Riigikantselei
Meie 10.03.2026 nr 8-1/1810-1
TsMS ja VÕS muutmise eelnõu (vaigistushagide
direktiivi ülevõtmine)
Austatud Riigikantselei
Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks tsiviilkohtumenetluse
seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (vaigistushagide direktiivi ülevõtmine).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Lisad:
1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu;
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse seletuskiri;
3. Kooskõlastustabel (lisa 1)
4. Vastavustabel (lisa 2)
Margit Juhkam 58633152
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
EELNÕU
05.03.2026
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse
muutmise seadus (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi
ülevõtmine)
§ 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine
Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) seadustikku täiendatakse §-ga 941 järgmises sõnastuses:
„§ 941. Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kuritarvitusliku
kohtumenetlusega kahju tekitamisest tuleneva hagi kohtualluvus
Kui isik, kelle elu- või asukoht on välisriigis, on algatanud välisriigi kohtus avalikus arutelus
osalemisest tulenevalt kuritarvitusliku kohtumenetluse, võib sellega tekitatud kahju hüvitamise
hagi esitada ka selle isiku elu- või asukoha järgi, kelle vastu kuritarvituslik kohtumenetlus
algatati.“;
2) paragrahvi 162 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kohus jätab avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kuritarvitusliku
kohtumenetluse tuvastamise korral hagi rahuldamise ulatusest olenemata menetluskulud
täielikult hageja kanda.“;
3) seadustikku täiendatakse §-ga 1961 järgmises sõnastuses:
„§ 1961. Tagatise andmine menetluskulude katteks avalikus arutelus osalemisest
tulenevalt esitatud hagi korral
(1) Hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate
menetluskulude katteks tagatise, kui hagi esitati kostja avalikus arutelus osalemisest tulenevalt
ja on alust arvata, et esineb kohtumenetluse kuritarvituslikkusele viitavaid asjaolusid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise
määramisele ei kohaldata käesoleva seadustiku § 196 lõiget 1, lõike 2 esimest lauset ja punkti
2.
(3) Kohus lahendab tagatise andmise taotluse kümne tööpäeva jooksul taotluse kohta hageja
seisukoha saamisest arvates. Kohus võib taotluse lahendada hiljem, kui ta soovib hageja
eelnevalt ära kuulata. Kohus võib kostja taotluse lahendada hageja seisukohata, kui hageja ei
esitanud seisukohta kohtu määratud tähtaja jooksul.“;
4) seadustiku 37. peatükki täiendatakse §-ga 3332 järgmises sõnastuses:
„§ 3332. Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõude
rahuldamata jätmine
(1) Kohus jätab käesoleva seadustiku § 4062 lõigete 2 ja 3 tingimustele vastava ilmselgelt
põhjendamatu nõude kostja taotlusel esimesel võimalusel rahuldamata, kui käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldused on täidetud.
(2) Kui käesoleva seadustiku § 4062 lõigete 2 ja 3 tingimustele vastava nõude aluseks olevad
asjaolud on kohtu arvates piisavalt välja selgitatud, kohus on arutanud vaidlusaluseid asjaolusid
ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest, andnud pooltele piisavad
selgitused selle kohta, millest asja lahendamine sõltub ja kes menetlusosalistest peab
vaidlusaluseid asjaolusid tõendama, ning hageja ei esita kohtu nõudmisel ja määratud tähtajaks
nõude aluseks olevaid täiendavaid asjaolusid, selgitusi või tõendeid ning hageja esitatu alusel
ei ole nõude rahuldamine õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi rahuldamata ilma pooltele
täiendavat tähtaega andmata. Enne hagi rahuldamata jätmise kohta otsuse tegemist selgitab
kohus hagejale kohtu nõudmise täitmata jätmise õiguslikke tagajärgi.
(3) Kui eelmenetluses selgub, et käesoleva seadustiku § 4062 lõigete 2 ja 3 tingimustele vastav
nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele
riik peaks andma õiguskaitset, jätab kohus nõude rahuldamata kohtuistungit pidamata.“;
5) paragrahvi 371 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud nõue on ilmselgelt põhjendamatu või
avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud nõudes kohtumenetluse algatamine on
kuritarvituslik.“;
6) seadustikku täiendatakse 431. peatükiga järgmises sõnastuses:
„431. peatükk
AVALIKUS ARUTELUS OSALEMISEST TULENEVALT ALGATATUD
KURITARVITUSLIK KOHTUMENETLUS
§ 4062. Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi
(1) Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kuritarvituslikule kohtumenetlusele
kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud erisusi.
(2) Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi on hagi, mis tuleneb füüsilise või
juriidilise isiku seisukohavõtmisest või tegevusest, millega kasutatakse sõna- ja teabevabadust,
kunsti ja teaduse vabadust või kogunemis- ja ühinemisvabadust, ning sellega otseselt seotud
ettevalmistavast, toetavast või abistavast tegevusest, ning see seisukohavõtmine või tegevus on
seotud avalikku huvi pakkuva küsimusega.
(3) Avalikku huvi pakkuva küsimusena käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses käsitatakse
muu hulgas järgmisi oma mõju tõttu üldsuse õigustatud huvi äratavaid küsimusi:
1) põhiõiguste, rahvatervise, ohutuse, keskkonna või kliimaga seotud küsimused;
2) küsimused, mis on seotud füüsilisest või juriidilisest isikust avaliku elu tegelase tegevusega
avalikus või erasektoris;
3) küsimused, mida arutatakse või vaadatakse läbi seadusandlikus, täitevvõimu- või
kohtuorganis või muus ametlikus menetluses;
4) küsimused, mis on seotud süüdistustega korruptsioonis, pettuses, kelmuses või mis tahes
muus kuriteos või väärteos;
5) küsimused, mis on seotud tegevustega, mille eesmärk on eelkõige valeinfo vastu võitlemise
kaudu kaitsta inimväärikust, vabadust, demokraatiat, võrdsust, õigusriiki ja inimõigusi, kaasa
arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õigusi, sealhulgas demokraatlikke protsesse,
põhjendamatu sekkumise eest.
§ 4063. Kuritarvituslik kohtumenetlus
(1) Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kohtumenetlus on kuritarvituslik, kui
selle peamine eesmärk on avalikus arutelus osalemise takistamine, piiramine või selle eest
karistamine ning põhjendamatute nõuete esitamine, kasutades sageli ära poolte
märkimisväärset ebavõrdsust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hagi kuritarvituslikkuse hindamisel peab kohus
arvesse võtma, kas:
1) nõue või selle osa on ebaproportsionaalne, ülemäärane või ebamõistlik ja kas nõude puhul
on tegemist õiguse kuritarvitamisega;
2) hageja või hagejaga seotud isikud on sarnastes küsimustes algatanud mitu kohtumenetlust;
3) hageja või tema esindaja on enne kohtumenetlust või selle ajal tegelenud hirmutamise,
ahistamise või ähvardamisega, samuti käitunud kirjeldatud viisil sarnastes või samaaegsetes
kohtuasjades;
4) hageja kuritarvitab menetlusõigusi, sealhulgas venitab menetlust, on esitanud kohtule
teadlikult valeandmeid, on valinud kohtualluvuse kohtu eksitusse viimise või menetlusõiguste
kuritarvitamise eesmärgil;
5) esineb muid olulisi asjaolusid.
§ 4064. Kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamine
(1) Kohus võib avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud kohtumenetluse
kuritarvituslikkuse tuvastada kostja taotlusel või omal algatusel.
(2) Kohus tuvastab kuritarvitusliku kohtumenetluse, tehes selle kohta määruse. Kohus võib
kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastada ka kohtuotsusega.
(3) Määruse peale, millega kohus tuvastas menetluse kuritarvituslikkuse, võib hageja esitada
määruskaebuse.
(4) Jõustunud kohtulahend kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise kohta avalikustatakse
käesoleva seadustiku § 462 kohaselt.
§ 4065. Nõude või menetlusdokumentide muutmine kuritarvituslikus kohtumenetluses
Kui kohus tuvastas kuritarvitusliku kohtumenetluse, ei mõjuta hageja menetlusdokumentide
muutmine, sealhulgas nõude muutmine või tagasivõtmine, kostja õigust taotleda
kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu tekkinud menetluskulude hüvitamist ning kohtulahendi
avaldamist käesoleva seadustiku § 462 lõigete 2 ja 6 kohaselt, samuti trahvi määramist või
kuritarvitusliku kohtumenetlusega tekkinud kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud
alusel ja ulatuses.
§ 4066. Trahvi määramine
Käesoleva seadustiku § 4064 alusel kohtumenetluse kuritarvituslikkuse tuvastamise korral võib
kohus hagejat trahvida. Rahatrahvi võib määrata kuni 9600 euro ulatuses.“;
6) paragrahvi 462 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „kandja“ tekstiosaga „, samuti
käesoleva seadustiku § 4063 kohaselt kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hageja“;
7) paragrahvi 462 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kuritarvituslike kohtumenetluste ärahoidmise eesmärgil ei kohaldata käesoleva paragrahvi
lõikeid 3–5 kuritarvitusliku kohtumenetluse kohta tehtud kohtulahendi avalikustamisel
kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hageja isiku kindlakstegemist võimaldavaid
andmeid puudutavas osas.“;
8) paragrahvi 620 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui välisriigi kohtulahend tehti isiku avalikus arutelus osalemisest tulenevalt algatatud
kohtumenetluses ja esitatud nõue oli ilmselgelt põhjendamatu või kohtumenetlus oli
kuritarvituslik, loetakse kohtulahendi tunnustamine Eesti õiguse oluliste põhimõtetega
vastuolus olevaks.“;
9) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt
põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased
strateegilised hagid) eest (ELT L-seeria, 16.04.2024, lk 1–14).“.
§ 2. Võlaõigusseaduse muutmine
Võlaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 134 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „puutumatuse“ tekstiosaga
„, väljendusvabaduse piiramise“;
2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt
põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased
strateegilised hagid) eest (ELT L-seeria, 16.04.2024, lk 1–14).“.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 7. mail.
05.03.2026
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskiri (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi
ülevõtmine)
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga tehakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku muudatused seoses Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus arutelus osalevate isikute
kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus
arutelus osalemise vastased strateegilised hagid) eest1, ülevõtmisega. Direktiivi üldine eesmärk
on tagada väljendusvabadus ning kaitsta õigust osaleda demokraatlikus arutelus. Direktiiviga
luuakse menetluslikud kaitsemeetmed vaigistushagidega võitlemiseks.
Eelnõuga luuakse menetluskord, mis võimaldab kohtul hinnata, kas tegemist võib olla avalikus
arutelus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvitusliku kohtumenetlusega –
kohtumenetlusega, mille peamine eesmärk ei ole hageja õiguste kaitse, vaid mis on algatatud
kostja vaigistamise või kurnamise eesmärgiga. Eelnõuga luuakse direktiivist tulenevad
menetluslikud meetmed kuritarvituslike kohtumenetlustega tegelemiseks. Samuti luuakse
eelnõuga võimalus jätta ilmselgelt põhjendamatu nõue võimalikult varases menetlusfaasis
otsusega rahuldamata, olenemata sellest, kas hagi esitati kuritarvitusliku eesmärgiga või mitte.
Eelnõuga loodavaid menetluslikke meetmeid on võimalik kohaldada olenemata sellest, kas
kuritarvituslik või ilmselgelt põhjendamatu hagi esitati riigisisese või piiriülese mõjuga
tsiviilasjas.
Eelnõus plaanitavad muudatused ei suurenda füüsiliste ja juriidiliste isikute halduskoormust.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika
osakonna kohtute talituse nõunik Stella Johanson (e-post
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse
talituse toimetaja Inge Mehide (
[email protected]).
Eelnõu koostamist nõustas dr iuris Urmas Volens.
1
Euroopa Liidu Teataja, 16.04.2024, lk 1–14. https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202401069
1
1.3. Märkused
Eelnõukohase seadusega muudetakse:
- tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 03.04.2025, 2 ja
- võlaõigusseaduse redaktsiooni RT I, 08.07.2025, 26.
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna
põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti 14 järgi on tegemist konstitutsioonilise seaduse muutmisega.
2. Seaduse eesmärk
2.1. Eesmärk
Seaduse eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1069, milles
käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või
kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest,
ning anda kohtutele ja kostjatele vahendid võidelda kuritarvituslike kohtumenetluste ja
ilmselgelt põhjendamatute hagide vastu.
Selliste menetluslike muudatuste laiem eesmärk on tagada väljendusvabadus ning kaitsta õigust
osaleda demokraatlikus arutelus. Samuti on muudatuste eesmärgid menetlusõiguste
kuritarvitamise takistamine ja kohtumenetluse efektiivsus ning menetlusökonoomia. Samas
tuleb tähele panna, et vaigistushagi ei ole alati lihtsasti eristatav näiteks mittevaralise kahju
hüvitamiseks esitatud hagidest, mis käsitlevad ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste
väärtushinnangute avaldamist. Direktiivi ülevõtmisega loodavate normide rakendamine ei tohi
kaasa tuua õiguste kaitseks kohtu poole pöördumise takistamist ja heidutamist nende isikute
jaoks, kelle kohta on avaldatud ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid.
Lisaks direktiivile (EL) 2024/1069 käsitletakse vaigistushagide temaatikat ka komisjoni
soovituses (EL) 2022/758, milles käsitletakse avalikus elus osalevate ajakirjanike ja
inimõiguste kaitsjate kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest
(üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid).2 Vaigistushagidevastase soovituse on välja
töötanud ka Euroopa Nõukogu: Ministrite Komitee soovitus CM/Rec(2024)2 liikmesriikidele
avaliku osalemise vastaste strateegiliste kohtuasjade (SLAPP) kasutamise vastase võitluse
kohta.3 Eelnõu saab teatud ulatuses käsitleda ka soovituste rakendamisena.4
2
Komisjoni soovitus (EL) 2022/758, 27. aprill 2022, milles käsitletakse avalikus elus osalevate ajakirjanike ja
inimõiguste kaitsjate kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise
vastased strateegilised hagid). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022H0758.
3
Recommendation CM/Rec(2024)2 of the Committee of Ministers to member States on countering the use of
strategic lawsuits against public participation (SLAPPs). https://rm.coe.int/0900001680af2805.
4
Euroopa Nõukogu Ministrite komitee soovituse punkti iv kohaselt tuleb ministrite komiteed informeerida
soovituse rakendamisest.
2
Eelnõule ei eelnenud VTK-d, kuna eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse ülevõtmist (HÕNTE
§ 1 lg 2 p 2).
2.2. Vaigistushagidest
Avalikus arutelus osalemise vastased ilmselgelt põhjendamatud või kuritarvituslikud hagid ehk
vaigistushagid või vaigistuskaebused (rahvusvaheliselt tuntud kui strategic lawsuits against
public participation, nn SLAPP) on ahistamise vorm, mida kasutatakse ajakirjanike, õiguste
kaitsjate ja teiste isikute vastu, kes tegelevad avalike huvide kaitsmisega. Sihtmärgid võivad
olla ka näiteks meediaagentuurid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, teadlased ja
akadeemiliste ringkondade esindajad,5 samuti advokaadid6 või muud esindajad, nt
keskkonnateemade eestkõnelejad, mõne avaliku debati, nagu soolise võrdõiguslikkuse või
LBQT temaatika vedajad.
Tavaliselt on need pahatahtlikult esitatud alusetud või liialdatud hagid, mille on esitanud
mõjuvõimsad üksikisikud, lobirühmad, äriühingud või riigiasutused nõrgema poole vastu, kes
väljendab avalikku huvi pakkuvas küsimuses kriitilist seisukohta. Selliseid menetlusi ei algatata
õiguskaitse saamise eesmärgil, vaid peamine eesmärk on kostja hirmutamine ja lõpuks
vaigistamine, kulutades tema ressursse, nt esitades suuri kahjunõudeid või venitades teadlikult
menetlusi.7
Vaigistushagi võib esineda erineval kujul. Vaidluse ese on sageli seotud au teotamisega, kuid
need võivad olla seotud ka muude reeglite või õiguste (nt andmekaitseõiguse) rikkumisega.
Nõuded võivad olla kombineeritud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuetega või
ettekirjutuslike nõuetega (avaldamise keelamine või edasilükkamine). Kostjad seisavad sageli
silmitsi mitme kohtuasjaga korraga erinevates jurisdiktsioonides.8
Vaigistushagi kujutab endast kohtumenetluse kuritarvitamist ja paneb kohtutele tarbetu
koormuse. Vaigistushagid ohustavad demokraatlikke väärtusi ja põhiõiguste kasutamist,
eelkõige väljendus- ja teabevabadust ning meediavabadust. Vaigistushagid on ohuks avalikule
arutelule, kuna võivad viia selleni, et sihtmärgid tsenseerivad enda tööd ja väljaütlemisi. Lisaks
võib neil olla hoiatav mõju teistele potentsiaalsetele sihtmärkidele, kes võivad otsustada mitte
kasutada oma õigust uurida avalikku huvi pakkuvaid küsimusi ja nendest aru anda, et vältida
vajadust kaitsta ennast kohtumenetluses.9
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist
ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid),
ettepaneku seletuskiri, lk 1. https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022PC0177&from=EN
6
Advokaatide ja advokaatide kutseühenduste puhul sätestavad ka advokaadikutse kaitse konventsiooni artikli 9
lõike 4 punktid a–b konventsiooniosaliste kohustuse tagada, et advokaadid ja nende kutseühendused saavad
tegeleda oma kutsetegevusega ja teostada konventsiooni artiklis 7 sätestatud õigusi ilma mis tahes vormis
füüsilise kallaletungi, ähvarduse, ahistamise või hirmutamise ohvriks langemata või ebasobiva takistamise või
sekkumiseta ning hoiduvad nimetatud käitumisest. https://www.coe.int/en/web/conventions/full-
list?module=treaty-detail&treatynum=226
7
Euroopa Komisjoni 26.10.2021. a tehnilise kohtumise ettevalmistamise diskussioonipaber.
8
Euroopa Komisjoni 26.10.2021. a tehnilise kohtumise ettevalmistamise diskussioonipaber.
9
Ibid.
3
2.3. Meediapoliitikast
2.3.1. Meediapoliitika on liikmesriikide pädevuses, v.a piiriülesed meediateenused, nagu
näiteks televisioon ja videojagamisplatvormide sisu edastamine piiriüleselt.
Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (AVMSD) reguleerib piiriüleste meediateenuste
edastamise tingimusi ja vaidluste lahendamise ja õiguste kaitse korda. Euroopa Liidu mitte-
õiguslikud meetmed ja algatused seoses meediasektoriga on koondatud peamiselt kahte
tegevuskavasse – Euroopa Liidu demokraatia tegevuskava, mis toob oluliste teemadena välja
ajakirjanike kaitse ja turvalisuse, platvormide mõju seoses reklaamikaoga ning
meediaväljaannete omanike läbipaistvuse tagamaks meediasektori mitmekesisust. Demokraatia
tegevuskava on välja toonud ka ajakirjanike kaitse vaigistushagide eest. Euroopa Liidu meedia
tegevuskavas keskendutakse meediasektori toetusvõimaluste parandamisele, sektori
ümberkujundamisele / uutele ärimudelitele ning sisule paremale juurdepääsule ja
meediapädevusele. Komisjoni iga-aastase õigusriigi läbivaatuse ja aruande üks teemaplokk on
meediavabadus, meediapluralism ja ajakirjanike kaitse.
Eesti meediapoliitika tugineb tugevale eneseregulatsioonile. Eestis on toimiv ajakirjanduseetika
koodeks10, samuti toimivad pressi ja meedia eneseregulatsiooni organ Pressinõukogu ning Eesti
Rahvusringhäälingu meediaombudsman. Kuigi vaigistushagi eest kaitsva direktiivi
kohaldamisala hõlmab kohtumenetlust, annab üldpildi ajakirjanike vastu esitatud kaebustest
pressinõukogu töö, mis pakub võimalust leida meediaga vastuollu sattununa kohtuväliseid
lahendusi. Tegu on laiapõhjalise koguga, kuhu peale ajakirjanduse esindajate on kaasatud
isikud meediavälistest sektoritest, kokku kümme liiget11. Kaebuste ja otsuste kohta on võimalik
lugeda ka otse kodulehelt.12
2.3.2. Piirideta Reporterid koostavad ja avaldavad riikide iga-aastast ajakirjandusvabaduse
paremusjärjestust ehk ajakirjandusvabaduse indeksit, mille eesmärk on peegeldada nii seda, kui
vabad on riikide ajakirjanikud, uudisteorganisatsioonid ja internetti aktiivselt kasutavad
inimesed, kui ka seda, milliseid pingutusi ametivõimud selle vabaduse austamiseks teevad.
2025. a ajakirjandusvabaduse indeksi kohaselt on Eesti maailmas Norra järel 2. kohal. Seega
on ajakirjandusvabaduse olukord Eestis praegu väga hea. Siiski ei tähenda see, et me ei peaks
tegema järjekindlat tööd, et olukord, arvestades muu hulgas tehnoloogilisi arenguid,
globaliseerumist ja geopoliitilist olukorda, ei muutuks senisest halvemaks.
2.4. Direktiivi ettepaneku ettevalmistamisest
2.4.1. Komisjon algatas 4. oktoobril 2021. a avaliku konsultatsiooni vaigistushagide kohta,
mille eesmärk oli koguda sidusrühmade arvamusi, et teha kindlaks vaigistushagidega
seonduvad probleemid ja küsida üldsuse arvamust nende lahendamise viiside kohta, samuti
küsida üldsuselt arvamust, milliseid õigusloomelisi ja mitteõigusloomelisi meetmeid saaks
vaigistushagide vastu võtta.13
10
https://meedialiit.ee/eetikakoodeks
11
Pressinõukoguga on ühinenud lisaks Eesti Meediaettevõtete Liidu liikmetele Rahvusringhääling, BNS
ning ajalehed Pealinn ja Stolitsa. Pressinõukogu lõi 2002. a Eesti Meediaettevõtete Liit (siis kandis nime
Eesti Ajalehtede Liit). Pressinõukogu kuulub Euroopa Sõltumatute Pressinõukogude Liitu (AIPCE,
Alliance of Independent Press Councils of Europe).
12
https://meedialiit.ee/kaebused
13
Juurdepääs Euroopa Komisjoni veebilehe kaudu:
https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/ANTISLAPP?surveylanguage=et.
4
2.4.2. Komisjon oli seisukohal, et vaja on tugevat kaitsemeetmete süsteemi, et ajakirjanikud
saaksid täita oma olulist järelevalvaja rolli õigustatud avalikku huvi pakkuvates küsimustes.
Inimõiguste kaitsjatel on põhiõiguste, demokraatlike väärtuste, sotsiaalse kaasamise,
keskkonnakaitse ja õigusriigi põhimõtte toetamisel kriitilise tähtsusega roll. Neil peaks olema
hirmutamist kartmata võimalik osaleda aktiivselt avalikus elus ja teha oma hääl kuuldavaks
poliitikaküsimustes ja otsustusprotsessides.14
Komisjon märkis, et uuringute andmetel kasutatakse vaigistushagisid EL-is üha rohkem.
Komisjon selgitas ka, et Euroopa Nõukogu platvorm, mis jälgib meediavabaduse rikkumisega
seotud hoiatusi, on samuti juhtinud tähelepanu Euroopas ajakirjanikele avaldatavale üha
suuremale survele. Komisjon leiab, et võttes arvesse kahju, mis tekib seeläbi inimestele, kes
teenivad avalikku huvi ja kellel on seetõttu EL-i demokraatia kaitses oluline roll, tuleks EL-il
kiiresti ja otsustavalt vaigistushagisid piirata.
2.4.3. Eesti lähtus oma vastuse koostamisel riigisisesest õigusest, täpsemalt Eesti Vabariigi
põhiseadusest, võlaõigusseadusest, tsiviilkohtumenetluse seadustikust ning
karistusseadustikust. Eesti seisukohad avalikule konsultatsioonile kiideti heaks Euroopa Liidu
koordinatsioonikogu 22. detsembri 2021. a istungil.
2.4.4. Eesti esitas avaliku konsultatsiooni käigus komisjonile järgmise arvamuse:
Eestis ei ole tõendeid ega teateid ajakirjanike või muude isikute vastu suunatud süstemaatiliste
pahatahtlike strateegiliste hagide kohta, mille eesmärk ei ole hageja õiguste kaitsmine, vaid
kostja vaigistamine ja kurnamine.
Eesti jaoks on oluline sõnavabaduse ja vaba meedia kui demokraatia toimimiseks hädavajalike
meetmete toimimine, kuid SLAPP-i vastu võitlemiseks õiguslike meetmete loomisesse suhtume
ettevaatlikult.
SLAPP-iga süsteemselt tegelemiseks tuleks eelkõige hinnata olemasolevate rahvusvahelise
eraõiguse reeglite sobivust. Eeldatavasti on selle käigus võimalik maandada piiriülestest
hagidest, mitmes LR-is paralleelselt toimuvatest menetlustest ja sellest tulenevalt SLAPP-i
sihtmärgi koormusest lähtuvaid probleeme.
Eestis on igal isikul, kelle kohta on avaldatud au teotavaid või ebaõigeid andmeid, tagatud
õigus pöörduda õiguste kaitseks kohtu poole. Meetmete väljatöötamisel tuleb silmas pidada, et
isikute põhiõigused oleksid tagatud ja et SLAPP-iga võitlemise varjus ei kahjustataks isikuid,
kelle õigusi on rikutud ja kellele on kahju tekitatud, et planeeritavad meetmed ei hakkaks
töötama õigussüsteemi toimimise vastu. Algatuse ettevalmistamisel ja muudatuste kaalumisel
tuleks käsitleda ja analüüsida ka tõenäolisi kuritarvitusi ja nende mõju – tuleb silmas pidada,
et valeinfo levitamine on osutunud ohuks demokraatiale. SLAPP-i kindlakstegemise menetlus
ise ei tohi hakata kohtumenetlust koormama.
Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igal isikul õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste
rikkumise korral kohtusse (PS § 15). Kohtusse pöördumise õigus on hädavajalik õigusriigi
toimimiseks ja riigivõimu kuritarvitamise vältimiseks ning peamine vahend, et garanteerida
teiste riigivõimuharude põhiseaduspärane ja seaduslik toimimine (PS § 3 lg 1 ls 1), kontroll ja
tasakaalustamine (PS § 4), õigusriigi põhimõtte järgimine (PS § 10), samuti riigi ja seaduse
14
Ibid.
5
kaitse (PS § 13), õigused ja vabadused üldisemalt (PS § 14), nagu ka kahju hüvitamine õiguste
rikkumise korral (PS § 25). EL-i põhiõiguste harta art 47 lg 1 tagab igaühele õiguse tõhusale
õiguskaitsevahendile kohtus, kui on rikutud isiku õigusi või vabadusi. Võlaõigusseaduse (VÕS)
§ 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, mh ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või
kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine
õigusvastane. VÕS-i § 1047 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või
kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või
faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane. Ebaõigete
andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda
andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas
andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS-i § 128 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju
olla ka mittevaraline, hõlmates eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja
kannatusi.
Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) ei ole spetsiifilisi vaigistuskaebustevastaseid
meetmeid, kuid Eesti õiguses on reeglid põhjendamatute hagidega tegelemiseks ja reeglid, mida
on võimalik kohtumenetluses rakendada menetlusõiguste kuritarvitamise korral. Viidatud
riigisiseste reeglite kirjelduse esitame positsioonipaberis, mille saadame e-kirjaga.
Igal LR-il on pädevus ja kohustus tagada, et tema kohtupidamine oleks tõhus ja menetlusreeglid
ei võimaldaks õigusi kuritarvitada. Menetlusautonoomia põhimõttest ja subsidiaarsuse ning
proportsionaalsuse printsiipidest lähtuvalt ei peaks EL riigisisestesse reeglitesse täiendavalt
sekkuma.
2.4.5. Kuivõrd avaliku konsultatsiooni vastuse maht oli tehniliselt piiratud, esitas Eesti e-kirjaga
lisaks tehnilise positsioonipaberi, milles kirjeldati Eesti riigisisese õiguse regulatsiooni
ilmselgelt põhjendamatute ja pahatahtlike hagide ning menetlusõiguste pahauskse
kasutamisega tegelemise kohta.
Eesti tõi avaliku konsultatsiooni käigus välja, et Eesti hinnangul vajab vaigistushagide pakett –
iseäranis seetõttu, et see sisaldab siduvat õiguslikku algatust – asjakohast mõjude analüüsi, kus
tegeletakse muu hulgas ka Eesti seisukohtades välja toodud küsimustega.
Samuti märkis Eesti avaliku konsultatsiooni positsioonipaberis, et selleks, et tegeleda
süsteemselt vaigistushagidega Euroopa Liidus, tuleks eelkõige hinnata olemasolevate
rahvusvahelise eraõiguse reeglite sobivust. Eeldatavasti on selle käigus võimalik maandada
piiriülestest hagidest, mitmes liikmesriigis paralleelselt toimuvatest menetlustest ja sellest
tulenevalt vaigistushagi sihtmärgi koormusest lähtuvaid probleeme. Komisjon oli viidanud, et
vaigistushagi sihtmärkidele on kurnav, kui hagid esitatakse paralleelselt erinevatesse
liikmesriikidesse. Samas viitas komisjon, et algatuse raames ei avata muutmiseks Brüsseli Ia
määrust, mis reguleerib kohtualluvuse küsimusi, ja Rooma II määrust, mis reguleerib
lepinguvälistele võlasuhetele kohaldatavat õigust.
Tsiviilasjade kohtualluvust Euroopa Liidus reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus
(EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja
kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (Brüsseli Ia määrus).15 Kohtualluvuse reeglid on
kujundatud selliselt, et kohtualluvus oleks sellise liikmesriigi kohtul, millel on piisav ja
ettenähtav seos konkreetse vaidlusega. Selliste nõuete puhul, mis võivad olla vaigistushagi
15
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32012R1215&from=et
6
esemeks, võib tegemist olla üldise kohtualluvusega – see tähendab kohtualluvust, mis
määratakse kostja asukoha või alalise elukoha järgi, või valikulise kohtualluvusega, mis
lepinguvälise kahju puhul määratakse määruse art 7 p 2 kohaselt selle paiga kohtu järgi, kus
kahju tekitanud juhtum toimus või võis toimuda.
Euroopa Kohus on asunud füüsilisest isikust hageja puhul seisukohale, et Brüsseli I määruse nr
44/2001 art 5 p 3 (mis kehtis samas sõnastuses, nagu kehtiva Brüsseli Ia määruse art 7 p 2) tuleb
tõlgendada nii, et kui isikuõigusi on väidetavalt rikutud veebisaidil avaldatud teabega, siis võib
isik, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, pöörduda kahju hüvitamise nõudega kogu kahju puhul
kas selle riigi kohtute poole, kus on teabe avaldaja asukoht, või selle riigi kohtute poole, kus on
tema huvide kese. See isik võib kogukahju hüvitamise nõude asemel esitada ka nõude iga
liikmesriigi kohtusse, mille territooriumil on või oli internetis avaldatud teave kättesaadav. Neil
kohtutel on pädevus hinnata vaid kahju, mis tekkis selle riigi territooriumil, mille kohtusse on
pöördutud.16 Hilisema kohtupraktika kohaselt on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et
juriidiline isik, kelle isikuõigusi on väidetavalt rikutud tema kohta internetis ebaõigete andmete
avaldamisega ning tema kohta käivate kommentaaride eemaldamata jätmisega, võib esitada
andmete ümberlükkamise, kommentaaride eemaldamise ja kogu temale tekitatud kahju
hüvitamise hagi selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema huvide kese, ja ta ei saa esitada hagi
iga liikmesriigi kohtusse, mille territooriumil oli või on internetis avaldatud teave kättesaadav.17
Brüsseli Ia määruse alusel on lisaks kohtualluvuse küsimustele reguleeritud ka lis pendens’i
reegel, mille kohaselt juhul, kui sama hagi esitatakse eri liikmesriikide kohtutesse, kellel on
kohtualluvus, loobuvad kohtud, kuhu hagi esitati hiljem, oma kohtualluvusest selle kohtu
kasuks, kuhu hagi esitati esimesena. Lisaks reguleeritakse Brüsseli Ia määruses ka seotud
menetlusi. Ka juhul, kui eri liikmesriikide kohtute menetlusse on esitatud omavahel seotud
menetlused, võivad kohtud, kuhu hagi esitati hiljem, oma pädevusest loobuda selle kohtu
kasuks, kuhu seotud hagi esitati esimesena.
Kohaldatava õiguse reeglid lepinguväliste võlasuhete puhul on reguleeritud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes
kohaldatava õiguse kohta („Rooma II”).18 Määruse art 1 lg 2 p g kohaselt ei kohaldata määrust
lepinguvälistele võlasuhetele, mis tulenevad eraelu puutumatuse ja isiklike õiguste rikkumisest,
sealhulgas laimust. Seega puudub Euroopa Liidu õiguses kohaldatava õiguse reegel selle kohta,
millist õigust isiklike õiguste rikkumise korral piiriülestes olukordades kohaldada.19
2.4.6. Direktiivi ettepaneku ettevalmistamise käigus kirjeldas komisjon vajadust luua
vaigistushagidevastane pakett järgmiselt.
16
Euroopa Kohtu 25.10.2011. a otsus liidetud kohtuasjades nr C‑ 509/09 ja C‑ 161/10.
https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=111742&pageIndex=0&doclang=et&mode
=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=1082610
17
Euroopa Kohtu 17.10.2017. a otsus nr C‑ 194/16.
https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=195583&pageIndex=0&doclang=ET&mode
=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=922636
18
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32007R0864&from=ET
19
Eelnõu koostamise ajaks on valminud Brüsseli Ia määruse kohaldamise raport ja on teada, et Euroopa Komisjon
algatab Brüsseli Ia määruse ametliku läbivaatamise. Raport: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52025DC0268
7
Algatuse eesmärk on eelkõige kaitsta ajakirjanikke ja õiguste kaitsjaid vaigistushagide
kasutamise ja tagajärgede eest. Selleks:
- töötatakse välja Euroopa Liidu ühine arusaam selle kohta, mis on vaigistushagi, nt
defineerides selle ühiste kriteeriumide kaudu;
- tagatakse menetlusliku tööriistakasti olemasolu, mille eesmärk on anda õigusvaldkonnas
tegutsevatele isikutele tõhusad vahendid vaigistushagidega toimetulekuks ja sellise kaebuse
sihtmärgi jaoks vahendid enda kaitsmiseks;
- suurendatakse teadlikkust ja asjatundlikkust õigusspetsialistide ja vaigistushagide sihtmärkide
seas, mis aitavad neil vaigistushagi vastu meetmeid võtta;
- tagatakse, et vaigistushagiga silmitsi seisvatele inimestele on kättesaadav asjakohane abi.20
2.5. Direktiivi ettepanekust
2.5.1. Komisjon tuli 27. aprillil 2022. a välja paketiga üldsuse osalemise vastaste ilmselgelt
põhjendamatute või kuritarvituslike hagidega21 tegelemiseks. Pakett koosnes õigusliku
algatusena direktiivi eelnõust22 ja õiguslikult mittesiduvast soovitusest23. Komisjon paketile
mõjuanalüüsi ei koostanud, seda asendas komisjoni töödokument.24
Komisjon sedastas, et ühelgi liikmesriigil ei olnud spetsiaalseid kaitsemeetmeid selliste
menetluste vastu ja vaid mõni liikmesriik kaalus nende kehtestamist. Puudusid ka EL-i-ülesed
avalikus arutelus osalemise vastaseid strateegilisi hagisid käsitlevad õigusnormid. Kujundades
ühist EL-i arusaama sellest, mis on avalikus arutelus osalemise vastane strateegiline hagi, ja
kehtestades menetluslikke tagatisi, püüti ettepanekuga anda kohtutele selliste hagide
käsitlemiseks tõhusad vahendid ja hagide sihtmärgiks olevatele isikutele enese kaitsmise
vahendid.
Menetluslikke tagatisi ja kaitsemeetmeid kavandati juhtumiteks, millel on piiriülene mõju.
Avalikus arutelus osalemise vastase strateegilise hagi piiriülene mõõde suurendab juhtumi
keerukust ja raskusi, millega kostjal tuleb silmitsi seista. Samuti oli ettepaneku eesmärk kaitsta
EL-i kodanikke kolmandates riikides vaigistushagide kohta tehtud kohtulahendite eest.
20
Euroopa Komisjoni 26.10.2021. a tehnilise kohtumise ettevalmistamise diskussioonipaber.
21
Direktiivi tõlkes kasutatakse väljendit „avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid“.
22
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste
kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised
hagid) {SWD(2022) 117 final}. https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022PC0177&from=EN
23
Commission recommendation on protecting journalists and human rights defenders who engage in public
participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings ("Strategic lawsuits against public
participation") {SWD(2022) 117 final}.
https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/1_1_188781_recc_slapp_en_1.pdf
24
Commission Staff Working Document analytical supporting document accompanying a Proposal for a Directive
of the European Parliament and of the Council on protecting persons who engage in public participation from
manifestly unfounded or abusive court proceedings ("Strategic lawsuits against public participation") and a
Commission Recommendation on protecting journalists and human rights defenders who engage in public
participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings (“Strategic lawsuits against public
participation") {COM(2022) 177 final} - {C(2022) 2428 final}. https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52022SC0117&qid=1654166284249
8
Õiguslik algatus ja poliitiline huvi oli suuresti ajendatud Malta ajakirjaniku ja blogija Daphne
Caruana Galiziaga juhtunust, kes uuris muu hulgas valitsuse korruptsiooni, rahapesu ja
organiseeritud kuritegevusega seotut ning kes tapeti 16.10.2017. a. Daphne Caruana Galizia
surma hetkel oli tema vastu pooleli 48 au teotamise asjas algatatud kohtumenetlust.
2.5.2. Direktiivi ettepanek oli üks Euroopa demokraatia tegevuskava meetmetest, mille eesmärk
on tugevdada meedia mitmekesisust ja meediavabadust Euroopa Liidus. Lisaks ajakirjanikele
hõlmas algatus ka inimõiguste kaitsjaid.25
2.5.3. Direktiivi ettepanek sisaldas järgnevaid põhielemente:
Kohaldamisala
Ettepaneku kohaselt kohaldatakse direktiivi piiriülese mõjuga tsiviil- ja kaubandusasjade suhtes
igat liiki kohtutes. Seejuures kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse ka nt kriminaalmenetluses
esitatud tsiviilhagid. Piiriülese mõjuga küsimused on määratletud laiemalt kui muude
tsiviilõiguse instrumentide puhul, hõlmates muu hulgas olukordi, kus avalikku huvi pakkuv
küsimus on asjakohane rohkem kui ühes liikmesriigis või on hageja või seotud üksused esitanud
samaaegsed hagid või on esitanud need varem samade või seotud kostjate vastu teises
liikmesriigis, olenemata poolte alalisest elu- või asukohast. Seega loetakse eelnimetatud juhud
piiriülesteks ka siis, kui poolte alaline elu- või asukoht on kohtuga samas liikmesriigis.
Mõisted
Kuivõrd ettepanekus käsitletakse seni määratlemata õigusmõisteid, defineeritakse „üldsuse
osalemine avalikus elus“, „avalikku huvi pakkuv küsimus“ ja „üldsuse osalemise vastane
kuritarvituslik hagi“. Ettepanekus ei defineerita mõistet „ilmselgelt põhjendamatu“, mis
jäetakse liikmesriigi õiguse sisustada.
Menetluslikud tagatised
Liikmesriigid peavad tagama, et nõuete või menetlusdokumentide hilisem muutmine ei mõjuta
asja menetleva kohtu võimalust käsitada hagi kuritarvituslikuna ja kasutada
õiguskaitsevahendeid. Liikmesriigid peavad tagama, et kohtul on õigus nõuda hagejalt
menetluskulude ja kahju hüvitamise tagatist. Liikmesriigid peavad tagama, et kohtul on õigus
jätta menetluse algetapis ilmselgelt põhjendamatu üldsuse osalemise vastane hagi täielikult või
osaliselt rahuldamata. Kui kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist menetluse algetapis, tuleb
peatada põhimenetlus, kuni taotluse kohta tehakse lõplik otsus. Hagi rahuldamata jätmist
menetluse algetapis tuleb käsitleda kiirmenetluse korras. Kui kostja on taotlenud hagi
rahuldamata jätmist menetluse algetapis peab hageja tõendama, et hagi ei ole ilmselgelt
põhjendamatu. Hagi menetluse algetapis rahuldamata jätmise või vastava taotluse rahuldamata
jätmise peale peab liikmesriik tagama edasikaebamise võimaluse.
Õiguskaitsevahendid
Hagejalt, kes on esitanud üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi, saab välja mõista kõik
kostja menetluskulud, välja arvatud ülemäärased kulud. Füüsilisel või juriidilisel isikul, kes on
kandnud kahju üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi tõttu, on võimalik nõuda kahju
täielikku hüvitamist ja saada selle eest täielikku hüvitist. Ettepaneku seletuskirjas selgitatakse,
et muuhulgas peetakse silmas ka juriidilise isiku mittevaralise kahju ja kohtumenetluse tõttu
25
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist
ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid),
ettepaneku seletuskiri, lk 3.
9
tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist. Liikmesriikidel tuleb ette näha, et kohtutel on
võimalus määrata üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi esitanud poolele tõhusaid,
proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.
