Lp Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium Teie 16.02.2026 nr 8-1/1172-1
[email protected] Meie 06.03.2026 nr 17.1/87-1
Arvamus Riigi Teataja seaduse muutmise
seaduse eelnõu kohta
Austatud proua Liisa-Ly Pakosta
Täname võimaluse eest esitada ettepanekuid Riigi Teataja seaduse muutmise seaduse (riigi
koosloome keskkond) eelnõu kohta. Eesti Panga ettepanekud eelnõu kohta on järgmised:
1) Riigi koosloomekeskkonna õiguslik alus on kavas luua Riigi Teataja seaduse (RTS)
täiendamisega. Riigi Teataja on Eesti Vabariigi ametlik võrguväljaanne, milles avaldatakse
õigusaktid ja muud dokumendid. Vastuvõetud aktide avaldamine on nende ette valmistamise
või kogu akti eelnõu loomekaare katmisega võrreldes erinev, piiratud mahuga protseduur.
Seletuskirjas põhjendatakse, et "Riigi Teataja seadus valiti koosloome keskkonda
puudutavate sätete asukohaks kahe andmekogu tihedate seoste tõttu – Riigi Teatajast
laaditakse alla muudetava õigusakti ametlik tekst, et sellesse kavandatavad muudatused
jäljega sisse kirjutada, ning menetluse lõpus, akti vastuvõtmise järel saadetakse lõplik tekst
tagasi Riigi Teatajasse." See on tehniline vaade, mis ei hinda uute normide sisulist sobivust
RTS kontekstis. Süsteemse lähenemise huvides oleks õigusaktide ette valmistamist ja
kaasatavate asutuste koostöö korraldamist parem käsitleda eriseaduses või mõnes kitsamalt
Vabariigi Valitsuse (VV) vastutusalaga seotud aktis.
2) Eelnõu seletuskirjas räägitakse VV poolt koosloomekeskkonna kasutuselevõtust, kuid ei
ole selge, kas ka teised asutused, kes Riigi Teatajas akte avaldavad, saavad või peavad
koosloomekeskkonda kasutama. Eelnõu ja seletuskirja põhjal võib järeldada, et esimeses
etapis võetakse keskkond kasutusele VV algatatavate seadusemuudatuste koostamiseks ning
selle laiem kasutuselevõtt on etapiviisiline. VV saab õiguse otsustada, millistele aktiliikidele ja
menetlusetappidele keskkonna kasutust laiendada.
Eesti Panga hinnangul tuleks eelnõu reguleerimisala puhul rohkem arvestada avalik-õiguslike
asutuste erineva seisundi ja autonoomiaga (nt Riigikogu puhul on seda juba tehtud). Peame
sobivaks Eesti Pank eelnõu otseset reguleerimisalast välistada, arvestades et Eesti Panga
seaduse § 3 kohaselt tegutseb Eesti Pank muudest riigiasutustest sõltumatult, annab oma
tegevusest aru Riigikogule ega allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale
riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele. Eelnõu § 121 lg 9 allutaks aga Eesti Panga
otseselt VV määrusele.
3) Soovitame eelnõus või vähemalt selle seletuskirjas võimalusel täpsemalt kirjeldada
normide praktilist rakendamist. Nt seletuskirja lk 6 selgitatakse akti muutmisvormelite loomist
järgnevalt: „Selle tulemusena muutub eelnõu koostamise tegevuste järjestus selliselt, et
esmalt laaditakse Riigi Teatajast alla muudetavad aktid. Muudatused tehakse otse tervikteksti
sellesse sõnastusse, mida tahetakse muuta, ja süsteem genereerib muutmise akti eelnõu
Estonia pst 13 Telefon 668 0719
[email protected]
15095 TALLINN Faks 668 0836 eestipank.ee
tehtavate muudatuste põhjal automaatselt. Lisaks tekib automaatselt kogu koostatava akti
struktuur, mille tulemusena on keskkonnas loodavad tekstid struktureeritud.“ Selgitus jätab
lahtiseks, kuidas toimida, kui ühe muutmisaktiga soovitakse muuta mitut akti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Müller
president
Meelis Mark 668 0768
[email protected]
2/2