Hankeleping

Ventilatsioonisüsteemide mõõdistuspass Töö number: 25074 leht: 1 ( 6 ) Käesolevat dokumenti käsitletakse ühtse tervikuna, mis koosneb: tiitellehest, seletuskirjast, mõõtetulemustest, seadmete tabelitest ja joonistest. Objekti nimetus: Kindral Laidoneri Muuseum Objekti aadress: Mõisa tee 1, Viimsi, Harjumaa Projekt: 1637 Süsteemi(de) tähistus(ed): SV-1 Kasutatud metoodika: EVS-EN 12599 “Ventilation for buildings. Test procedures and measuring methods for handling over installed ventilation and air conditioning systems.” Kasutatud mõõtevahendid: TSI VELOCICALC 9565-P, Serial Nr. 9565P1921013 kalibreeritud kuni 18.01.2026 Töö koostas: Elvis Uusmaa, 24.03.2025 Tellija: Tresden OÜ, 24.03.2025 MAJATEHNIK OÜ KATSELABOR Kabinet 200, Aardla 23, Tartu Telefon: 53226554, 55508514, e-mail: [email protected] Akrediteeritud on mõõtmised. Tööst on lubatud teha koopia ainult tervikuna. Töö üksikute lehtede ja nendest tehtud koopiate kasutamine on keelatud.  Seletuskiri Töö number: 25074 leht: 2 ( 6 ) Käesolevat dokumenti käsitletakse ühtse tervikuna, mis koosneb: tiitellehest, seletuskirjast, mõõtetulemustest, seadmete tabelitest ja joonistest. Alused: Majatehnik OÜ Keskkonnatingimuste mõõtmise ja süsteemide justeerimise labori poolt väljastatud “Ventilatsioonisüsteemide mõõdistuspass nr. 25074" koostamisel on aluseks võetud standard EVS-EN 12599:2012 “Ventilation for buildings. Test procedures and measuring methods for handling over installed ventilation and air conditioning systems.” Mõõtmised teostas 20.03.2025 Elvis Uusmaa. Aluseks võetud standardis EVS-EN 12599:2012 sätestatakse, et ventilatsioonisüsteemidel on lubatud kõikumised koos mõõtemääramatusega iga ruumi õhuhulga puhul ±15% ja iga ventilatsioonisüsteemi üldõhuhulga kohta ±10%. Tööd on teostatud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt väljastatud mõõtmistööde litsentsi nr. 242 alusel, www.eak.ee Järeldused : 1. Ventilatsioonisüsteemid tagavad dokumentatsioonis toodud õhuhulgad, kui õhujaoturite, reguleerorganite ja ventilatsiooniseadmete seadistust ei muudeta. 2. Mõõtekohad on valitud vastavalt Majatehnik OÜ tööjuhendile ja tagavad mõõtevõime U (k=2): rõhkude vahe (Pa) mõõtmine 3%, arvutuslik voolukiirus (l/s) 10%. Kõikides mõõtepunktides (kui ei ole teisiti märgitud) parand kalibreerimistunnistuselt "0" (null). Kattetegur k sõltub mõõtetulemuste jaotusest ja soovitavast usaldusnivoost. Katteteguriks võetakse tavaliselt k=2, kui soovitakse sooritada mõõtmisi usaldatavusega P=95%. MAJATEHNIK OÜ KATSELABOR Kabinet 200, Aardla 23, Tartu Telefon: 53226554, 55508514, e-mail: [email protected] Akrediteeritud on mõõtmised. Tööst on lubatud teha koopia ainult tervikuna. Töö üksikute lehtede ja nendest tehtud koopiate kasutamine on keelatud.  Reguleerimiste ja mõõdistamiste tulemused Töö number: 25074 leht 3 ( 6 ) Käesolevat dokumenti käsitletakse ühtse tervikuna, mis koosneb: tiitellehest, seletuskirjast, mõõtetulemustest, seadmete tabelitest ja joonistest. Ruumi nr. Sissepuhe Mõõte- Element Asend Rõhkude Õhu Mõõte- Ruumis Projekt Erinevus või koht vahe kiirus kohas kokku õhuhulk projektist väljatõmme ( Pa ) ( m/s ) ( l/s ) ( l/s ) ( l/s ) (%) 116 sissepuhe 116.1 KTS 125 15 13 25 25 25 0,00% 117 väljatõmme 117.1 KSO 125 10 39 25 25 25 0,00% sissepuhe 118.1 KTS 100 6 180° 19 10 10 10 0,00% 118 väljatõmme 118.2 KSO 100 -3 41 10 10 10 0,00% sissepuhe 119.1 KTS 160 12 24 36 36 35 2,86% 119 väljatõmme 119.2 KSO 160 12 42 35 35 35 0,00% 121 väljatõmme 121.1 KSO 100 -12 41 5 5 5 0,00% 122 väljatõmme 122.1 KSO 100 -12 42 5 5 5 0,00% 124 sissepuhe 124.1 KTS 100 6 180° 20 10 10 10 0,00% 126 sissepuhe 126.1 KTS 100 9 17 16 16 15 6,67% sissepuhe 223.1 KTS 160 20 19 49 49 50 -2,00% 223 väljatõmme 223.2 KSO 160 15 59 48 48 50 -4,00% sissepuhe 224.1 KTS 160 15 21 40 40 40 0,00% 224 väljatõmme 224.2 KSO 160 7 62 30 30 30 0,00% väljatõmme 224.3 KSO 100 -5 47 10 10 10 0,00% sissepuhe 225.1 KTS 160 20 17 46 46 45 2,22% 225 väljatõmme 225.2 KSO 125 10 56 30 30 30 0,00% 226 väljatõmme 226.1 KSO 100 -5 48 10 10 10 0,00% 227 väljatõmme 227.1 KSO 100 -5 49 10 10 10 0,00% sissepuhe 228.1 KTS 160 20 17 46 46 45 2,22% 228 väljatõmme 228.2 KSO 125 10 54 30 30 30 0,00% 229 väljatõmme 229.1 KSO 100 -5 50 10 10 10 0,00% MAJATEHNIK OÜ KATSELABOR Kabinet 200, Aardla 23, Tartu Telefon: 53226554, 55508514, e-mail: [email protected] Akrediteeritud on mõõtmised. Tööst on lubatud teha koopia ainult tervikuna. Töö üksikute lehtede ja nendest tehtud koopiate kasutamine on keelatud.  Seadmed Töö number: 25074 leht 4 ( 6 ) Käesolevat dokumenti käsitletakse ühtse tervikuna, mis koosneb: tiitellehest, seletuskirjast, mõõtetulemustest, seadmete tabelitest ja joonistest. Tähis Teenindab Sissepuhe või Õhu temp. Tootlikkus (l/s) Tööreziim Filtrid Seadme nimetus Tööreziim väljatõmme kanalis Tegelik/Projekt (°C) mark sissepuhe 20,2 278 F7 3. kiirus SV-1 Muuseumi üldventilatsioon Autom Flexit L12 väljatõmme 21,6 258 M5 3. kiirus MAJATEHNIK OÜ KATSELABOR Kabinet 200, Aardla 23, Tartu Telefon: 53226554, 55508514, e-mail: [email protected] Akrediteeritud on mõõtmised. Tööst on lubatud teha koopia ainult tervikuna. Töö üksikute lehtede ja nendest tehtud koopiate kasutamine on keelatud. Lisa 1 11.06.2025 lepingu nr 2-2/25/291 juurde TEHNILINE KIRJELDUS PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEKS 1. Hanke objekti põhiandmed 1.1. Hanke nimetus: Eesti Sõjamuuseumi (ESM) hoidlate sisekliima tehnoloogia projekteerimine ja ehitamine. 1.2. Asukoht: Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond. 1.3. Tehnilise kirjelduse aluseks on: 1.3.1. LuhtAir OÜ koostatud sisekliima Ekspertarvamus Töö nr 24-2E, 2.04.2024; 1.3.2. ESM esindajate sisend. 1.4. Hanke lühikirjeldus: 1.4.1. Projekteerida ja ehitada tehnoloogiline lahendus muuseumi hoidla ruumide sisekliima nõuete tagamiseks; 1.4.2. Projekteerida, tarnida ja paigaldada hoidlate sisekliima seadmeid ja teisi hoonesse projekteeritavaid jahutusseadmeid teenindav külmajaam; 1.4.3. Projekteerida, tarnida ja paigaldada kontoriruume teenindav ventilatsiooniseade. 1.4.4. Projekteerida ja ehitada hoonele hooneautomaatika. 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus Muuseumis on kuus hoidla ruumi. Hoidla ruumid asuvad esimesel korrusel. Hoidlaruumide kõrgus on ligikaudu 3,2 m. Iga hoidla ruumi sisekliima hoidmiseks on eraldi täppiskonditsioneer ja eraldi teisaldatav õhukuivati. Hoidlates puudub konditsioneeritud õhu laiali jaotamise süsteem. Seadmed töötavad tsentraalse juhtimiseta. Hoones puudub hooneautomaatika. Paigaldatud täppiskonditsioneeridega ei ole õhu niisutamise hetkel võimalik toota madalaid temperatuure (<20°C). Seetõttu on hoidlates talvisel ajal liiga kõrge temperatuur. Täppiskonditsioneeridele jahutuse tagamiseks on eraldi külmajaam. Teisi tehnosüsteeme see külmajaam ei teeninda. Külmajaama kompressor paikneb hoone keldris ning kondensaator on paigaldatud hoone madalama osa katuse kohale, välisseina külge. Hoidla ruumides on radiaatorküte. Radiaatorite soojusväljastust reguleerib mehaaniline termostaatventiil. Hoone soojusallikas on kaugküte. Küttevõrgu temperatuurigraafik on talvel 69/51°C ja suvel 65/39°C. Soojussõlm paikneb hoone keldris. Sooja tarbevett valmistatakse hoones elektriboileritega. Hoidla ruumides on sundventilatsioon. Hoidlaid teenindab soojustagastusega ventilatsiooniseade SV-1, mis ühtlasi teenindab ka hoone parempoolse tiiva teise korruse kontoriruume. Hoidla ruumides ei ole töökohti ja inimesed ei viibi ruumides pidevalt. Hoidla ruumides ei ole olulisi lisasoojuse ja niiskuse allikaid. Hoone õhulekkearv on 6 m³/(h m²). Hoones on kokku kuus ventilatsiooniseadet: SV-1, SV2, SV3, S-003, V-001, V-002. 3. Nõuded projekteerimistöödele 3.1. Töövõtja ülesanne on koostada tööprojektid järgmistele eriosadele: 3.1.1. küte, ventilatsioon, jahutus, kuivatus ja niisutus; 3.1.2. hooneautomaatika. 1/8  3.2. Töövõtja ülesanne on koostada muudatusprojekt tugevvoolu eriosale (vt 7.6). 3.3. Töövõtja ülesanne on hinnata, kas on vaja kaasata tuleohutusspetsialist. Tuleohutusspetsialisti kaasamine ja sellega seotud kulud on töövõtja töömahus. 3.4. Töövõtja ülesanne on kooskõlastada projektid Muinsuskaitseametiga. 4. Nõuded sisekliima lahendustele 4.1. Projekteerida ruumide ventilatsioon ja tarnida ning paigaldada uus ventilatsiooniseade SV- 1.1, mis on ette nähtud teenindama vaid teise korruse kontoriruume. Teenindatavad ruumid on näidatud 2. korruse ventilatsiooni plaanil (TK Lisa 1.3). Kontoriruume teenindaval ventilatsiooniseadmel peab olema sissepuhkeõhu jahutuse ja niisutamise funktsioonid. 4.2. Projekteerida ventilatsiooni ja sisekliima lahendus muuseumi hoidla ruumide sisekliima nõuete tagamiseks (Tabel 1). Igas hoidla ruumis peab olema võimalik hoida ruumi sisekliima parameetreid sõltumatult teistest ruumidest. Hoidla ruumide sisekliima tehnoloogilisel lahendusel peab olema ruumiõhu jahutuse, kütmise, kuivatuse ja niisutuse funktsioonid. Kõik funktsioonid peavad olema juhitud täisautomaatselt. 4.3. Tarnida ning paigaldada uus ventilatsiooniseade SV-1.2, mis on ette nähtud teenindama vaid esimese korruse hoidla ruume. Teenindatavad ruumid on näidatud 1. korruse ventilatsiooni plaanil (TK Lisa 1.3). Tabel 1: Nõuded muuseumi hoidla ruumide sisekliima parameetritele ruumi ruumi Nõutud Nõutud Hoidla pindala maht õhuniiskus õhutemperatuur m2 m3 RH, % T,°C 119 Relvakogu 22 70 30…40 % 15…20 °C 117 Arhiivkogu 34 109 30…40 % 13…18 °C 122 Esemekogu 24 77 30…50 % 13…18 °C 121 Fotokogu 7 22 30…40 % 5…18 °C 118 Tekstiilikogu 27 86 45…55 % 16…19 °C RH stabiilsus on kõige olulisem parameeter. Ööpäevane RH kõikumine on lubatud vahemikus 5...10%. Õhutemperatuuri tunnine kõikumine on lubatud ±2°C tunnis. Fotokogus on tunnine kõikumine lubatud ±1°C tunnis 4.4. Kui õhuniisutuse süsteemile on vajalik lisavee töötlemine, siis selle süsteemi projekteerimine ja ehitamine, kuulub töövõtja töö mahtu. 4.5. Hoidlas asuvate olemasolevate kliimaseadmete asukohad on näidatud joonisel Lisa 1.2 - Muuseumi hoidlate plaan. 4.6. Samaaegselt hoitakse ühesugust sisekliimat järgmistes ruumides: - grupp 1: arhiivikogu 117 ja raamatukogu 116. - grupp 2: esemekogu 122, vaheruum 125, ruum 120, karantiin (2. korrus) 4.7. Iga hoidla ruumi sisekliima tagamise lahenduse projekteerimisel võtta arvesse ruumi eripära – ruumi asukoht hoones, infiltratsioon, külgnevate ruumide sisekliima ja töötajate viibimise aeg ruumis. 4.8. Hoidla ruumides viiakse läbi inventuure. Inventuuride ajal peab olema tagatud normijärgne õhuvahetus. Inventuur võib kesta järjest kuni üks nädal ja seda viib läbi kuni kolm töötajat. Hoidlate sisekliima lahendus peab tagama Tabelis 1 esitatud nõuded ka siis, kui ruumides viibivad töötajad ja ventilatsioon tagab normijärgse õhuvahetuse. 4.9. Projekteerida ja ehitada õhujaotustorustik konditsioneeritud õhu ühtlaseks jaotamiseks hoidla ruumides. Õhujaotus tuleb teostada nii, et sissepuhkeõhujoad jõuavad põrandani, maksimaalselt 6 m pikkuse sammuga kõikidel hoidla seintel allapoole suunatud sissepuhke otsikud 1 m kõrgusel põrandast, või alternatiivselt laest pika heitepikkusega otsikute abil. 2/8  Nendes kohtades, kus ei saa sissepuhet põranda lähedale viia, näiteks riiulite kohal, tehakse sissepuhe lae alla. 4.10. Hoidla ruumidesse paigaldada sisekliima parameetrite jälgimiseks ja juhtimiseks andurid, mis mõõdavad ruumi õhu suhtelist õhuniiskust (RH), temperatuuri (T) ja CO2 kontsentratsiooni. Arvestada, et RH ja T andureid on kokku 16 tk ja CO2 andureid igasse 5 tk. 4.11. Hoidlate õhu konditsioneerimise süsteemides peab ringleva õhu puhastamiseks olema õhufiltrid. Välisõhule ePM1 60% (F7) ning väljatõmbeõhule ePM10 60% (M5). 4.12. Hoidlate ruumidesse projekteerida, tarnida ja paigaldada lekkeandurid vee lekete tuvastamiseks. 4.13. Projekteerida ja ehitada lahendus teise korruse karantiiniruumi (ruum 229) sisekliima tagamiseks. Karantiiniruumi jaoks ei ole nõutud eraldi kliimaseadet. See tuleb lahendada kliimaseadmega, mis teenindab esimese korruse Esemekogu ruumi. 4.14. Ruumide 116 ja 117 vahelist seina läbivate ventilatsioonitorude läbiviikudele projekteerida ja paigaldada käsitsi suletavad reguleerklapid. 4.15. Kui projekteeritav lahendus hõlmab uute tuletõkkeklappide paigaldamist, siis valitud tuletõkkeklapid peavad olema elektrilise juhtimisega, vedruga sulguvad. Hoone tuletõkestite juhtimine ja oleku / asendi kontrollimine peab toimuma automaatikast. 4.16. Kliimaseadmete juhtimine peab toimuma hooneautomaatikast. 4.17. Tööde mahtu kuulub torustike tühjendamine, olemasolevate täppiskonditsioneeride lahti ühendamine ja utiliseerimine. 4.18. Olemasolevaid jahutusvee torustike võib vajaduse, sobivuse ja hea seisukorra puhul uue lahenduse jaoks ära kasutada. 4.19. Ventilatsiooni- ja kliimaseadmete ventilaatorite elektriajamid peavad olema EC mootorid. Jahutusseadme kompressorid peavad olema sagedusmuunduriga. 4.20. Peale muudatustöid peab olema hoidlaid teenindav ventilatsioonisüsteem seadistatud vastavalt Lisa 1.3 toodud õhuhulkadele. 4.21. Tööde mahtu kuuluvad kõik kaasnevad tööd, mida tellija ei ole ette näinud, aga mis on antud töö eesmärgi täitmiseks vajalikud. 4.22. Tööde mahtu kuuluvad kõik siseviimistlustööd, mis on vajalikud tööde-eelse olukorra taastamiseks. 4.23. Kliimaseadmete ja hooneautomaatika tarnija peab tagama, et tarnitud süsteemide jaoks on olemas välja koolitatud hooldusspetsialistid ja et Eestis on koha peal olemas hooldusteenust pakkuvad ettevõtted. 4.24. Hoidlate tehnosüsteemide müratase ≤ 40 dB(A). 4.25. Seadmetele paigaldada lamineeritud plastikust sildid seadme tähistuse ja teenindatavate ruumide loeteluga. 4.26. Torud on vaja markeerida. 4.27. Uute ventilatsiooniseadmete juhtimine siduda rajatava hooneautomaatikaga. Seadmete jälgimine, juhtimine ja häirete edastamine peab toimuma läbi hooneautomaatika. 5. Üldnõuded ventilatsiooniseadmele ja ventilatsioonitöödele 5.1. Teise korruse kontoriruumide õhuvahetuse tagamiseks tarnida, paigaldada ja käivitada uus sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsiooniseade SV-1.1 ning kõik selle juurde kuuluvad ventilatsioonisüsteemi osad: õhuvõtusiiber, õhuvõtu osad kuni ventilatsioonikambri välisseinani, heitõhu väljaviske osad kuni ventilatsioonikambri katuseni (k.a.), ventilatsioonikambri sisesed õhukanali osad (koos isoleerimisega), tuletõkkeklapid, ventilatsiooni küttekalorifeeri pumbasõlm, elektri-ja automaatikakilp. 5.2. Olemasoleva SV-1 ventilatsiooniseadme demonteerimine ja utiliseerimine on töövõtja töömahus. 5.3. Ventilatsiooniruumist demonteeritud tehnosüsteemide osade utiliseerimine on töövõtja töömahus. 3/8  5.4. SV-1.1 ja SV-1.2 peavad olema varustatud küttekalorifeeriga. Küttekalorifeeri ja kütte segamissõlme ühendamine küttetorustikuga on töövõtja töömahus. 5.5. SV-1.1 peab olema varustatud komplektse jahutuspatareiga. SV-1.1 koos jahutusseadmetega peab toimima ühe tervikuna. 5.6. SV-1.1 peab olema õhuniiskust tagastava rootorsoojustagastiga. 5.7. SV-1.1 ja SV-1.2 elektriajamid peavad olema EC mootorid. 5.8. Tarnitava seadme SV-1.1 efektiivsusnäitaja SFPv ≤ 1.6. 5.9. Ventilatsiooniagregaadi automaatika peab hoidma soojustagasti härmatisevaba. 5.10. Seadistada ventilatsioonisüsteemide õhuhulgad. 5.11. Uutel ventilatsiooniseadmetel on lubatud kasutada tehases valmistatud automaatikat, mis peab omama hooneautomaatikaga liidestamiseks standardset liidest (eelistatavalt Bacnet või Modbus). Liidestamine on käesoleva hanke mahus. Ventilatsiooniseadmed peavad omama lokaalset juhtpaneeli (min 10“ diagonaaliga ja mitte halvema eraldusvõimega kui 1280x720). Seadmete jälgimine ja juhtimine peab olema lahendatud läbi hooneautomaatika süsteemi. Ventilatsiooniseadme automaatika peab olema vabalt muudetav ja seadistatav erinevate energia- ning keskkonnasäästu- ja sisekliima parendusmeetmete rakendamiseks. 5.12. Tööde mahtu kuuluvad kõik kaasnevad tööd, mida tellija ei ole ette näinud, aga mis on antud töö eesmärgi täitmiseks vajalikud. 5.13. Tööde mahtu kuuluvad kõik siseviimistlustööd, mis on vajalikud tööde-eelse olukorra taastamiseks. 6. Nõuded jahutussüsteemile 6.1. Projekteerida, tarnida ja paigaldada sellise võimsusega külmajaam, mis on võimeline tagama jahutusvõimsust hoidla ruumide sisekliima tagamiseks, muuseumi ruumide jahutuselementidele ja ventilatsiooniseadmete jahutuskalorifeeridele. Loetletud jahutusvõimsuste projekteerimine on Töövõtja ülesanne. Projekteerija peab arvestama kõikide muuseumi ruumidega, mida on lähtuvalt nende funktsioonist vaja jahutada. 6.2. Süsteemi külmakandjaks tuleb eelistada etüleen-glükooli vesilahust, et vältida külmumisega ja otseaurustussüsteemi leketega seotud probleeme ning seadmete mittetöötamist. 6.3. Külmamasina välisosa saab paigaldada hoone ette, kirdepoolsesse nurka. Hoone lähedusse ei ole lubatud paigaldada rohkem kui üks külmaseadme välisosa, seepärast peab arvestama kogu perspektiivse jahutusvajadusega. 6.4. Olemas oleva külmajaama osad (sh torustikud ja kaablid) on vaja tühjendada, lahti ühendada, eemaldada ja utiliseerida. 6.5. Projekteeritud ja paigaldatud külmamasin peab omama kehtivat EUROVENT sertifikaati (EUROVENT sertifikaadi puudumisel peab projekteerija tõestama, et seadme tehnilises spetsifikatsioonis olevad andmed on tõesed ja valitud seadme väljatrükk on usaldusväärne ning tegu on tellijale parima võimaliku lahendusega). 6.6. Ƞ külmamasina hooajaline kasutegur ≥ 161 %, SEER ≥ 4,1 (EN14825). 6.7. Külmamasin peab olema juhitav ja olulised tööparameetrid peavad olema nähtavad läbi hooneautomaatika. 6.8. Töövõtja töömahtu kuulub muuhulgas: - jahutussüsteemi tühjendamine ja täitmine; - soojuskandja torustiku nõuetekohane ehitamine; - jahutusseadmete käivitamine koos kliimaseadmete käivitamisega. 6.9. Isoleeritud toru läbiminekul konstruktsioonidest ei tohi isolatsiooni jätkukoht jääda läbiviigu kohale. 6.10. Müra ja vibratsiooni vahetu edasikandumine torudelt hoone tarinditele peab olema välistatud. 6.11. Seina läbiviigud tihendada nõuetekohaselt. 4/8  6.12. Väline torustik ja kaabeldus on vaja kinni katta, et linnud ei saaks kahjustada torustiku isolatsiooni. Selleks paigaldada need välitingimustesse sobivasse karbikusse (näiteks Antiplastic Canalsplit tooteseeria või samaväärsed tooted). Seina läbiviigule paigaldada läbiviigu kate. 6.13. Torud kinnitada vastavalt nõuetele. 6.14. Töövõtja töö mahtu kuulub: - seadmete ühendamisega kaasnevad elektri-ja automaatikatööd; - töövõtja töö mahtu kuulub Seina avade nõuetekohane täitmine ja viimistlemine; - kõik kaasnevad tööd, mida tellija ei ole ette näinud, aga mis on antud töö eesmärgi täitmiseks vajalikud. 7. Nõuded tugevvoolu osale 7.1. Tööde teostamisel lähtuda järgnevatest EL standarditest: 7.1.1. EVS-HD 60364 Madalpingelised elektripaigaldised. Kogu standardiseeria; 7.1.2. EVS-EN IEC 61439. Madalpingelised aparaadikoosted. Kogu standardiseeria; 7.1.3. EVS-EN 61140 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele; 7.1.4. EVS-EN 12464. Valgus ja valgustus. Kogu standardiseeria. 7.2. Tagada nõuetekohane elektrivarustus kõikidele käesolevas TK-s sätestatud KVJ, EA jt eriosade seadmetele. Kasutada ära võimalikult suurel määral olemasolevat elektripaigaldist: kaableid, kaabliteid, jaotuskeskuseid jms. 7.3. Juhul kui olemasolev elektripaigaldis on mitte nõuetekohane või ebapiisav (nt olemasoleva kaabli ristlõige, kaablitee, jaotuskeskus vms ei võimalda tellija eesmärki täita), siis rajada vajamineval määral uus või olemasolevat täiendada. 7.4. Uus elektrivarustus tagada EA jaotuskeskusele alates PJK-st. Arvestada selle tarbeks 2 läbiviiguga ning ligi 5m kaabliteega. Kõik läbiviigud tihendada tööde järgselt samale või paremale kvaliteedile (tuletõkke ja helipidavuse parameetritelt). 7.5. Teostada hoone elektripaigaldisele erakorraline audit koordineeritult paigaldise käidukorraldajaga. Töövõtja kohustub parandama kõik avastatud vead. Audit esitada tellijale (mitte otse TTJA-le). 7.6. Uuendada kogu elektripaigaldise dokumentatsioon vähemalt TP staadiumi detailsuses (täies projekti koosseisus (s.h sekundaarosa ja juhtahelate skeemid)). Kajastada projektdokumentatsioonis kogu tänane ja käesolevate tööde järgne seis. 7.7. Varustada elektripaigaldised uute asjakohaste tööde teostaja poolse kinnitusega joonistega. Joonised peavad olema niiskumiskindlad (lamineeritud) ning asuma konkreetse jaotuskeskuse dokumenditaskus. 8. Nõuded üldehitustöödele 8.1. Ehitustööde teostaja peab arvestama, et hoone lae laudade vahed on praegu silikooniga tihendatud. Ehitustööde käigus lähevad tihendatud kohad kergesti lahti. Lae taastamine ja tihendamine on töövõtja töömahus. 8.2. Hoidlate inventar jääb ehitusperioodiks ruumidesse. Hoone kasutaja katab kinni riiulid ja esemed. Kui töö käigus saab tolmukaitse kannatada, siis sellest tuleb kasutajat viivitamatult teavitada ja ehitustööd koheselt peatada. 