Kaitse kolmandate riikide kohtuotsuste eest
Liikmesriikidel tuleb tagada, et kolmanda riigi kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest
keeldutakse avaliku korraga vastuolus olemise tõttu (ordre public), kui seda hagi oleks peetud
ilmselgelt põhjendamatuks või kuritarvituslikuks, kui see oleks esitatud selle liikmesriigi
kohtusse, kus tunnustamist või täitmist taotletakse. Liikmesriikidel tuleb tagada, et kui
kolmanda riigi kohtus on avalikus elus osalemise tõttu esitatud kuritarvituslik hagi isiku vastu,
kelle alaline elu- või asukoht on mõnes liikmesriigis, võib see isik taotleda oma alalise elu- või
asukoha järgselt kohtult kahju ja kulu hüvitamist, mida ta kandis seoses hagi menetlemisega
kolmanda riigi kohtus, olenemata sellest, kus on kolmandas riigis toiminud menetluses
osalenud hageja alaline elu- või asukoht.
2.5.4. Eesti Vabariigi Valitsus kujundas direktiivi ettepaneku kohta järgmised seisukohad:
- Eesti toetas direktiivi eesmärki, milleks on kaitsta sõnavabadust ja vaba meediat, andes
ajakirjanikele, inimõiguste kaitsjatele ja muudele isikutele, kelle vastu on esitatud
üldsuse osalemise vastaseid, selgelt põhjendamatuid või kuritarvituslikke hagisid,
teatud tsiviilkohtumenetluslikke lisatagatisi oma õiguste eest seismisel.
- Eesti leidis, et vaigistuskaebustega võitlemisel tuleb silmas pidada, et eesmärkide
seadmisel ja üldsuse osalemise vastaste hagide vastu võitlemisel arvestataks isikute
põhiõiguste, eriti õiguskaitse kättesaadavusega, et plaanitavad meetmed ei hakkaks
töötama õigussüsteemi toimimise vastu. Samuti tuleb jälgida, et plaanitavad meetmed
sobituksid Eesti tsiviilkohtumenetluse ja materiaalõiguse normidega.
- Eesti suhtus kahtlusega kohustusse luua regulatsioon, mis võimaldaks kohtul lubada
avalikus elus osalevate isikute õigusi kaitsvatel või edendavatel valitsusvälistel
organisatsioonidel hagi menetlemises osaleda kas kostja toetuseks või teabe andmiseks.
Anda konfliktiga mitte seotud osapooltele võimalus astuda menetlusse kellegi toetuseks
on Eesti õigusele võõras ja raskesti tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega ühitatav.
- Eesti hinnangul tuleks üle vaadata pakutud regulatsioon karistuste kohta, mis
võimaldab hagejat trahvida hagi esitamise eest, mis ei sobitu Eesti õiguskorda ning võib
olla ebaproportsionaalne piirang isikute ligipääsuks õigusemõistmisele.
- Regulatsioon, mis keelab kohut tunnustamast või täitmast kolmanda riigi kohtuotsust,
mis on tehtud liikmesriigis alalist elu- või asukohta omava isiku suhtes seetõttu, et ta
osales avalikus elus, ei pruugi olla sellisena rakendatav. Liikmesriigi kohtul, kellele
selline avaldus esitatakse, ei pruugi olla andmeid, mis võimaldaks mõista, kas kolmanda
riigi kohtuotsus on tehtud ilmselgelt põhjendamatu või kuritarvitusliku hagi kohta.
Vabariigi Valitsus kinnitas seisukohad 08.09.2022. a istungil.
2.6. Ülevaade direktiivist
2.6.1. Euroopa Parlamendi direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus
osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike
kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest, võeti vastu
11.04.2024. a.
10
Direktiivi õiguslik alus on EL-i toimimise lepingu artikli 81 lõige 2, mis käsitleb õigusalast
koostööd piiriülese toimega tsiviilasjades. Täpsemalt on ettepaneku õiguslik alus artikli 81
lõike 2 punkt f, millega antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigus võtta meetmeid,
mille eesmärk on tagada tsiviilkohtumenetluse nõuetekohast toimimist takistavate tegurite
kõrvaldamine, vajaduse korral edendades liikmesriikides kohaldatavate
tsiviilkohtumenetlusnormide kokkusobivust.
Direktiiv on minimaalselt harmoneeriva mõjuga, mis tähendab, et liikmesriigid võivad
kehtestada või säilitada soodsamad sätted avalikus arutelus osalevate isikute kaitsmiseks
ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste eest tsiviilasjades,
sealhulgas riigisiseselt, millega kehtestada tõhusamad menetluslikud tagatised seoses õigusega
väljendus- ja teabevabadusele. Direktiivi rakendamine ei võimalda liikmesriikides senise
kaitsetaseme alandamist (direktiivi artikkel 3).
2.6.2. Direktiiviga luuakse menetluslikud kaitsemeetmed: 1) ilmselgelt põhjendamatute nõuete
ja 2) kuritarvitusliku kohtumenetluse vastu piiriülese mõjuga tsiviilasjades, mis on esitatud
isikute vastu nende osalemise takistamiseks avalikus arutelus.
Direktiivis defineeritakse direktiivi tähenduses avalikus arutelus osalemine, avalikku huvi
pakkuv küsimus ja kuritarvituslik avalikus arutelus osalemise vastane kohtumenetlus.
Ilmselgelt põhjendamatut nõuet direktiivis ei defineerita, kuid kui kostja on taotlenud ilmselgelt
põhjendamatu nõude rahuldamata jätmist, tuleb hagejal põhistada, et tema nõue ei ole ilmselgelt
põhjendamatu. Liikmesriik peab tagama, ilma et see mõjutaks õigust õiguskaitse
kättesaadavusele, et avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud kohtumenetluses on
kohtul võimalik hagejalt nõuda hinnanguliste menetluskulude, ja kui liikmesriik seda oma
õiguses ette näeb, siis ka kahju hüvitamise tagatist. Direktiivi kohaselt peab olema võimalik
jätta ilmselgelt põhjendamatud nõuded rahuldamata võimalikult varases menetluse faasis.
Tagatise andmise ja ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmise taotluste läbivaatamist
tuleb võimaldada kiirendatud menetluses. Kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hagejalt
peab olema võimalik välja mõista kõik kostja menetluskulud, sh täies ulatuses esinduskulud,
v.a ülemäärased menetluskulud. Kohtul peab olema võimalik määrata kuritarvitusliku
kohtumenetluse algatanud hagejale mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või
võtta tema suhtes muid samaväärselt mõjusaid asjakohaseid meetmeid, sh mõista välja
kahjuhüvitis või avaldada kohtuotsus. Eraldi peatükis reguleerib direktiiv kaitset kolmandate
riikide kohtuotsuste eest. Liikmesriigi õigusega tuleb tagada, et keeldutakse tunnustamast ja
täitmast kolmanda riigi kohtuostust, mis tehti isiku suhtes seetõttu, et ta osales avalikus arutelus,
kui tunnustamise või täitmise liikmesriigi õiguse kohaselt peetakse seda ilmselgelt
põhjendamatuks või kuritarvituslikuks. Samuti nähakse ette kolmandas riigis hagi menetlemise
tõttu tekkinud kahju, sh menetluskulude hüvitamise nõude kohtualluvus selle isiku
elukohaliikmesriigis, kelle suhtes algatati kolmandas riigis avalikus arutelus osalemise
takistamiseks kuritarvituslik kohtumenetlus.
2.7. Direktiivi ülevõtmise peamised valikud
2.7.1. Direktiiv võetakse üle kehtiva õiguse muutmisega, uut eriseadust ei looda. Direktiivi
ülevõtmiseks muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja võlaõigusseadust.
2.7.2. Direktiivi artikli 2 kohaselt kohaldatakse muudatusi tsiviilasjadele, sealhulgas ajutiste ja
kaitsemeetmete menetlustes, samuti vastuhagide suhtes. Seega on võimalik muudatustega
11
loodavaid meetmeid kohaldada muu hulgas ka juhtudel, kui vastavad küsimused kerkivad hagi
tagamise või esialgse õiguskaitse kohaldamise olukorras, samuti vastuhagi menetlemisel.
Artikli 2 kohaselt ei kohaldata direktiivi vahekohtumenetluste suhtes. Sellest tulenevalt ei looda
TsMS-i vastavat vahekohtumenetlusega seotud regulatsiooni.
2.7.3. Direktiiv võetakse üle selliselt, et direktiivi kaitsemeetmed nähakse ette ka riigisiseste
vaigistushagide puhul, võttes mh arvesse, et:
a) Euroopa Liidu toimimise lepingu art 81 kohaselt on EL-il pädevus võtta meetmeid
piiriülese toimega tsiviilasjade puhul. See on üldine õiguslik alus ega ole kõnesoleva
direktiivi kohaldamisala määramisel konkreetses küsimuses tehtud poliitiline otsustus
selle kohta, justkui isik vääriks kaitset üksnes juhul, kui kuritarvituslik menetlus algatati
või ilmselgelt põhjendamatu nõue esitati sellises olukorras, mis on direktiivi piiriülese
mõju määratluse kohaldamisalas. Vastupidi, Euroopa Liidu vaigistushagipaketi, samuti
Euroopa Nõukogu vaigistusehagidega seotud soovituse eesmärk on pakkuda kaitset
kõigile, keda kurnatakse kohtumenetlustega nende vaigistamise eesmärgil, seda nii
piiriülestes kui ka riigisisestes olukordades;
b) Komisjoni soovituse (EL) 2022/75826 p 4 ja põhjenduspunkti 21 kohaselt peaksid
liikmesriigid püüdma ette näha riigisiseste juhtumite jaoks samasugused kaitsemeetmed,
kui on sätestatud direktiivis;
c) Eesti Vabariigi põhiseadusega on tagatud võrdsuspõhiõigus, st isikuid tuleb kohelda
võrdselt, diskrimineerimine on keelatud. Samuti on põhiseadusega tagatud
arvamusvabadus. Seega juhul, kui kohaldada direktiiviga loodavaid kaitsemeetmeid
üksnes piiriülese mõjuga vaigistushagidele, sõltuks kostja õiguskaitse võimalus sellest,
kas direktiivi materiaalses kohaldamisalas olev ilmselgelt põhjendamatu nõue esitati või
kuritarvituslik kohtumenetlus algatati sellises tsiviilasjas, mis jääb direktiivi artikli 5
kohase piiriülese mõju määratluse alla või mitte; samadel asjaoludel esitatud hagide
puhul võivad kostjate õiguskaitsevõimalused osutuda erinevaks ja kostjaid koheldaks
erinevalt, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas;
d) direktiivi artikli 5 lg 1 kohaselt käsitletakse küsimust direktiivi kohaldamisel
piiriülesena, välja arvatud juhul, kui mõlema poole elu- või asukoht on samas
liikmesriigis, kus asub asja menetlev kohus, ja kõik muud asjaomase olukorra
asjakohased elemendid asuvad ainult selles liikmesriigis. Põhjenduspunkti 30 kohaselt
peab kohus piiriülese mõju hindamisel asja mõjutavad asjaolud kindlaks määrama
sõltuvalt iga kohtuasja konkreetsetest asjaoludest, võttes vajaduse korral arvesse ka
konkreetset avalikus arutelus osalemist või konkreetseid elemente, mis viitavad
võimalikule kuritarvitamisele ... Asjaomase olukorra ja asjaomaste elementide mõisteid
direktiiv ei sisalda ning nende kohta saab lõppastmes seisukoha kujundada Euroopa
Kohus. Samuti ei pruugi artikli 5 hindamise aluseks olevad asjaolud ilmneda menetluse
algfaasis. Erinevad režiimid tooksid kaasa menetlusliku keerukuse.
26
Komisjoni soovitus (EL) 2022/758, milles käsitletakse avalikus elus osalevate ajakirjanike ja inimõiguste
kaitsjate kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased
strateegilised hagid). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022H0758
12
Seetõttu puudub vajadus võtta riigisisesesse õigusesse üle direktiivi artikkel 5, mis käsitleb
piiriülese mõjuga küsimusi, ja minimaalselt harmoneeriva mõjuga direktiiv võetakse üle
selliselt, et direktiiviga loodavat kaitset laiendatakse vastavalt komisjoni soovitusele.
2.7.4. Ilmselgelt põhjendamatute nõuete kiirendatud korras rahuldamata jätmiseks (art 11)
pakutakse välja regulatsioon kitsa kohaldamisalaga – see tähendab, et kohtule esitatud
ilmselgelt põhjendamatu nõue on võimalik loodava regulatsiooni alusel kiirendatud korras
rahuldamata jätta, kui tegemist on avalikus arutelus osalemisest tuleneva nõudega (§-d 4062 ja
4063), st nõue on direktiivi materiaalses kohaldamisalas.
2.7.5. Kuritarvitusliku kohtumenetluse regulatsioon ja kuritarvitusliku kohtumenetluse
tuvastamise korral õiguskaitsemeetmete rakendamise võimalus nähakse ette, lähtudes direktiivi
materiaalsest kohaldamisalast avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud
kohtumenetlustele. Põhjus, miks kuritarvitusliku kohtumenetluse meetmete kohaldamise
võimalust ei nähta ette laiemalt kui direktiivi kohaldamisalas olevate avalikus arutelus
osalemise takistamiseks algatatud kohtumenetluste puhul, on võimalike taotluste ettenägematu
hulk. Horisontaalne kohaldamisala võib piirata ebaproportsionaalselt kohtusse pöördumise
põhiõiguse kasutamist. See tähendab, et olukorras, kus hageja ja kostja on konfliktsituatsioonis,
kuivõrd vaidlust ei ole olnud võimalik kohtuväliselt lahendada, peaks hageja, olenemata hagi
esemest, arvestama sellega, et kostjal on võimalus taotleda kohtult kohtumenetluse
kuritarvituslikkuse tuvastamist ja vastavate meetmete kohaldamist. Laiem kohaldamisala seaks
seeläbi ohtu ka menetlusökonoomia, kuna võimalike lisanduvate taotluste menetlemine
olukorras, kus kohtumenetlus ei ole kuritarvituslik, pikendaks menetlusi ja tekitaks lisakulusid.
Kohus saab kohaldamisalast välja jäävate hagide puhul hageja menetlusõiguste kuritarvitamist
arvesse võtta teiste kehtivas õiguses reguleeritud menetluse juhtimise võimalustega (vt avaliku
konsultatsiooni käigus antud arvamust, seletuskirja p-d 2.4.4. ja 2.4.5.).
2.7.6. Direktiivi artikli 9 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Artikkel 9 käsitleb kostja
toetamist kohtumenetluses ja sätestab järgmist:
Liikmesriigid tagavad, et asja menetlev kohus, füüsiliste või juriidiliste isikute vastu seoses
nende osalemisega avalikus elus, võib lubada, et ühendused, organisatsioonid, ametiühingud
ja muud üksused, kellel on kooskõlas riigisiseses õiguses sätestatud kriteeriumidega õigustatud
huvi kaitsta või edendada avalikus elus osalevate isikute õigusi, võivad toetada kostjat kostja
nõusolekul või anda selles menetluses teavet kooskõlas riigisisese õigusega.
Põhjenduspunktis 35 selgitatakse artikli 9 kohta järgmist:
Tulemuslikuma kaitse tagamiseks peaks ühendustel, organisatsioonidel, ametiühingutel ja
muudel üksustel, kellel on kooskõlas riigisiseses õiguses sätestatud kriteeriumidega õigustatud
huvi kaitsta või edendada avalikus elus osalevate isikute õigusi, olema võimalus toetada kostjat
kostja nõusolekul sellistes kohtumenetlustes, mis on algatatud seoses avalikus elus
osalemisega. Kõnealune toetus peaks tagama, et nendes menetlustes saab kasutada selliste
üksuste eksperditeadmisi, aidates seega kohtul hinnata, kas kohtuasi on kuritarvituslik või kas
nõue on ilmselgelt põhjendamatu. See toetus võib seisneda näiteks kohtuasjaga seotud teabe
esitamises, kostja kasuks kohtumenetlusse sekkumises või olla mõnes muus riigisisese õigusega
ette nähtud vormis. Tingimusi, mille alusel valitsusvälised organisatsioonid võivad kostjat
toetada, ja sellise toetuse andmise menetlusnõudeid, näiteks vajaduse korral tähtaegade
13
kehtestamine, tuleks reguleerida riigisisese õigusega. See ei tohiks piirata muu liidu või
riigisisese õigusega tagatud kehtivat õigust olla esindatud ja õigust astuda menetlusse.
Liikmesriigid, kellel ei ole õigustatud huvi kriteeriumi, võivad lubada, et üksused üldiselt võivad
kostjat käesoleva direktiivi kohaselt toetada.
Eesti tsiviilkohtumenetlusõigus ei takista sättes ja põhjenduspunktis viidatud eesmärgil kostja
nõusolekul tema toetamist kohtumenetluses. TsMS-i § 228 reguleerib nõustaja kasutamist
kohtumenetluses. Viidatud paragrahvi kohaselt võib menetlusosaline menetluses nõustajana
kasutada tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut. Nõustaja võib esineda kohtuistungil koos
menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada
taotlusi. Nõustaja esitatu kohtuistungil loetakse menetlusosalise esitatuks, kui menetlusosaline
seda kohe tagasi ei võta või ei paranda. Läbirääkimistel Euroopa Liidu Nõukogus peeti Eesti
menetlusõiguse nõustaja regulatsiooni direktiivi nõude täitmiseks piisavaks.
2.7.7. Direktiivi artikli 13 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Artikkel 13 reguleerib
edasikaebeõigust ja sätestab järgmist:
Liikmesriigid tagavad, et otsuse, millega jäetakse artikli 11 kohaselt rahuldamata nõue
menetluse varajases faasis, saab edasi kaevata.
Põhjenduspunktis 40 märgitakse järgmist:
Otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta menetluse varajases faasis peaks saama edasi kaevata.
Otsuse, millega keeldutakse hagi rahuldamata jätmisest menetluse varajases faasis, võiks
samuti saada kooskõlas riigisisese õigusega edasi kaevata.
Direktiivi artikli 13 nõude täitmine on kehtiva õigusega tagatud. Eesti
tsiviilkohtumenetlusõiguses on esimese astme kohtu otsuse peale edasikaebamine reguleeritud
TsMS-i 64. ptk 1. jaos, Riigikohtule edasikaebamine on reguleeritud 66. ptk 1. jaos.
2.7.8. Direktiivi artikli 14 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Artikkel 14 käsitleb kulude
väljamõistmist ja sätestab järgmist:
1. Liikmesriigid tagavad, et hagejalt, kes on algatanud kuritarvitusliku avalikus elus osalemise
vastase kohtumenetluse, tohib välja mõista kõik riigisisese õiguse kohased menetluskulude
liigid, sealhulgas kõik kostjal tekkinud esindamisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui need
kulud on ülemäärased.
2. Kui riigisisese õigusega ei ole tagatud riiklikes tasumäärade tabelites kindlaks määratud
esindamiskulude täielikku väljamõistmist hagejalt, tagavad liikmesriigid, et sellised kulud
kaetakse täielikult muude riigisisese õiguse alusel kättesaadavate vahendite abil, välja arvatud
juhul, kui need kulud on ülemäärased.
Menetluskulude väljamõistmist käsitlevad põhjenduspunktid 31 ja 41, kus selgitatakse artiklis
14 sisalduvat menetluskulude väljamõistmise regulatsiooni järgmiselt:
(31) Kostjatel peaks olema võimalik taotleda järgmisi menetluslikke tagatisi: tagatist
menetluskulude ja asjakohasel juhul kahju hüvitamiseks, ilmselgelt põhjendamatute nõuete
rahuldamata jätmist menetluse varajases faasis ning õiguskaitsevahendeid, kulude
väljamõistmist ja karistusi või muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid. Selliseid
menetluslikke tagatisi tuleks kohaldada kooskõlas õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile ja
õiglasele kohtulikule arutamisele, nagu on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 47, jättes
14
kohtule üksikjuhtumite puhul piisava kaalutlusõiguse asja asjakohaselt läbi vaadata,
võimaldades seeläbi ilmselgelt põhjendamatute nõuete kiiret rahuldamata jätmist, piiramata
seejuures tõhusat juurdepääsu õigusemõistmisele.
(41) Kui kohus leiab, et menetlus on kuritarvituslik, peaksid kulud hõlmama kõiki riigisisese
õiguse kohaselt väljamõistetavaid menetluskulude liike, sealhulgas kõiki kostjal tekkinud
esindamisega seotud kulusid, välja arvatud juhul, kui need kulud on ülemäärased. Kui
riigisisese õigusega ei ole tagatud riiklikes tasumäärade tabelites kindlaks määratud summasid
ületavate esindamisega seotud kulude täielikku väljamõistmist, peaksid liikmesriigid ette
nägema, et hageja kannab sellised kulud täielikult muude riigisisese õiguse alusel
kättesaadavate vahendite alusel. Kui sellised kulud on ülemäärased, näiteks kui on kokku
lepitud ebaproportsionaalsetes tasudes, ei tohiks siiski välja mõista kõiki esindamisega seotud
kulusid. Kohus peaks tegema otsuse kulude kohta kooskõlas riigisisese õigusega.
Direktiivi artikli 14 lõike 1 nõude täitmine on kehtiva õigusega tagatud. Eesti
tsiviilkohtumenetlusõiguses reguleerib menetluskulude koosseisu, kandmist, jaotust ja
kindlaksmääramist TsMS-i 18. ptk. Menetluskulud määratakse kindlaks ja mõistetakse
menetlusosalisele, kelle kasuks lahend tehakse, välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
Direktiivi artikli 14 lõikes 2 viidatud esindustasude piirmäära Eesti kehtivas õiguses kehtestatud
ei ole. Seega ei ole vaja lõike 2 kohast reeglit riigisisesesse õigusesse luua.
2.7.9. Direktiivi artikli 19 lõike 1 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta.
Direktiivi artikli 19, mis reguleerib teavet ja läbipaistvust, lõige 1 sätestab järgmist:
1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 6 osutatud avalikus elus osalevatel füüsilistel või
juriidilistel isikutel, on vajaduse korral juurdepääs teabele olemasolevate menetluslike
tagatiste, õiguskaitsevahendite ja toetusmeetmete kohta, nagu õigusabi ning rahaline ja
psühholoogiline tugi, kui see on kättesaadav.
Esimeses lõigus osutatud teave hõlmab kogu kättesaadavat teavet teadlikkuse suurendamise
kampaaniate kohta, asjakohasel juhul koostöös asjaomaste kodanikuühiskonna
organisatsioonide ja muude sidusrühmadega.
Selline teave esitatakse ühes kohas kergesti kättesaadavas vormis asjakohase kanali, näiteks
teabekeskuse, olemasoleva koordinatsioonikeskuse või elektroonilise liidese, sealhulgas
Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu.
Põhjenduspunktis 46 selgitatakse artikli 19 lõike 1 kohta järgmist:
Liikmesriigid peaksid tegema kättesaadavaks teabe kättesaadavate menetluslike tagatiste,
õiguskaitsevahendite ja toetusmeetmete kohta ühes kohas, nn ühtses kontaktpunktis,
eesmärgiga tagada vaigistuskaebuste sihtmärkideks olevatele isikutele lihtne ja tasuta
juurdepääs kogu teemakohasele teabele, et aidata neil leida kogu asjakohast teavet.
Vaigistuskaebuste puhul on tavapärane, et nende sihtmärgiks olevad isikud kannatavad tõsiste
finantstagajärgede ning psühholoogilise ja mainekahju all. Sellise kahju tekitamine on
vaigistuskaebuste esitajate üks eesmärke, kui nad algatavad kuritarvituslikke avalikus elus
osalemise vastaseid kohtumenetlusi. Seepärast peaks ühtse kontaktpunkti kaudu esitatav teave
hõlmama olemasolevaid toetusmehhanisme, näiteks teavet asjaomaste organisatsioonide ja
ühenduste kohta, kes annavad vaigistuskaebuste sihtmärkideks olevatele isikutele õigus- või
15
rahalist abi ning psühholoogilist tuge. Käesolevas direktiivis ei määratleta nimetatud ühtse
kontaktpunkti vormi.
Eestis on ühtseks kontaktpunktiks, st asutuseks, kes täidab Euroopa Komisjoni soovituse ja
ühtlasi direktiivi art 19 lõike 1 kohase info keskse avaldamise kohustust, määratud Eesti
Ajakirjanike Liit.27 Info liikmesriikide kontaktpunktiks määratud isikute või asutuste kohta on
avaldatud Euroopa Komisjoni lehel.28
2.7.10. Direktiivi artikli 19 lõike 2 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Direktiivi artikkel
19 reguleerib teavet ja läbipaistvust. Lõige 2 sätestab järgmist:
Liikmesriigid tagavad, et piiriülestes tsiviilmenetlustes antakse õigusabi vastavalt nõukogu
direktiivile 2003/8/EÜ.29
Direktiiv tasuta õigusabi kohta ühiste miinimumeeskirjade kehtestamise kohta on Eesti
õigusesse üle võetud. Riigipoolse menetlusabi andmist menetluskulude
kandmiseks tsiviilkohtumenetluses reguleerib TsMS-i 18. ptk 6. jagu, riigi õigusabi andmist
reguleerib riigi õigusabi seadus. Artikli 19 lõike 2 nõuete täitmine on kehtiva õigusega tagatud.
2.7.11. Direktiivi artikli 19 lõike 3 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta. Lõige 3 sätestab
järgmist:
Liikmesriigid avaldavad kergesti kättesaadaval ja elektroonilisel kujul riiklike
apellatsioonikohtute või kõrgeima astme kohtu jõustunud otsused, mis on tehtud käesoleva
direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates menetlustes, kooskõlas riigisisese õigusega.
Põhjenduspunktis 47 selgitatakse artikli 19 lõike 3 kohta järgmist:
Asjaomaste kohtuotsuste avaldamise eesmärk on suurendada teadlikkust vaigistuskaebuste
kohta ning pakkuda kohtutele, õigustöötajatele ja üldsusele vaigistuskaebusi käsitlevat
teabeallikat. Sellisel avaldamisel tuleks järgida isikuandmete kaitset käsitlevat liidu ja
riigisisest õigust ning seda võiks olla võimalik tagada asjakohaste kanalite kaudu, nagu
olemasolevad õigusalased andmebaasid või e-õiguskeskkonna portaal. Halduskoormuse
vähendamiseks tuleks liikmesriikidelt nõuda vähemalt riigi apellatsioonikohtute või kõrgeima
astme kohtute otsuste avaldamist.
TsMS-i § 462 lõike 1 esimese lause kohaselt avalikustatakse jõustunud kohtuotsus selleks
ettenähtud kohas arvutivõrgus. Üldregulatsioon kohaldub kõigi kohtuastmete kohtuotsuste
suhtes. Artikli 19 lõike 3 nõuete täitmine on kehtiva õigusega tagatud.
2.7.12. Direktiivi artikli 20 ülevõtmiseks kehtivat õigust ei muudeta.
Artiklis 20 sätestatakse järgmist:
Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal eelistatavalt kokkuvõtlikul kujul II, III, IV ja V
peatükis osutatud taotluste ja otsuste kohta järgmised kättesaadavad andmed:
27
Eesti Ajakirjanike Liidu koduleht: https://eal.ee/.
28
List of Member State’s nominated Focal Points according to Point 25 of the Commission’s 2022 Anti-SLAPP
Recommendation | European Commission
29
Nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust
piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised
miinimumeeskirjad (EÜT L 26, 31.01.2003, lk 41).
16
a) asjaomasel aastal algatatud kuritarvituslike avalikus elus osalemise vastaste
kohtumenetluste arv;
b) kohtumenetluste arv kostja ja hageja liikide kaupa;
c) käesoleva direktiivi alusel esitatud nõude liik.
Artikli 20 alusel komisjonile andmete esitamine on vabatahtlik. Info edastatakse siis, kui selline
info on liikmesriigis kättesaadav.30 Säte puudutab üksnes piiriüleseid menetlusi.
Problemaatiline oleks ka taotluste kohta info kogumine ja edastamine, nagu on märgitud art 20
sissejuhatavas lauses, kuna taotluse esitamise ajal ei ole teada, kas tegemist on avalikus arutelus
osalemisest tuleneva ilmselgelt põhjendamatu nõude või kuritarvitusliku kohtumenetlusega.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine
3.1.1. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse TsMS-i §-ga 941. Säte luuakse direktiivi artikli 17
ülevõtmiseks ja sellega täiendatakse TsMS-i valikulise kohtualluvuse regulatsiooni.
Direktiivi artikkel 17 sätestab reegli kolmanda riigi menetlustega seotud hagide kohtualluvuse
kohta. Artiklis sätestatakse järgmist:
1. Liikmesriigid tagavad, et kui kolmanda riigi kohtus on hageja, kelle elu- või asukoht on
väljaspool liitu, algatanud avalikus elus osalemise tõttu kuritarvitusliku kohtumenetluse
füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kelle elu- või asukoht on liikmesriigis, võib kõnealune isik
taotleda kohtutelt, mis asuvad kohas, kus on tema elu- või asukoht, kahju ja kulude hüvitamist,
mida ta kandis seoses hagi menetlemisega kolmanda riigi kohtus.
2. Liikmesriigid võivad piirata lõike 1 kohast kohtualluvuse teostamist, kui menetlus on
kolmandas riigis veel pooleli.
Direktiivi põhjenduspunktis 44 selgitatakse artikli 17 kohta järgmist:
Käesoleva direktiiviga luuakse uus kohtualluvuse erialus, tagamaks, et vaigistuskaebuste
sihtmärkidel, kelle elu- või asukoht on liidus, on liidus olemas tõhus õiguskaitsevahend
kolmanda riigi kohtus hageja, kelle elu- või asukoht on väljaspool liitu, algatatud
kuritarvitusliku avalikus elus osalemise vastase kohtumenetluse vastu. Seda peaks kohaldama
olenemata sellest, kas otsus on tehtud või ta on jõustunud, kuna vaigistuskaebuste sihtmärgid
võivad kannatada kahju ja kanda kulusid alates kohtumenetluse algusest ja isegi siis, kui otsust
ei tehtagi, näiteks nõude tagasivõtmise korral. Liikmesriigid võivad siiski otsustada piirata
kohtualluvuse teostamist kooskõlas riigisisese õigusega, kui menetlus on kolmandas riigis veel
pooleli, nähes näiteks ette kohtumenetluse peatamise liikmesriigis. See kohtualluvuse erialus
võimaldab vaigistuskaebuste sihtmärkidel, kelle elu- või asukoht on liidus, taotleda kolmanda
riigi kohtus toimunud menetluse põhjustatud või põhjendatult tekkida võiva kahju ja kulu
hüvitamist oma elu- või asukoha riigi kohtus. Kõnealusele kohtualluvuse erialuse eesmärk on
heidutada kolmandates riikides vaigistuskaebuste esitamist isikute vastu, kelle elu- või asukoht
on liidus, ning sellises menetluses tehtud otsust peaks saama täitmisele pöörata näiteks juhul,
30
Artikli 20 eestikeelses tõlkes on sisuline viga. Artikli 20 sissejuhatava lause ingliskeelne tekst on järgmine:
„Member States shall, on an annual basis and where available, submit data on the applications and on decisions
referred to in Chapters II, III, IV and V to the Commission, preferably in an aggregated form, with regard to:“
17
kui hagejal, kelle elu- või asukoht on väljaspool liitu, on vara liidus. Käesoleva direktiivi sätted,
mis käsitlevad kohtualluvuse erialust, ei tohiks käsitleda kohaldatavat õigust ega kahju
hüvitamist käsitlevat materiaalõigust kui sellist.
Rahvusvahelist kohtualluvust reguleerib TsMS-i § 70. TsMS-i § 70 kohaselt määratakse
rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub
Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt
või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
Rahvusvaheline kohtualluvus ei ole erandlik, kui seaduses või välislepingus ei ole ette nähtud
teisiti.
Loodavas TsMS-i §-s 941 sätestatakse, et kui välisriigi kohtus algatati avalikus arutelus
osalemise takistamiseks kuritarvituslik kohtumenetlus ja kuritarvitusliku kohtumenetluse
hageja elu- või asukoht on välisriigis, võib selle menetluse tõttu tekkinud kahju ja kulude
hüvitamise hagi esitada ka kuritarvitusliku kohtumenetluse kostja elu- või asukoha järgi. Sätte
sõnastusest nähtuvalt luuakse kohtualluvuse reegel selliselt, et hagi võib esitada nii
kuritarvitusliku kohtumenetluse ajal kui ka pärast kuritarvitusliku kohtumenetluse lõppemist.
Enne kuritarvitusliku kohtumenetluse lõppemist on hagi esitamine võimalik vastavalt
TsMS-i §-le 369, mille esimese lause kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul,
kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Kui hageja õiguste rikkumine
tulevikus on ilmne, ei pea hageja rikkumist ära ootama, vaid võib sooritushagi juba rikkumise
kohta ette esitada.31 Hagejal tuleb tõendada, millal muutub hagetav nõue sissenõutavaks, ning
muuta usutavaks eeldus, et kostja oma kohustust õigel ajal ei täida.32 TsMS-i § 369 alusel saab
hagi esitada nii nende nõuete realiseerimiseks, mis muutuvad sissenõutavaks eeldatavasti
kohtumenetluse ajal, kui ka nende nõuete suhtes, mis muutuvad sissenõutavaks eeldatavasti
pärast kohtumenetluse läbiviimist ning pärast menetluse jõustunud kohtuotsusega lõppemist.33
TsMS-i § 369 alusel saab esitada hagi ka nt tingimusliku nõude kohta.34 Enne kohustuse
sissenõutavaks muutumist on hagi esitamise lubamise eesmärk hageja õiguste efektiivsem
kaitse. TsMS-i § 369 näol on tegemist siiski erandliku alusega.
Õigusaktide hierarhiast tulenevalt ei kuulu TsMS-i § 941 kohtualluvuse reegel kohaldamisele
juhtudel, kui kahju tekkis Euroopa Liidu liikmesriigis alustatud väidetava kuritarvitusliku
kohtumenetluse tõttu. Piiriülese kohtualluvuse reguleerimise ainuvälispädevus on Euroopa
Liidul ning riigisisene õigus kohaldamisele ei kuulu (vt ka TsMS § 70 lg 4). Samuti ei kuulu
§ 94 kohaldamisele juhul, kui väidetav kuritarvituslik kohtumenetlus toimus riigis, mille suhtes
on kohtualluvus reguleeritud teisiti varasema riikidevahelise õigusabilepingu või
konventsiooniga, mille osaline on Eesti (vt nt 2007. a Lugano konventsioon, õigusabileping
Ukrainaga). See, et direktiiv ei mõjuta kolmanda riigi ja liidu või liikmesriigi vaheliste kahe-
või mitmepoolsete konventsioonide ja lepingute kohaldamist, mis on sõlmitud enne
6. maid 2024, tuleneb ka artiklist 18, mis reguleerib seoseid kahe- või mitmepoolsete
konventsioonide ja lepingutega, samuti põhjenduspunktist 45.
Lisaks tuleb tähele panna, et pelgalt võimalus esitada Eesti kohtule hagi kolmandas riigis
algatatud kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks ei taga Eesti
31
Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 369, p 3.1.d.
32
Ibid, p 3.3.a.
33
Ibid, p 3.4.
34
Ibid, p 3.5.
18
kohtulahendi täitmist kolmandas riigis. Kohtulahendi täitmine kolmandas riigis toimub
vastavalt täitmise riigi õigusele. Samuti tuleb objektiivselt möönda keerukusi, mis võivad Eesti
kohtul tekkida välisriigi kohtumenetluse kuritarvituslikkuse hindamisel. Kohtul ei ole
õiguslikke võimalusi nõuda välja välisriigi kohtult kohtuasja materjale, et hinnata menetluse
kuritarvituslikkust, mis on loodava kohtualluvuse sätte kohaldamise tingimus. Samuti ei too
Eesti kohtu seisukoht, et konkreetne välisriigi kohtumenetlus, millega Eesti isikule on
kaasnenud menetluskulu või tekitatud kahju, on kuritarvituslik, kaasa ettemääratud
menetluslikku mõju välisriigi kohtumenetlusele ega mõjuta välisriigi kohtulahendi kehtivust.
3.1.2. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse TsMS-i § 162 lõikega 6, millega võetakse üle
direktiivi artikkel 8, milles reguleeritakse nõude või menetlusdokumentide hilisema muutmise
mõju ja milles sätestatakse järgmist:
Liikmesriigid tagavad, et füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes seoses nende osalemisega
avalikus elus algatatud kohtumenetluste puhul ei mõjuta hageja nõuete või
menetlusdokumentide hilisem muutmine, sealhulgas nõuete tagasivõtmine, kostja võimalust
kasutada õiguskaitsevahendeid, nagu on ette nähtud IV peatükis, kooskõlas riigisisese
õigusega. Esimene lõik ei mõjuta artikli 6 lõike 2 kohaldamist.
Sama artikli teise lõike kohaselt ei mõjuta esimene lõige direktiivi artikli 6 lõike 2 kohaldamist,
mis näeb ette võimaluse määrata direktiivi III ja IV peatükis käsitletud menetluslikke tagatisi
kohtu omal algatusel, kui liikmesriik sellise võimaluse oma õiguses ette näeb.
Põhjenduspunktis 34 selgitatakse artikli 8 kohta järgmist:
Mõnes kuritarvituslikus avalikus elus osalemise vastases kohtumenetluses võtavad hagejad
tahtlikult nõude või menetlusdokumendid tagasi või muudavad neid selleks, et vältida kulude
väljamõistmist võitnud poole kasuks. See õigustaktika võib mõnes liikmesriigis jätta kostja ilma
võimalusest, et talle hüvitatakse menetluskulud. Sellised tagasivõtmised või muudatused, kui
need on riigisisese õigusega ette nähtud, ja piiramata poolte õigust menetlus lõpule viia, ei
tohiks seega mõjutada kostja õigust taotleda riigisisese õiguse kohaselt õiguskaitsevahendite
kasutamist kuritarvituslikus avalikus elus osalemise vastases kohtumenetluses. See ei tohiks
piirata liikmesriikide võimalust näha ette, et menetluslikke tagatisi võib määrata ex officio.
Advokatuuri ettepanekul täiendatakse § 162 lõikega 6, milles nähakse ette, et juhul kui kohus
on tuvastanud kuritarvitusliku kohtumenetluse, jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja
kanda olenemata hagi rahuldamise ulatusest. Juhul kui kuritarvitusliku kohtumenetluse hageja
loobub hagist või võtab selle tagasi, jäävad menetluskulud hageja kanda vastavalt
üldregulatsioonile (TsMS § 168 lg 2).
3.1.3. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse TsMS-i §-ga 1961, millega võetakse üle direktiivi
artikkel 10, mis reguleerib tagatist ja milles sätestatakse järgmist:
Liikmesriigid tagavad, et füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes seoses nende osalemisega
avalikus elus algatatud kohtumenetluste puhul võib asja menetlev kohus, ilma et see mõjutaks
õigust õiguskaitse kättesaadavusele, nõuda hagejalt hinnanguliste menetluskulude, mis võib
hõlmata kostjal tekkinud esindamisega seotud kulusid, tagatist ning kui nii on ette nähtud
riigisiseses õiguses, kahju hüvitamise tagatist.
Põhjenduspunktis 36 selgitatakse artikli 10 kohta järgmist:
19
Kostjale täiendava kaitse pakkumiseks peaks olema võimalik anda talle tagatis hinnanguliste
menetluskulude hüvitamiseks, mis võivad hõlmata kostjal tekkinud esindamisega seotud
kulusid, ning kui see on riigisisese õigusega ette nähtud, siis hinnangulist kahju. Siiski on vaja
leida tasakaal selle meetme ja hageja õiguse vahel omada juurdepääsu õigusemõistmisele. Asja
menetlev kohus võib, kui ta peab seda asjakohaseks, nõuda hagejalt tagatise esitamist, kui
esineb kuritarvituslikule menetlusele osutavaid elemente või kui on risk, et kostjale ei hüvitata
kulusid, või arvestades poolte majanduslikku olukorda või muid selliseid riigisiseses õiguses
sätestatud kriteeriumeid. Tagatise andmine ei sisalda asja sisulist hinnangut, vaid seda
kasutatakse ettevaatusabinõuna, et kaitsta lõpliku otsuse täitmist, milles tehakse kindlaks, et
tegemist oli kuritarvitusliku menetlusega, et kostja kulud tuleb katta ja, kui nii on ette nähtud
riigisiseses õiguses, katta võimalik tekkinud kahju, eelkõige juhul, kui on korvamatu kahju
tekkimise risk. Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, kas kohus peaks määrama tagatise
omal algatusel või kostja taotlusel. Kui riigisisese õigusega on nii ette nähtud, peaks tagatise
andmine olema võimalik kohtumenetluse igas faasis.
Kehtivas õiguses reguleerib tagatise andmist TsMS-i 19. ptk. Menetluskulude tagatise andmise
eeldused on seotud 1) hageja kodakondsuse, elu- või asukohaga: hageja ei ole Eesti või Euroopa
Liidu liikmesriigi ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi juriidiline isik või kodanik ja
tema elukoht ei ole Euroopa Liidus või Euroopa Majanduspiirkonnas (TsMS § 196 lg 1 p-d 1
ja 2); 2) hageja majandusliku seisundiga: menetluskulude sissenõudmine on eeldatavasti
raskendatud; hagejat ei või kohustada tagatist andma, kui tal on Eestis piisavalt vara (§ 196 lg
1 p 3, lg 2 esimene lause) või 3) menetluskulude lahendi täitmisega välisriigis: hagejat ei saa
kohustada tagatist andma, kui menetluskulude hüvitamise lahend kuulub täitmisele välisriigis
(§ 196 lg 2 p 2).
Direktiivi eesmärgiga ei ole kooskõlas menetluskulude tagatise määramisele TsMS-i § 196
lg-s 1 sätestatud eelduste ja § 196 lg 2 p-s 2 sätestatud välistuse kohaldamine. Seetõttu nähakse
ette avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi puhul eriregulatsioon ning
menetluskulude tagatise küsimisel viidatud sätteid ei kohaldata. TsMS-i § 196 lg 2 p-s 1
sätestatud välistust kohaldatakse avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi korral
menetluskulude tagatise andmise otsustamisel, kuna riigisisese õigusega ei saa ette näha eristust
välislepinguga võetud kohustustest.
