonijuhtimise koolitusprogrammide väljatöötamine ning läbiviimine projektipartneritest ja T&A-asutustest sihtgrupile nii baas- kui edasijõudnute tasemel, millele lisanduvad ekspertkoolitused ja õppereisid. Tegevuste planeerimisse on kaasatud kõik avalik-õiguslikud ja riigi kõrgkoolid ning kuigi asutused on teadmussiirdega seotud tegevustes erineval tasemel, on arvestatud ka teiste, mitte ainult projekti juhtgruppi  Leht 2/4 kuuluvate asutuste soove ja vajadusi. Koolitusvajaduse analüüs on toonud välja sihtrühmad, kellele väljatöötatavad koolitused on suunatud, lisaks teadlastele ja teadmussiirde spetsialistidele on koolitused mõeldud ka nooremteaduritele ja juhtidele. Kursused on moodulite, teemade ning väljundite kaupa põhjalikult lahti kirjutatud. Taotluse sisuosas ei ole kirjeldatud, kui suurt osa sihtgrupist projekt hõlmab. On toodud vaid lõppnäitaja, et koolitatakse 380 inimest. Samuti ei ole infot koolitatavate praeguse taseme kohta, kui suur osa võiks osaleda juba edasijõudnute koolitustel ja kui paljud baaskoolitusel. Analüüsist selgub vaid see, mida koolitused hõlmavad, kuid mitte näiteks see, kuidas on tagatud kõikide loetletud sihtrühmade ligipääs, kuidas toimub koolitustel osalejate valik ja vajadusel sihtrühmade motiveerimine erinevatel koolitustel osalema. Koolitatavate arvud on suhteliselt väikesed, seega peaks koolituste korraldus tagama selle, et kõik sihtrühmad, kelle jaoks need koolitused on vajalikud, saaksid nendest koolitustest osa. Taotluses on mitmeid ebakõlasid, näiteks on öeldud, et rolliülesed koolitused ei ole mõjusad, kuid puudub ka analüüs, kuidas tagada suurim võimalik mõju. Näitajate puhul ei ole eraldi välja toodud, kas koolitatute hulka loetakse kõiki isikuid, kes on käinud kasvõi ühel õppepäeval või õppereisil või üksnes neid, kes on läbinud äriarenduse, teadmussiirde või innovatsioonijuhtide baas- või edasijõudnute kursuse. Kavandatud baas- ja edasijõudnute koolituskursused on pikad, iga kursus 9-18 päeva, mis on väga suur ajaline maht. Ei ole kirjeldatud, kas kursused on käsiteltavad tervikuna või on teatud juhtudel võimalik läbida ka kindlat kursust, moodulit või teemat. Innovatsioonijuhtide baaskoolituse pikkuseks on näiteks 15 päeva, edasijõudnute puhul veel 9 päeva, ning selle sihtrühmaks on ülikoolide tippjuhid ja valdkondade juhid. Tekib küsimus, kas on arvestatud riskiga, et nii mahukas koolitus tippjuhtide ajakavasse ei pruugi mahtuda ning kuidas on kavas sihtrühma motiveerida. Analüüsimata on koolituste vajalikkus ja võimalikkus koolitusgruppe komplekteerida – kui raske on koolitustele saada doktorante või ka teisi võimalikke osalejaid, kelle osalemine oleks teadmussiirde vaates kõige mõjusam. Lisaks jäi silma, et kuigi riigiabiga seotud probleeme on sihtgrupid välja toonud peaaegu kõikidel meetmete ettevalmistamiseks korraldatud kaasamisüritustel, ei ole riigiabi teemat koolituste kavasse integreeritud. Koolitusvajaduse analüüsi põhjal võiks see olla seotud rahastamisvõimaluste leidmise ja taotlemise teemaga. 3. Projekti kuluefektiivsus (kaal 15%) 2,5 Kui vaadata projekti eelarvet (ligikaudu 7 miljonit eurot) ja koolitatavate arvu (380), siis ei ole tegemist kuluefektiivse projektiga. Kulu ühe koolitatava kohta on suhteliselt kõrge (18 000 eurot), kuid projektis ei ole kirjeldatud, kuidas sellise investeeringuga tagatakse suurim võimalik mõju, st koolitatakse inimesi, kes enim selliseid teadmisi ja oskusi vajavad ning hakkavad neid ka rakendama. Jääb mulje, et iga teema (äriarendus, teadmussiire, innovatsioonijuhtimine) juhtülikool on pannud kokku maksimumprogrammi, mida ta on võimeline pakkuma, kuid ei ole arvestatud sihtrühmade ja nende ajalise ressursiga.  