9. Töökorralduse üldnõuded 9.1. Peale lepingu sõlmimist koostada kuupäevaliselt fikseeritud tööde teostamise ajagraafik nädala täpsusega ja kooskõlastada see tellija esindajaga vastavalt lepingus toodud 5/8  tingimustele. Ajagraafikus tuua välja ka kooskõlastamistele kuluv aeg. Ajagraafikus arvestada ka lepingus toodud täpsustusi ajagraafikule. 9.2. Iganädalaste projekteerimise koosolekute sisu peab olema esitatud ajagraafikus nädala ja tööosa täpsusega (nt automaatika projekteerimine), et tellija teaks kaasata erialaseid insenere koosolekule. 9.3. Töövõtjal pole lubatud tellijaga kooskõlastamata alltöövõtjaid objektil kasutada/vahetada. Alltöövõtja kooskõlastamisel lepingu ajal esitada tellijale ettevõtte poolt kirjalik nõusolek. 10. Projektijuhtimine 10.1. Ehitusprojekti koostamise ja teiste töövõtja poolt teostatavate ehituskonsultatsiooniteenuste töö juhtimine ning ehitusprojekti terviklikkuse ja ehitusprojekti osade kokkusobivuse peab tagama peatöövõtja. 10.2. Peatöövõtja peab kaasama projektijuhi, kelle ülesanded muuhulgas on: - terviklahenduste väljatöötamise korraldamine; - objekti erinõuete ja -tingimuste täpsustamine; - tehnilise kirjelduse ning tellija erinõuete ja -vajaduste täpsustamine; - projekteeritava objekti erinõuete ja –tingimuste täpsustamine, sellega seotud lähteandmete piisavuse kontrollimine; - koostöö juhtimine ja järelevalve, sealhulgas koosolekute ettevalmistamine, läbiviimine ja protokollimine; - projekteerimise ajagraafiku koostamine; - ajagraafiku detailiseerimine, täpsustamine ja kaasajastamine; - ehitusprojekti terviklikkuse ning ehitusprojekti osade kokkusobivuse tagamine; - üldinfot sisaldava ehitusprojekti ühisosa koostamine. - väljaspool territooriumi ja/või objekti vahetus läheduses olevate ehitusobjektidega arvestamine, vajadusel tööde kooskõlastamine. 11. Koosolekute korraldamine 11.1. Koosolekud tellijaga toimuvad iganädalaselt, kui pole kokku lepitud teisiti. 11.2. Koosolekud toimuvad Ehitusobjektil. Koosolek peab olema VTC võimekusega. 11.3. Erakorralised nõupidamised toimuvad ühe poole nõudmisel mitte hiljem kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates sellekohase kirjaliku teate esitamisest teisele poolele. 11.4. Koosolekute korraldamine sh koosoleku kutsete saatmine, protokollide koostamine, kooskõlastamine ja säilitamine kuulub töövõtja töömahtu. 11.4.1. Projekteerimis- ja ehituskoosolekute käik ja sisu protokollitakse koosoleku käigus ning edastatakse peale koosoleku lõppu kõikidele osalejatele e-posti teel. 11.4.2. Koosolekul osalejatele antakse mõistlik aeg protokolli punktide kommenteerimiseks ja täpsustamiseks. Muudatuste sisse viimine protokollidesse enne poolte poolt allkirjastamist kuulub töövõtja töömahtu. 11.4.3. Protokolle koostatakse ja allkirjastatakse digitaalselt. 11.4.4. Protokollid jõustuvad pärast allkirjastamist osapoolte poolt (sh tellija esindaja). 11.4.5. Ajamääranguga jõustuvad protokollid (nt jõustub, kui 3 päeva jooksul ei esitata vastuväiteid) on kehtetud. 12. Projektdokumentatsiooni kooskõlastamine 12.1. Kõik valitavad projektlahendused kooskõlastada tellijaga projekteerimise käigus ning otsused kajastatakse koosoleku protokollides. 6/8  12.2. Tellija ei pea kooskõlastama ega nõustuma projekteeritud lahendustega, mida ei ole tellijale eelnevalt projekteerimisprotsessi käigus e-kirjaliselt või koosolekul tutvustatud. Kõik võimalikud viivitused tellijale tutvustamata lahenduste hilisemast muutmisest lähevad töövõtja lepingu täitmise aja sisse. 12.3. Kõik tehnilises kirjelduses nõutud projektistaadiumid kooskõlastada tellijaga. Kooskõlastusringi täpne suurus selgub projekteerimistööde käigus, kogu kooskõlastusprotsess kuulub töövõtja töömahtu. 12.4. Tellija ei kohustu läbi vaatama vastutavate spetsialistide poolt allkirjastamata projekte. Kõik allkirjastamata projektide esitamisest tulenevad viivitused lähevad töövõtja lepingu täitmise aja sisse. 13. Ehitusprojekti ekspertiisi korraldus 13.1. Üle antud projektdokumentatsioon kontrollitakse ja kooskõlastatakse tellija ja ekspertiisi koostaja poolt. 13.2. Projektdokumentatsiooni puuduste ja mittevastavuste korral esitab tellija ja ekspert kirjalikult märkused, millele töövõtja peab kirjalikult vastama, et märkused võetakse arvesse ja projektdokumentatsioon korrigeeritakse, välja arvatud juhul kui märkustes esitatu on vastuolus kehtivate seaduste, normide, määruste või hea tavaga. 13.3. Tellija ja eksperdi poolt esitatud märkustele kohustub töövõtja kirjalikult vastama 10 tööpäeva jooksul. 13.4. Igale esitatud märkusele tuleb vastata, senikaua kui kõikidele esitatud märkustele pole vastatud, ei või projekteerimisprotsessiga jätkata või ei loeta töö vastuvõetuks. 13.5. Kõik tellija märkustest tulenevad viivitused ja projektide korrigeerimisele kuluv aeg lähevad töövõtja lepingu täitmise aja sisse. Tellijal on õigus teha märkuseid kuni kõigi projektis esinevate puuduste korrigeerimiseni. 13.6. Tellija kooskõlastused ja projektide ekspertiisid ei võta töövõtjalt vastutust projektide eest. Töövõtja on kohustatud parandama mis tahes hetkel leitud projekteerimisvead ning võimalik vigade ehituslik parandamine ja/või nendest tulenevad muudatustööd kuuluvad töövõtja töömahtu. 13.7. Tellija tellib ekspertiisi tööprojekti automaatika ja KVJ eriosale. Arvestada nende projektide kooskõlastamiseks ja eksperdilt tagasiside saamiseks 20 päeva. 14. Üldnõuded 14.1. Täpsema info tööde mahtude kohta saab kohapeal objektiga tutvudes. 14.2. Objektidega on soovitatav tutvuda enne pakkumuse esitamist, hilisemaid pretensioone ei rahuldata. 14.3. Tööde teostamisel tuleb lähtuda vastava valdkonna standarditest ja määrustest. 14.4. Tööde käigus kahjustada saanud konstruktsioonid, katuse kate või muud ehitise osad tuleb töövõtjal taastada. 14.5. Töövõtja garanteerib, et uued paigaldatavad seadmed sobivad olemasolevate süsteemidega. 14.6. Tööde käigus tekkivate jäätmete utiliseerimine ja objekti koristamine peab sisalduma pakkumuse hinnas. 14.7. Teostatud töödele ja uutele paigaldatud seadmetele peab kehtima vähemalt 2 aastane garantii. 14.8. Objektidega saab tutvuda kuni pakkumuse esitamise tähtajani, sellest eelnevalt kontaktisikule teada andes. 14.9. Kontaktisik objektil: Arko Kidra (tel +372 527 6215, e-post [email protected]). 14.10. Objektiga tutvumiseks tuleb eelnevalt edastada nimi, isikukood ja auto registreerimisnumber aadressil: [email protected] 7/8 15. Lisad 15.1. Lisa 1.1. Nõuded projektlahendustele – Automaatika 15.2. Lisa 1.2. Muuseumi hoidlate plaan 15.3. Lisa 1.3. Ventilatsioonisüsteemide mõõdistuspass (töö nr 2507) 8/8 Lisa 1.1 11.06.2025 lepingu nr 2-2/25/291 juurde Nõuded projektlahendustele Automaatika 1. Eessõna 1.1. Kõik tehnosüsteemidega seotud küsimused, tingimused, nõuded, ühilduvus olemasolevate süsteemidega jms tuleb vajadusel täpsustada tellijaga enne projekteerimistööde alustamist. Kogu vajaliku info olemasolu eest vastutab töövõtja, teostades vajadusel vastavaid uuringuid ning taotledes tehnilised tingimused. 1.2. Projekti struktuurskeem tuleb luua koostöös hoone tehnosüsteemide projekteerijatega ning kooskõlastada tellijaga projekteerimise käigus. 1.3. Kõik valitavad projektlahendused tuleb kooskõlastada tellijaga. 1.4. Töövõtja vastutab üldise praktika, heade tavade ning valdkonnas kehtivate põhimõtete ja normide järgimise eest. 2. Normdokumendid 2.1. Käsitleda projekteerimisel kõiki asjakohaseid kehtivaid EVS standardeid kohustuslike normdokumentidena. Töövõtja kinnitab, et omab teavet asjakohaste EVS normatiivdokumentide kohta. 2.2. Töövõtja peab järgima hankes nõutud normdokumente ning valdkonnas kehtivaid normdokumente. 2.3. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16.12.2022 määrus nr 101 „Eesti Infoturbestandard“ (vt etalonturbe kataloogi süsteemimoodulid „IND. Tööstuse IT“ ja „INF.14: Hooneautomaatikasüsteemid“). 3. Tehnilised nõuded 3.1. Üldnõuded 3.1.1. Projekteerida ja ehitada hooneautomaatikasüsteem (BACS – Building Automation and Control System) järgmisele hoonele: 3.1.1.1. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum (Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harjumaa). 3.1.2. BACS-i projekteerimisel ja ehitamisel, kvaliteedinõuete seadmisel ning töö- ja materjalimahtude hindamisel lähtuda liidestatavate tehnosüsteemide projektidest, tellija poolt esitatavatest täpsustustest ning järgnevates punktides loetletud funktsionaalsuse nõuetest. 3.1.3. Antud hange hõlmab ainult hoones asuvaid hoiuruume, kuid arvestada tuleb ka sellega, et tulevikus liidestatakse BACS-iga kogu hoonet teenindavad teised tehnosüsteemid (piisav vaba paigaldusruum kilbis, kilbi asukoht jms). 3.1.4. BACS-i põhieesmärgiks on tagada hoonete tehnosüsteemide toimimine nii, et: 3.1.4.1. tehnosüsteemid toimivad vastavalt kavandatule; 3.1.4.2. ruumide sisekliima vastab esitatud nõuetele; 3.1.4.3. tagatud on inimeste ohutus ning tehnosüsteemide ja materiaalsete väärtuste kaitse; 3.1.4.4. tehnosüsteemide ekspluatatsioonikulud on optimaalsed; 1/21  3.1.4.5. tehnosüsteemide toimivust jälgitakse pidevalt; 3.1.4.6. hoonetes ja tehnosüsteemides toimuvast on olemas operatiivne ülevaade ning tekkivatest olulistest kõrvalekalletest teavitatakse koheselt vastutavaid isikuid; 3.1.4.7. hoonete energiakulu on kooskõlas energiatõhususe miinimumnõuetes sätestatuga ning on võimalikult madal, kuid samas piisav, et tagada kõik muud esitatud nõuded. 3.1.5. Automaatikasüsteem peab võimaldama veateadete, seadeväärtuste, juhtsignaalide ning jälgitavate väärtuste (hoone sisekliima jms.) logimist koos ajatempliga järelevalvekeskusesse ja/või lokaalsesse kontrollerisse/arvutisse/serverisse. Erinevatelt tehnosüsteemidelt kogutud andmeid peab olema võimalik eristada ning eraldi salvestada. Süsteemi kasutajal peab olema võimalus andmete salvestamise asukohta ja perioodi muuta. Täpne andmete salvestuse struktuur ja lahendus täpsustada projekteerimise käigus tellijaga. 3.1.6. Süsteemi kasutajal peab olema võimalik salvestada kogutud andmeid sellises vormingus, et neid andmeid saaks täiendavalt töödelda tabelarvutusprogrammidega (nt. Microsoft Excel vms). 3.1.7. Projekteeritav BACS peab võimaldama vahetult jälgida hetkelist, pikemaajalist ja keskmist energiatarbimist. Selle jälgimine peab olema võimalik eraldi kõikide olulisemate tarbijate kaupa ja samas ka kokkuvõtlikult, koondades sama energialiigi tarbijaid. Peab olema võimalik koguda ja salvestada energiatarbimise andmeid nii, et oleks võimalik nende hilisem töötlus ja analüüs tabelarvutusprogrammidega (nt. Microsoft Excel vms). 3.1.8. Süsteemi poolt kogutavad andmed peavad kaasa aitama teadlike operatiivsete otsuste tegemisele, mis aitavad vältida tehnosüsteemide töös majanduslikult ebaefektiivseid või avariisid põhjustavaid olukordi. 3.1.9. Hoonete automaatikasüsteemid tuleb projekteerida kasutades programmeeritavaid loogika kontrollereid. Kasutatavad sidekanalid peavad olema füüsilised ühendused, mis kasutavad standardseid ning hooneautomaatikas laialdaselt kasutatavaid protokolle. 3.1.10. Kaablid tuleb paigaldada võimalusel valdavalt kaabliredelitele. Kohtades, kus on olemas kaablitele kahjustuste tekkimise oht, tuleb kaablid paigaldada kaitsetorudesse. Kaablid ühendatakse ja markeeritakse mõlemast otsast automaatikatöövõtja poolt. 3.1.11. Kõik süsteemi kuuluvad kaablid peavad olema vee- ja kulumiskindlalt markeeritud mõlemas otsas. 3.1.12. Hoone automaatikasüsteemi Etherneti põhine andmeside peab toimuma eraldiseisva lokaalse kohtvõrgu kaudu, mis ei puutu kokku muude hoones asuvate sidevõrkudega. Teiste võrkudega ühendamine on lubatud ainult tellijaga kokkuleppel ning järgides rangelt kõiki tellija julgeolekualaseid ning tehnilisi nõudeid. 3.1.13. Võrguseadmete vajadus tuleb täpsustada tellijaga. Võrguseadmed peavad olema üldjuhul paigaldatud automaatikakilpidesse IEC/EN 60715 nõuetele vastavale DIN liistule (35x7.5), erijuhud tuleb kooskõlastada tellijaga. 3.1.14. Võrguseadmed peavad olema ilma ventilaatoriteta. 3.1.15. Võrguseadmed peavad olema seadistatavad ja hallatavad ning toetama vähemalt: 3.1.15.1. SNMP v3 protokolli; 3.1.15.2. NTP v4 protokolli; 3.1.15.3. IEEE 802.1x standardit; 3.1.15.4. IEEE 802.1p standardit; 3.1.15.5. IEEE 802.1q standardit; 3.1.15.6. IEEE 802.3x standardit; 3.1.15.7. IEEE 802.3ad standardit; 2/21  3.1.15.8. IEEE 802.1s/w/d standardeid; 3.1.15.9. portide manuaalset desaktiveerimist; 3.1.15.10. portidesse ühendatavate lubatud seadmete MAC aadresside kirjeldamist; 3.1.15.11. turvatud ühendusega haldusliidest (TLS1.2/1.3 toega HTTPS ja SSH liidesed); 3.1.15.12. aegunud haldussessioonide automaatset lõpetamist; 3.1.15.13. olulistest sündmustest info edastamist tsentraalsetesse infosüsteemidesse (Syslog, SNMP vms). 3.1.16. Automaatikakeskuste kasutajaliidesed (juhtpaneelid jms.), I/O-moodulid ja kõik muud seadmed peavad eelistatult kuuluma automaatika keskseadmetega samasse tooteperekonda ning nendega laitmatult ühilduma. Kõik kasutatavad seadmed tuleb kooskõlastada tellijaga. Tellijaga kooskõlastatult on erijuhul lubatud kasutada ka erinevate tootjate seadmeid, millede töökindluse ja ühilduvuse eest vastutab töövõtja. 3.1.17. Süsteemi komponentide valikul tuleb eelistada laialdaselt tuntud ning olulise turujõuga tootjate seadmeid ning tarkvarasid. Valitud seadmetele ning tarkvarale peab olema tagatud tootjapoolne tugi Eestis asuva ettevõtte kaudu, kellel on olemas vajalike kutseoskustega personal. Eelistatud on need seadmed ja tarkvarad, millede seadistusvõimalused võimaldavad järgida ning rakendada Eesti infoturbestandardis (vt. p2.3) kirjeldatud meetmeid. 3.1.18. Võimalikest litsentseerimise viisidest on eelistatud väljaostetavad litsentsid. 3.1.19. Süsteemi kõikide komponentide tarbetud teenused, funktsioonid ja liidesed peavad olema desaktiveeritud või desinstallitud. 3.1.20. Seadmete paigalduskohad tuleb valida sellised, et ebasoodsad keskkonnatingimused (niiskus, kuumus, külmumine, vibratsioon jms.) ei kahjustaks seadmeid. 3.1.21. Automaatika keskseade peab toite kadumisel terviklikult säilitama kogu mälu (sh. programmid ja logid) vähemalt 7 ööpäeva kohta. Lubatud on kasutada nii patareiga/akuga, kui ka ilma selleta lahendusi. Patareiga/akuga lahenduse puhul peab keskseade sarnaselt muudele veateadetele edastama teate, kui see patarei/aku vajab välja vahetamist. Patareina/akuna peab olema kasutusel levinud standardiseeritud toode, mida on võimalik soetada jaemüügist. 3.1.22. Automaatika tarkvara ja seadmed peavad olema võimelised töötama täismahus ilma ligipääsuta internetile ja/või muudele välistele infosüsteemidele. 3.1.23. Pea- ja alakeskuste ning tehnosüsteemide automaatikaseadmed peavad olema võimelised toimima iseseisvalt, ilma kõrgema taseme järelevalve/automaatikakeskuseta ning omama eraldi reservtoidet. Iseseisva töö puhul peab olema võimalus muuta seadeväärtusi, näha tegelikke väärtusi ja saada infot süsteemi veateadete ning aktiivsete alarmide kohta. Nad peavad lisaks juhitavate süsteemide veateadetele edastama/kuvama ka oma komponentide veateateid: 3.1.23.1. moodulite rikked; 3.1.23.2. kommunikatsiooni rikked järelevalvekeskusega, moodulitega ja platsiseadmetega; 3.1.23.3. mõõtetulemuste väljumised mõõtepiirkonnast. 3.1.24. Ühte süsteemiprotsessi ei tohi jagada mitmele alakeskusele ja/või automaatikakontrollerile. 3.1.25. Süsteemis peavad autonoomselt toimima reguleerimis-, juhtimis-, mõõtmis-, aja- sündmus-, ja arvestusprogrammid, piirväärtuste jälgimine ning blokeeringu- ja sundkäivitusprogrammid. 3/21 3.2. Süsteemi kasutajaliides 3.2.1. Juurdepääs automaatikasüsteemile võimaldatakse ainult volitatud isikutele. 3.2.2. Süsteemi kasutamine peab olema võimalik lokaalsetelt juhtpaneelidelt ja kaugtöökohalt. Kaugpöörduse ning kaugtöökoha võimalikkus ning selle tehnilised tingimused tuleb täpsustada projekteerimise käigus tellijaga. 3.2.3. Kasutajaliides peab olema eesti keelne. 3.2.4. Kaugpöörduse korral on BACS-i kasutajaliidesena eelistatud veebipõhine kasutajaliides. 3.2.5. BACS-i samaaegse kasutamise võimalus peab olema vähemalt kahel (2) erineval kasutajal. 3.2.6. BACS peab võimaldama tehnosüsteemide monitooringut automaatikakilpide juhtpaneelide ja kaugtöökoha arvuti kaudu. Kõiki seadmetelt kogutud andmeid peab olema võimalik kuvada graafiliselt. 3.2.7. Kõiki automaatikaseadmeid ja -keskuseid peab volitatud isikutel olema võimalik juhtida ning jälgida alaliselt paigaldatud juhtpaneelide kaudu. Kõikidel seadmetel ja/või juhtpaneelidel peab olema paroolikaitse ja tekstipõhine menüüvalik, mille kaudu saab jälgida nii süsteemi- kui ka programmipunkte, ajaprogramme, punktide positsioonitunnused jms infot. Juhtpaneelilt tehtud muudatused peavad salvestuma süsteemi püsivalt ja olema jälgitavad ka järelevalvekeskusest. Juhul, kui juhtpaneel on avalikus või lihtsasti ligipääsetavas kohas, peab sellel olema lukustatav kate ja/või uks takistamaks kõrvaliste isikute juurdepääsu süsteemile. Komplektse automaatikaga tehnosüsteemidele võib lisaks jääda tootjapoolne juhtpaneel. 3.2.8. Erinevad tehnosüsteemid, kulumõõtjad, hoone energiatarbimise kuva, korruseplaanid, jne esitada objektipõhiselt hierarhilise struktuurina (nö „puuna“). Tehnosüsteemide näitlikustatud tehnoloogilised skeemid koostada vastavalt reaalsele teostusele. Näitlikustatud vaadete loomisel lähtuda üldisest praktikast ning järgida ka „ANSI/ISA-101.01-2015, Human Machine Interfaces for Process Automation Systems“ kirjeldatud põhimõtteid. Skeemidel tuleb arusaadavalt esitada süsteemi teeninduspiirkonnad, tööajad (seadistamise võimalus), seadeväärtused (seadistamise võimalus), tegelikud väärtused ja alarmid. Korruse plaanidel tuleb esitada ruumipõhised näidud ruumides, kus toimub kliima jälgimine ja/või juhtimine. 3.2.9. Kõiki kasutaja poolt sisestatud väärtusi tuleb kontrollida, et need oleksid sisestatud korrektselt ning et sisestatud väärtused oleksid lubatud/oodatud piirides, välistamaks automaatikasüsteemi ettearvamatut toimimist. Sisestusvigade korral tuleb kasutajale kuvada arusaadava sisuga veateade. 3.2.10. Tehnosüsteemi parameetrite graafikud peavad olema kättesaadavad selle tehnosüsteemi vaatel asuvalt lingilt. Süsteemi kasutajal peab olema võimalus valida kasutajaliideses trendi kujul esitatavaid andmeid ja kuvatava perioodi pikkust, kusjuures trendigraafiku telgede ühikute piirväärtused peavad olema vabalt valitavad ning ühel graafikul peab olema võimalus kuvada mitme erineva trendipunkti muutumist. 3.2.11. Tehnosüsteemid (ventilatsiooniagregaadid, külmamasinad, soojuspumbad ja muud sisse/väljalülitatavad seadmed) peavad olema varustatud töötundide loenduritega ning võimalusel tuleb ühtlustada töötunde seadmete vahel. Töötundide loendur peab olema nullitav ja programmeeritav ning hooldusintervalli täitumisel peab süsteem väljastama alarmi. Hooldusintervallid tuleb seadistada vastavalt tootja kasutusjuhendile. 3.2.12. Kõikides automaatika keskustes tuleb kuvada ka kõikide sellega seotud seadmete/süsteemide tööaja seadistused ja kõikide alarmide loetelu tabeli kujul koos asjakohase infoga (tabelina kuvatavad read on veergude kaupa filtreeritavad). 4/21  3.2.13. Kõikide ühendatud kulumõõtjate näitusid peab olema võimalik esitada ühe lehe/aadressi/tabelina. 3.2.14. Kulumõõtjatelt tuleb esitada hetkenäidud, kumulatiivsed näidud, eelmise n tunni/päeva/nädala/kuu/aasta keskmised tarbimised ning keskmisest näidust olulise erinevuse korral edastada 2. tähtsusastme alarm (lepitakse tellijaga eraldi kokku sõltuvalt süsteemist ja objekti kriitilisusest). 3.2.15. Järelevalvekeskuse ja automaatikakilpide kuvad kohandada eraldusvõimele 1920x1080 (soovitatavalt sobitada valitud ning tellijaga kooskõlastatud juhtpaneeli eraldusvõimega). 3.2.16. Kõiki mõõdetavaid parameetreid peab olema võimalik trendida. Trendid tuleb salvestada BACS-i ja/või kaugtöökoha arvutisse ning andmete säilitamise minimaalne aeg on 1 aasta. Vaikimisi on trenditav intervall 15 minutit. Väikseim trendi intervall on 1 minut ja seda rakendatakse vaid valitud juhtudel. Detailne info trendimise intervallidest on toodud Tabelis 1. 3.2.17. Trendimiseks vajalikke andmeid peab olema võimalik salvestada arvutisse sobivas vormingus, et neid oleks võimalik vajadusel edasi töödelda tabeltöötlusprogrammiga (nt Microsoft Excel jms). 3.2.18. Kasutajaliideses kuvatavate vaadete eskiisid tuleb kooskõlastada tellijaga ning need tuleb lisada tööprojektile. 3.3. Liidestatavad tehnosüsteemid 3.3.1. BACS-iga liidestatavad tehnosüsteemid on järgmised: 3.3.1.1. Elektrivarustus 3.3.1.2. Ventilatsioon 3.3.1.3. Külmavarustus 3.3.1.4. Muud süsteemid: 3.3.1.4.1. Eriruumide temperatuur ja niiskus 3.3.2. Punktis 3.3.1 loetletud liidestamist vajavate süsteemide ja nende veateadete detailsem kirjeldus on toodud Tabelis 1 (vaadata ainult antud projektis kasutatavate tehnosüsteemide kohta toodud infot). 