Muudatuse kohaselt võib hagimenetluses kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja
eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja esitas hagi seoses kostja osalemisega
avalikus arutelus ja esineb kohtumenetluse kuritarvituslikkusele viitavaid asjaolusid.
Kuritarvitusliku kohtumenetluse mõiste reguleeritakse TsMS-i §-s 4063, kus antakse lahtine
loetelu asjaoludest, mis viitavad, et tegemist võib olla kuritarvitusliku kohtumenetlusega.
Avalikus arutelus osalemist puudutavad hagid reguleeritakse TsMS-i §-s 4062.
Nagu selgitatakse direktiivi põhjenduspunktis 36, tuleb tagatise regulatsiooni kohaldamise
puhul tähele panna, et tagatise andmine ei tähenda nõude suhtes sisulise hinnangu kujundamist,
vaid tagatis kujutab endast ettevaatusabinõu, et kaitsta lõpliku otsuse täitmist, kui kohus peaks
tegema kindlaks, et tegemist on kuritarvitusliku menetlusega.
Kui kostja vastu on esitatud hagi tulenevalt tema osalemisest avalikus arutelus ja kohus on
kostja taotlusel küsinud hagejalt tagatist menetluskulude katteks, ei tee kostja enne kulutusi, kui
hageja on tagatise tasunud. Kui kostjale on kahju juba tekkinud, nt hagi piirab ajakirjaniku
20
tegevusvabadust, on kostjal võimalik esitada kahju hüvitamise nõue hagi või vastuhagina ning
taotleda hagi tagamist.
Paragrahvi 1961 lõikes 3 sätestatakse tagatise taotluse lahendamine kiirendatud menetluses, mis
luuakse, et võtta üle direktiivi artikli 7 lõige 1, mis käsitleb menetluslike tagatiste taotluste
kiirendatud käsitlemist. Direktiivi artikli 7 lõige 1 sätestab:
Liikmesriigid tagavad, et artikli 6 lõike 1 punktide a ja b kohaseid taotlusi käsitletakse
kiirendatud viisil kooskõlas liikmesriigi õigusega, võttes arvesse kohtuasja asjaolusid, õigust
tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtumenetlusele.
Artikli 7 lõikes 1 nimetatud artikli 6 lõike 1 punkt a viitab tagatisele, nagu on ette nähtud artiklis
10.
Direktiivi põhjenduspunkt 33 selgitab artikli 7 lõike 1 ja taotluste kiirendatud käsitlemise kohta
järgmist:
Tagamaks, et tagatiste saamise ja menetluse varajases faasis hagi rahuldamata jätmise taotlusi
käsitletaks kiirendatud viisil, võivad liikmesriigid kehtestada istungite korraldamise või
kohtuotsuse tegemise tähtajad. Nad võivad lisaks ka võtta vastu korra, mis sarnaneb ajutiste
meetmete puhul rakendatava korraga. Menetluse võimalikult kiireks lõpuleviimiseks peaksid
liikmesriigid kooskõlas oma riigisisese menetlusõigusega püüdma tagada, et kui kostja on
taotlenud õiguskaitsevahendeid käesoleva direktiivi alusel, tehakse otsus selle taotluse kohta
kiirendatud viisil, sealhulgas kasutades riigisiseses õiguses juba olemasolevaid menetlusi
taotluste kiirendatud käsitlemiseks.
Paragrahvi 1961 lõikes 3 sätestatakse, et kohus lahendab kostja taotluse tagatise hagejalt tagatise
küsimiseks kümne tööpäeva jooksul taotluse kohta hageja seisukoha saamisest arvates. Kohus
võib taotluse lahendada hiljem, kui ta soovib hageja enne lahendi tegemist ära kuulata. Kui
hageja ei esita seisukohta kohtu määratud tähtaja jooksul, võib kohus kostja taotluse lahendada
ka hageja seisukohata.
3.1.4. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse seadustikku paragrahviga 3332, millega võetakse üle
direktiivi III peatüki, mis käsitleb ilmselgelt põhjendamatute nõuete rahuldamata jätmist
menetluse varajases faasis, artikkel 11, tõendamiskoormist reguleeriv artikkel 12 ning
kiirendatud menetlust reguleeriva artikli 7 lõige 1.
Artikkel 11 sätestab järgmist:
Liikmesriigid tagavad, et kohtud võivad kooskõlas riigisisese õigusega avalikus elus osalemise
vastased nõuded pärast asjakohast läbi vaatamist võimalikult varajases menetluse faasis
rahuldamata jätta, kui need on ilmselgelt põhjendamatud.
Direktiivi põhjenduspunktis 37 selgitatakse järgmist:
Otsus hagide rahuldamata jätmise kohta menetluse varajases faasis peaks olema pärast
asjakohast läbivaatamist tehtav sisuline otsus. Liikmesriigid peaksid võtma vastu uued normid
või kohaldama oma kehtivaid riigisiseseid õigusnorme nii, et kohus saaks otsustada jätta
ilmselgelt põhjendamatud nõuded rahuldamata kohe, kui ta on saanud sellise otsuse
põhistamiseks vajaliku teabe. Selline rahuldamata jätmine peaks toimuma menetluse
võimalikult varases faasis, kuid see võib toimuda igal ajal menetluse käigus sõltuvalt sellest,
millal kohus on sellise teabe saanud, kooskõlas riigisisese õigusega. Menetluse varajases faasis
21
hagi rahuldamata jätmise võimalus ei välista selliste riigisiseste õigusnormide kohaldamist,
mis võimaldavad liikmesriigi kohtutel hinnata hagi lubatavust juba enne menetluse algatamist.
Põhjenduspunktis 31 selgitatakse, et direktiivi kohaselt tuleks menetluslikke tagatisi, seega ka
võimalust jätta ilmselgelt põhjendamatu nõue rahuldamata menetluse võimalikult varases
faasis, kohaldada kooskõlas õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule
arutamisele, nagu on sätestatud põhiõiguste harta artiklis 4735, jättes kohtule üksikjuhtumite
puhul piisava kaalutlusõiguse asja asjakohaselt läbi vaadata, võimaldades seeläbi ilmselgelt
põhjendamatute nõuete kiiret rahuldamata jätmist, piiramata seejuures tõhusat juurdepääsu
õigusemõistmisele.
Direktiivi artikkel 12 reguleerib tõendamiskoormist ja nõuete põhistamist ning sätestab
järgmist:
1. Nõude põhjendatuse tõendamiskoormis lasub hagejal, kes hagi esitas.
2. Liikmesriigid tagavad, et kui kostja on taotlenud nõude rahuldamata jätmist menetluse
varajases faasis, peab hageja nõuet põhistama, et kohus saaks hinnata, kas see on ilmselgelt
põhjendamatu või mitte.
Direktiivi põhjenduspunktis 39 selgitatakse järgmist:
Tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtete kohaselt peaks lasuma avalikus elus osaleva füüsilise või
juriidilise isiku vastu nõuet esitaval hagejal tõendamiskoormis, et selline nõue on põhjendatud.
Kui kostja on taotlenud hagi rahuldamata jätmist menetluse varajases faasis, tuleks hagejal
selleks, et vältida hagi menetluse varajases faasis rahuldamata jätmist, põhistada seda
vähemalt sellises ulatuses, mis võimaldab kohtul järeldada, et hagi ei ole ilmselgelt
põhjendamatu.
Artikli 7 lõikes 1 sätestatakse:
Liikmesriigid tagavad, et artikli 6 lõike 1 punktide a ja b36 kohaseid taotlusi käsitletakse
kiirendatud viisil kooskõlas liikmesriigi õigusega, võttes arvesse kohtuasja asjaolusid, õigust
tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtumenetlusele.
Põhjenduspunktis 38 selgitatakse järgmist:
Kui kostja on esitanud taotluse jätta hagi ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata, peaks
kohus seda taotlust menetlema kiirendatud viisil kooskõlas riigisisese õigusega, et kiirendada
hinnangu andmist selle kohta, kas nõue on ilmselgelt põhjendamatu, võttes arvesse juhtumi
konkreetseid asjaolusid.
Viidatud direktiivi nõuete ülevõtmiseks täiendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku
paragrahviga 3332, mille lõikes 2 sätestatakse, et kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu
35
Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47: „Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule
arutamisele. Igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud
tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja
arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus. Igaühel peab
olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud. Isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse
tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda.“
36
Artikli 6 lõike 1 punkt b: „b) ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmist varajases faasis, nagu on
ette nähtud III peatükis“.
22
arvates piisavalt välja selgitatud, kohus on arutanud vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid
vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest, andnud pooltele piisavad selgitused
selle kohta, millest asja lahendamine sõltub ja kes menetlusosalistest peab vaidlusaluseid
asjaolusid tõendama, ning hageja ei esita kohtu nõudmisel ja määratud tähtajaks nõude aluseks
olevaid täiendavaid asjaolusid, selgitusi või tõendeid ning hageja esitatu alusel ei ole nõude
rahuldamine õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi rahuldamata ilma pooltele täiendavaid
tähtaegu andmata. See tähendab, et kohus teeb sisulise otsuse, millel on res judicata õiguslikud
tagajärjed. Seega ei saa kohtu poole uuesti pöörduda vaidluse lahendamiseks samade poolte
vahel samal alusel sama nõudega. Enne hagi rahuldamata jätmise kohta otsuse tegemist tuleb
kohtul hagejale selgitada kohtu nõudmise täitmata jätmise õiguslikke tagajärgi. Lõike 1
kohaselt tuleb kohtul juhul, kui kostja on esitanud taotluse ilmselgelt põhjendamatu nõude
rahuldamata jätmiseks ja sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldused on täidetud, nõue
otsusega rahuldamata jätta esimesel võimalusel.
Kuivõrd direktiivi nõude kohaselt tuleb nõue rahuldamata jätta sisulise kohtuotsusega, millel
on res judicata õiguslikud tagajärjed ja mida peab saama apellatsioonimenetluses kontrollida,
siis menetlust oluliselt lihtsustada ei ole võimalik. Ka direktiivi sõnastus viitab sellele, et
rahuldamata jätmine toimub pärast asjakohast läbivaatamist. Küll aga tuleb liikmesriigil luua
rahuldamata jätmise kiirendatud kord, mis on kiirem tavapärasest menetlusest ja direktiivi
ülevõtmiseks ei piisa üksnes olemasolevate menetluslike võimaluste rakendamisest (nt üksnes
vahe- või osaotsuse regulatsioonist). Seetõttu luuakse regulatsioon selliselt, et juhul kui § 3332
lg 2 eeldused on täidetud, tuleb otsus teha esimesel võimalusel, ja juhul kui kohus on hagejat
õiguslikest tagajärgedest teavitanud (mida kohus saab teha ka eelneva menetluse käigus), kohus
täiendavaid tähtaegu ei anna. Direktiivi eesmärk ei ole välistada istungite korraldamist (vt nt pp
33) ning lõigete 1 ja 2 kohaldamisel seda ka ei tehta.
Lisaks nähakse advokatuuri ettepanekul ette võimalus jätta nõue rahuldamata kohtuistungit
pidamata, kui eelmenetluses selgub, et avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud nõue ei
ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks
andma õiguskaitset.
Arvestades TsMS-i §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärki, tuleb kohtul asi lahendada
õigesti, väikeste kuludega ja mõistliku aja jooksul. Seega tuleb kohtul menetluse juhtimise
kaudu aidata vältida menetlusosalistele, eelkõige kostjale, kelle vastu ilmselgelt põhjendamatu
nõue esitati, lisakulude teket ning juhul, kui § 3332 lõike 2 tingimused on täidetud, jätta hageja
nõue esimesel võimalusel rahuldamata ka juhul, kui kostja ei ole § 3332 alusel taotlust esitanud.
Direktiivist tulenev nõue ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmise kohta võetakse
riigisisesesse õigusesse üle, lähtudes direktiivi materiaalsest kohaldamisalast, st loodavat § 3332
kohaldatakse olukorras, kus tegemist on avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud
nõudega (§-d 4062 ja 4063).
3.1.5. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 371 lõiget 2 punktiga 3, millega
luuakse menetlusse võtmisest keeldumise alus juhtudeks, kui hageja esitab avalikus arutelus
osalemisest tulenevalt ilmselgelt põhjendamatu nõude või soovib algatada avalikus arutelus
osalemisest tuleneva kuritarvitusliku kohtumenetluse.
Säte luuakse Riigikohtu ettepanekul. Säte võimaldab kohtumenetlusest välja jätta ilmselgelt
põhjendamatu nõude ja kuritarvituslikul eesmärgil esitatud hagi, kui nõude ilmselge
23
põhjendamatus või menetluse kuritarvituslikkus selgub juba hagi menetlusse võtmise faasis.
Direktiivi põhjenduspunkt 36 selgitab (ilmselgelt põhjendamatute nõuete kohta), et menetluse
varajases faasis hagi rahuldamata jätmise võimalus ei välista selliste riigisiseste õigusnormide
kohaldamist, mis võimaldavad liikmesriigi kohtutel hinnata hagi lubatavust juba enne
menetluse algatamist. Seega ei looda sätet direktiivi nõude ülevõtmiseks, kuid direktiiv sellise
regulatsiooni loomist ei piira ja sätte loomine aitab kaasa direktiivi eesmärgi saavutamisele.
Tuleb möönda, et menetlusse võtmise faasis ei pruugi olla võimalik teha kindlaks, kas tegemist
on avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõude või
algatatud kuritarvitusliku kohtumenetlusega. Üldjuhul saab kostja tema vastu esitatud hagist
teada alles pärast hagi menetlusse võtmist, st menetlusse võtmisel ei saa kohus reeglina olla
teadlik kuritarvituslikkusele viitavatest asjaoludest.
Erinevalt muudest keeldumise alustest (sh TsMS-i § 371 lg-s 2 kehtivad alused) ei teki pärast
menetlusse võtmist (ka analoogia korras) läbi vaatamata jätmise olukorda, vaid sellisel juhul
tuleb kohaldada direktiivi ülevõtmisest tulenevalt eelnõuga loodavat menetlust.
Ilmselgelt põhjendamatut nõuet direktiivis ega eelnõus ei defineerita. Riigikohtu ettepanekul
loodava keeldumise aluse rakendamine eeldab vastava kohtupraktika kujundamist.
Jõustunud menetlusse võtmisest keeldumise määrus, millega kohus tuvastas kuritarvitusliku
kohtumenetluse, avalikustatakse TsMS-i § 462 kohaselt hageja isikuandmeid varjamata.
Isikuandmed avaldatakse kuritarvituslike menetluste ärahoidmise eesmärgil. Kuivõrd
menetluse kuritarvituslikkus on tuvastatud jõustunud lahendiga, on avaldamine
proportsionaalne.
3.1.6. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seadustikku 431. peatükiga, milles luuakse
avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvituslikku kohtumenetlust käsitlev
regulatsioon.
3.1.7.1. TsMS-i §-ga 4062 reguleeritakse avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud
hagi.37 Paragrahviga 4062 võetakse üle direktiivi artikli 4 punktis 1 olev termin „avalikus elus
osalemine“ ja punktis 2 olev termin „avalikku huvi pakkuv küsimus“.
Direktiivi artikli 4 punktis 1 on sätestatud järgmist:
1) „avalikus elus osalemine“ – füüsilise või juriidilise isiku seisukoha võtmine või tegevus,
millega teostatakse sõna- ja teabevabadust, kunsti ja teaduse vabadust või kogunemis- ja
ühinemisvabadust ja sellega otseselt seotud ettevalmistav, toetav või abistav tegevus, ning mis
on seotud avalikku huvi pakkuva küsimusega.
Seega kaitseb loodav TsMS § 4062 lõige 2 nii PS-i §-ga 45 tagatud väljendusvabadust kui ka
PS-i §-s 44 tagatud teabevabadust.
Direktiivi artikli 4 punktis 2 on sätestatud järgmist:
2) „avalikku huvi pakkuv küsimus“ – küsimus, mis mõjutab üldsust sellisel määral, et ta võib
selle vastu õigustatult huvi tunda, sellistes valdkondades nagu:
37
Advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (kohtumenetluse tõhustamine) luuakse
TsMS-i § 4061, millest tulenevalt algab 431. peatükk §-ga 4062. Sätted ei ole omavahel seotud.
24
a) põhiõigused, rahvatervis, ohutus, keskkond või kliima;
b) füüsilisest või juriidilisest isikust avaliku elu tegelase tegevus avalikus või erasektoris;
c) küsimused, mida arutab või vaatab läbi seadusandlik, täitev- või kohtuorgan, või muu ametlik
menetlus;
d) selliste küsimustega seotud süüdistused korruptsioonis, pettuses või kelmuses, mis tahes
muus kuriteos või haldusrikkumises;
e) tegevused, mille eesmärk on kaitsta Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi,
sealhulgas demokraatlikke protsesse põhjendamatu sekkumise eest, eelkõige desinformatsiooni
vastu võitlemise kaudu.
Avalikus arutelus osalemist selgitatakse direktiivi põhjenduspunktis 22 järgmiselt:
Avalikus elus osalemine peaks olema määratletud kui füüsilise või juriidilise isiku
seisukohavõtmine või tegevus, millega teostatakse põhiõigust, näiteks sõna- ja teabevabadus,
kunsti ja teaduse vabadus või kogunemis- ja ühinemisvabadus ning mis on seotud praegu või
tulevikus tekkiva avalikku huvi pakkuva küsimusega, sealhulgas ajakirjandusliku, poliitilise,
teadusliku, akadeemilise, kunstilise, kommenteeriva või satiirilise sisu, väljaannete või teoste
loomine, väljapanek, reklaam või muul viisil edendamine ning turustamine. Tulevikus tekkiv
avalik huvi osutab asjaolule, mis veel ei paku avalikku huvi, kuid võib seda pakkuda tulevikus,
kui üldsus sellest näiteks avaldamise kaudu teada saab. Avalikus elus osalemine võib hõlmata
ka tegevusi, mis on seotud akadeemilise ja kunstilise vabaduse, ühinemisvabaduse õiguse ja
rahumeelse kogunemise õiguse kasutamisega, näiteks lobitöö, demonstratsioonide ja protestide
korraldamine või neis osalemine, ja tegevusi, mis tulenevad õigusest heale haldusele ja õigusest
tõhusale õiguskaitsevahendile, näiteks kohtu- ja haldusnõuete esitamine ning osalemine
avalikel aruteludel. Avalikus elus osalemine peaks hõlmama ka ettevalmistavaid, toetavaid või
abistavaid tegevusi, millel on otsene ja olemuslik seos seisukohavõtmise või tegevusega, mis on
vaigistuskaebuste sihtmärgiks, et avalikus elus osalemine maha suruda. Selline tegevus peaks
otseselt puudutama konkreetset avalikus elus osalemise juhtumit või põhinema
vaigistuskaebuse tegeliku sihtmärgi ja ettevalmistavat, toetavat või abistavat tegevust teostava
isiku lepingulisel suhtel. Nõuete esitamine mitte ajakirjanike ega inimõiguste kaitsjate endi
vastu, vaid nende töid avaldavate internetiplatvormide vastu või nende tekste trükkivate
ettevõtete või tekste müüvate kaupluste vastu võib olla mõjus viis avalikus elus osalemise
vaigistamiseks, sest ilma selliste teenusteta ei saa arvamusi avaldada ega seega avalikku
arutelu mõjutada. Lisaks võib avalikus elus osalemine hõlmata muid tegevusi, mille eesmärk
on teavitada või mõjutada avalikku arvamust või soodustada üldsuse edasist tegevust,
sealhulgas era- või avaliku sektori üksuse tegevus mõnes avalikku huvi pakkuvas küsimuses,
näiteks teadusuuringute, küsitluste, kampaaniate või muu kollektiivse tegevuse korraldamine
või neis osalemine.
Seda, milliseid valdkondi tuleks käsitleda avalikku huvi pakkuva küsimusena, on selgitatud
direktiivi põhjenduspunktis 23 järgmiselt:
Avalikku huvi pakkuv küsimus peaks olema määratletud sellisena, et see hõlmaks põhiõiguste
teostamisega seotud küsimusi. Siia kuuluvad sellised küsimused nagu sooline võrdõiguslikkus,
kaitse soolise vägivalla eest ja mittediskrimineerimine ning õigusriigi, meediavabaduse ja
mitmekesisuse kaitsmine. See peaks hõlmama kaupade, toodete või teenuste kvaliteeti, ohutust
25
või muid asjakohaseid aspekte, kui need on olulised rahvatervise, ohutuse, keskkonna, kliima
või tarbijate ja töötajate õiguste seisukohast. Tarbija ja tootja või teenuseosutaja vaheline
puhtalt omavaheline vaidlus kauba, toote või teenuse üle peaks olema hõlmatud avalikku huvi
pakkuva küsimuse mõistega üksnes juhul, kui vaidlus sisaldab avalikku huvi pakkuvat
komponenti, näiteks kui see puudutab toodet või teenust, mis ei vasta keskkonna- või
ohutusstandarditele.
Samuti selgitatakse avalikku huvi pakkuva küsimuse mõistet direktiivi põhjenduspunktides 24–
27:
(24) Avaliku elu tegelaseks oleva füüsilise või juriidilise isiku tegevusi tuleks samuti käsitada
avalikku huvi pakkuvate küsimustena, sest üldsus võib nende vastu õigustatult huvi tunda.
Õigustatud huviga ei ole siiski tegemist juhul, kui sellist isikut või üksust puudutava
seisukohavõtmise või tegevuse ainus eesmärk on rahuldada teatava publiku uudishimu füüsilise
isiku eraelu üksikasjade kohta.
(25) Avalikku huvi pakkuvad küsimused võivad olla näiteks küsimused, mida arutab või vaatab
läbi seadusandlik, täitev- või kohtuorgan, või muu ametlik menetlus. Selliste küsimuste
konkreetseks näiteks võivad olla õigusaktid, mis käsitlevad keskkonnastandardeid või
tooteohutust, saastava tehase või kaevanduse keskkonnaluba või konkreetsest juhtumist
kaugemale ulatuva õigusliku mõjuga kohtumenetlused, näiteks võrdõiguslikkust, töökohal
diskrimineerimist, keskkonnakuritegu või rahapesu käsitlevad menetlused.
(26) Avalikku huvi pakkuvate küsimuste hulka peaksid kuuluma süüdistused korruptsioonis,
pettuses või kelmuses, omastamises, rahapesus, väljapressimises, survestamises, seksuaalses
ahistamises ja soolises vägivallas või muus vormis hirmutamises või kuritegevuses, sealhulgas
finants- või keskkonnakuriteos. Kui asjaomane rikkumine on avalikku huvi pakkuv küsimus, ei
peaks omama tähtsust, kas see liigitub riigisisese õiguse kohaselt kuriteoks või
haldusrikkumiseks.
(27) Samuti peaksid avalikku huvi pakkuvate küsimuste hulka kuuluma meetmed, mille eesmärk
on kaitsta ELi lepingu artiklis 238 sätestatud väärtusi ja demokraatlikesse protsessidesse
mittesekkumise põhimõtet ning tagada või hõlbustada üldsuse juurdepääsu teabele, et
tõkestada desinformatsiooni, sealhulgas kaitsta demokraatlikke protsesse põhjendamatu
sekkumise vastu.
Kuna Eesti kehtiv õigus haldusrikkumisi, millele viitab põhjenduspunkt 26, ei tunne,39 räägime
Eesti õiguse kontekstis väärtegudest.
Samuti tuleb avalikus arutelus osalemist puudutava hagi ja avalikku huvi pakkuva küsimuse
reguleerimisel viidata direktiivi põhjenduspunktidele 6 ja 18, kus direktiivi ning
kaitsemeetmete kohaldamise eesmärki selgitatakse järgmiselt:
(6) Käesoleva direktiivi eesmärk on kõrvaldada tsiviilkohtumenetluse nõuetekohast toimimist
takistavad tegurid, pakkudes samas füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes osalevad avalikus
38
EL-i lepingu artikkel 2: „Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia,
võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on
liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus,
solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.“
39
Direktiivi ingliskeelses tekstis administrative offence.
26
elus, tegeledes avalikku huvi pakkuvate küsimustega, sealhulgas ajakirjanikele, kirjastajatele,
meediaorganisatsioonidele, rikkumisest teavitajatele ja inimõiguste kaitsjatele, samuti
kodanikuühiskonna organisatsioonidele, valitsusvälistele organisatsioonidele,
ametiühingutele, loomeinimestele, teadlastele ja akadeemiliste ringkondade esindajatele
kaitset nende suhtes algatatud kohtuasjade eest, et heidutada nende osalemist avalikus elus.
(18) Käesolevas direktiivis sätestatud kaitsemeetmeid tuleks kohaldada kõigi füüsiliste ja
juriidiliste isikute suhtes, kes osalevad otseselt või kaudselt avalikus elus. Samuti tuleks
nendega kaitsta füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes kas kutsealaselt või isiklikult toetavad või
abistavad teist isikut või pakuvad teisele isikule kaupu või teenuseid eesmärkidel, mis on
otseselt seotud avalikus elus osalemisega, tegeledes avalikku huvi pakkuva küsimusega, nagu
juristid, pereliikmed, internetiteenuse osutajad, kirjastused või trükikojad, kelle suhtes on
algatatud kohtumenetlus või keda ähvardatakse sellega, sest nad toetavad või abistavad
vaigistuskaebuse sihtmärgiks võetud isikuid, või tarnivad neile kaupu või osutavad neile
teenuseid.
Direktiivi tõlkes kasutatud sõnastuse „avalikus elus osalemine“ asemel kasutatakse eelnõus
Eesti Meediaettevõtete Liidu ettepanekul läbivalt terminit „avalikus arutelus osalemine“.
Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi (materiaalne kohaldamisala) tuleb
defineerida, et oleks võimalik kindlaks määrata eelnõuga loodava kuritarvitusliku
kohtumenetluse, ilmselgelt põhjendamatu nõude kiirendatud korras rahuldamata jätmise40,
rahvusvahelise kohtualluvuse sätte ja välisriigi kohtulahendi tunnustamisest keeldumise sätte
(TsMS § 941 ja § 620 lg 1 p 11) kohaldamisala, samuti eelnõuga loodava menetluskulude
tagatise andmise erisuste kohaldamisala. Paragrahvi 4062 lõikes 3 sätestatakse lahtine loetelu
valdkondadest, mida käsitletakse avalikku huvi pakkuva küsimusena.
3.1.7.2. Paragrahvis 4063 defineeritakse avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud
kuritarvituslik kohtumenetlus ning antakse lahtine ja näitlik loetelu kuritarvitusliku
kohtumenetluse kindlaksmääramist võimaldavaid indikaatoreid.
Paragrahviga 4063 võetakse üle direktiivi artikkel 4 punkt 3, kus kuritarvituslik avalikus
arutelus osalemise vastane kohtumenetlus on reguleeritud järgmiselt:
3) „kuritarvituslik avalikus elus osalemise vastane kohtumenetlus“ – kohtumenetlus, mida ei
algatata õiguse tegelikuks kaitsmiseks või kasutamiseks, vaid mille peamine eesmärk on
avalikus elus osalemise tõkestamine, piiramine või selle eest karistamine, kasutades sageli ära
poolte vahelist võimu tasakaalustamatust, ning mille eesmärk on esitada põhjendamatuid
nõudeid. Sellisele eesmärgile võivad osutada näiteks järgmised asjaolud:
a) nõue või selle osa, sealhulgas liiga kõrge hagihind, on ebaproportsionaalne, ülemäärane või
ebamõistlik;
b) hageja või seotud osalised on sarnastes küsimustes algatanud mitu kohtumenetlust;
c) esineb hirmutamist, ahistamist või ähvardamist hageja või hageja esindajate poolt enne
kohtumenetlust või selle ajal, samuti hageja samasugust käitumist sarnastes või samaaegsetes
kohtuasjades;
40
Juhul, kui ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata jätmist kohaldatakse direktiivi materiaalse
kohaldamisala ulatuses (vt § 3332 valikuid).
27
d) pahauskse menetlustaktika kasutamine, näiteks menetluse venitamine, meelepärase
kohtualluvuse valimine pettuse või kuritarvitamise eesmärgil või kohtuasjade pahauskne
lõpetamine menetluse hilisemas faasis.
Direktiivi põhjenduspunktis 15 selgitatakse artikli 4 punkti 3 kohta järgmist:
Vaigistuskaebusi esitavad tavaliselt mõjukad üksused, näiteks üksikisikud, lobitöögrupid,
äriühingud, poliitikud ja riigiorganid, püüdes vaigistada avalikku arutelu. Sageli on selliste
kaebuste puhul poolte jõuvahekord tasakaalust väljas, kuna hagejal on kostjast tugevam
rahaline või poliitiline positsioon. Kuigi see ei ole kõnealuste juhtumite lahutamatu osa,
suurendab tasakaalust väljas olev jõuvahekord, kui see on olemas, märkimisväärselt nii
avalikus elus osalemise vastaste kohtumenetluste kahjulikku kui ka heidutavat mõju. Hageja
poolt kostja vastu majandusliku eelise või poliitilise mõju väärkasutamine, koos igasuguse
õigusliku põhjendatuse puudumisega, on eriti murettekitav, kui kõnealuseid kuritarvituslikke
kohtumenetlusi rahastatakse otseselt või kaudselt riigieelarvest ning neid kombineeritakse
muude otseste või kaudsete riiklike meetmetega, mis on suunatud sõltumatute
meediaorganisatsioonide, sõltumatu ajakirjanduse ja kodanikuühiskonna vastu.
Direktiivi põhjenduspunktis 28 selgitatakse kuritarvitusliku kohtumenetluse indikaatorite kohta
järgmist:
Kuritarvituslike avalikus elus osalemise vastaste kohtumenetlustega on tavaliselt seotud hageja
pahatahtlikud võtted menetlustaktikas, näiteks taktika, mis on seotud kohtualluvuse valikuga,
tuginemine ühele või mitmele täielikult või osaliselt põhjendamatule nõudele, ülemääraste
nõuete esitamine, venitamistaktika kasutamine või otsustamine kohtuasi lõpetada menetluse
hilisemas faasis, sarnastes asjades mitme kohtumenetluse algatamine ja kostjale menetluse
käigus ebaproportsionaalsete kulude tekitamine. Kohtumenetluse kuritarvitusliku olemuse
kindlakstegemisel tuleks arvesse võtta ka hageja varasemat käitumist ja eelkõige varasemat
õiguslike meetmetega hirmutamist. Sellist menetlustaktikat, mida kombineeritakse enne
kohtumenetlust või kohtumenetluse ajal sageli mitmesuguste hirmutamise, ahistamise või
ähvardamise viisidega, rakendab hageja muul eesmärgil kui õigusemõistmisele juurdepääsu
saamiseks või õiguse tegelikuks kasutamiseks ning selle eesmärk on mõjuda heidutavalt
avalikus elus osalemisele konkreetses küsimuses.
Ülemääraste ja põhjendamatute nõuete kui vaigistushagi indikaatori kohta selgitatakse
direktiivi põhjenduspunktis 29 järgmist:
Kuritarvituslikus avalikus elus osalemise vastases kohtumenetluses esitatud nõuded võivad olla
täielikult või osaliselt põhjendamatud. See tähendab, et nõue ei pea tingimata olema täielikult
põhjendamatu, et menetlust saaks pidada kuritarvituslikuks. Näiteks võib isegi väiksem isiklike
õiguste rikkumine, mis võib kohaldatava õiguse alusel anda alust tagasihoidlikuks
hüvitisenõudeks, olla ikkagi kuritarvituslik, kui nõutakse ilmselgelt ülemäärast summat või
õiguskaitsevahendit. Teisest küljest ei tohiks sellist menetlust käsitada kuritarvitusliku
menetlusena käesoleva direktiivi tähenduses juhul, kui kohtumenetluse hageja esitab
põhjendatud nõudeid.
28
Vaigistushagivastase soovituse on välja töötanud ka Euroopa Nõukogu.41 Euroopa Nõukogu
soovituses on kuritarvitusliku kohtumenetluse indikaatorid määratletud detailsemalt, kuid need
on üldjoontes hõlmatud samade indikaatoritega, mis on loetletud direktiivi artikli 4 punktis 3.
Euroopa Nõukogu soovituse kohaselt võivad viidata sellele, et tegemist on vaigistushagiga,
järgmised elemendid:
a) hageja püüab kostjale surve avaldamiseks ära kasutada võimu tasakaalustamatust, näiteks
oma rahalist eelist või poliitilist või ühiskondlikku mõju;
b) hageja esitatud argumendid on osaliselt või täielikult alusetud;
c) hageja taotletud õiguskaitsevahendid on ebaproportsionaalsed, ülemäärased või
ebamõistlikud;
d) nõuded kujutavad endast seaduste või menetluste kuritarvitamist;
e) hageja kasutab menetluslikke ja kohtuvaidluste taktikaid, mille eesmärk on kostja kulude
suurendamine, näiteks menetluse edasilükkamine, avalikkuse osalemiseks ebasoodsa või
kostjale tülika foorumi valimine, koormava töökoormuse tekitamine ja apellatsioonide
esitamine vähese või olematu eduväljavaatega;
f) kohtuasi on tahtlikult suunatud üksikisikutele, mitte vaidlustatud hagi eest vastutavatele
organisatsioonidele;
g) kohtuasjaga kaasneb suhtekorralduslik rünnak, mille eesmärk on avalikus arutelus osalevate
isikute kiusamine, diskrediteerimine või hirmutamine või mille eesmärk on tähelepanu kõrvale
juhtida olulisest küsimusest;
h) hageja või tema esindajad tegelevad juriidilise hirmutamise, ahistamise või ähvardamisega
või on seda varem teinud;
i) hageja või seotud isikud osalevad mitmes koordineeritud või piiriüleses kohtumenetluses
samade faktide alusel või sarnaste küsimustega seoses;
j) hageja keeldub süstemaatiliselt nõude lahendamiseks kohtuvälistest mehhanismidest.
Direktiivi artikli 4 punktis 3 sätestatud kriteeriumid loetletakse kuritarvitusliku kohtumenetluse
indikaatoritena ka §-s 4063. Tegemist on lahtise loeteluga. Lõikes 1 nimetatud poolte
ebavõrdsus võib tähendada nt poolte majanduslikku ebavõrdsust või ka näiteks hageja mõju
ühiskonnas, sh poliitilist võimu. Samas tuleb silmas pidada, et hageja võib kuritarvitusliku
kohtumenetluse algatada ka juhul, kui pooled ei ole ebavõrdsed. Samas ei pruugi see, kui pooled
on ebavõrdsed, tähendada, et algatatud kohtumenetlus on kuritarvituslik. Lõike 2 punktis 4
nimetatud kohtualluvuse valimisena kohtu eksitusse viimise või menetlusõiguste
kuritarvitamise eesmärgil võib pidada näiteks olukorda, kus valitud kohtualluvusel puudub
tegelik seos kohtu asukohaga ning kohtualluvus valitakse eesmärgil, et tekitada kostjas
ebamugavust ja piirata ligipääsu õigusemõistmisele.
3.1.7.3. Paragrahvis 4064 reguleeritakse kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise
menetlus. Lõike 1 kohaselt võib kohus kohtumenetluse kuritarvituslikkuse tuvastada nii kostja
taotlusel kui ka kohtu omal algatusel. Kehtiva õiguse kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel
41
Recommendation CM/Rec(2024)2 of the Committee of Ministers to member States on countering the use of
strategic lawsuits against public participation (SLAPPs). https://rm.coe.int/0900001680af2805
29
ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse
viia (TsMS § 200 lg 2). Seega lähtub reegel kehtiva õiguse süstemaatikast ja ex officio
kuritarvituslikkuse tuvastamise võimaluse andmine on ka menetluse juhtimise seisukohalt
mõistlik. Vastasel korral looksime põhjendamatult menetluse juhtimise ja menetlusõiguste
kuritarvitamise vältimiseks vastuolulised ja õiguslikult ebaselged reeglid. Lõikes 2 nähakse
ette, et kui kohus tuvastab kuritarvitusliku kohtumenetluse, teeb ta selle kohta põhistatud
määruse. Määruse peale, millega kohus tuvastas kohtumenetluse kuritarvituslikkuse, võib
hageja esitada määruskaebuse. Taotluse rahuldamata jätmise peale edasi kaevata ei saa, kuid
kostjal on võimalik kohtule esitada uus põhistatud taotlus. Lõikes 2 nähakse advokatuuri
ettepanekul lisaks ette võimalus tuvastada kohtumenetluse kuritarvituslikkus lõpplahendiga.
Paragrahvi 4064 lõikega 4 võetakse ühe meetmena üle direktiivi artikkel 15, mis reguleerib
karistusi või muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid. Artiklis 15 sätestatakse järgmist:
Liikmesriigid tagavad, et kuritarvituslikku avalikus elus osalemise vastast kohtumenetlust
menetlevad kohtud võivad määrata menetluse algatanud poolele mõjusaid, proportsionaalseid
ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid,
sealhulgas kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on riigisiseses õiguses ette
nähtud.
Lõikes 4 nähakse ette, et jõustunud kohtulahend kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise
kohta avalikustatakse vastavalt §-le 462. Eelnõuga tehakse §-s 462 täiendused, mille kohaselt
kuritarvitusliku kohtumenetluse hageja andmeid avalikustatavas lahendis ei varjata.
3.1.7.4. Paragrahviga 4065 võetakse üle direktiivi artikkel 8, mis reguleerib nõude või
menetlusdokumentide hilisemat muutmist ja milles sätestatakse järgmist:
Liikmesriigid tagavad, et füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes seoses nende osalemisega
avalikus elus algatatud kohtumenetluste puhul ei mõjuta hageja nõuete või
menetlusdokumentide hilisem muutmine, sealhulgas nõuete tagasivõtmine, kostja võimalust
kasutada õiguskaitsevahendeid, nagu on ette nähtud IV peatükis, kooskõlas riigisisese
õigusega.
Sama artikli teise lõike kohaselt ei mõjuta esimene lõige direktiivi artikli 6 lõike 2 kohaldamist,
mis näeb ette võimaluse määrata direktiivi III ja IV peatükis käsitletud menetluslikke tagatisi
kohtu omal algatusel, kui liikmesriik sellise võimaluse oma õiguses ette näeb.
Põhjenduspunktis 34 selgitatakse artikli 8 kohta järgmist:
Mõnes kuritarvituslikus avalikus elus osalemise vastases kohtumenetluses võtavad hagejad
tahtlikult nõude või menetlusdokumendid tagasi või muudavad neid selleks, et vältida kulude
väljamõistmist võitnud poole kasuks. See õigustaktika võib mõnes liikmesriigis jätta kostja ilma
võimalusest, et talle hüvitatakse menetluskulud. Sellised tagasivõtmised või muudatused, kui
need on riigisisese õigusega ette nähtud, ja piiramata poolte õigust menetlus lõpule viia, ei
tohiks seega mõjutada kostja õigust taotleda riigisisese õiguse kohaselt õiguskaitsevahendite
kasutamist kuritarvituslikus avalikus elus osalemise vastases kohtumenetluses. See ei tohiks
piirata liikmesriikide võimalust näha ette, et menetluslikke tagatisi võib määrata ex officio.
Paragrahvis 4065 nähakse ette, et juhul kui tegemist on kuritarvitusliku kohtumenetlusega, ei
mõjuta see, kui hageja muudab menetluse jooksul menetlusdokumente, sealhulgas nõuet, või
võtab nõude tagasi, kostja võimalust taotleda kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu tekkinud
30
menetluskulude hüvitamist, kohtulahendi avaldamist hageja andmeid varjamata, nagu nähakse
ette TsMS-i § 462 lõigetes 2 ja 6, varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist võlaõigusseaduses
sätestatud alustel ja ulatuses, samuti hagejale trahvi määramist § 4066 kohaselt.
Kostjal on näiteks võimalik esitada sama hageja algatatud kuritarvitusliku kohtumenetluse
raames TsMS-i § 373 lg 1 p 3 alusel vastuhagi kahju hüvitamiseks. Ka juhul, kui hageja nõuet
muudab või selle tagasi võtab või kohus tunnistab hageja algatatud kohtumenetluse hageja
nõude või selle osa ulatuses kuritarvituslikuks ning selles ulatuses menetluse lõpetab, ei välista
see vastuhagi menetlemist ja kahju hüvitise väljamõistmist samas menetluses. Eelnõuga
täiendatakse mh VÕS-i § 134 ja nähakse ette artikli 15 ülevõtmisel ühe meetmena võimalus
võtta juhtudel, kui piirati isiku väljendusvabadust, arvesse mittevaralise kahju hüvitise
preventsioonifunktsiooni (nn tõrjuv kahjuhüvitis). Ka mittevaralise kahju hüvitise nõudmine
vastavalt VÕS-i §-le 134 ei ole välistatud juhul, kui hageja on nt nõude tagasi võtnud.
3.1.7.5. Paragrahviga § 4066 võetakse üle direktiivi artikkel 15, mis käsitleb karistusi või muid
sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid. Artikkel 15 sätestab järgmist:
Liikmesriigid tagavad, et kuritarvituslikku avalikus elus osalemise vastast kohtumenetlust
menetlevad kohtud võivad määrata menetluse algatanud poolele mõjusaid, proportsionaalseid
ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid,
sealhulgas kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on riigisiseses õiguses ette
nähtud.