Leht 3/4 Silma hakkab ka ruumide rentimise ja toitlustamisega kaasnevate kulude suur maht. Näiteks on ühe päeva ruumirendiks arvestatud 740 eurot ning osalejate päevaseks toitlustuskuluks 35 eurot. Taotluses on suhteliselt napilt kirjeldatud, milline on rahvusvaheliste messide, külaskäikude, õppereiside ja väliskoolituste lisandväärtus, kuid eelarvest moodustavad need kulud peaaegu kolmandiku. Taotluses kirjeldatu põhjal tundub, et projekti rahvusvaheliste tegevuste eelarve on tugevalt ülepaisutatud, samas ei ole analüüsitud, milline on saadav kasu. Vajaduste analüüsis ei põhjendata väliskoolituste/õppereiside vajadust konkreetse koolitusvajaduse kontekstis vaid räägitakse populaarsematest sihtkohtadest seosese projekti võimalustega. Eesmärki saab täita ka läbi selle, et tuua välisesinejaid Eestisse ja seeläbi saab ka eesmärk täidetud ja koolitada enam osalejaid. Juhtkomisjon leiab, et projekti eesmärki on võimalik täita ka väiksema hulga välislähetuste ja väliskoolitustega. Kuna taotluse täielik rahuldamine ei ole tulenevalt eelnevalt toodust põhjendatud, siis teeb juhtkomisjon rakendusüksusele ettepaneku vähendada järgnevalt toodud kuluridade eelarvet 50% võrra. Oskuste arendamise programmi elluviimine Vähendatud eelarve (muud kulud 100%) Eelarve Välislähetused 1 199 570 599 785 koolitumine (ekspertkoolitused Euroopas ja kaugemal) 632 000 316 000 KOKKU 1 831 570 915 785 4. toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia (kaal 25%) 4,0 Projekti elluviimisesse on kaasatud kõik Eesti avalik-õiguslikud ja riigi kõrgkoolid. Projekti juhtgruppi kuuluvate asutuste võimekuses antud projekti ellu viia ja planeeritud tulemusi saavutada ei ole kahtlust, kuid kaasatud asutuste tase on ebaühtlane ning on oht, et kõik partnerid ei suuda võrdselt hästi panustada ja tegevustes osaleda. Suuremad ülikoolid on osalenud ka teadmussiirde alastes rahvusvahelistes projektides, teiste asutuste puhul on teadmussiirde tegevusi toetatud peamiselt eelmise perioodi struktuurivahendite ASTRA meetmest. Võtmeküsimus on siin, kuidas suudetakse korraldada kommunikatsioon, töökorraldus ja tööde jaotus nii, et iga osaleja saab olla aktiivselt kaasatud projekti tegevustesse ja panustada projekti õnnestumisse. 5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (kaal 5%) 5,0 Taotlus on kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia sihtidega. Kõik 3 koolitusplokki (äriarendus, innovatsioonijuhtimine, teadmussiire) katavad teemasid, mis edendavad koostoimes teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutamist tehnoloogiate ja lahenduste väljatöötamiseks ning rakendamiseks ettevõtluses. Perspektiivis aitab see luua uusi töökohti, suurendada majanduse lisandväärtust ning aidata kaasa tugeva ja innovaatilise majanduse tekkimisele.  Leht 4/4 Eesti 2035 strateegia rõhutab kestliku arengu põhimõtteid, sealhulgas keskkonnasäästlikkust ja ressursitõhusust, see väljendub projektis TULEVIK konkreetsete teemade loogilises sissepõimimises kolme suurde koolitusplokki. Koondhinnang: Koondhinne (kaalutud hinnete Arvestades eelarve mahtu soovitame koolitustel osalejate mahtu suurendada, sh kaasata koolitustele rohkem summa): doktorante. 3,68 Hindamiskomisjoni ettepanek: Juhtkomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku rahuldada taotlus osaliselt ning vähendada abikõlblikku summat 915 785,00 euro võrra, vähendades välislähetuste ja välismaal toimuvate ekspertkoolituste kuluridade eelarveid. Koolitatavate arv ei tohi eelarve kärpimise tõttu väheneda. Juhtkomisjoni liikmed: Renno Veinthal, Katrin Kiisler, Eve Peeterson, Mariann Saaliste, Kati Rostfeldt, Sigrid Rajalo, Assar Luha, Tiina Laidvee allkirjastatud digitaalselt  OTSUS 30.06.2025 nr 11.3-1/25/3064 taotluse osalise rahuldamise kohta Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 24 „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ (edaspidi Astra+ määrus) § 19 lõike 1 ja § 21 lõike 1, perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 8 lg 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 8 lõigete 1 ja 4 ning § 9 lg 1 punkti 2 alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) otsustab: 1. Rahuldada osaliselt Tartu Ülikooli (registrikood 74001073, aadress Ülikooli tn 18, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond; edaspidi toetuse saaja) 10.03.2025 esitatud toetuse taotlus registreerimisnumbriga 2021-2027.1.04.24-0005 projektile „Teadustulemuste rakendumise edendamine akadeemilises keskkonnas teadmussiirde, äriarenduse ja innovatsioonijuhtimise oskuste parendamise kaudu (TULEVIK)“ (edaspidi projekt). 2. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on 6 084 043,15 eurot, millest toetuse piirmäär on kuni 100%. Maksimaalne toetuse suurus on 6 084 043,15 eurot. 3. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.04.2025 - 31.08.2029. 4. Projekti eesmärk ja kirjeldus, sealhulgas riigi pikaajalises arengustrateegias vastava eesmärgi saavutamist toetavad tegevused, projekti eelarve kulude lõikes ja projekti elluviimise eeldatav tegevus- ja ajakava ning asukoht on märgitud taotluses. 