3.3.3. Juhul, kui liidestatavad süsteemid on võimelised väljastama infot mida ei ole kirjeldatud Tabelis 1, siis selle info suunamine BACS-i tuleb kooskõlastada tellijaga. 3.3.4. Liidestatud tehnosüsteemidele, kus on oht kehavigastuste või varalise kahju tekkimiseks, peavad olema vajadusel paigaldatud turvalülitid, mis blokeerivad seadmete ootamatud käivitused BACS-ist (nt hooldustööde ajal jms. olukordades). Turvalülitite olekud peavad olema liidestatud BACS-iga ning need peavad olema näitlikustatud vastavate tehnosüsteemide kuvadel. 3.4. Järelevalvekeskused 3.4.1. Hoone automaatikasüsteemi peab olema võimalik hallata kaugtöökohalt ja automaatikakeskuste juhtpaneelidelt. 3.4.2. Tellijaga kooskõlastatult tuleb automaatika keskseadmete lähedusse luua arvutivõrgu ühenduspunkt, mille kaudu on võimalik ühendada BACS tellija kohtvõrguga. 3.4.3. Alakeskus peab sünkroniseerima oma kellaaja kaugtöökoha kellaga või siis tellija poolt määratud ajaserveriga. 3.4.4. Kasutajate erinevatele rollidele vajalikud volitused tuleb grupeerida järgmiselt: 3.4.4.1. Administraator – Isik, kes omab täielikku juurdepääsu süsteemile. Saab süsteemi seadistada, muuta seadeväärtusi ja muid seadistusi ning omab 5/21  juurdepääsu logitavatele andmetele, nende vaatamisele ja salvestamisele. Haldab kasutajakontosid ja määrab volitusi. 3.4.4.2. Haldur – Volitused on sarnased administraatorile, kuid ei saa hallata volitusi ega kasutajaid. 3.4.4.3. Tehnik – Süsteemi hooldust või remonti teostav isik/teenusepakkuja, kes ei võta aktiivselt osa süsteemi igapäevasest kasutamisest. Volitused peavad võimaldama süsteemi hooldamiseks ja seadistamiseks vajalike tegevuste teostamise. 3.4.4.4. Vaataja – Isik, kellel ei ole volitusi süsteemis muudatusi teha. Nad saavad vastavalt nende töö iseloomule jälgida tehnosüsteemide tööd (väärtused, trendid, veateated jms.) ning esitada päringuid (raportid energiatarbimise kohta, väärtused jms). 3.5. Nõuded automaatikakilpidele 3.5.1. Automaatikakilbiks peab olema lukustatav värvitud terasplekist kilp, mille korpuse kaitseaste vastab paigalduskoha tingimustele, kuid on vähemalt IP54. 3.5.2. Automaatikakilbi kaablite läbiviikude kaitseaste peab vastama paigalduskoha tingimustele, kuid peab vastama vähemalt IP54 kaitseastmele. 3.5.3. Nõrk- ja tugevvoolujuhtmed tuleb paigaldada eraldi karbikutesse ja need peavad olema grupeeritud eraldi kilbi läbiviikudele. 3.5.4. Juhtahelate toited tuleb grupeerida süsteemide kaupa vähemalt 0,8 mm2 ristlõikega kaabliga ning ühe grupi kaitsme suurus on maksimaalselt 4A. 3.5.5. Kõik ühendused tuleb teha nummerdatud riviklemmidele (va. kilpide vahelised arvutivõrgu ühendused, mis tuleb otsastada automaatika kilpides DIN-liistule käivasse paneeli ning seadmekappides sinna sobivasse paneeli). 3.5.6. Automaatikakilbi toide on 230/400 V, 50 Hz. 3.5.7. Pealüliti peab asuma kilbi sees. 3.5.8. Toite sisestusele peab olema paigaldatud C klassi liigpingepiirik. 3.5.9. Automaatikakilbis peab olema pistikupesa 230V / 6A, millel on eraldi kaitse ning millel on märgistus „AINULT MÕÕTESEADMETELE“. 3.5.10. Automaatikakilbi seadmete nominaalne toitepinge on kas 24 VDC või 24 VAC. 3.5.11. Automaatikakilpidesse tuleb ette näha eraldi maanduslatt andmeside- ja andurikaablite varjesoonte maandamiseks. 3.5.12. Automaatikakilbis peab olema pingekontrollirelee (viitrelee) ja sellel eraldi väljundipunkt, mis annab sisendi automaatika keskseadmele. 3.5.13. Keskseadmete väljunditel peavad olema vahereleed 230 VAC / 6 A 3.5.14. Automaatikakeskuses peab olema varuga sisendeid ja väljundeid (DI, DO, AI, AO) 20% ulatuses või vähemalt igaühte 1. Kui seadmete tootja lubab füüsiliste ja programmiliste punktide kasutamist litsentside alusel, siis peab nii füüsiliste, kui ka programmiliste punktide jaoks olema vabu litsentse samuti 20% ulatuses. 3.5.15. Automaatikakilbis peab olema vaba ruumi laiendusteks vähemalt 50% ulatuses. 3.5.16. Automaatikakilbi sisemine lubatav temperatuurivahemik on üldjuhul +16 … +45°C (täpsustada peale seadmete valikut) ning vajadusel tuleb rakendada selle tagamiseks erimeetmeid. BACS peab jälgima, et kilbi sisemine temperatuur ja niiskus püsib lubatud piirides ning edastama veateate, kui see lubatud piirkonnast püsivalt väljub. 3.5.16.1. Ruumides, kus asuvad automaatikakilbid, peavad olema temperatuuri- ja niiskusandurid (mitte kaugemal, kui 3 meetrit automaatikakilbist). BACS peab jälgima ruumi temperatuuri ja niiskuse taset ning seatud väärtuste ületamisel peab edastama veateate. 3.5.17. Põrandale monteeritavatel kilpidel peab olema 100-200 mm kõrgune sokkel. 3.5.18. Iga automaatikakilp/alakeskus peab omama puutetundlikku juhtpaneeli alakeskusega seotud süsteemide juhtimiseks ning jälgimiseks. Juhtpaneel peab 6/21  omama paroolikaitset ja ekraanisäästjat ning seda peab olema võimalik kasutada ka ilma valgustuseta ruumis. 3.5.19. Juhtpaneeli ekraani diagonaal peab olema vähemalt 10 tolli ja mitte halvema eraldusvõimega, kui 1280x720 (eelistatult 14 tollise diagonaali ja eraldusvõimega 1920x1080). 3.5.20. Juhtpaneeli kaitseaste peab vastama keskkonnale kuhu see paigaldatakse. 3.5.21. Automaatikakilbil peab olema punane signaallamp, mis teavitab aktiivsest (kviteerimata) alarmist. 3.5.22. Juhul, kui automaatikakilp on paigaldatud vähese valgustatusega asukohta (nt. trepialustesse, välitingimustesse vms.), tuleb kilp varustada sisemise valgustiga. 3.5.23. Kõikide tehnosüsteemide tehaseautomaatika, juhul kui see ei ole juba seadmesse sisse ehitatud, peab asuma juhitava tehnosüsteemiga samas ruumis asuvas eraldiseisvas automaatikakilbis. Mujale paigaldus on lubatud ainult tellijaga kokkuleppel. Juhul, kui tehnosüsteem on samas ruumis koos automaatika peakeskuse või mõne alakeskusega, võivad tehnosüsteemi automaatikaseadmed asuda ka ühes ja samas automaatikakilbis eraldi sektsioonides. Sellisel juhul peab kilbis olema selline märgistus, mille abil on selgelt võimalik eristada, millisele tehnosüsteemile ja/või automaatikasüsteemi osale seadmed ja ühendused kuuluvad. 3.5.24. Kõikides automaatikakilpides peab asuma antud kilbi teostusdokumentatsioon (töökirjeldus ja funktsionaalskeem, seadmete loetelu, kaablitabelid, sisendite/väljundite ühendusinfo, programmiliste ja füüsiliste punktide nimekiri, kilbi joonis seadmete asukohtadega jms). 3.5.25. Kilp peab olema varustatud jooniste hoidjaga (valmistatud tugevast PVC-st, mitte kilest). 3.5.26. Automaatikaseadmete, kaablite, tarvikute jms. kinnitamiseks ei ole lubatud kasutada liimteipe (ei ühe- ega kahepoolseid). 3.5.27. Automaatikakilp tuleb valida sellise suurusega, et sinna mahub automaatika seadmete varutoite tarbeks kas online UPS (mis on varustatud LAN-i ühendatava haldusmooduliga ja/või automaatikasüsteemides kasutatava standardse liidesega) või akud koos laadimist ja monitoorimist võimaldava mooduliga. 3.6. Seadmed ja andurid 3.6.1. Platsiseadmetena, kui need juba ei sisaldu tarnitud tehnosüsteemis, tuleb kasutada nende eesmärgiga tehniliselt sobivad andureid ja täitureid vastavalt Tabelile 1 ning tehnosüsteemide funktsionaalskeemidele. 3.6.2. Ühtlasema reguleerimisulatuse tagamiseks tuleb mootoritel kasutada sagedusmuundureid (va. EC ja PM mootorite korral). Sagedusmuundurid peavad olema varustatud nõuetekohaste häirete filtritega. 3.6.3. Andurite mõõtetäpsus peab olema mitte halvem kui 0,5% mõõtepiirkonnast. 3.6.4. Seadmete kaablitele tuleb jätta selline varu, et vajadusel oleks võimalik seadmeid 0,5 m ulatuses ümber paigutada. 3.6.5. Kaablite hargnemised tuleb teostada tähistatud harukarpides. 3.6.6. Tehnosüsteemide ja alakeskuse vahelised arvutivõrgu ühendused tuleb tehnosüsteemide juures lõpetada seinakarpi paigaldatud pesaga. Seinakarbis olevasse pessa ühendatakse tehnosüsteem tehases toodetud seadmekaabliga. 3.6.7. Kõikidele seadmetele tuleb paigaldada sobiv kaablikinnitus (liimteipi ei ole lubatud kasutada) ning niiskuse- ja tolmuvastane läbiviigutihend. 3.6.8. Seadmed peavad olema valitud nii, et nad taluvad paigalduskoha kõige halvemaid võimalikke tingimusi. 3.6.9. Kaablite varjesooned tuleb maandada ainult ühest otsast automaatikakilbis oleva vastava maanduslatiga, mis on ettenähtud andmeside- ja andurikaabli varjesoonte maandamiseks. 7/21  3.6.10. Üldkasutatavatesse ruumidesse tuleb andurid paigaldada nii, et andurite korpused ega kaablid ei rikuks ruumi üldpilti ning paigaldusviis tuleb kooskõlastada eelnevalt tellijaga. 3.6.11. Temperatuuriandurid peavad olema paigaldatud eemale soojusallikatest (päikesekiirgus, kütteseadmed jms. seadmed). Anduri paigaldamise asukoht peab vastama mõõtmise eesmärgile. Andureid ei ole lubatud kinnitada liimteibiga. 3.6.12. Välistemperatuuriandurid peavad olema paigaldatud ehitise põhjapoolsele küljele, kui ei ole näidatud teisiti. Paigalduskoht peab olema hooldamiseks kergesti ligipääsetav, kuid samas olema piisavalt kaitstud juhusliku või pahatahtliku kahjustamise eest. Vajadusel peab andur olema varjatud otsese päikesekiirguse eest varjega. 3.6.13. Sukelandurid peavad olema torusisesed, keskkonnaklassile vastavas anduritaskus (kiiret reageerimist vajavad andurid võivad vajadusel olla paigaldatud ilma anduritaskuta otse mõõdetavasse keskkonda). 3.6.14. Ebaühtlase koormusega ruumides (suured nõupidamisruumid, aulad, auditooriumid) tuleb kasutada ventilatsiooni õhukoguste piiramist isekalibreeruva CO2 ja kohalolekuanduri(te) abil. Nende kasutamise võimalused selgitada välja koostöös ventilatsiooni projekteerijaga. 3.6.15. Klapimootorite pöördemoment peab olema vähemalt 5 Nm iga 1 m² klapi pindala kohta. 3.6.16. Jahutusega hoonetes tuleb väljaspool tehnoruume kasutada 24V täiturmootoriga ventiiliajameid (erandid tuleb kooskõlastada tellijaga). 3.6.17. Kütte- ja jahutussõlmedes ning kalorifeersõlmedes kasutada sujuvjuhtimisega (näiteks 0-10V või 4-20mA) ja tagasisidega (0-100 %) ajameid. Tagasiside ei ole nõutav lõppseadme reguleersõlmes: jahutuspalkide või jahutuskonvektorite ja radiaatorite segamissõlmedes. 3.6.18. Virtuaalsed olekusignaalid peavad olema tuletatud reaalsetest mõõtmistulemustest. 3.6.19. Külmumisohuga küttekontuuri ja tarbevee ajam peab olema piisavalt kiire toimeajaga. 3.6.20. Igal ajamil peab olema asendinäidik. 3.6.21. Reguleerimisventiile peab saama käsitsi juhtida (va ruumipõhised kütte- ja jahutussüsteemid). Kaugkütte reguleerimisventiile peab saama käsitsi seada ka püsivasse asendisse. 3.6.22. Kulumõõtjad tuleb paigaldada vastavalt kirjeldusele Tabelis 1. Kulumõõtjad tuleb ühendada M-Bus võid Modbus liidese kaudu automaatika keskseadmega. 3.6.23. Ventilatsiooniagregaatides tuleb kriitiliste õhutemperatuuride mõõtmiseks kasutada keskväärtusandureid. 3.6.24. Kondensaadivaba süsteemi korral tuleb kriitilistesse ruumidesse (valitakse koostöös jahutussüsteemi projekteerijaga) paigaldada jahutustorustikule kondensaadi andur, et kondensaadiohu vältimiseks saaks vajadusel tõsta jahutusvedeliku temperatuuri. 3.7. Aja- ja sündmusprogrammid 3.7.1. BACS peab võimaldama tehnosüsteemide juhtimist ajaprogrammi ja sündmusprogrammi abil. Ajaprogrammis võib olla mitmeid ajaga seotud käske: päeva-, nädala-, pühadekäske või muid kalendriga seotud käske. 3.7.2. Ajaprogramm (minimaalne tööaeg; säästurežiim ja kasutusväline aeg) peab olema kõikidel erinevatel ruumikliima juhtimise, ventilatsiooni-, jahutus- ja küttesüsteemidel. 3.7.3. Sündmusprogramm tähendab mingitele mõõteväärtustele (temperatuur, rõhk jne), olukorrale (nt. teise tehnosüsteemi töötamine) või arvutatud väärtustele tuginevat programmi, mis teostab mingil hetkel soovitud lülituse (nt tehnosüsteemi ja/või seadme käivituse). 8/21  3.7.4. BACS peab välistama ruumide samaaegse kütmise ja jahutamise. Minimaalne neutraaltsoon on ± 0,5°C ruumide seadeväärtusest, üldjuhul kasutatakse neutraaltsooni ± 1°C (peab olema seadistatav). Kui väline temperatuur võimaldab vabajahutust, peab süsteem rakendama esmajärjekorras vabajahutust ja välistama jahutusseadme kasutamise samaaegselt vabajahutusega. 3.7.5. Ruumi akna avanemisel edastab ruumi kontroller signaali BACS-i, mis katkestab jahutamise ja lülitab kütte kasutusajavälisesse režiimi. Juhul, kui ruumi akna andur on ühendatud valvesüsteemiga, võetakse oleku signaal võimalusel valvesüsteemist. 3.7.6. BACS peab tagama tehnosüsteemide/seadmete käivitumise loogilises järjekorras. Lisaks peab olema loodud võimalus tulekahju häire korral seisatud seadmete ajaliste viidetega ühiseks käivitamiseks, kui häire on taastatud. Üksikasjad tuleb täpsustada tehnosüsteemide projekteerijate ja/või paigaldajatega. 3.8. Alarmide edastamine 3.8.1. Kõik veateated ja alarmid logitakse automaatika keskseadmetesse ja/või kaugtöökoha arvutisse. Alarmi aktiveerimisel rakendatakse viivitust, mille pikkus sõltub veateatest. Aktiivsed (kviteerimata) alarmid peavad olema nähtavad alakeskustes ja ka kaugtöökohal. 3.8.2. Süsteem peab võimaldama alarmide liigitamist ja edastamist vastavalt ruumile ja tehnosüsteemile ning alarmi tähtsusastmele. 3.8.3. Alarmide tähtsusastmeid peab süsteemis olema vähemalt 2 (kriitilised ja mitte- kriitilised). 3.8.4. Alarmide seadistamisel peab saama alarmile tähtsusastmega 1 (kriitilised alarmid) lisada tegevusjuhise. 3.8.5. Alarmi kirje alusel peab olema võimalik aru saada, et millise ruumi ning millise tehnosüsteemi ja millise sündmusega on tegemist. 3.8.6. Vea- ja olekuteateid peab olema võimalik edastada e-postiga ja SMS-iga vastavalt teate allikale, tüübile ja/või tähtsusastmele. Alarmide edastamise vajadus ning tingimused tuleb täpsustada projekteerimise käigus tellijaga. 3.8.7. Alarmid edastatakse tavaliselt e-posti teel ning 1. tähtsusastmega alarmid edastatakse vajadusel ka SMS-i teel. 3.8.8. Kui alarmide edastamiseks kasutatakse GSM modemit, siis peab sellele olema tagatud elektritoide läbi katkematu varutoiteallika (vähemalt 10 minutise tugiajaga), et tagada alarmide edukas edastamine. 3.8.9. Alarmid vajavad kviteerimist ja vajadusel ka kviteerimiseelset lokaalset kontrolli vastavalt üldisele praktikale ja normatiividele (tulekahjuhäire, külmumiskaitse rakendumine jne). 3.8.10. Süsteemi taaskäivitumisel ei edastata alarme 1 kuni 15 minuti jooksul kuniks süsteemid saavutavad normaalse tööoleku. 3.8.11. Töövõtja peab esitama programmeeritud alarmide tabeli koos parameetrite ning tegevusjuhistega tellijale kooskõlastamiseks. 4. Märgistus 4.1. Kõik seadmed tuleb varustada kohtkindlalt kinnitatud siltidega, millel on seadme projektikohane tunnus, süsteemitunnus, seadme nimetus (vajadusel) ja automaatikakilbi tunnus. 4.2. Sildid on valge tausta ning graveeritud musta tekstiga. Sildid kinnitatakse roostevabast terasest tõmbeneediga/kruviga (või samaväärsel kinnitusviisil). 4.3. Kilpide sildid peavad olema mõõdus vähemalt 50 x 70 mm. Seadmetunnuse teksti kõrgus on vähemalt 20 mm ja muul tekstil 15 mm. 4.4. Andurite jms. sildid tuleb paigaldada seadme juurde (vajadusel eraldi alusele) nii, et seadet vahetades ei lähe sildid kaduma. 4.5. Varjatult paiknevad seadmed varustatakse nähtavalt paigaldatud täiendavate siltidega, millele kantakse seadme nimetus ja otstarve. 9/21  4.6. Ripplagede taha jäävad seadmed märgistatakse seinale või laepaneelide peale kantavate tähistega tellijaga kooskõlastatud viisil. 4.7. Kinnitusviisi valikul on soovitav, et lähestikku asuvate seadmete sarnased sildid kinnitataks samal viisil. 4.8. Liidestatud tehaseautomaatikaga tarnitud tehnosüsteemidele tuleb lisada nähtavale kohale ajas püsiv silt „Süsteemi juhib hooneautomaatika“. 4.9. Tehnosüsteemide turvalülitid peavad olema varustatud nähtaval kohal ajas püsiva sildiga „Hooneautomaatika blokeerimine“. 4.10. Raskesti ligipääsetavates kohtades (torude, seadmete vms. varjus) või kõrgel asuvatel siltidel tuleb kirjad suunata vahekäikude poole. 5. Üleandmine kasutajale ja koolitus 5.1. Teostusdokumentatsioon tuleb esitada tellijale kontrollimiseks 14 päeva enne objekti vastuvõtmistähtaega. 5.2. Teostusdokumentatsioon sisaldab üldjuhul järgnevat infot: 5.2.1. süsteemi üldine kirjeldus; 5.2.2. süsteemi struktuurskeem koos kasutatavate andmesiinide ja seadmete aadressidega; 5.2.3. funktsionaalskeemid koos platsiseadmete ühendus- ja kaabeldusandmetega; 5.2.4. alakeskuste sisendite ja väljundite loetelu; 5.2.5. alakeskuste kilpide joonised; 5.2.6. seadmete loetelu; 5.2.7. seadmete asukohad näidata plaanijoonistel ja alakeskuste joonistel; 5.2.8. seadmete andmed (sh. mootorventiilide ja ajamite andmed); 5.2.9. teiste töövõtjate poolt tarnitud automaatikasüsteemi komponentide ühendus- ja kaabeldusandmed; 5.2.10. järelevalvekeskuse ning sellega liidestamise kirjeldus; 5.2.11. programmide kirjeldused koos plokkskeemidega (sh. protsessijoonised koos toimimiskirjeldusega); 5.2.12. programmiliste ja füüsiliste punktide nimekiri; 5.2.13. automaatikatarkvara liigendatud ülesehituse kirjeldus; 5.2.14. info süsteemi litsentside kohta (sh. litsentside kasutuse kohane info); 5.2.15. info süsteemi paigaldatud ning kasutuses sisendite ja väljundite kohta; 5.2.16. kasutajaliideses navigeerimise kirjeldus ning sisu liigendamise ülevaade; 5.2.17. tehnosüsteemide näitlikustatud vaadete ekraanitõmmised; 5.2.18. tabelkujul seadistatud alarmide ning trendide nimekirjad; 5.2.19. loodud kasutajate ja nende paroolide ning volituste nimekiri (sh. viide parooli hoidmise viisile); 5.2.20. seadmete seadistusfailid (nende olemasolul); 5.2.21. seadmete konfiguratsioonide ja programmide varukoopiad; 5.2.22. programmide lähtekoodid ja administraatori koodid; 5.2.23. kasutatud arendusvahendite loetelu (koos kasutatud teekide ning versiooniinfoga); 5.2.24. süsteemi tarkvara ning selle komponentide loetelu koos versiooniinfoga; 5.2.25. kasutamis-, programmeerimis-, liidestamis- ja hooldusjuhised; 5.2.26. kilpide vastavusdeklaratsioonid; 5.2.27. seadmete tutvustused koos tehniliste andmetega (andmelehed ja juhendid); 5.2.28. komplekskatsetuste testplaan; 5.2.29. katsetus-, reguleerimis- ja häälestusprotokollid; 5.2.30. trendikatsetuste väljavõtted. 5.3. Süsteemi üleandmisel tuleb lisaks teostusdokumentatsiooni üleandmisele viia läbi ka eelnev lõppkasutajate koolitus, mille tulemusena peavad süsteemi kasutajad tulema toime süsteemi igapäevase kasutamisega. Kõik koolitusega seotud kulud kannab töövõtja. Koolituse minimaalne maht on 20 tundi ning tellija määrab koolitusel osalejate hulga. Koolitus jaguneb 10/21  teoreetiliseks, kasutus- ja seadistuskoolituseks ning lisaks tehakse veel garantiiajal korduskoolitus. Koolituse üksikasjad kooskõlastatakse tellijaga. 5.4. Töövõtja peab teostama süsteemi lõpphäälestuse koostöös tellijaga. Tellijale tuleb väljastada süsteemi seadistusakt koos testiraportiga. 5.5. Süsteemi vastavuse kontrollimine tellija soovidele toimub töövõtja poolt koostatud komplekskatsetuste testplaani alusel, kus on kirjas kõik vajalikud teststsenaariumid ning kõik vajalikud eeltingimused, mis tagavad loodud süsteemi nõuetele vastavuse tervikliku kontrollimise. Komplekskatsetusi puudutavad üksikasjad kooskõlastatakse eelnevalt tellijaga. Komplekskatsetused viiakse läbi koos tellijaga. 5.6. Juhul, kui garantiiperioodi jooksul ilmneb automaatikasüsteemiga ühendatud süsteemide töös ebatõhusat juhtimist või muid automaatikasüsteemist tulenevaid probleeme, on töövõtja kohustatud need probleemid kõrvaldama ning vajadusel automaatikasüsteemi uuesti seadistama. 5.7. Kõikide tehaseautomaatikat omavate seadmete tehaseparoolid tuleb töövõtjal asendada ning kehtivad paroolid tuleb üleandmisel edastada koos dokumentatsiooniga tellijale. 5.8. Kõikide paroolide asendamisel tuleb jälgida paroolide loomise head tava ning vältida korduvaid, lihtsasti aimatavaid ning sarnaseid paroole. Paroolid tuleb esitada tabelkujul ja see peab sisaldama minimaalselt seadme nime, võrguaadressi, füüsilist paiknemiskohta, seadmega ühenduse loomise üksikasju, administraatori parooli ja muud olulist infot. Lõppkasutaja peab saama muuta paroole vastavalt oma soovile. 6. Garantiiaja hooldus 6.1. Töövõtja annab tööde üleandmisel tellijale üle ka hooldusraamatu, kuhu kasutajad kannavad kõik süsteemi töös tekkivad vead ja rikked. Töövõtja kannab hooldusraamatusse kõikide vigade kõrvaldamiseks tehtud tööd ja vigade selgitused. Mittekriitilisi vigu/rikkeid võib kõrvaldada järgmise korralise hoolduse ajal. 6.2. Garantiiajal tehtava hoolduse hulka kuulub 4 hoolduskorda 2 aasta jooksul. Hoolduskordade kulud kannab töövõtja. 6.3. Hoolduse teostamise ajad lepitakse kokku tellija poolt määratud esindajaga (vähemalt nädal aega enne plaanitavaid töid). 