Põhjenduspunktis 42 selgitatakse artiklit 15 järgmiselt:
Kohtutele karistuste määramise või muude sama mõjusate asjakohaste meetmete võtmise
võimaluse andmise peamine eesmärk on heidutada potentsiaalseid hagejaid algatamast
kuritarvituslikke avalikus elus osalemise vastaseid kohtumenetlusi. Muud asjakohased
meetmed, sealhulgas kahjuhüvitise maksmine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on
riigisiseses õiguses ette nähtud, peaksid olema sama mõjusad kui karistused. Kui kohus on
leiab, et menetlus on kuritarvituslik, tuleks sellised karistused või muud sama mõjusad
asjakohased meetmed määrata kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, need peaksid olema
proportsionaalsed tuvastatud kuritarvituse olemuse ja elementidega, mis osutavad tuvastatud
kuritarvitusele, ning võtma arvesse kõnealuse menetluse võimalikku kahjulikku või heidutavat
mõju avalikus elus osalemisele või sellise hageja majanduslikule olukorrale, kes on tasakaalust
väljas jõuvahekorda ära kasutanud. Liikmesriikide otsustavad, kuidas neid rahalisi summasid
makstakse.
Eesti Meediaettevõtete Liidu ettepanekul nähakse ette võimalus määrata kuritarvitusliku
kohtumenetluse algatanud hagejale trahv. Trahv määratakse üldregulatsiooni alusel TsMS-i
§-s 46 sätestatud korras. Eesti Meediaettevõtete Liidu ettepanekul on suurendatud ka
trahvimäära. Rahatrahvi võib määrata kuni 9600 euro ulatuses. Trahvimäära suurendamisel on
võetud eeskuju esindushagide direktiivi ülevõtmisel loodud trahvimäära regulatsioonist (TsMS
§ 49722). Hageja võib trahvimääruse peale esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud
ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 48).
3.1.8. Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 võetakse üle direktiivi artikkel 15, mis käsitleb karistusi
või muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid. Artikkel 15 sätestab järgmist:
31
Liikmesriigid tagavad, et kuritarvituslikku avalikus elus osalemise vastast kohtumenetlust
menetlevad kohtud võivad määrata menetluse algatanud poolele mõjusaid, proportsionaalseid
ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid,
sealhulgas kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on riigisiseses õiguses ette
nähtud.
Põhjenduspunktis 42 selgitatakse artiklit 15 järgmiselt:
Kohtutele karistuste määramise või muude sama mõjusate asjakohaste meetmete võtmise
võimaluse andmise peamine eesmärk on heidutada potentsiaalseid hagejaid algatamast
kuritarvituslikke avalikus elus osalemise vastaseid kohtumenetlusi. Muud asjakohased
meetmed, sealhulgas kahjuhüvitise maksmine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on
riigisiseses õiguses ette nähtud, peaksid olema sama mõjusad kui karistused. Kui kohus on
leiab, et menetlus on kuritarvituslik, tuleks sellised karistused või muud sama mõjusad
asjakohased meetmed määrata kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, need peaksid olema
proportsionaalsed tuvastatud kuritarvituse olemuse ja elementidega, mis osutavad tuvastatud
kuritarvitusele, ning võtma arvesse kõnealuse menetluse võimalikku kahjulikku või heidutavat
mõju avalikus elus osalemisele või sellise hageja majanduslikule olukorrale, kes on tasakaalust
väljas jõuvahekorda ära kasutanud. Liikmesriikide otsustavad, kuidas neid rahalisi summasid
makstakse.
Ühe meetmena artikli 15 ülevõtmiseks luuakse regulatsioon, mille kohaselt juhul, kui kohus on
tuvastanud kuritarvitusliku kohtumenetluse, ei varjata avalikustatavates kohtulahendites sellise
menetluse algatanud hageja kindlakstegemist võimaldavaid andmeid. Selleks muudetakse
TsMS-i § 462 lõike 2 teist lauset ja täiendatakse § 462 lõikega 6. Seega avalikustatakse nii
jõustunud määrus kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamise kohta (vastavalt TsMS-i § 4064
lõikele 4) kui ka kuritarvituslikus kohtumenetluses hageja nõude kohta tehtud kohtuotsus
hageja kindlakstegemist võimaldavaid andmeid (nt nimi ja isikukood või registrikood)
varjamata. Seda ka juhul, kui hageja on menetlusdokumente muutnud, sh nõude tagasi võtnud.
Tingimus, et kuritarvituslikus kohtumenetluses menetlusdokumentide muutmine ei mõjuta
direktiivi IV peatüki kohaldamist, sh karistuste määramist, tuleneb direktiivi artiklist 8.
Isikuandmed avaldatakse kuritarvituslike menetluste ärahoidmise eesmärgil. Kuivõrd
menetluse kuritarvituslikkus on tuvastatud jõustunud lahendiga, on avaldamine
proportsionaalne. Arvestades, et kuritarvituslikkus on jõustunud lahendiga tuvastatud, ei saa
hageja kindlakstegemist võimaldavate andmete avaldamise peale edasi kaevata.
Eelnõuga loodav muudatus kohaldub üksnes hageja isiku kindlakstegemist võimaldavatele
andmetele ega kohaldu muude andmete, näiteks hageja terviseandmete või ärisaladuse
avaldamisele.
3.1.9. Eelnõu § 1 punktiga 7 võetakse üle direktiivi artikkel 16, mis reguleerib kolmanda riigi
kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid.
Direktiivi artikkel 16 sätestab järgmist:
Liikmesriigid tagavad, et keeldutakse tunnustamast või täitmast kolmanda riigi kohtuotsust, mis
on tehtud füüsilise või juriidilise isiku suhtes seetõttu, et ta osales avalikus elus, kui kõnealust
kohtumenetlust peetakse ilmselgelt põhjendamatuks või kuritarvituslikuks selle liikmesriigi
õiguse kohaselt, kus sellist tunnustamist või täitmist taotletakse.
32
Põhjenduspunktis 43 selgitatakse artiklit 16 järgmiselt:
Piiriüleses kontekstis on samuti oluline tunnistada ohtu, mida kujutavad endast
vaigistuskaebused, mis esitatakse kolmandates riikides selliste ajakirjanike, inimõiguste
kaitsjate ja muude avalikus elus osalevate isikute vastu, kelle elu- või asukoht on liidus.
Kolmandates riikides esitatud vaigistuskaebuste abil võidakse avalikus elus osalevatelt isikutelt
välja mõista ülemääraseid kahjuhüvitisi. Kohtumenetlus kolmandas riigis on vaigistuskaebuste
sihtmärkide jaoks keerukam ja kulukam. Selleks et kaitsta demokraatiat ning õigust sõna- ja
teabevabadusele liidus ning vältida käesolevas direktiivis sätestatud kaitsemeetmete
kahjustamist sellega, et kohtumenetlus algatatakse teises kohtualluvuses, on oluline pakkuda
kaitset kolmandates riikides esitatud ilmselgelt põhjendamatute nõuete ja kuritarvituslike
avalikus elus osalemise vastaste kohtumenetluste eest. Liikmesriigid valivad, kas keelduda
kolmanda riigi kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest, kuna see otsus on ilmselgelt vastuolus
avaliku korraga (ordre public) või eraldi keeldumise põhjuse alusel.
Direktiivi artikli 16 ülevõtmiseks täiendatakse TsMS-i § 620 lõikega 11, milles sätestatakse, et
kui välisriigi kohtulahend tehti isiku osalemise takistamiseks avalikus arutelus ja esitatud nõue
oli ilmselgelt põhjendamatu või kohtumenetlus oli kuritarvituslik, siis loetakse, et kohtulahendi
tunnustamine on vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega, seega avaliku korraga, mis on
välisriigi kohtulahendi tunnustamisest keeldumise alus vastavalt TsMS-i § 620 lõikele 1.
Sätet kohaldatakse kohtulahendite suhtes, mis on tehtud isiku avalikus arutelus osalemise
takistamiseks esitatud nõuete kohta, st lähtuvalt direktiivi kohaldamisalast. Avalikus arutelus
osalemine ja kuritarvituslik kohtumenetlus reguleeritakse TsMS-i 431. peatükis. Ilmselgelt
põhjendamatute nõuete käsitlemine reguleeritakse TsMS-i §-s 3332.
TsMS-i välisriigi kohtulahendite täidetavaks tunnistamise regulatsiooni kohaldatakse
kolmandate riikide kohtulahendite täidetavaks tunnistamiseks. Kuigi TsMS-i § 620 lõike 11
loomisega tagatakse direktiivi nõude täitmine, saab sellest riigisisese õiguse osa ja seda
kohaldatakse õigusaktide hierarhiast lähtudes üksnes kolmandate riikide kohtulahendite
tunnustamise ja täidetavaks tunnistamisest keeldumise menetluses. Euroopa Liidu
liikmesriikide kohtulahendite täitmisest keeldumise reguleerimisel on Euroopa Liidul
ainuvälispädevus ja seda valdkonda reguleeritakse otsekohalduvate määrustega.42 Samuti ei
kohaldata TsMS-i § 620 lõiget 11 õigusaktide hierarhiast lähtudes nende riikide kohtulahendite
täidetavaks tunnistamise suhtes, millega Eesti on sõlminud kas õigusabilepingu43 või mis on
vastavat valdkonda reguleeriva sama konventsiooni osalised, mille osaline on ka Eesti.44 Kui
viidatud õigusaktides on vastuolu avaliku korraga sätestatud kohtulahendi tunnustamisest ja
täidetavaks tunnistamisest keeldumise alusena, ei ole piiratud ka nende riikide kohtulahendite
puhul isiku avalikus arutelus osalemise takistamiseks ilmselgelt põhjendamatu nõude kohta või
kuritarvituslikus menetluses tehtud kohtulahendi tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest
42
Kõige laiema materiaalse kohaldamisalaga on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012
kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud).
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02012R1215-20150226
43
Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13119066
44
Haagi tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon.
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:22022A0714(01). Konventsiooni info, sh
osalisriikide tabel, Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi kodulehel.
https://www.hcch.net/en/instruments/conventions/full-text/?cid=137
33
keeldumine, kui kohus jõuab konkreetses menetluses sellise järelduseni. See, et direktiiv ei
mõjuta selliste kolmanda riigi ja liidu või liikmesriigi vaheliste kahe- või mitmepoolsete
konventsioonide ja lepingute kohaldamist, mis on sõlmitud enne 6. maid 2024, tuleneb ka
artiklist 18, mis reguleerib seoseid kahe- või mitmepoolsete konventsioonide ja lepingutega.
Kuigi avaliku korra alus sisustatakse direktiivi nõude ülevõtmiseks konkreetse kohaldamisala
ja konkreetsete tingimustega, tuleb selle kohaldamisel olla tähelepanelik, kuna välisriigi
kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise või sellest keeldumise menetluses kehtib
põhimõte, mille kohaselt ei või kohus hinnata teise riigi kohtulahendi sisulist õigsust; see on
sätestatud ka TsMS-i § 623 lõike 1 teises lauses.
3.2. Võlaõigusseaduse muutmine
Võlaõigusseaduse § 134 lõike 6 täiendamine on üks meetmetest, millega võetakse üle
direktiivi artikkel 15, mis käsitleb karistusi või muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid.
Artikkel 15 sätestab järgmist:
Liikmesriigid tagavad, et kuritarvituslikku avalikus elus osalemise vastast kohtumenetlust
menetlevad kohtud võivad määrata menetluse algatanud poolele mõjusaid, proportsionaalseid
ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid,
sealhulgas kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on riigisiseses õiguses ette
nähtud.
Põhjenduspunktis 42 selgitatakse artiklit 15 järgmiselt:
Kohtutele karistuste määramise või muude sama mõjusate asjakohaste meetmete võtmise
võimaluse andmise peamine eesmärk on heidutada potentsiaalseid hagejaid algatamast
kuritarvituslikke avalikus elus osalemise vastaseid kohtumenetlusi. Muud asjakohased
meetmed, sealhulgas kahjuhüvitise maksmine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on
riigisiseses õiguses ette nähtud, peaksid olema sama mõjusad kui karistused. Kui kohus on
leiab, et menetlus on kuritarvituslik, tuleks sellised karistused või muud sama mõjusad
asjakohased meetmed määrata kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, need peaksid olema
proportsionaalsed tuvastatud kuritarvituse olemuse ja elementidega, mis osutavad tuvastatud
kuritarvitusele, ning võtma arvesse kõnealuse menetluse võimalikku kahjulikku või heidutavat
mõju avalikus elus osalemisele või sellise hageja majanduslikule olukorrale, kes on tasakaalust
väljas jõuvahekorda ära kasutanud. Liikmesriikide otsustavad, kuidas neid rahalisi summasid
makstakse.
Mittevaralise kahju hüvitamise erisusi reguleerib VÕS-i § 134. VÕS-i § 134 lõike 6 kohaselt
võib kohus isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete
andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse
või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada
lisaks rikkumise raskusele ja ulatusele ning kahju tekitaja käitumisele ja suhtumisele
kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5) ka vajadust mõjutada kahju tekitajat
hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
Eelnõuga täiendatakse VÕS-i § 134 lõiget 6 selliselt, et edaspidi võib mittevaralise kahju
hüvitise määramisel kohus, lisaks lõikes 5 sätestatule, arvestada vajadust mõjutada kahju
34
tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist
seisundit ka juhul, kui piirati isiku väljendusvabadust.
Väljendusvabadus on üks kesksemaid vabadusõigusi ning see on ka vahetult seotud PS-i §-s 1
sätestatud demokraatia põhimõttega. Isiku osalemine avalikus arutelus on samuti seotud
demokraatia põhimõttega; avalikus arutelus osalemine reguleeritakse vaigistushagi eest
kaitsmise direktiivi ülevõtmisel TsMS-i §-s 4062. Demokraatia põhimõte on üks Eesti
ühiskonnakorralduse aluspõhimõtteid. Väljendusvabadusega on puutes tsiviilühiskonna ja
demokraatia toimimise eeldusena igaühe juurdepääs avalikule informatsioonile ehk meie elu
ühisosale (vt PS § 44).45
VÕS-i § 134 täiendamise tulemusel võib kohus edaspidi võtta juhtudel, kui piirati isiku
väljendusvabadust, arvesse mittevaralise kahju hüvitise preventsioonifunktsiooni (nn tõrjuv
kahjuhüvitis). Kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta kõike, mis võib mõjutada
hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et tõrjuv
mittevaralise kahju hüvitis on ennekõike õigustatud tahtliku või vähemalt raske hooletuse
korral. Kahju tekitaja varalise olukorra arvestamine tähendab, et majanduslikult paremas
positsioonis olevalt kahju tekitajalt tuleks välja mõista suurem mittevaralise kahju hüvitis, kuna
tagasihoidlik hüvitis ei pruugi isikut motiveerida edaspidi kahju tekitamisest loobuma. Saadud
kasu väljamõistmine tuleb kõne alla üksnes alusetu rikastumise sätete (eelkõige §-de 1037 ja
1039) alusel. Sellisel juhul tuleb kannatanul tõendada, et tema isikuõigusi rikkunud isik sai
rikkumisest tulu, st tõendamisesemesse kuulub nii kannatanu õiguste rikkumine, rikkuja tulu
saamine kui ka põhjuslik seos nende vahel. Kasu saamine on siiski vaid üks asjaolu, mida
mittevaralise kahju hüvitise suuruse üle otsustamisel tuleb kaaluda.46
Riigikohtu lahend aastast 201347 selgitab täpsemalt mittevaralise kahju hüvitise
preventsioonifunktsiooni ja tõlgendab seejuures võlaõigusseaduse § 134 lõiget 6, selgitades, et
igasugune mittevaralise kahju hüvitis kannab endas paratamatult ka tõrjuvat eesmärki, sest
mittevaralise kahju hüvitamisel ei saa lähtuda VÕS-i § 127 lõikes 1 sätestatud varalise kahju
hüvitamise põhimõttest, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku
asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju
hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Mittevaralise kahju hüvitis
väljendab teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna
hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse
rikkumisega tekitatud ülekohtu eest (vt ka nt Riigikohtu 17. oktoobri 2001. a otsus tsiviilasjas
nr 3-2-1-105-01). Mingil määral kaasneb preventsiooniefekt alati tsiviilõigusliku vastutuse
kehtestamise ja kohaldamisega. Kohane rahaline hüvitis, mis peegeldab rikkumise asjaolusid,
täidab ka preventsioonifunktsiooni.
Seega saaks öelda ka, et juba kehtiv võlaõigusseadus võimaldab ka direktiivis kirjeldatud
juhtudel – kui piiratakse isiku väljendusvabadust – võtta mittevaralise kahjuhüvitise
määramisel arvesse eelkirjeldatud preventsioonifunktsiooni. Samas on direktiiv selle
konkreetse kaasuse siiski eraldi välja toonud ning seetõttu on korrektne eeldada liikmesriigi
seadusandja reageerimist toetavate seadusandlike muudatustega olukorras, kus ohtu on
sattunud väljendusvabadus. Siiski tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et paratamatult läheb
45
Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 45 kommentaar p 6.
46
Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Paragrahvi 134 kommentaar p 4.5.
47
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-2-1-18-13
35
pakutud seadusemuudatus mingis mõttes kaugemale direktiivi raamidest, kuivõrd muudetud
sätte abstraktse sõnastuse tõttu ei piirdu see olukordadega, mil ajakirjanik üritab tõrjuda
põhjendamatuid hagisid direktiivi mõttes, vaid ka muude võimalike väljendusvabadust ohtu
seadvate olukordadega, olgu siis tegu töö- või peresuhetega vms.
3.3. Eelnõu kooskõla põhiseadusega
Muudatustega luuakse kaitsemeetmed kostjatele, kelle vastu on esitatud kas ilmselgelt
põhjendamatuid nõudeid või algatatud avalikus arutelus osalemise takistamiseks
kuritarvituslikke kohtumenetlusi. Muudatused on põhiseaduspärased.
Direktiiv, mille ülevõtmiseks eelnõu koostatakse, nõuab, et:
1) avalikus arutelus osalemise takistamiseks esitatud ilmselgelt põhjendamatuid nõudeid
peab olema võimalik jätta pärast asjakohast läbivaatamist sisulise otsusega rahuldamata,
kasutades kiirendatud menetlust;
2) peab olema võimalik võtta meetmeid avalikus arutelus osalemise takistamiseks
kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud hagejate suhtes: hüvitada kõik kostja kulud,
mis on tehtud seoses kuritarvitusliku kohtumenetlusega, määrata hagejale mõjusaid,
proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid sama mõjusaid
asjakohaseid meetmeid, sh kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine;
3) kui isiku suhtes algatatakse kohtuasi tema avalikus arutelus osalemise takistamiseks,
peab kostja saama taotleda hagejalt tagatist menetluskulude katteks; hageja
menetlusdokumentide hilisem muutmine, sh nõude tagasivõtmine ei tohi piirata kostja
õigust kasutada õiguskaitsevahendeid; menetluslikke taotlusi peab olema võimalik
menetleda kiirendatud korras.
Direktiiv on minimaalselt harmoneeriva mõjuga, st liikmesriik võib ette näha tõhusamad
meetmed kostjate kaitseks, kuid ei saa ette näha vähem tõhusaid meetmeid kui need, mis on
reguleeritud direktiivis, samuti ei saa liikmesriik alandada olemasolevat kaitsetaset. Kostjale
loodavad kaitsemeetmed võivad riivata hageja põhiseaduse §-ga 15 tagatud igaühe põhiõigust
pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, mis hõlmab ka õigust õiglasele
kohtumenetlusele, ja selle õiguse kasutamist heidutada.
Riive legitiimne eesmärk on tagada kostja suhtes õiglane kohtumenetlus, mis on samuti
hõlmatud PS-i §-ga 15 tagatud igaühe põhiõigusega pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks
kohtusse. Samuti on muudatuste legitiimne eesmärk tagada menetlusökonoomia, mis on
põhiseaduslikku järku väärtus, kuna meetmete rakendamine võimaldab kokku hoida kohtu
ressurssi. Riive legitiimne eesmärk on ka põhiseaduse §-st 14 tulenev kohtuvõimu (seaduse
kehtestamisel ka seadusandliku võimu) kohustus tagada õigusi ja vabadusi, siinkohal eelkõige
põhiseaduse §-s 45 sätestatud õigust väljendusvabadusele,48 ning demokraatia
toimemehhanismide kaitse.
Muudatustega loodavaid meetmeid on võimalik rakendada üksnes juhul, kui kohus asub
kaalutlusotsust tehes seisukohale, et:
48
Vt selle kohta ka hiljuti Euroopa Nõukogu tellitud ülevaadet asjakohasest Euroopa Inimõiguste Kohtu
kohtupraktikast „Guide for Legal Professionals on Freedom of Expression, SLAPPs, and Related ECHR Standards“,
Council of Europe, 2025). https://rm.coe.int/guide-for-legal-professionals-on-foe-slapps-and-echr-related-
standards/488028918d.
36
1) tegemist on ilmselgelt põhjendamatu nõudega (nt hageja ei esita, vaatamata kohtu
nõudmisele, asjaolusid, mis on vajalikud nõude põhjendamiseks, vt täpsemalt TsMS-i
§ 3332) või
2) tegemist on avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvitusliku
kohtumenetlusega, mille peamine eesmärk ei ole hageja õiguste kaitse, vaid mis on
algatatud kostja kurnamiseks ja vaigistamiseks (vt täpsemalt TsMS § 4063);
3) menetluskulude tagatise taotlemise puhul esinevad elemendid, mis võimaldavad kohtul
eeldada, et tegemist võib olla avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud
kuritarvitusliku kohtumenetlusega.
Muudatustega loodavad meetmed on sobivad ja vajalikud järgmistel põhjustel:
1) kui nõue on ilmselgelt põhjendamatu, võimaldab selle rahuldamata jätmine menetluse
võimalikult varases faasis kiirendatud korras hoida kokku nii kostja varalist kui ka
psühholoogilist ressurssi, samuti kohtu ressurssi;
2) kui kohus on tuvastanud, et hageja algatas kuritarvitusliku kohtumenetluse, peaksid
direktiivis sisalduvad ja muudatustega loodavad meetmed olema heidutava mõjuga, mis
võimaldab hoida kokku nii kostja varalist kui ka psühholoogilist ressurssi, samuti kohtu
ressurssi;
3) menetluskulude tagatise nõudmise võimalus peaks samuti olema heidutava mõjuga, mis
võimaldab kokku hoida kostja varalist ja psühholoogilist ning kohtu ressurssi.
Kui meetmeid ei loodaks, ei pruugitaks ilmselgelt põhjendamatu hagi korral ressurssi
säästvalt rahuldamata jätmise lahendini jõuda. Kui meetmeid ei loodaks, jääks
kuritarvituslikud kohtumenetlused menetlusega loodaval viisil tuvastamata ja heidutus ei
pruugiks olla piisav; samuti oleks kostja kehvemas positsioonis ning tema õiguskaitse
võimalused oleksid piiratumad, kallimad ja aeglasemad.
Muudatustega kaasnev hageja põhiõiguste võimalik riive on mõõdukas. Meetmete eesmärk –
kaitsta väljendusvabadust ja demokraatiat, takistada kostjate kurnamist ja kohtumenetluse
ressursi raiskamist – kaalub üles hageja põhiõiguse riive intensiivsuse. Lisaks on otsuse peale,
millega kohus jätab ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata, ja määruse peale, millega kohus
tuvastab kuritarvitusliku kohtumenetluse või määrab tagatise, võimalik edasi kaevata.
Ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata jätmine ja menetluslike meetmete rakendamine, sh
kuritarvituslike kohtumenetluste puhul, alluvad kohtulikule kontrollile. Direktiivi kohaselt
jätab kohus ilmselgelt põhjendamatu hagi rahuldamata pärast asjakohast läbivaatamist.
Kuritarvituslike kohtumenetluste kindlakstegemiseks nähakse muudatustega ette indikaatorid,
mis võimaldavad kohtul hinnata, kas tegemist on kuritarvitusliku kohtumenetlusega.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu sisaldab uusi termineid:
4.1. Avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvituslik kohtumenetlus49 –
kohtumenetlus, mille peamine eesmärk ei ole hageja õiguste kaitse, vaid kostja vaigistamine
49
Kuritarvituslik kohtumenetlus on defineeritud direktiivi artikli 4 p 3 ja Euroopa Nõukogu soovituse lisa p 8
kaudu.
37
või kurnamine. Sellele, et tegemist on kuritarvitusliku kohtumenetlusega, võib viidata näiteks
see, et:
a) nõue või selle osa on ebaproportsionaalne, ülemäärane või ebamõistlik, kujutab endast õiguse
kuritarvitamist või nõudega taotletakse seadusevastast eesmärki;
b) hageja või temaga seotud isikud on sarnastes küsimustes algatanud mitu kohtumenetlust;
c) esineb hirmutamist, ahistamist või ähvardamist hageja või hageja esindajate poolt enne
kohtumenetlust või selle ajal, samuti hageja samasugust käitumist sarnastes või samaaegsetes
kohtuasjades;
d) kasutatakse pahauskset menetlustaktikat, nagu näiteks menetluse venitamine, teadlik
valeandmete esitamine kohtule, kohtualluvuse valimine kohtu eksitusse viimise või
menetlusõiguste kuritarvitamise eesmärgil50.
Kuritarvituslikule kohtumenetlusele võivad viidata ka järgmised elemendid:
e) hageja püüab kostjale surve avaldamiseks ära kasutada võimu tasakaalustamatust, näiteks
oma rahalist eelist või poliitilist või ühiskondlikku mõju;
f) hageja esitatud argumendid on osaliselt või täielikult alusetud;
g) kohtuasi on tahtlikult suunatud üksikisikutele, mitte vaidlustatud hagi eest vastutavatele
organisatsioonidele;
h) kohtuasjaga kaasneb suhtekorralduslik rünnak, mille eesmärk on avalikus arutelus osalevate
isikute kiusamine, diskrediteerimine või hirmutamine või mille eesmärk on tähelepanu kõrvale
juhtida olulisest küsimusest;
i) hageja keeldub süstemaatiliselt nõude lahendamiseks kohtuvälistest mehhanismidest;
k) hageja tekitab koormavat töökoormust, esitab kaebusi ja taotlusi vähese või olematu
eduväljavaatega.
4.2. Avalikus arutelus osalemine51 – füüsilise või juriidilise isiku seisukohavõtmine või
tegevus, millega kasutatakse põhiõigusi, nagu näiteks sõna- ja teabevabadus, kunsti ja teaduse
vabadus või kogunemis- ja ühinemisvabadus, ning see seisukohavõtmine või tegevus,
sealhulgas ajakirjandusliku, poliitilise, teadusliku, akadeemilise, kunstilise, kommenteeriva või
satiirilise sisu, väljaannete või teoste loomine, väljapanek, reklaam või muul viisil edendamine
ning turustamine, on seotud praegu või tulevikus tekkiva avalikku huvi pakkuva küsimusega.
Tulevikus tekkiv avalik huvi osutab asjaolule, mis veel ei paku avalikku huvi, kuid võib seda
pakkuda tulevikus, kui üldsus sellest näiteks avaldamise kaudu teada saab.
50
Direktiivi kohaselt on üheks indikaatoriks, millega tuleb kohtumenetluse kuritarvituslikkuse hindamisel
arvestada, ka kohtuasjade pahauskne lõpetamine menetluse hilisemas faasis. Eesti õiguse kohaselt kannab
nõudest loobumise ja tagasivõtmise korral hageja ka kostja kulud. Tagasivõtmisel on ajaline piirang, mis ei ulatu
menetluse hilisemasse faasi, kostja nõusolekul on nõude tagasivõtmine hilisemas faasis küll võimalik. Nõudest
loobumisel on otsusega sama tagajärg, st sama nõuet ei saa uuesti kohtule esitada. Seetõttu ei tundu nimetatud
direktiivi indikaator Eesti õigusega haakuv, mistõttu sellist indikaatorit Eesti õigusesse ei kehtestata. Arvestades,
et indikaatorite loetelu on lahtine loetelu, on võimalik sellise indikaatoriga vajadusel siiski arvestada.
51
Avalikus elus osalemine on defineeritud direktiivi põhjenduspunkti 22 kaudu.
38
Avalikus arutelus osalemine võib hõlmata ka tegevusi, mis on seotud akadeemilise ja kunstilise
vabaduse, ühinemisvabaduse õiguse ja rahumeelse kogunemise õiguse kasutamisega, näiteks
lobitöö, demonstratsioonide ja protestide korraldamine või neis osalemine, ja tegevusi, mis
tulenevad õigusest heale haldusele ja tõhusale õiguskaitsevahendile, näiteks kohtu- ja
haldusnõuete esitamine ning osalemine avalikel aruteludel.
Avalikus arutelus osalemine peaks hõlmama ka ettevalmistavaid, toetavaid või abistavaid
tegevusi, millel on otsene ja olemuslik seos seisukohavõtmise või tegevusega, mis on
vaigistushagide sihtmärk, et avalikus arutelus osalemine maha suruda. Selline tegevus peaks
otseselt puudutama konkreetset avalikus arutelus osalemise juhtumit või põhinema
vaigistushagi tegeliku sihtmärgi ja ettevalmistavat, toetavat või abistavat tegevust tegeva isiku
lepingulisel suhtel. Nõuete esitamine mitte ajakirjanike ega inimõiguste kaitsjate endi vastu,
vaid nende töid avaldavate internetiplatvormide vastu või nende tekste trükkivate ettevõtete või
tekste müüvate kaupluste vastu võib olla mõjus viis avalikus arutelus osalemise vaigistamiseks,
sest ilma selliste teenusteta ei saa arvamusi avaldada ega seega avalikku arutelu mõjutada.
Lisaks võib avalikus arutelus osalemine hõlmata muid tegevusi, mille eesmärk on teavitada või
mõjutada avalikku arvamust või soodustada üldsuse edasist tegevust, sealhulgas era- või
avaliku sektori üksuse tegevus mõnes avalikku huvi pakkuvas küsimuses, näiteks
teadusuuringute, küsitluste, kampaaniate või muu kollektiivse tegevuse korraldamine või neis
osalemine.
4.3 Avalikku huvi pakkuv küsimus52 – avalikku huvi pakkuv küsimus hõlmab põhiõiguste
kasutamisega seotud küsimusi. Siia kuuluvad sellised küsimused nagu sooline võrdõiguslikkus,
kaitse soolise vägivalla eest ja mittediskrimineerimine ning õigusriigi, meediavabaduse ja
mitmekesisuse kaitsmine. See hõlmab kaupade, toodete või teenuste kvaliteeti, ohutust või
muid asjakohaseid aspekte, kui need on olulised rahvatervise, ohutuse, keskkonna, kliima või
tarbijate ja töötajate õiguste seisukohast. Tarbija ja tootja või teenuseosutaja vaheline puhtalt
omavaheline vaidlus kauba, toote või teenuse üle peaks olema hõlmatud avalikku huvi pakkuva
küsimuse mõistega üksnes juhul, kui vaidlus sisaldab avalikku huvi pakkuvat komponenti,
näiteks kui see puudutab toodet või teenust, mis ei vasta keskkonna- või ohutusstandarditele.
Avaliku elu tegelaseks oleva füüsilise või juriidilise isiku tegevusi tuleks samuti käsitada
avalikku huvi pakkuvate küsimustena, sest üldsus võib nende vastu õigustatult huvi tunda.
Õigustatud huviga ei ole tegemist juhul, kui sellist isikut või üksust puudutava
seisukohavõtmise või tegevuse ainus eesmärk on rahuldada teatava publiku uudishimu füüsilise
isiku eraelu üksikasjade kohta.
Avalikku huvi pakkuvad küsimused võivad olla näiteks küsimused, mida arutab või vaatab läbi
seadusandlik, täitev- või kohtuorgan või mida käsitletakse muus ametlikus menetluses. Selliste
küsimuste konkreetne näide võib olla õigusakt, mis käsitleb keskkonnastandardeid või
tooteohutust või saastava tehase või kaevanduse keskkonnaluba, aga ka konkreetsest juhtumist
kaugemale ulatuva õigusliku mõjuga kohtumenetlus, näiteks võrdõiguslikkust, töökohal
diskrimineerimist, keskkonnakuritegu või rahapesu käsitlev menetlus.
Avalikku huvi pakkuvate küsimuste hulka peaksid kuuluma süüdistused korruptsioonis,
pettuses või kelmuses, omastamises, rahapesus, väljapressimises, survestamises, seksuaalses
ahistamises ja soolises vägivallas või muus vormis hirmutamises või kuritegevuses, sealhulgas
52
Avalikku huvi pakkuv küsimus on defineeritud direktiivi põhjenduspunktide 23–27 kaudu.
39
finants- või keskkonnakuriteos. Kui asjaomane rikkumine on avalikku huvi pakkuv küsimus, ei
peaks olema tähtis, kas see liigitub riigisisese õiguse kohaselt kuriteoks või väärteoks.
Samuti peaksid avalikku huvi pakkuvate küsimuste hulka kuuluma meetmed, mille eesmärk on
kaitsta EL-i lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi ja demokraatlikesse protsessidesse
mittesekkumise põhimõtet ning tagada või hõlbustada üldsuse juurdepääsu teabele, et tõkestada
desinformatsiooni, sealhulgas kaitsta demokraatlikke protsesse põhjendamatu sekkumise eest.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Kavandatavate muudatustega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2024/1069, milles käsitletakse avalikus arutelus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt
põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus arutelus osalemise
vastased strateegilised hagid) eest.
6. Seaduse mõju
Direktiivi ettepaneku ja Euroopa Komisjoni soovituse mõju on hinnanud komisjon oma
töödokumendis.53
Kavandatav muudatus: kuritarvituslike kohtumenetluste vastaste meetmete loomine, ilmselgelt
põhjendamatute hagide rahuldamata jätmine võimalikult varases kohtumenetluse faasis,
vaigistushagidevastaste heidutavate meetmete loomine.
6.1. Sihtrühm
Menetlusosalised: eelnõuga loodavad menetluslikud meetmed mõjutavad isikuid, kelle vastu
on algatatud kuritarvituslikud kohtumenetlused või kelle vastu on esitatud ilmselgelt
põhjendamatud hagid. Samuti mõjutavad eelnõuga loodavad meetmed isikuid, kes on algatanud
kuritarvitusliku kohtumenetluse või esitanud ilmselgelt põhjendamatu hagi.
Kohus: eelnõuga loodavad menetluslikud meetmed mõjutavad kohut, kes hakkab meetmeid
rakendama.
6.2. Muudatuste mõju
Muudatused peaksid aitama vältida avalikus arutelus osalemise takistamiseks kuritarvituslike
kohtumenetluste algatamist ja ilmselgelt põhjendamatute nõuete esitamist. Kui isiku vastu
algatatakse kohtumenetlus, mille eesmärk ei ole õiguste kaitsmine, vaid kostja vaigistamine ja
kurnamine, või ilmselgelt põhjendamatu hagi, on kostjal võimalik taotleda kohtult eelnõuga
loodavate meetmete võtmist. Sellised meetmed aitavad kostjal vältida kahju tekkimist ja
heidutavad hagejat kuritarvituslikku menetlust algatamast või ilmselgelt põhjendamatut hagi
53
Commission Staff Working Document analytical supporting document accompanying a Proposal for a Directive
of the European Parliament and of the Council on protecting persons who engage in public participation from
manifestly unfounded or abusive court proceedings ("Strategic lawsuits against public participation") and a
Commission Recommendation on protecting journalists and human rights defenders who engage in public
participation from manifestly unfounded or abusive court proceedings (“Strategic lawsuits against public
participation") {COM(2022) 177 final} - {C(2022) 2428 final}. https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52022SC0117&qid=1654166284249
40
esitamast. Kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud isik avalikustatakse, talle on võimalik
määrata trahv, tema kanda jäävad menetluskulud. Samas tuleb kohtul olla tähelepanelik, et
kostja taotluse alusel meetmete kohaldamisega ei takistataks hageja põhisseaduslikku õigust
pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole.
Praeguste teadmise kohaselt on muudatuste mõju ulatus väike, kuna teadaolevalt ei ole Eestis
seni olnud probleeme avalikus arutelus osalemise takistamiseks kuritarvituslikul eesmärgil
algatatud tsiviilkohtumenetlustega; lisaks on ka kehtivas õiguses meetmeid, mis aitavad
menetlusõiguste kuritarvitamist vältida.54
Kohtule avaldavad sätted mõju eelkõige seeläbi, et kohtud peavad tutvuma uue regulatsiooni
võimalustega ning olema valmis seda vajadusel rakendama.
Vähesel määral võib mõju olla ilmselgelt põhjendamatute hagide rahuldamata jätmisega seotud
muudatustel. Kuivõrd direktiivi nõude kohaselt tuleb ilmselgelt põhjendamatu nõue
rahuldamata jätta sisulise kohtuotsusega, millel on res judicata õiguslikud tagajärjed ja mida
peab saama apellatsioonimenetluses kontrollida, siis menetlust oluliselt lihtsustada ei ole
võimalik. Nõude rahuldamata jätmisele luuakse kiirendatud kord selliselt, et juhul kui lõikes 2
sätestatud eeldused on täidetud, tuleb kohtul teha otsus esimesel võimalusel. Samuti on
võimalik nõue rahuldamata jätta kohtuistungit korraldamata, kui eelmenetluses selgub, et nõue
ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik
peaks andma õiguskaitset.
Kiirendatud menetlus peaks aitama kaasa sellele, et kostja suhtes esitatud põhjendamatu nõude
kohta tehakse otsus võimalikult kiiresti, muu hulgas tekib seeläbi ka vähem kulusid. Tagatud
on ka hageja menetlusõigused, kuna direktiivist tulenev sisulise otsuse tegemise nõue menetlust
oluliselt lihtsustada ei võimalda.
6.3. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele
Plaanitavad muudatused füüsiliste ja juriidiliste isikute senist halduskoormust ei mõjuta.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile otseseid kulusid ega tulusid.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
54
Kohtute menetlusstatistika andmetel esitati 2025. aastal 17.12. seisuga kohtule 687 avaldust, mille nõude
liigiks on kohtute infosüsteemis märgitud õigusvastane kahju tekitamine:
https://app.fabric.microsoft.com/view?r=eyJrIjoiOWVjNWMxY2ItMDgwMS00NzhiLWIzOTctMDM5NTFlNjczNG
E4IiwidCI6ImY2MzQyZDcwLWRhYzEtNDYxNC04ZTFhLTQ3YjkxYzE2YjhkZiIsImMiOjl9. Tegemist ei ole
suurusjärguga, mis näitab võimalikku avalikus arutelus osalemise takistamiseks algatatud kohtumenetluste hulka
ja seega muudatuste võimalikku mõju, vaid see sisaldab kõiki selliseid nõudeid, kus pöördutakse kohtu poole
õigusvastase kahju hüvitamise nõude maksmapanemiseks, vt VÕS-i § 1045.
41
Seadus jõustub 2026. aasta 7. mail, mis on art 22 lõike 1 kohaselt direktiivi ülevõtmise tähtaeg.
Seaduse rakendamine ei nõua ümberkorraldusi, mistõttu ei ole vajalik aeg seaduse vastuvõtmise
ja jõustumise vahel.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks
kohtutele, Eesti Advokatuurile, Notarite Kojale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale,
Tallinna Ülikoolile, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Eesti Teaduste Akadeemiale, Tartu
Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Eesti Inimõiguste Keskusele,
Avatud Eesti Fondile, Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile, Eesti Rahvusringhäälingu
ajakirjanduseetika nõunikule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Ajakirjanike Liidule, Kohtunike
Ühingule, Juristide Liidule.
Eelnõu kooskõlastasid märkusteta Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium ja
Sotsiaalministeerium; eelnõu kooskõlastasid märkustega Välisministeerium ja
Kliimaministeerium.55 Eelnõule esitasid arvamuse Riigikohus, Tartu Ringkonnakohus, Eesti
Advokatuur, Eesti Meediaettevõtete Liit, Eesti Ajakirjanike Liit ja vandeadvokaat Anna-Riin
Brett. Märkused ja arvamused on kajastatud kooskõlastustabelis (seletuskirja lisa 1).
55
EIS https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/106e2e20-6518-4ec5-9af6-22b20a2943c2#eP1EFyKI
42
Lisa 1. Kooskõlastustabel TsMS ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde
Ettepaneku esitaja Ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud
Riigikohus
1. Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1069 Teadmiseks võetud, selgitatud
ülevõtmiseks ja sellisena iseenesest vajalik. Üks eesmärk võiks olla see, et direktiivi
ülevõtmisel kehtivat seadusandlust muuta võimalikult vähe (kasuism ja erandite Direktiivi nõuded tuleb Eesti õigusesse üle võtta, sh
rohkus ei aita kaasa menetluste mõistliku aja jooksul korraldamisele) ning ainult seal, erandid, mille direktiiv muude menetlustega võrreldes
kus see on vältimatult vajalik ette näeb.
2. Eelnõu kohta on järgmised märkused: Arvestatud osaliselt, eelnõu ja seletuskiri muudetud,
TsMS § 941 selgitatud
• Selguse mõttes on ilmselt vajalik lisada TsMS-i direktiivi art-le 15 tuginev
kohtualluvuse erisäte TsMS § 941 näol, kuna TsMS § 94 ei kata ammendavalt direktiivi TsMS § 941 sõnastus muudetud, aluseks on võetud
kohaldamisalasse langevaid juhtumeid. Sätte sõnastamisel võiks siiski arvestada advokatuuri tagasisides pakutud sõnastus.
järgmiste kommentaaridega.