5. Projekti toetatav tegevus on Astra+ määruse § 5 lg 1 punktis 2 nimetatud tegevus. 6. Toetatava projekti ja tegevuse tulemus- ja väljundnäitajad ning riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud näitaja koos sihttasemetega on kirjeldatud taotluse punktis „Näitajad“. 7. Toetuse saaja täidab ühendmääruse 3. peatükis ja Astra+ määruses sätestatut, sh: 7.1. tagab projekti elluviimise ÜSS-is, ühendmääruses, Astra+ määruses ja esitatud taotluses ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuse saavutamise; 7.2. tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 7.3. järgib projekti hangete läbiviimisel ühendmääruse §-s 11 sätestatut ning keskkonnaministri 29.06.2021 määrust nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“; 7.4. eristab projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamisekoode;  7.5. näitab toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on toetusest rahastatud tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat. Projekti toetatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest; 7.6. võimaldab audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 7.7. säilitab toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS §-s 18 nõutud aja jooksul; 7.8. maksab tagasi rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse finantskorrektsiooni otsuses märgitud summas ja tähtajaks; 7.9. teavitab rakendusüksust viivitamatult kõigist esitatud andmete muudatustest ja asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 8. Projekti viiakse ellu koos partneritega, kes on nimetatud taotluse punktis „Partnerid ja makse saajad“. Projekti partnerid on kohustatud täitma Astra+ määruse § 24 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. 9. Toetuse maksmine. 9.1. Toetust makstakse Astra+ määruse §-s 26 ja ühendmääruse §-des 24-26, § 27 lg 1 punktis 1 ning § 28 lõikes 3 sätestatud tingimustel ja korras. 9.2. Projekti abikõlblikud kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lg 1 punktile 1. Toetuse taotluse menetlemisel taotluses kirjeldatud planeeritavate kulude abikõlblikkust hinnatud ei ole. 9.3. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele ühe kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse saamisest abikõlblikkuse perioodi maksete esitamise prognoosi. Maksete prognoosis toodud andmed (tähtajad, summad) on aluseks maksete esitamisel. 9.4. Lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 9.5. Taotluse rahuldamise otsusega määratud abikõlblike kulude maht võib väheneda, kui projekti tegevuste, maksete menetluse või järelevalve käigus selgub, et tehtud kulud ei ole abikõlblikud. 10. Toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, tõendite ja aruannete esitamise kord. 10.1. Toetuse saaja esitab maksed ja aruanded, samuti toetuse maksmise aluseks olevad dokumendid ja tõendid mitte tihedamini kui üks kord kvartalis rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. 10.2. Toetuse saaja esitab projekti aruanded rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil ja määratud tähtaegadeks, lähtudes Astra+ määruse §-s 25 sätestatust, järgmiselt: 10.2.1. esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu selles kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 15. jaanuariks (31. detsembri seisuga). 10.2.2. lõpparuande 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Lõpparuanne peab sisaldama Astra+ määruse § 25 lg-s 3 loetletud teavet. 11. Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 12. Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse vastavalt ÜSS §-des 28-30 ja ühendmääruse §-des 34-38 sätestatule. 13. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel järgitakse Astra+ määruse §-s 22 ja ühendmääruse §- s 12 sätestatud korda. 14. Taotluse rahuldamise otsuse võib rakendusüksus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lg-s 7 nimetatud juhtudel. 15. Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave loetakse käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks. Otsuse vaidlustamine Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele Astra+ määruse §-s 29, ÜSS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Kristel Meesak-Seesmaa 5917 7417 [email protected]