6.4. Töövõtja koostab iga hoolduskorra kohta raporti, milles on ära toodud: 6.4.1. hoolduse aeg; 6.4.2. hoolduse teostaja; 6.4.3. hoolduse põhjus (korraline/rike/muu); 6.4.4. avastatud vead; 6.4.5. teostatud parandustööd; 6.4.6. korralise/garantiihoolduse korras teostatud tööd (süsteemi tark/riistvara muudatused jms). 6.5. Tellija esindaja kinnitab hoolduskorra raporti omapoolse allkirjaga. 6.6. Kriitiliste vigade kõrvaldamist peab töövõtja alustama hiljemalt ühe ööpäeva jooksul peale vastavasisulise info saamist. 6.7. Hoolduskorrad on järgmised: 6.7.1. Esimene hooldus: 6.7.1.1. Esimene hooldus teostatakse 5-7 kuud peale objekti vastuvõtmist. Hooldustööde hulka kuuluvad: 6.7.1.1.1. kasutaja soovide kohased programmilised muudatused (tööde maht kuni 4 tundi); 6.7.1.1.2. hooldusraamatusse märgitud vigade kõrvaldamine; 6.7.1.1.3. kriitiliste alarmide ja ohutusseadmete toimimise kontroll kilbiühendustest seadmeteni; 11/21  6.7.1.1.4. täiturmehhanismide korrasoleku kontroll; 6.7.1.1.5. seadmete korrastus ja hooldus; 6.7.1.1.6. seadmete tarkvara uuendamine; 6.7.1.1.7. programmide varukoopiate tegemine; 6.7.1.1.8. alarmide edastuse toimimise kontroll. 6.7.2. Teine hooldus: 6.7.2.1. Teine hooldus teostatakse 11-13 kuud peale objekti vastuvõtmist. Tööde hulka kuuluvad lisaks esimese hoolduse töödele: 6.7.2.1.1. kõikide alarmipunktide ja mõõtepunktide toimimise kontroll; 6.7.2.1.2. kõikide kalibreerimist vajavate mõõteandurite kalibreerimine. 6.7.3. Kolmas hooldus: 6.7.3.1. Kolmas hooldus teostatakse 17-19 kuud peale objekti vastuvõtmist. Teostatavad tööd on samad, mis olid esimesel hooldusel. 6.7.4. Neljas hooldus: 6.7.4.1. Neljas hooldus teostatakse 22-24 kuud peale objekti vastuvõtmist. Tööde hulka kuuluvad lisaks teise hoolduse töödele: 6.7.4.1.1. hooneautomaatikasüsteemi kõikide punktide kontroll; 6.7.4.1.2. reguleerimiskontuuride ja seadeväärtuste kontrollimine trendjälgimise abil. 6.8. Garantiikontroll teostatakse koos garantiihooldustega. Kontrolli käigus veendutakse selles, et töövõtja on täitnud oma kohustused (hooldused ja muud garantiiaja toimingud) ning et süsteem toimib tõrgeteta. 12/21 TABEL 1 ALARMI SÜSTEEM / SEADE SIGNAALID JA PARAMEETRID TÄHTSUS- ASTE 1. SOOJAVARUSTUS 1.1. Katel Gaasi või õli leke/häire 1 Katla üldhäire, veerõhu (üle/ala) häire, kuivakaitse 1 Katlamaja elektrivarustuse häire ja turvalülitite olek 1 Pumpade olek tagasisidega, häire ja juhtimine 1 Energiakandja (gaas, õli, pellet jms.) arvestus, hetke kulu, ajaline trend Väljuva soojusenergia arvestus (MWh) kumuleeruv, võimsus (kW) ajaline trend (intervall 1 minut), veekulu (m³) Suitsugaaside temperatuur/häire 2 Küttegraafiku seadistamine (vähemalt 3 punkti) ja temperatuuri alanduse ajaline juhtimine kellaaja/nädalapäeva järgi Katla olek (automaatne, käsi, töös, väljas) ja oleku logimine Ventiilide olek 1.2 Soojuspump Soojuspumba kriitiline häire 1 Soojuspumba vähekriitiline häire 2 Väljuva soojusenergia arvestus küttekontuuride kaupa (MWh) kumuleeruv, hetkevõimsus (kW) ajaline trend (intervall 1 minut), vooluhulk (m³/h), pealevoolu ja tagasivoolu temperatuurid Veerõhu (üle/ala) häire 1 Elektri arvestus (MWh), hetke kulu, ajaline trend (intervall 1 minut) Soojuspumba olek (automaatne, käsi, töös, väljas) ja oleku logimine 1.3 Päikesekollektor Tagastuva temperatuuri häire 1 Rõhk kontuuris ja alumise/ülemise piiri häire 1 Väljuva soojusenergia arvestus (MWh) kumuleeruv, võimsus (kW) ajaline trend (intervall 1 minut), veekulu (m³) 13/21 1.4. Soojasõlme Peale- ja tagasivoolu temperatuur peasoojusmõõtja järgi (oC). 1 primaarpool Peasoojusmõõtja on eraldi kommerts soojusmõõtjast Primaarkontuuri rõhu häire 1 Soojusenergia arvestus (MWh) kumuleeruv, võimsus (kW) ajaline trend (intervall 1 minut), veekulu (m³) Kütte perioodi (kuupäevast - kuupäevani) või välisõhutemperatuurist sõltuvuse etteandmise võimalus Ventiilide ja pumpade olekud, töötunnid, hooldusintervalli 2 seadistamise võimalus ja hooldusintervalli täitumise häire Välisõhu temperatuuri tegelik väärtus °C ja ajaline trend 1.4.1 Kütte kontuurid Rõhk kontuuris ja alumise piiri häire 1 . Igal kontuuril eraldi: Pealevoolu ja tagasivoolu temperatuuri tegelik väärtus °C ja 2 ventilatsiooni-, ajaline trend (intervall 1 minut) radiaator-, põranda- ja Juhul kui süsteemi täidetakse automaatselt tuleb võimalike 2 õhkkütte, lekete avastamiseks lisada häire läbi täiteveemõõtja õhkkardina jms. kontuurid Kõikide kontuuride soojusenergia arvestus (MWh) kumuleeruv, võimsus (kW) ajaline trend (intervall 1 minut), sooja tarbevee kulu (m³) Küttegraafiku seadistamine (vähemalt 3 punkti) ja temperatuuri alanduse ajaline juhtimine kellaaja/nädalapäeva järgi Reguleerventiili asendi % ja ajaline trend (intervall 1 minut) Õhkküttepuhurite/õhkkardinate juhtimine ja oleku indikatsioon Pumba olek tagasisidega ja häire (pump peab olema 1 sagedusmuunduriga) 1.4.2 Tarbevee kontuur Veerõhk kontuuris ja alumise piiri häire 2 . Pealevoolu temp. seadistamine, tegelik väärtus °C ja ajaline 2 trend (intervall 1 minut) Pumba olek tagasisidega (otse tsirkulatsioonipumba häire 2 väljundist) ja häire (pump peab olema sagedusmuunduriga) Veekulu arvestus (m³) (intervall 1 minut) Reguleerventiili asend % ja ajaline trend (intervall 1 minut) Tarbevee ülekulu häire etteantud tarbimisest suurema ja/või 1 määratud ajavahemiku sees tarbimise olemasolul (leke) 14/21 2. VEEVARUSTUS, KANALISATSIOON JA SADEVESI 2.1. Veemõõdusõlmed Veerõhk ja alumise piiri häire 1 Tarbevee arvestus (m³) kumuleeruv Veeülekulu häire. Töövälisel ajal ja valve all oleva 1 objekti veetarbimise korral andma häire Vooluhulk (m³/h), ajaline trend (intervall 1 minut) 2.2. Veearvestid Alamarvestid vastavalt veevarustuse projektile (näiteks: kasarmu, puurkaev, filtri tagasipesu, kuumköök, nõudepesu jne) 2.3. Veetöötlus-seadmed Olek, häire 2 2.4. Pumbad/rõhutõsteseadmed Pumpade olek(A-0-1)/häire/rõhk sisendis/rõhk 2 väljundis 2.5. Muud seadmed ja andurid Siibrite, klappide ja ventiilide olekud 2 Eriseadmete olek/häire 1 Nivoo, lekke, rõhu, temperatuuri, hapniku, pH, luukide 2 avamise jms andurid 15/21 3. ELEKTRIVARUSTUS 3.1. PJK (Kaitse)lülitite ja RLA olek/häire 1 Faasikontrolli relee häire Liigpingepiiriku olek Toitefiidrite olek/häire 3.2 GPK Sisend- ja väljundfiidrite kaitselülitite olekud 1 3.3. Elektriarvestid Kahesuunaline (kui on päikesepaneelid) peaenergiaarvesti aktiiv- ja reaktiivenergia kulu (kWh), võimsus (kW), liini ja faasi pinged ning -voolud, ajaline trend (intervall 1 minutit) Alamarvestid vastavalt elektriprojektile suuremate tarbijagruppide kaupa. Elektrienergia kulu (kWh), võimsus (kW) ja ajaline trend (intervall 1 minutit) 3.4. Reservtoited Generaatori kriitiline häire (võimalusel häirekood koos 1 selgitusega) Generaatori vähekriitiline häire (võimalusel häirekood koos 2 selgitusega) Generaatori kütuse nivoo langenud ½ peale 1 Generaatori kütuse minimaalse nivoo häire 1 Generaatori olek (automaatne, käsi, väljas, töös) 2 Generaatori aku toite häire 1 Andmed UPS-i võrgukaardilt UPS üldhäire 1 UPS hooldus-bypassi olek 2 UPS aku täituvus (intervall 1 minut) 2 3.5. Ruumide valgustus Juhtimine valgustatuse, kohaloleku ja kellaaja/nädalapäeva (juhul kui hoones järgi kasutatakse automatiseeritud Valgustuse olek valgustusjuhtimist) Valgustatuse lux näit Kohaloleku näit Hooneautomaatikaga seotud turvavalgustite aku, süüteseade 2 ja valgusallika rike 3.6. Välisvalgustus Juhtimine valgusanduri ja kellaaja/nädalapäeva järgi Valgusanduri lux näit Valgustuse rike 2 16/21 3.7 Päikeseelektrijaam Häired (paneel, inverter vms.) 1 Elektrienergia toodangu arvestus (MWh) kumuleeruv, võimsus (kW) ajaline trend (intervall 1 minut) 17/21 4. VENTILATSIOON 4.1. Üldventilatsiooni Tuleoht/avariilise seiskumise häire ja selle taastus 1 sissepuhke- väljatõmbe seade Jäätumiskaitse rakendumise häire ja selle taastus 1 Õhuvõtu ja heitõhu vedrutagastusega klappide lõpulülitite 1 asend ja oleku vastuolu häire Ventilaatorite olek vastavalt diferentsiaalse rõhu andurile ja 1 ajaline trend ning rõhu ja oleku vastuolu korral häire Rõhk kütte- ja jahutuse kontuuris ja alumise piiri häire 1 Küttekalorifeeri pealevoolu ja tagastuva vee temperatuur °C ja 1 ajaline trend (intervall 1 minut) Pumpade olek/häire 1 Jahutuskalorifeeri pealevoolu ja tagastuva vee temperatuur °C 2 ja ajaline trend (intervall 1 minut) Niisuti olek/häire 2 Filtrite rõhuvahe anduri näit ja häire 2 Rootorsoojustagasti pöörlemise anduri häire 1 Soojustagasti rõhuvahe anduri näit ja häire 2 Plaatsoojustagasti jää- ja härmatisevaba hoidmine Ruumi sissepuhke- ja väljatõmbeõhu temp. seadistamine, tegelik väärtus °C ja ajaline trend (intervall 1 minut, kasutada keskväärtusandurit) Jahutusega süsteemides kondenseerumise vältimise vajadusel 2 ka ruumist tagastuva õhu niiskuse anduri näit, kastepunkti saavutamisel häire ja jahutussüsteemi seadete muutmine BACS-i kaudu Sissepuhke õhu temperatuur °C enne ja peale soojustagastit (enne küttekalorifeeri) ja ajaline trend (intervall 1 minutit, kasutada keskväärtusandurit) Heitõhu temperatuur °C peale soojustagastit (intervall 1 minut, kasutada keskväärtusandurit) Küttekalorifeeri tööaja ja puhkeaja veetemperatuuri seadistamine Niisuti niiskusanduri tegelik näit, ajaline trend (intervall 1 minut) ja niiskuse seadistamine Ventilaatori kiiruse muutmine vastavalt välisõhu temperatuurile, temperatuuri seadistamine 18/21  Seadme juhtimine automaatikast (A, 1, ½, 0) vastavalt kellaajale/nädalapäevale ja selle registreerimine. Lokaalne juhtimine (1, A, 0) Välistemperatuuri andur °C ja ajaline trend (intervall 1 minut) Soojustagasti pöörlemise %, - retsirkulatsiooni õhuklappide asend %, - kasuteguri % Sissepuhke ja väljatõmbe ventilaatori juhtimine sagedusmuunduriga vastavalt õhukanali rõhule. Sagedusmuundurite %. Turvalülitite olek. Kütte- ja jahutuskalorifeeri ventiili asend % ja ajaline trend (intervall 1 minut) Ventilaatorite ja pumpade töötunnid 2 4.2. Väljatõmbe Olek, ajaline juhtimine (A, 0, ½, 1). ventilaatorid Turvalülitite olek. 19/21 5. KÜLMAVARUSTUS 5.1. Tsentraalne Andmed seadme võrgukaardilt 2 jahutuse seade Rõhk kontuuris ja alumise/ülemise piiri häire 1 Veerõhu häire kontuuri kõrgemas punktis 2 Pumba olek ja häire 2 Turvalülitite olek Väljuva jahutusenergia arvestus (MWh) kumuleeruv, hetkevõimsus (kW) ajaline trend (intervall 1 minut), vooluhulk (m³/h), pealevoolu ja tagasivoolu temperatuur Külmavarustuse perioodi seadistamine (kuupäevast – kuupäevani või etteantud keskmisest välisõhutemperatuurist sõltuvana) Jahutatud õhu, vee vms soojuskandja temperatuuri tegelik väärtus, ajaline trend (intervall 1 minut), ülemise ja alumise häirepiiri seadistamine ja häire Juhtimine välistemperatuuri ja kellaaja/nädalapäeva järgi Ventiili asend % ja ajaline trend (intervall 1 minut) 5.2. Ventilatsiooni- Ventilatsioonikontuuri üle/ala rõhk 1 kontuur Pumba olek/häire (soovitavalt difer. rõhu lüliti) 2 Turvalülitite olek Pealevoolu temperatuuri tegelik väärtus °C ja ajaline trend (intervall 1 minut) Tagasivoolu temperatuuri tegelik väärtus °C ja ajaline trend (intervall 1 minut) Reguleerventiili asendi % ja ajaline trend (intervall 1 minut) 5.3. Jahutuskontuur Kontuuri peale- ja tagasivoolu difer. rõhuandur 2 Pumba olek/häire (soovitavalt difer. rõhu lüliti) 2 Turvalülitite olek Kondensaadiandur 2 Peale- ja tagasivoolu temperatuuri tegelik väärtus °C ja ajaline trend (intervall 1 minut) Reguleerventiili asendi % ja ajaline trend (intervall 1 minut) 5.4. Lokaalsed Üldhäire 2 jahutusseadmed Olek 20/21 6. MUUD SÜSTEEMID JA SEADMED 6.1. Ruumi kontrollerid Seadesuuruste reguleerimisulatuse piirid ja öine alandus Ruumi temperatuuri seadesuurus ja tegelik näit Kütte ja jahutusseadmete ventiilide asend % VAV-klapi asend % ja arvutuslik õhuhulk CO2 anduri hetkenäit ja min/max parameetri seadistamine (vajalik VAV korral ja/või kui ruumides toimub informatiivne CO2 mõõtmine) Valgustuse olek ja valgustatuse lux näit Kohaloleku näit Aknaanduri oleku näit 6.2. Serveri-/ UPS-/ arhiivi, Ruumi temperatuuri reaalnäit ning häire seadistus 1 arvutiklass jms ruumid Ruumi niiskuse reaalnäit ning häire seadistus 1 Veelekkeanduri häire 1 6.3. Liiva-, rasva-, Süsteemi olek (norm., täitumine, häire) 2 õlipüüdurid, 6.4. Sulatussüsteemid ja Tööluba/olek 1 külmumiskaitsed 6.5. Suitsutõrjesüsteemid Elektrivarustuse häire/olek 2 ja - luugid Turvalülitite olek 6.6. Suitsu- ja Elektrivarustuse häire/olek 2 tuletõkkekardinad 6.7. Tavalift Elektrivarustuse häire/olek 1 6.8. Tuletõrjelift Elektrivarustuse häire/olek 1 6.9. Sprinkler ja tuletõrje Pumpade olek, siibrite olek, süsteemi rõhk 2 veevarustus Turvalülitite olek 6.10. Veemahutid Nivoo 1 6.11. Pikselöögi impulsside Impulsside arv 2 loendur 6.12. Eriruumid (laod, Uste/akende olekud 1 külmkambrid jms.) Temperatuur, niiskus, CO2 tase 1 6.13. Eriseadmed Vastavalt seadme võimekusele, kuid vähemalt üldhäire 1 21/21 3150 8450 7700 1600 1600 1600 1600 1550 1550 2650 800 4610 900 930 4337 800 750 1237 850 1700 1200 5070 1300 850 660 800 6270 1450 1450 1600 1600 4740 2360 4350 4170 3260 2650 HANKELEPING 11.06.2025 nr 2-2/25/291 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, Järve tn 34a, 11314 Tallinn) ja Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum (registrikood 70006139, Mõisa tee 1, Viimsi vald, 74001 Harju maakond), keda esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 ja peadirektori 28.02.2024 käskkirja nr 26 alusel hankebüroo juht Marek Järlak, hangete osakonna juhataja ülesannetes (edaspidi nimetatud tellija), ja Napal Service OÜ (registrikood 11547836, asukoht Tüve tn 22a, 13418 Tallinn), keda esindab põhikirja alusel Raul Tammin (edaspidi nimetatud täitja), eraldi nimetatud kui pool ja ühiselt kui pooled, on sõlminud järgmise hankelepingu (edaspidi nimetatud leping): 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese 1.1. Leping on sõlmitud lähtudes dünaamilise hankesüsteemi „Ehitiste ja nendega seotud seadmete, süsteemide hooldus-, remont- ja ehitustööd” (viitenumber 279666 ja seotud hanke „Eesti Sõjamuuseumi (ESM) hoidlate sisekliima tehnoloogia projekteerimine ja ehitamine“ (viitenumber 294982) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ning nimetatud riigihanke raames täitja poolt esitatud pakkumusest. 1.2. Tellija on sõlminud lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele, lepingus esitatud täitja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja. 1.3. Täitja avaldab ja kinnitab, et: 1.3.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.3.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega; 1.3.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita; 1.3.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada. 1.4. Täitja kohustub omal riisikol teostama seotud hanke tehnilises kirjelduses nimetatud tööd vastavalt käesolevale lepingule, dünaamilise hankesüsteemi ja seotud hanke alusdokumentidele, tellija esitatud lähteandmetele ja ettenähtud ehitustehnilistele nõuetele. 1.5. Lepinguga ja lepingu lisades reguleerimata küsimustes kuuluvad kohaldamisele kehtivad õigusaktid, sh ehitusseadustik, autoriõiguse seaduse ja võlaõigusseaduse sätted, vastavad standardid ja hea tava. 1.6. Lepingus sätestamata tingimuste osas peab töö vastama sarnasele tegevusele esitatavatele nõuetele ja võimaldama tellija jaoks lepinguga eeldatud eesmärgi saavutamist ning olema parima kvaliteediga. 1.7. Töö ei vasta lepingu tingimustele juhul, kui kolmandatel isikutel on selle suhtes nõudeid või muid õigusi, mida nemad saavad esitada tellija vastu.  1.8. Juhul, kui lepingu täitmise käigus selgub, et tööde tegemine on takistatud kolmandate isikute tõttu (kooskõlastused, õppused jne) pooltest olenematutel põhjustel, on üks pool kohustatud teist poolt sellest viivitamatult kirjalikult informeerima ning tööde tegemine peatatakse. Takistuse ära langemisest informeeritakse samas vormis ning seejärel peab täitja koheselt tööde tegemisega jätkama. 1.9. Täitja kinnitab lepingule allakirjutamisega, et omab tööde teostamiseks vastavaid vahendeid, kvalifitseeritud tööjõudu ning et tal on kogemused tööde teostamiseks. 1.10. Pooled leppisid kokku, et juhul, kui lepingus ja selle lisades esineb tingimusi, mis on omavahel vastuolus või võimaldavad erinevat tõlgendamist, otsustab tellija, lepingu eesmärgist ja esemest lähtuvalt, kuidas tingimust kohaldatakse, arvestades seejuures parimal võimalikul viisil täitja huvidega. 2. Lepingu osad 2.1. Lepingu lahutamatud osad on pakkumuse esitamise ettepanek, täitja pakkumus ning selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu muudatused. 2.2. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal. 2.3. Leping ja selle lahutamatud osad peavad olema vormistatud eesti keeles. Täitja poolt lepingu täitmise käigus tellijale esitatavad valmistajatehase materjalide, seadmete või asjade kohta koostatud dokumendid võivad olla koostatud inglise keeles. 3. Tellija õigused ja kohustused 3.1. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja töö tellimisega seotud dokumente. 3.2. Tellijal on õigus kontrollida täitja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid. 3.3. Tellijal on õigus konsulteerida täitjaga töö tellimisega seotud küsimustes. 3.4. Tellija kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks. 3.5. Tellija kohustub informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud töö tellimisega või vastuvõtmisega. 4. Täitja õigused ja kohustused 4.1. Täitjal on õigus teha ettepanekuid töö tellimisega seotud tegevuste parema organiseerimise osas. 4.2. Täitjal on õigus saada lepinguliste kohustuste eest kokkulepitud tasu. 4.3. Täitja on kohustatud tegema lepingu alusel töid ning hankima selleks vajaliku tööjõu, materjalid, töövahendid ja ehitusmasinad, et saavutada seotud hanke tehnilises kirjelduses sätestatud töö tulemus. 4.4. Täitja on kohustatud tagama töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamise ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada isikud, kellel on muuhulgas nõutav majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering, siis tagada, et vastavaid töid teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks. 4.5. Täitja on kohustatud tagama, et kui täitja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele, siis teised isikud osalevad vahetult lepingu täitmisel alltöövõtjatena vähemalt osas, milles teiste isikute vahenditele tugineti. 4.6. Täitja kohustub tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui täitja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis täitja peab tellijaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise. Alltöövõtjate kasutamine ei vabasta täitjat tema kohustustest juba täidetud lepingu osas ja 2/2  üleandmata kohustuste osas. Juhul, kui täitja on oma kohustused tellija nõusolekuta üle andnud kolmandatele isikutele või kasutab neid tellija keelust hoolimata, võib tellija lepingu üles öelda ja nõuda kahju hüvitamist. 4.7. Täitja peab tagama, et ta ise ja temaga töö-, töövõtu- või alltöövõtusuhtes olevad isikud järgivad töödel keskkonnakaitse-, töökaitse- ja tööohutuse, elektriohutuse ning tuleohutuse nõudeid ning lepingu objektil kehtivaideeskirjade nõudeid, turvaprotseduure ja juurdepääsupiiranguid. Nimetatud kohustuse rikkumise eest kannab vastutust täitja. 4.8. Täitja kohustub tagama tööde vastavuse õigusaktidele, heale ehitustavale ning kokkulepitud kvaliteedinõuetele ning osutama töid tähtaegselt ja kokkulepitud mahus. 4.9. Täitja peab tagama seoses tööde teostamisega objekti korrashoiu ning omal kulul ära vedama tööde käigus tekkinud prahi. 4.10. Täitja kohustub teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest. 4.11. Juhul, kui tööde teostamine on takistatud sobimatute ilmastikuolude tõttu, on täitja kohustatud sellest viivitamatult tellijat informeerima vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tellijal on õigus hinnata takistuse põhjendatust ning anda nõusolek tööde osaliseks või täielikuks peatamiseks samas vormis või nõusolekut mitte anda. 4.12. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud küberründest ja küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti. 4.13. Täitja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu. 5. Üleandmine ja vastuvõtmine 5.1. Üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud dokument, mis kinnitab täitja poolt tööde, sh täitja koostatud tehnilise dokumentatsiooni, üleandmist tellijale ja tellija poolt nende vastuvõtmist. Üleandmise-vastuvõtmise akti on täitja kohustatud koostama digitaalselt, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti ning esitama tellijale allkirjastamiseks vahetult peale tööde üleandmist tellijale. 