• Säte peaks rääkima mitte „kuritegeliku kohtumenetluse kostjast“, vaid Sättes ei ole ebatäpsust, kui kohtualluvuse sätte sõnastus
„avalikus elus osalenud isikust“ või „hagejast“. räägib isiku elu- või asukohast välisriigis. Eesti riigisisese
• Rääkides „kuritegeliku kohtumenetluse kostjast“ ei arvestata võimalusega, et õigusega ei saa luua rahvusvahelise kohtualluvuse
avaliku elu tegelane võib olla esitanud ise välisriigis mingit sorti vastuhagi (nt kahju reegleid, mis mõjutaks Eesti jaoks siduvat EL õigust
tekitava tegevuse keelamiseks ning hiljem Eestis hagi kahju hüvitamiseks) st nn (Brüssel Ia määrust) või välislepingutega võetud kohustusi.
laimaja võib samuti olla välisriigis olnud „kuritegeliku kohtumenetluse kostja“. Seega kohaldub loodav norm õigusaktide hierarhiast, Eesti
Kavandatava sätte eesmärgiks ei ole aga lubada nn laimajal avaliku tegelase vastu Vabariigi poolt välislepingutega võetud kohustustest ja EL
laimaja elukohas hagi esitada (nt kui laimaja on pärast kahju tekitamist Eestisse ainuvälispädevusest tulenevalt üksnes nendes
kolinud). olukordades, kus ükski välisleping või EL määrus ei
• Sättes peaks rääkima „kahjust“ mitte kuludest ja kahjust. kohaldu. Seda on ka seletuskirjas selgitatud. Lisaks
• Inglise keelses versioonis on tõesti direktiivi 2024/1069 art-s 17 kirjas nii sisaldab TsMS § 70 lg-t 4 (selgitav pedagoogilise
„damages“ kui „costs“, kuid Eesti õiguse mõistes on mõlemad „kahju“. eesmärgiga ja õiguslikult toimet mitte omav säte), mis
• Sättes ei tohiks olla lauseosa „hageja, kelle elu või asukoht on välisriigis“. ütleb, et rahvusvahelist kohtualluvust reguleerivad sätted
• Esiteks peab direktiivi teksti kohaselt hageja elu- või asukoht olema mitte kohalduvad üksnes ulatuses, milles välislepingud või EL
„välisriigis“ vaid „väljaspool Liitu“ st sättes on ebatäpsus. õigus ei reguleeri teisiti. Ekslik on Riigikohtu väide, et
• Teiseks ei ole „hageja elu- või asukohta“ vaja sättesse üldse märkida, kuna sõnastus peaks ütlema, et hageja elukoht on „väljaspool
juhul, kui hageja elu- või asukoht oleks nt Eestis, kohalduks kohtualluvuse Liitu“. Lisaks EL õigusele on meil ka muudest
kontrollimisel TsMS § 94, mis jõuaks täpselt samale tulemusele, mis TsMS § 941. välislepingutest tulenevaid rahvusvahelisi kohustusi, mis
kohalduvad kohtualluvuse kindlaksmääramisele ja mida
1
• Säte võiks lauseehituslikult olla sõnastatud nagu sarnased TsMS sätted, vrdl riigisisese õigusega ühepoolselt muuta ei saa (vt nt 2007. a
nt § 92 või 94. Lugano konventsioon, õigusabileping Ukrainaga, vt ka
• Teised sarnased sätted lähtuvad lauseloogikast: „milline isik + mis liiki hagi + direktiivi art 18 ja pp 45). Nii, nagu kehtiva TsMSi
mis kohtusse. kohtualluvuse või välisriigi kohtulahendite tunnustamise
• Seadusandja võiks selgitada eelnõu seletuskirjas olevat ja täidetavaks tunnistamise regulatsioonis (vt § 620 jj)
lauset, et: „Samuti tuleb möönda keerukusi, mis võivad Eesti kohtul kasutatakse kolmanda riigi tähistamiseks läbivalt
tekkida välisriigi kohtumenetluse kuritarvituslikkuse hindamisel“. Võiks sõnastuses „välisriik“, kasutatakse seda ka loodavas
selgitada, milles sellised keerukused välisriigi kohtumenetluse normis. Loodav regulatsioon kuulub kohaldamisele
kuritarvitamise hindamisel, seisnevad, kuidas saavad Eesti kohtud ligi õigusaktide hierarhiast ja õiguse põhimõtetest (lisaks
välisriigi kohtumaterjalidele, kas ja kuidas põhimõtteliselt hinnata TsMS § 70 lg 4) lähtuvalt ning kasutab TsMSi asjakohase
seadusjõus välisriigi kohtute otsuseid jms. regulatsiooniga sama terminoloogiat.
• Eelnevat arvestades, kui sätte lisamist peetakse siiski
vajalikuks, on ettepanek sõnastada säte järgmiselt (muudatustele on
joon alla tõmmatud):
TsMS § 941 Avalikus elus osalemise takistamiseks kuritarvitusliku
kohtumenetluse algatamisest tuleneva hagi kohtualluvus
Avalikus elus osalenud füüsiline või juriidiline isik võib esitada hagi välisriigi kohtus
avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvitusliku kohtumenetluse
tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks oma elu- või asukoha järgi.
3. TsMS § 1961 Arvestatud, eelnõu muudetud, selgitatud
• TsMS § 1961 lg 1 toob kaasa selle, et tagatise määramise menetluses (sh
edasikaebeinstantsis) hakatakse vaidlema selle üle, kas hagi esitati avalikus elus Tagatise määramine ei tähenda kuritarvituslikkuse
osalemise takistamiseks ja kuritarvituslikult, st osaliselt asja sisuliste küsimuste üle. tuvastamist ega eelotsustust selles küsimuses. Kostjal
Kuigi direktiivi põhjenduses 36 leidub lause, et „Tagatise andmine ei sisalda asja tuleb põhistada ja kohtule usutavaks muuta
sisulist hinnangut, vaid seda kasutatakse ettevaatusabinõuna, et kaitsta lõpliku kuritarvituslikkusele viitavate indikaatorite esinemine.
otsuse täimist […]“, siis eelnõu sõnastus ei võimalda sellist järeldust teha. Kohus peab
mingis ulatuses kohtuasja iseloomu ja kuritarvitamist sisuliselt hindama, olgu siis ka Kui kohus veendub tagatise määramise menetluses, et
TsMS §-s 4063 pakutava loetelu abil (mille kohta tehakse allpool ettepanek see loetelu hageja algatatud kohtumenetlus on kuritarvituslik, on
välja jätta/näidata seletuskirjas). Lisaks: kui kohus peab tuvastama „kohtumenetluse kohtul võimalik teha lahend kuritarvituslikkuse
kuritarvituslikkusele viitavate asjaolude esinemist“, siis kas ja kuidas see võib tuvastamise kohta, kuritarvituslikkuse võib kohus
suhtestuda eelnõus pakutud TsMS § 4064 regulatsiooniga, et „kohus tuvastab tuvastada ka omal algatusel.
menetluse kuritarvituslikkuse sellekohase määrusega“ (allpool tehakse ettepanek
regulatsioon eraldi määruse kohta eelnõust välja jätta)?
2
TsMS § 1961 lg 2 välistab küll TsMS § 196 lg 1, lg 2 p 2 ja lg 21 kohaldamise, kuid kuna Arvestatud, eelnõu ja seletuskirja muudetud, selgitatud
TsMS § 1961 lg 1 ise sisaldab kohtule diskretsiooni „kohus võib“, siis ei ole välistatud,
et kohtupraktikas tehakse ikkagi lahendeid, mis nt ütlevad, et tagatise määramisest Eelnõu muudetud ja § 196 lg 21 arvesse võtmise piirang
tuleb loobuda, kuna see oleks hageja suhtes eriti ebaõiglane (vs kehtiva TsMS § 196 välja jäetud.
lg 21 „lihtne ebaõiglus“). Lisaks ei ole seletuskirjas arusaadavalt põhjendatud, miks ei Direktiiv kohustab looma regulatsiooni, mille alusel on
tohi kohus arvestada nt majanduslikke kriteeriume, kui direktiivi põhjenduses 36 selle kohtul võimalik füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes
võimalikkusele selgelt viidatakse (…“arvestades poolte majanduslikku olukorda…“). seoses nende osalemisega avalikus elus algatatud
kohtumenetluste puhul nõuda hagejalt hinnanguliste
menetluskulude katteks tagatist. Eelnõuga luuakse selline
regulatsioon. Sama konstruktsiooni („kohus võib“)
kasutab ka kehtiva § 196 lg 1. Seega on kohtul tõesti sätte
kohaldamisel diskretsioon, kuid kui kostja taotleb tagatise
andmist § 1961 alusel, kohalduvad tagatise määramisel
sama sätte lg-st 2 tulenevad piirangud.
4. TsMS § 3332 lai ja kitsas kohaldamisala Selgitatud
• Peamine probleem seisneb nii laia kui ka kitsa kohaldamisala korral selles, et
ei ole võimalik üheselt aru saada, milles tegelikult seisneb kohtumenetluse lihtsustus. Direktiivi kohaselt tuleb ilmselgelt põhjendamatu nõude
TsMS § 3332 lg 2 esimeses väga pikas lauses on tegelikult üldiselt/üldistatuna kokku rahuldamata jätmise kohta teha res judicata õiguslike
võetud tavapärane hagimenetlus kuni otsuse tegemiseni. Viide „Kohus on arutanud tagajärgedega otsus.
vaidlusaluseid asjaolusid…“ ei välista nt kohtuistungit koos selle protokollimise Meie arutelu ja analüüs on viinud selleni, et kuivõrd
nõuetega jms. Seega tuleks lõpliku valiku tegemiseks eelnõud eelnevalt täpsustada. rahuldamata tuleb jätta sisulise kohtuotsusega, mida peab
saama apellatsioonimenetluses kontrollida, siis menetlust
oluliselt lihtsustada ei ole võimalik. Ka direktiivi sõnastus
viitab sellele, et rahuldamata jätmine toimub pärast
asjakohast läbivaatamist. Küll aga tuleb liikmesriigil luua
rahuldamata jätmisele kiirendatud kord.
Direktiivi nõude täitmiseks nähakse TsMS §-s 3332 ette
eeldused (asjakohane läbivaatamine) lõikes 2 ja
kiirendatud kord lõikes 1, st juhul, kui eeldused on
täidetud, tuleb otsus rahuldamata jätmise kohta teha
esimesel võimalusel pooltele täiendavaid tähtaegu
andmata.
3
Direktiivi eesmärgiks ei ole välistada istungite korraldamist
(vt nt pp 33) ja kui kohus kohaldab § 3332 lõikeid 1 ja 2,
istungite korraldamist ei piirata.
Lisame advokatuuri ettepanekul täiendavalt võimaluse
jätta nõue rahuldamata kohtuistungit pidamata juhul, kui
eelmenetluses selgub, et avalikus arutelus osalemisest
tulenevalt esitatud nõue ei ole esitatud hageja seadusega
kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik
peaks andma õiguskaitset.
Eelnõus minnakse edasi kitsa kohaldamisalaga.
Kaalusime mõlema variandi plusse ja miinuseid ja
jõudsime seisukohale, et laia kohaldamisala puhul, st
juhul, kui taotlusi ilmselgelt põhjendamatu nõude
kiirendatud korras rahuldamata jätmiseks saaks esitada
kõigis tsiviilasjades, on oht, et taotluste hulk, millega
kohus peaks tegelema, saaks olema ettenägematult suur.
On selge, et üldjuhul kostja tunneb, et tema vastu esitatud
nõue on ilmselgelt põhjendamatu, samuti võib taotluste
esitamine olla kostja menetlusstrateegia. Välistada ei saa
ka ohtu, et kui taotlusi esitatakse ettenägematult ja
koormavalt palju, võib kohus eksida.
5. TsMS §-d 4062 ja 4063 Mittearvestatud, selgitatud
• Seadusandja võiks kaaluda ptk pealkirjas või kuskil mujal ptk alguses viidet
direktiivile. Kõik kohtunikud ei pruugi sellest aru saada, kust see ptk tuleb, Direktiiv on selline õigusakti liik, mille imperatiivsed
tavainimene ammugi mitte. Kõike direktiivist ümber ei kirjutata, samas direktiiv saab reeglid tuleb kogu ulatuses üle võtta, luua direktiivi
olema oluline allikas TsMS tulevaste sätete tõlgendamisel. ülevõtmise regulatsioon, mis saab osaks liikmesriigi
riigisisesest õigusest. Miinimumharmoneeriva mõjuga
direktiivi puhul tuleb riigisisesesse õigusesse luua
vähemalt direktiiviga reguleeritud tasemel kaitse.
Direktiivide ülevõtmise puhul täiendatakse vastavat
riigisisest õigusakti normitehnilise märkusega, mis
lisatakse õigusakti lõppu (HÕNTE § 27, vt normitehnilist
4
märkust nt TsMSi või VÕSi lõpus). Riigi Teatajas on iga
sätte muudatuse juures link muutmise menetlusele
etappide kaupa, sh nt Riigikogu menetlusele, kust on
kättesaadav ka õigusakti seletuskiri. Seletuskirjast on
võimalik lugeda selgitusi eelnõu ja konkreetsete sätete
eesmärkide jms kohta, seletuskirjast nähtuvad ka eelnõu
allikad.
6. • Lg 1 juures võiks olla täpsustus, et kogu ptk kohaldub üksnes piiriüleste Mittearvestatud, selgitatud
vaidluste puhul (vrdl direktiivi art 1). Eelduslikult ei soovi Eesti seadusandja minna
kaugemale, kui direktiiv seda teeb. Seletuskirjas on selgitatud, et direktiiv võetakse üle
selliselt, et direktiiviga loodav kaitse ei sõltu sellest, kas
kuritarvituslik kohtumenetlus algatati või ilmselgelt
põhjendamatu nõue esitati asjas, millel on piiriülene mõju
direktiivi art 5 tähenduses (mis ei ole ülemäära selge ja
võiks riigisisesesse õigusesse ülevõtmise korral tuua kaasa
vaidlusi ja mida tulevikus asub tõlgendama Euroopa
Kohus) või mitte. Selliselt on kostjad võrdselt koheldud.
Direktiivi kohaldamisala lähtub ELTLis sätestatud
õiguslikust alusest, mis piirdub piiriüleste olukordadega.
Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu anti-SLAPP
soovitused soovitavad liikmesriikides luua ühetaolise
õiguskaitse olenemata sellest, kas tegemist on riigisisese
või piiriülese olukorraga. Ka varasemalt on direktiivid
võetud üle selliselt, et direktiivi meetmeid on võimalik
kasutada olenemata sellest, kas tegemist on riigisisese või
piiriülese olukorraga (vt nt lepitusseadus, millega võeti üle
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/52/EÜ
vahendusmenetluse teatavate aspektide kohta tsiviil- ja
kaubandusasjades).
7. • Lg 2 sõnastamisel võiks ehk pigem lähtuda direktiivi art 4 lg-st 2 mitte Mittearvestatud, selgitatud
põhjenduste p-st 22. Põhjenduste arvestamine pigem koormab juba niigi keerulist
teksti. Sättega võetakse üle art 4 lg 1, mitte art 4 lg 2 ega pp 22.
5
8. • Lg-s 2 võiks igal juhul vältida väljendit „tegevus, millega kasutatakse (mingit) Mittearvestatud
vabadust“, pigem sobiks „(mingi) vabaduse kasutamine“. Esiteks on keeleliselt
kummaline rääkida „tegevusega vabaduse kasutamisest“ ja teiseks saab teoreetiliselt Sõnastus on keeleliselt toimetatud. Sama vormelit
ka tegevusetusega mingit vabadust kasutada, nt jätab ülikooli õppejõud või ajakirjanik kasutatakse ka direktiivi ettepanekus ja direktiivis, ka need
teabevabadusele viidates mingi tööandja poolt pealesunnitud piirangu tudengitele on keeleliselt toimetatud. Definitsioonis kirjeldatakse
või lugejatele kehtestamata vms. seda, et hagi esitamise ese lähtub sellisest tegevusest.
Riigikohus kasutas sama konstruktsiooni ka enda pakutud
sõnastuses (p 13). Vastab tõele, et vabadust on võimalik
kasutada ka tegevusetusega. Jätaksime selle siiski
eesmärgipäraseks tõlgendamiseks.
9. • Lg 3 võiks üldse välja jätta, sest direktiivi art 4(2) näeb selgelt ette, et tegemist Arvestatud osaliselt, eelnõu täpsustatud
on avatud loeteluga (vt direktiivi art-s 4(2) on kirjas sõna „nagu“) st õigustehniliselt
piisab, kui Eesti õiguses on määratlemata õigusemõiste „avalikku huvi pakkuv Direktiivi sätted, sh mõisted, tuleb riigisisesesse õigusesse
küsimus“. Mõttetu oleks seadusesse lisada keeruliselt sõnastatud 5 näidet, kui üle võtta. Direktiivis kehtestatud riigisisesesse õigusesse
kohtunik võib leida, et ka muud näited on avalikku huvi pakkuvad. Igal juhul peaks üle võetav loetelu sisaldab kohaldajale kasulikke näiteid.
TsMS-s olema kirjas, et tegemist on avatud loeteluga (st sõna „nagu“ tuleks ka TsMS- Sätte sõnastusse märgitud, et tegemist on lahtise
i lisada, muidu piirame me oluliselt direktiivi kohaldamisala). Eelnevalt arvestades loeteluga.
võiks praegu sätte eelnõus oleva ebavajaliku teksti lisada eelnõu seletuskirja
selgitusena.
10. • TsMS § 4062 ja 4063 võiks kokku panna, kuna kõik mõisted võiks olla ühes Mittearvestatud
sättes.
TsMS § 4062 ja § 4063 reguleerivad erinevaid olukordi,
direktiivist tulenevad õiguslikud seosed ja õiguslikud
tagajärjed on erinevad.
Selgema reguleerimise ja viitamise eesmärgil peame
vajalikuks reguleerida eraldi paragrahvis avalikus elus
osalemisest tulenevalt esitatud hagi ja samas materiaalses
kohaldamisalas algatatud kuritarvitusliku
kohtumenetluse.
11. • Praegune § 4063 ei ole tervikuna vajalik, kui selles olev sisu lisada lg-sse 2. Mittearvestatud
Lähtudes direktiivi enda loogikast võiks direktiivi lg 1 tuua just kavandatava TsMS ptk
esimese sätte lg-sse 2, kuna „kuritarvituslik kohtumenetlus“ (direktiivi art 1) on nõude Normitehniliselt tuleb esmalt määratleda regulatsiooni
sisu arvestades olulisem kui „avalikus elus osalemine“ (direktiivi art 4(2)). „Avalikus materiaalne kohaldamisala. Seetõttu on materiaalse
6
elus osalemise“ võiks jätta hilisemasse lõikesse. Praegu on eesti keelses ettepanekus kohaldamisala kindlaksmääramine eespool
direktiivi loogika ringi pööratud. Vajalik ei ole ka § 4063 lg 2 loetelu äratoomine, kuna regulatsioonist, mis käsitleb materiaalses kohaldamisalas
direktiivi 4(3) näeb jällegi ette avatud loetelu. Kohus saab määratlemata algatatud kuritarvituslikke menetlusi. Lõige 2 sisaldab
õigusemõistet „kuritarvituslik kohtumenetlus“ sisustada ka ilma selle loeteluta. Lisaks lahtist loetelu (vt lg 2 p 5).
jääb eesti keelsest versioonist mulje, et tegemist ei ole mitte näidisloeteluga (nagu on
direktiivis), vaid kohaldamise eeltingimustega st eelnõu ei ole direktiiviga selles osas
kooskõlas. Eelnevalt arvestades võiks praegu sätte eelnõus oleva ebavajaliku teksti
lisada eelnõu seletuskirja selgitusena.
12. • § 4063 on mõneti ebatäpne. Direktiiv ei ütle, et hagi puhul „kasutatakse Arvestatud, eelnõu muudetud
eelkõige“ ära poolte ebavõrdsust. TsMS § 4063 tekstist (sõnast „eelkõige“) jääb mulje
justkui oleks ebavõrdsuse kasutamine hagi esitamise tingimus, inglise keelses Olime varasemalt seisukohal, et direktiivi tekstis kasutatud
direktiivis (art 4(3)) on kirjas, et „sageli“ (frequently) kasutatakse nende puhul ära „sageli“ ei ole selles kontekstis regulatiivse toimega ja ei
ebavõrdsust, see ei ole sama, mis „eelkõige“. Kuna tegemist on näitega, ei pea seda sobi menetlusseaduse teksti. Sõnal „eelkõige“ ei näinud
üldse TsMS-i lisama, aga kindlasti ei tohiks seda teha sõnaga „eelkõige“, kuna Eesti selliseid ohte, nagu Riigikohus näeb, sh ei näinud seda, et
seadusandja ei tohi direktiivi kohaldamist piirata. selle väljendi kasutamisega piiratakse direktiivi
kohaldamisala, ja pidasime seda õigussüstemaatiliselt
sobivaks.
Erinevalt Euroopa Nõukogu soovitusest, kus ebavõrdsust
peetakse kuritarvitusliku kohtumenetluse üheks
indikaatoriks, direktiiv seda silmas ei pea. Ka mõjukatel
isikutel on õigus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.
Samas võib nt majanduslikult mõjukal isikul olla võimalik
kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid kriitiku
vaigistamiseks kuritarvitusliku kohtumenetluse algatamise
kaudu, majanduslikult vähem mõjukal isikul selliseid
vahendeid ei ole, mistõttu on ka selline risk väiksem.
Poolte ebavõrdsuse ärakasutamist tekstist täielikult välja
jätmine ei ole põhjendatud. Riigikohtu ettepanekul tekst
muudetud.
13. • Eelnevat arvestades on ettepanek sõnastada säte järgmiselt (muudatustele Mittearvestatud
on joon alla tõmmatud):
7
TsMS § 4062 Pakutud sõnastus ei arvesta sellega, et meetmeid
(1) Avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud piiriülesele kuritarvituslikule kohaldatakse olenemata sellest, kas kostja vajab
kohtumenetlusele kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud erisusi. õiguskaitset piiriülese mõjuga menetluses direktiivi art 5
Kohtumenetlus loetakse piiriüleseks käesoleva ptk tähenduses, kui vähemalt ühe tähenduses (millega sõnastus samuti ei arvesta) või
menetlusosalise elu- või asukoht on välisriigis või menetlus on muul viisil oluliselt riigisisese mõjuga menetluses.
seotud välisriigiga. Sõnastus ei arvesta, et kuritarvituslik kohtumenetlus ja
(2) Avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud kuritarvituslik hagi on hagi, mille ilmselgelt põhjendamatu nõue on direktiivi tähenduses
peamine eesmärk on tõkestada, piirata või karistada füüsilise või juriidilise isiku erinevad olukorrad ja nende puhul rakendatakse erinevaid
avalikus elus osalemist põhjendamatu nõude esitamise kaudu. meetmeid. St kuritarvituslikus kohtumenetluses võidi
(3) Avalikus elus osalemiseks käesoleva ptk tähenduses loetakse füüsilise või juriidilise esitada ilmselgelt põhjendamatu nõue, aga ilmselgelt
isiku seisukoha võtmist või tegevust, millega teostatakse sõna- ja teabevabadust, põhjendamatu nõude esitamine ei tähenda tingimata, et
kunsti ja teaduse vabadust või kogunemis- ja ühinemisvabadust ja sellega otseselt tegemist on kuritarvitusliku kohtumenetlusega. Ilmselgelt
seotud ettevalmistav või abistav tegevus, ning mis on seotud avalikku huvi pakkuva põhjendamatu nõue jäetakse kiirendatud korras
küsimusega. rahuldamata; kuritarvitusliku kohtumenetluse suhtes
rakendatakse muid meetmeid, nt lahendi avaldamine
hageja andmeid varjamata.
Avalikku huvi pakkuv küsimus tuleb reguleerida, kuna
tegemist on direktiivist tuleneva mõistega, mis tuleb
riigisisesesse õigusesse üle võtta.
Avalikku huvi pakkuva küsimuse hindamise avatud
kriteeriumid on olulised hindamaks, kas tegemist on
vaidlusega, mis on materiaalses kohaldamisalas, mille
puhul kohalduvad direktiivi meetmed. Seega ei ole
võimalik lg-t 3 välja jätta. Eelnõus on täpsustatud, et
kriteeriumide loetelu on lahtine loetelu.
TsMS § 4062 ja 4063 kokku panemine ei oleks mõistlik,
kuivõrd avalikku huvi pakkuv küsimus võimaldab määrata
materiaalse kohaldamisala ka laiemalt, kui kuritarvitusliku
kohtumenetluse puhul. Eraldi regulatsioon, sh paragrahvi
nimetus, on seetõttu õigusselguse tarvis vajalik.
14. TsMS § 4064 Selgitatud
• Lg 1 puhul tekib küsimus, miks läheb Eesti seadusandja oluliselt kaugemale
direktiivis öeldust? Direktiivi art 6(2) ütleb nimelt, et ex officio võetakse vaid teatud
8
meetmeid, direktiivi art 12(2) ütleb aga sõnaselgelt, et hageja asi on tõendada hagi
Ekslik on väide, et regulatsioon ei ole direktiiviga kooskõlas
aluseks olevaid asjaolusid. Seega ei ole TsMS § 4064 lg 1 direktiiviga kooskõlas. – direktiiv on minimaalselt harmoneeriva mõjuga, mis
tähendab, et direktiivis on reguleeritud miinimumtase, mis
peab igas liikmesriigis olema tagatud.
Miinimumharmoneeriva mõjuga direktiiv annab
liikmesriigile direktiivi eesmärkide saavutamiseks
paindlikkuse: 1) tagada vajadusel suurem (nt liikmesriigis
juba olemasolev) kaitse, 2) sisustada direktiivi reegel
riigisisese õigusega, 3) võtta direktiivi reegel üle sellisel
viisil, mis sobib kõige paremini liikmesriigi õigusega.
TsMS § 4064 lg 1 kohaselt võib kohus avalikus elus
osalemisest tulenevalt algatatud kohtumenetluse
kuritarvituslikkuse tuvastada kostja taotlusel või omal
algatusel. Kehtiva õiguse kohaselt ei luba kohus
menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi
kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia
(TsMS § 200 lg 2). Seega lähtub reegel kehtiva õiguse
süstemaatikast ja sellise võimaluse andmine on ka
menetluse juhtimise seisukohalt mõistlik. Vastasel korral
looksime menetluse juhtimise ja menetlusõiguste
kuritarvitamise vältimiseks vastuolulised ja õiguslikult
ebaselged reeglid, sellised vastuolud regulatsioonis
oleksid põhjendamatud.
Menetluse kuritarvituslikkusele viitavad indikaatorid on
erinevad ja ei piirdu üksnes hagi aluseks olevate asjaolude
tõendamisega. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib
kuritarvituslikkuse tuvastamine olla võimalik ja vajalik ka
ex officio.
15. • Lg 2 jj järgnevate puhul tekib küsimus, miks peaks kohus eraldi määrusega Arvestatud osaliselt, selgitatud
tuvastama üht nõude aluseks olevat fakti (kohtumenetluse toimumist) või andma
eraldi määruses õigusliku hinnangu ühele põhinõude vaidlusküsimusele (menetluse Direktiivi eesmärke vaid menetlusse võtmisest keeldumise
kuritarvituslikkus)? Kui eesmärk on kehtestada direktiivi art 7 lg 1 kohast regulatsiooni kaudu tagada ei saa. Menetluse
regulatsiooni, siis võiks ses osas pigem täiendada lühidalt TsMS § 371, lisades kuritarvituslikkus ei pruugi selguda menetlusse võtmise
9
sinna ühe p direktiivi alusel esitatud nõuete kohta. Sellisel juhul kaob ära ka otsustamise faasis, üldjuhul saab kostja tema vastu
vajadus kehtestada mingit eriregulatsiooni määruse tegemise kohta, kuna esitatud hagist teada alles pärast hagi menetlusse võtmist,
tegemist on hagi menetlusse võtmisel otsustatava küsimusega, mille puhul st menetlusse võtmisel ei saa kohus olla teadlik
kohalduvad menetlusse võtmata jätmise määruse vaidlustamise üldised sätted. kuritarvituslikkusele viitavatest asjaoludest (ühtlasi on
Riigikohtu ettepanek vastuoluline, arvestades eelmist
märkust kuritarvituslikkuse tuvastamise kohta ex officio, vt
eelmist märkust ja kommentaari). Menetluse
kuritarvituslikkuse tuvastamisega kaasnevad õiguslikud
tagajärjed, st direktiiviga ettenähtud meetmeid peab
olema võimalik rakendada, see omakorda tähendab, et
kuritarvituslikkust peab olema võimalik üheselt tuvastada.
Riigikohtu ettepanekul lisatakse eelnõusse täiendav
keeldumise alus, kuid kuritarvituslikkuse tuvastamise
regulatsiooni välja ei jäeta.
16. • Eelnevat arvestades on ettepanek säte eelnõust välja jätta Arvestatud osaliselt, selgitatud
ning täiendada hoopis TsMS § 371 järgmiselt:
• Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui: Pakutud kujul keeldumise alus ei ole sobiv, kuivõrd
13) Hagi korral on tegemist ilmselgelt põhjendamatu nõudega käesoleva ilmselgelt põhjendamatut nõuet direktiivis ega eelnõus ei
seadustiku ptk/§ XXX tähenduses. defineerita. Seega viidet ilmselgelt põhjendamatu nõude
regulatsioonile lisada ei saa.
Eelnõu muudetud ja lisatud täiendav keeldumise alus ilma
pakutud viiteta, alus on seotud direktiivi kohaldamisalaga,
samuti on laiendatud seda kuritarvitusliku
kohtumenetluse algatamisele (mis nähtub eesmärgina
Riigikohtu märkustest eespool). Tuleb siiski möönda, et
menetlusse võtmise faasis ei pruugi SLAPPi
kindlakstegemine olla võimalik. Samuti juhime
tähelepanu, et erinevalt muudest keeldumise alustest (sh
TsMS § 371 lg 2 kehtivad alused), ei teki pärast menetlusse
võtmist (analoogia korras) läbivaatamata jätmise
10
olukorda, vaid sellisel juhul tuleb kohaldada direktiivi
ülevõtmisest tulenevalt eelnõuga loodavat menetlust.
Nagu eespool viitasime, siis ilmselgelt põhjendamatut
nõuet direktiivis ega eelnõus ei defineerita ja Riigikohtu
ettepanekul loodava keeldumise aluse rakendamine
eeldab vastava kohtupraktika kujundamist.
17. TsMS § 620 muudatus Mittearvestatud, selgitatud
• See muudatus koormab TsMS teksti sättega, millel kohaldamisala on väga
piiratud, see tekitab kohtunike jaoks üksnes segadust. TsMS kohaldub nimelt välisriigi TsMS § 660 kohaldub tõesti õigusaktide hierarhiast, Eesti
lahendite täidetavaks tunnistamisele teadupärast vaid juhul, kui ükski välisleping või Vabariigi poolt välislepingutega võetud kohustustest ja EL
EL määrus ei kohaldu, st marginaalsel arvul juhtudest. TsMS-ga ei saa nt muuta BRI ainuvälispädevusest tulenevalt üksnes olukordades, kus
(us) 1215/2012 art 45(a) regulatsiooni. Seega pakutavas sättes olev juhis ei saa olla ükski välisleping või EL määrus ei kohaldu. Seda on ka
kehtestatud Eesti seadusandja poolt mingi direktiivi alusel, vaid sellise juhise seletuskirjas selgitatud. Ka kehtiv TsMSi regulatsioon
kehtestamiseks peab samme astuma EL seadusandja BRI(us) 1215/2012 muutmise kohaldub samadest põhimõtetest lähtuvalt ja kasutab
kaudu. Seda aga veel tehtud ei ole. Ka direktiivi põhjenduste p 45 ja 51 näevad ette, sama terminoloogiat. Direktiivi kohaselt tuleb liikmesriigil
et direktiiviga ei muudeta kuidagi välislepinguid või BRI(us)-i. Lisaks on arusaamatu, tagada, et liikmesriigis keeldutakse tunnustamast või
miks peaks Eesti seadusandja täpsustama „avaliku korra“ kui määratlemata täitmast kolmanda riigi kohtuotsust, mis on tehtud
õigusmõiste mõju üksnes kolmandatest riikidest tulenevate lahendite puhul. Igal füüsilise või juriidilise isiku suhtes seetõttu, et ta osales
juhul saab määratlemata õigusemõiste „avalik kord“ hõlmata ka praegu eelnõu p-s 7 avalikus arutelus, kui kõnealust nõuet peetakse ilmselgelt
ettenähtut ilma seadusandja vastava täpsustuseta § 620 juures. põhjendamatuks või kohtumenetlust kuritarvituslikuks
• Eelnevat arvestades on ettepanek p 7 eelnõust välja jätta ning soovi korral selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus tunnustamist või
tegeleda selle temaatikaga üksnes eelnõu seletuskirjas. täitmist taotletakse. Tegemist on imperatiivse sättega,
ülevõtmisel tuleb silmas pidada, et direktiivis määratletud
tasemest nõrgem tase ei ole piisav. Seega tuleb
regulatsioon üle võtta ja sätet loomata jätta ei saa.
Nõustume, et vastav regulatsioon mis kohalduks
liikmesriigi lahendite täidetavaks tunnistamisest
keeldumisele, tuleks luua Brüssel Ia määruse muutmise
korras.
Tartu Ringkonnakohus
1. Tartu Ringkonnakohus tänab võimaluse eest avaldada arvamust Teadmiseks võetud
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
11
kohta, millega soovitakse üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2024/1069. Sellesse puutuvalt toome välja järgmised tähelepanekud.
2. I. Eelnõu § 1 p 3 (TsMS § 3332) ja selle valikuvariandid Teadmiseks võetud, selgitatud
TsMS 7. osa (menetlusosaliste avaldused ja taotlused) 37. peatükki (üldsätted)
täiendatakse Eelnõus minnakse edasi kitsa kohaldamisalaga.
§-ga 3332: eesmärgiga võtta üle direktiivi nõue jätta ilmselgelt põhjendamatud Kaalusime mõlema variandi plusse ja miinuseid ja
nõuded rahuldamata menetluse varajases faasis. jõudsime seisukohale, et laia kohaldamisala puhul, st
I alternatiiv oleks universaalse kohaldamisalaga ehk seda saaks kohaldada kõigis juhul, kui taotlusi ilmselgelt põhjendamatu nõude
tsiviilasjades. kiirendatud korras rahuldamata jätmiseks saaks esitada
II alternatiiv piirduks üksnes direktiivi kohaldamisalaga – seda saaks kohaldada kõigis tsiviilasjades, on oht, et taotluste hulk, millega
olukorras, kus tegemist on avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud nõudega. kohus peaks tegelema, saaks olema ettenägematult suur.
Mõlemal juhul oleks tegemist kostja menetlusliku taotlusega, mille rahuldamisel On selge, et üldjuhul kostja tunneb, et tema vastu esitatud
peaks kohus jätma ilmselgelt põhjendamatu hagi esimesel võimalusel otsusega nõue on ilmselgelt põhjendamatu, samuti võib taotluste
rahuldamata, taotluse rahuldamata jätmise peaks kohus lahendama määrusega. esitamine olla kostja menetlusstrateegia. Välistada ei saa
Kõigepealt märgime, et on ebaselge, kuidas peaks TsMS § 3332 eelnõus pakutud kujul ka ohtu, et kui taotlusi esitatakse ettenägematult ja
praktikas menetlust kiirendama ja kostja õigusi paremini tagama. Kui hageja ei esita koormavalt palju, võib kohus eksida.
kohtu nõudmisel ja määratud tähtaja jooksul nõude aluseks olevaid täiendavaid
asjaolusid, selgitusi või tõendeid ning hageja esitatu alusel ei ole nõude rahuldamine Ilmselgelt põhjendamatu nõude kiirendatud korras
õiguslikult põhjendatud, peab kohus ka kehtiva õiguse kohaselt jätma hagi esimesel rahuldamata jätmise regulatsioon tuleb direktiivi
võimalusel rahuldamata – sisuliselt on seda ka seletuskirjas tunnistatud (vt lk 22). ülevõtmisel luua. Meie arutelu ja analüüs on viinud selleni,
Seetõttu tuleks kaaluda, kas direktiivi ülevõtmiseks on tingimata vajalik taolise väga et kuivõrd rahuldamata tuleb jätta sisulise kohtuotsusega,
vähese regulatiivse sisuga sätte lisamine menetlusseadustikku. millel on res judicata õiguslikud tagajärjed ja mida peab
Ebaselge on ka küsimus, millal peaks kostja oma taotluse esitama: kas kostja peaks saama apellatsioonimenetluses kontrollida, siis menetlust
taotluse esitama kohe hagivastuses või alles siis, kui sätte kohaldamise eeldused on oluliselt lihtsustada ei ole võimalik. Ka direktiivi sõnastus
täidetud? Kui arvestada, et kohus peaks enne hagi rahuldamata jätmise kohta otsuse viitab sellele, et rahuldamata jätmine toimub pärast
tegemist selgitama hagejale kohtu nõudmise täitmata jätmise õiguslikke tagajärgi asjakohast läbivaatamist. Küll aga tuleb liikmesriigil luua
(eelnõus TsMS § 3332 lg 2 ls 2), siis peaks kohus kostja taotluse saamisel ikkagi andma rahuldamata jätmisele kiirendatud kord. Seetõttu luuakse
hagejale täiendava tähtaja koos seaduses nõutud selgitusega. Keeruline on näha, regulatsioon selliselt, et juhul, kui lg 2 eeldused on
kuidas selline nõue menetlust kiirendab. täidetud, tuleb otsus teha esimesel võimalusel. Eelnõu
Ebaselge on ka küsimus, mida tähendab ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata kohaselt juhul, kui kohus on eelnevalt õiguslikest
jätmine esimesel võimalusel. Kuivõrd eelnõus ei nähta ette konkreetseid tagajärgedest teavitanud (mida kohus saab teha eelneva
menetluslikke erisusi sellise olukorra jaoks (näiteks menetluse jätkamist kirjalikus menetluse käigus), ta täiendavaid tähtaegu ei anna.
12
menetluses või lihtmenetlusena sõltumata hagihinnast), peaks kohus menetlust Direktiivi eesmärgiks ei ole välistada istungite korraldamist
jätkama üldiste reeglite järgi, pidades ka kohtuistungi. (vt nt pp 33) ja kui kohus kohaldab § 3332 lõikeid 1 ja 2,
Juhul, kui eelmärgitule vaatamata selline säte TsMSi lisatakse, toetame pigem I istungite korraldamist ei piirata.
alternatiivi ehk sätte universaalset kohaldamisala. Sellise valikuga on võimalik
taotluse lahendamisel vältida vaidlusi selle üle, kas konkreetne hagi on esitatud Lisame advokatuuri ettepanekul täiendavalt võimaluse
avalikus elus osalemise takistamiseks. jätta nõue rahuldamata kohtuistungit pidamata juhul, kui
Direktiivi kohaldamisala on määratletud sedavõrd laialt ja üldiselt (vt eelnõuga lisatav eelmenetluses selgub, et avalikus arutelus osalemisest
TsMS § 4062), et sinna võivad kuuluda väga erinevad hagid ja piiritlemine saab igal tulenevalt esitatud nõue ei ole esitatud hageja seadusega
juhul olema keeruline. kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik
peaks andma õiguskaitset.
Kuivõrd menetluses olulisi lihtsustusi ei tehta, ei näe me
olulist kohaldamisala kindlakstegemise vaidluste riski.
3. II. Muud võimalused kuritarvituslike hagide kõrvaldamiseks Mittearvestatud, selgitatud
Hoolimata sellest, et eelnõu eesmärk on konkreetse direktiivi ülevõtmine, võiks
seadusandja kaaluda ka lahendusi, mida direktiiv otse ei nõua, kuid mis võiksid olla JDM kaalus direktiivi ülevõtmisel erinevaid lähenemisi
avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kohtumenetluste tõrjumisel ning otsustas lõpuks siiski direktiiv üle võtta viisil, mis ei
tõhusamad kui direktiivis ette nähtud võimalused. lähe üldjuhul direktiiviga minimaalselt nõutavast
Eelkõige võiks kaaluda muudatust, mis võimaldaks isiku au teotamise, muu hulgas kaugemale.
ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või Eestis on igal isikul, kelle kohta on avaldatud au teotavaid
kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse või ebaõigeid andmeid, tagatud õigus pöörduda õiguste
rikkumise eest (võlaõigusseaduse §-d 1046, 1047 ja § 134 lg 6) kahju hüvitamist nõuda kaitseks kohtu poole. Meetmete väljatöötamisel tuleb
üldjuhul ainult meediaväljaandjalt, mitte ajakirjanikult või muult seotud füüsiliselt silmas pidada, et isikute põhiõigused oleksid tagatud ja et
isikult. Nõude esitamine otse füüsilise isiku vastu peaks olema võimalik vaid juhul, kui SLAPP-iga võitlemise varjus ei kahjustataks isikuid, kelle
on põhjust eeldada, et meediaväljaandjaks olev juriidiline isik ei suuda esitatud nõuet õigusi on rikutud ja kellele on kahju tekitatud, et
selle rahuldamise korral täita. planeeritavad meetmed ei hakkaks töötama
Nõustuda ei saa väitega, et kehtivas õiguses on see küsimus juba piisavalt õigussüsteemi toimimise vastu. JDM otsustas teadlikult
reguleeritud. mitte piirata kahju hüvitamise nõuete esitamise võimalust
Töölepingu seaduse (TLS) § 76 lg 1 näeb tõesti ette, et kui töötaja vastutab ajakirjaniku kui füüsilise isiku. Tegu oleks olulise
kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja põhisõiguse riivega, takistades isikute ligipääsu
vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest õigusmõistmisele (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lg 1
ning need kohustused ise täitma. See säte annab töötajale aga ainult ebaselge sisuga esimene lause). Hetkel on isikutel, kes leiavad, et
nõudeõiguse tööandja vastu – ja vastupidi –, kuid ei välista kolmanda isiku võimalust ajakirjaniku tegevuse läbi on neile tekitatud kahju,
13
esitada võimalik kuritarvituslik hagi ainult töötaja vastu või ühiselt töötaja ja tööandja võimalik valida, kas esitada nõudeid meediaväljaande
vastu. Kui töötaja tema vastu esitatud hagimenetluses ka viitab, et hagi tuleks esitada (praktikas juriidilise isiku) vastu ja/või ajakirjaniku kui
tööandja vastu, ei saa kohus kehtiva õiguse kohaselt ilma hageja nõusolekuta kostjat füüsilise isiku vastu. Sellest isikute ringist ajakirjaniku
asendada. Kuritarvituslike hagide puhul tuleb arvestada, et hageja tegelikuks täielik eemaldamine ei tundu olevat põhjendatud.
eesmärgiks ei olegi hagi võimalikult kiire rahuldamine ja kohtuotsuse täitmine, vaid Üldjuhul on selge, et kahju kannatanud isikul on
isiku avalikus elus osalemise takistamine, mida on võimalik saavutada ka rahuldamata otstarbekas nõude esitamisel pöörduda kindlasti (ka)
jääva hagiga. väljaande vastu, kellelt võiks olla teoreetiliselt hõlpsam
Lisaks tuleb arvestada, et TLS § 76 lg 1 kohaldub ainult juhul, kui meediaväljaandja ja hüvitis kätte saada. Ringkonnakohus toob välja, et
ajakirjaniku vahel on töölepinguline suhe. Arvestades töötamise vormide pahatahtlike hagide puhul ei pruugi olla hageja soov mitte
mitmekesisust tänapäeval, ei peaks ajakirjanike õiguste kaitse olema tagatud ainult niivõrd kahju hüvitatud saada kui taga kiusata ja heidutada
juhul, kui ajakirjanik töötab töölepingu alusel. konkreetset ajakirjanikku. Samas ei saa automaatselt
eeldada, et iga artikli avaldamisest vm ajakirjanduslikust
tegevusest tingitud hagi oleks esitatud pahatahtlikult.