5.2. Tellija ei allkirjasta üleandmise-vastuvõtmise akti, kui teostatud tööd ei vasta lepingus sätestatud tingimustele. Üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamata jätmise korral esitab tellija kirjaliku pretensiooni. Täitja on kohustatud lepingutingimustele mittevastavused likvideerima viivitamatult ning mitte hiljem kui 30 tööpäeva jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 5.3. Tellija ei allkirjasta üleandmise-vastuvõtmise akti enne kui töös esinevad puudused on täitja poolt täitja kulul nõuetekohaselt kõrvaldatud, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 6. Lepingu maksumus ja maksetingimused 6.1. Leping on sõlmitud tellija vajaduse põhiselt ühekordse töö tellimiseks. Lepingu kogumaksumus on 162 448,00 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul. 6.2. Täitja esitab arve pärast töö nõuetekohast üle andmist. 6.3. Täitja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis). 6.4. Täitja esitab arve järgmiste andmetega: 6.4.1. Maksja on Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, märgitakse arvele: • Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, Mõisa tee 1, 74001 Viimsi, Harju maakond; • registrikood 70006139; • hankelepingu nr; • seotud hanke lepinguosa viitenumber 294982001000001; • objekti kontaktisiku nimi Arko Kidra; • teenuse nimetus, teenuse osutamise objekt, teenuse osutamise aeg või ajavahemik, arve aluseks oleva akti number, hind ja muu vajalik info. 3/2  6.4.2. Müüja pangarekvisiidid: • Saaja pank: AS SEB Pank • Saaja pangakonto number: IBAN EE631010220091424012 • SWIFT EEUHEE2X 6.5. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava töö eest 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt, kui pooled pole kokku leppinud teisiti. 6.6. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul täitja esitab uue arve seitsme päeva jooksul. 6.7. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit. 6.8. Tellija ei tasu täitjale ettemaksu. 7. Vääramatu jõud 7.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita. 7.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 7.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 7.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule. 7.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse. 8. Konfidentsiaalsuskohustus 8.1. Töövõtja ja tellija peavad lepingu täitmise käigus saadud kogu informatsiooni konfidentsiaalseks ja neil on keelatud seda avalikustada või anda edasi kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel. 8.2. Muuhulgas kohustuvad pooled hoidma konfidentsiaalsena neile lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid ning töötlema isikuandmeid vastavalt õigusaktides sätestatule. 8.3. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka tähtajatult peale lepingu lõppemist. 4/2 9. Garantii 9.1. Töövõtja poolt töödele antav garantiiaeg on 3 (kolm) aastat. Garantiiaeg algab lepingu eseme üleandmise-vastuvõtmise akti koostamise päevast. 9.2. Tööde käigus üle antud materjalidele antav garantiiaeg on valmistajatehase/tootja kehtestatud garantiiaeg ning see algab lepingu eseme üleandmise-vastuvõtmise akti koostamise päevast ja ei või olla lühem kui 3 (kolm) aastat. 9.3. Töö mittevastavus lepingule ja puuduste kõrvaldamiseks tellija poolt antav mõistlik tähtaeg fikseeritakse aktis, millest kummalegi poolele jääb üks eksemplar. 10. Vastutus 10.1. Lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmatajätmise korral kannavad pooled teineteise ees vastutust vastavalt lepingu sätetele ja õigusaktidele. Töö täitmise tähtajast mittekinnipidamisel on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,25% (null koma kakskümmend viis protsenti) töö maksumusest iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest. Tellijal on õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi lepingu tingimuste muude rikkumiste korral iga rikkumise juhul (v.a viivitamine töö üleandmisel) kuni 10% (kümme protsenti) töö maksumusest. 10.2. Tellijal on õigus tasaarveldada töövõtjale maksmisele kuuluvast tasust lepingust tulenevaid ja tellija poolt rakendatud leppetrahve ning tekitatud kahjusid. Tellija võib rakendatud leppetrahvide ja tekitatud kahjude rahalise väärtuse tasaarveldada ka tellijale vajaliku antud lepingu esemega seotud töö maksumusega. 10.3. Tellija nõuab töövõtjalt leppetrahvi esitades sellekohase kirjaliku teate 5 (viie) tööpäeva jooksul lepingulise kohustuse avastamisest. Juhul, kui rikkumisega seotud asjaolusid on vaja täpsustada, võib tähtaeg olla pikem. 11. Lepingu lõppemine ja lõpetamine 11.1. Leping lõpeb poolte lepinguliste kohustuste nõuetekohasel täitmisel, poolte kokkuleppel, lepingus ja õigusaktides ettenähtud alustel. 11.2. Tellija võib lepingust igal ajal taganeda. Lepingust taganemise kohta edastab tellija töövõtjale koheselt kirjaliku lepingust taganemisavalduse. Lepingust taganemine loetakse toimunuks, kui töövõtja on taganemisavalduse kätte saanud. 11.3. Lepingust taganemise korral tellija poolt on töövõtjal õigus saada tasu seni tehtud töö eest. Tellijal ei ole tasu maksmise kohustust juhul, kui lepingust taganemise tingis töövõtja-poolne süüline lepinguliste kohustuste täitmata jätmine. Sellisel juhul on töövõtja kohustatud hüvitama tellijale ka täiendavad kulud, mida viimane kannab seoses lepingulise töö tegemata jätmisega ja tegemisega muul viisil, et saavutada lepingus ettenähtud tulemus. 11.4. Kui tellija on lepingu üles öelnud, esitab töövõtja tellijale akti tehtud tööst. 11.5. Tellijal on õigus lepingust taganeda ja tekitatud varalise kahju hüvitamist nõuda juhul, kui töövõtja viivitab lepingu täitmisega. Töövõtja loetakse lepingu täitmisega viivitanuks, kui töövõtja ei ole alustanud töö teostamist 10 (kümne) päeva jooksul lepingu jõustumisest. 11.6. Juhul, kui töövõtja ei kõrvalda töös esinevaid puudusi ettenähtud tähtajaks või kõrvaldab selliselt, et töö ei vasta endiselt lepingu tingimustele, on tellijal õigus taganeda lepingust ja nõuda kahjude hüvitamist. 11.7. Töövõtja poolt oluliste lepingutingimuste rikkumise tõttu lepingust taganemise korral, ei ole tellija kohustatud tasuma töövõtjale kokkulepitud tasu. Lepingutingimuste oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige olulist rikkumist võlaõigusseaduse tähenduses. 12. Kontaktisikud 12.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine toimub kontaktisikute kaudu. 12.2. Tellija kontaktisik on Arko Kidra (e-post [email protected], tel +372 527 6215). 12.3. Täitja kontaktisik on Raul Tammin (e-post [email protected], tel +372 5564 3932). 5/2  12.4. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui ei ole teisiti kokku lepitud. 12.5. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks. 13. Lõppsätted 13.1. Leping jõustub tellija poolt allkirjastatud lepingu edastamisest täitja e-posti aadressile. Lepingu täitmise tähtaeg on 6 (kuus) kuud alates lepingu jõustumisest. 13.2. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 13.3. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 13.4. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, välja arvatud juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud. 13.5. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 13.6. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta. 13.7. Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida lepingus ning riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus. 13.8. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal. 13.9. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval. 13.10. Leping kehtib kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni. 13.11. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt. 14. Lisad 14.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus; 14.2. Lisa 1.1. Nõuded projektlahendustele – Automaatika; 14.3. Lisa 1.2. Muuseumi hoidlate plaan; 14.4. Lisa 1.3. Ventilatsioonisüsteemide mõõdistuspass; 14.5. Lisa 2. Pakkumuse vorm. Tellija: Täitja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Marek Järlak Raul Tammin hankebüroo juht juhatuse liige hangete osakonna juhataja ülesannetes 6/2  Lisa 1 11.06.2025 lepingu nr 2-2/25/291 juurde TEHNILINE KIRJELDUS PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEKS 1. Hanke objekti põhiandmed 1.1. Hanke nimetus: Eesti Sõjamuuseumi (ESM) hoidlate sisekliima tehnoloogia projekteerimine ja ehitamine. 1.2. Asukoht: Mõisa tee 1, Viimsi, Harju maakond. 1.3. Tehnilise kirjelduse aluseks on: 1.3.1. LuhtAir OÜ koostatud sisekliima Ekspertarvamus Töö nr 24-2E, 2.04.2024; 1.3.2. ESM esindajate sisend. 1.4. Hanke lühikirjeldus: 1.4.1. Projekteerida ja ehitada tehnoloogiline lahendus muuseumi hoidla ruumide sisekliima nõuete tagamiseks; 1.4.2. Projekteerida, tarnida ja paigaldada hoidlate sisekliima seadmeid ja teisi hoonesse projekteeritavaid jahutusseadmeid teenindav külmajaam; 1.4.3. Projekteerida, tarnida ja paigaldada kontoriruume teenindav ventilatsiooniseade. 1.4.4. Projekteerida ja ehitada hoonele hooneautomaatika. 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus Muuseumis on kuus hoidla ruumi. Hoidla ruumid asuvad esimesel korrusel. Hoidlaruumide kõrgus on ligikaudu 3,2 m. Iga hoidla ruumi sisekliima hoidmiseks on eraldi täppiskonditsioneer ja eraldi teisaldatav õhukuivati. Hoidlates puudub konditsioneeritud õhu laiali jaotamise süsteem. Seadmed töötavad tsentraalse juhtimiseta. Hoones puudub hooneautomaatika. Paigaldatud täppiskonditsioneeridega ei ole õhu niisutamise hetkel võimalik toota madalaid temperatuure (<20°C). Seetõttu on hoidlates talvisel ajal liiga kõrge temperatuur. Täppiskonditsioneeridele jahutuse tagamiseks on eraldi külmajaam. Teisi tehnosüsteeme see külmajaam ei teeninda. Külmajaama kompressor paikneb hoone keldris ning kondensaator on paigaldatud hoone madalama osa katuse kohale, välisseina külge. Hoidla ruumides on radiaatorküte. Radiaatorite soojusväljastust reguleerib mehaaniline termostaatventiil. Hoone soojusallikas on kaugküte. Küttevõrgu temperatuurigraafik on talvel 69/51°C ja suvel 65/39°C. Soojussõlm paikneb hoone keldris. Sooja tarbevett valmistatakse hoones elektriboileritega. Hoidla ruumides on sundventilatsioon. Hoidlaid teenindab soojustagastusega ventilatsiooniseade SV-1, mis ühtlasi teenindab ka hoone parempoolse tiiva teise korruse kontoriruume. Hoidla ruumides ei ole töökohti ja inimesed ei viibi ruumides pidevalt. Hoidla ruumides ei ole olulisi lisasoojuse ja niiskuse allikaid. Hoone õhulekkearv on 6 m³/(h m²). Hoones on kokku kuus ventilatsiooniseadet: SV-1, SV2, SV3, S-003, V-001, V-002. 3. Nõuded projekteerimistöödele 3.1. Töövõtja ülesanne on koostada tööprojektid järgmistele eriosadele: 3.1.1. küte, ventilatsioon, jahutus, kuivatus ja niisutus; 3.1.2. hooneautomaatika. 1/8  3.2. Töövõtja ülesanne on koostada muudatusprojekt tugevvoolu eriosale (vt 7.6). 3.3. Töövõtja ülesanne on hinnata, kas on vaja kaasata tuleohutusspetsialist. Tuleohutusspetsialisti kaasamine ja sellega seotud kulud on töövõtja töömahus. 3.4. Töövõtja ülesanne on kooskõlastada projektid Muinsuskaitseametiga. 4. Nõuded sisekliima lahendustele 4.1. Projekteerida ruumide ventilatsioon ja tarnida ning paigaldada uus ventilatsiooniseade SV- 1.1, mis on ette nähtud teenindama vaid teise korruse kontoriruume. Teenindatavad ruumid on näidatud 2. korruse ventilatsiooni plaanil (TK Lisa 1.3). Kontoriruume teenindaval ventilatsiooniseadmel peab olema sissepuhkeõhu jahutuse ja niisutamise funktsioonid. 4.2. Projekteerida ventilatsiooni ja sisekliima lahendus muuseumi hoidla ruumide sisekliima nõuete tagamiseks (Tabel 1). Igas hoidla ruumis peab olema võimalik hoida ruumi sisekliima parameetreid sõltumatult teistest ruumidest. Hoidla ruumide sisekliima tehnoloogilisel lahendusel peab olema ruumiõhu jahutuse, kütmise, kuivatuse ja niisutuse funktsioonid. Kõik funktsioonid peavad olema juhitud täisautomaatselt. 4.3. Tarnida ning paigaldada uus ventilatsiooniseade SV-1.2, mis on ette nähtud teenindama vaid esimese korruse hoidla ruume. Teenindatavad ruumid on näidatud 1. korruse ventilatsiooni plaanil (TK Lisa 1.3). Tabel 1: Nõuded muuseumi hoidla ruumide sisekliima parameetritele ruumi ruumi Nõutud Nõutud Hoidla pindala maht õhuniiskus õhutemperatuur m2 m3 RH, % T,°C 119 Relvakogu 22 70 30…40 % 15…20 °C 117 Arhiivkogu 34 109 30…40 % 13…18 °C 122 Esemekogu 24 77 30…50 % 13…18 °C 121 Fotokogu 7 22 30…40 % 5…18 °C 118 Tekstiilikogu 27 86 45…55 % 16…19 °C RH stabiilsus on kõige olulisem parameeter. Ööpäevane RH kõikumine on lubatud vahemikus 5...10%. Õhutemperatuuri tunnine kõikumine on lubatud ±2°C tunnis. Fotokogus on tunnine kõikumine lubatud ±1°C tunnis 4.4. Kui õhuniisutuse süsteemile on vajalik lisavee töötlemine, siis selle süsteemi projekteerimine ja ehitamine, kuulub töövõtja töö mahtu. 4.5. Hoidlas asuvate olemasolevate kliimaseadmete asukohad on näidatud joonisel Lisa 1.2 - Muuseumi hoidlate plaan. 4.6. Samaaegselt hoitakse ühesugust sisekliimat järgmistes ruumides: - grupp 1: arhiivikogu 117 ja raamatukogu 116. - grupp 2: esemekogu 122, vaheruum 125, ruum 120, karantiin (2. korrus) 4.7. Iga hoidla ruumi sisekliima tagamise lahenduse projekteerimisel võtta arvesse ruumi eripära – ruumi asukoht hoones, infiltratsioon, külgnevate ruumide sisekliima ja töötajate viibimise aeg ruumis. 4.8. Hoidla ruumides viiakse läbi inventuure. Inventuuride ajal peab olema tagatud normijärgne õhuvahetus. Inventuur võib kesta järjest kuni üks nädal ja seda viib läbi kuni kolm töötajat. Hoidlate sisekliima lahendus peab tagama Tabelis 1 esitatud nõuded ka siis, kui ruumides viibivad töötajad ja ventilatsioon tagab normijärgse õhuvahetuse. 4.9. Projekteerida ja ehitada õhujaotustorustik konditsioneeritud õhu ühtlaseks jaotamiseks hoidla ruumides. Õhujaotus tuleb teostada nii, et sissepuhkeõhujoad jõuavad põrandani, maksimaalselt 6 m pikkuse sammuga kõikidel hoidla seintel allapoole suunatud sissepuhke otsikud 1 m kõrgusel põrandast, või alternatiivselt laest pika heitepikkusega otsikute abil. 2/8  Nendes kohtades, kus ei saa sissepuhet põranda lähedale viia, näiteks riiulite kohal, tehakse sissepuhe lae alla. 4.10. Hoidla ruumidesse paigaldada sisekliima parameetrite jälgimiseks ja juhtimiseks andurid, mis mõõdavad ruumi õhu suhtelist õhuniiskust (RH), temperatuuri (T) ja CO2 kontsentratsiooni. Arvestada, et RH ja T andureid on kokku 16 tk ja CO2 andureid igasse 5 tk. 4.11. Hoidlate õhu konditsioneerimise süsteemides peab ringleva õhu puhastamiseks olema õhufiltrid. Välisõhule ePM1 60% (F7) ning väljatõmbeõhule ePM10 60% (M5). 4.12. Hoidlate ruumidesse projekteerida, tarnida ja paigaldada lekkeandurid vee lekete tuvastamiseks. 4.13. Projekteerida ja ehitada lahendus teise korruse karantiiniruumi (ruum 229) sisekliima tagamiseks. Karantiiniruumi jaoks ei ole nõutud eraldi kliimaseadet. See tuleb lahendada kliimaseadmega, mis teenindab esimese korruse Esemekogu ruumi. 4.14. Ruumide 116 ja 117 vahelist seina läbivate ventilatsioonitorude läbiviikudele projekteerida ja paigaldada käsitsi suletavad reguleerklapid. 4.15. Kui projekteeritav lahendus hõlmab uute tuletõkkeklappide paigaldamist, siis valitud tuletõkkeklapid peavad olema elektrilise juhtimisega, vedruga sulguvad. Hoone tuletõkestite juhtimine ja oleku / asendi kontrollimine peab toimuma automaatikast. 4.16. Kliimaseadmete juhtimine peab toimuma hooneautomaatikast. 4.17. Tööde mahtu kuulub torustike tühjendamine, olemasolevate täppiskonditsioneeride lahti ühendamine ja utiliseerimine. 4.18. Olemasolevaid jahutusvee torustike võib vajaduse, sobivuse ja hea seisukorra puhul uue lahenduse jaoks ära kasutada. 4.19. Ventilatsiooni- ja kliimaseadmete ventilaatorite elektriajamid peavad olema EC mootorid. Jahutusseadme kompressorid peavad olema sagedusmuunduriga. 4.20. Peale muudatustöid peab olema hoidlaid teenindav ventilatsioonisüsteem seadistatud vastavalt Lisa 1.3 toodud õhuhulkadele. 4.21. Tööde mahtu kuuluvad kõik kaasnevad tööd, mida tellija ei ole ette näinud, aga mis on antud töö eesmärgi täitmiseks vajalikud. 4.22. Tööde mahtu kuuluvad kõik siseviimistlustööd, mis on vajalikud tööde-eelse olukorra taastamiseks. 4.23. Kliimaseadmete ja hooneautomaatika tarnija peab tagama, et tarnitud süsteemide jaoks on olemas välja koolitatud hooldusspetsialistid ja et Eestis on koha peal olemas hooldusteenust pakkuvad ettevõtted. 4.24. Hoidlate tehnosüsteemide müratase ≤ 40 dB(A). 4.25. Seadmetele paigaldada lamineeritud plastikust sildid seadme tähistuse ja teenindatavate ruumide loeteluga. 4.26. Torud on vaja markeerida. 4.27. Uute ventilatsiooniseadmete juhtimine siduda rajatava hooneautomaatikaga. Seadmete jälgimine, juhtimine ja häirete edastamine peab toimuma läbi hooneautomaatika. 5. Üldnõuded ventilatsiooniseadmele ja ventilatsioonitöödele 5.1. Teise korruse kontoriruumide õhuvahetuse tagamiseks tarnida, paigaldada ja käivitada uus sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsiooniseade SV-1.1 ning kõik selle juurde kuuluvad ventilatsioonisüsteemi osad: õhuvõtusiiber, õhuvõtu osad kuni ventilatsioonikambri välisseinani, heitõhu väljaviske osad kuni ventilatsioonikambri katuseni (k.a.), ventilatsioonikambri sisesed õhukanali osad (koos isoleerimisega), tuletõkkeklapid, ventilatsiooni küttekalorifeeri pumbasõlm, elektri-ja automaatikakilp. 5.2. Olemasoleva SV-1 ventilatsiooniseadme demonteerimine ja utiliseerimine on töövõtja töömahus. 5.3. Ventilatsiooniruumist demonteeritud tehnosüsteemide osade utiliseerimine on töövõtja töömahus. 3/8  5.4. SV-1.1 ja SV-1.2 peavad olema varustatud küttekalorifeeriga. Küttekalorifeeri ja kütte segamissõlme ühendamine küttetorustikuga on töövõtja töömahus. 5.5. SV-1.1 peab olema varustatud komplektse jahutuspatareiga. SV-1.1 koos jahutusseadmetega peab toimima ühe tervikuna. 5.6. SV-1.1 peab olema õhuniiskust tagastava rootorsoojustagastiga. 5.7. SV-1.1 ja SV-1.2 elektriajamid peavad olema EC mootorid. 5.8. Tarnitava seadme SV-1.1 efektiivsusnäitaja SFPv ≤ 1.6. 5.9. Ventilatsiooniagregaadi automaatika peab hoidma soojustagasti härmatisevaba. 5.10. Seadistada ventilatsioonisüsteemide õhuhulgad. 5.11. Uutel ventilatsiooniseadmetel on lubatud kasutada tehases valmistatud automaatikat, mis peab omama hooneautomaatikaga liidestamiseks standardset liidest (eelistatavalt Bacnet või Modbus). Liidestamine on käesoleva hanke mahus. Ventilatsiooniseadmed peavad omama lokaalset juhtpaneeli (min 10“ diagonaaliga ja mitte halvema eraldusvõimega kui 1280x720). Seadmete jälgimine ja juhtimine peab olema lahendatud läbi hooneautomaatika süsteemi. Ventilatsiooniseadme automaatika peab olema vabalt muudetav ja seadistatav erinevate energia- ning keskkonnasäästu- ja sisekliima parendusmeetmete rakendamiseks. 5.12. Tööde mahtu kuuluvad kõik kaasnevad tööd, mida tellija ei ole ette näinud, aga mis on antud töö eesmärgi täitmiseks vajalikud. 5.13. Tööde mahtu kuuluvad kõik siseviimistlustööd, mis on vajalikud tööde-eelse olukorra taastamiseks. 6. Nõuded jahutussüsteemile 6.1. Projekteerida, tarnida ja paigaldada sellise võimsusega külmajaam, mis on võimeline tagama jahutusvõimsust hoidla ruumide sisekliima tagamiseks, muuseumi ruumide jahutuselementidele ja ventilatsiooniseadmete jahutuskalorifeeridele. Loetletud jahutusvõimsuste projekteerimine on Töövõtja ülesanne. Projekteerija peab arvestama kõikide muuseumi ruumidega, mida on lähtuvalt nende funktsioonist vaja jahutada. 6.2. Süsteemi külmakandjaks tuleb eelistada etüleen-glükooli vesilahust, et vältida külmumisega ja otseaurustussüsteemi leketega seotud probleeme ning seadmete mittetöötamist. 6.3. Külmamasina välisosa saab paigaldada hoone ette, kirdepoolsesse nurka. Hoone lähedusse ei ole lubatud paigaldada rohkem kui üks külmaseadme välisosa, seepärast peab arvestama kogu perspektiivse jahutusvajadusega. 6.4. Olemas oleva külmajaama osad (sh torustikud ja kaablid) on vaja tühjendada, lahti ühendada, eemaldada ja utiliseerida. 6.5. Projekteeritud ja paigaldatud külmamasin peab omama kehtivat EUROVENT sertifikaati (EUROVENT sertifikaadi puudumisel peab projekteerija tõestama, et seadme tehnilises spetsifikatsioonis olevad andmed on tõesed ja valitud seadme väljatrükk on usaldusväärne ning tegu on tellijale parima võimaliku lahendusega). 6.6. Ƞ külmamasina hooajaline kasutegur ≥ 161 %, SEER ≥ 4,1 (EN14825). 6.7. Külmamasin peab olema juhitav ja olulised tööparameetrid peavad olema nähtavad läbi hooneautomaatika. 6.8. Töövõtja töömahtu kuulub muuhulgas: - jahutussüsteemi tühjendamine ja täitmine; - soojuskandja torustiku nõuetekohane ehitamine; - jahutusseadmete käivitamine koos kliimaseadmete käivitamisega. 6.9. Isoleeritud toru läbiminekul konstruktsioonidest ei tohi isolatsiooni jätkukoht jääda läbiviigu kohale. 6.10. Müra ja vibratsiooni vahetu edasikandumine torudelt hoone tarinditele peab olema välistatud. 6.11. Seina läbiviigud tihendada nõuetekohaselt. 4/8  6.12. Väline torustik ja kaabeldus on vaja kinni katta, et linnud ei saaks kahjustada torustiku isolatsiooni. Selleks paigaldada need välitingimustesse sobivasse karbikusse (näiteks Antiplastic Canalsplit tooteseeria või samaväärsed tooted). Seina läbiviigule paigaldada läbiviigu kate. 6.13. Torud kinnitada vastavalt nõuetele. 6.14. Töövõtja töö mahtu kuulub: - seadmete ühendamisega kaasnevad elektri-ja automaatikatööd; - töövõtja töö mahtu kuulub Seina avade nõuetekohane täitmine ja viimistlemine; - kõik kaasnevad tööd, mida tellija ei ole ette näinud, aga mis on antud töö eesmärgi täitmiseks vajalikud. 7. Nõuded tugevvoolu osale 7.1. Tööde teostamisel lähtuda järgnevatest EL standarditest: 7.1.1. EVS-HD 60364 Madalpingelised elektripaigaldised. Kogu standardiseeria; 7.1.2. EVS-EN IEC 61439. Madalpingelised aparaadikoosted. Kogu standardiseeria; 7.1.3. EVS-EN 61140 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele; 7.1.4. EVS-EN 12464. Valgus ja valgustus. Kogu standardiseeria. 7.2. Tagada nõuetekohane elektrivarustus kõikidele käesolevas TK-s sätestatud KVJ, EA jt eriosade seadmetele. Kasutada ära võimalikult suurel määral olemasolevat elektripaigaldist: kaableid, kaabliteid, jaotuskeskuseid jms. 7.3. Juhul kui olemasolev elektripaigaldis on mitte nõuetekohane või ebapiisav (nt olemasoleva kaabli ristlõige, kaablitee, jaotuskeskus vms ei võimalda tellija eesmärki täita), siis rajada vajamineval määral uus või olemasolevat täiendada. 7.4. Uus elektrivarustus tagada EA jaotuskeskusele alates PJK-st. Arvestada selle tarbeks 2 läbiviiguga ning ligi 5m kaabliteega. Kõik läbiviigud tihendada tööde järgselt samale või paremale kvaliteedile (tuletõkke ja helipidavuse parameetritelt). 7.5. Teostada hoone elektripaigaldisele erakorraline audit koordineeritult paigaldise käidukorraldajaga. Töövõtja kohustub parandama kõik avastatud vead. Audit esitada tellijale (mitte otse TTJA-le). 7.6. Uuendada kogu elektripaigaldise dokumentatsioon vähemalt TP staadiumi detailsuses (täies projekti koosseisus (s.h sekundaarosa ja juhtahelate skeemid)). Kajastada projektdokumentatsioonis kogu tänane ja käesolevate tööde järgne seis. 7.7. Varustada elektripaigaldised uute asjakohaste tööde teostaja poolse kinnitusega joonistega. Joonised peavad olema niiskumiskindlad (lamineeritud) ning asuma konkreetse jaotuskeskuse dokumenditaskus. 8. Nõuded üldehitustöödele 8.1. Ehitustööde teostaja peab arvestama, et hoone lae laudade vahed on praegu silikooniga tihendatud. Ehitustööde käigus lähevad tihendatud kohad kergesti lahti. Lae taastamine ja tihendamine on töövõtja töömahus. 8.2. Hoidlate inventar jääb ehitusperioodiks ruumidesse. Hoone kasutaja katab kinni riiulid ja esemed. Kui töö käigus saab tolmukaitse kannatada, siis sellest tuleb kasutajat viivitamatult teavitada ja ehitustööd koheselt peatada. 9. Töökorralduse üldnõuded 9.1. Peale lepingu sõlmimist koostada kuupäevaliselt fikseeritud tööde teostamise ajagraafik nädala täpsusega ja kooskõlastada see tellija esindajaga vastavalt lepingus toodud 5/8  tingimustele. Ajagraafikus tuua välja ka kooskõlastamistele kuluv aeg. Ajagraafikus arvestada ka lepingus toodud täpsustusi ajagraafikule. 9.2. Iganädalaste projekteerimise koosolekute sisu peab olema esitatud ajagraafikus nädala ja tööosa täpsusega (nt automaatika projekteerimine), et tellija teaks kaasata erialaseid insenere koosolekule. 9.3. Töövõtjal pole lubatud tellijaga kooskõlastamata alltöövõtjaid objektil kasutada/vahetada. Alltöövõtja kooskõlastamisel lepingu ajal esitada tellijale ettevõtte poolt kirjalik nõusolek. 10. Projektijuhtimine 10.1. Ehitusprojekti koostamise ja teiste töövõtja poolt teostatavate ehituskonsultatsiooniteenuste töö juhtimine ning ehitusprojekti terviklikkuse ja ehitusprojekti osade kokkusobivuse peab tagama peatöövõtja. 10.2. Peatöövõtja peab kaasama projektijuhi, kelle ülesanded muuhulgas on: - terviklahenduste väljatöötamise korraldamine; - objekti erinõuete ja -tingimuste täpsustamine; - tehnilise kirjelduse ning tellija erinõuete ja -vajaduste täpsustamine; - projekteeritava objekti erinõuete ja –tingimuste täpsustamine, sellega seotud lähteandmete piisavuse kontrollimine; - koostöö juhtimine ja järelevalve, sealhulgas koosolekute ettevalmistamine, läbiviimine ja protokollimine; - projekteerimise ajagraafiku koostamine; - ajagraafiku detailiseerimine, täpsustamine ja kaasajastamine; - ehitusprojekti terviklikkuse ning ehitusprojekti osade kokkusobivuse tagamine; - üldinfot sisaldava ehitusprojekti ühisosa koostamine. - väljaspool territooriumi ja/või objekti vahetus läheduses olevate ehitusobjektidega arvestamine, vajadusel tööde kooskõlastamine. 11. Koosolekute korraldamine 11.1. Koosolekud tellijaga toimuvad iganädalaselt, kui pole kokku lepitud teisiti. 11.2. Koosolekud toimuvad Ehitusobjektil. Koosolek peab olema VTC võimekusega. 11.3. Erakorralised nõupidamised toimuvad ühe poole nõudmisel mitte hiljem kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates sellekohase kirjaliku teate esitamisest teisele poolele. 11.4. Koosolekute korraldamine sh koosoleku kutsete saatmine, protokollide koostamine, kooskõlastamine ja säilitamine kuulub töövõtja töömahtu. 11.4.1. Projekteerimis- ja ehituskoosolekute käik ja sisu protokollitakse koosoleku käigus ning edastatakse peale koosoleku lõppu kõikidele osalejatele e-posti teel. 11.4.2. Koosolekul osalejatele antakse mõistlik aeg protokolli punktide kommenteerimiseks ja täpsustamiseks. Muudatuste sisse viimine protokollidesse enne poolte poolt allkirjastamist kuulub töövõtja töömahtu. 11.4.3. Protokolle koostatakse ja allkirjastatakse digitaalselt. 11.4.4. Protokollid jõustuvad pärast allkirjastamist osapoolte poolt (sh tellija esindaja). 11.4.5. Ajamääranguga jõustuvad protokollid (nt jõustub, kui 3 päeva jooksul ei esitata vastuväiteid) on kehtetud. 12. Projektdokumentatsiooni kooskõlastamine 12.1. Kõik valitavad projektlahendused kooskõlastada tellijaga projekteerimise käigus ning otsused kajastatakse koosoleku protokollides. 6/8  12.2. Tellija ei pea kooskõlastama ega nõustuma projekteeritud lahendustega, mida ei ole tellijale eelnevalt projekteerimisprotsessi käigus e-kirjaliselt või koosolekul tutvustatud. Kõik võimalikud viivitused tellijale tutvustamata lahenduste hilisemast muutmisest lähevad töövõtja lepingu täitmise aja sisse. 12.3. Kõik tehnilises kirjelduses nõutud projektistaadiumid kooskõlastada tellijaga. Kooskõlastusringi täpne suurus selgub projekteerimistööde käigus, kogu kooskõlastusprotsess kuulub töövõtja töömahtu. 12.4. Tellija ei kohustu läbi vaatama vastutavate spetsialistide poolt allkirjastamata projekte. Kõik allkirjastamata projektide esitamisest tulenevad viivitused lähevad töövõtja lepingu täitmise aja sisse. 13. Ehitusprojekti ekspertiisi korraldus 13.1. Üle antud projektdokumentatsioon kontrollitakse ja kooskõlastatakse tellija ja ekspertiisi koostaja poolt. 13.2. Projektdokumentatsiooni puuduste ja mittevastavuste korral esitab tellija ja ekspert kirjalikult märkused, millele töövõtja peab kirjalikult vastama, et märkused võetakse arvesse ja projektdokumentatsioon korrigeeritakse, välja arvatud juhul kui märkustes esitatu on vastuolus kehtivate seaduste, normide, määruste või hea tavaga. 13.3. Tellija ja eksperdi poolt esitatud märkustele kohustub töövõtja kirjalikult vastama 10 tööpäeva jooksul. 13.4. Igale esitatud märkusele tuleb vastata, senikaua kui kõikidele esitatud märkustele pole vastatud, ei või projekteerimisprotsessiga jätkata või ei loeta töö vastuvõetuks. 13.5. Kõik tellija märkustest tulenevad viivitused ja projektide korrigeerimisele kuluv aeg lähevad töövõtja lepingu täitmise aja sisse. Tellijal on õigus teha märkuseid kuni kõigi projektis esinevate puuduste korrigeerimiseni. 13.6. Tellija kooskõlastused ja projektide ekspertiisid ei võta töövõtjalt vastutust projektide eest. Töövõtja on kohustatud parandama mis tahes hetkel leitud projekteerimisvead ning võimalik vigade ehituslik parandamine ja/või nendest tulenevad muudatustööd kuuluvad töövõtja töömahtu. 13.7. Tellija tellib ekspertiisi tööprojekti automaatika ja KVJ eriosale. Arvestada nende projektide kooskõlastamiseks ja eksperdilt tagasiside saamiseks 20 päeva. 14. Üldnõuded 14.1. Täpsema info tööde mahtude kohta saab kohapeal objektiga tutvudes. 14.2. Objektidega on soovitatav tutvuda enne pakkumuse esitamist, hilisemaid pretensioone ei rahuldata. 14.3. Tööde teostamisel tuleb lähtuda vastava valdkonna standarditest ja määrustest. 14.4. Tööde käigus kahjustada saanud konstruktsioonid, katuse kate või muud ehitise osad tuleb töövõtjal taastada. 14.5. Töövõtja garanteerib, et uued paigaldatavad seadmed sobivad olemasolevate süsteemidega. 14.6. Tööde käigus tekkivate jäätmete utiliseerimine ja objekti koristamine peab sisalduma pakkumuse hinnas. 14.7. Teostatud töödele ja uutele paigaldatud seadmetele peab kehtima vähemalt 2 aastane garantii. 14.8. Objektidega saab tutvuda kuni pakkumuse esitamise tähtajani, sellest eelnevalt kontaktisikule teada andes. 14.9. Kontaktisik objektil: Arko Kidra (tel +372 527 6215, e-post [email protected]). 14.10. Objektiga tutvumiseks tuleb eelnevalt edastada nimi, isikukood ja auto registreerimisnumber aadressil: [email protected] 7/8 15. Lisad 15.1. Lisa 1.1. Nõuded projektlahendustele – Automaatika 15.2. Lisa 1.2. Muuseumi hoidlate plaan 15.3. Lisa 1.3. Ventilatsioonisüsteemide mõõdistuspass (töö nr 2507) 8/8  Lisa 1.1 11.06.2025 lepingu nr 2-2/25/291 juurde Nõuded projektlahendustele Automaatika 1. Eessõna 1.1. Kõik tehnosüsteemidega seotud küsimused, tingimused, nõuded, ühilduvus olemasolevate süsteemidega jms tuleb vajadusel täpsustada tellijaga enne projekteerimistööde alustamist. Kogu vajaliku info olemasolu eest vastutab töövõtja, teostades vajadusel vastavaid uuringuid ning taotledes tehnilised tingimused. 1.2. Projekti struktuurskeem tuleb luua koostöös hoone tehnosüsteemide projekteerijatega ning kooskõlastada tellijaga projekteerimise käigus. 1.3. Kõik valitavad projektlahendused tuleb kooskõlastada tellijaga. 1.4. Töövõtja vastutab üldise praktika, heade tavade ning valdkonnas kehtivate põhimõtete ja normide järgimise eest. 2. Normdokumendid 2.1. Käsitleda projekteerimisel kõiki asjakohaseid kehtivaid EVS standardeid kohustuslike normdokumentidena. Töövõtja kinnitab, et omab teavet asjakohaste EVS normatiivdokumentide kohta. 2.2. Töövõtja peab järgima hankes nõutud normdokumente ning valdkonnas kehtivaid normdokumente. 2.3. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16.12.2022 määrus nr 101 „Eesti Infoturbestandard“ (vt etalonturbe kataloogi süsteemimoodulid „IND. Tööstuse IT“ ja „INF.14: Hooneautomaatikasüsteemid“). 3. Tehnilised nõuded 3.1. Üldnõuded 3.1.1. Projekteerida ja ehitada hooneautomaatikasüsteem (BACS – Building Automation and Control System) järgmisele hoonele: 3.1.1.1. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum (Mõisa tee 1, Viimsi alevik, Harjumaa). 3.1.2. BACS-i projekteerimisel ja ehitamisel, kvaliteedinõuete seadmisel ning töö- ja materjalimahtude hindamisel lähtuda liidestatavate tehnosüsteemide projektidest, tellija poolt esitatavatest täpsustustest ning järgnevates punktides loetletud funktsionaalsuse nõuetest. 3.1.3. Antud hange hõlmab ainult hoones asuvaid hoiuruume, kuid arvestada tuleb ka sellega, et tulevikus liidestatakse BACS-iga kogu hoonet teenindavad teised tehnosüsteemid (piisav vaba paigaldusruum kilbis, kilbi asukoht jms). 3.1.4. BACS-i põhieesmärgiks on tagada hoonete tehnosüsteemide toimimine nii, et: 3.1.4.1. tehnosüsteemid toimivad vastavalt kavandatule; 3.1.4.2. ruumide sisekliima vastab esitatud nõuetele; 3.1.4.3. tagatud on inimeste ohutus ning tehnosüsteemide ja materiaalsete väärtuste kaitse; 3.1.4.4. tehnosüsteemide ekspluatatsioonikulud on optimaalsed; 1/21  3.1.4.5. tehnosüsteemide toimivust jälgitakse pidevalt; 3.1.4.6. hoonetes ja tehnosüsteemides toimuvast on olemas operatiivne ülevaade ning tekkivatest olulistest kõrvalekalletest teavitatakse koheselt vastutavaid isikuid; 3.1.4.7. hoonete energiakulu on kooskõlas energiatõhususe miinimumnõuetes sätestatuga ning on võimalikult madal, kuid samas piisav, et tagada kõik muud esitatud nõuded. 3.1.5. Automaatikasüsteem peab võimaldama veateadete, seadeväärtuste, juhtsignaalide ning jälgitavate väärtuste (hoone sisekliima jms.) logimist koos ajatempliga järelevalvekeskusesse ja/või lokaalsesse kontrollerisse/arvutisse/serverisse. Erinevatelt tehnosüsteemidelt kogutud andmeid peab olema võimalik eristada ning eraldi salvestada. Süsteemi kasutajal peab olema võimalus andmete salvestamise asukohta ja perioodi muuta. Täpne andmete salvestuse struktuur ja lahendus täpsustada projekteerimise käigus tellijaga. 3.1.6. Süsteemi kasutajal peab olema võimalik salvestada kogutud andmeid sellises vormingus, et neid andmeid saaks täiendavalt töödelda tabelarvutusprogrammidega (nt. Microsoft Excel vms). 3.1.7. Projekteeritav BACS peab võimaldama vahetult jälgida hetkelist, pikemaajalist ja keskmist energiatarbimist. Selle jälgimine peab olema võimalik eraldi kõikide olulisemate tarbijate kaupa ja samas ka kokkuvõtlikult, koondades sama energialiigi tarbijaid. Peab olema võimalik koguda ja salvestada energiatarbimise andmeid nii, et oleks võimalik nende hilisem töötlus ja analüüs tabelarvutusprogrammidega (nt. Microsoft Excel vms). 3.1.8. Süsteemi poolt kogutavad andmed peavad kaasa aitama teadlike operatiivsete otsuste tegemisele, mis aitavad vältida tehnosüsteemide töös majanduslikult ebaefektiivseid või avariisid põhjustavaid olukordi. 3.1.9. Hoonete automaatikasüsteemid tuleb projekteerida kasutades programmeeritavaid loogika kontrollereid. Kasutatavad sidekanalid peavad olema füüsilised ühendused, mis kasutavad standardseid ning hooneautomaatikas laialdaselt kasutatavaid protokolle. 3.1.10. Kaablid tuleb paigaldada võimalusel valdavalt kaabliredelitele. Kohtades, kus on olemas kaablitele kahjustuste tekkimise oht, tuleb kaablid paigaldada kaitsetorudesse. Kaablid ühendatakse ja markeeritakse mõlemast otsast automaatikatöövõtja poolt. 3.1.11. Kõik süsteemi kuuluvad kaablid peavad olema vee- ja kulumiskindlalt markeeritud mõlemas otsas. 3.1.12. Hoone automaatikasüsteemi Etherneti põhine andmeside peab toimuma eraldiseisva lokaalse kohtvõrgu kaudu, mis ei puutu kokku muude hoones asuvate sidevõrkudega. Teiste võrkudega ühendamine on lubatud ainult tellijaga kokkuleppel ning järgides rangelt kõiki tellija julgeolekualaseid ning tehnilisi nõudeid. 3.1.13. Võrguseadmete vajadus tuleb täpsustada tellijaga. Võrguseadmed peavad olema üldjuhul paigaldatud automaatikakilpidesse IEC/EN 60715 nõuetele vastavale DIN liistule (35x7.5), erijuhud tuleb kooskõlastada tellijaga. 3.1.14. Võrguseadmed peavad olema ilma ventilaatoriteta. 3.1.15. Võrguseadmed peavad olema seadistatavad ja hallatavad ning toetama vähemalt: 3.1.15.1. SNMP v3 protokolli; 3.1.15.2. NTP v4 protokolli; 3.1.15.3. IEEE 802.1x standardit; 3.1.15.4. IEEE 802.1p standardit; 3.1.15.5. IEEE 802.1q standardit; 3.1.15.6. IEEE 802.3x standardit; 3.1.15.7. IEEE 802.3ad standardit; 2/21  3.1.15.8. IEEE 802.1s/w/d standardeid; 3.1.15.9. portide manuaalset desaktiveerimist; 3.1.15.10. portidesse ühendatavate lubatud seadmete MAC aadresside kirjeldamist; 3.1.15.11. turvatud ühendusega haldusliidest (TLS1.2/1.3 toega HTTPS ja SSH liidesed); 3.1.15.12. aegunud haldussessioonide automaatset lõpetamist; 3.1.15.13. olulistest sündmustest info edastamist tsentraalsetesse infosüsteemidesse (Syslog, SNMP vms). 3.1.16. Automaatikakeskuste kasutajaliidesed (juhtpaneelid jms.), I/O-moodulid ja kõik muud seadmed peavad eelistatult kuuluma automaatika keskseadmetega samasse tooteperekonda ning nendega laitmatult ühilduma. Kõik kasutatavad seadmed tuleb kooskõlastada tellijaga. Tellijaga kooskõlastatult on erijuhul lubatud kasutada ka erinevate tootjate seadmeid, millede töökindluse ja ühilduvuse eest vastutab töövõtja. 3.1.17. Süsteemi komponentide valikul tuleb eelistada laialdaselt tuntud ning olulise turujõuga tootjate seadmeid ning tarkvarasid. Valitud seadmetele ning tarkvarale peab olema tagatud tootjapoolne tugi Eestis asuva ettevõtte kaudu, kellel on olemas vajalike kutseoskustega personal. Eelistatud on need seadmed ja tarkvarad, millede seadistusvõimalused võimaldavad järgida ning rakendada Eesti infoturbestandardis (vt. p2.3) kirjeldatud meetmeid. 3.1.18. Võimalikest litsentseerimise viisidest on eelistatud väljaostetavad litsentsid. 3.1.19. Süsteemi kõikide komponentide tarbetud teenused, funktsioonid ja liidesed peavad olema desaktiveeritud või desinstallitud. 3.1.20. Seadmete paigalduskohad tuleb valida sellised, et ebasoodsad keskkonnatingimused (niiskus, kuumus, külmumine, vibratsioon jms.) ei kahjustaks seadmeid. 3.1.21. Automaatika keskseade peab toite kadumisel terviklikult säilitama kogu mälu (sh. programmid ja logid) vähemalt 7 ööpäeva kohta. Lubatud on kasutada nii patareiga/akuga, kui ka ilma selleta lahendusi. Patareiga/akuga lahenduse puhul peab keskseade sarnaselt muudele veateadetele edastama teate, kui see patarei/aku vajab välja vahetamist. Patareina/akuna peab olema kasutusel levinud standardiseeritud toode, mida on võimalik soetada jaemüügist. 3.1.22. Automaatika tarkvara ja seadmed peavad olema võimelised töötama täismahus ilma ligipääsuta internetile ja/või muudele välistele infosüsteemidele. 3.1.23. Pea- ja alakeskuste ning tehnosüsteemide automaatikaseadmed peavad olema võimelised toimima iseseisvalt, ilma kõrgema taseme järelevalve/automaatikakeskuseta ning omama eraldi reservtoidet. Iseseisva töö puhul peab olema võimalus muuta seadeväärtusi, näha tegelikke väärtusi ja saada infot süsteemi veateadete ning aktiivsete alarmide kohta. Nad peavad lisaks juhitavate süsteemide veateadetele edastama/kuvama ka oma komponentide veateateid: 3.1.23.1. moodulite rikked; 3.1.23.2. kommunikatsiooni rikked järelevalvekeskusega, moodulitega ja platsiseadmetega; 3.1.23.3. mõõtetulemuste väljumised mõõtepiirkonnast. 3.1.24. Ühte süsteemiprotsessi ei tohi jagada mitmele alakeskusele ja/või automaatikakontrollerile. 3.1.25. Süsteemis peavad autonoomselt toimima reguleerimis-, juhtimis-, mõõtmis-, aja- sündmus-, ja arvestusprogrammid, piirväärtuste jälgimine ning blokeeringu- ja sundkäivitusprogrammid. 3/21 3.2. Süsteemi kasutajaliides 3.2.1. Juurdepääs automaatikasüsteemile võimaldatakse ainult volitatud isikutele. 3.2.2. Süsteemi kasutamine peab olema võimalik lokaalsetelt juhtpaneelidelt ja kaugtöökohalt. Kaugpöörduse ning kaugtöökoha võimalikkus ning selle tehnilised tingimused tuleb täpsustada projekteerimise käigus tellijaga. 3.2.3. Kasutajaliides peab olema eesti keelne. 3.2.4. Kaugpöörduse korral on BACS-i kasutajaliidesena eelistatud veebipõhine kasutajaliides. 3.2.5. BACS-i samaaegse kasutamise võimalus peab olema vähemalt kahel (2) erineval kasutajal. 3.2.6. BACS peab võimaldama tehnosüsteemide monitooringut automaatikakilpide juhtpaneelide ja kaugtöökoha arvuti kaudu. Kõiki seadmetelt kogutud andmeid peab olema võimalik kuvada graafiliselt. 3.2.7. Kõiki automaatikaseadmeid ja -keskuseid peab volitatud isikutel olema võimalik juhtida ning jälgida alaliselt paigaldatud juhtpaneelide kaudu. Kõikidel seadmetel ja/või juhtpaneelidel peab olema paroolikaitse ja tekstipõhine menüüvalik, mille kaudu saab jälgida nii süsteemi- kui ka programmipunkte, ajaprogramme, punktide positsioonitunnused jms infot. Juhtpaneelilt tehtud muudatused peavad salvestuma süsteemi püsivalt ja olema jälgitavad ka järelevalvekeskusest. Juhul, kui juhtpaneel on avalikus või lihtsasti ligipääsetavas kohas, peab sellel olema lukustatav kate ja/või uks takistamaks kõrvaliste isikute juurdepääsu süsteemile. Komplektse automaatikaga tehnosüsteemidele võib lisaks jääda tootjapoolne juhtpaneel. 3.2.8. Erinevad tehnosüsteemid, kulumõõtjad, hoone energiatarbimise kuva, korruseplaanid, jne esitada objektipõhiselt hierarhilise struktuurina (nö „puuna“). Tehnosüsteemide näitlikustatud tehnoloogilised skeemid koostada vastavalt reaalsele teostusele. Näitlikustatud vaadete loomisel lähtuda üldisest praktikast ning järgida ka „ANSI/ISA-101.01-2015, Human Machine Interfaces for Process Automation Systems“ kirjeldatud põhimõtteid. Skeemidel tuleb arusaadavalt esitada süsteemi teeninduspiirkonnad, tööajad (seadistamise võimalus), seadeväärtused (seadistamise võimalus), tegelikud väärtused ja alarmid. Korruse plaanidel tuleb esitada ruumipõhised näidud ruumides, kus toimub kliima jälgimine ja/või juhtimine. 3.2.9. Kõiki kasutaja poolt sisestatud väärtusi tuleb kontrollida, et need oleksid sisestatud korrektselt ning et sisestatud väärtused oleksid lubatud/oodatud piirides, välistamaks automaatikasüsteemi ettearvamatut toimimist. Sisestusvigade korral tuleb kasutajale kuvada arusaadava sisuga veateade. 