Pahatahtlike hagide (avalikus elus osalemise takistamiseks
esitatud ilmselgelt põhjendamatud nõuete)
elimineerimiseks loobki direktiiv miinimumina
menetlusõiguslikud hoovad, nähes ette reeglid, kuidas
liikmesriikide menetlusõigus selliselt esitatud nõudeid
tsiviilkohtumenetluses kohtlema peaks. Sellised reeglid
pakuvad ajakirjanikele kaitset ilma kahjuhüvitusnõude
adressaatide ringi piiramata.
Iseenesest võib küll teatud sarnasusi otsida, rääkides arsti
isiklikust vastutusest ja tervishoiuteenuse osutaja
vastutusest. Nimelt piirati 2024. a jõustunud
tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku
vastutuskindlustuse seadusega arsti isiklikku vastutust,
soovides jätta üldjuhul patsiendi ees vastutama vaid
tervishoiuteenuse osutaja. Samas toona tegu terve
muudatuste paketiga, mis sisaldas tervishoiuteenuse
osutajate kohustusliku vastutuskindlustussüsteemi
väljatöötamist ja mitte lihtsalt vastutajate ringi muutmist.
Oluline on ka märkida, et tänapäeval ei tähenda
ajakirjandusliku tegevuse tunnuseid kandev tegevus alati
14
ilmtingimata traditsioonilises mõttes meedimaja
olemasolu, vaid tegu võib olla ka sotsiaalmeedias laia
kõlapinda omavate isikute tegevusega või nö
ühemeheosaühinguga, kus ajakirjanik ja ettevõte langevad
isikute ringi mõttes kokku. Sellistel juhtumitel on pigem
kaheldav, millega peaks põhjendama nõude piiramist
ajakirjaniku rollis ülesastuva isiku vastu isiklikult.
Mis puudutab märkust, et arvestades töötamise vormide
mitmekesisust tänapäeval, ei peaks ajakirjanike õiguste
kaitse olema tagatud ainult juhul, kui ajakirjanik töötab
töölepingu alusel, siis töölepinguline suhe annabki
traditsiooniliselt isikutele teistsuguses mahus kaitset
võrreldes võlaõiguslike muude lepingutega. Muud tüüpi
lepingute puhul on ka lepingu sõlminud isiku isiklikud
riskid ja vastutus paratamatult kõrgemad. Siiski, nagu
eelpool välja toodud, siis kogu eelnõu eesmärgiks on
pakkuda isikutele, eeskätt ajakirjanikele, kaitset
pahatahtlikult esitatud nõuete eest põhiliselt läbi
menetlusõiguse vahendite.
Kliimaministeerium
1. Esitasite kooskõlastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse Teadmiseks võetud, selgitatud
muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist Eelnõus minnakse edasi kitsa kohaldamisalaga.
ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus Kaalusime mõlemat varianti ja jõudsime seisukohale, et
osalemise vastased strateegilised hagid) eest. laia kohaldamisala puhul, st juhul, kui taotlusi ilmselgelt
Kliimaministeerium kooskõlastab eelnõu alljärgnevate märkustega. põhjendamatu nõude kiirendatud korras rahuldamata
Eelnõuga pakutakse ilmselgelt põhjendamatute nõuete kiirendatud korras jätmiseks saaks esitada kõigis tsiviilasjades, on oht, et
rahuldamata jätmiseks taotluste hulk, millega kohus peaks tegelema, saaks olema
välja kaks valikuvarianti: ettenägematult suur, sest üldjuhul kostja tunneb, et tema
1) lai kohaldamisala – st et kohtule esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõue on vastu esitatud nõue on ilmselgelt põhjendamatu, või
võimalik kiirendatud korras rahuldamata jätta olenemata sellest, kas tegemist on taotluse esitamine on kostja menetlusstrateegia. Välistada
avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud nõudega või mitte; ei saa ka ohtu, et kui taotlusi esitatakse koormavalt
ettenägematult palju, võib kohus eksida.
15
2) kitsas kohaldamisala – st et kohtule esitatud ilmselgelt põhjendamatu nõue on
võimalik kiirendatud korras rahuldamata jätta ainult siis, kui tegemist on avalikus elus
osalemise takistamiseks esitatud nõudega.
Kliimaministeerium on nõus, et ilmselgelt põhjendamatute nõuete kiirendatud korras
rahuldamata jätmise kehtestatavat regulatsiooni (eelnõukohast §-i 3332) on võrdse
kohtlemise põhimõttest lähtudes printsiibis põhjendatud ja võimalik ette näha
laiemalt, kui ainult direktiivi kohaldamisalas olevate, so avalikus elus osalemise
takistamiseks algatatud kohtumenetluste puhul.
Samas leiame, et tuleb põhjalikult kaaluda kõiki §-i 3332 laia kohaldamisalaga variandi
kehtestamise kitsaskohti, ja seda mitte põhiliselt lähtudes menetlusökonoomiast ja
kohtute töökoormuse seisukohalt, vaid ka menetlusosaliste menetluslike õiguste
kohaldamise seisukohast.
2. Kui otsustatakse kõnealune regulatsioon kehtestada, siis teeme ettepaneku Mittearvestatud, selgitatud
võimalusel jätta § 3332 lõige 2 esimese lause lõpust ära sõnad „ilma pooltele
täiendavat tähtaega andmata“, kuivõrd kohtu määratud tähtaja pikendamise Direktiivi kohustab ette nägema ilmselgelt põhjendamatu
taotlemiseks ja täiendava tähtaja andmiseks võib praktikas esineda vägagi erinevaid nõude kiirendatud korras rahuldamata jätmise
ja samas väga mõjuvaid põhjuseid. regulatsiooni. Kuivõrd direktiivi kohaselt tuleb sellise
nõude kohta teha res judicata õigusliku mõjuga sisuline
otsus ja direktiiv näeb ette selle, et lahend tehakse pärast
asjakohast läbivaatamist, nähakse TsMS §-s 3332 ette
eeldused (asjakohane läbivaatamine) lõikes 2 ja
kiirendatud kord lõikes 1 + see, et kui lõike 2 eeldused on
täidetud, ei pea pooltele uuesti täiendavaid tähtaegu
andma (juhime tähelepanu, et kohus saab regulatsiooni
kohaldada, kui ta on hagejale eelnevalt selgitanud
õiguslikke tagajärgi). Kui see välja jätta ei kaasneks
menetluse kiirendamise efekti, regulatsioon ei oleks
tasakaalus ning tõenäoliselt ei täidaks direktiiviga pandud
kohustust.
Välisministeerium
1. Välisministeerium kooskõlastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Teadmiseks võetud
võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (vaigistuskaebuse eest kaitsmise
direktiivi ülevõtmine) järgmiste märkustega.
16
2. 1. Eelnõu on ettevalmistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) Arvestatud osaliselt, seletuskirja muudetud
2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt
põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus Seletuskirja p 2.1 lisatud viide Euroopa Nõukogu
osalemise vastased strateegilised hagid) eest, ülevõtmiseks. Teisalt saab seda soovitusele, joonealune viide parandatud.
vaadelda ka direktiiviga enam-vähem samal ajal Strasbourgis Euroopa Nõukogus välja
töötatud ministrite komitee soovituse rakendamisena (5. aprilli 2024. a. soovitus
CM/Rec(2024)2 avalikkuse osalust pärssivate strateegiliste hagide kasutamise
tõkestamise kohta). Eesti esindajad on aktiivselt osalenud Euroopa Nõukogu
soovituse koostamisel (selle kirjutanud ekspertgrupi eesistuja oli pr Karmen Turk,
enne ministrite komitees vastuvõtmist kiitis selle heaks Euroopa Nõukogu meedia ja
infoühiskonna juhtkomitee hr Taavo Lumiste juhtimisel).
Eelnevat arvestades teeme ettepaneku viidata Euroopa Nõukogu soovitusele
seletuskirja punktis 2.1 (seaduse eesmärk) ja anda sellest põhjalikum ülevaade mõnes
järgnevas 2. osa alapeatükis. See oleks oluline ka soovituse punkti iv valguses, mille
kohaselt tuleb ministrite komiteed informeerida soovituse rakendamisest.
Soovitus koos selle lisa (appendix) ja seletuskirjaga (explanatory memorandum) on
ühtse trükisena leitav siit: https://rm.coe.int/recommandation-cmrec-2024-2-and-
em-en-web-a4/1680b28211.
Lisaks palume parandada seletuskirja lk 35 joonealuses märkes 44 viide, mis peaks
olema soovituse lisa (mitte põhiteksti) punktile 8.
3. 2. Juhime tähelepanu, et eelnõu põhiseaduslikkuse analüüsis saaks riive legitiimse Arvestatud, seletuskirja muudetud
eesmärgina kajastada ka põhiseaduse §-st 14 tulenevalt kohtuvõimul (seaduse
kehtestamisel ka seadusandlikul võimul) lasuvat kohustust tagada õigusi ja vabadusi,
siinkohal eelkõige põhiseaduse §-s 45 sätestatud õigust väljendusvabadusele (vt selle
kohta ka hiljuti Euroopa Nõukogu tellitud ülevaadet asjakohasest Euroopa
Inimõiguste Kohtu kohtupraktikast „Guide for Legal Professionals on Freedom of
Expression, SLAPPs, and Related ECHR Standards“, Council of Europe, 2025). Samuti
soovitame eesmärgina kajastada demokraatia toimemehhanismide kaitset, mis
nähtub mitmelt poolt mujal seletuskirjas.
Eesti Advokatuur
1. Täname, et olete advokatuurile saatnud arvamuse avaldamiseks TsMS jt seaduste Teadmiseks võetud
muutmise seaduse eelnõu. Esitame teile advokatuuri menetlusõiguse komisjoni
seisukohad eelnõu osas ning ettepaneku eelnõu seletuskirja täiendamiseks.
17
2. Eelnõu § 1 p 1 (TsMS täiendamine §-ga 941) Arvestatud, eelnõu muudetud
TsMS kasutab termineid „hageja“ ja „kostja“ Eestis toimuva kohtumenetluse
kontekstis (TsMS § 205 lg 2). Kavandatud § 941 viitab aga hagejana isikule, kes oleks
Eestis toimuva kohtumenetluse kontekstis kostja, ning kostjana isikule, kes oleks
Eestis toimuva kohtumenetluse kontekstis hageja. Seetõttu teeme ettepaneku
kaaluda eelnõus pakutu asemel (TsMS § 86 eeskujul) järgmist sõnastust:
„Kui isik, kelle elukoht või asukoht on välisriigis, on algatanud välisriigi kohtus avalikus
elus osalemise takistamiseks kuritarvitusliku kohtumenetluse, võib sellega tekitatud
kahju ja kulude hüvitamise nõudega hagi esitada selle isiku elukoha või asukoha järgi,
kelle vastu on kohtumenetlus alustatud.“
3. Eelnõu § 1 p 2 (TsMS täiendamine §-ga 1961) Mittearvestatud, selgitatud
Menetluskulude katteks tagatise andmist reguleerib TsMS § 196. Uue paragrahvi Nõustume, et õigustehniliselt oleks võimalik lahendada
lisamise asemel võiks kaaluda olemasoleva paragrahvi muutmist. tagatise nõudmise sätte ülevõtmine ka selliselt, et lisada
uued sätted olemasolevasse tagatise nõudmise
TsMS § 196 lõiget 1 saab täiendada punktiga 4, mille järgi võib nõuda tagatist, kui paragrahvi, kuid oleme teinud valiku lähtudes
hageja on esitanud hagi kostja avalikus elus osalemise takistamiseks. Kui hagis ei ole õigusselguse eesmärgist, eraldi säte on kohaldaja jaoks
kohtumenetluse kuritarvituslikkusele viitavaid asjaolusid, saab jätta taotluse selgem. Lisaks kohustab direktiiv liikmesriiki ette nägema
rahuldamata, ilma et säte näeks tagatise nõudmise eeldusena ette selliste asjaolude tagatise nõudmise menetluse tarvis kiirendatud korra.
esinemist. Põhjenduspunktis 33 selgitatakse, et taotluste kiirendatud
viisil käsitlemiseks korra loomiseks võivad liikmesriigid
TsMS §-i 196 saab täiendada lõikega 5, mille järgi ei kohaldataks § 196 lg 1 punkti 4 kehtestada nt tähtajad või võtta vastu korra, mis sarnaneb
alusel tagatise nõudmise korral §-i 196 lõikeid 2 ja 21. Kuna kostja võib enne tagatise ajutiste meetmete puhul rakendatava korraga. Euroopa
taotluse lahendamist edasiste menetlustoimingute tegemisest keelduda1, ei pruugi Komisjon on selgitanud, et kiirendatud kord, mida direktiiv
olla vajalik näha ette taotluse lahendamise tähtaega. Tähtaja ettenägemisel võib see nõuab, tähendab sellise korra kehtestamist, mis on kiirem
kohalduda kõigile tagatise taotlustele. tavapärasest korrast. Seega tuleb vastav kord ette näha,
samuti ei oleks KOMi selgitatuga kooskõlas see, kui sama
kord kohalduks kõigile tagatise nõudmise taotluste
lahendamistele. Kuivõrd tagatise nõudmise taotluse
1
RKTKo 02.06.2008 otsus asjas nr 3-2-1-39-08, p 16.
18
lahendamiseks kehtivas õiguses tähtaega ei ole
kehtestatud, kehtestatakse direktiivi nõude ülevõtmiseks
taotluse lahendamiseks tähtaeg. Eesti õiguses ei ole
kohtule tähtaegade kehtestamist soositud, sellised juhud
on väga erandlikud, ka ühetaoline 10-päevane tähtaeg
kõigi tagatise nõudmiste taotluse lahendamiseks ei
pruugiks olla igaks olukorraks sobiv, arvestades mh kohtu
koormust ja tsiviilasjade võimalikku keerukust. Samuti ei
ole sellise ühetaolise tähtaja kehtestamiseks diskussiooni
tõstatatud ega meile teadaolevalt kerkinud ka vastavat
vajadust. Eelloetletud kaalutlustel tagatise andmise
taotluste lahendamiseks ühetaolist tähtaega ei
kehtestata.
4. Eelnõu § 1 p 3 (TsMS täiendamine §-ga 3332) Teadmiseks võetud, arvestatud osaliselt, selgitatud
TsMS-i 37. peatüki üldsätted (st ka kavandatud § 3332) võiksid olla võimalikult laia Eelnõus minnakse edasi kitsa kohaldamisalaga.
kohaldamisalaga. Võimalusel võiks vältida mingi konkreetse nõude läbivaatamisega Kaalusime mõlema variandi plusse ja miinuseid ja
seotud eriregulatsiooni kehtestamist. Seetõttu võiks lähtuda § 3332 osas laia jõudsime seisukohale, et laia kohaldamisala puhul, st
kohaldamisalaga variandist. juhul, kui taotlusi ilmselgelt põhjendamatu nõude
kiirendatud korras rahuldamata jätmiseks saaks esitada
Eelnõust ei selgu, kuidas suhestub ilmselgelt põhjendamatu nõude esimesel kõigis tsiviilasjades, on oht, et taotluste hulk, millega
võimalusel rahuldamata jätmine TsMS § 341 lõikega 1, mille järgi lahendatakse kohus peaks tegelema, saaks olema ettenägematult suur.
tsiviilasi üldjuhul kohtuistungil. Samuti tekib küsimus, kas ja mille poolest erinevad On selge, et üldjuhul kostja tunneb, et tema vastu esitatud
kavandatud § 3332 lõikes 2 ettenähtud eeldused otsuse tegemise tavapärastest nõue on ilmselgelt põhjendamatu, samuti võib taotluste
eeldustest2. esitamine olla kostja menetlusstrateegia. Välistada ei saa
ka ohtu, et kui taotlusi esitatakse ettenägematult ja
Eelnõus pakutu asemel võiks kaaluda varianti, et kui pärast eelmenetluse läbiviimist koormavalt palju, võib kohus eksida.
selgub, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või
eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, siis jätab kohus hagi istungit Meie arutelu ja analüüs on viinud selleni, et kuivõrd
pidamata rahuldamata (praeguse TsMS § 423 lg 1 punktis 2 ettenähtud võimaluse rahuldamata tuleb jätta sisulise kohtuotsusega, millel on
asemel jätta hagi läbi vaatamata). res judicata õiguslikud tagajärjed ja mida peab saama
2
Vt nt RKTKo 11.02.2016 asjas nr 3-2-1-171-15, p 13; RKTKo 16.03.2016 otsus, p 11.
19
apellatsioonimenetluses kontrollida, siis menetlust
Direktiivi artikli 13 järgi peaks ilmselgelt põhjendamatu nõude menetluse varases oluliselt lihtsustada ei ole võimalik. Ka direktiivi sõnastus
faasis rahuldamata jätmisest keeldumine olema edasi kaevatav. Kavandatavas §-s viitab sellele, et rahuldamata jätmine toimub pärast
3332 sellist edasikaebeõigust ei nähtu. asjakohast läbivaatamist. Küll aga tuleb liikmesriigil luua
rahuldamata jätmisele kiirendatud kord. Seetõttu luuakse
regulatsioon selliselt, et juhul, kui lg 2 eeldused on
täidetud, tuleb otsus teha esimesel võimalusel. Eelnõu
kohaselt juhul, kui kohus on eelnevalt õiguslikest
tagajärgedest teavitanud (mida kohus saab teha ka
eelneva menetluse käigus), ta täiendavaid tähtaegu ei
anna. Direktiivi eesmärgiks ei ole välistada istungite
korraldamist (vt nt pp 33) ja kui kohus kohaldab § 3332
lõikeid 1 ja 2, istungite korraldamist ei piirata.
Täiendame ettepaneku alusel eelnõud täiendava
võimalusega jätta nõue rahuldamata kohtuistungit
pidamata juhul, kui eelmenetluses selgub, et avalikus
arutelus osalemisest tulenevalt esitatud nõue ei ole
esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi
kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma
õiguskaitset.
Kohtuotsuse peale edasikaebamine toimub
üldregulatsiooni alusel. Seega juhul, kui hagi jäeti
rahuldamata § 3332 alusel, saab otsuse peale edasi
kaevata vastavalt TsMS 12. osa 64 ptk 1. jaos sätestatule
(§ 630 jj).
5. Eelnõu § 1 p 4 (TsMS täiendamine 431. peatükiga, sh §-ga 4062) Mittearvestatud
Kavandatava § 4062 lg 1 järgi kohaldatakse avalikus elus osalemise takistamiseks Direktiivi mõisted tuleb riigisisesesse õigusesse üle võtta.
algatatud kuritarvituslikule kohtumenetlusele kavandatavas 431. peatükis sätestatud Õigusselguse eesmärgil on seda mõistlik teha eraldi
erisusi. Erisused puudutavad kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamist, selle kohta peatükis.
tehtava lahendi avalikustamist, menetluskulude hüvitamist ja välisriigis tehtud
20
lahendi tunnustamist (kavandatavad §-d 4064 ja 4065). Vajadus uue peatüki järele on
küsitav. Kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamist saab reguleerida TsMS §-s 442
otsusega lahendatava küsimusena (vt ka tagasiside kavandatavale §-le 4064), lahendi
avalikustamist saab reguleerida TsMS §-s 462, menetluskulude jaotust saab
reguleerida TsMS §-s 162 või 163 (vt ka tagasiside kavandatavale §-le 4065), välisriigis
tehtud lahendi tunnustamist saab reguleerida TsMS §-s 620.
6. Eelnõu § 1 p 4 (TsMS täiendamine 431. peatükiga, sh §-ga 4064) Selgitatud, arvestatud osaliselt
Kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamine ja selle kohta tehtud lahendi Lahendi avaldamise puhul nähakse karistusliku meetmena
avalikustamine on kavandatud direktiivi artikli 15 mõttes karistusena või muu sama ette see, et avaldatavas lahendis ei varjata kuritarvitusliku
mõjusa asjakohase meetmena. On kaheldav, kas kuritarvitusliku kohtumenetluse menetluse algatanud hageja andmeid.
tuvastamise kohta avaliku lahendi tegemisel on soovitud distsiplineerivat mõju. Võiks
kaaluda regulatsiooni, mille järgi annab kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamine
Ühe kuritarvitusliku kohtumenetluse raames võib olla
aluse nõuda hagejalt täiendavat riigilõivu või jätta hagi (nt analoogselt TsMS § 449 lg-
erinevaid ja erinevas ulatuses nõudeid. Võib esineda
le 3) rahuldamata. erinevaid kuritarvituslikkusele viitavad asjaolusid, nt
erinevates jurisdiktsioonides esitatud või ülepaisutatud
4
Kavandatava § 406 lõike 2 järgi tuvastab kohus kuritarvitusliku kohtumenetluse, nõuded, hirmutamine ja ähvardamine, mis võivad anda
tehes selle kohta määruse. Kuritarvitusliku kohtumenetluse tuvastamiseks kohta aluse hinnata menetluse kuritarvituslikuks, kuid mitte
eraldi määruse tegemine ei pruugi olla otstarbekas, sest see pikendab menetlust jätta nõudeid täies ulatuses rahuldamata. Seetõttu
(võttes muu hulgas arvesse eelnõus ettenähtud kaebeõigust). Kuritarvituslikku analoogselt § 449 lg-ga 3 ühetaolist reeglit rahuldamata
kohtumenetlust peaks saama tuvastada menetlust lõpetavas lahendis. jätmise kohta ette näha ei saa. Menetluses esitatud
nõuded saab rahuldamata jätta § 3332 alusel või üldises
korras.
Kuritarvituslikkuse tuvastamine nähakse ette menetlusliku
otsustusena. Kuritarvituslikkuse tuvastamine menetlust ei
peata. Ettepanekust lähtuvalt on eelnõud täiendatud
võimalusega tuvastada kohtumenetluse kuritarvituslikkus
ka kohtuotsusega.
Karistusliku riigilõivu nõudmist tagantjärele Eesti
tsiviilkohtumenetlusõigus ei tunne. Lisaks õigusliku
kontseptsiooni uudsusele kaasneks sellisel juhul mh
21
võimalik vajadus hinnata nt riigilõivumäära ja
kuritarvituslikkuse ulatuse suhet, mistõttu sellist
regulatsiooni käesoleva eelnõuga kiirkorras ei looda.
Eelnõu täiendataks Eesti Meediaettevõtete Liidu
ettepanekul kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud
hagejale trahvi määramise võimalusega.
7. Eelnõu § 1 p 4 (TsMS täiendamine 431. peatükiga, sh §-ga 4065) Arvestatud, eelnõu ja seletuskiri muudetud
Kavandatud § 4065 järgi ei mõjuta hageja menetlusdokumentide muutmine,
sealhulgas nõude muutmine või tagasivõtmine, kostja õigust taotleda kuritarvitusliku
kohtumenetluse tõttu tekkinud menetluskulude hüvitamist. Samas ei näe kavandatud
§ 4065 ette muudatusi menetluskulude jaotuse regulatsioonis. TsMS §-i 162 või 163
võiks täiendada lõikega, mille järgi võib kohus jätta kuritarvitusliku kohtumenetluse
tuvastamise korral hagi rahuldamise ulatusest hoolimata menetluskulud hageja
kanda. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, siis kannab ta kostja
menetluskulud TsMS § 168 lõike 2 alusel.
8. Advokatuuri täiendav ettepanek seletuskirja täiendamiseks Arvestatud, seletuskirja täiendatud
Seletuskirja p-s 2.2 on vaigistuskaebuste sihtmärkidena välja toodud ajakirjanikud,
õiguste kaitsjad, mh ka meediaagentuurid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid,
samuti teadlased ja akadeemiliste ringkondade esindajad.
Palume seletuskirjas lisaks markeerida, et ka advokaadid või muud esindajad (nt
keskkonnateemade eestkõnelejad, mõne avaliku debati nagu soolise
võrdõiguslikkuse või LBQT temaatika vedajad) võivad vaigistamiskaebuste
sihtmärgiks sattuda. Juhime tähelepanu, et advokaatide ja advokaatide
kutseühenduste osas sätestab ka Advokaadikutse kaitse konventsiooni3 artikli 9 lõike
4 punktid a-b konventsiooniosaliste kohustuse tagada, et advokaadid ja nende
kutseühendused saavad tegeleda oma kutsetegevusega ja teostada konventsiooni
artiklis 7 sätestatud õigusi ilma mis tahes vormis füüsilise kallaletungi, ähvarduse,
3
Kättesaadav: https://www.coe.int/en/web/conventions/full-list?module=treaty-detail&treatynum=226. Eesti on konventsiooniga liitunud 13.05.2025.
22
ahistamise või hirmutamise ohvriks langemata või ebasobiva takistamise või
sekkumiseta ning hoiduvad nimetatud käitumisest.
Eesti
Meediaettevõtete Liit
1. Eesti Meediaettevõtete Liit (edaspidi EML) tänab võimaluse eest kaasa rääkida Teadmiseks võetud
tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu
(edaspidi eelnõu) valmimisel, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
direktiiv (EL) 2024/1069, 11. aprillist 2024, milles käsitletakse avalikus elus osalevate
inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike kohtumenetluste
(avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest (edaspidi SLAPP Direktiiv).
2. Arvestatud osaliselt, eelnõu ja seletuskiri muudetud
1. Eelnõu terminoloogiast
Eelnõus ja seletuskirjas muudetud terminoloogia,
1. Avalikus elus osalemine kasutatakse „avalikus arutelus osalemine.“
1.1. EML leiab, et definitsioon „avalikus elus osalemine“ on nii eestikeelses SLAPP
Direktiivi tõlkes kui ka sellest tulenevalt eelnõus ebatäpne ega anna eesti Vaigistushagi/vaigistusmenetlust terminina kasutusele ei
keeles arusaadavalt edasi seadusandja mõtet vaigistushagide menetlemise võeta, kuna direktiivi terminoloogia ja seosed on detailsed
ning pelgalt see, kui nõue on esitatud kohaldamisalas
sisustamisel.
(avalikus arutelus osalemine) ei tähenda automaatselt, et
1.2. Inglise keeles kasutatakse SLAPP Direktiivi artiklis 4 terminit „public tegemist on vaigistushagiga. Eraldiseisvalt kuritarvitusliku
participation“, mida direktiivi eestikeelses versioonis tõlgitakse „avalikus kohtumenetluse terminoloogia muutmist me
elus osalemine“, mida defineeritakse nii: füüsilise või juriidilise isiku põhjendatuks ei pea.
seisukoha võtmine või tegevus, millega teostatakse sõna- ja teabevabadust,
kunsti ja teaduse vabadust või kogunemis- ja ühinemisvabadust ja sellega
otseselt seotud ettevalmistav, toetav või abistav tegevus, ning mis on seotud
avalikku huvi pakkuva küsimusega. Leiame, et definitsioonis kasutatav sõna
elus annab tõlgendamisel edasi ebaõige sisu. Praktikas on laialdaselt
kasutusel termin avaliku elu tegelane seetõttu seostub avalikus elus
osalemine pigem avaliku elu tegelase tegevusega, mis arusaadavalt ei ole
õige ning annab ruumi väärtõlgendusteks. Liiatigi ei kasuta originaaltekst
samuti sõna avalikus elus osalemine vaid avalik osalemine.
23
1.3. Seega teeb EML ettepaneku asendada termin „avalikus elus osalemine“
terminiga „avalikus arutelus osalemine“, andmaks edasi termini tähendust
arusaadaval ning üheselt mõistetaval viisil.
1.4. EML kasutab käesolevas memos termini „avalikus elus osalemine“ asemel
läbivalt terminit „avalikus arutelus osalemine“.
1.5. Terminoloogiliselt oleks samuti arusaadavam ja keeleliselt mugavam
kasutada terminit vaigistushagi/vaigistusmenetlus ning defineerida seda
läbi avalikus arutelus osalemise takistamiseks esitatud hagi/algatatud
menetluse.
3. 2. Tagatise määramine Mittearvestatud, selgitatud
2.1. Eelnõu § 196¹ näeb ette tagatise andmise menetluskulude katteks avalikus Direktiivi põhjenduspunktis 36 selgitatakse, et tagatise
arutelus osalemise takistamiseks esitatud hagi korral. nõudmise eesmärk on kostjale täiendava kaitse
2.2. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 196 näeb ette tagatise pakkumine. Selleks peaks olema võimalik anda kostjale
määramise eeldatavate menetluskulude katteks, kui on alust eeldada, et tagatis hinnanguliste menetluskulude hüvitamiseks, mis
hageja ei suuda kanda kohtuvaidluse kaotuse puhul kostja menetluskulusid võivad hõlmata kostjal tekkinud esindamisega seotud
kulusid […]. Põhjenduspunktis märgitakse, et on vaja leida
tema majanduslikust seisundist tulenevalt või kui hagejalt menetluskulude
tasakaal selle meetme ja hageja õiguse vahel omada
sissenõudmine on problemaatiline tema elu- või asukoha tõttu. Paragrahvi juurdepääsu õigusemõistmisele. Asja menetlev kohus
eesmärk on tagada, et kostjal ei tekiks tema kasuks tehtud otsuse korral võib, kui ta peab seda asjakohaseks, nõuda hagejalt
raskusi menetluskulude sissenõudmisega ning et tema nõue menetluskulude tagatise esitamist, kui esineb kuritarvituslikule
hüvitamiseks oleks tagatud. Sätte eesmärk ei ole kaitsta riiki menetlusele osutavaid elemente või kui on risk, et kostjale
kohtumenetlusele tehtavate kulutuste eest, vaid kitsalt kostjat ei hüvitata kulusid, või arvestades poolte majanduslikku
olukorda või muid selliseid riigisiseses õiguses sätestatud
menetluskulude osas.4 Tegemist on kaitsenormiga, mille eesmärk on kaitsta
kriteeriumeid. Põhjenduspunktis selgitatakse, et tagatise
kostja majanduslikke huve kohtuvaidluse korral, mille algatamise initsiatiiv andmine ei sisalda asja sisulist hinnangut, vaid seda
tuleb hagejalt. Tagatise andmise otsuse teeb kohus ilma hagi sisulise kasutatakse ettevaatusabinõuna, et kaitsta lõpliku otsuse
läbivaatamiseta kostja taotlusel tulenevalt hageja isikust. Eelnõus täitmist, milles tehakse kindlaks, et tegemist oli
ettenähtud tagatis nõuaks kohtult hagi sisulist läbivaatamist, otsustamaks, kuritarvitusliku menetlusega, et kostja kulud tuleb katta
et tegemist on vaigistamiskaebusega, ning selline tagatis oleks olemuslikult […]. Liikmesriikidel peaks olema õigus otsustada, kas
4
https://tsiviilkohtumenetluse-seadustik-i.juuraveeb.ee/sisu/47251/_196_tagatise_andmine_menetluskulude_katteks
24
vastuolus menetluskulude tagatise andmise eesmärgiga. Üldjuhul on kohus peaks määrama tagatise omal algatusel või kostja
vaigistamiskaebuse esitajateks jõukad isikud, kellel ei ole menetluskulude taotlusel. Kui riigisisese õigusega on nii ette nähtud, peaks
tasumisega probleeme ning EML hinnangul piisab vaigistushagide puhul tagatise andmine olema võimalik kohtumenetluse igas
faasis.
SLAPP Direktiivi artiklis 10 sätestatud tagatisnõude tagamiseks
olemasolevast TsMS §-s 196 sätestatud regulatsioonist. Ka piiriüleste Seega ongi tegemist kostja kaitsenormiga. Tagatise
vaidluste puhul võimaldab kehtiv seadus määrata menetluskulude tagatise, nõudmisel ei tee kohus eelotsustust menetluse
kui hageja elu- või asukoht ei ole Euroopa Liidu liikmesriigis ega Euroopa kuritarvituslikkuse kohta. Paljudel juhtudel on
Majanduspiirkonna lepinguriigis. kuritarvituslike menetlustega kurnajad majanduslikult
2.3. Praeguses sõnastuses tooks vaigistushagide osas eraldi menetluskulude mõjuvõimsad inimesed. Seega juhul, kui jätaksime sätte
üle võtmata, möönaksime, et mõjukalt ja jõukalt isikult
tagatise sisseviimine TsMS-s kaasa hulgaliselt määruskaebemenetlusi, milles
(v.a isikud, kelle elu- või asukoht on kolmandas riigis) ei
potentsiaalsed hagejad ei nõustu kohtuga hagi sisustamisel vaigistushagiks. saagi menetluskulude tagatist nõuda, vaid seda saaks
Lisaks sellele suureneks oluliselt kohtu töökoormus, sest tagatise nõuda üksnes vähekindlustatud isikult (kehtiv TsMS §
määramisel peaks kohus tuvastama, et tegemist on vaigistushagiga, ning 196). See ei oleks kooskõlas direktiivi eesmärgiga.
seda menetluskulude tagatise määruses põhjalikult motiveerima. Soovitud
kasu asemel tooks selline säte kaasa täiendavaid vaidlusi ning ka täiendavaid Nagu selgitatakse pp-s 36, siis tagatise määramine ei
kulutusi isikule, kelle vastu hagi esitati. tähenda kuritarvituslikkuse tuvastamist, vaid see
tähendab, et kostja on põhistanud võimalike
2.4. EML teeb ettepaneku lähtuda vaigistamishagide tagatise määramisel
kuritarvituslikkusele viitavate indikaatorite esinemise ja
kehtivast seadusest ning mitte kehtestada eraldi vaigistushagide tagatist. muutnud selle kohtule usutavaks. Sarnane hagi tagamisele
– kohtule tuleb põhistada tagamise vajalikkust ja
põhjendatust, otsustades hagi tagada, ei tee kohus sisulist
otsustust tagatava nõude põhjendatuse kohta.
4. 3. Eelnõu § 3332 sätestab vaigistushagide rahuldamata jätmise Mittearvestatud
3.1. Hagi rahuldamata jätmine eeldab hagi sisulist läbivaatamist ning hagi osas Direktiivi kohaselt tuleb nõue jätta rahuldamata res
otsuse tegemist. judicata tagajärgedega otsusega vaidluse sisulise
lahendamise kohta (vt pp 37: The decision that grants
3.2. Kehtiva TsMS § 423 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka
early dismissal should be a decision on the merits, after
juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud appropriate examination), seega ei saa TsMS § 423 lg-t 2
faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud kohaldada, sest läbi vaatamata jätmine ei ole res judicata
faktiliste väidete õigsust, või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega õiguslike tagajärgedega otsus nõude sisulise lahendamise
25
kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma kohta, õiguslikud tagajärjed on erinevad. See, et TsMS
õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata jätmine ei ole direktiivist
saavutada. tuleneva ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata
jätmise nõude ülevõtmiseks piisav, on ka EL nõukogu
3.3. EML hinnangul oleks menetlusökonoomiast lähtudes oluliselt
menetluses põhjalikult läbi vaieldud.
ressursisäästlikum jätta vaigistushagid viidatud alusel läbi vaatamata ning --
vältimaks TsMS 246 lg 1 5 kuritarvitusi -- võiks TsMS reguleerida korduva hagi TsMS § 371 keeldumise aluste kohaldamine ei ole
esitamise võimalust ning anda kohtule võimaluse jätta korduv samasisuline direktiiviga takistatud, seda toetab ka pp 37 viimane lause.
hagi menetlusse võtmata. Vajadusel võib eelnõusse sisse viia täiendava Kuid direktiivi nõude ülevõtmine ilmselgelt põhjendamatu
TsMS täpsustuse, mis võimaldab vaigistamishagid läbi vaatamata jätta, kuid nõude kiirendatud korras rahuldamata jätmise kohta ei ole
TsMS § 423 kohaldamisega tagatud. Eelnõuga
selline ettepanek eeldab, et esineksid formaalsed kriteeriumid, mis
reguleeritakse selgesõnaliselt, et kuritarvitusliku
eristaksid vaigistushagi mittevaralise kahju hagist, millega soovitakse ümber kohtumenetluse puhul hilisem nõude muutmine ei piira
lükata ebaõigeid faktiväiteid või millega nõutakse mittevaralist kahju seoses meetmete kohaldamist. Tuleb tähele panna, et direktiiviga
ebakohaste väärtushinnangutega. EML rõhutab, et kohtupraktikat arvesse reguleeritavad olukorrad – ilmselgelt põhjendamatu
võttes on selline formaalne vahetegemine ülimalt keeruline kui mitte nõude rahuldamata jätmine ja kuritarvituslik
võimatu. kohtumenetlus – ei pruugi langeda kokku, st ilmselgelt
3.4. Eelnõus pakutud sõnastus, mis kohustab kohut täitma selgitamiskohustust põhjendamatu nõue ei ole tingimata kuritarvituslik
kohtumenetlus.
(milline kohustus on kohtul iga hagimenetluse korral), oleks vastuolus SLAPP
Direktiivi artikliga 8, mille kohaselt liikmesriigid tagavad, et füüsiliste või Meie arutelud ja analüüs on viinud selleni, et kuivõrd
juriidiliste isikute suhtes -- seoses nende osalemisega avalikus elus algatatud rahuldamata tuleb jätta sisulise kohtuotsusega, millel on
kohtumenetlustes -- ei mõjuta hageja nõuete või menetlusdokumentide res judicata õiguslikud tagajärjed ja mida peab saama
hilisem muutmine, sealhulgas nõuete tagasivõtmine, kostja võimalust apellatsioonimenetluses kontrollida, siis menetlust
kasutada õiguskaitsevahendeid, nagu on ette nähtud IV peatükis, kooskõlas oluliselt lihtsustada ei ole võimalik. Ka direktiivi sõnastus
viitab sellele, et rahuldamata jätmine toimub pärast
riigisisese õigusega. Kehtiv TsMS § 168 lg 2 võimaldab hagejalt välja mõista
asjakohast läbivaatamist. Küll aga tuleb liikmesriigil luua
kohtukulud (sh kostja kulud), kui hagi jäetakse läbi vaatamata. rahuldamata jätmisele kiirendatud kord. Seetõttu luuakse
3.5. Samas kui kohtu selgitamiskohustuse käigus hageja muudab nõuet või esitab regulatsioon selliselt, et juhul, kui lg 2 eeldused on
täiendavaid dokumente, tooks see kostjale kaasa üksnes täiendavaid kulusid täidetud, tuleb otsus teha esimesel võimalusel. Eelnõu
5
Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme
üle kohtusse.
26
ning venitaks vaigistamishagi menetlust ega täidaks SLAPP Direktiivi kohaselt juhul, kui kohus on eelnevalt õiguslikest
eesmärki lõpetada vaigistamishagi menetlus võimalikult varajases tagajärgedest teavitanud (mida kohus saab teha ka
staadiumis (SLAPP Direktiiv artikkel 11).6 eelneva menetluse käigus), ta täiendavaid tähtaegu ei
anna.
3.6. § 333² (lai variant) ei lisa uut kvaliteeti, vaid loob paralleelse ja segase
varajase otsustamise mehhanismi, mis omakorda tekitab juurde täiendavaid Eelnõus minnakse edasi kitsa kohaldamisalaga.
vaidlusi. Kaalusime mõlema variandi plusse ja miinuseid ja
jõudsime seisukohale, et laia kohaldamisala puhul, st
juhul, kui taotlusi ilmselgelt põhjendamatu nõude
kiirendatud korras rahuldamata jätmiseks saaks esitada
kõigis tsiviilasjades, on oht, et taotluste hulk, millega
kohus peaks tegelema, saaks olema ettenägematult suur.
On selge, et üldjuhul kostja tunneb, et tema vastu esitatud
nõue on ilmselgelt põhjendamatu, samuti võib taotluste
esitamine olla kostja menetlusstrateegia. Kui taotlusi
esitatakse ettenägematult ja koormavalt palju, on kohtul
ka suurem võimalus eksida.
5. 4. Avaliku huvi sisustamine Arvestatud osaliselt
4.1. Senini on seadusandja hoidunud avaliku huvi skoobis olevate teemaderingi
loetelust, kuna avalikku huvi ei ole võimalik ammendavalt defineerida ning Avalikku huvi pakkuv küsimus direktiivi tähenduses on
direktiivi operatiivosas defineeritud ja tuleb üle võtta.
loetelu kehtestamine võib kaasa tuua uusi vaidlusi mõne avaliku huvi
kataloogi kuulumise või mittekuulumise kohta. Senine kohtupraktika on Eelnõu tekst muudetud, et oleks selge, et tegemist ei ole
lähtunud pigem välistamisest ning leidnud, et tuleb tuvastada hoopis avaliku ammendava loeteluga.
huvi puudumine. Ajakirjandusel on ajakirjandusvabaduse olemusest
tulenevalt lai otsustusvabadus avalikku huvi puudutava teemaderingi
määratlemisel. Avaliku huvi puudumist võiks sedastada näiteks juhul, kui
avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seondu avaliku huviga ega aita
kaasa ühiskondlikule debatile. Sealjuures peaks avalik huvi puuduma
6
Siinjuures viitame SLAPP Direktiivi ingliskeelsele tekstile, mis artiklis 11 kasutab väljendit shall ensure that courts and tribunals may dismiss, mis on kasutusel pigem hagi
läbivaatamata jätmise kui rahuldamata jätmise kohta.
27
täielikult ja ilmselgelt, sest vastasel juhul saaks täitevvõim riikliku järelevalve
käigus liiga suures ulatuses otsustada, millistel teemadel võib
ajakirjandusväljaanne kirjutada ja millistel mitte.7
4.2. SLAPP Direktiiv ei pane liikmesriikidele kohustust kehtestada avaliku huvi
skoobis olevate teemade loetelu ei ammendavalt ega mitteammendavalt,
ning avaliku huvi tõlgendamisel ei ole SLAPP Direktiivist lähtumine keelatud.
Küll aga peab EML ohtlikuks kehtestada avaliku huvi teemadering TsMS-s,
mis pärsiks ajakirjandusvabaduse teostamist teemaderingi laiendamisel,
täpsustamisel või sisustamisel.
4.3. Seega teeb EML ettepaneku loobuda eelnõu § 4062 lõikes 3 sätestatud
loetelust ning avalikku huvi mitte sisustada, vaid jätta see iga kord kohtu
otsustada.
6. 5. Avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud „hagi“ vs „kuritarvituslik Arvestatud osaliselt, selgitatud
kohtumenetlus“
5.1. Eelnõus kasutatakse paralleelselt ja osaliselt kattuvate tähendustega Esmalt märgime, et eelnõu mõisteid muudetud,
kasutatakse mõisteid „avalikus arutlus osalemisest
mõisteid „avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud hagi“ (§ 406²) ja
tulenevalt esitatud hagi“ ja „avalikus arutelus osalemisest
“avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud kuritarvituslik tulenevalt algatatud kuritarvituslik kohtumenetlus“.
kohtumenetlus (§ 406³). Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt esitatud hagi on
5.2. Eelnõu 406² määratleb hagi objektiivsete tunnuste kaudu (seisukoha laiema tähendusega ja säte on seotud ka nt ilmselgelt
võtmine, avalik huvi), aga eelnõu § 406³ seob kuritarvituslikkuse hageja põhjendamatu nõude rahuldamata jätmise regulatsiooni
peamise eesmärgiga (subjektiivne element). materiaalse kohaldamisalaga.
Iga samas materiaalse kohaldamisalas esitatud
5.3. Eelnõust jääb ebaselgeks, kas kõik avalikus arutelus osalemise takistamiseks
põhjendamatu nõue ei tähenda, et tegemist oleks
esitatud hagid on ka kuritarvituslikud, ning mis vahe on kuritarvitusliku hagi
tingimata kuritarvitusliku kohtumenetlusega, st need
esitamisel ja menetlusõiguste pahausksel kasutamisel (TsMS § 200 lg 1). EML mõisted täiel määral ei kattu.
hinnangul võiks TsMS § 200 lg-t 2 täiendada ning lisada sinna Mõistete defineerimisel lähtume direktiivist. Direktiivi
menetlusõiguste kuritarvituste nimistusse ka vaigistamishagide esitamise. mõisted, sh avalikus arutelus osalemisest tulenevalt
Võimalik on TsMS § 200 täiendada eraldi lõikega menetlusõiguste algatatud kuritarvituslik kohtumenetlus tuleb
7
Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-3-1-85-15 punkt 23.
28
kuritarvitamise kohta, mis on seotud vaigistamishagide esitamisega. riigisisesesse õigusesse üle võtta. Menetlus luuakse
Võimalik on kasutada eelnõu § 4063 ja 4064 sõnastust. õigusselguse huvides eraldi regulatsioonina.
5.4. EML leiab, et SLAPP Direktiivi artikli 15 täitmiseks oleks asjakohane TsMS §-i Nõustume, et igaühel on PS § 15 kohaselt õigus pöörduda
oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ja
200 täiendada võimalusega pahauskset menetlusosalist trahvida. Selleks, et
anti-SLAPP direktiivi ülevõtmine ei saa võtta isikutelt ära
heidutus vaigistamishagi esitamisel oleks tõhusam, tasuks kaaluda ka õigust pöörduda ajakirjanduse vastu kohtusse. Seetõttu
trahvimäära lae tõstmist. tuleb kohtutel regulatsiooni rakendamisel olla
5.5. EML ei näe vajadust kehtivasse TsMS-i täiendava definitsioonina lisada tähelepanelik ja eesmärgipärane, et meetmed ei hakkaks
kuritarvituslikku kohtumenetlust, sest see tekitaks täiendavaid vaidluseid töötama iseenda vastu. Direktiiv tuleb üle võtta selles
kuritarvitusliku olemuse üle ja tekitaks ohu, et kõikidele mittevaralise kahju sätestatud ulatuses, st tagades riigisiseses õiguses
vähemalt direktiivis ette nähtud minimaalne kaitse tase.
hagidele, mis puudutavad ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid
väärtushinnanguid, saaks külge kleepida vaigistushagi sildi.
5.6. EML peab vajalikuks veel kord rõhutada, et eelnõu § 4062 defineeritud
avalikus elus osalemise takistamiseks esitatud hagi definitsiooni alla mahub
sisuliselt iga meediaettevõtte vastu esitatud mittevaralise kahju hagi. Seega
tekib vaigistamishagi defineerimisel väga suur risk, et meediaettevõtte vastu
nõude esitamine muutub võimatuks või vähemalt väga keeruliseks. EML ei
soovi alahinnata SLAPP Direktiivi tähtsust, kuid selle ülevõtmisel tuleb siiski
lähtuda muuhulgas ka põhiseaduse § 15, mis võimaldab igaühele õiguse
pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. SLAPP
Direktiivi ülevõtmine ei saa võtta isikutelt ära õigust pöörduda ajakirjanduse
vastu kohtusse. EML mure seisneb peamiselt selles, et ebaselge
regulatsiooni alusel peetavad vaidlused maksab tulevikus kinni
meediaettevõte ning seetõttu on vaigistushagi täpsem ja selgepiirilisem
defineerimine hädavajalik.
5.7. EML ettepanek on defineerida vaigistushagi selgemalt ja kitsapiirilisemalt.
Defineerimiseks oleks vajalik erinevate seotud erialaspetsialistide sisuline
arutelu.
7. 6. Kohtu selgitamiskohustus ja menetlusdokumendi muutmine Selgitatud
29
6.1. TsMS § 230 lg 2, § 392 ja § 351 sisustavad kohtu selgitamiskohustuse. Seega Direktiiv ei piira kohtu selgituskohustust ega mõjuta
peab kohus igal juhul hagi menetlemise käigus teostama hageja õigust esitada täiendavaid tõendeid või hagi
selgitamiskohustust. Vaigistamishagid ei saa irduda üldisest täpsustada. Art 8 tähendab, et kui kohus tuvastas, et
tsiviilkohtumenetluse loogikast, sest vastasel juhul võib juhtuda, et kostjatel algatatud kohtumenetlus on kuritarvituslik, siis ei oma
tekib kõikide mittevaralise kahju nõuete puhul, mida sisustatakse läbi tähendust see, et hageja oma nõuet menetluse käigus
ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamise (VÕS muudab või nõudest loobub, kostjal on sellest hoolimata
§ 1046 ja § 1047), soov neid vaigistamishagideks lugeda. Selline võimalus võimalik kasutada direktiivi kaitsemeetmeid.
tekitab täiendavaid vaidlusi, sest kohtule tekib täiendav kohustus
põhjendada oma seisukohta selles osas, kas tegu on vaigistushagiga või
mitte.
6.2. Kuna SLAPP Direktiivi artikkel 8 kohaldub koos riigisisese õigusega, ei saa
EML hinnangul eelnõu §-ga 4065 võtta hagejalt õigust esitada täiendavaid
tõendeid või hagi täpsustada. Eelnõus sätestatud viisil paneb see hageja
ebavõrdsesse positsiooni, kus hagejalt võetakse sisuliselt ära võimalus
järgida kohtu selgitamiskohustuse täitmisel antud juhiseid.
8. 7. Kokkuvõtteks Teadmiseks võetud
SLAPP Direktiivi eesmärgiks on kaitsta sõnavabadust ning vaba mõttevahetust
ühiskonnas. SLAPP Direktiivi ülevõtmine peaks kaasa tooma vaigistushagide lihtsama
ja kiirema lahendamise, mitte täiendavate vaidluste tekkimise. Samas tuleb siiski
lähtuda sellest, et vaigistushagi ei ole selgepiiriliselt ja ilmeksimatult eristatav
mittevaralise kahju hagidest, mis käsitlevad ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste
väärtushinnangute avaldamist. Kindlasti ei tohi SLAPP Direktiivi ülevõtmine kaasa
tuua eelviidatud hagide menetlemise takistamist ning kohtupidamise kättesaamatuks
tegemist nende isikute jaoks, kelle kohta on avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ja/või
ebakohaseid väärtushinnanguid. EML soovib kaasa rääkida tasakaalustatud ja
proportsionaalse eelnõu valmimisel, mis kaitseks nii vaba ajakirjandust kui ka
üksikisikut ning tagaks neile kohtupidamisel võrdsed võimalused.
Eesti Ajakirjanike Liit
1. Eesti Ajakirjanike Liit tänab võimaluse eest kaasa rääkida ajakirjandusvabadusele Teadmiseks võetud
olulisel teemal ning esitada kommentaare tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja
võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõule, millega võetakse üle Euroopa Liidu
30
SLAPP-vastased menetluslikud meetmed ning arvestatakse Euroopa Nõukogu
vastavaid standardeid.
Meil on hea meel, et eelnõus laiendatakse piiriülest direktiivi ka kodumaistele
vaigistushagidele. Positiivne on lähenemine, mis võimaldab kohtutel hinnata
kuritarvituslikku kohtumenetlust paindlikult ning võtta arvesse ka muid asjakohaseid
asjaolusid, mis ei ole ammendavalt loetletud. Samuti on tervitatav lahendus, mis
võimaldab kuritarvitusliku kohtumenetluse sihtmärgiks langenud isikutel taotleda
kahju hüvitamist oma riigi kohtutes ka piiriülestes olukordades.
2. Samas teeb meile muret, et seadusesse on üle võetud vaid direktiivis loetletud Teadmiseks võetud, selgitatud
vaigistushagi tunnused, samas kui Euroopa Nõukogu soovitustes toodud laiemad
tunnused on jäetud üksnes seletuskirja. Seletuskirja roll protseduurilise seaduse Eelnõuga võetakse üle indikaatorid sellisel kujul, nagu EL
rakendamisel on aga paratamatult piiratud. liikmesriigid on siduva õigusakti menetluses kokku
Peame vajalikuks, et kohtu käsutuses oleks võimalikult mitmekülgne tunnuste kogum, leppinud. Oleme seisukohal, et sellisel kujul on tingimused
kusjuures kõik tunnused ei pea ilmnema ühel hagil korraga. Eriti soovitame kaaluda tasakaalus. Võimu tasakaalustamatus iseenesest
selgemat tähelepanu juhtumitele, kus esineb märkimisväärne võimu eraldiseisva tegurina ei saa olla kuritarvitusliku
tasakaalustamatus poolte vahel, samuti olukordadele, kus hagi on suunatud kohtumenetluse indikaator, kuivõrd kõigil isikutel – ka
üksikisikute vastu, kuigi vaidlustatud tegevuse eest vastutab tegelikult organisatsioon mõjukatel – on õigus oma õiguste kaitseks kohtusse
(näiteks meediaorganisatsioon). Samuti aitaks vaigistushagisid paremini tuvastada pöörduda. EN soovituse indikaatorid on direktiivi
võimalus arvestada juhtumitega, kus hageja esitatud argumendid on osaliselt või indikaatoritega hõlmatud, ka võimu tasakaalustamatusele
täielikult alusetud, ilma et see seaks kahtluse alla õiguse pöörduda kohtusse. on eelnõu mõistes sõnaselgelt viidatud. Samuti on
indikaatoritega hõlmatud ülemäärased nõuded.
Igasugune põhjendamatu nõue samas ei saa olla
kuritarvituslikkuse indikaator, kohtus lahendatakse
eraõiguslikke vaidlusi, kohtumenetluses nõude
rahuldamata jätmine ei saa olla iseseisev kuritarvituslikku
indikaator, menetlusosalisel tuleb põhjendada ja
tõendada oma väiteid, see on hagimenetluse üldine
põhimõte.
Kuigi Eesti põhiseadus tagab kõigile õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, Teadmiseks võetud, selgitatud
aitaks ajakirjanike töö kvaliteeti ja avalikkuse huvide paremat teenimist oluliselt see,
kui selgete vaigistushagi tunnuste ilmnemisel oleks võimalik kohtuasjast kiiremini Direktiivi kohaselt tuleb ilmselgelt põhjendamatu nõude
vabaneda. Seetõttu leiame, et varajase tagasilükkamise mehhanism vajab kohta teha pärast asjakohast läbivaatamist res judicata
tugevdamist. mõjuga kohtuotsus. See tähendab, et vaidlus tuleb
31
Euroopa standardite kohaselt on just varajane ja tõhus menetluslik filter SLAPP-ide lahendada sisuliselt, samas nõudes samade poolte vahel
ennetamisel keskse tähtsusega, et vältida sihtmärgiks langenud isikute ebavajalikku samal alusel hiljem uuesti kohtusse pöörduda ei saa.
ajakulu, rahalist koormust ja heidutavat mõju avalikus elus osalemisele. Sellise lahendi tegemine on võimalik pärast asjakohast
läbivaatamist, mis reguleeritakse §-s 3332. Lõikes 2
nähakse ette otsuse tegemise eeldused ja lõikes 1
kiirendatud menetlus.
Kuna meil endal puudub jurist ning vahendid juristi palkamiseks, palusime Teadmiseks võetud, selgitatud
kommentaari koostamisel abi Euroopa Nõukogu vastava valdkonna eksperdilt. Meie Tõenäoliselt tingituna eestikeelsest eelnõust ekslikust
andmetel on Justiitsministeerium nendega juba kontaktis olnud ning eksperdi arusaamisest ja Eesti õiguse mitte tundmisest olid esialgse
esmased tähelepanekud on teile ka edastatud. arvamuse seisukohad ekslikud, kommentaarid esialgsele
arvamusele on EN eksperdile edastatud.
Kokkuvõttes leiame, et eelnõu loob olulise aluse SLAPP-vastaste meetmete Teadmiseks võetud.
rakendamiseks Eestis, kuid selle praktilise tõhususe tagamiseks oleks vajalik varajase
tagasilükkamise mehhanismi tugevdamine, näitajate rolli selgem määratlemine ning
Euroopa Nõukogu soovitustes toodud praktiliste elementide põhjalikum arvestamine
Vandeadvokaat Anna-
Riin Brett
1. Arbitraaži välistus. Direktiivi 2024/1069 artikli 2 järgi ei kohaldata direktiivi Arvestatud, seletuskirja täiendatud
vahekohtu/arbitraaži asjades. Kuivõrd tegemist on olulise välistusega, siis võiks selle
osas täiendada seletuskirja ja, kui asjakohane, eelnõud.
2. Riigisisestele menetlustele meetmete kohaldamine. Direktiivi kohaldamisala on Selgitatud, seletuskirja täiendatud
piiratud piiriülese mõjuga tsiviilasjadega, nagu nähtub direktiivi artiklitest 1, 2 ja 5
ning põhjendustest 17, 19 ja 30. Euroopa Liidu seadusandja on pidanud piiriülese Euroopa Liidu toimimise lepingu art 81 kohaselt on EL-il
mõju elementi kvalitatiivselt eristavaks tunnuseks, mis õigustab eraldi menetluslike pädevus võtta meetmeid piiriülese toimega tsiviilasjade
kaitsemeetmete kehtestamist. Sellised juhtumid ei ole objektiivselt samas olukorras puhul. Seega ei ole kõnesoleva direktiivi kohaldamisala
riigisiseste tsiviilvaidlustega, mistõttu ei saa neid võrdsuspõhiõiguse tähenduses määramisel tegemist konkreetses küsimuses tehtud
käsitada võrreldavate olukordadena. Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse direktiivist poliitilise otsustustega selle kohta, et kaitset väärivad
tulenevate menetluslike erisuste laiendamist riigisisestele juhtumitele mh viitega üksnes need olukorrad, kus kuritarvituslik menetlus
diskrimineerimise keelule. Võrdsuspõhiõigus on lihtsa seadusereservatsiooniga algatati või ilmselgelt põhjendamatu nõue esitati sellises
põhiõigus, mille riive on põhiseadusega vastuolus juhul, kui ebavõrdseks kohtlemiseks olukorras, mis on direktiivi piiriülese mõju määratluse
puudub mõistlik ja asjakohane põhjus (nt RKPJKo 18.12.2019, 5-19-42/13, p 56). Kui kohaldamisalas. Euroopa Liidu anti-SLAPP paketi, samuti
seadusandja hinnangul on direktiiv vastuolus diskrimineerimiskeeluga, oleks see Euroopa Nõukogu anti-SLAPP soovituse eesmärk on
küsimus tõstatatud direktiivi ettepaneku menetlemisel, eriti arvestades, et pakkuda kaitset kõigile, keda kurnatakse
32
diskrimineerimiskeeld on sätestatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21. kohtumenetlustega nende vaigistamise eesmärgil, seda nii
Vabariigi Valitsuse seisukohtades direktiivi ettepaneku kohta ei ole toodud välja, et piiriülestes kui ka riigisisestes olukordades.
direktiiv või selle piiratud kohaldamisala oleks vastuolus diskrimineerimiskeeluga.
Eesti on avaliku konsultatsiooni käigus väljendanud, et Eestis ei ole tuvastatud
süstemaatilisi pahatahtlikke strateegilisi hagisid ajakirjanike või muude avalikus huvis
tegutsevate isikute vastu ning et SLAPP-hagide vastaste meetmete loomisesse tuleb
suhtuda ettevaatlikult. Sama mõtet korratakse ka eelnõu seletuskirjas.
Kui seadusandja peab vajalikuks reguleerida riigisiseseid menetlusi, siis tuleks
seletuskirja selle vajalikkuse ja eesmärgi osas täpsustada/täiendada.
3. Juriidilise isiku õiguste kaitse tagamine. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et direktiivi Eesti lähenemine uute direktiivide ülevõtmisel on
ettepaneku seletuskirjas selgitati, et muuhulgas peetakse silmas ka juriidilise isiku viimastel aastatel lähtunud pigem põhimõttest mitte
mittevaralise kahju ja kohtumenetluse tõttu tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist minna kaugemale Euroopa Liidu direktiivides selgelt
ning liikmesriikidel tuleb ette näha, et kohtutel on võimalus määrata üldsuse soovitust. Samuti on leitud, et ei ole sobiv kasutada
osalemise vastase kuritarvitusliku hagi esitanud poolele tõhusaid, proportsionaalseid direktiivi ülevõtmisel nö goldplatingut (direktiiv võetakse
ja hoiatavaid karistusi (seletuskirja lk 9 „Õiguskaitsevahendid“). Kuigi VÕS ei välista üle ettenähtust suuremas mahus ja/või osaliselt
selgelt juriidilisele isikule mittevaralise kahju hüvitamist, siis senise kohtupraktika lahendades siseriiklikke teemaga seostatavaid
kohaselt ei ole juriidilisel isikul mittevaralise kahju hüvitamise nõuet (RKTKo probleeme). Ülevõetava direktiivi art 15 ütleb, et
09.08.2023, 2-20-5869/87, p 14 ja seal viidatud 27.03.1997 RKTKo 3-2-1-35-97: „kuna liikmesriigid tagavad, et kuritarvituslikku avalikus elus
juriidilisele isikule ei ole omane moraal, seega ei saa ta ka nõuda moraalse kahju osalemise vastast kohtumenetlust menetlevad kohtud
hüvitamist.“). Samas kui avalikus elus osalemise takistamiseks algatatud hagide puhul võivad määrata menetluse algatanud poolele mõjusaid,
avaldub kahju sageli just mittevaralisel kujul, eriti kui arvestada hüvitise proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või võtta tema
preventsioonifunktsiooni. Viimast ei saa varalise kahju hüvitise suuruse juures suhtes muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid,
arvestada. Selline olukord seab juriidilised isikud, sealhulgas meediaväljaanded ja sealhulgas kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine,
vabaühendused, ebasoodsamasse olukorda. Seega tekib küsimus, kas eelnõuga on kui see on riigisiseses õiguses ette nähtud.
tagatud juriidilistele isikutele tegelikult samaväärne kaitse võrreldes füüsiliste JDM hinnangul ei ole SLAPP direktiiv (ega eelpool
isikutega, mida on direktiiviga silmas peetud. Siin võib tõusetuda ka küsimus tsiteeritud lõplikus direktiivi tekstis olev säte) mõeldud
võimalikust diskrimineerimisest, kui direktiivi kohaldamisalasse kuuluva kahju selleks, et ühtlustada liikmesriikide materiaalset
hüvitamise nõude esitamisel võib olla juriidiline isik võimalik nõuda mittevaralise võlaõigust sh kahjuhüvitusõigust. Konkreetsed vahendid,
kahju hüvitamist (tuginedes riigisisese õiguse tõlgendamisele kooskõlas direktiiviga ja kuidas korraldada asjakohaseid meetmeid sh kahju
lähtudes direktiivi eelnõu seletuskirjast), kuid muudel juhtudel juriidilise isiku hüvitamist, on jäetud väga laialt liikmesriikide õiguse
mittevaralise kahju hüvitamist tänase kohtupraktika järgi reeglina ei jaatataks. hooleks. Kindlasti ei ütle direktiiv seda, et liikmesriik peab
Eelneva tõttu võiks juriidilise isiku mittevaralise kahju hüvitamise temaatikat võimaldama juriidilise isiku jaoks mittevaralise
seletuskirjas ja, kui asjakohane, eelnõus täiendada. kahjuhüvitusnõude esitamist. Klassikaline võlaõigus on
33
jätkuvalt detailides jäetud liikmesriikide reguleerida ning
on paratamatult kinni konkreetse liikmesriigi
traditsioonides ja õiguspraktikas.
Juhul, kui Euroopa Liidul oleks olnud väga selge soov
tekitada juriidilisele isikule kahju tekitamise küsimuses
ühtne reeglistik, oleks olnud võimalik direktiivi
läbirääkimiste käigus seda teemat paremini adresseerida,
luues selle kohta konkreetse, liikmesriigi materiaalõigust
ühtlustava normi. Esialgne direktiivi eelnõu tekst oli nt
kahjuhüvitusküsimuses konkreetsem, määrates, et
liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et
füüsilisel või juriidilisel isikul, kes on kandnud kahju
üldsuse osalemise vastase kuritarvitusliku hagi tõttu, on
võimalik nõuda kahju täielikku hüvitamist ja saada selle
eest täielikku hüvitist. Selline tekstiversioon aga kõneluste
käigus poolehoidu ei leidnud ning lõpptulemuseks jäi
üldisem norm, mis hõlmas väga erinevaid meetmeid
üldistatud kujul.
Sellest veel kaugemale minnes oleks teoreetiliselt saanud
leppida kokku soovitud reegleid ka Euroopa Liidu
määrusena. Selline lähenemine oleks direktiivi asemel
taganud veel täielikuma ühtluse. Kuivõrd praktikas aga
emba-kumba varianti ei kasutatud, võib järeldada, et lõplik
seadusandjate tahe oli ikkagi see, et liikmesriikides oleks
toimiv kahjuhüvitussüsteem nende olemasoleva
võlaõiguse raames. Iseenesest ei ole tegu ka esimese
direktiiviga, mis näeb ette, et liikmesriikidel peab olema
paigas adekvaatne (mh tsiviilõiguslik) kahjude korvamise
süsteem. See aga ei ole ka varasemalt automaatselt
tähendanud võlaõiguse muudatusi.
Lisaks võib märkida, et Eesti võlaõigusseaduse sõnastus
tõesti ei välista sõnaselgelt mittevaralise
kahjuhüvitusnõude esitamist juriidilise isiku poolt – ehkki
34
samas on kohtupraktika selle võimaluse eitamises olnud
läbi aastate järjepidev. Riigikohus on nentinud, et (RKTKo
09.08.2023, 2-20-5869/87) kuivõrd juriidilisele isikule ei
ole omane moraal, seega ei saa ta ka nõuda moraalse
kahju hüvitamist. Siiski ei tähenda see seda, et praktika ei
võiks tulevikus muutuda ning konkreetsete kaasuste
lahendamisel on kohtul alati võimalik arvesse võtta ka
käesolevat direktiivi, kui ta peaks leidma, et just seoses
taoliste hagidega seoses on vajalik eriline lähenemine.
Samas tuleb nõustuda sellega, et tegelikkuses oleks raske
põhjendada, miks just SLAPP nõuded tingiksid erandlikku
lähenemist kahjude hüvitamisele, aga mingite muude
nõuete puhul taoline võimalus puuduks. Juriidilise isiku
õigus mittevaralise kahju hüvitamisel on põhimõtteline
deliktiõiguse küsimus. Kui tekitada küsimus sellise õiguse
laiendamisest väljapoole direktiivi rakendusala, on selge,
et tegu oleks murrangulise reformiga. Olukorras, kus JDM
hinnangul direktiiv sellist kohustust ette ei näe (ei kitsamas
ega laiemas mahus), ei pea ministeerium võimalikuks
sellist reformi direktiivi ülevõtmisega siduda.
4. Vahe- ja osaotsuse regulatsiooni kaalumine. Ilmselgelt põhjendamatu nõude Arvestatud, seletuskirja täiendatud.
rahuldamata jätmise regulatsioon võib olla lähedane kehtivale vaheotsuse
institutsioonile (hetkel piiratud raha saamise menetlusega, ka üks kuritarvitusliku
menetluse tunnuseid on ülemääraste kahjunõuete esitamine). Samuti võimaldab
kehtiv õigus teha osaotsuse juhul, kui menetlusse esitatud üks nõutest või osa
nõudest on lõplikuks otsustamiseks valmis. Seletuskirja võiks täiendada selgitusega,
miks olemasolevad meetmed ei ole eesmärgi saavutamiseks sobivad (sh nende
täiendamisel).
35
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus arutelus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt
põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus aruetlus osalemise vastased strateegilised hagid) eest, ülevõtmise
eelnõu sätete vastavustabel
Kasutatud lühendid:
TsMS – tsiviilkohtumenetluse seadustik (https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024041)
VÕS – võlaõigusseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/104072024018)
EL-i õigusakti EL-i EL-i õigusakti EL-i õigusakti normi rakendamiseks Kommentaarid
norm õigusakti normi kehtestatava riigisisese õigusakti sõnastus
normi rakendamiseks
ülevõtmise kehtestatavad
kohustus
riigisisesed
õigusaktid
Art 1 EI Üldine direktiivi reguleerimiseset ja eesmärki
kirjeldav säte
Art 2 JAH Regulatsioon luuakse TsMSi, mis reguleerib
eraõiguslike nõuete menetlemist
tsiviikohtumenetluses. Maksu-, tolli-
haldusasjade ja riigivastutuse asju
tsiviilkohtumenetluses ei menetleta, mistõttu
nende valdkondade välistamist käsitlevat
eriregulatsiooni ei ole vaja luua.
1
Vahekohtumenetlusele kohalduvad TsMSi
vastavad erinormid, vahekohtumenetluse
regulatsiooni juurde direktiivi ülevõtmisel uut
regulatsiooni ei looda, st loodav regulatsioon
vahekohtumenetlusele ei kohaldu. Kuivõrd
Eesti võtab direktiivi üle selliselt, et direktiivi
nõuded kohalduvad ka riigisiseste
vaigistuskaebuste puhul, ei looda ka
regulatsiooni selle kohta, et direktriivi
ülevõtmise regulatsioon kohaldub piiriülestele
juhtudele.
Art 3 lg 1 EI Eesti tsiviilkohtumenetlusõiguses ei ole enne
direktiivi ülevõtmist spetsiifilisi
vaigistushagidele kohaldatavaid reegleid.
Art 3 lg 2 EI Eesti tsiviilkohtumenetlusõiguses ei ole enne
direktiivi ülevõtmist spetsiifilisi
vaigistushagidele kohaldatavaid reegleid.
Art 4 p 1 JAH TsMS § 4062 lg 2 § 4062. Avalikus arutelus osalemise
takistamiseks esitatud hagi
(2) Avalikus arutelus osalemise takistamiseks
esitatud hagi on hagi, mis tuleneb füüsilise või
juriidilise isiku seisukohavõtmisest või
tegevusest, millega kasutatakse sõna- ja
teabevabadust, kunsti ja teaduse vabadust või
kogunemis- ja ühinemisvabadust, ning sellega
otseselt seotud ettevalmistavast, toetavast või
abistavast tegevusest, ning see
2
seisukohavõtmine või tegevus on seotud
avalikku huvi pakkuva küsimusega.
Art 4 p 2 a) JAH TsMS § 4062 lg 3 (3) Avalikku huvi pakkuva küsimusena
p1 käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses
käsitatakse muuhulgas järgmisi oma mõju
tõttu üldsuse õigustatud huvi äratavaid
küsimusi:
1) põhiõiguste, rahvatervise, ohutuse,
keskkonna või kliimaga seotud küsimused;
Art 4 p 2 b) JAH TsMS § 4062 lg 3 2) küsimused, mis on seotud füüsilisest või
p2 juriidilisest isikust avaliku elu tegelase
tegevusega avalikus või erasektoris;
Art 4 p 2 c) JAH TsMS § 4062 lg 3 3) küsimused, mida arutatakse või vaadatakse
p3 läbi seadusandlikus, täitevvõimu- või
kohtuorganis või muus ametlikus menetluses;
2
Art 4 p 2 d) JAH TsMS § 406 lg 3 4) küsimused, mis on seotud süüdistustega
p4 korruptsioonis, pettuses, kelmuses või mis
tahes muus kuriteos või väärteos;
2
Art 4 p 2 e) JAH TsMS § 406 lg 3 5) küsimused, mis on seotud tegevustega, mille
p5 eesmärk on eelkõige valeinfo vastu võitlemise
kaudu kaitsta inimväärikust, vabadust,
demokraatiat, võrdsust, õigusriiki ja
inimõigusi, kaasa arvatud vähemuste hulka
kuuluvate isikute õigusi, sealhulgas
demokraatlikke protsesse, põhjendamatu
sekkumise eest.
3
Art 4 p 3 a) JAH TsMS § 406 lg 1, § 4063. Kuritarvituslik kohtumenetlus
lg 2 p 1, p 5
(1) Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt
algatatud kohtumenetlus on kuritarvituslik, kui
3
selle peamine eesmärk on avalikus arutelus
osalemise takistamine, piiramine või selle eest
karistamine ning põhjendamatute nõuete
esitamine, kasutades eelkõige ära poolte
märkimisväärset ebavõrdsust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
hagi kuritarvituslikkuse hindamisel peab
kohusarvesse võtma, kas:
1) nõue või selle osa on ebaproportsionaalne,
ülemäärane või ebamõistlik ja kas nõude puhul
on tegemist õiguse kuritarvitamisega;
5) esineb muid olulisi asjaolusid.
Art 4 p 3 b) JAH TsMS § 4063 lg 2 2) hageja või hagejaga seotud isikud on
p2 sarnastes küsimustes algatanud mitu
kohtumenetlust;
Art 4 p 3 c) JAH TsMS § 4063 lg 2 3) hageja või tema esindaja on enne
p3 kohtumenetlust või selle ajal tegelenud
hirmutamise, ahistamise või ähvardamisega,
samuti käitunud kirjeldatud viisil sarnastes või
samaaegsetes kohtuasjades;
3
Art 4 p 3 d) JAH TsMS § 406 lg 2 4) hageja kuritarvitab menetlusõigusi, Eesti õiguse kohaselt, kui hageja loobub hagist
p4 sealhulgas venitab menetlust, on esitanud või võtab selle tagasi, kannab ta kostja
kohtule teadlikult valeandmeid, on valinud menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta
kohtualluvuse kohtu eksitusse viimise või loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et
menetlusõiguste kuritarvitamise eesmärgil; kostja on nõude pärast hagi esitamist
rahuldanud (TsMS § 168 lg 4). Esinduskulude
hüvitamist piiravat tabelit Eesti õiguses ei ole.
4
Seega on risk juba riigisisese õigusega
maandatud ja regulatsiooni loomine, mis tooks
indikaatorina välja kohtuasja pahauskse
lõpetamise menetluse hilisemas faasis ei ole
vajalik.
Art 5 lg 1 JAH Kuivõrd direktiiv võetakse üle selliselt, et
meetmeid kohaldatakse ka riigisisestele
menetlustele, art 5 üle ei võeta.
Art 5 lg 2 JAH Kuivõrd direktiiv võetakse üle selliselt, et
meetmeid kohaldatakse ka riigisisestele
menetlustele, art 5 üle ei võeta.
Art 6 lg 1 a) JAH TsMS § 1961 § 1961. Tagatise andmine menetluskulude
katteks avalikus arutelus osalemisest
tulenevalt esitatud hagi korral
(1) Hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel
kohustada hagejat andma kostja eeldatavate
menetluskulude katteks tagatise, kui hagi
esitati kostja avalikus arutelus osalemisest
tulenevalt ja on alust arvata, et esineb
kohtumenetluse kuritarvituslikkusele viitavaid
asjaolusid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kostja
eeldatavate menetluskulude katteks tagatise
määramisele ei kohaldata käesoleva seadustiku
§ 196 lõiget 1, lõike 2 esimest lauset ja punkti
2.
(3) Kohus lahendab tagatise andmise taotluse
kümne tööpäeva jooksul taotluse kohta hageja
5
seisukoha saamisest arvates. Kohus võib
taotluse lahendada hiljem, kui ta soovib hageja
eelnevalt ära kuulata. Kohus võib kostja
taotluse lahendada hageja seisukohata, kui
hageja ei esitanud seisukohta kohtu määratud
tähtaja jooksul.
Art 6 lg 1 b) JAH TsMS § 3332 § 3332. Avalikus arutelus osalemise Luuakse regulatsioon, mis võimaldab teha res
takistamiseks esitatud ilmselgelt judicata mõjuga sisulise otsuse, mida on
põhjendamatu nõude rahuldamata jätmine võimalik apellatsioonimenetluses kontrollida.
Niipea, kui lõikes 2 sätestatud eeldused on
(1) Kohus jätab käesoleva seadustiku § 4062
täidetud, jätab kohus nõude esimesel
lõigete 2 ja 3 tingimustele vastava ilmselgelt
võimalusel rahuldamata.
põhjendamatu nõude kostja taotlusel esimesel
võimalusel rahuldamata, kui käesoleva Kui eelmenetluses selgub, et nõue ei ole
paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldused on esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega
täidetud. huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks
andma õiguskaitset, jätab kohus nõude
(2) Kui käesoleva seadustiku § 4062 lõigete 2
rahuldamata kohtuistungit pidamata.
ja 3 tingimustele vastava nõude aluseks olevad
asjaolud on kohtu arvates piisavalt välja
selgitatud, kohus on arutanud vaidlusaluseid
asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii
faktilisest kui ka õiguslikust küljest, andnud
pooltele piisavad selgitused selle kohta, millest
asja lahendamine sõltub ja kes
menetlusosalistest peab vaidlusaluseid
asjaolusid tõendama, ning hageja ei esita kohtu
nõudmisel ja määratud tähtajaks nõude aluseks
olevaid täiendavaid asjaolusid, selgitusi või
tõendeid ning hageja esitatu alusel ei ole nõude
rahuldamine õiguslikult põhjendatud, jätab
6
kohus hagi rahuldamata ilma pooltele
täiendavat tähtaega andmata. Enne hagi
rahuldamata jätmise kohta otsuse tegemist
selgitab kohus hagejale kohtu nõudmise
täitmata jätmise õiguslikke tagajärgi.
(3) Kui eelmenetluses selgub, et käesoleva
seadustiku § 4062 lõigete 2 ja 3 tingimustele
vastav nõue ei ole esitatud hageja seadusega
kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või
eesmärgil, millele riik peaks andma
õiguskaitset, jätab kohus nõude rahuldamata
kohtuistungit pidamata.
Art 6 lg 1 c) JAH TsMS 462 lg 2, lg TsMS § 462 lõike 2 teist lauset täiendatakse Menetluskulude väljamõistmisele kohaldub
6. VÕS § 134 lg 6 pärast sõna „kandja“ tekstiosaga „, samuti üldregulatsioon. Menetluskulud, sh kulude
käesoleva seadustiku § 4063 kohaselt koosseis, jaotus, kohtu pädevus ja
kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud kindlaksmääramine ja esinduskulud, on
hageja.“ reguleeritud TsMS 18. peatükis.
TsMS § 462 täiendatakse lõikega 6 järgmises Menetluskulude koosseisu ja arvestust
sõnastuses: reguleerib TsMS § 138, mis sätestab järgmist:
„(6) Kuritarvituslike kohtumenetluste § 138. Menetluskulude koosseis ja arvestus
ärahoidmise eesmärgil ei kohaldata käesoleva
paragrahvi lõikeid 3–5 kuritarvitusliku (1) Menetluskulud on menetlusosaliste
kohtumenetluse kohta tehtud kohtulahendi kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
avalikustamisel kuritarvitusliku (2) Kohtukulud on riigilõiv ja asja
kohtumenetluse algatanud hageja isiku läbivaatamise kulud.
kindlakstegemist võimaldavaid andmeid
puudutavas osas.“ Riigilõivu reguleerib TsMS § 139, mis sätestab
järgmist:
7
VÕS § 134 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna § 139. Riigilõiv
„puutumatuse“ tekstiosaga
(1) Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise
„, väljendusvabaduse piiramise“.
eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav
rahasumma.
[…]
Asja läbivaatamiskulusid reguleerib TsMS §
143, mis sätestab järgmist:
§ 143. Asja läbivaatamise kulud
Asja läbivaatamise kulud on:
1) tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning
kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad
menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi
tegemisega tekkinud kulud;
2) dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise
kulud;
3) vaatluse kulud, muu hulgas sellega seotud
vajalikud kohtu sõidukulud;
4) menetlusdokumentide kohtutäituri
vahendusel ning välisriigis ja
eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele
kättetoimetamise ja edastamise kulud;
41) menetlusdokumentide väljastamise kulud;
5) [kehtetu]
8
6) tsiviilasja hinna määramise kulud.
Kohtuväliseid kulusid reguleerib TsMS § 144,
mis sätestab järgmist:
§ 144. Kohtuvälised kulud
Kohtuvälised kulud on:
1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate
kulud;
2) menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-,
majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on
kantud seoses menetlusega;
3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või
muu püsiv sissetulek;
4) seaduses sätestatud kohtueelse menetluse
kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud
hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse
menetluse lõppu;
5) kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi
tagamise määruse täitmise kulud;
51) kohtutäituri tasu menetlusdokumentide
kättetoimetamise eest;
52) kohtutäituri tasu Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel
tehtud Euroopa arestimismääruse täitmise eest
ja Euroopa arestimismääruse täitmise kulud,
samuti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja
9
tasu sama määruse alusel esitatud teabe
hankimise taotluse läbivaatamise eest;
6) menetluskulude kandmisel menetlusabi
taotlemise avalduse menetlemise kulud;
7) maksekäsu kiirmenetluse kulud;
8) lepitusmenetluses osalemise kulud juhul,
kui kohus on kohustanud pooli osalema selles
vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõikele 4 või kui
on tegu kohustusliku kohtueelse
lepitusmenetlusega vastavalt lepitusseaduse § 1
lõikele 4;
9) kollektiivse esindushagi menetlusega
seonduvad tarbijakaitseseaduse §-st 604
tulenevad tarbijate või andmesubjektide
teavitamise kulud;
10) tarbijate ja andmesubjektide teavitamise
kulud vastavalt käesoleva seadustiku §-le
49720.
Menetluskulude jaotust hagimenetluses
reguleerib TsMS § 162, mis sätestab järgmist:
§ 162. Menetluskulude jaotus
hagimenetluses
(1) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle
kahjuks otsus tehti.
(2) Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab
teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse
10
tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks
tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata
jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest,
hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas
ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud.
(3) Poole seadusliku esindaja menetluskulud
hüvitatakse samas korras kui poole
menetluskulud.
(4) Kohus võib jätta kulud täielikult või
osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole
kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks
otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt
ebaõiglane või ebamõistlik.
(5) [kehtetu].
Eelnõuga täiendatakse § 162 lõikega 6
järgmises sõnastuses:
„(6) Kohus jätab kuritarvitusliku
kohtumenetluse tuvastamise korral hagi
rahuldamise ulatusest olenemata
menetluskulud täielikult hageja kanda.“
Menetluskulude jaotust asja menetlusse
võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata
jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi
õigeksvõtmise puhul reguleerib TsMS § 168,
mis sätestab järgmist:
11
§ 168. Menetluskulude jaotus asja
menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi
vaatamata jätmise, asja menetluse
lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul
(1) Hageja kannab menetluskulud, kui kohus
keeldub avaldust menetlusse võtmast ja
tagastab selle.
(2) Hageja kannab menetluskulud, kui hagi
jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus
lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi
lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
[…]
(4) Kui hageja loobub hagist või võtab selle
tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja
arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab
selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast
hagi esitamist rahuldanud.
[…]
(6) Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab
hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma
käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist
kohtulahendis reguleerib TsMS § 173 ja
sätestab järgmist:
§ 173. Menetluskulude jaotuse
kindlaksmääramine kohtulahendis
12
(1) Asja menetlenud kohus märgib
menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,
muu hulgas määruses, millega hagita menetluse
avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või
hagi või hagita menetluse avaldus või
teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata
või läbi vaatamata või asja menetlus
lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu
lahendis esitatakse kogu seni kantud
menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb
märkida ära menetluskulude kandmise erisused
kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses
menetluses.