3.2.10. Tehnosüsteemi parameetrite graafikud peavad olema kättesaadavad selle tehnosüsteemi vaatel asuvalt lingilt. Süsteemi kasutajal peab olema võimalus valida kasutajaliideses trendi kujul esitatavaid andmeid ja kuvatava perioodi pikkust, kusjuures trendigraafiku telgede ühikute piirväärtused peavad olema vabalt valitavad ning ühel graafikul peab olema võimalus kuvada mitme erineva trendipunkti muutumist. 3.2.11. Tehnosüsteemid (ventilatsiooniagregaadid, külmamasinad, soojuspumbad ja muud sisse/väljalülitatavad seadmed) peavad olema varustatud töötundide loenduritega ning võimalusel tuleb ühtlustada töötunde seadmete vahel. Töötundide loendur peab olema nullitav ja programmeeritav ning hooldusintervalli täitumisel peab süsteem väljastama alarmi. Hooldusintervallid tuleb seadistada vastavalt tootja kasutusjuhendile. 3.2.12. Kõikides automaatika keskustes tuleb kuvada ka kõikide sellega seotud seadmete/süsteemide tööaja seadistused ja kõikide alarmide loetelu tabeli kujul koos asjakohase infoga (tabelina kuvatavad read on veergude kaupa filtreeritavad). 4/21  3.2.13. Kõikide ühendatud kulumõõtjate näitusid peab olema võimalik esitada ühe lehe/aadressi/tabelina. 3.2.14. Kulumõõtjatelt tuleb esitada hetkenäidud, kumulatiivsed näidud, eelmise n tunni/päeva/nädala/kuu/aasta keskmised tarbimised ning keskmisest näidust olulise erinevuse korral edastada 2. tähtsusastme alarm (lepitakse tellijaga eraldi kokku sõltuvalt süsteemist ja objekti kriitilisusest). 3.2.15. Järelevalvekeskuse ja automaatikakilpide kuvad kohandada eraldusvõimele 1920x1080 (soovitatavalt sobitada valitud ning tellijaga kooskõlastatud juhtpaneeli eraldusvõimega). 3.2.16. Kõiki mõõdetavaid parameetreid peab olema võimalik trendida. Trendid tuleb salvestada BACS-i ja/või kaugtöökoha arvutisse ning andmete säilitamise minimaalne aeg on 1 aasta. Vaikimisi on trenditav intervall 15 minutit. Väikseim trendi intervall on 1 minut ja seda rakendatakse vaid valitud juhtudel. Detailne info trendimise intervallidest on toodud Tabelis 1. 3.2.17. Trendimiseks vajalikke andmeid peab olema võimalik salvestada arvutisse sobivas vormingus, et neid oleks võimalik vajadusel edasi töödelda tabeltöötlusprogrammiga (nt Microsoft Excel jms). 3.2.18. Kasutajaliideses kuvatavate vaadete eskiisid tuleb kooskõlastada tellijaga ning need tuleb lisada tööprojektile. 3.3. Liidestatavad tehnosüsteemid 3.3.1. BACS-iga liidestatavad tehnosüsteemid on järgmised: 3.3.1.1. Elektrivarustus 3.3.1.2. Ventilatsioon 3.3.1.3. Külmavarustus 3.3.1.4. Muud süsteemid: 3.3.1.4.1. Eriruumide temperatuur ja niiskus 3.3.2. Punktis 3.3.1 loetletud liidestamist vajavate süsteemide ja nende veateadete detailsem kirjeldus on toodud Tabelis 1 (vaadata ainult antud projektis kasutatavate tehnosüsteemide kohta toodud infot). 3.3.3. Juhul, kui liidestatavad süsteemid on võimelised väljastama infot mida ei ole kirjeldatud Tabelis 1, siis selle info suunamine BACS-i tuleb kooskõlastada tellijaga. 3.3.4. Liidestatud tehnosüsteemidele, kus on oht kehavigastuste või varalise kahju tekkimiseks, peavad olema vajadusel paigaldatud turvalülitid, mis blokeerivad seadmete ootamatud käivitused BACS-ist (nt hooldustööde ajal jms. olukordades). Turvalülitite olekud peavad olema liidestatud BACS-iga ning need peavad olema näitlikustatud vastavate tehnosüsteemide kuvadel. 3.4. Järelevalvekeskused 3.4.1. Hoone automaatikasüsteemi peab olema võimalik hallata kaugtöökohalt ja automaatikakeskuste juhtpaneelidelt. 3.4.2. Tellijaga kooskõlastatult tuleb automaatika keskseadmete lähedusse luua arvutivõrgu ühenduspunkt, mille kaudu on võimalik ühendada BACS tellija kohtvõrguga. 3.4.3. Alakeskus peab sünkroniseerima oma kellaaja kaugtöökoha kellaga või siis tellija poolt määratud ajaserveriga. 3.4.4. Kasutajate erinevatele rollidele vajalikud volitused tuleb grupeerida järgmiselt: 3.4.4.1. Administraator – Isik, kes omab täielikku juurdepääsu süsteemile. Saab süsteemi seadistada, muuta seadeväärtusi ja muid seadistusi ning omab 5/21  juurdepääsu logitavatele andmetele, nende vaatamisele ja salvestamisele. Haldab kasutajakontosid ja määrab volitusi. 3.4.4.2. Haldur – Volitused on sarnased administraatorile, kuid ei saa hallata volitusi ega kasutajaid. 3.4.4.3. Tehnik – Süsteemi hooldust või remonti teostav isik/teenusepakkuja, kes ei võta aktiivselt osa süsteemi igapäevasest kasutamisest. Volitused peavad võimaldama süsteemi hooldamiseks ja seadistamiseks vajalike tegevuste teostamise. 3.4.4.4. Vaataja – Isik, kellel ei ole volitusi süsteemis muudatusi teha. Nad saavad vastavalt nende töö iseloomule jälgida tehnosüsteemide tööd (väärtused, trendid, veateated jms.) ning esitada päringuid (raportid energiatarbimise kohta, väärtused jms). 3.5. Nõuded automaatikakilpidele 3.5.1. Automaatikakilbiks peab olema lukustatav värvitud terasplekist kilp, mille korpuse kaitseaste vastab paigalduskoha tingimustele, kuid on vähemalt IP54. 3.5.2. Automaatikakilbi kaablite läbiviikude kaitseaste peab vastama paigalduskoha tingimustele, kuid peab vastama vähemalt IP54 kaitseastmele. 3.5.3. Nõrk- ja tugevvoolujuhtmed tuleb paigaldada eraldi karbikutesse ja need peavad olema grupeeritud eraldi kilbi läbiviikudele. 3.5.4. Juhtahelate toited tuleb grupeerida süsteemide kaupa vähemalt 0,8 mm2 ristlõikega kaabliga ning ühe grupi kaitsme suurus on maksimaalselt 4A. 3.5.5. Kõik ühendused tuleb teha nummerdatud riviklemmidele (va. kilpide vahelised arvutivõrgu ühendused, mis tuleb otsastada automaatika kilpides DIN-liistule käivasse paneeli ning seadmekappides sinna sobivasse paneeli). 3.5.6. Automaatikakilbi toide on 230/400 V, 50 Hz. 3.5.7. Pealüliti peab asuma kilbi sees. 3.5.8. Toite sisestusele peab olema paigaldatud C klassi liigpingepiirik. 3.5.9. Automaatikakilbis peab olema pistikupesa 230V / 6A, millel on eraldi kaitse ning millel on märgistus „AINULT MÕÕTESEADMETELE“. 3.5.10. Automaatikakilbi seadmete nominaalne toitepinge on kas 24 VDC või 24 VAC. 3.5.11. Automaatikakilpidesse tuleb ette näha eraldi maanduslatt andmeside- ja andurikaablite varjesoonte maandamiseks. 3.5.12. Automaatikakilbis peab olema pingekontrollirelee (viitrelee) ja sellel eraldi väljundipunkt, mis annab sisendi automaatika keskseadmele. 3.5.13. Keskseadmete väljunditel peavad olema vahereleed 230 VAC / 6 A 3.5.14. Automaatikakeskuses peab olema varuga sisendeid ja väljundeid (DI, DO, AI, AO) 20% ulatuses või vähemalt igaühte 1. Kui seadmete tootja lubab füüsiliste ja programmiliste punktide kasutamist litsentside alusel, siis peab nii füüsiliste, kui ka programmiliste punktide jaoks olema vabu litsentse samuti 20% ulatuses. 3.5.15. Automaatikakilbis peab olema vaba ruumi laiendusteks vähemalt 50% ulatuses. 3.5.16. Automaatikakilbi sisemine lubatav temperatuurivahemik on üldjuhul +16 … +45°C (täpsustada peale seadmete valikut) ning vajadusel tuleb rakendada selle tagamiseks erimeetmeid. BACS peab jälgima, et kilbi sisemine temperatuur ja niiskus püsib lubatud piirides ning edastama veateate, kui see lubatud piirkonnast püsivalt väljub. 3.5.16.1. Ruumides, kus asuvad automaatikakilbid, peavad olema temperatuuri- ja niiskusandurid (mitte kaugemal, kui 3 meetrit automaatikakilbist). BACS peab jälgima ruumi temperatuuri ja niiskuse taset ning seatud väärtuste ületamisel peab edastama veateate. 3.5.17. Põrandale monteeritavatel kilpidel peab olema 100-200 mm kõrgune sokkel. 3.5.18. Iga automaatikakilp/alakeskus peab omama puutetundlikku juhtpaneeli alakeskusega seotud süsteemide juhtimiseks ning jälgimiseks. Juhtpaneel peab 6/21  omama paroolikaitset ja ekraanisäästjat ning seda peab olema võimalik kasutada ka ilma valgustuseta ruumis. 3.5.19. Juhtpaneeli ekraani diagonaal peab olema vähemalt 10 tolli ja mitte halvema eraldusvõimega, kui 1280x720 (eelistatult 14 tollise diagonaali ja eraldusvõimega 1920x1080). 3.5.20. Juhtpaneeli kaitseaste peab vastama keskkonnale kuhu see paigaldatakse. 3.5.21. Automaatikakilbil peab olema punane signaallamp, mis teavitab aktiivsest (kviteerimata) alarmist. 3.5.22. Juhul, kui automaatikakilp on paigaldatud vähese valgustatusega asukohta (nt. trepialustesse, välitingimustesse vms.), tuleb kilp varustada sisemise valgustiga. 3.5.23. Kõikide tehnosüsteemide tehaseautomaatika, juhul kui see ei ole juba seadmesse sisse ehitatud, peab asuma juhitava tehnosüsteemiga samas ruumis asuvas eraldiseisvas automaatikakilbis. Mujale paigaldus on lubatud ainult tellijaga kokkuleppel. Juhul, kui tehnosüsteem on samas ruumis koos automaatika peakeskuse või mõne alakeskusega, võivad tehnosüsteemi automaatikaseadmed asuda ka ühes ja samas automaatikakilbis eraldi sektsioonides. Sellisel juhul peab kilbis olema selline märgistus, mille abil on selgelt võimalik eristada, millisele tehnosüsteemile ja/või automaatikasüsteemi osale seadmed ja ühendused kuuluvad. 3.5.24. Kõikides automaatikakilpides peab asuma antud kilbi teostusdokumentatsioon (töökirjeldus ja funktsionaalskeem, seadmete loetelu, kaablitabelid, sisendite/väljundite ühendusinfo, programmiliste ja füüsiliste punktide nimekiri, kilbi joonis seadmete asukohtadega jms). 3.5.25. Kilp peab olema varustatud jooniste hoidjaga (valmistatud tugevast PVC-st, mitte kilest). 3.5.26. Automaatikaseadmete, kaablite, tarvikute jms. kinnitamiseks ei ole lubatud kasutada liimteipe (ei ühe- ega kahepoolseid). 3.5.27. Automaatikakilp tuleb valida sellise suurusega, et sinna mahub automaatika seadmete varutoite tarbeks kas online UPS (mis on varustatud LAN-i ühendatava haldusmooduliga ja/või automaatikasüsteemides kasutatava standardse liidesega) või akud koos laadimist ja monitoorimist võimaldava mooduliga. 3.6. Seadmed ja andurid 3.6.1. Platsiseadmetena, kui need juba ei sisaldu tarnitud tehnosüsteemis, tuleb kasutada nende eesmärgiga tehniliselt sobivad andureid ja täitureid vastavalt Tabelile 1 ning tehnosüsteemide funktsionaalskeemidele. 3.6.2. Ühtlasema reguleerimisulatuse tagamiseks tuleb mootoritel kasutada sagedusmuundureid (va. EC ja PM mootorite korral). Sagedusmuundurid peavad olema varustatud nõuetekohaste häirete filtritega. 3.6.3. Andurite mõõtetäpsus peab olema mitte halvem kui 0,5% mõõtepiirkonnast. 3.6.4. Seadmete kaablitele tuleb jätta selline varu, et vajadusel oleks võimalik seadmeid 0,5 m ulatuses ümber paigutada. 3.6.5. Kaablite hargnemised tuleb teostada tähistatud harukarpides. 3.6.6. Tehnosüsteemide ja alakeskuse vahelised arvutivõrgu ühendused tuleb tehnosüsteemide juures lõpetada seinakarpi paigaldatud pesaga. Seinakarbis olevasse pessa ühendatakse tehnosüsteem tehases toodetud seadmekaabliga. 3.6.7. Kõikidele seadmetele tuleb paigaldada sobiv kaablikinnitus (liimteipi ei ole lubatud kasutada) ning niiskuse- ja tolmuvastane läbiviigutihend. 3.6.8. Seadmed peavad olema valitud nii, et nad taluvad paigalduskoha kõige halvemaid võimalikke tingimusi. 3.6.9. Kaablite varjesooned tuleb maandada ainult ühest otsast automaatikakilbis oleva vastava maanduslatiga, mis on ettenähtud andmeside- ja andurikaabli varjesoonte maandamiseks. 7/21  3.6.10. Üldkasutatavatesse ruumidesse tuleb andurid paigaldada nii, et andurite korpused ega kaablid ei rikuks ruumi üldpilti ning paigaldusviis tuleb kooskõlastada eelnevalt tellijaga. 3.6.11. Temperatuuriandurid peavad olema paigaldatud eemale soojusallikatest (päikesekiirgus, kütteseadmed jms. seadmed). Anduri paigaldamise asukoht peab vastama mõõtmise eesmärgile. Andureid ei ole lubatud kinnitada liimteibiga. 3.6.12. Välistemperatuuriandurid peavad olema paigaldatud ehitise põhjapoolsele küljele, kui ei ole näidatud teisiti. Paigalduskoht peab olema hooldamiseks kergesti ligipääsetav, kuid samas olema piisavalt kaitstud juhusliku või pahatahtliku kahjustamise eest. Vajadusel peab andur olema varjatud otsese päikesekiirguse eest varjega. 3.6.13. Sukelandurid peavad olema torusisesed, keskkonnaklassile vastavas anduritaskus (kiiret reageerimist vajavad andurid võivad vajadusel olla paigaldatud ilma anduritaskuta otse mõõdetavasse keskkonda). 3.6.14. Ebaühtlase koormusega ruumides (suured nõupidamisruumid, aulad, auditooriumid) tuleb kasutada ventilatsiooni õhukoguste piiramist isekalibreeruva CO2 ja kohalolekuanduri(te) abil. Nende kasutamise võimalused selgitada välja koostöös ventilatsiooni projekteerijaga. 3.6.15. Klapimootorite pöördemoment peab olema vähemalt 5 Nm iga 1 m² klapi pindala kohta. 3.6.16. Jahutusega hoonetes tuleb väljaspool tehnoruume kasutada 24V täiturmootoriga ventiiliajameid (erandid tuleb kooskõlastada tellijaga). 3.6.17. Kütte- ja jahutussõlmedes ning kalorifeersõlmedes kasutada sujuvjuhtimisega (näiteks 0-10V või 4-20mA) ja tagasisidega (0-100 %) ajameid. Tagasiside ei ole nõutav lõppseadme reguleersõlmes: jahutuspalkide või jahutuskonvektorite ja radiaatorite segamissõlmedes. 3.6.18. Virtuaalsed olekusignaalid peavad olema tuletatud reaalsetest mõõtmistulemustest. 3.6.19. Külmumisohuga küttekontuuri ja tarbevee ajam peab olema piisavalt kiire toimeajaga. 3.6.20. Igal ajamil peab olema asendinäidik. 3.6.21. Reguleerimisventiile peab saama käsitsi juhtida (va ruumipõhised kütte- ja jahutussüsteemid). Kaugkütte reguleerimisventiile peab saama käsitsi seada ka püsivasse asendisse. 3.6.22. Kulumõõtjad tuleb paigaldada vastavalt kirjeldusele Tabelis 1. Kulumõõtjad tuleb ühendada M-Bus võid Modbus liidese kaudu automaatika keskseadmega. 3.6.23. Ventilatsiooniagregaatides tuleb kriitiliste õhutemperatuuride mõõtmiseks kasutada keskväärtusandureid. 3.6.24. Kondensaadivaba süsteemi korral tuleb kriitilistesse ruumidesse (valitakse koostöös jahutussüsteemi projekteerijaga) paigaldada jahutustorustikule kondensaadi andur, et kondensaadiohu vältimiseks saaks vajadusel tõsta jahutusvedeliku temperatuuri. 3.7. Aja- ja sündmusprogrammid 3.7.1. BACS peab võimaldama tehnosüsteemide juhtimist ajaprogrammi ja sündmusprogrammi abil. Ajaprogrammis võib olla mitmeid ajaga seotud käske: päeva-, nädala-, pühadekäske või muid kalendriga seotud käske. 3.7.2. Ajaprogramm (minimaalne tööaeg; säästurežiim ja kasutusväline aeg) peab olema kõikidel erinevatel ruumikliima juhtimise, ventilatsiooni-, jahutus- ja küttesüsteemidel. 3.7.3. Sündmusprogramm tähendab mingitele mõõteväärtustele (temperatuur, rõhk jne), olukorrale (nt. teise tehnosüsteemi töötamine) või arvutatud väärtustele tuginevat programmi, mis teostab mingil hetkel soovitud lülituse (nt tehnosüsteemi ja/või seadme käivituse). 8/21  3.7.4. BACS peab välistama ruumide samaaegse kütmise ja jahutamise. Minimaalne neutraaltsoon on ± 0,5°C ruumide seadeväärtusest, üldjuhul kasutatakse neutraaltsooni ± 1°C (peab olema seadistatav). Kui väline temperatuur võimaldab vabajahutust, peab süsteem rakendama esmajärjekorras vabajahutust ja välistama jahutusseadme kasutamise samaaegselt vabajahutusega. 3.7.5. Ruumi akna avanemisel edastab ruumi kontroller signaali BACS-i, mis katkestab jahutamise ja lülitab kütte kasutusajavälisesse režiimi. Juhul, kui ruumi akna andur on ühendatud valvesüsteemiga, võetakse oleku signaal võimalusel valvesüsteemist. 3.7.6. BACS peab tagama tehnosüsteemide/seadmete käivitumise loogilises järjekorras. Lisaks peab olema loodud võimalus tulekahju häire korral seisatud seadmete ajaliste viidetega ühiseks käivitamiseks, kui häire on taastatud. Üksikasjad tuleb täpsustada tehnosüsteemide projekteerijate ja/või paigaldajatega. 3.8. Alarmide edastamine 3.8.1. Kõik veateated ja alarmid logitakse automaatika keskseadmetesse ja/või kaugtöökoha arvutisse. Alarmi aktiveerimisel rakendatakse viivitust, mille pikkus sõltub veateatest. Aktiivsed (kviteerimata) alarmid peavad olema nähtavad alakeskustes ja ka kaugtöökohal. 3.8.2. Süsteem peab võimaldama alarmide liigitamist ja edastamist vastavalt ruumile ja tehnosüsteemile ning alarmi tähtsusastmele. 3.8.3. Alarmide tähtsusastmeid peab süsteemis olema vähemalt 2 (kriitilised ja mitte- kriitilised). 3.8.4. Alarmide seadistamisel peab saama alarmile tähtsusastmega 1 (kriitilised alarmid) lisada tegevusjuhise. 3.8.5. Alarmi kirje alusel peab olema võimalik aru saada, et millise ruumi ning millise tehnosüsteemi ja millise sündmusega on tegemist. 3.8.6. Vea- ja olekuteateid peab olema võimalik edastada e-postiga ja SMS-iga vastavalt teate allikale, tüübile ja/või tähtsusastmele. Alarmide edastamise vajadus ning tingimused tuleb täpsustada projekteerimise käigus tellijaga. 3.8.7. Alarmid edastatakse tavaliselt e-posti teel ning 1. tähtsusastmega alarmid edastatakse vajadusel ka SMS-i teel. 3.8.8. Kui alarmide edastamiseks kasutatakse GSM modemit, siis peab sellele olema tagatud elektritoide läbi katkematu varutoiteallika (vähemalt 10 minutise tugiajaga), et tagada alarmide edukas edastamine. 3.8.9. Alarmid vajavad kviteerimist ja vajadusel ka kviteerimiseelset lokaalset kontrolli vastavalt üldisele praktikale ja normatiividele (tulekahjuhäire, külmumiskaitse rakendumine jne). 3.8.10. Süsteemi taaskäivitumisel ei edastata alarme 1 kuni 15 minuti jooksul kuniks süsteemid saavutavad normaalse tööoleku. 3.8.11. Töövõtja peab esitama programmeeritud alarmide tabeli koos parameetrite ning tegevusjuhistega tellijale kooskõlastamiseks. 4. Märgistus 4.1. Kõik seadmed tuleb varustada kohtkindlalt kinnitatud siltidega, millel on seadme projektikohane tunnus, süsteemitunnus, seadme nimetus (vajadusel) ja automaatikakilbi tunnus. 4.2. Sildid on valge tausta ning graveeritud musta tekstiga. Sildid kinnitatakse roostevabast terasest tõmbeneediga/kruviga (või samaväärsel kinnitusviisil). 4.3. Kilpide sildid peavad olema mõõdus vähemalt 50 x 70 mm. Seadmetunnuse teksti kõrgus on vähemalt 20 mm ja muul tekstil 15 mm. 4.4. Andurite jms. sildid tuleb paigaldada seadme juurde (vajadusel eraldi alusele) nii, et seadet vahetades ei lähe sildid kaduma. 4.5. Varjatult paiknevad seadmed varustatakse nähtavalt paigaldatud täiendavate siltidega, millele kantakse seadme nimetus ja otstarve. 9/21  4.6. Ripplagede taha jäävad seadmed märgistatakse seinale või laepaneelide peale kantavate tähistega tellijaga kooskõlastatud viisil. 4.7. Kinnitusviisi valikul on soovitav, et lähestikku asuvate seadmete sarnased sildid kinnitataks samal viisil. 4.8. Liidestatud tehaseautomaatikaga tarnitud tehnosüsteemidele tuleb lisada nähtavale kohale ajas püsiv silt „Süsteemi juhib hooneautomaatika“. 4.9. Tehnosüsteemide turvalülitid peavad olema varustatud nähtaval kohal ajas püsiva sildiga „Hooneautomaatika blokeerimine“. 4.10. Raskesti ligipääsetavates kohtades (torude, seadmete vms. varjus) või kõrgel asuvatel siltidel tuleb kirjad suunata vahekäikude poole. 5. Üleandmine kasutajale ja koolitus 5.1. Teostusdokumentatsioon tuleb esitada tellijale kontrollimiseks 14 päeva enne objekti vastuvõtmistähtaega. 5.2. Teostusdokumentatsioon sisaldab üldjuhul järgnevat infot: 5.2.1. süsteemi üldine kirjeldus; 5.2.2. süsteemi struktuurskeem koos kasutatavate andmesiinide ja seadmete aadressidega; 5.2.3. funktsionaalskeemid koos platsiseadmete ühendus- ja kaabeldusandmetega; 5.2.4. alakeskuste sisendite ja väljundite loetelu; 5.2.5. alakeskuste kilpide joonised; 5.2.6. seadmete loetelu; 5.2.7. seadmete asukohad näidata plaanijoonistel ja alakeskuste joonistel; 5.2.8. seadmete andmed (sh. mootorventiilide ja ajamite andmed); 5.2.9. teiste töövõtjate poolt tarnitud automaatikasüsteemi komponentide ühendus- ja kaabeldusandmed; 5.2.10. järelevalvekeskuse ning sellega liidestamise kirjeldus; 5.2.11. programmide kirjeldused koos plokkskeemidega (sh. protsessijoonised koos toimimiskirjeldusega); 5.2.12. programmiliste ja füüsiliste punktide nimekiri; 5.2.13. automaatikatarkvara liigendatud ülesehituse kirjeldus; 5.2.14. info süsteemi litsentside kohta (sh. litsentside kasutuse kohane info); 5.2.15. info süsteemi paigaldatud ning kasutuses sisendite ja väljundite kohta; 5.2.16. kasutajaliideses navigeerimise kirjeldus ning sisu liigendamise ülevaade; 5.2.17. tehnosüsteemide näitlikustatud vaadete ekraanitõmmised; 5.2.18. tabelkujul seadistatud alarmide ning trendide nimekirjad; 5.2.19. loodud kasutajate ja nende paroolide ning volituste nimekiri (sh. viide parooli hoidmise viisile); 5.2.20. seadmete seadistusfailid (nende olemasolul); 5.2.21. seadmete konfiguratsioonide ja programmide varukoopiad; 5.2.22. programmide lähtekoodid ja administraatori koodid; 5.2.23. kasutatud arendusvahendite loetelu (koos kasutatud teekide ning versiooniinfoga); 5.2.24. süsteemi tarkvara ning selle komponentide loetelu koos versiooniinfoga; 5.2.25. kasutamis-, programmeerimis-, liidestamis- ja hooldusjuhised; 5.2.26. kilpide vastavusdeklaratsioonid; 5.2.27. seadmete tutvustused koos tehniliste andmetega (andmelehed ja juhendid); 5.2.28. komplekskatsetuste testplaan; 5.2.29. katsetus-, reguleerimis- ja häälestusprotokollid; 5.2.30. trendikatsetuste väljavõtted. 