(2) Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis
märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei
taotle.
Kohtu pädevust menetluskulude
kindlaksmääramisel reguleerib TsMS § 174 ja
sätestab järgmist:
§ 174. Kohtu pädevus menetluskulude
kindlaksmääramisel
(1) Menetluskulude rahalise suuruse määrab
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja
põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev
kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud
tekkisid. Kohus määrab menetluskulude
rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
13
menetlusosalised ei esita menetluskulude
kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja
materjalid.
(2) Maakohus määrab menetluskulude
rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või
menetlust lõpetavas määruses, kui
menetluskulude kindlaksmääramine ei takista
kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse
tegemist.
[…]
(4) Kui maakohus kohtuotsuses või asja
lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei
määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava
määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177
lõikes 2 sätestatud korras. […].
[…]
Lepingulise esindaja kulude hüvitamist
reguleerib TsMS § 175 ja sätestab järgmist:
§ 175. Lepingulise esindaja kulude
hüvitamine
(1) Kui menetlusosaline peab menetluskulude
jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt
kandma teist menetlusosalist esindanud
lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus
14
kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
[…]
[…]
(3) Mitmele lepingulisele esindajale tehtud
kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja
keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.
Kohtulahendit menetluskulude rahalise suuruse
kindlaksmääramise kohta reguleerib TsMS §
177 ja sätestab järgmist:
§ 177. Kohtulahend menetluskulude
kindlaksmääramise kohta
(1) Kohus määrab menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks:
1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas
määruses või
2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise
lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või
menetlust lõpetava määruse jõustumist.
(2) Kui kohus ei määranud menetluskulude
rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja
sisuliselt lahendanud maakohus
menetluskulude suuruse kindlaks määrusega
mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust
lõpetava määruse jõustumisest.
15
[…]
(4) Kohus märgib menetlusosalise taotluse
alusel menetluskulude kindlaksmääramise
kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude
suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse
§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Seega määrab kohus TsMS § 174 lg 1 kohaselt
menetluskulude rahalise suuruse
menetluskulude jaotuse alusel kindlaks
vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Välja
mõistetakse kõik menetluskulud, välja arvatud
ülemäärased kulud. Eestis ei ole esinduskulude
tabelit, mis piiraks esinduskulude
väljamõistmist.
TsMS § 462 reguleerib jõustunud kohtuotsuse
avaldamist ja sätestab järgmist:
„§ 462. Jõustunud kohtuotsuse
avalikustamine arvutivõrgus
(1) Jõustunud kohtuotsus avalikustatakse
selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. See ei
mõjuta otsuse jõustumist.
(2) Andmesubjekti taotlusel või kohtu
algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses
andmesubjekti nimi initsiaalide või
tähemärgiga ning ei avalikustata tema
16
isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega
aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse
asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või
muu avaliku võimu kandja andmeid
kohtulahendis ei varjata.
(3) Kohus avalikustab omal algatusel või
andmesubjekti taotlusel arvutivõrgus üksnes
otsuse resolutsiooni või ei avalikusta otsust, kui
otsus sisaldab eriliiki isikuandmeid ja kui
otsuse isikuandmetega avalikustamine võib ka
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut järgides
oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust.
Kohus lahendab taotluse määrusega.
(4) Kohus avalikustab omaalgatuslikult või
huvitatud isiku taotlusel ainult jõustunud otsuse
resolutsiooni, kui otsus sisaldab teavet, millele
on seadusega ette nähtud muu
juurdepääsupiirang.
(5) Maakohtu või ringkonnakohtu määruse
peale, millega keelduti käesoleva paragrahvi
lõigetes 2–4 nimetatud taotluse rahuldamisest,
võib taotleja esitada määruskaebuse. Maakohtu
määruse peale esitatud määruskaebuse kohta
tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa
Riigikohtule edasi kaevata.“
Eelnõuga täiendatakse kohtuotsuse avaldamise
regulatsiooni selliselt, et juhul, kui kohus on
jõustunud lahendiga tuvastanud menetluse
17
kuritarvituslikkuse, avaldatakse lahend
selliselt, et kuritarvitusliku kohtumenetluse
algatanud hageja isiku kindlakstegemist
võimaldavaid andmeid ei varjata.
Mittevaralise kahju hüvitamise erisusi
reguleerib VÕS-i § 134. VÕS-i § 134 lõike 6
kohaselt võib kohus isiku au teotamise, muu
hulgas ebakohase väärtushinnanguga või
ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime
või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu
puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse
rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise
määramisel arvestada lisaks rikkumise
raskusele ja ulatusele ning kahju tekitaja
käitumisele ja suhtumisele kahjustatud isikusse
pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5) ka vajadust
mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest
kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse
kahju tekitaja varalist seisundit.
Eelnõuga täiendatakse VÕS-i § 134 lõiget 6
selliselt, et edaspidi võib mittevaralise kahju
hüvitise määramisel kohus, lisaks lõikes 5
sätestatule, arvestada vajadust mõjutada kahju
tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest,
võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist
seisundit ka juhul, kui piirati isiku
väljendusvabadust. VÕS-i § 134 täiendamise
tulemusel võib kohus edaspidi võtta juhtudel,
kui piirati isiku väljendusvabadust, arvesse
18
mittevaralise kahju hüvitise
preventsioonifunktsiooni (nn tõrjuv
kahjuhüvitis).
Art 6 lg 2 Liikmesrii- TsMS § 4064 lg 1, TsMS § 4064. Kuritarvitusliku kohtumenetluse TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab
gile § 462 lg 2, lg 6 tuvastamine kohus menetluskulude rahalise suuruse
valikuline (1) Kohus võib avalikus arutelus osalemisest kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita
tulenevalt algatatud kohtumenetluse menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,
kuritarvituslikkuse tuvastada kostja taotlusel või võttes aluseks menetluskulude nimekirja või
omal algatusel. tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt
määrab maakohus menetluskulude rahalise
TsMS § 462 lõike 2 teist lauset täiendatakse
pärast sõna „kandja“ tekstiosaga „, samuti suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust
käesoleva seadustiku § 4063 kohaselt lõpetavas määruses, kui menetluskulude
kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või
hageja.“ menetlust lõpetava määruse tegemist.
Kohtuotsuse avalikustamist reguleeriva TsMS
TsMS § 462 täiendatakse lõikega 6 järgmises
§ 462 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus
sõnastuses:
„(6) Kuritarvituslike kohtumenetluste avalikustatakse selleks ettenähtud kohas
ärahoidmise eesmärgil ei kohaldata käesoleva arvutivõrgus (vt § 462 regulatsiooni eelmises
paragrahvi lõikeid 3–5 kuritarvitusliku selgituses). Eelnõuga TsMS §-s 462 tehtavate
kohtumenetluse kohta tehtud kohtulahendi muudatuste kohaldamine ei eelda taotluse
avalikustamisel kuritarvitusliku esitamist.
kohtumenetluse algatanud hageja isiku
kindlakstegemist võimaldavaid andmeid
puudutavas osas.“
1
Art 7 lg 1 JAH TsMS § 196 lg 3, Art 6 lg 1 a): Kehtiva õiguse kohaselt ei ole tagatise
3332 lg 1 nõudmise taotluse lahendamiseks tähtaega
§ 1961. Tagatise andmine menetluskulude
kehtestatud. Direktiivi nõude ülevõtmiseks
käteks avalikus arutelus osalemisest
nähakse taotluse lahendamiseks ette tähtaeg.
tulenevalt esitatud hagi korral
19
(3) Kohus lahendab tagatise andmise taotluse Kehtiva õiguse kohaselt ei ole hagiavalduse
kümne tööpäeva jooksul taotluse kohta hageja kohta otsuse tegemiseks tähtaega ette nähtud.
seisukoha saamisest arvates. Kohus võib Direktiivi nõude täitmiseks nähakse ette, et
taotluse lahendada hiljem, kui ta soovib hageja niipea, kui § 3332 lg 2 tingimused on täidetud,
eelnevalt ära kuulata. Kohus võib kostja tuleb otsus nõude rahuldamata jätmise kohta
taotluse lahendada hageja seisukohata, kui teha esimesel võimalusel.
hageja ei esitanud seisukohta kohtu määratud
tähtaja jooksul.
Art 6 lg 1 b):
§ 3332. Avalikus arutelus osalemisest
tulenevalt esitatud ilmselgelt põhjendamatu
nõude rahuldamata jätmine
(1) Kohus jätab käesoleva seadustiku § 4062
lõigete 2 ja 3 tingimustele vastava ilmselgelt
põhjendamatu nõude kostja taotlusel esimesel
võimalusel rahuldamata, kui käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldused on
täidetud.
Art 7 lg 2 JAH Menetluskulud määratakse üldjuhul kindlaks
kohtuotsuses, millega lahendatakse vaidlus
sisuliselt (TsMS § 174 lg 1, lg 2, § 177 lg 1 p 1).
Kui menetluskulude kindlaksmääramine
kohtuotsuses takistaks asjas kiire otsuse
tegemist, võib kohus jätta menetluskulud
kohtuotsuses kindlaks määramata. Sellisel juhul
määrab kohus kulud kindlaks pärast
kohtuotsuse, st mh pärast menetluskulude
jaotuse, jõustumist hagita menetluses mõistliku
20
aja jooksul (TsMS § 174 lg 4, § 177 lg 1 p 2, lg
2).
Kohtuotsus avaldatakse pärast jõustumist
(TsMS § 462 lg 1). Seega, kui kohtuotsus
jõustub, siis see avaldatakse, kohus avaldab
kohtuotsuse omal algatusel; puudub
spetsiifiline menetlus, mida kiirendada.
Art 8 JAH TsMS § 162 lg 6, § TsMS § 162 täiendatakse lõikega 6 järgmises Kuritarvituslik kohtumenetlus reguleeritakse
4065 sõnastuses: TsMS § 431. peatükis.
„(6) Kohus jätab kuritarvitusliku
kohtumenetluse tuvastamise korral hagi
rahuldamise ulatusest olenemata
menetluskulud täielikult hageja kanda.“
§ 4065. Nõude või menetlusdokumentide
muutmine kuritarvituslikus
kohtumenetluses
Kui kohus tuvastas kuritarvitusliku
kohtumenetluse, ei mõjuta hageja
menetlusdokumentide muutmine, sealhulgas
nõude muutmine või tagasivõtmine, kostja
õigust taotleda kuritarvitusliku
kohtumenetluse tõttu tekkinud menetluskulude
hüvitamist ning kohtulahendi avaldamist
käesoleva seadustiku § 462 lõigete 2 ja 6
kohaselt, samuti trahvi määramist või
kuritarvitusliku kohtumenetlusega tekkinud
kahju hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud
alusel ja ulatuses.
21
Art 9 JAH Nõustaja on reguleeritud TsMS §-s 228, mis
sätestab järgmist:
§ 228. Nõustaja
(1) Menetlusosaline võib menetluses
nõustajana kasutada
tsiviilkohtumenetlusteovõimelist isikut.
(2) Nõustaja võib esineda kohtuistungil koos
menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei
saa teha menetlustoiminguid ega esitada
taotlusi.
(3) Nõustaja poolt kohtuistungil esitatu
loetakse menetlusosalise poolt esitatuks, kui
menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei
paranda.
Art 10 JAH TsMS 1961 § 1961. Tagatise andmine menetluskulude Kehtivas õiguses reguleerib tagatise andmist
katteks avalikus arutelus osalemisest menetluskulude katteks TsMS § 196, mis
tulenevalt esitatud hagi korral sätestab järgmist:
(1) Hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel § 196. Tagatise andmine menetluskulude
kohustada hagejat andma kostja eeldatavate katteks
menetluskulude katteks tagatise, kui hagi
esitati kostja avalikus arutelus osalemisest (1) Hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel
tulenevalt ja on alust arvata, et esineb kohustada hagejat andma kostja eeldatavate
kohtumenetluse kuritarvituslikkusele viitavaid menetluskulude katteks tagatise, kui hageja:
asjaolusid. 1) ei ole Eesti Vabariigi, mõne muu Euroopa
Liidu liikmesriigi ega Euroopa
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kostja Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik ja
eeldatavate menetluskulude katteks tagatise tema elukoht ei ole Eestis, mõnes muus
määramisele ei kohaldata käesoleva seadustiku
22
§ 196 lõiget 1, lõike 2 esimest lauset ja punkti Euroopa Liidu liikmesriigis ega Euroopa
2. Majanduspiirkonna lepinguriigis;
(3) Kohus lahendab tagatise andmise taotluse 2) on juriidiline isik, mille asukoht ei ole Eestis,
kümne tööpäeva jooksul taotluse kohta hageja mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis ega
seisukoha saamisest arvates. Kohus võib Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis;
taotluse lahendada hiljem, kui ta soovib hageja 3) majandusliku seisundi tõttu või muul
eelnevalt ära kuulata. Kohus võib kostja põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude
taotluse lahendada hageja seisukohata, kui sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige
hageja ei esitanud seisukohta kohtu määratud juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot,
tähtaja jooksul. algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta
jooksul enne hagi esitamist on hageja vara
suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et
täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud.
(2) Kohus ei või kohustada hagejat tagatist
andma, kui hagejal on menetluskulude katteks
Eestis piisavalt vara või talle kuuluvad Eestis
asjaõigusega piisavalt tagatud nõuded. Kohus ei
või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja
2 nimetatud juhul kohustada hagejat tagatist
andma, kui:
1) välislepingu alusel ei või tagatist nõuda;
2) kostjale menetluskulude hüvitamise lahend
kuulub hageja elu- või asukohamaal täitmisele.
(21) Kui tagatise nõudmise eeldused on
täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski
täielikult või osaliselt nõudmata või määrata
selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa
majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult
23
oodata tagatise andmist ja hagi läbi vaatamata
jätmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed
hagejale või kui tagatise nõudmine oleks hageja
suhtes muul põhjusel ebaõiglane.
(3) Kostja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud hagejalt nõuda tagatist ka siis, kui
tagatise andmise eeldused tekivad alles
menetluse ajal, välja arvatud juhul, kui ta on
hagi õigeks võtnud. Kui menetluse käigus
ilmneb, et antud tagatis ei ole küllaldane, võib
kostja nõuda täiendavat tagatist.
(4) Hageja võib esitada tagatise andmist
kohustava maakohtu või ringkonnakohtu
määruse peale määruskaebuse. Maakohtu
määruse peale esitatud määruskaebuse kohta
tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa
Riigikohtule edasi kaevata.
Eelnõuga nähakse ette eriregulatsioon §-s 1961,
mille kohaselt juhul, kui hagi esitati avalikus
arutelus osalemisest tulenevalt ja on alust
arvata, et esineb kohtumenetluse
kuritarvituslikkusele viitavaid asjaolusid, ei
kohaldata tagatise määramise piiranguid, mis
lähtuvad hageja elu- või asukohast, hageja
majanduslikust seisukorrast ja kohtulahendi
täitmise kohast.
Eriregulatsiooni kohaselt lahendab kohus
taotluse kümne tööpäeva jooksul taotluse kohta
24
hageja seisukoha saamisest arvates. Kohus võib
taotluse lahendada hiljem, kui ta soovib hageja
eelnevalt ära kuulata. Kohus võib kostja
taotluse lahendada hageja seisukohata, kui
hageja ei esitanud seisukohta kohtu määratud
tähtaja jooksul.
Art 11 JAH TsMS 3332 § 3332. Avalikus arutelus osalemisest Taotluse esitamise menetlusetappi ei ole
tulenevalt esitatud ilmselgelt põhjendamatu piiratud.
nõude rahuldamata jätmine
Lõikes 2 on sätestatud eeldused, mille täitmise
2
(1) Kohus jätab käesoleva seadustiku § 406 korral on võimalik teha sisuline otsus, millel on
lõigete 2 ja 3 tingimustele vastava ilmselgelt res judicata õiguslikud tagajärjed ja mida on
põhjendamatu nõude kostja taotlusel esimesel võimalik apellatsiooni korras kontrollida.
võimalusel rahuldamata, kui käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldused on Niipea, kui eeldused on täidetud, tuleb nõue
täidetud. esimesel võimalusel otsusega rahuldamata jätta.
(2) Kui käesoleva seadustiku § 4062 lõigete 2 Kui nõue ei ole esitatud hageja seadusega
ja 3 tingimustele vastava nõude aluseks olevad kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil,
asjaolud on kohtu arvates piisavalt välja millele riik peaks andma õiguskaitset, jätab
selgitatud, kohus on arutanud vaidlusaluseid kohus nõude rahuldamata kohtuistungit
asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii pidamata.
faktilisest kui ka õiguslikust küljest, andnud
pooltele piisavad selgitused selle kohta, millest
asja lahendamine sõltub ja kes
menetlusosalistest peab vaidlusaluseid
asjaolusid tõendama, ning hageja ei esita kohtu
nõudmisel ja määratud tähtajaks nõude aluseks
olevaid täiendavaid asjaolusid, selgitusi või
tõendeid ning hageja esitatu alusel ei ole nõude
rahuldamine õiguslikult põhjendatud, jätab
25
kohus hagi rahuldamata ilma pooltele
täiendavat tähtaega andmata. Enne hagi
rahuldamata jätmise kohta otsuse tegemist
selgitab kohus hagejale kohtu nõudmise
täitmata jätmise õiguslikke tagajärgi.
(3) Kui eelmenetluses selgub, et käesoleva
seadustiku § 4062 lõigete 2 ja 3 tingimustele
vastav nõue ei ole esitatud hageja seadusega
kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või
eesmärgil, millele riik peaks andma
õiguskaitset, jätab kohus nõude rahuldamata
kohtuistungit pidamata.
Art 12 lg 1 EI Kohaldub TsMSi üldregulatsioon. Paragrahvi
230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool
hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,
millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,
kui seadusest ei tulene teisiti. […]
Seega, kui hageja esitab hagi, tuleb tal oma
nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendada.
Art 12 lg 2 JAH 3332 lg 2 (2) Kui käesoleva seadustiku § 4062 lõigete 2 Lisaks TsMS § 3332 lg-le 2 kohaldub TsMSi
ja 3 tingimustele vastava nõude aluseks olevad üldregulatsioon. Paragrahvi 230 lg 1 kohaselt
asjaolud on kohtu arvates piisavalt välja peab kumbki pool peab hagimenetluses
selgitatud, kohus on arutanud vaidlusaluseid tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad
asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei
faktilisest kui ka õiguslikust küljest, andnud tulene teisiti. […]
pooltele piisavad selgitused selle kohta, millest
asja lahendamine sõltub ja kes
menetlusosalistest peab vaidlusaluseid
asjaolusid tõendama, ning hageja ei esita kohtu
26
nõudmisel ja määratud tähtajaks nõude aluseks Seega ka juhul, kui kostja taotleb ilmselgelt
olevaid täiendavaid asjaolusid, selgitusi või põhjendamatu nõude rahuldamata jätmist, on
tõendeid ning hageja esitatu alusel ei ole nõude nõude tõendamiskoormis hagejal.
rahuldamine õiguslikult põhjendatud, jätab
kohus hagi rahuldamata ilma pooltele
täiendavat tähtaega andmata. Enne hagi
rahuldamata jätmise kohta otsuse tegemist
selgitab kohus hagejale kohtu nõudmise
täitmata jätmise õiguslikke tagajärgi.
Art 13 JAH Kohtuotsuse edasikaebamisele kohaldub
üldregulatsioon. TsMS § 630 lg 1 kohaselt võib
pool […] esitada esimese astme kohtu otsuse
peale apellatsioonkaebuse.
Art 14 lg 1 JAH Menetluskuludele kohaldatakse
üldregulatsiooni. Menetluskulud, sh kulude
koosseis, jaotus, kohtu pädevus ja
kindlaksmääramine ja esinduskulud, on
reguleeritud TsMS 18. peatükis.
Menetluskulude koosseisu ja arvestust
reguleerib TsMS § 138, mis sätestab järgmist:
§ 138. Menetluskulude koosseis ja arvestus
(1) Menetluskulud on menetlusosaliste
kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
(2) Kohtukulud on riigilõiv ja asja
läbivaatamise kulud.
Riigilõivu reguleerib TsMS § 139, mis sätestab
järgmist:
27
§ 139. Riigilõiv
(1) Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise
eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav
rahasumma.
[…]
Asja läbivaatamiskulusid reguleerib TsMS §
143, mis sätestab järgmist:
§ 143. Asja läbivaatamise kulud
Asja läbivaatamise kulud on:
1) tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning
kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad
menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi
tegemisega tekkinud kulud;
2) dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise
kulud;
3) vaatluse kulud, muu hulgas sellega seotud
vajalikud kohtu sõidukulud;
4) menetlusdokumentide kohtutäituri
vahendusel ning välisriigis ja
eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele
kättetoimetamise ja edastamise kulud;
41) menetlusdokumentide väljastamise kulud;
5) [kehtetu]
6) tsiviilasja hinna määramise kulud.
Kohtuväliseid kulusid reguleerib TsMS § 144,
mis sätestab järgmist:
28
§ 144. Kohtuvälised kulud
Kohtuvälised kulud on:
1) menetlusosaliste esindajate ja nõustajate
kulud;
2) menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-,
majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on
kantud seoses menetlusega;
3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või
muu püsiv sissetulek;
4) seaduses sätestatud kohtueelse menetluse
kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud
hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse
menetluse lõppu;
5) kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi
tagamise määruse täitmise kulud;
1
5 ) kohtutäituri tasu menetlusdokumentide
kättetoimetamise eest;
52) kohtutäituri tasu Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel
tehtud Euroopa arestimismääruse täitmise eest
ja Euroopa arestimismääruse täitmise kulud,
samuti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja
tasu sama määruse alusel esitatud teabe
hankimise taotluse läbivaatamise eest;
6) menetluskulude kandmisel menetlusabi
taotlemise avalduse menetlemise kulud;
7) maksekäsu kiirmenetluse kulud;
8) lepitusmenetluses osalemise kulud juhul,
kui kohus on kohustanud pooli osalema selles
29
vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõikele 4 või kui
on tegu kohustusliku kohtueelse
lepitusmenetlusega vastavalt lepitusseaduse § 1
lõikele 4;
9) kollektiivse esindushagi menetlusega
seonduvad tarbijakaitseseaduse §-
st 604 tulenevad tarbijate või andmesubjektide
teavitamise kulud;
10) tarbijate ja andmesubjektide teavitamise
kulud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 49720.
Menetluskulude jaotust hagimenetluses
reguleerib TsMS § 162, mis sätestab järgmist:
§ 162. Menetluskulude jaotus
hagimenetluses
(1) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle
kahjuks otsus tehti.
(2) Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab
teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse
tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks
tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata
jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest,
hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas
ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud.
30
(3) Poole seadusliku esindaja menetluskulud
hüvitatakse samas korras kui poole
menetluskulud.
(4) Kohus võib jätta kulud täielikult või
osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole
kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks
otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt
ebaõiglane või ebamõistlik.
(5) [kehtetu].
Eelnõuga täiendatakse § 162 lõikega 6
järgmises sõnastuses:
„(6) Kohus jätab kuritarvitusliku
kohtumenetluse tuvastamise korral hagi
rahuldamise ulatusest olenemata
menetluskulud täielikult hageja kanda.“
Menetluskulude jaotust asja menetlusse
võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata
jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi
õigeksvõtmise puhul reguleerib TsMS § 168,
mis sätestab järgmist:
§ 168. Menetluskulude jaotus asja
menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi
vaatamata jätmise, asja menetluse
lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul
31
(1) Hageja kannab menetluskulud, kui kohus
keeldub avaldust menetlusse võtmast ja
tagastab selle.
(2) Hageja kannab menetluskulud, kui hagi
jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus
lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi
lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
[…]
(4) Kui hageja loobub hagist või võtab selle
tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja
arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab
selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast
hagi esitamist rahuldanud.
[…]
(6) Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab
hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma
käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist
kohtulahendis reguleerib TsMS § 173 ja
sätestab järgmist:
§ 173. Menetluskulude jaotuse
kindlaksmääramine kohtulahendis
(1) Asja menetlenud kohus märgib
menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,
muu hulgas määruses, millega hagita menetluse
32
avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või
hagi või hagita menetluse avaldus või
teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata
või läbi vaatamata või asja menetlus
lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu
lahendis esitatakse kogu seni kantud
menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb
märkida ära menetluskulude kandmise erisused
kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses
menetluses.
(2) Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis
märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei
taotle.
Kohtu pädevust menetluskulude
kindlaksmääramisel reguleerib TsMS § 174 ja
sätestab järgmist:
§ 174. Kohtu pädevus menetluskulude
kindlaksmääramisel
(1) Menetluskulude rahalise suuruse määrab
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja
põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev
kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud
tekkisid. Kohus määrab menetluskulude
rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
menetlusosalised ei esita menetluskulude
kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja
materjalid.
33
(2) Maakohus määrab menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust
lõpetavas määruses, kui menetluskulude
kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või
menetlust lõpetava määruse tegemist.
[…]
(4) Kui maakohus kohtuotsuses või asja
lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei
määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava
määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177
lõikes 2 sätestatud korras. […].
[…]
Lepingulise esindaja kulude hüvitamist
reguleerib TsMS § 175 ja sätestab järgmist:
§ 175. Lepingulise esindaja kulude
hüvitamine
(1) Kui menetlusosaline peab menetluskulude
jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt
kandma teist menetlusosalist esindanud
lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus
kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
[…]
[…]
34
(3) Mitmele lepingulisele esindajale tehtud
kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja
keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.
Kohtulahendit menetluskulude rahalise suuruse
kindlaksmääramise kohta reguleerib TsMS §
177 ja sätestab järgmist:
§ 177. Kohtulahend menetluskulude
kindlaksmääramise kohta
(1) Kohus määrab menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks:
1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas
määruses või
2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise
lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või
menetlust lõpetava määruse jõustumist.
(2) Kui kohus ei määranud menetluskulude
rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja
sisuliselt lahendanud maakohus
menetluskulude suuruse kindlaks määrusega
mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust
lõpetava määruse jõustumisest.
[…]
(4) Kohus märgib menetlusosalise taotluse
alusel menetluskulude kindlaksmääramise
kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude
35
suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse
§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Seega määrab kohus TsMS § 174 lg 1 kohaselt
menetluskulude rahalise suuruse
menetluskulude jaotuse alusel kindlaks
vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Seega
mõistetakse välja kõik menetluskulud, välja
arvatud ülemäärased kulud.
Art 14 lg 2 Eestis ei ole tasumäärade tabelit, mis piiraks
esinduskulude väljamõistmist.
Art 15 JAH TsMS § 4066, TsMS: paragrahvi 462 lõike 2 teist lauset Menetluskulude väljamõistmise osas kohaldub
§ 462 lg 2, lg 6, täiendatakse pärast sõna „kandja“ tekstiosaga üldregulatsioon. TsMS § 174 lg 1 kohaselt
VÕS § 134 lg 6 „, samuti käesoleva seadustiku § 4063 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse
kuritarvitusliku kohtumenetluse algatanud menetluskulude jaotuse alusel kindlaks
hageja“. vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Seega
mõistetakse välja kõik menetluskulud, välja
paragrahvi 462 täiendatakse lõikega 6
arvatud ülemäärased kulud. Eestis ei ole tabelit,
järgmises sõnastuses:
mis piiraks esinduskulude väljamõistmist (vt ka
„(6) Kuritarvituslike kohtumenetluste
ärahoidmise eesmärgil ei kohaldata käesoleva art 14 lg 1 ülevõtmist selgitavas kommentaaris
paragrahvi lõikeid 3–5 kuritarvitusliku välja toodud kehtivat õigust menetluskulude
kohtumenetluse kohta tehtud kohtulahendi kohta).
avalikustamisel kuritarvitusliku
Kehtiva õiguse kohaselt jõustunud
kohtumenetluse algatanud hageja isiku
kohtuotsused avaldatakse. Jõustunud
kindlakstegemist võimaldavaid andmeid
puudutavas osas.“ kohtuotsuse avaldamist reguleerib TsMS § 462
ja sätestab järgmist:
§ 4066. Trahvi määramine „§ 462. Jõustunud kohtuotsuse
avalikustamine arvutivõrgus
36
Käesoleva seadustiku § 4064 alusel (1) Jõustunud kohtuotsus avalikustatakse
kohtumenetluse kuritarvituslikkuse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. See ei
tuvastamise korral võib kohus hagejat mõjuta otsuse jõustumist.
trahvida. Rahatrahvi võib määrata kuni
(2) Andmesubjekti taotlusel või kohtu
9600 euro ulatuses.
algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses
andmesubjekti nimi initsiaalide või
VÕS: paragrahvi 134 lõiget 6 täiendatakse tähemärgiga ning ei avalikustata tema
pärast sõna „puutumatuse“ tekstiosaga isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega
„, väljendusvabaduse piiramise“ aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse
asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või
muu avaliku võimu kandja andmeid
kohtulahendis ei varjata.
(3) Kohus avalikustab omal algatusel või
andmesubjekti taotlusel arvutivõrgus üksnes
otsuse resolutsiooni või ei avalikusta otsust, kui
otsus sisaldab eriliiki isikuandmeid ja kui
otsuse isikuandmetega avalikustamine võib ka
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut järgides
oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust.
Kohus lahendab taotluse määrusega.
(4) Kohus avalikustab omaalgatuslikult või
huvitatud isiku taotlusel ainult jõustunud otsuse
resolutsiooni, kui otsus sisaldab teavet, millele
on seadusega ette nähtud muu
juurdepääsupiirang.
(5) Maakohtu või ringkonnakohtu määruse
peale, millega keelduti käesoleva paragrahvi
lõigetes 2–4 nimetatud taotluse rahuldamisest,
37
võib taotleja esitada määruskaebuse. Maakohtu
määruse peale esitatud määruskaebuse kohta
tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa
Riigikohtule edasi kaevata.“
Eelnõuga täiendatakse kohtuotsuse avaldamise
regulatsiooni selliselt, et juhul, kui kohus on
jõustunud lahendiga tuvastanud menetluse
kuritarvituslikkuse, avaldatakse lahend
selliselt, et kuritarvitusliku kohtumenetluse
algatanud hageja isiku kindlakstegemist
võimaldavaid andmeid ei varjata.
Eelnõuga luuakse regulatsioon, mille kohaselt
võib kohus määrata kuritarvitusliku
kohtumenetluse algatanud hagejale trahvi kuni
9600 eurot. Trahvi määramise ja
edasikaebamise peale kohaldatakse
üldregulatsiooni: trahvi määramine toimub
TsMS § 46 kohaselt, trahvi määramise peale
edasikaebamine toimub § 48 kohaselt.
Mittevaralise kahju hüvitamise erisusi
reguleerib VÕS-i § 134. VÕS-i § 134 lõike 6
kohaselt võib kohus isiku au teotamise, muu
hulgas ebakohase väärtushinnanguga või
ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime
või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu
puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse
rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise
määramisel arvestada lisaks rikkumise
raskusele ja ulatusele ning kahju tekitaja
38
käitumisele ja suhtumisele kahjustatud isikusse
pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5) ka vajadust
mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest
kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse
kahju tekitaja varalist seisundit. Eelnõuga
täiendatakse VÕS i § 134 lõiget 6 selliselt, et
edaspidi võib mittevaralise kahju hüvitise
määramisel kohus, lisaks lõikes 5 sätestatule,
arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat
hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes
seejuures arvesse kahju tekitaja varalist
seisundit ka juhul, kui piirati isiku
väljendusvabadust. VÕS-i § 134 täiendamise
tulemusel võib kohus edaspidi võtta juhtudel,
kui piirati isiku väljendusvabadust, arvesse
mittevaralise kahju hüvitise
preventsioonifunktsiooni (nn tõrjuv
kahjuhüvitis).
Art 16 JAH TsMS § 620 lg 11 paragrahvi 620 lõiget 1 täiendatakse lõikega 11
järgmises sõnastuses:
„(11) Kui välisriigi kohtulahend tehti isiku
avalikus arutelus osalemisest tulenevalt
algatatud kohtumenetluses ja esitatud nõue oli
ilmselgelt põhjendamatu või kohtumenetlus oli
kuritarvituslik, loetakse kohtulahendi
tunnustamine Eesti õiguse oluliste
põhimõtetega vastuolus olevaks.“
39
Art 17 lg 1 JAH TsMS § 941 § 941. Avalikus arutelus osalemisest tulenevalt Eesti õiguse kohaselt hõlmab kahju ka kulusid,
algatatud kuritarvitusliku kohtumenetlusega sh menetluskulusid ning kulusid normis eraldi
kahju tekitamisest tuleneva hagi kohtualluvus ei nimetata.
Kui isik, kelle elu- või asukoht on välisriigis, on
algatanud välisriigi kohtus avalikus arutelus
osalemisest tulenevalt kuritarvitusliku
kohtumenetluse, võib sellega tekitatud kahju
hüvitamise hagi esitada ka selle isiku elu- või
asukoha järgi, kelle vastu kuritarvituslik
kohtumenetlus algatati.
Art 17 lg 2 Liikmesriig Eelnõuga ei piirata art 17 lg 1 kohase
ile kohtualluvuse teostamist, kui menetlus on
vabatahtlik kolmandas riigis veel pooleli.
Art 18 EI Rahvusvahelise kohtualluvuse sätet
kohaldatakse suhetes kolmandate riikidega.
Õigusaktide hierarhiast tulenevalt ei kuulu
TsMS-i § 941 kohtualluvuse reegel
kohaldamisele juhtudel, kui kahju tekkis
Euroopa Liidu liikmesriigis alustatud väidetava
kuritarvitusliku kohtumenetluse tõttu. Piiriülese
kohtualluvuse reguleerimise ainuvälispädevus
on Euroopa Liidul ning riigisisene õigus
kohaldamisele ei kuulu (vt ka TsMS § 70 lg 4,
mis sisaldab õigusliku toimeta selgitavat normi,
loetledes EL otsekohalduvad õigusaktid, kus
reguleeritakse kohtualluvust). Samuti ei kuulu §
941 õigusaktide hierarhiast tulenevalt
kohaldamisele juhul, kui väidetav
kuritarvituslik kohtumenetlus toimus riigis,
mille suhtes on kohtualluvus reguleeritud teisiti
40
varasema riikidevahelise õigusabilepingu või
konventsiooniga, mille osaline on Eesti (vt nt
2007. a Lugano konventsioon, õigusabileping
Ukrainaga).
TsMS-i välisriigi kohtulahendite täidetavaks
tunnistamise regulatsiooni kohaldatakse
kolmandate riikide kohtulahendite täidetavaks
tunnistamiseks. Kuigi TsMS-i § 620 lõike 11
loomisega tagatakse direktiivi nõude täitmine,
saab sellest riigisisese õiguse osa ja seda
kohaldatakse õigusaktide hierarhiast lähtudes
üksnes kolmandate riikide kohtulahendite
tunnustamise ja täidetavaks tunnistamisest
keeldumise menetluses. Euroopa Liidu
liikmesriikide kohtulahendite täitmisest
keeldumise reguleerimisel on Euroopa Liidul
ainuvälispädevus ja seda valdkonda
reguleeritakse otsekohalduvate määrustega.
Samuti ei kohaldata TsMS-i § 620 lõiget 11
õigusaktide hierarhiast lähtudes nende riikide
kohtulahendite täidetavaks tunnistamise suhtes,
millega Eesti on sõlminud kas õigusabilepingu
või mis on vastavat valdkonda reguleeriva sama
konventsiooni osalised, mille osaline on ka
Eesti. Kui viidatud õigusaktides on vastuolu
avaliku korraga sätestatud kohtulahendi
tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest
keeldumise alusena, ei ole piiratud ka nende
riikide kohtulahendite puhul isiku avalikus
arutelus osalemise takistamiseks ilmselgelt
41
põhjendamatu nõude kohta või kuritarvituslikus
menetluses tehtud kohtulahendi tunnustamisest
ja täidetavaks tunnistamisest keeldumine, kui
kohus jõuab konkreetses menetluses sellise
järelduseni.
Art 19 lg 1 JAH Ühtseks kontaktpunktiks on määratud Eesti
Ajakirjanike Liit, kelle andmed on avaldatud ka
Euroopa Komisjoni lehel:
https://commission.europa.eu/document/d357f
321-540d-427a-9a5a-aae261486463_en.
Kontaktandmed: Eesti Ajakirjanike Liit
Gonsiori 27, Tallinn 15029
Telefon: +372 646 3699/mobiil: +372 5333
9699
E-mail:
[email protected]
Art 19 lg 2 EI Nõukogu direktiiv 2003/8/EÜ on Eesti
õigusesse üle võetud TsMSi ja RÕSiga.
Art 19 lg 3 JAH Eesti õiguse kohaselt avaldatakse kõik
jõustunud kohtuotsused.
TsMS § 462 reguleerib jõustunud kohtuotsuse
avaldamist ja sätestab järgmist:
„§ 462. Jõustunud kohtuotsuse
avalikustamine arvutivõrgus
42
(1) Jõustunud kohtuotsus avalikustatakse
selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. See ei
mõjuta otsuse jõustumist.
(2) Andmesubjekti taotlusel või kohtu
algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses
andmesubjekti nimi initsiaalide või
tähemärgiga ning ei avalikustata tema
isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega
aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse
asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või
muu avaliku võimu kandja andmeid
kohtulahendis ei varjata.
(3) Kohus avalikustab omal algatusel või
andmesubjekti taotlusel arvutivõrgus üksnes
otsuse resolutsiooni või ei avalikusta otsust, kui
otsus sisaldab eriliiki isikuandmeid ja kui
otsuse isikuandmetega avalikustamine võib ka
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut järgides
oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust.
Kohus lahendab taotluse määrusega.
(4) Kohus avalikustab omaalgatuslikult või
huvitatud isiku taotlusel ainult jõustunud otsuse
resolutsiooni, kui otsus sisaldab teavet, millele
on seadusega ette nähtud muu
juurdepääsupiirang.
(5) Maakohtu või ringkonnakohtu määruse
peale, millega keelduti käesoleva paragrahvi
lõigetes 2–4 nimetatud taotluse rahuldamisest,
43
võib taotleja esitada määruskaebuse. Maakohtu
määruse peale esitatud määruskaebuse kohta
tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa
Riigikohtule edasi kaevata.“
Eelnõuga täiendatakse kohtuotsuse avaldamise
regulatsiooni selliselt, et juhul, kui kohus on
jõustunud lahendiga tuvastanud menetluse
kuritarvituslikkuse, avaldatakse lahend
selliselt, et kuritarvitusliku kohtumenetluse
algatanud hageja isiku kindlakstegemist
võimaldavaid andmeid ei varjata.
Kohtuotsused avaldatakse Riigi Teataja
veebilehel www.riigiteataja.ee ja on
kättesaadavad kohtulahendite otsingu kaudu.
Art 20 Liikmesrii- Liikmesriigile valikuline
gile
valikuline
Art 21 EI Rakendussäte, ei ole vaja üle võtta
Art 22 lg 1 JAH § 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku Eelnõuga lisatakse normitehniline märkus
muutmine direktiivi ülevõtmiseks muudetavate seaduste
juurde vastavalt HÕNTE §-le 27, mis sätestab
9) seadustiku normitehnilist märkust järgmist:
täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1069, milles § 27. Normitehniline märkus
käsitletakse avalikus arutelus osalevate isikute (1) Seaduseelnõu võib erandjuhul sisaldada
kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete seaduse kohaldamiseks vajaliku teabega teksti,
või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus
44
arutelus osalemise vastased strateegilised mis ei ole normatiivselt siduv ja mis
hagid) eest (ELT L-seeria, 16.04.2024, lk 1– vormistatakse normitehnilise märkusena.
14).“. (2) Normitehniline märkus tähistatakse eelnõu,
§ 2. Võlaõigusseaduse muutmine paragrahvi või muu struktuuriosa pealkirja või
teksti lõpus araabianumbrilise ülaindeksiga ja
2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse esitatakse eelnõu lõpus joonealuse selgitava
tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu tekstina.
direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse
avalikus arutelus osalevate isikute kaitsmist (3) Kui seaduseelnõu koostatakse Euroopa
ilmselgelt põhjendamatute nõuete või Liidu õiguse ülevõtmiseks, siis nimetatakse
kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus normitehnilises märkuses Euroopa Liidu
arutelus osalemise vastased strateegilised õigusakti andja või andjad, akti liik, number,
hagid) eest (ELT L-seeria, 16.04.2024, lk 1– pealkiri ja avaldamismärge. Avaldamismärge
14).“. sisaldab avaldamiskoha lühendnime EÜT
(Euroopa Ühenduste Teataja – ilmus kuni
31.01.2003) või ELT (Euroopa Liidu Teataja –
ilmub alates 01.02.2003), seeriatähist
(õigusaktid – L, teave ja teatised – C, lisad – E
ja A; enne 1968. aastat ilmunud akti korral
seeriatähist ei esitata), ilmumise kuupäeva ja
leheküljenumbreid, näiteks: Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/30/EÜ,
millega edendatakse biokütuste ja muude
taastuvkütuste kasutamist transpordisektoris
(ELT L 123, 17.05.2003, lk 42–46).
Normitehnilist märkust tähistav ülaindeks
esitatakse käesolevas lõikes nimetatud juhul
seaduseelnõu pealkirja järel.
[…]
45
Art 22 lg 2 EI Rakendussäte, ei ole vaja üle võtta
Art 23 EI Rakendussäte, ei ole vaja üle võtta
Art 24 EI Rakendussäte, ei ole vaja üle võtta
46