5.3. Süsteemi üleandmisel tuleb lisaks teostusdokumentatsiooni üleandmisele viia läbi ka eelnev lõppkasutajate koolitus, mille tulemusena peavad süsteemi kasutajad tulema toime süsteemi igapäevase kasutamisega. Kõik koolitusega seotud kulud kannab töövõtja. Koolituse minimaalne maht on 20 tundi ning tellija määrab koolitusel osalejate hulga. Koolitus jaguneb 10/21  teoreetiliseks, kasutus- ja seadistuskoolituseks ning lisaks tehakse veel garantiiajal korduskoolitus. Koolituse üksikasjad kooskõlastatakse tellijaga. 5.4. Töövõtja peab teostama süsteemi lõpphäälestuse koostöös tellijaga. Tellijale tuleb väljastada süsteemi seadistusakt koos testiraportiga. 5.5. Süsteemi vastavuse kontrollimine tellija soovidele toimub töövõtja poolt koostatud komplekskatsetuste testplaani alusel, kus on kirjas kõik vajalikud teststsenaariumid ning kõik vajalikud eeltingimused, mis tagavad loodud süsteemi nõuetele vastavuse tervikliku kontrollimise. Komplekskatsetusi puudutavad üksikasjad kooskõlastatakse eelnevalt tellijaga. Komplekskatsetused viiakse läbi koos tellijaga. 5.6. Juhul, kui garantiiperioodi jooksul ilmneb automaatikasüsteemiga ühendatud süsteemide töös ebatõhusat juhtimist või muid automaatikasüsteemist tulenevaid probleeme, on töövõtja kohustatud need probleemid kõrvaldama ning vajadusel automaatikasüsteemi uuesti seadistama. 5.7. Kõikide tehaseautomaatikat omavate seadmete tehaseparoolid tuleb töövõtjal asendada ning kehtivad paroolid tuleb üleandmisel edastada koos dokumentatsiooniga tellijale. 5.8. Kõikide paroolide asendamisel tuleb jälgida paroolide loomise head tava ning vältida korduvaid, lihtsasti aimatavaid ning sarnaseid paroole. Paroolid tuleb esitada tabelkujul ja see peab sisaldama minimaalselt seadme nime, võrguaadressi, füüsilist paiknemiskohta, seadmega ühenduse loomise üksikasju, administraatori parooli ja muud olulist infot. Lõppkasutaja peab saama muuta paroole vastavalt oma soovile. 6. Garantiiaja hooldus 6.1. Töövõtja annab tööde üleandmisel tellijale üle ka hooldusraamatu, kuhu kasutajad kannavad kõik süsteemi töös tekkivad vead ja rikked. Töövõtja kannab hooldusraamatusse kõikide vigade kõrvaldamiseks tehtud tööd ja vigade selgitused. Mittekriitilisi vigu/rikkeid võib kõrvaldada järgmise korralise hoolduse ajal. 6.2. Garantiiajal tehtava hoolduse hulka kuulub 4 hoolduskorda 2 aasta jooksul. Hoolduskordade kulud kannab töövõtja. 6.3. Hoolduse teostamise ajad lepitakse kokku tellija poolt määratud esindajaga (vähemalt nädal aega enne plaanitavaid töid). 6.4. Töövõtja koostab iga hoolduskorra kohta raporti, milles on ära toodud: 6.4.1. hoolduse aeg; 6.4.2. hoolduse teostaja; 6.4.3. hoolduse põhjus (korraline/rike/muu); 6.4.4. avastatud vead; 6.4.5. teostatud parandustööd; 6.4.6. korralise/garantiihoolduse korras teostatud tööd (süsteemi tark/riistvara muudatused jms). 6.5. Tellija esindaja kinnitab hoolduskorra raporti omapoolse allkirjaga. 6.6. Kriitiliste vigade kõrvaldamist peab töövõtja alustama hiljemalt ühe ööpäeva jooksul peale vastavasisulise info saamist. 6.7. Hoolduskorrad on järgmised: 6.7.1. Esimene hooldus: 6.7.1.1. Esimene hooldus teostatakse 5-7 kuud peale objekti vastuvõtmist. Hooldustööde hulka kuuluvad: 6.7.1.1.1. kasutaja soovide kohased programmilised muudatused (tööde maht kuni 4 tundi); 6.7.1.1.2. hooldusraamatusse märgitud vigade kõrvaldamine; 6.7.1.1.3. kriitiliste alarmide ja ohutusseadmete toimimise kontroll kilbiühendustest seadmeteni; 11/21  6.7.1.1.4. täiturmehhanismide korrasoleku kontroll; 6.7.1.1.5. seadmete korrastus ja hooldus; 6.7.1.1.6. seadmete tarkvara uuendamine; 6.7.1.1.7. programmide varukoopiate tegemine; 6.7.1.1.8. alarmide edastuse toimimise kontroll. 6.7.2. Teine hooldus: 6.7.2.1. Teine hooldus teostatakse 11-13 kuud peale objekti vastuvõtmist. Tööde hulka kuuluvad lisaks esimese hoolduse töödele: 6.7.2.1.1. kõikide alarmipunktide ja mõõtepunktide toimimise kontroll; 6.7.2.1.2. kõikide kalibreerimist vajavate mõõteandurite kalibreerimine. 6.7.3. Kolmas hooldus: 6.7.3.1. Kolmas hooldus teostatakse 17-19 kuud peale objekti vastuvõtmist. Teostatavad tööd on samad, mis olid esimesel hooldusel. 6.7.4. Neljas hooldus: 6.7.4.1. Neljas hooldus teostatakse 22-24 kuud peale objekti vastuvõtmist. Tööde hulka kuuluvad lisaks teise hoolduse töödele: 6.7.4.1.1. hooneautomaatikasüsteemi kõikide punktide kontroll; 6.7.4.1.2. reguleerimiskontuuride ja seadeväärtuste kontrollimine trendjälgimise abil. 6.8. Garantiikontroll teostatakse koos garantiihooldustega. Kontrolli käigus veendutakse selles, et töövõtja on täitnud oma kohustused (hooldused ja muud garantiiaja toimingud) ning et süsteem toimib tõrgeteta. 12/21 TABEL 1 ALARMI SÜSTEEM / SEADE SIGNAALID JA PARAMEETRID TÄHTSUS- ASTE 1. SOOJAVARUSTUS 1.1. Katel Gaasi või õli leke/häire 1 Katla üldhäire, veerõhu (üle/ala) häire, kuivakaitse 1 Katlamaja elektrivarustuse häire ja turvalülitite olek 1 Pumpade olek tagasisidega, häire ja juhtimine 1 Energiakandja (gaas, õli, pellet jms.) arvestus, hetke kulu, ajaline trend Väljuva soojusenergia arvestus (MWh) kumuleeruv, võimsus (kW) ajaline trend (intervall 1 minut), veekulu (m³) Suitsugaaside temperatuur/häire 2 Küttegraafiku seadistamine (vähemalt 3 punkti) ja temperatuuri alanduse ajaline juhtimine kellaaja/nädalapäeva järgi Katla olek (automaatne, käsi, töös, väljas) ja oleku logimine Ventiilide olek 1.2 Soojuspump Soojuspumba kriitiline häire 1 Soojuspumba vähekriitiline häire 2 Väljuva soojusenergia arvestus küttekontuuride kaupa (MWh) kumuleeruv, hetkevõimsus (kW) ajaline trend (intervall 1 minut), vooluhulk (m³/h), pealevoolu ja tagasivoolu temperatuurid Veerõhu (üle/ala) häire 1 Elektri arvestus (MWh), hetke kulu, ajaline trend (intervall 1 minut) Soojuspumba olek (automaatne, käsi, töös, väljas) ja oleku logimine 1.3 Päikesekollektor Tagastuva temperatuuri häire 1 Rõhk kontuuris ja alumise/ülemise piiri häire 1 Väljuva soojusenergia arvestus (MWh) kumuleeruv, võimsus (kW) ajaline trend (intervall 1 minut), veekulu (m³) 13/21 1.4. Soojasõlme Peale- ja tagasivoolu temperatuur peasoojusmõõtja järgi (oC). 1 primaarpool Peasoojusmõõtja on eraldi kommerts soojusmõõtjast Primaarkontuuri rõhu häire 1 Soojusenergia arvestus (MWh) kumuleeruv, võimsus (kW) ajaline trend (intervall 1 minut), veekulu (m³) Kütte perioodi (kuupäevast - kuupäevani) või välisõhutemperatuurist sõltuvuse etteandmise võimalus Ventiilide ja pumpade olekud, töötunnid, hooldusintervalli 2 seadistamise võimalus ja hooldusintervalli täitumise häire Välisõhu temperatuuri tegelik väärtus °C ja ajaline trend 1.4.1 Kütte kontuurid Rõhk kontuuris ja alumise piiri häire 1 . Igal kontuuril eraldi: Pealevoolu ja tagasivoolu temperatuuri tegelik väärtus °C ja 2 ventilatsiooni-, ajaline trend (intervall 1 minut) radiaator-, põranda- ja Juhul kui süsteemi täidetakse automaatselt tuleb võimalike 2 õhkkütte, lekete avastamiseks lisada häire läbi täiteveemõõtja õhkkardina jms. kontuurid Kõikide kontuuride soojusenergia arvestus (MWh) kumuleeruv, võimsus (kW) ajaline trend (intervall 1 minut), sooja tarbevee kulu (m³) Küttegraafiku seadistamine (vähemalt 3 punkti) ja temperatuuri alanduse ajaline juhtimine kellaaja/nädalapäeva järgi Reguleerventiili asendi % ja ajaline trend (intervall 1 minut) Õhkküttepuhurite/õhkkardinate juhtimine ja oleku indikatsioon Pumba olek tagasisidega ja häire (pump peab olema 1 sagedusmuunduriga) 1.4.2 Tarbevee kontuur Veerõhk kontuuris ja alumise piiri häire 2 . Pealevoolu temp. seadistamine, tegelik väärtus °C ja ajaline 2 trend (intervall 1 minut) Pumba olek tagasisidega (otse tsirkulatsioonipumba häire 2 väljundist) ja häire (pump peab olema sagedusmuunduriga) Veekulu arvestus (m³) (intervall 1 minut) Reguleerventiili asend % ja ajaline trend (intervall 1 minut) Tarbevee ülekulu häire etteantud tarbimisest suurema ja/või 1 määratud ajavahemiku sees tarbimise olemasolul (leke) 14/21 2. VEEVARUSTUS, KANALISATSIOON JA SADEVESI 2.1. Veemõõdusõlmed Veerõhk ja alumise piiri häire 1 Tarbevee arvestus (m³) kumuleeruv Veeülekulu häire. Töövälisel ajal ja valve all oleva 1 objekti veetarbimise korral andma häire Vooluhulk (m³/h), ajaline trend (intervall 1 minut) 2.2. Veearvestid Alamarvestid vastavalt veevarustuse projektile (näiteks: kasarmu, puurkaev, filtri tagasipesu, kuumköök, nõudepesu jne) 2.3. Veetöötlus-seadmed Olek, häire 2 2.4. Pumbad/rõhutõsteseadmed Pumpade olek(A-0-1)/häire/rõhk sisendis/rõhk 2 väljundis 2.5. Muud seadmed ja andurid Siibrite, klappide ja ventiilide olekud 2 Eriseadmete olek/häire 1 Nivoo, lekke, rõhu, temperatuuri, hapniku, pH, luukide 2 avamise jms andurid 15/21 3. ELEKTRIVARUSTUS 3.1. PJK (Kaitse)lülitite ja RLA olek/häire 1 Faasikontrolli relee häire Liigpingepiiriku olek Toitefiidrite olek/häire 3.2 GPK Sisend- ja väljundfiidrite kaitselülitite olekud 1 3.3. Elektriarvestid Kahesuunaline (kui on päikesepaneelid) peaenergiaarvesti aktiiv- ja reaktiivenergia kulu (kWh), võimsus (kW), liini ja faasi pinged ning -voolud, ajaline trend (intervall 1 minutit) Alamarvestid vastavalt elektriprojektile suuremate tarbijagruppide kaupa. Elektrienergia kulu (kWh), võimsus (kW) ja ajaline trend (intervall 1 minutit) 3.4. Reservtoited Generaatori kriitiline häire (võimalusel häirekood koos 1 selgitusega) Generaatori vähekriitiline häire (võimalusel häirekood koos 2 selgitusega) Generaatori kütuse nivoo langenud ½ peale 1 Generaatori kütuse minimaalse nivoo häire 1 Generaatori olek (automaatne, käsi, väljas, töös) 2 Generaatori aku toite häire 1 Andmed UPS-i võrgukaardilt UPS üldhäire 1 UPS hooldus-bypassi olek 2 UPS aku täituvus (intervall 1 minut) 2 3.5. Ruumide valgustus Juhtimine valgustatuse, kohaloleku ja kellaaja/nädalapäeva (juhul kui hoones järgi kasutatakse automatiseeritud Valgustuse olek valgustusjuhtimist) Valgustatuse lux näit Kohaloleku näit Hooneautomaatikaga seotud turvavalgustite aku, süüteseade 2 ja valgusallika rike 3.6. Välisvalgustus Juhtimine valgusanduri ja kellaaja/nädalapäeva järgi Valgusanduri lux näit Valgustuse rike 2 16/21 3.7 Päikeseelektrijaam Häired (paneel, inverter vms.) 1 Elektrienergia toodangu arvestus (MWh) kumuleeruv, võimsus (kW) ajaline trend (intervall 1 minut) 17/21 4. VENTILATSIOON 4.1. Üldventilatsiooni Tuleoht/avariilise seiskumise häire ja selle taastus 1 sissepuhke- väljatõmbe seade Jäätumiskaitse rakendumise häire ja selle taastus 1 Õhuvõtu ja heitõhu vedrutagastusega klappide lõpulülitite 1 asend ja oleku vastuolu häire Ventilaatorite olek vastavalt diferentsiaalse rõhu andurile ja 1 ajaline trend ning rõhu ja oleku vastuolu korral häire Rõhk kütte- ja jahutuse kontuuris ja alumise piiri häire 1 Küttekalorifeeri pealevoolu ja tagastuva vee temperatuur °C ja 1 ajaline trend (intervall 1 minut) Pumpade olek/häire 1 Jahutuskalorifeeri pealevoolu ja tagastuva vee temperatuur °C 2 ja ajaline trend (intervall 1 minut) Niisuti olek/häire 2 Filtrite rõhuvahe anduri näit ja häire 2 Rootorsoojustagasti pöörlemise anduri häire 1 Soojustagasti rõhuvahe anduri näit ja häire 2 Plaatsoojustagasti jää- ja härmatisevaba hoidmine Ruumi sissepuhke- ja väljatõmbeõhu temp. seadistamine, tegelik väärtus °C ja ajaline trend (intervall 1 minut, kasutada keskväärtusandurit) Jahutusega süsteemides kondenseerumise vältimise vajadusel 2 ka ruumist tagastuva õhu niiskuse anduri näit, kastepunkti saavutamisel häire ja jahutussüsteemi seadete muutmine BACS-i kaudu Sissepuhke õhu temperatuur °C enne ja peale soojustagastit (enne küttekalorifeeri) ja ajaline trend (intervall 1 minutit, kasutada keskväärtusandurit) Heitõhu temperatuur °C peale soojustagastit (intervall 1 minut, kasutada keskväärtusandurit) Küttekalorifeeri tööaja ja puhkeaja veetemperatuuri seadistamine Niisuti niiskusanduri tegelik näit, ajaline trend (intervall 1 minut) ja niiskuse seadistamine Ventilaatori kiiruse muutmine vastavalt välisõhu temperatuurile, temperatuuri seadistamine 18/21  Seadme juhtimine automaatikast (A, 1, ½, 0) vastavalt kellaajale/nädalapäevale ja selle registreerimine. Lokaalne juhtimine (1, A, 0) Välistemperatuuri andur °C ja ajaline trend (intervall 1 minut) Soojustagasti pöörlemise %, - retsirkulatsiooni õhuklappide asend %, - kasuteguri % Sissepuhke ja väljatõmbe ventilaatori juhtimine sagedusmuunduriga vastavalt õhukanali rõhule. Sagedusmuundurite %. Turvalülitite olek. Kütte- ja jahutuskalorifeeri ventiili asend % ja ajaline trend (intervall 1 minut) Ventilaatorite ja pumpade töötunnid 2 4.2. Väljatõmbe Olek, ajaline juhtimine (A, 0, ½, 1). ventilaatorid Turvalülitite olek. 19/21 5. KÜLMAVARUSTUS 5.1. Tsentraalne Andmed seadme võrgukaardilt 2 jahutuse seade Rõhk kontuuris ja alumise/ülemise piiri häire 1 Veerõhu häire kontuuri kõrgemas punktis 2 Pumba olek ja häire 2 Turvalülitite olek Väljuva jahutusenergia arvestus (MWh) kumuleeruv, hetkevõimsus (kW) ajaline trend (intervall 1 minut), vooluhulk (m³/h), pealevoolu ja tagasivoolu temperatuur Külmavarustuse perioodi seadistamine (kuupäevast – kuupäevani või etteantud keskmisest välisõhutemperatuurist sõltuvana) Jahutatud õhu, vee vms soojuskandja temperatuuri tegelik väärtus, ajaline trend (intervall 1 minut), ülemise ja alumise häirepiiri seadistamine ja häire Juhtimine välistemperatuuri ja kellaaja/nädalapäeva järgi Ventiili asend % ja ajaline trend (intervall 1 minut) 5.2. Ventilatsiooni- Ventilatsioonikontuuri üle/ala rõhk 1 kontuur Pumba olek/häire (soovitavalt difer. rõhu lüliti) 2 Turvalülitite olek Pealevoolu temperatuuri tegelik väärtus °C ja ajaline trend (intervall 1 minut) Tagasivoolu temperatuuri tegelik väärtus °C ja ajaline trend (intervall 1 minut) Reguleerventiili asendi % ja ajaline trend (intervall 1 minut) 5.3. Jahutuskontuur Kontuuri peale- ja tagasivoolu difer. rõhuandur 2 Pumba olek/häire (soovitavalt difer. rõhu lüliti) 2 Turvalülitite olek Kondensaadiandur 2 Peale- ja tagasivoolu temperatuuri tegelik väärtus °C ja ajaline trend (intervall 1 minut) Reguleerventiili asendi % ja ajaline trend (intervall 1 minut) 5.4. Lokaalsed Üldhäire 2 jahutusseadmed Olek 20/21 6. MUUD SÜSTEEMID JA SEADMED 6.1. Ruumi kontrollerid Seadesuuruste reguleerimisulatuse piirid ja öine alandus Ruumi temperatuuri seadesuurus ja tegelik näit Kütte ja jahutusseadmete ventiilide asend % VAV-klapi asend % ja arvutuslik õhuhulk CO2 anduri hetkenäit ja min/max parameetri seadistamine (vajalik VAV korral ja/või kui ruumides toimub informatiivne CO2 mõõtmine) Valgustuse olek ja valgustatuse lux näit Kohaloleku näit Aknaanduri oleku näit 6.2. Serveri-/ UPS-/ arhiivi, Ruumi temperatuuri reaalnäit ning häire seadistus 1 arvutiklass jms ruumid Ruumi niiskuse reaalnäit ning häire seadistus 1 Veelekkeanduri häire 1 6.3. Liiva-, rasva-, Süsteemi olek (norm., täitumine, häire) 2 õlipüüdurid, 6.4. Sulatussüsteemid ja Tööluba/olek 1 külmumiskaitsed 6.5. Suitsutõrjesüsteemid Elektrivarustuse häire/olek 2 ja - luugid Turvalülitite olek 6.6. Suitsu- ja Elektrivarustuse häire/olek 2 tuletõkkekardinad 6.7. Tavalift Elektrivarustuse häire/olek 1 6.8. Tuletõrjelift Elektrivarustuse häire/olek 1 6.9. Sprinkler ja tuletõrje Pumpade olek, siibrite olek, süsteemi rõhk 2 veevarustus Turvalülitite olek 6.10. Veemahutid Nivoo 1 6.11. Pikselöögi impulsside Impulsside arv 2 loendur 6.12. Eriruumid (laod, Uste/akende olekud 1 külmkambrid jms.) Temperatuur, niiskus, CO2 tase 1 6.13. Eriseadmed Vastavalt seadme võimekusele, kuid vähemalt üldhäire 1 21/21  3150 8450 7700 1600 1600 1600 1600 1550 1550 2650 800 4610 900 930 4337 800 750 1237 850 1700 1200 5070 1300 850 660 800 6270 1450 1450 1600 1600 4740 2360 4350 4170 3260 2650  Ventilatsioonisüsteemide mõõdistuspass Töö number: 25074 leht: 1 ( 6 ) Käesolevat dokumenti käsitletakse ühtse tervikuna, mis koosneb: tiitellehest, seletuskirjast, mõõtetulemustest, seadmete tabelitest ja joonistest. Objekti nimetus: Kindral Laidoneri Muuseum Objekti aadress: Mõisa tee 1, Viimsi, Harjumaa Projekt: 1637 Süsteemi(de) tähistus(ed): SV-1 Kasutatud metoodika: EVS-EN 12599 “Ventilation for buildings. Test procedures and measuring methods for handling over installed ventilation and air conditioning systems.” Kasutatud mõõtevahendid: TSI VELOCICALC 9565-P, Serial Nr. 9565P1921013 kalibreeritud kuni 18.01.2026 Töö koostas: Elvis Uusmaa, 24.03.2025 Tellija: Tresden OÜ, 24.03.2025 MAJATEHNIK OÜ KATSELABOR Kabinet 200, Aardla 23, Tartu Telefon: 53226554, 55508514, e-mail: [email protected] Akrediteeritud on mõõtmised. Tööst on lubatud teha koopia ainult tervikuna. Töö üksikute lehtede ja nendest tehtud koopiate kasutamine on keelatud.  Seletuskiri Töö number: 25074 leht: 2 ( 6 ) Käesolevat dokumenti käsitletakse ühtse tervikuna, mis koosneb: tiitellehest, seletuskirjast, mõõtetulemustest, seadmete tabelitest ja joonistest. Alused: Majatehnik OÜ Keskkonnatingimuste mõõtmise ja süsteemide justeerimise labori poolt väljastatud “Ventilatsioonisüsteemide mõõdistuspass nr. 25074" koostamisel on aluseks võetud standard EVS-EN 12599:2012 “Ventilation for buildings. Test procedures and measuring methods for handling over installed ventilation and air conditioning systems.” Mõõtmised teostas 20.03.2025 Elvis Uusmaa. Aluseks võetud standardis EVS-EN 12599:2012 sätestatakse, et ventilatsioonisüsteemidel on lubatud kõikumised koos mõõtemääramatusega iga ruumi õhuhulga puhul ±15% ja iga ventilatsioonisüsteemi üldõhuhulga kohta ±10%. Tööd on teostatud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt väljastatud mõõtmistööde litsentsi nr. 242 alusel, www.eak.ee Järeldused : 1. Ventilatsioonisüsteemid tagavad dokumentatsioonis toodud õhuhulgad, kui õhujaoturite, reguleerorganite ja ventilatsiooniseadmete seadistust ei muudeta. 2. Mõõtekohad on valitud vastavalt Majatehnik OÜ tööjuhendile ja tagavad mõõtevõime U (k=2): rõhkude vahe (Pa) mõõtmine 3%, arvutuslik voolukiirus (l/s) 10%. Kõikides mõõtepunktides (kui ei ole teisiti märgitud) parand kalibreerimistunnistuselt "0" (null). Kattetegur k sõltub mõõtetulemuste jaotusest ja soovitavast usaldusnivoost. Katteteguriks võetakse tavaliselt k=2, kui soovitakse sooritada mõõtmisi usaldatavusega P=95%. MAJATEHNIK OÜ KATSELABOR Kabinet 200, Aardla 23, Tartu Telefon: 53226554, 55508514, e-mail: [email protected] Akrediteeritud on mõõtmised. Tööst on lubatud teha koopia ainult tervikuna. Töö üksikute lehtede ja nendest tehtud koopiate kasutamine on keelatud.  Reguleerimiste ja mõõdistamiste tulemused Töö number: 25074 leht 3 ( 6 ) Käesolevat dokumenti käsitletakse ühtse tervikuna, mis koosneb: tiitellehest, seletuskirjast, mõõtetulemustest, seadmete tabelitest ja joonistest. Ruumi nr. Sissepuhe Mõõte- Element Asend Rõhkude Õhu Mõõte- Ruumis Projekt Erinevus või koht vahe kiirus kohas kokku õhuhulk projektist väljatõmme ( Pa ) ( m/s ) ( l/s ) ( l/s ) ( l/s ) (%) 116 sissepuhe 116.1 KTS 125 15 13 25 25 25 0,00% 117 väljatõmme 117.1 KSO 125 10 39 25 25 25 0,00% sissepuhe 118.1 KTS 100 6 180° 19 10 10 10 0,00% 118 väljatõmme 118.2 KSO 100 -3 41 10 10 10 0,00% sissepuhe 119.1 KTS 160 12 24 36 36 35 2,86% 119 väljatõmme 119.2 KSO 160 12 42 35 35 35 0,00% 121 väljatõmme 121.1 KSO 100 -12 41 5 5 5 0,00% 122 väljatõmme 122.1 KSO 100 -12 42 5 5 5 0,00% 124 sissepuhe 124.1 KTS 100 6 180° 20 10 10 10 0,00% 126 sissepuhe 126.1 KTS 100 9 17 16 16 15 6,67% sissepuhe 223.1 KTS 160 20 19 49 49 50 -2,00% 223 väljatõmme 223.2 KSO 160 15 59 48 48 50 -4,00% sissepuhe 224.1 KTS 160 15 21 40 40 40 0,00% 224 väljatõmme 224.2 KSO 160 7 62 30 30 30 0,00% väljatõmme 224.3 KSO 100 -5 47 10 10 10 0,00% sissepuhe 225.1 KTS 160 20 17 46 46 45 2,22% 225 väljatõmme 225.2 KSO 125 10 56 30 30 30 0,00% 226 väljatõmme 226.1 KSO 100 -5 48 10 10 10 0,00% 227 väljatõmme 227.1 KSO 100 -5 49 10 10 10 0,00% sissepuhe 228.1 KTS 160 20 17 46 46 45 2,22% 228 väljatõmme 228.2 KSO 125 10 54 30 30 30 0,00% 229 väljatõmme 229.1 KSO 100 -5 50 10 10 10 0,00% MAJATEHNIK OÜ KATSELABOR Kabinet 200, Aardla 23, Tartu Telefon: 53226554, 55508514, e-mail: [email protected] Akrediteeritud on mõõtmised. Tööst on lubatud teha koopia ainult tervikuna. Töö üksikute lehtede ja nendest tehtud koopiate kasutamine on keelatud.  Seadmed Töö number: 25074 leht 4 ( 6 ) Käesolevat dokumenti käsitletakse ühtse tervikuna, mis koosneb: tiitellehest, seletuskirjast, mõõtetulemustest, seadmete tabelitest ja joonistest. Tähis Teenindab Sissepuhe või Õhu temp. Tootlikkus (l/s) Tööreziim Filtrid Seadme nimetus Tööreziim väljatõmme kanalis Tegelik/Projekt (°C) mark sissepuhe 20,2 278 F7 3. kiirus SV-1 Muuseumi üldventilatsioon Autom Flexit L12 väljatõmme 21,6 258 M5 3. kiirus MAJATEHNIK OÜ KATSELABOR Kabinet 200, Aardla 23, Tartu Telefon: 53226554, 55508514, e-mail: [email protected] Akrediteeritud on mõõtmised. Tööst on lubatud teha koopia ainult tervikuna. Töö üksikute lehtede ja nendest tehtud koopiate kasutamine on keelatud.